Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 172

Tallinn, Toompea Teisipäev, 27. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.20

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Tiit Maran ja Andres Metsoja

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis, ministri nõunik Kristiina Viks ja finantsosakonna

nõunik Aive Haavel ning strateegiaosakonna nõunik Krista Tõnisson ning ministri töövari

Joonas Leis (1. päevakorrapunkt), Hanah Lahe töövari Marleen Sündema (1.-2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE)

Kliimaministeeriumi taristuministri valitsemisalast

2. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037

SE) Kliimaministeeriumi taristuministri valitsemisalast

Kuldar Leis andis ülevaate Kliimaministeeriumi 2027. aasta eelarvest ning taristuministri

vastutusala prioriteetidest. Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve väheneb 17%, peamiselt

välistoetuste mahu 33% vähenemise tõttu. Taristuvaldkonna kärpeülesanne on 39 miljonit

eurot ning valdkonna eelarve sõltub suurel määral välistoetustest. Elukeskkonna ja

ringmajanduse valdkonnas jätkatakse kohalike omavalitsuste ja ettevõtete toetamist jäätmete

ringlussevõtu suurendamiseks. Korterelamute rekonstrueerimiseks kavandatud vahendid on

seotud peamiselt varem otsustatud toetusvoorudega. Ministri sõnul kavandatakse 2027. ja

2028. aastal avada 80 miljoni euro suurused toetusvoorud, mille toetuse määr oleks praeguse

teadmise kohaselt 20%. Mere- ja veemajanduse valdkonnas kavandatakse toetust

keskkonnasäästlikumaid kütuseid kasutavatele laevadele ning selleks taotletakse Euroopa

Liidult riigiabiluba. Samuti valmistatakse ette vee-ettevõtete ühinemist soodustavaid

meetmeid ja jätkatakse sadamate kliimakindluse suurendamist. Transpordi ja liikuvuse

valdkonna suuremad investeeringud on seotud Rail Balticu, raudteede ja riigiteedega.

Jätkatakse Tallinna–Tartu raudtee elektrifitseerimist ning Tapa–Tartu ja Tapa–Narva

2

raudteelõikude projekteerimist. Tartu–Riia reisirongiliikluseks on kavandatud kaks miljonit

eurot. Minister märkis, et Rail Balticu ja riigiteede hilisemate aastate rahastamise ülevaade ei

sisalda veel kõiki Euroopa Liidu järgmise rahastamisperioodi vahendeid. Merendusvaldkonna

investeeringutena tõi minister esile reostuse tuvastamise ja nutipoide projektid, tuletornide

renoveerimise ning Rukki kanali süvendamise. Ta märkis, et laevateede süvendamiseks ette

nähtud vahendite piiratuse tõttu on töid tehtud vajaduspõhiselt.

Yoko Alender küsis, kas ministrini on jõudnud teave asfaldipuuduse kohta. Kuldar Leis

vastas, et temani sellist teavet jõudnud ei ole. Ta märkis, et riigi teeprojektid on pikalt ette

planeeritud ning nende puhul ei ole ta asfaldipuudusest kuulnud.

Lauri Laats küsis korterelamute rekonstrueerimise kavandatava toetusmäära, turuosaliste

kaasamise ja tehaselise renoveerimise kohta. Kuldar Leis selgitas, et tehaselise renoveerimise

maksumus on lähenenud tavapärase renoveerimise maksumusele ning see võib anda Eesti

ettevõtetele ekspordieelise. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt on 20% toetusmäär

riigieelarve seisukohast neutraalne. Ministri sõnul kavandatakse 80 miljoni euro suurust

toetusvooru aastas. Meetme ülejäänud tingimused arutatakse enne esimese vooru avamist läbi

turuosalistega, sealhulgas korteriühistute ja tehaste esindajatega. Lauri Laats seadis kahtluse

alla 20% toetusmäära aluseks oleva arvutuse ning juhtis tähelepanu rekonstrueerimisega

kaasnevale maksutulule ja tööhõivele. Ta leidis, et väiksem toetusmäär võib vähendada

terviklike rekonstrueerimislahenduste kasutamist ja Eesti ettevõtete võimalusi välisturgudele

siseneda.

Yoko Alender küsis, kas kavandatava toetuse eelduseks on korterelamu terviklik

rekonstrueerimine ning millised rekonstrueerimise rahastamise võimalused võivad avaneda

Euroopa Liidu järgmisel rahastamisperioodil. Kuldar Leis vastas, et toetusmeetme eesmärk

on korterelamute terviklik rekonstrueerimine. Tema sõnul tehakse korterelamutes

rekonstrueerimistöid ka ilma toetuseta, kuid sageli osaliselt. Minister märkis, et

kavandatavatel tingimustel peetakse 80 miljoni euro suurust aastast toetusvooru optimaalseks.

Toetusmäära põhjendatuse üle on tema sõnul võimalik Rahandusministeeriumiga arutelu

jätkata. Minister lisas, et Euroopa Liidu järgmiseks rahastamisperioodiks on riigi plaanis

korterelamute rekonstrueerimiseks 288 miljonit eurot. Lisaks võib Sotsiaalsest Kliimafondist

saada 28 miljonit eurot väiksema sissetulekuga elanikega piirkondade toetamiseks, kui

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) kinnitatakse.

Hanah Lahe küsis põhjavee seisundi parandamiseks kavandatud investeeringute, ettevõtete

jäätmereformile ülemineku ja neilt saadud tagasiside, ringmajanduse olulisemate

investeeringute ning Tallinna ühistranspordi- ja kergliiklustaristu projektide elluviimise kohta.

Kuldar Leis selgitas, et Tallinn loobus Liivalaia trammitee projektist ning selleks kavandatud

raha suunatakse Tallinna, Tartu ja Pärnu esitatud kergliiklusteede ja muude sobivate

lahenduste elluviimiseks. Ministri mälu järgi on summa 17 miljonit eurot. Rahastamisotsused

on kavas teha novembris või hiljemalt detsembris. Minister märkis, et Tallinn muutis

Pelguranna trammitee kavandatud marsruuti. Hindamiskomisjon vaatab Tallinna esitatud

vastused üle ning seejärel küsitakse Euroopa Komisjonilt luba uue trassi rahastamiseks. Kui

uuele marsruudile heakskiitu ei anta, jääb projekt rahastamata, sest varasemat marsruuti ei ole

enam võimalik 2029. aasta lõpuks ellu viia. Sellisel juhul korraldatakse uus projektide valik

projektidele, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul ellu viia. Tegemist on Euroopa Liidu

3

vahenditega ning projektis ei ole riigi rahastust. Aive Haavel lisas, et moderniseerimisfondi

vahenditest on otsustatud toetada Tallinna trolliliikluse arendamist Lasnamäe suunal. Sellega

seotud kulud ei kajastu järgmise aasta eelarves.

Kuldar Leis märkis, et ettevõtetele mõeldud jäätmereformi toetused on jaotunud eri tegevuste

vahel. Toetatud on muu hulgas sorteerimisliinide automatiseerimist ja tehisintellektil

põhinevate lahenduste kasutuselevõttu. Kohalike omavalitsuste huvi toetuste vastu vastas

üldjoontes meetme mahule. Toetust on antud ka jäätmejaamade arendamiseks ja

automatiseerimiseks. Aive Haavel selgitas, et järgmistel aastatel toetatakse jäätmete liigiti

kogumist, tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususe suurendamist,

ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu ning jäätmete ringlussevõtu

võimekuse suurendamist.

Kuldar Leis märkis, et Riigikontrolli audit on andnud tõuke põhjavee teema terviklikumaks

käsitlemiseks ning suurendanud asjaomaste ministeeriumide koostööd. Minister ei osanud

täpsustada, kuidas põhjavee kaitsega seotud tegevused eelarves kajastuvad. Aive Haavel lisas,

et käimas on veemajanduskavade elluviimisega seotud Euroopa Liidu keskkonna- ja

kliimameetmete programmi LIFE projektid. Põhjavee kaitsmist toetavad ka veeteenuse

reform ning põllumajandusmaadega seotud LIFE projektid, mille raames tegeletakse väetiste

kasutamise ja nende põhjavette sattumise vähendamisega. Kuldar Leis lisas, et põhjavee

kvaliteedi ja põllumajanduses kasutatavate väetiste koguse vahel on täheldatud seost. Ta pidas

vajalikuks pöörata põllumajandussektoris tähelepanu väetiste kasutamisele ning vähem

saastavate alternatiivide leidmisele. Yoko Alender tegi ettepaneku käsitleda koostöös

maaelukomisjoniga täppisväetamise võimalusi. Ta märkis ka, et veereformi vajadus on teada

ja sellega tegeletakse.

Tarmo Tamm märkis, et hangete ja nõuete järgimine suurendab korterelamute

rekonstrueerimise maksumust, mistõttu pidas ta 20% toetusmäära suhteliselt väikeseks, kuid

siiski paremaks kui toetuse puudumist. Samuti küsis ta, mille poolest erineb kliimakindel

lainemurdja tavalisest lainemurdjast. Kuldar Leis vastas, et küsib kliimakindla lainemurdja

mõiste kohta täpsustusi. Korterelamute rekonstrueerimise kohta märkis ta, et hanke korral

võivad tööd kallineda, kuid professionaalsete tehaste tehtud tööd on kvaliteetsed. Tarmo

Tamm märkis, et tehaseline renoveerimine tagab parema kvaliteedi ning ekspordiks tootmisel

tuleb täita rangemaid nõudeid. Samuti leidis ta, et tehaselise renoveerimise puhul laekuvad

maksud paremini. Yoko Alender lisas, et väiksemates kohtades võib mitme korterelamu

korraga renoveerimine olla majanduslikult teostatav lahendus. Tema hinnangul soodustab

20% toetusmäär terviklikku rekonstrueerimist ning on üleminekumeetmena parem kui toetuse

puudumine.

Mait Klaassen märkis, et Eestis kasutatakse võrreldes teiste riikidega vähe väetisi ja

taimekaitsevahendeid. Ta küsis, kas korterelamute rekonstrueerimiseks kavandatud raha on

võimalik ümber jagada, kui 20% toetusmääraga taotlejaid ei leidu. Kuldar Leis vastas, et

toetusmeetme tingimused on ministeeriumi kujundada. Esialgu ei ole kavandatud

piirkondlikke erisusi, kuid meetme rakendumist jälgitakse. Minister märkis, et kavandatud

tingimused võivad sobida eelkõige suurtes linnades asuvatele suurematele korterelamutele,

eriti juhul, kui mitu maja rekonstrueeritakse koos.

4

Lauri Laats küsis, kas on analüüsitud Eesti lipu all sõitvate laevade teise riigi lipu alla

siirdumise võimalikku mõju tööhõivele, piirkondadele ja riigieelarve maksutulule. Kuldar

Leis vastas, et teise riigi lipu alla siirdumine on laevaettevõtja jaoks keeruline ja pikaajaline

protsess. Minister märkis, et Soome ja Rootsi on oma lipu all sõitvaid laevu ajalooliselt

toetanud, Eestis tehti seda koroonapandeemia ajal. Eesti kavandab toetada alternatiivkütuste

kasutuselevõttu Eesti sadamaid külastavatel laevadel ning taotleb selleks Euroopa Liidult

riigiabiluba. Minister möönis, et mõne laeva teise riigi lipu alla siirdumise oht on olemas, kuid

toetuste kavandamisel keskendutakse laevanduse keskkonnahoidlikumaks muutmisele. Ta

lisas, et ministeerium suhtleb Eestis tegutsevate laevaettevõtjatega ning suure laeva

lahkumisega kaasneksid ulatuslikud muudatused töötajate jaoks. Võimaliku lipuvahetuse

maksualast mõju tuleb tema sõnul hinnata koostöös Rahandusministeeriumiga.

Krista Tõnisson selgitas, et väljend „kliimakindel lainemurdja“ on lühendatud nimetus.

Mõõdik kajastab toetuse raames rahastatud uute lainemurdjatega sadamate arvu, kus on

rakendatud kliimamuutuste mõju eest kaitsvaid meetmeid.

Mait Klaassen küsis, kas merel kasutatavad automaatpoid on hooldusvabad või vajavad need

pidevat hooldamist. Kuldar Leis vastas, et talle ei ole poidega seotud probleemidest teada

antud. Ta lisas, et poide kogumiseks ja paigaldamiseks kasutatakse vastavat veesõidukit, kuid

see ei ole seotud nutipoide projektiga.

Yoko Alender lõpetas päevakorrapunkti käsitlemise ja tänas külalisi.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 172

Tallinn, Toompea Teisipäev, 27. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.20

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Tiit Maran ja Andres Metsoja

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis, ministri nõunik Kristiina Viks ja finantsosakonna

nõunik Aive Haavel ning strateegiaosakonna nõunik Krista Tõnisson ning ministri töövari

Joonas Leis (1. päevakorrapunkt), Hanah Lahe töövari Marleen Sündema (1.-2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE)

Kliimaministeeriumi taristuministri valitsemisalast

2. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037

SE) Kliimaministeeriumi taristuministri valitsemisalast

Kuldar Leis andis ülevaate Kliimaministeeriumi 2027. aasta eelarvest ning taristuministri

vastutusala prioriteetidest. Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve väheneb 17%, peamiselt

välistoetuste mahu 33% vähenemise tõttu. Taristuvaldkonna kärpeülesanne on 39 miljonit

eurot ning valdkonna eelarve sõltub suurel määral välistoetustest. Elukeskkonna ja

ringmajanduse valdkonnas jätkatakse kohalike omavalitsuste ja ettevõtete toetamist jäätmete

ringlussevõtu suurendamiseks. Korterelamute rekonstrueerimiseks kavandatud vahendid on

seotud peamiselt varem otsustatud toetusvoorudega. Ministri sõnul kavandatakse 2027. ja

2028. aastal avada 80 miljoni euro suurused toetusvoorud, mille toetuse määr oleks praeguse

teadmise kohaselt 20%. Mere- ja veemajanduse valdkonnas kavandatakse toetust

keskkonnasäästlikumaid kütuseid kasutavatele laevadele ning selleks taotletakse Euroopa

Liidult riigiabiluba. Samuti valmistatakse ette vee-ettevõtete ühinemist soodustavaid

meetmeid ja jätkatakse sadamate kliimakindluse suurendamist. Transpordi ja liikuvuse

valdkonna suuremad investeeringud on seotud Rail Balticu, raudteede ja riigiteedega.

Jätkatakse Tallinna–Tartu raudtee elektrifitseerimist ning Tapa–Tartu ja Tapa–Narva

2

raudteelõikude projekteerimist. Tartu–Riia reisirongiliikluseks on kavandatud kaks miljonit

eurot. Minister märkis, et Rail Balticu ja riigiteede hilisemate aastate rahastamise ülevaade ei

sisalda veel kõiki Euroopa Liidu järgmise rahastamisperioodi vahendeid. Merendusvaldkonna

investeeringutena tõi minister esile reostuse tuvastamise ja nutipoide projektid, tuletornide

renoveerimise ning Rukki kanali süvendamise. Ta märkis, et laevateede süvendamiseks ette

nähtud vahendite piiratuse tõttu on töid tehtud vajaduspõhiselt.

Yoko Alender küsis, kas ministrini on jõudnud teave asfaldipuuduse kohta. Kuldar Leis

vastas, et temani sellist teavet jõudnud ei ole. Ta märkis, et riigi teeprojektid on pikalt ette

planeeritud ning nende puhul ei ole ta asfaldipuudusest kuulnud.

Lauri Laats küsis korterelamute rekonstrueerimise kavandatava toetusmäära, turuosaliste

kaasamise ja tehaselise renoveerimise kohta. Kuldar Leis selgitas, et tehaselise renoveerimise

maksumus on lähenenud tavapärase renoveerimise maksumusele ning see võib anda Eesti

ettevõtetele ekspordieelise. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt on 20% toetusmäär

riigieelarve seisukohast neutraalne. Ministri sõnul kavandatakse 80 miljoni euro suurust

toetusvooru aastas. Meetme ülejäänud tingimused arutatakse enne esimese vooru avamist läbi

turuosalistega, sealhulgas korteriühistute ja tehaste esindajatega. Lauri Laats seadis kahtluse

alla 20% toetusmäära aluseks oleva arvutuse ning juhtis tähelepanu rekonstrueerimisega

kaasnevale maksutulule ja tööhõivele. Ta leidis, et väiksem toetusmäär võib vähendada

terviklike rekonstrueerimislahenduste kasutamist ja Eesti ettevõtete võimalusi välisturgudele

siseneda.

Yoko Alender küsis, kas kavandatava toetuse eelduseks on korterelamu terviklik

rekonstrueerimine ning millised rekonstrueerimise rahastamise võimalused võivad avaneda

Euroopa Liidu järgmisel rahastamisperioodil. Kuldar Leis vastas, et toetusmeetme eesmärk

on korterelamute terviklik rekonstrueerimine. Tema sõnul tehakse korterelamutes

rekonstrueerimistöid ka ilma toetuseta, kuid sageli osaliselt. Minister märkis, et

kavandatavatel tingimustel peetakse 80 miljoni euro suurust aastast toetusvooru optimaalseks.

Toetusmäära põhjendatuse üle on tema sõnul võimalik Rahandusministeeriumiga arutelu

jätkata. Minister lisas, et Euroopa Liidu järgmiseks rahastamisperioodiks on riigi plaanis

korterelamute rekonstrueerimiseks 288 miljonit eurot. Lisaks võib Sotsiaalsest Kliimafondist

saada 28 miljonit eurot väiksema sissetulekuga elanikega piirkondade toetamiseks, kui

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) kinnitatakse.

Hanah Lahe küsis põhjavee seisundi parandamiseks kavandatud investeeringute, ettevõtete

jäätmereformile ülemineku ja neilt saadud tagasiside, ringmajanduse olulisemate

investeeringute ning Tallinna ühistranspordi- ja kergliiklustaristu projektide elluviimise kohta.

Kuldar Leis selgitas, et Tallinn loobus Liivalaia trammitee projektist ning selleks kavandatud

raha suunatakse Tallinna, Tartu ja Pärnu esitatud kergliiklusteede ja muude sobivate

lahenduste elluviimiseks. Ministri mälu järgi on summa 17 miljonit eurot. Rahastamisotsused

on kavas teha novembris või hiljemalt detsembris. Minister märkis, et Tallinn muutis

Pelguranna trammitee kavandatud marsruuti. Hindamiskomisjon vaatab Tallinna esitatud

vastused üle ning seejärel küsitakse Euroopa Komisjonilt luba uue trassi rahastamiseks. Kui

uuele marsruudile heakskiitu ei anta, jääb projekt rahastamata, sest varasemat marsruuti ei ole

enam võimalik 2029. aasta lõpuks ellu viia. Sellisel juhul korraldatakse uus projektide valik

projektidele, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul ellu viia. Tegemist on Euroopa Liidu

3

vahenditega ning projektis ei ole riigi rahastust. Aive Haavel lisas, et moderniseerimisfondi

vahenditest on otsustatud toetada Tallinna trolliliikluse arendamist Lasnamäe suunal. Sellega

seotud kulud ei kajastu järgmise aasta eelarves.

Kuldar Leis märkis, et ettevõtetele mõeldud jäätmereformi toetused on jaotunud eri tegevuste

vahel. Toetatud on muu hulgas sorteerimisliinide automatiseerimist ja tehisintellektil

põhinevate lahenduste kasutuselevõttu. Kohalike omavalitsuste huvi toetuste vastu vastas

üldjoontes meetme mahule. Toetust on antud ka jäätmejaamade arendamiseks ja

automatiseerimiseks. Aive Haavel selgitas, et järgmistel aastatel toetatakse jäätmete liigiti

kogumist, tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususe suurendamist,

ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu ning jäätmete ringlussevõtu

võimekuse suurendamist.

Kuldar Leis märkis, et Riigikontrolli audit on andnud tõuke põhjavee teema terviklikumaks

käsitlemiseks ning suurendanud asjaomaste ministeeriumide koostööd. Minister ei osanud

täpsustada, kuidas põhjavee kaitsega seotud tegevused eelarves kajastuvad. Aive Haavel lisas,

et käimas on veemajanduskavade elluviimisega seotud Euroopa Liidu keskkonna- ja

kliimameetmete programmi LIFE projektid. Põhjavee kaitsmist toetavad ka veeteenuse

reform ning põllumajandusmaadega seotud LIFE projektid, mille raames tegeletakse väetiste

kasutamise ja nende põhjavette sattumise vähendamisega. Kuldar Leis lisas, et põhjavee

kvaliteedi ja põllumajanduses kasutatavate väetiste koguse vahel on täheldatud seost. Ta pidas

vajalikuks pöörata põllumajandussektoris tähelepanu väetiste kasutamisele ning vähem

saastavate alternatiivide leidmisele. Yoko Alender tegi ettepaneku käsitleda koostöös

maaelukomisjoniga täppisväetamise võimalusi. Ta märkis ka, et veereformi vajadus on teada

ja sellega tegeletakse.

Tarmo Tamm märkis, et hangete ja nõuete järgimine suurendab korterelamute

rekonstrueerimise maksumust, mistõttu pidas ta 20% toetusmäära suhteliselt väikeseks, kuid

siiski paremaks kui toetuse puudumist. Samuti küsis ta, mille poolest erineb kliimakindel

lainemurdja tavalisest lainemurdjast. Kuldar Leis vastas, et küsib kliimakindla lainemurdja

mõiste kohta täpsustusi. Korterelamute rekonstrueerimise kohta märkis ta, et hanke korral

võivad tööd kallineda, kuid professionaalsete tehaste tehtud tööd on kvaliteetsed. Tarmo

Tamm märkis, et tehaseline renoveerimine tagab parema kvaliteedi ning ekspordiks tootmisel

tuleb täita rangemaid nõudeid. Samuti leidis ta, et tehaselise renoveerimise puhul laekuvad

maksud paremini. Yoko Alender lisas, et väiksemates kohtades võib mitme korterelamu

korraga renoveerimine olla majanduslikult teostatav lahendus. Tema hinnangul soodustab

20% toetusmäär terviklikku rekonstrueerimist ning on üleminekumeetmena parem kui toetuse

puudumine.

Mait Klaassen märkis, et Eestis kasutatakse võrreldes teiste riikidega vähe väetisi ja

taimekaitsevahendeid. Ta küsis, kas korterelamute rekonstrueerimiseks kavandatud raha on

võimalik ümber jagada, kui 20% toetusmääraga taotlejaid ei leidu. Kuldar Leis vastas, et

toetusmeetme tingimused on ministeeriumi kujundada. Esialgu ei ole kavandatud

piirkondlikke erisusi, kuid meetme rakendumist jälgitakse. Minister märkis, et kavandatud

tingimused võivad sobida eelkõige suurtes linnades asuvatele suurematele korterelamutele,

eriti juhul, kui mitu maja rekonstrueeritakse koos.

4

Lauri Laats küsis, kas on analüüsitud Eesti lipu all sõitvate laevade teise riigi lipu alla

siirdumise võimalikku mõju tööhõivele, piirkondadele ja riigieelarve maksutulule. Kuldar

Leis vastas, et teise riigi lipu alla siirdumine on laevaettevõtja jaoks keeruline ja pikaajaline

protsess. Minister märkis, et Soome ja Rootsi on oma lipu all sõitvaid laevu ajalooliselt

toetanud, Eestis tehti seda koroonapandeemia ajal. Eesti kavandab toetada alternatiivkütuste

kasutuselevõttu Eesti sadamaid külastavatel laevadel ning taotleb selleks Euroopa Liidult

riigiabiluba. Minister möönis, et mõne laeva teise riigi lipu alla siirdumise oht on olemas, kuid

toetuste kavandamisel keskendutakse laevanduse keskkonnahoidlikumaks muutmisele. Ta

lisas, et ministeerium suhtleb Eestis tegutsevate laevaettevõtjatega ning suure laeva

lahkumisega kaasneksid ulatuslikud muudatused töötajate jaoks. Võimaliku lipuvahetuse

maksualast mõju tuleb tema sõnul hinnata koostöös Rahandusministeeriumiga.

Krista Tõnisson selgitas, et väljend „kliimakindel lainemurdja“ on lühendatud nimetus.

Mõõdik kajastab toetuse raames rahastatud uute lainemurdjatega sadamate arvu, kus on

rakendatud kliimamuutuste mõju eest kaitsvaid meetmeid.

Mait Klaassen küsis, kas merel kasutatavad automaatpoid on hooldusvabad või vajavad need

pidevat hooldamist. Kuldar Leis vastas, et talle ei ole poidega seotud probleemidest teada

antud. Ta lisas, et poide kogumiseks ja paigaldamiseks kasutatakse vastavat veesõidukit, kuid

see ei ole seotud nutipoide projektiga.

Yoko Alender lõpetas päevakorrapunkti käsitlemise ja tänas külalisi.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija