Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 185

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 26. oktoober 2026

Algus 11.15, lõpp 12.09

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik)

Puudusid: Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Evelin Poolamets

Kutsutud: Riigikohtu esimees Villu Kõve; Riigikohtu liikme kandidaat Villem Lapimaa (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja digiministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko

Jõeorg-Jurtšenko (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks

nimetamine“ eelnõu (1067 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus)

eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa

Izmailova algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (26.10.2026-30.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 26.10.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks

nimetamine“ eelnõu (1067 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus)

2

eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa

Izmailova algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 27.10.2026 kell 14.00

1. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete majanduslike huvide suurema läbipaistvuse

tagamiseks“ (953 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Jaak Valge, Leo Kunnase ja Helir-Valdor Seederi algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (978 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2. Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks

nimetamine“ eelnõu (1067 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ning märkis, et Villem Lapimaa on käinud Riigikogu

fraktsioonides ennast tutvustamas ja küsimustele vastamas. Komisjoni liikmetel on võimalik

kandidaadile küsimusi esitada. Ta andis esmalt sõna Riigikohtu esimehele Villu Kõvele, et ta

tutvustaks Riigikohtu liikme kandidaati.

Villu Kõve selgitas, et Riigikohtu liikme ametikoht vabanes pärast riigikohtunik Ants Kulli

surma aasta alguses. Kuigi Ants Kull kuulus tsiviilkolleegiumisse, otsustas Riigikohtu

üldkogu viia ametikoha üle halduskolleegiumisse, kus töökoormus on suurem, ning kuulutada

konkursi välja halduskolleegiumi liikme kohale. Konkursil osales neli Tallinna

Ringkonnakohtu kohtunikku. Kolm kandidaati olid pikaajalise kogemusega ja neid peeti väga

tugevateks. Kandidaadid kuulati ära kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogus.

Kohtute haldamise nõukojas said kolm kogenud kandidaati tugeva toetuse, kuid Villem

Lapimaa toetus oli neist suurim. Riigikohtu üldkogu ja halduskolleegium toetasid V.

Lapimaad kui pikaajalise halduskohtu kogemusega spetsialisti, kiiret töötegijat ning esimese

astme kohtus töötamise kogemusega kohtunikku. V. Kõve sõnul vajab halduskolleegium

töövõimekuse suurendamiseks laia profiiliga juristi ning V. Lapimaa vastab sellele

vajadusele. V. Lapimaa on aktiivselt tegelenud nii kohtuasjade kui ka kohtusüsteemi üldiste

küsimustega, olnud pikka aega kohtu esimees ja juhtinud uue kohtute arengukava koostamist.

Koos V. Lapimaaga kohtuti kõigi Riigikogu fraktsioonide ja fraktsioonidesse mittekuuluvate

liikmetega, välja arvatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga, kes kohtumisest

loobus. Fraktsioonide tagasiside oli positiivne. Keskerakonna fraktsioon kirjalikku tagasisidet

ei esitanud, kuid kohtumisel jäi mulje, et kandidaati hinnati positiivselt. Ta palus V. Lapimaa

Riigikohtu liikmeks nimetada.

Villem Lapimaa andis ülevaate oma senisest tööst kohtunikuna. Ta on töötanud ligikaudu

3

kümme aastat esimese astme kohtunikuna ja kümme aastat ringkonnakohtu kohtunikuna. Osa

sellest ajast on ta tegelenud ka kohtu juhtimisega ning praegu töötab Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimehena. Tema sõnul on halduskohtumenetlus talle

südamelähedane valdkond, mida ta õpetab ka Tartu Ülikoolis. Samuti on riigikohtunik Ivo

Pilving teinud talle ülesandeks olla halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud

väljaande peatoimetaja. Väljaande koostamisse on kaasatud riigikohtunikud,

ringkonnakohtunikud, esimese astme kohtunikud ja õigusteadlased ning tema koordineerib

nende tööd. Ta ütles, et on olnud tõhus menetleja ja senised menetlusnäitajad on olnud head.

Ta suudab eristada olulisi küsimusi ebaolulistest ning lahendada kohtuasju mõistliku aja

jooksul, võttes arvesse töökoormust ja muid töötingimusi. Ta avaldas lootust, et Riigikogu

usalduse korral kujuneb tema koostöö Riigikohtuga sama edukaks kui senine töö esimese ja

teise astme kohtutes.

Hanno Pevkur toetas Villem Lapimaa kandidatuuri ning täpsustas, et eelnõu seletuskirjas

märgitud baccalaureus artium kraadi omandamise aasta 2022 asemel on õige 2002.

Villu Kõve ütles, ettahtis seda lõpus märkida. Õige aastaarv on 2002.

Ando Kiviberg märkis, et eelnõu on toimetatud ja märkusi ei olnud. Tategi ettepaneku teha

menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.11.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.3. Teha ettepanek võimaldada vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikele 3

Villem Lapimaal esineda täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega (konsensus: Ants

Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.4. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo

Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse

(riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg sõnas, et eelmisel nädalal alustati eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist,

kuid menetluslikke otsuseid ei tehtud, et saada parem ülevaade kolleegide seisukohtadest ning

uurida täiendavalt eelnõu tausta.

Helir-Valdor Seeder küsis, millega tuli komisjoni liikmetel pärast eelmist arutelu täiendavalt

tutvuda, mida tuli arutada ning mis on vahepeal muutunud.

Ando Kiviberg selgitas, et kaaluti, kas ja keda tuleks täiendavalt arutelule kutsuda. Kuna

4

täiendavaid arutelusid on võimalik pidada ka teise lugemise ettevalmistamisel ning ta on

küsinud arvamust kaitsevaldkonda paremini tundvatelt eri erakondade esindajatelt. A.

Kiviberg tegi ettepaneku minna menetluslike otsuste juurde ja ettepaneku esimene lugemine

lõpetada.

Hanno Pevkur ütles, et hiljuti on vastu võetud riigikaitset terviklikult käsitlev mahukas

kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (eelnõu 668 SE). Ta küsis ega käesoleva eelnõu puhul ei

ole tegemist sellesse seadusesse viidavate parandustega. Tema hinnangul tuleks siiski veel

kord hinnata käesoleva eelnõu koosmõju kriisiolukorra ja riigikaitse seadus seadusega, milles

on riigikaitse küsimusi käsitletud laialdaselt.

Ando Kiviberg tuletas meelde, et eelmisel nädalal rõhutas algatajate esindaja eelnõu

tutvustades korduvalt selle ajakohastamise vajadust ning avaldas lootust, et vahepeal

toimunud muudatusi saab käsitleda teise lugemise ettevalmistamisel.

Hanno Pevkur tegi ettepaneku, et algatajad võtaksid eelnõu tagasi, ajakohastaksid seda

vastavalt uuele riigikaitset terviklikult käsitlevale seadusele ning esitaksid seejärel uuesti.

Tema hinnangul ei ole eelnõu praegusel kujul esimese lugemise lõpetamiseks piisavalt küps

ning vastupidise seisukoha esitamine põhiseaduskomisjoni poolt täiskogule ei oleks

korrektne. Ta tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Lauri Läänemets pidas H. Pevkuri tähelepanekut asjakohaseks ning palus selgitada, millist

seadust käesoleva eelnõuga muudetakse ning kas pärast uue riigikaitsevaldkonna

regulatsiooni vastuvõtmist on eelnõuga tehtav muudatus kavandatud endiselt õigesse

seadusesse.

Ando Kiviberg selgitas, et eelnõuga muudetakse kohtute seadust, nähes ette riigikaitsekohtu

kui erikohtu loomise. Eelnõus esineb kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (eelnõu 668 SE)

seotud ebatäpsusi. Eelnõu algatajate esindaja Leo Kunnas möönis eelmisel arutelul, et osa

sätteid pärineb varasemast õiguslikust olukorrast ega ole enam ajakohased. Algatajate

seisukoha järgi saab need puudused kõrvaldada teise lugemise menetluses ning nad on valmis

seda tegema.

Hanno Pevkur märkis, et ei viibinud eelmisel nädalal toimunud arutelul välislähetuse tõttu.

Riigikaitsekohtu loomine oleks pikaajaline protsess ning seni ei ole eraldi riigikaitsekohut

Eestis vajalikuks peetud, sest vastavaid küsimusi saab lahendada olemasolev kohtusüsteem.

Eelnõu on võimalik enne esimest lugemist korrigeerida ja alles seejärel sisuliselt arutada.

Tema hinnangul ei ole riigikaitsekohut eelnõus kavandatud kujul Eestis vaja.

Ando Kiviberg juhtis tähelepanu, et esimese lugemise lõpetamisega ei otsustata lõplikult

riigikaitsekohtu vajalikkuse üle. Edasise menetluse käigus saab korraldada kuulamisi, kaasata

Riigikohtu esindajaid ja kaitsevaldkonna eksperte ning kujundada seisukoha, kas eelnõuga

lahendatav probleem on tegelikult olemas. Ta meenutas, et eelmisel arutelul selgitas eelnõu

tausta ka kohtunik Daimar Liiv. A. Kiviberg pidas täiendavate kuulamiste korraldamist

mõistlikuks ja vajalikuks ning tegi uuesti ettepaneku minna menetlusotsuste juurde.

5

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 8: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle

Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge; vastu

1: Hanno Pevkur; erapooletuid 1: Lauri Läänemets).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

Kuna esimesena esitatud ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada leidis toetuse, siis H.

Pevkuri esitatud ettepanekut eelnõu tagasi lükata hääletusele ei pandud.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme

tööpäeva.

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa

Izmailova algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalist ja sõnas, et eelnõuga antakse Vabariigi Valimiskomisjonile

võimalus tühistada valimistulemused osaliselt või täielikult, kui on tuvastatud välisriigi

desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine ning see on hääletustulemust

oluliselt mõjutanud. Seejärel andis ta sõna Lauri Läänemetsale eelnõu tutvustamiseks.

Lauri Läänemets selgitas, et hakkas teemaga põhjalikumalt tegelema siseministrina, mil ta

viis välisriikide valimistesse sekkumise küsimuse kolmel korral valitsuse julgeolekukabinetti.

Tema sõnul olid mõjutustegevuse ilmingud juba toona nähtavad ning valitsus arutas nendega

seotud ohte. Tema teada ei kavanda valitsus praegu sellekohaseid seadusemuudatusi, kuid

Riigikantselei korraldab valmisoleku parandamiseks õppusi ja muid tegevusi. Välisriikide

mõjutustegevuse puhul tuleb eeskätt silmas pidada Venemaad, kes on sekkunud mitme riigi

valimistesse. Eesti ja teiste riikide julgeolekuasutuste hinnangute kohaselt on valimistesse

sekkumine osa Venemaa tavapärasest mõjutustegevusest, mistõttu tuleb ohtu võtta tõsiselt.

Kehtiv õigus võimaldab ulatusliku ja tuvastatud valimisreeglite rikkumise korral

valimistulemused tühistada. Probleem seisneb aga selles, et välisriigi mõjutustegevus ei

pruugi formaalselt rikkuda ühtegi valimisreeglit, kuigi võib oluliselt mõjutada valijate

hoiakuid ja valimistulemust. Seda ilmestavad tema sõnul Rumeenia ja Moldova kogemused,

kus Venemaa mõjutustegevusel oli valimistele suur mõju, kuid tegevus ei pruukinud olla

käsitatav tavapärase valimisreeglite rikkumisena. Ta tõi esimese mõjutusviisina esile

sotsiaalmeedia algoritmide ärakasutamise. Teatud teemade nähtavust saab kunstlikult

suurendada massilise meeldivaks märkimise, kommenteerimise, tasulise levitamise või

koordineeritud libakontode ja trollivõrgustike abil. Nii on võimalik tõsta esile valeteavet või

muid kallutatud sõnumeid ning kujundada valijate arvamust, ilma et see vastaks otseselt

kehtivas seaduses sätestatud valimisreeglite rikkumise tunnustele. Teise mõjutusviisina

käsitles ta tehisintellekti. Tehisintellekti vastuseid võib tema hinnangul mõjutada see, millist

ja kui palju teavet veebikeskkonnas levitatakse. Kui teatavat väidet toodetakse ja levitatakse

6

suures mahus, võib see hakata mõjutama tehisintellekti antavaid vastuseid. Kuna inimesed

küsivad juba praegu tehisintellektilt nõu valimiseelistuste kohta ning selline kasutus

tõenäoliselt kasvab, võib tehisintellektist kujuneda veel üks valijate mõjutamise kanal. Seda,

kas konkreetsel juhul on mõju valimistulemusele oluline, peaksid hindama pädevad asutused.

Tema sõnul peaks seadus võimaldama reageerida ka olukorrale, kus valimisi on ulatuslikult

manipuleeritud ilma valimisreegleid formaalselt rikkumata. Sellisel juhul peaks olema

võimalik valimistulemused osaliselt või täielikult tühistada või võtta tarvitusele muud

asjakohased meetmed. Eelnõuga soovitakse täiendada Riigikogu valimise seaduse § 9 lõike 2

punkti 3, tuues seaduses sõnaselgelt esile välisriigi desinformatsiooni, mõjutustegevuse ja

ebaseadusliku rahastamise. Ta hindas valitsuse tagasisidet eelnõule sisukaks ning märkis, et

algatajad nõustuvad esitatud tähelepanekutega ja on valmis nende põhjal eelnõu muutma.

Algatajate eesmärk ei ole tema sõnul saada poliitilist kasu, vaid lahendada reaalne julgeoleku-

ja valimiskorralduslik probleem. Valimisteenistuse hinnangul võib kehtiv õigus juba

võimaldada mõjutustegevuse korral sekkuda. Algatajate arvates peab õiguslik alus olema

siiski selge, konkreetne ja üheselt mõistetav. Ebaselge regulatsioon võib kaasa tuua vaidlusi

näiteks e-hääletamise tulemuste tühistamise üle, kohtumenetlusi ning vähendada avalikkuse

usaldust valimistulemuste vastu. Kokkuvõtvalt sõnas ta, et eelnõuga ei soovita tingimata anda

uut pädevust, vaid täpsustada olemasolevat regulatsiooni. Seadusest peaks üheselt nähtuma, et

sotsiaalmeedia, tehisintellekti või muude vahendite kaudu toimunud olulise valimiste

mõjutamise korral on riigil võimalik tulemuslikult reageerida.

Jaak Valge märkis, et Venemaa mõjutustegevuse piiramine on iseenesest põhjendatud, kuid

mõjutustegevus toimub pidevalt, mitte üksnes valimiste ajal, ning valimiste käigus püüavad

inimesi mõjutada paljud osalised. Tema sõnul on ka valimiskampaania olemuslikult valijate

mõjutamine. Probleemina tõi ta esile, et eelnõus ei ole määratletud, mida tähendab „oluline

mõjutustegevus“. Sedavõrd ebamäärane regulatsioon võib olla vastuolus vaba ja liberaalse

ühiskonna põhimõtetega. Ta küsis, kuidas kavatsevad eelnõu algatajad olulise

mõjutustegevuse määratleda ning milliste tingimuste täitumisel võiks valimistulemused

tühistada.

Lauri Läänemets vastas, et mõjutustegevuse hindamine ei jää poliitikute otsustada, sest

seaduses on sätestatud, kes ja millises korras seda hindab. Ta viitas kehtiva Riigikogu

valimise seaduse § 9 lõike 2 punktile 3, mille järgi võib hääletamistulemused

valimisjaoskonnas, vallas, linnas, valimisringkonnas või kogu riigis ning elektroonilise

hääletamise tulemused kehtetuks tunnistada täies ulatuses või osaliselt ja korraldada

kordushääletamise, kui seaduserikkumine võis hääletamistulemust oluliselt mõjutada. Tema

sõnul ei soovita eelnõuga muuta kehtivat olulise mõju kriteeriumi ega selle hindamise korda.

Ettepaneku eesmärk on võimaldada arvesse võtta ka tegevust, mis ei kujuta endast otseselt

valimisreegli rikkumist, kuid võib hääletamistulemust oluliselt mõjutada. Ta nõustus, et J.

Valge tõstatatud küsimus vajab põhjalikku arutelu. Samas sõnas ta, et välisriikide

mõjutustegevus toimub ning seda kavandatakse ka edaspidi. Õiguslik regulatsioon peab

seetõttu ennetama olukorda, kus pärast valimisi tuvastatakse näiteks kriminaalmenetluses

oluline mõjutustegevus, kuid valimistulemuste suhtes meetmete rakendamisel tekib vaidlus

selle üle, kas selleks oli piisav õiguslik alus. Niisugune õigusselgusetus võiks tema hinnangul

kahjustada pikaks ajaks usaldust valimiste, Riigikogu ja valitsuse vastu.

7

Jaak Valge leidis, et sama probleemne oleks olukord, kus pärast valimistulemuste tühistamist

tekib vaidlus selle üle, kas tühistamine oli põhjendatud. Tema hinnangul jääks otsus praeguse

sõnastuse korral meelevaldseks, sest eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud, millise

mõjutustegevuse ja mõju ulatuse puhul võib valimistulemused tühistada.

Lauri Läänemets sõnas, et olulise mõju olemasolu ei otsustata meelevaldselt, vaid see tuleb

tuvastada asjaomase menetluse käigus. Ta möönis, et ei oska täpselt määratleda, millisest

piirist alates on mõju oluline, ega selgitada, kuidas vastav kriteerium kehtivasse seadusesse

kujunes. Tema hinnangul peab otsusele siiski eelnema uurimine ning tõenäoliselt peab sellele

hinnangu andma ka kohus. Seega ei saa valimisteenistus valimistulemuste olulist mõjutamist

lihtsalt väita, vaid see peab olema avalikkusele näidatud ja tõendatud.

Ando Kiviberg andis sõna Mariko Jõeorg-Jurtšenkole Vabariigi Valitsuse seisukoha

tutvustamiseks.

Mariko Jõeorg-Jurtšenko selgitas, et Vabariigi Valitsus otsustas toetada eelnõu 981 SE

eesmärki, kuid mitte eelnõu esitatud kujul. Valitsus tunnistab, et praeguses

julgeolekuolukorras kujutavad hübriidohud, sealhulgas välisriikide sekkumine valimistesse,

endast reaalset ohtu demokraatlike institutsioonide toimimisele. Sellekohaseid hiljutisi näiteid

on käsitletud ka eelnõu seletuskirjas. Valitsuse seisukohas on esitatud võimalikud

lahendusvariandid eelnõu teksti täpsustamiseks. Muudatuste eesmärk peaks olema tagada, et

regulatsioon oleks võimalikult täpne, üheselt mõistetav ja praktikas rakendatav. Eriti oluline

on õigusselgus olukorras, kus mõjutustegevuse tõttu võidakse tunnistada valimistulemused

osaliselt või täielikult kehtetuks. Valitsuse tähelepanekud lähtuvad vajadusest kujundada

eelnõu sätted selliseks, et nende sisu ja kohaldamise tingimused oleksid selgelt arusaadavad.

Ando Kiviberg küsis, kas eelnõu kohaselt kuuluks valimistulemuste täieliku või osalise

kehtetuks tunnistamise õigus Vabariigi Valimiskomisjonile ning kas sama pädevus tuleneb

komisjonile juba kehtivast õigusest. Ta avaldas arvamust, et demokraatliku korra põhimõtteid

arvestades võiks niivõrd kaalukas otsustusõigus kuuluda kohtule.

Mariko Jõeorg-Jurtšenko vastas, et Riigikogu valimise seadus näeb ette kaheastmelise

vaidlustamise korra. Esimeses astmes on valimistulemuste täieliku või osalise kehtetuks

tunnistamise pädevus Vabariigi Valimiskomisjonil. Selle otsuse võib edasi kaevata

Riigikohtusse, kellel on õigus otsust kohtuliku kontrolli korras hinnata.

Lauri Läänemets täpsustas, et valimistulemuste kehtetuks tunnistamise pädevus tuleneb

Vabariigi Valimiskomisjonile juba kehtivast seadusest ega ole eelnõuga kavandatav uus

pädevus. Samas ei tuvastaks valimiskomisjon ise desinformatsiooni ega muud

mõjutustegevust. Algatajad on eeldanud, et selleks vajalik menetlus viiakse läbi pädevas

asutuses, näiteks prokuratuuris, ning mõjutustegevus peab olema enne valimiskomisjoni

otsust nõuetekohaselt tuvastatud.

Ants Frosch tõstatas küsimuse mõiste „välisriik“ kasutamise põhjendatuse kohta.

Mõjutustegevuse omistamine konkreetsele välisriigile on äärmiselt keeruline ning sellega ei

pruugi toime tulla ka suurte riikide julgeoleku- ja eriteenistused. Isegi otsese rünnaku

8

omistamine võib olla keerukas, mõjutusoperatsiooni puhul võib seose tõendamine aga kesta

aastaid. Tema hinnangul võib sõna „välisriik“ muuta kavandatava regulatsiooni

põhjendamatult kitsaks ja eksitavaks. Tema arvates võiks piisata mõjutustegevuse

tuvastamisest sõltumata sellest, kas selle seos välisriigiga on tõendatud. Vastasel juhul võib

tekkida olukord, kus valimistulemusi on oluliselt mõjutatud, kuid neid ei saa kehtetuks

tunnistada üksnes seetõttu, et mõjutustegevuse omistamine välisriigile ei ole õnnestunud.

Lauri Läänemets leidis, et viide välisriigile on oluline, sest tuvastada tuleb teise riigi tahtlik

sekkumine Eesti valimistesse. Riigisiseste huvirühmade aktiivne tegevus ja valijate

mõjutamine ei tohiks tema hinnangul olla valimistulemuste kehtetuks tunnistamise alus.

Eestis tegutsevatel isikutel ja ühendustel peab säilima võimalus väljendada oma vaateid ning

püüda avalikku arvamust ja valijaid mõjutada. Kuigi mõjutustegevuse välisriigile omistamine

võib olla keeruline, peab seos teise riigi tahtliku sekkumisega olema tõendatud. Vastasel juhul

muutuks kohaldamisala tema hinnangul liiga laiaks.

Ants Frosch täpsustas, et eristada tuleks riigisisest tegijat ja Eestist väljaspool tegutsevat

mõjutajat. Tema hinnangul ei pruugi „välisriik“ olla piisavalt täpne mõiste, sest näiteks

rahvusvahelise digiplatvormi omanik võib valimistega seotud teabe levikut mõjutada rohkem

kui mõni riik. Ta tegi ettepaneku kaaluda laiema mõiste kasutamist ja selle täpset

määratlemist. Tänapäevased platvormid saavad algoritmide kaudu teatud sõnumite levikut

võimendada või piirata ning seega valijate infokeskkonda oluliselt kujundada. Tema

hinnangul ei peaks regulatsiooni ainus kriteerium olema sekkumise omistamine riigile, vaid

arvestada tuleks ka teiste väliste osaliste võimaliku mõjuga.

Lauri Läänemets palus M. Jõeorg-Jurtšenkol selgitada, kuidas tuvastatakse desinformatsioon

ja selle võimalik mõju valimistulemustele.

Mariko Jõeorg-Jurtšenko vastas, et Vabariigi Valimiskomisjonil oleks oma praeguse

koosseisu ja töökorralduse juures keeruline iseseisvalt hinnata, kas toimus

desinformatsioonikampaania või välisriigist lähtuv mõjutustegevus. Seetõttu peaks vastav

eksperdihinnang tulema pädevatelt riigiasutustelt, kelle ülesanne on selliste küsimustega

tegeleda. Eksperdihinnang esitataks Vabariigi Valimiskomisjonile, kes ei teeks selle põhjal

automaatset otsust, vaid hindaks kõiki asjaolusid kogumis ning otsustaks seejärel võimalike

meetmete rakendamise. Menetluse täpne korraldus vajab veel põhjalikku arutelu ning sellesse

tuleks kaasata ka Vabariigi Valimiskomisjon.

Kalle Laanet leidis, et pädevatelt asutustelt hinnangu saamine ei ole lihtne. Kui hinnangu

peaksid andma õiguskaitseasutused, eeldaks see tema sõnul üldjuhul väärteo- või

kriminaalmenetluse alustamist, sest nad ei saa esitada seisukohta ilma asjakohase menetluseta.

Ta märkis ühtlasi, et Vabariigi Valimiskomisjoni kuuluvad eri valdkondade, sealhulgas kohtu

ja prokuratuuri taustaga esindajad, mistõttu on komisjonis olemas arvestatav pädevus. Ta

arvas, et mõjutustegevuse tuvastamise, eksperdihinnangu andmise ja valimiskomisjoni

otsustuspädevuse küsimused on märksa keerulisemad, kui need esmapilgul paistavad.

Helir-Valdor Seeder nõustus A. Froschiga, et regulatsioonis võiks käsitleda välismõjusid

laiemalt, mitte piirduda üksnes välisriigi tegevusega. Mõjutajaks võivad olla ka

9

rahvusvahelised, riikideülesed või muud väljastpoolt Eestit tegutsevad organisatsioonid. Kuigi

sellise tegevuse tuvastamine ja omistamine võib olla keeruline, peaks regulatsiooni eesmärk

olema eristada välist sekkumist riigisiseste erakondade, huvirühmade ja lobirühmade

tavapärasest tegevusest. Valimistulemuste kehtetuks tunnistamisel tuleks eristada tavapäraseid

valimisprotseduuri rikkumisi ja ulatuslikku välist sekkumist. Vabariigi Valimiskomisjoni

senine pädevus on tema hinnangul mõeldud eelkõige tehniliste ja valimiskorralduslike

rikkumiste lahendamiseks, näiteks häälte võltsimise või häälte ostmise korral, ehkki ka nende

juhtumite puhul võib olla vaja teha koostööd uurimisasutustega. Seevastu piiriüleste

sabotaažide, provokatsioonide või muu ulatusliku mõjutustegevuse hindamine võib käia

valimiskomisjonile üle jõu. Ta pakkus seetõttu kaalumiseks teistsugust menetlusmudelit:

Vabariigi Valimiskomisjon võiks anda oma arvamuse või teha ettepaneku, kuid

valimistulemuste kehtetuks tunnistamise otsustuspädevus kuuluks sellistel juhtudel vahetult

kohtule. Tema hinnangul on tegemist sedavõrd kaaluka küsimusega, et lõpliku otsuse peaks

tegema kohus.

Lauri Läänemets vastas, et algatajad on valmis kaaluma ka eelnimetatud ettepanekut, mille

kohaselt kuuluks valimistulemuste kehtetuks tunnistamise otsustuspädevus kohtule. Tema

sõnul ei pea algatajad enda pakutud sõnastust ega pädevusjaotust ainsaks võimalikuks

lahenduseks. Eelnõu eesmärk on eelkõige algatada sisuline arutelu, leida välise

mõjutustegevuse puhuks toimiv õiguslik lahendus ja muuta seadust enne järgmisi Riigikogu

valimisi, sest võimaliku sekkumise aega ega vormi ei ole võimalik ette näha.

Helir-Valdor Seeder märkis, et eelnõu algataja ei olnud täpselt selgitanud, mida tähendab

mõjutustegevuse „oluline mõju“. Tema hinnangul seostub kehtivas õiguses see kriteerium

eelkõige oluliste valimiskorralduslike või menetluslike rikkumistega, kuid eelnõu laiendaks

selle kasutamist desinformatsioonile ja muule välisele mõjutustegevusele. Ta sõnas, et

Venemaa mõjutab valimistevahelisel ajal ning valimiste eel järjepidevalt Eesti infokeskkonda,

sealhulgas desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia kaudu. Tema hinnangul on selline tegevus

juba praegu oluline ja mõjutab valimistulemusi. Seetõttu küsis ta, kuidas määrata kindlaks

piir, millest alates loetakse mõju nii oluliseks, et see võiks anda aluse valimistulemuste

kehtetuks tunnistamiseks.

Lauri Läänemets vastas, et olulise mõju hindamisel ei peaks käsitlema kogu

valimistevahelist nelja-aastast perioodi, vaid piiritletud aega vahetult enne valimisi. Tema

hinnangul võiks asjakohane periood alata valimiste väljakuulutamisest või hõlmata näiteks

kolme kuni viit valimiseelset kuud. Varasema mõjutustegevuse puhul oleks võimalik

rakendada muid reageerimisviise. Kõnealuse regulatsiooni keskmes peaks olema

valimisotsuse mõjutamine valimisperioodil. Mõjutustegevus ja selle oluline mõju tuleb

tõendite alusel tuvastada. Tegevuste tuvastamise ja mõju hindamise võimalusi ilmestavad

tema sõnul Rumeenia ja Moldova kohta koostatud raportid. Ta möönis, et Venemaa võib

tegeleda mõjutustegevusega juba aastaid enne valimisi, kuid nii pika aja möödudes võib olla

võimatu kindlaks teha konkreetsete tegevuste seost hilisema valimistulemusega. Seetõttu

pidas ta mõjutustegevuse, selle ajavahemiku ja valimistulemusele avaldatud mõju

nõuetekohast tuvastamist üheks regulatsiooni keskseks küsimuseks.

Ando Kiviberg märkis, et arutelu keskseks küsimuseks on kujunenud see, millisest piirist

10

alates saab mõjutustegevuse mõju valimistulemustele pidada oluliseks. Ta küsis, kas Eestis

leidub asjakohast praktikat või varasemat kogemust, millele hindamisel toetuda, ning leidis, et

küsimus vajab põhjalikku analüüsi. Ta tõstatas uuesti ka otsustuspädevuse küsimuse. Tema

hinnangul on valimistulemuste kehtetuks tunnistamine sedavõrd kaalukas otsus, et see peaks

kuuluma kohtuvõimu pädevusse. Lisaks pidas ta vajalikuks uurida rahvusvahelist kogemust.

Arutelus nimetatud Rumeenia ja Moldova raportite kõrval viitas ta teabele, mille kohaselt

valmistatakse Saksamaa Bundestagis ette sarnast eelnõu. Ta tegi ettepaneku uurida Saksamaa

lahenduse ja selle aluseks olevate kaalutluste kohta teavet, et hinnata, kas sealt võiks leida

Eesti jaoks sobivaid ideid.

Mariko Jõeorg-Jurtšenko nõustus, et teiste riikide lahenduste uurimine on vajalik, kuid

rahvusvahelise kogemuse ülevõtmisel tuleb arvestada riikide valimissüsteemide ja

valimiskaebuste lahendamise korra erinevustega. Ta märkis, et Saksamaal lahendab

valimiskaebusi tema teada parlamendi juures tegutsev organ, mitte kohus. Seetõttu ei pruugi

välisriigi lahendus olla Eestisse vahetult ülekantav, kuid erinevate mudelite tundmine aitab

leida sobiva lahenduse.

Ando Kiviberg tänas külalisi ning tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.11.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 9: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle

Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo

Suslov, Tanel Tein; vastu 1: Jaak Valge; erapooletuid 0).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme

tööpäeva.

5. Info ja muud küsimused

Ando Kiviberg märkis, et põhiseaduskomisjon on küsinud Justiitsministeeriumilt tagasisidet

OSCE ODIHR-i 2025. aasta e-valimiste raporti kohta. Justiitsministeerium vastas, et raporti

analüüsimine ja võimalike seadusemuudatuste väljatöötamine on pooleli ning tähelepanekute

komplekssuse tõttu vajatakse selleks lisaaega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 185

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 26. oktoober 2026

Algus 11.15, lõpp 12.09

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik)

Puudusid: Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Evelin Poolamets

Kutsutud: Riigikohtu esimees Villu Kõve; Riigikohtu liikme kandidaat Villem Lapimaa (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja digiministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko

Jõeorg-Jurtšenko (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks

nimetamine“ eelnõu (1067 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus)

eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa

Izmailova algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (26.10.2026-30.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 26.10.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks

nimetamine“ eelnõu (1067 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus)

2

eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa

Izmailova algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 27.10.2026 kell 14.00

1. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete majanduslike huvide suurema läbipaistvuse

tagamiseks“ (953 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Jaak Valge, Leo Kunnase ja Helir-Valdor Seederi algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (978 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2. Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks

nimetamine“ eelnõu (1067 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ning märkis, et Villem Lapimaa on käinud Riigikogu

fraktsioonides ennast tutvustamas ja küsimustele vastamas. Komisjoni liikmetel on võimalik

kandidaadile küsimusi esitada. Ta andis esmalt sõna Riigikohtu esimehele Villu Kõvele, et ta

tutvustaks Riigikohtu liikme kandidaati.

Villu Kõve selgitas, et Riigikohtu liikme ametikoht vabanes pärast riigikohtunik Ants Kulli

surma aasta alguses. Kuigi Ants Kull kuulus tsiviilkolleegiumisse, otsustas Riigikohtu

üldkogu viia ametikoha üle halduskolleegiumisse, kus töökoormus on suurem, ning kuulutada

konkursi välja halduskolleegiumi liikme kohale. Konkursil osales neli Tallinna

Ringkonnakohtu kohtunikku. Kolm kandidaati olid pikaajalise kogemusega ja neid peeti väga

tugevateks. Kandidaadid kuulati ära kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogus.

Kohtute haldamise nõukojas said kolm kogenud kandidaati tugeva toetuse, kuid Villem

Lapimaa toetus oli neist suurim. Riigikohtu üldkogu ja halduskolleegium toetasid V.

Lapimaad kui pikaajalise halduskohtu kogemusega spetsialisti, kiiret töötegijat ning esimese

astme kohtus töötamise kogemusega kohtunikku. V. Kõve sõnul vajab halduskolleegium

töövõimekuse suurendamiseks laia profiiliga juristi ning V. Lapimaa vastab sellele

vajadusele. V. Lapimaa on aktiivselt tegelenud nii kohtuasjade kui ka kohtusüsteemi üldiste

küsimustega, olnud pikka aega kohtu esimees ja juhtinud uue kohtute arengukava koostamist.

Koos V. Lapimaaga kohtuti kõigi Riigikogu fraktsioonide ja fraktsioonidesse mittekuuluvate

liikmetega, välja arvatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga, kes kohtumisest

loobus. Fraktsioonide tagasiside oli positiivne. Keskerakonna fraktsioon kirjalikku tagasisidet

ei esitanud, kuid kohtumisel jäi mulje, et kandidaati hinnati positiivselt. Ta palus V. Lapimaa

Riigikohtu liikmeks nimetada.

Villem Lapimaa andis ülevaate oma senisest tööst kohtunikuna. Ta on töötanud ligikaudu

3

kümme aastat esimese astme kohtunikuna ja kümme aastat ringkonnakohtu kohtunikuna. Osa

sellest ajast on ta tegelenud ka kohtu juhtimisega ning praegu töötab Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimehena. Tema sõnul on halduskohtumenetlus talle

südamelähedane valdkond, mida ta õpetab ka Tartu Ülikoolis. Samuti on riigikohtunik Ivo

Pilving teinud talle ülesandeks olla halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud

väljaande peatoimetaja. Väljaande koostamisse on kaasatud riigikohtunikud,

ringkonnakohtunikud, esimese astme kohtunikud ja õigusteadlased ning tema koordineerib

nende tööd. Ta ütles, et on olnud tõhus menetleja ja senised menetlusnäitajad on olnud head.

Ta suudab eristada olulisi küsimusi ebaolulistest ning lahendada kohtuasju mõistliku aja

jooksul, võttes arvesse töökoormust ja muid töötingimusi. Ta avaldas lootust, et Riigikogu

usalduse korral kujuneb tema koostöö Riigikohtuga sama edukaks kui senine töö esimese ja

teise astme kohtutes.

Hanno Pevkur toetas Villem Lapimaa kandidatuuri ning täpsustas, et eelnõu seletuskirjas

märgitud baccalaureus artium kraadi omandamise aasta 2022 asemel on õige 2002.

Villu Kõve ütles, ettahtis seda lõpus märkida. Õige aastaarv on 2002.

Ando Kiviberg märkis, et eelnõu on toimetatud ja märkusi ei olnud. Tategi ettepaneku teha

menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.11.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.3. Teha ettepanek võimaldada vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikele 3

Villem Lapimaal esineda täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega (konsensus: Ants

Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.4. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo

Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse

(riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg sõnas, et eelmisel nädalal alustati eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist,

kuid menetluslikke otsuseid ei tehtud, et saada parem ülevaade kolleegide seisukohtadest ning

uurida täiendavalt eelnõu tausta.

Helir-Valdor Seeder küsis, millega tuli komisjoni liikmetel pärast eelmist arutelu täiendavalt

tutvuda, mida tuli arutada ning mis on vahepeal muutunud.

Ando Kiviberg selgitas, et kaaluti, kas ja keda tuleks täiendavalt arutelule kutsuda. Kuna

4

täiendavaid arutelusid on võimalik pidada ka teise lugemise ettevalmistamisel ning ta on

küsinud arvamust kaitsevaldkonda paremini tundvatelt eri erakondade esindajatelt. A.

Kiviberg tegi ettepaneku minna menetluslike otsuste juurde ja ettepaneku esimene lugemine

lõpetada.

Hanno Pevkur ütles, et hiljuti on vastu võetud riigikaitset terviklikult käsitlev mahukas

kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (eelnõu 668 SE). Ta küsis ega käesoleva eelnõu puhul ei

ole tegemist sellesse seadusesse viidavate parandustega. Tema hinnangul tuleks siiski veel

kord hinnata käesoleva eelnõu koosmõju kriisiolukorra ja riigikaitse seadus seadusega, milles

on riigikaitse küsimusi käsitletud laialdaselt.

Ando Kiviberg tuletas meelde, et eelmisel nädalal rõhutas algatajate esindaja eelnõu

tutvustades korduvalt selle ajakohastamise vajadust ning avaldas lootust, et vahepeal

toimunud muudatusi saab käsitleda teise lugemise ettevalmistamisel.

Hanno Pevkur tegi ettepaneku, et algatajad võtaksid eelnõu tagasi, ajakohastaksid seda

vastavalt uuele riigikaitset terviklikult käsitlevale seadusele ning esitaksid seejärel uuesti.

Tema hinnangul ei ole eelnõu praegusel kujul esimese lugemise lõpetamiseks piisavalt küps

ning vastupidise seisukoha esitamine põhiseaduskomisjoni poolt täiskogule ei oleks

korrektne. Ta tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Lauri Läänemets pidas H. Pevkuri tähelepanekut asjakohaseks ning palus selgitada, millist

seadust käesoleva eelnõuga muudetakse ning kas pärast uue riigikaitsevaldkonna

regulatsiooni vastuvõtmist on eelnõuga tehtav muudatus kavandatud endiselt õigesse

seadusesse.

Ando Kiviberg selgitas, et eelnõuga muudetakse kohtute seadust, nähes ette riigikaitsekohtu

kui erikohtu loomise. Eelnõus esineb kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (eelnõu 668 SE)

seotud ebatäpsusi. Eelnõu algatajate esindaja Leo Kunnas möönis eelmisel arutelul, et osa

sätteid pärineb varasemast õiguslikust olukorrast ega ole enam ajakohased. Algatajate

seisukoha järgi saab need puudused kõrvaldada teise lugemise menetluses ning nad on valmis

seda tegema.

Hanno Pevkur märkis, et ei viibinud eelmisel nädalal toimunud arutelul välislähetuse tõttu.

Riigikaitsekohtu loomine oleks pikaajaline protsess ning seni ei ole eraldi riigikaitsekohut

Eestis vajalikuks peetud, sest vastavaid küsimusi saab lahendada olemasolev kohtusüsteem.

Eelnõu on võimalik enne esimest lugemist korrigeerida ja alles seejärel sisuliselt arutada.

Tema hinnangul ei ole riigikaitsekohut eelnõus kavandatud kujul Eestis vaja.

Ando Kiviberg juhtis tähelepanu, et esimese lugemise lõpetamisega ei otsustata lõplikult

riigikaitsekohtu vajalikkuse üle. Edasise menetluse käigus saab korraldada kuulamisi, kaasata

Riigikohtu esindajaid ja kaitsevaldkonna eksperte ning kujundada seisukoha, kas eelnõuga

lahendatav probleem on tegelikult olemas. Ta meenutas, et eelmisel arutelul selgitas eelnõu

tausta ka kohtunik Daimar Liiv. A. Kiviberg pidas täiendavate kuulamiste korraldamist

mõistlikuks ja vajalikuks ning tegi uuesti ettepaneku minna menetlusotsuste juurde.

5

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 8: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle

Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge; vastu

1: Hanno Pevkur; erapooletuid 1: Lauri Läänemets).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

Kuna esimesena esitatud ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada leidis toetuse, siis H.

Pevkuri esitatud ettepanekut eelnõu tagasi lükata hääletusele ei pandud.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme

tööpäeva.

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa

Izmailova algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalist ja sõnas, et eelnõuga antakse Vabariigi Valimiskomisjonile

võimalus tühistada valimistulemused osaliselt või täielikult, kui on tuvastatud välisriigi

desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine ning see on hääletustulemust

oluliselt mõjutanud. Seejärel andis ta sõna Lauri Läänemetsale eelnõu tutvustamiseks.

Lauri Läänemets selgitas, et hakkas teemaga põhjalikumalt tegelema siseministrina, mil ta

viis välisriikide valimistesse sekkumise küsimuse kolmel korral valitsuse julgeolekukabinetti.

Tema sõnul olid mõjutustegevuse ilmingud juba toona nähtavad ning valitsus arutas nendega

seotud ohte. Tema teada ei kavanda valitsus praegu sellekohaseid seadusemuudatusi, kuid

Riigikantselei korraldab valmisoleku parandamiseks õppusi ja muid tegevusi. Välisriikide

mõjutustegevuse puhul tuleb eeskätt silmas pidada Venemaad, kes on sekkunud mitme riigi

valimistesse. Eesti ja teiste riikide julgeolekuasutuste hinnangute kohaselt on valimistesse

sekkumine osa Venemaa tavapärasest mõjutustegevusest, mistõttu tuleb ohtu võtta tõsiselt.

Kehtiv õigus võimaldab ulatusliku ja tuvastatud valimisreeglite rikkumise korral

valimistulemused tühistada. Probleem seisneb aga selles, et välisriigi mõjutustegevus ei

pruugi formaalselt rikkuda ühtegi valimisreeglit, kuigi võib oluliselt mõjutada valijate

hoiakuid ja valimistulemust. Seda ilmestavad tema sõnul Rumeenia ja Moldova kogemused,

kus Venemaa mõjutustegevusel oli valimistele suur mõju, kuid tegevus ei pruukinud olla

käsitatav tavapärase valimisreeglite rikkumisena. Ta tõi esimese mõjutusviisina esile

sotsiaalmeedia algoritmide ärakasutamise. Teatud teemade nähtavust saab kunstlikult

suurendada massilise meeldivaks märkimise, kommenteerimise, tasulise levitamise või

koordineeritud libakontode ja trollivõrgustike abil. Nii on võimalik tõsta esile valeteavet või

muid kallutatud sõnumeid ning kujundada valijate arvamust, ilma et see vastaks otseselt

kehtivas seaduses sätestatud valimisreeglite rikkumise tunnustele. Teise mõjutusviisina

käsitles ta tehisintellekti. Tehisintellekti vastuseid võib tema hinnangul mõjutada see, millist

ja kui palju teavet veebikeskkonnas levitatakse. Kui teatavat väidet toodetakse ja levitatakse

6

suures mahus, võib see hakata mõjutama tehisintellekti antavaid vastuseid. Kuna inimesed

küsivad juba praegu tehisintellektilt nõu valimiseelistuste kohta ning selline kasutus

tõenäoliselt kasvab, võib tehisintellektist kujuneda veel üks valijate mõjutamise kanal. Seda,

kas konkreetsel juhul on mõju valimistulemusele oluline, peaksid hindama pädevad asutused.

Tema sõnul peaks seadus võimaldama reageerida ka olukorrale, kus valimisi on ulatuslikult

manipuleeritud ilma valimisreegleid formaalselt rikkumata. Sellisel juhul peaks olema

võimalik valimistulemused osaliselt või täielikult tühistada või võtta tarvitusele muud

asjakohased meetmed. Eelnõuga soovitakse täiendada Riigikogu valimise seaduse § 9 lõike 2

punkti 3, tuues seaduses sõnaselgelt esile välisriigi desinformatsiooni, mõjutustegevuse ja

ebaseadusliku rahastamise. Ta hindas valitsuse tagasisidet eelnõule sisukaks ning märkis, et

algatajad nõustuvad esitatud tähelepanekutega ja on valmis nende põhjal eelnõu muutma.

Algatajate eesmärk ei ole tema sõnul saada poliitilist kasu, vaid lahendada reaalne julgeoleku-

ja valimiskorralduslik probleem. Valimisteenistuse hinnangul võib kehtiv õigus juba

võimaldada mõjutustegevuse korral sekkuda. Algatajate arvates peab õiguslik alus olema

siiski selge, konkreetne ja üheselt mõistetav. Ebaselge regulatsioon võib kaasa tuua vaidlusi

näiteks e-hääletamise tulemuste tühistamise üle, kohtumenetlusi ning vähendada avalikkuse

usaldust valimistulemuste vastu. Kokkuvõtvalt sõnas ta, et eelnõuga ei soovita tingimata anda

uut pädevust, vaid täpsustada olemasolevat regulatsiooni. Seadusest peaks üheselt nähtuma, et

sotsiaalmeedia, tehisintellekti või muude vahendite kaudu toimunud olulise valimiste

mõjutamise korral on riigil võimalik tulemuslikult reageerida.

Jaak Valge märkis, et Venemaa mõjutustegevuse piiramine on iseenesest põhjendatud, kuid

mõjutustegevus toimub pidevalt, mitte üksnes valimiste ajal, ning valimiste käigus püüavad

inimesi mõjutada paljud osalised. Tema sõnul on ka valimiskampaania olemuslikult valijate

mõjutamine. Probleemina tõi ta esile, et eelnõus ei ole määratletud, mida tähendab „oluline

mõjutustegevus“. Sedavõrd ebamäärane regulatsioon võib olla vastuolus vaba ja liberaalse

ühiskonna põhimõtetega. Ta küsis, kuidas kavatsevad eelnõu algatajad olulise

mõjutustegevuse määratleda ning milliste tingimuste täitumisel võiks valimistulemused

tühistada.

Lauri Läänemets vastas, et mõjutustegevuse hindamine ei jää poliitikute otsustada, sest

seaduses on sätestatud, kes ja millises korras seda hindab. Ta viitas kehtiva Riigikogu

valimise seaduse § 9 lõike 2 punktile 3, mille järgi võib hääletamistulemused

valimisjaoskonnas, vallas, linnas, valimisringkonnas või kogu riigis ning elektroonilise

hääletamise tulemused kehtetuks tunnistada täies ulatuses või osaliselt ja korraldada

kordushääletamise, kui seaduserikkumine võis hääletamistulemust oluliselt mõjutada. Tema

sõnul ei soovita eelnõuga muuta kehtivat olulise mõju kriteeriumi ega selle hindamise korda.

Ettepaneku eesmärk on võimaldada arvesse võtta ka tegevust, mis ei kujuta endast otseselt

valimisreegli rikkumist, kuid võib hääletamistulemust oluliselt mõjutada. Ta nõustus, et J.

Valge tõstatatud küsimus vajab põhjalikku arutelu. Samas sõnas ta, et välisriikide

mõjutustegevus toimub ning seda kavandatakse ka edaspidi. Õiguslik regulatsioon peab

seetõttu ennetama olukorda, kus pärast valimisi tuvastatakse näiteks kriminaalmenetluses

oluline mõjutustegevus, kuid valimistulemuste suhtes meetmete rakendamisel tekib vaidlus

selle üle, kas selleks oli piisav õiguslik alus. Niisugune õigusselgusetus võiks tema hinnangul

kahjustada pikaks ajaks usaldust valimiste, Riigikogu ja valitsuse vastu.

7

Jaak Valge leidis, et sama probleemne oleks olukord, kus pärast valimistulemuste tühistamist

tekib vaidlus selle üle, kas tühistamine oli põhjendatud. Tema hinnangul jääks otsus praeguse

sõnastuse korral meelevaldseks, sest eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud, millise

mõjutustegevuse ja mõju ulatuse puhul võib valimistulemused tühistada.

Lauri Läänemets sõnas, et olulise mõju olemasolu ei otsustata meelevaldselt, vaid see tuleb

tuvastada asjaomase menetluse käigus. Ta möönis, et ei oska täpselt määratleda, millisest

piirist alates on mõju oluline, ega selgitada, kuidas vastav kriteerium kehtivasse seadusesse

kujunes. Tema hinnangul peab otsusele siiski eelnema uurimine ning tõenäoliselt peab sellele

hinnangu andma ka kohus. Seega ei saa valimisteenistus valimistulemuste olulist mõjutamist

lihtsalt väita, vaid see peab olema avalikkusele näidatud ja tõendatud.

Ando Kiviberg andis sõna Mariko Jõeorg-Jurtšenkole Vabariigi Valitsuse seisukoha

tutvustamiseks.

Mariko Jõeorg-Jurtšenko selgitas, et Vabariigi Valitsus otsustas toetada eelnõu 981 SE

eesmärki, kuid mitte eelnõu esitatud kujul. Valitsus tunnistab, et praeguses

julgeolekuolukorras kujutavad hübriidohud, sealhulgas välisriikide sekkumine valimistesse,

endast reaalset ohtu demokraatlike institutsioonide toimimisele. Sellekohaseid hiljutisi näiteid

on käsitletud ka eelnõu seletuskirjas. Valitsuse seisukohas on esitatud võimalikud

lahendusvariandid eelnõu teksti täpsustamiseks. Muudatuste eesmärk peaks olema tagada, et

regulatsioon oleks võimalikult täpne, üheselt mõistetav ja praktikas rakendatav. Eriti oluline

on õigusselgus olukorras, kus mõjutustegevuse tõttu võidakse tunnistada valimistulemused

osaliselt või täielikult kehtetuks. Valitsuse tähelepanekud lähtuvad vajadusest kujundada

eelnõu sätted selliseks, et nende sisu ja kohaldamise tingimused oleksid selgelt arusaadavad.

Ando Kiviberg küsis, kas eelnõu kohaselt kuuluks valimistulemuste täieliku või osalise

kehtetuks tunnistamise õigus Vabariigi Valimiskomisjonile ning kas sama pädevus tuleneb

komisjonile juba kehtivast õigusest. Ta avaldas arvamust, et demokraatliku korra põhimõtteid

arvestades võiks niivõrd kaalukas otsustusõigus kuuluda kohtule.

Mariko Jõeorg-Jurtšenko vastas, et Riigikogu valimise seadus näeb ette kaheastmelise

vaidlustamise korra. Esimeses astmes on valimistulemuste täieliku või osalise kehtetuks

tunnistamise pädevus Vabariigi Valimiskomisjonil. Selle otsuse võib edasi kaevata

Riigikohtusse, kellel on õigus otsust kohtuliku kontrolli korras hinnata.

Lauri Läänemets täpsustas, et valimistulemuste kehtetuks tunnistamise pädevus tuleneb

Vabariigi Valimiskomisjonile juba kehtivast seadusest ega ole eelnõuga kavandatav uus

pädevus. Samas ei tuvastaks valimiskomisjon ise desinformatsiooni ega muud

mõjutustegevust. Algatajad on eeldanud, et selleks vajalik menetlus viiakse läbi pädevas

asutuses, näiteks prokuratuuris, ning mõjutustegevus peab olema enne valimiskomisjoni

otsust nõuetekohaselt tuvastatud.

Ants Frosch tõstatas küsimuse mõiste „välisriik“ kasutamise põhjendatuse kohta.

Mõjutustegevuse omistamine konkreetsele välisriigile on äärmiselt keeruline ning sellega ei

pruugi toime tulla ka suurte riikide julgeoleku- ja eriteenistused. Isegi otsese rünnaku

8

omistamine võib olla keerukas, mõjutusoperatsiooni puhul võib seose tõendamine aga kesta

aastaid. Tema hinnangul võib sõna „välisriik“ muuta kavandatava regulatsiooni

põhjendamatult kitsaks ja eksitavaks. Tema arvates võiks piisata mõjutustegevuse

tuvastamisest sõltumata sellest, kas selle seos välisriigiga on tõendatud. Vastasel juhul võib

tekkida olukord, kus valimistulemusi on oluliselt mõjutatud, kuid neid ei saa kehtetuks

tunnistada üksnes seetõttu, et mõjutustegevuse omistamine välisriigile ei ole õnnestunud.

Lauri Läänemets leidis, et viide välisriigile on oluline, sest tuvastada tuleb teise riigi tahtlik

sekkumine Eesti valimistesse. Riigisiseste huvirühmade aktiivne tegevus ja valijate

mõjutamine ei tohiks tema hinnangul olla valimistulemuste kehtetuks tunnistamise alus.

Eestis tegutsevatel isikutel ja ühendustel peab säilima võimalus väljendada oma vaateid ning

püüda avalikku arvamust ja valijaid mõjutada. Kuigi mõjutustegevuse välisriigile omistamine

võib olla keeruline, peab seos teise riigi tahtliku sekkumisega olema tõendatud. Vastasel juhul

muutuks kohaldamisala tema hinnangul liiga laiaks.

Ants Frosch täpsustas, et eristada tuleks riigisisest tegijat ja Eestist väljaspool tegutsevat

mõjutajat. Tema hinnangul ei pruugi „välisriik“ olla piisavalt täpne mõiste, sest näiteks

rahvusvahelise digiplatvormi omanik võib valimistega seotud teabe levikut mõjutada rohkem

kui mõni riik. Ta tegi ettepaneku kaaluda laiema mõiste kasutamist ja selle täpset

määratlemist. Tänapäevased platvormid saavad algoritmide kaudu teatud sõnumite levikut

võimendada või piirata ning seega valijate infokeskkonda oluliselt kujundada. Tema

hinnangul ei peaks regulatsiooni ainus kriteerium olema sekkumise omistamine riigile, vaid

arvestada tuleks ka teiste väliste osaliste võimaliku mõjuga.

Lauri Läänemets palus M. Jõeorg-Jurtšenkol selgitada, kuidas tuvastatakse desinformatsioon

ja selle võimalik mõju valimistulemustele.

Mariko Jõeorg-Jurtšenko vastas, et Vabariigi Valimiskomisjonil oleks oma praeguse

koosseisu ja töökorralduse juures keeruline iseseisvalt hinnata, kas toimus

desinformatsioonikampaania või välisriigist lähtuv mõjutustegevus. Seetõttu peaks vastav

eksperdihinnang tulema pädevatelt riigiasutustelt, kelle ülesanne on selliste küsimustega

tegeleda. Eksperdihinnang esitataks Vabariigi Valimiskomisjonile, kes ei teeks selle põhjal

automaatset otsust, vaid hindaks kõiki asjaolusid kogumis ning otsustaks seejärel võimalike

meetmete rakendamise. Menetluse täpne korraldus vajab veel põhjalikku arutelu ning sellesse

tuleks kaasata ka Vabariigi Valimiskomisjon.

Kalle Laanet leidis, et pädevatelt asutustelt hinnangu saamine ei ole lihtne. Kui hinnangu

peaksid andma õiguskaitseasutused, eeldaks see tema sõnul üldjuhul väärteo- või

kriminaalmenetluse alustamist, sest nad ei saa esitada seisukohta ilma asjakohase menetluseta.

Ta märkis ühtlasi, et Vabariigi Valimiskomisjoni kuuluvad eri valdkondade, sealhulgas kohtu

ja prokuratuuri taustaga esindajad, mistõttu on komisjonis olemas arvestatav pädevus. Ta

arvas, et mõjutustegevuse tuvastamise, eksperdihinnangu andmise ja valimiskomisjoni

otsustuspädevuse küsimused on märksa keerulisemad, kui need esmapilgul paistavad.

Helir-Valdor Seeder nõustus A. Froschiga, et regulatsioonis võiks käsitleda välismõjusid

laiemalt, mitte piirduda üksnes välisriigi tegevusega. Mõjutajaks võivad olla ka

9

rahvusvahelised, riikideülesed või muud väljastpoolt Eestit tegutsevad organisatsioonid. Kuigi

sellise tegevuse tuvastamine ja omistamine võib olla keeruline, peaks regulatsiooni eesmärk

olema eristada välist sekkumist riigisiseste erakondade, huvirühmade ja lobirühmade

tavapärasest tegevusest. Valimistulemuste kehtetuks tunnistamisel tuleks eristada tavapäraseid

valimisprotseduuri rikkumisi ja ulatuslikku välist sekkumist. Vabariigi Valimiskomisjoni

senine pädevus on tema hinnangul mõeldud eelkõige tehniliste ja valimiskorralduslike

rikkumiste lahendamiseks, näiteks häälte võltsimise või häälte ostmise korral, ehkki ka nende

juhtumite puhul võib olla vaja teha koostööd uurimisasutustega. Seevastu piiriüleste

sabotaažide, provokatsioonide või muu ulatusliku mõjutustegevuse hindamine võib käia

valimiskomisjonile üle jõu. Ta pakkus seetõttu kaalumiseks teistsugust menetlusmudelit:

Vabariigi Valimiskomisjon võiks anda oma arvamuse või teha ettepaneku, kuid

valimistulemuste kehtetuks tunnistamise otsustuspädevus kuuluks sellistel juhtudel vahetult

kohtule. Tema hinnangul on tegemist sedavõrd kaaluka küsimusega, et lõpliku otsuse peaks

tegema kohus.

Lauri Läänemets vastas, et algatajad on valmis kaaluma ka eelnimetatud ettepanekut, mille

kohaselt kuuluks valimistulemuste kehtetuks tunnistamise otsustuspädevus kohtule. Tema

sõnul ei pea algatajad enda pakutud sõnastust ega pädevusjaotust ainsaks võimalikuks

lahenduseks. Eelnõu eesmärk on eelkõige algatada sisuline arutelu, leida välise

mõjutustegevuse puhuks toimiv õiguslik lahendus ja muuta seadust enne järgmisi Riigikogu

valimisi, sest võimaliku sekkumise aega ega vormi ei ole võimalik ette näha.

Helir-Valdor Seeder märkis, et eelnõu algataja ei olnud täpselt selgitanud, mida tähendab

mõjutustegevuse „oluline mõju“. Tema hinnangul seostub kehtivas õiguses see kriteerium

eelkõige oluliste valimiskorralduslike või menetluslike rikkumistega, kuid eelnõu laiendaks

selle kasutamist desinformatsioonile ja muule välisele mõjutustegevusele. Ta sõnas, et

Venemaa mõjutab valimistevahelisel ajal ning valimiste eel järjepidevalt Eesti infokeskkonda,

sealhulgas desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia kaudu. Tema hinnangul on selline tegevus

juba praegu oluline ja mõjutab valimistulemusi. Seetõttu küsis ta, kuidas määrata kindlaks

piir, millest alates loetakse mõju nii oluliseks, et see võiks anda aluse valimistulemuste

kehtetuks tunnistamiseks.

Lauri Läänemets vastas, et olulise mõju hindamisel ei peaks käsitlema kogu

valimistevahelist nelja-aastast perioodi, vaid piiritletud aega vahetult enne valimisi. Tema

hinnangul võiks asjakohane periood alata valimiste väljakuulutamisest või hõlmata näiteks

kolme kuni viit valimiseelset kuud. Varasema mõjutustegevuse puhul oleks võimalik

rakendada muid reageerimisviise. Kõnealuse regulatsiooni keskmes peaks olema

valimisotsuse mõjutamine valimisperioodil. Mõjutustegevus ja selle oluline mõju tuleb

tõendite alusel tuvastada. Tegevuste tuvastamise ja mõju hindamise võimalusi ilmestavad

tema sõnul Rumeenia ja Moldova kohta koostatud raportid. Ta möönis, et Venemaa võib

tegeleda mõjutustegevusega juba aastaid enne valimisi, kuid nii pika aja möödudes võib olla

võimatu kindlaks teha konkreetsete tegevuste seost hilisema valimistulemusega. Seetõttu

pidas ta mõjutustegevuse, selle ajavahemiku ja valimistulemusele avaldatud mõju

nõuetekohast tuvastamist üheks regulatsiooni keskseks küsimuseks.

Ando Kiviberg märkis, et arutelu keskseks küsimuseks on kujunenud see, millisest piirist

10

alates saab mõjutustegevuse mõju valimistulemustele pidada oluliseks. Ta küsis, kas Eestis

leidub asjakohast praktikat või varasemat kogemust, millele hindamisel toetuda, ning leidis, et

küsimus vajab põhjalikku analüüsi. Ta tõstatas uuesti ka otsustuspädevuse küsimuse. Tema

hinnangul on valimistulemuste kehtetuks tunnistamine sedavõrd kaalukas otsus, et see peaks

kuuluma kohtuvõimu pädevusse. Lisaks pidas ta vajalikuks uurida rahvusvahelist kogemust.

Arutelus nimetatud Rumeenia ja Moldova raportite kõrval viitas ta teabele, mille kohaselt

valmistatakse Saksamaa Bundestagis ette sarnast eelnõu. Ta tegi ettepaneku uurida Saksamaa

lahenduse ja selle aluseks olevate kaalutluste kohta teavet, et hinnata, kas sealt võiks leida

Eesti jaoks sobivaid ideid.

Mariko Jõeorg-Jurtšenko nõustus, et teiste riikide lahenduste uurimine on vajalik, kuid

rahvusvahelise kogemuse ülevõtmisel tuleb arvestada riikide valimissüsteemide ja

valimiskaebuste lahendamise korra erinevustega. Ta märkis, et Saksamaal lahendab

valimiskaebusi tema teada parlamendi juures tegutsev organ, mitte kohus. Seetõttu ei pruugi

välisriigi lahendus olla Eestisse vahetult ülekantav, kuid erinevate mudelite tundmine aitab

leida sobiva lahenduse.

Ando Kiviberg tänas külalisi ning tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.11.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 9: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle

Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo

Suslov, Tanel Tein; vastu 1: Jaak Valge; erapooletuid 0).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme

tööpäeva.

5. Info ja muud küsimused

Ando Kiviberg märkis, et põhiseaduskomisjon on küsinud Justiitsministeeriumilt tagasisidet

OSCE ODIHR-i 2025. aasta e-valimiste raporti kohta. Justiitsministeerium vastas, et raporti

analüüsimine ja võimalike seadusemuudatuste väljatöötamine on pooleli ning tähelepanekute

komplekssuse tõttu vajatakse selleks lisaaega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija