| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 02.11.2026 |
| Sünkroonitud | 06.11.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung teisipäev, 27.10.2026 kell 14.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 174
Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 27. oktoober 2026
Algus 14.00, lõpp 15.48
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudusid: Siim Pohlak ja Kalev Stoicescu
Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete
valdkonna juht Katrin Lõhmus ja sama osakonna nõunik Hellika Kallaste (1.
päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–2. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Ülevaade toidualase teabe kaubamärgist „Nutri-Score“
2. Info ja muud küsimused
2. Info ja muud küsimused
Urmas Kruuse avas komisjoni istungi ning tegi ettepaneku võtta enne Nutri-Score’ist
ülevaate saamist arutusele päevakorra 2. punkt „Info ja muud küsimused“. Ta tegi ettepaneku
küsida Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud
kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (990 SE) põhiseaduspärasuse kohta. Komisjoni liikmed nõustusid
ettepanekuga.
1. Ülevaade toidualase teabe kaubamärgist „Nutri-Score“
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ja andis sõna külalistele.
Katrin Lõhmus andis ülevaate rahvastiku toitumise ja tervise hetkeolukorrast ning selgitas
Nutri-Score’i kasutuselevõtu määruse eelnõu koostamise põhjuseid (lisa). Ta märkis, et
südame-veresoonkonnahaigused on Eestis peamine surmapõhjus ning ebatervislik toitumine
on üks nende olulisi muudetavaid riskitegureid. Eesti elanike toitumise peamised probleemid
on liigse soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete ning vähene puu- ja köögiviljade,
täisteratoodete ja kiudainete tarbimine. Kõneleja rõhutas, et tähelepanu tuleb pöörata eelkõige
toiduvalikutele, sest liikumine ei kompenseeri kehva toitumist. Kuigi Eesti inimeste eluiga
pikeneb, ei suurene tervena elatud aastate arv samas tempos. Eestis on ligi 40% surmadest
2
seotud muudetavate eluviisi riskiteguritega ja 18% toitumisega. Üle poole 16–64-aastastest
elanikest on ülekaalulised või rasvunud ning ülekaaluline on iga neljas laps. Tervise Arengu
Instituudi (TAI) andmetel põhjustab ülekaal riigile aastas 124,7 mln euro suuruse otsese kulu
ning koos kaudse mõjuga võib kogukulu ulatuda 1,2 mld euroni. Eesti tervisenäitajad on
Lääne-Euroopa omadest kehvemad. Tervisliku toitumise ja toidukeskkonna parandamise
vajadust on käsitletud strateegias „Eesti 2035“ ja rahvastiku tervise arengukavas. Pakendi
esikülje märgistamine on tegevusena ette nähtud arengukavas „PõKa 2030“. Kõneleja märkis,
et sekkumised on üldjuhul tõhusamad, kui need nõuavad inimeselt vähem pingutust. Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud meetmed hõlmavad muu hulgas maksustamist,
lastele suunatud turunduse piiramist, pakendi esikülje toitumisalast märgistamist ja toodete
koostise parandamist. Ka arstid on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et praegune
toidukeskkond ei toeta piisavalt tervislikke valikuid.
Urmas Kruuse küsis, millele tugineb hinnang, et praegune toidukeskkond ei toeta tervislikke
valikuid. Ta avaldas arvamust, et inimestelt üha väiksema pingutuse eeldamine võib
vähendada nende isiklikku vastutust ja teadlikkust. Viimaste aastakümnete soovitused ei ole
tema hinnangul toitumisega seotud probleeme vähendanud. Ta küsis, millist mõju loodetakse
saavutada Nutri-Score’i märgistusega.
Katrin Lõhmus vastas, et toitumisprobleemide lahendamiseks on vaja terviklikku meetmete
paketti. Nutri-Score ei ole ainus lahendus, kuid see võib olla üks meetmetest, millega võiks
alustada.
Maido Ruusmann küsis, milliseid meetmeid saab riik rakendada inimeste
toitumisharjumuste parandamiseks ning kuidas kavatsetakse tõsta ühiskonna teadlikkust
tervislikust toitumisest. Ta avaldas arvamust, et maksustamine ja piirangute kehtestamine
võivad viia liigse reguleerimiseni. Kõneleja oli seisukohal, et tähelepanu tuleks eelkõige
pöörata teadlikkuse suurendamisele kodudes ja koolides.
Hellika Kallaste vastas, et teadlikkuse suurendamine on oluline ning TAI ja
Sotsiaalministeerium on sellega aastaid tegelenud. Samal ajal võiks riik rakendada ka Eesti
oludesse sobivaid meetmeid. Ministeeriumi pädevusse kuulub toidupakendite märgistusega
seonduv ning ühe võimalusena nähakse vabatahtliku Nutri-Score’i märgistuse
kasutuselevõttu. Selle eesmärk on aidata tarbijal lihtsamini mõista toidu üldist toitainelist
koostist ja võrrelda sarnaseid tooteid. Ta rõhutas, et üks märgistus ei lahenda kõiki
toitumisega seotud probleeme, kuid võib olla samm õiges suunas.
Andrus Seeme küsis, kuidas on võimalik piirata lastele suunatud toiduturundust ning
millistele uuringutele kavandatavad meetmed tuginevad. Ta märkis, et lapsed panevad
reklaame sageli täiskasvanutest kiiremini tähele, mistõttu võib nende mõju vähendamine olla
keeruline.
Hellika Kallaste vastas, et Ühendkuningriigis on piiratud lastele suunatud toiduturundust.
Näiteks on võimalik piirata teatava toitainelise koostisega toodete välireklaami ning reklaame
sotsiaalmeedias, televisioonis ja muudes meediakanalites. Ta lisas, et Eesti tootjad on astunud
samme toodete koostise parandamisel. Hea tahte leppega ühinenud ettevõtjad on võtnud
eesmärgiks vähendada toodetes suhkru, soola ja küllastunud rasvhapete sisaldust.
Kuna Euroopa Liidu (EL) tasandil ei ole pakendi esikülje märgistuse teemaga edasiminekut
toimunud, kaalutakse Eestis pakendi esikülje märgistuse (Nutri-Score) vabatahtlikku
kasutuselevõtmist. See ei asenda pakendil olevat kohustuslikku teavet, kuid võib toetada
tarbija valikuid.
Katrin Lõhmus jätkas ettekandega ning andis ülevaate pakendil esitatavast toidualasest
teabest (lisa). Ta märkis, et kohustuslik toitumisalane teave (sh toote koostisosad) esitatakse
üldjuhul pakendi tagaküljel. Probleemidena tõi ta esile teabe raske loetavuse (väike
kirjasuurus) ja ebasobiva paigutuse. Tihti esitatakse toitumisalane teave tabeli asemel ühes
katkematus reas.
3
Urmas Kruuse küsis, miks ei suudeta kehtivaid pakendimärgistuse nõudeid piisavalt jõustada
ning miks otsitakse uusi lahendusi enne olemasolevate reeglite tulemuslikku rakendamist. Ta
küsis, kas ettevõtjad eiravad nõudeid või järelevalve on ebapiisav. Ta avaldas arvamust, et
tabelina esitatud teave on tarbijale selgem ning tervise seisukohalt olulisemad näitajad (nt
energia-, suhkru-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisaldus) peaksid olema pakendil paremini
esile tõstetud.
Katrin Lõhmus nõustus märkusega ning lisas, et pakendil esitatava teabe loetavuse probleem
on ilmnenud ka tarbijaküsitlustest.
Urmas Kruuse märkis, et pakenditeabe loetavuse parandamiseks võiks kasutada QR-koodi,
mille kaudu saaks tarbija vaadata teavet telefonis suuremalt ja selgemalt. Ta lisas, et enamikul
inimestel on mobiiltelefon ning digilahendus võiks pakkuda täiendavat võimalust
toitumisalase teabega tutvumiseks.
Hellika Kallaste vastas, et tarbijatelt on regulaarselt küsitud, milliste kanalite kaudu nad
eelistavad toidu kohta teavet saada. Küsitluste põhjal eelistab QR-koodi kasutada väike osa
tarbijatest. Kuigi selle kasutamine võib tulevikus suureneda, kujutab telefoni või muu seadme
kasutamine poes inimeste jaoks lisatoimingut.
Urmas Kruuse küsis, kas uuringutes on käsitletud tarbijate tavapärase ostukorvi koosseisu ja
seda, kui suure osa moodustavad regulaarselt ostetavad põhitoiduained võrreldes harvem
valitavate toodetega.
Hellika Kallaste vastas, et põhitoiduainetes (nt leiva-, saia-, piima- ja lihatoodetes) leidub
märkimisväärses koguses suhkrut, soola ja küllastunud rasvhappeid ning nende sisaldust on
võimalik vähendada. Teadlik tarbija saab tooteid juba praegu võrrelda, kuid tavatarbija jaoks
on eri toodete samaaegne hindamine keeruline.
Urmas Kruuse märkis, et inimestel on erinevad maitse-eelistused ning toodete koostisosad
mõjutavad maitseomadusi. Ta juhtis tähelepanu valgurikaste toodete populaarsusele ja märkis,
et kuigi neid turundatakse positiivselt, on arstid hoiatanud liigse valgutarbimise eest.
Hellika Kallaste tõi näiteid pakendite esikülgedest ning märkis, et toiduturunduses tõstetakse
sageli esile toote üht positiivset omadust, arvestamata selle üldist toitainelist koostist. Näiteks
võidakse popkorni reklaamida kiudainerikkana, jättes tagaplaanile suure suhkrusisalduse.
Tema sõnul domineerib pakendi esiküljel turunduslik teave, mis ei arvesta toote üldise
toitainelise koostisega. Seetõttu on oluline anda tarbijale võimalus hõlpsamini hinnata toote
üldist toitainelist profiili.
Maido Ruusmann märkis, et arutelus käsitletakse läbisegi pakenditeabe nähtavust,
järelevalve (eba)piisavust ja Nutri-Score’i märgistust. Ta palus keskenduda konkreetsemalt
Nutri-Score’i olemusele ning selgitada, miks on valitud just see süsteem, kuigi Skandinaavia
riikides seda ei kasutata. Kõneleja hinnangul ei tohiks Nutri-Score’i käsitleda kõigi
toitumisega seotud probleemide lahendusena.
Anti Allas küsis, mida Nutri-Score sisuliselt tähendab.
Urmas Kruuse vastas, et tegemist on tasakaalustatud arvutusmudeliga, mille eesmärk on
toetada tervislikumaid toiduvalikuid.
Hellika Kallaste lisas, et Nutri-Score hindab toote üldist toitainelist koostist, mitte üksnes
mõnda üksikut positiivset omadust. Ta selgitas, et kehtivate nõuete kohaselt võib
toidupakendil kasutada lubatud toitumis- ja terviseväiteid, kui nende kasutuskriteeriumid on
täidetud. Nutri-Score täiendab pakendil olevat teavet, aidates tarbijal toodet objektiivsemalt
hinnata.
Urmas Kruuse palus selgitada Nutri-Score’i märgise kujunemise valemit.
Hellika Kallaste selgitas toodete esikülje toitumisalase teabe märgiseid. Ta märkis, et pakendi
esikülje märgistussüsteemid erinevad oma üksikasjalikkuse ja esitusviisi poolest. Mõnes
süsteemis esitatakse teave tootja määratud portsjoni (nt 30, 50 või 100 grammi) kohta.
Nutri-Score kasutab lihtsamat hindavat skaalat ja arvestab 100 g või 100 ml kohta esitatud
4
teabega. Selline lähenemine võimaldab tooteid võrrelda objektiivselt ja tootjast sõltumatul
alusel (tarbija ei pea tegema toodete võrdlemiseks ümberarvutusi). Ta märkis, et Nutri-Score’i
hinnatavaid elemente käsitletakse ettekandes edaspidi.
Urmas Kruuse küsis, kas portsjonipõhine teave tuleneb ELi nõuetest. Üldiselt esitatakse
toitumisalane teave 100 g või 100 ml kohta.
Hellika Kallaste selgitas, et teabe esitamine 100 g või 100 ml kohta on kohustuslik, kuid
tootja võib lisada vabatahtlikult ka portsjonipõhise teabe. Erineva suurusega portsjonid võivad
aga muuta toodete võrdlemise keerukamaks.
Hellika Kallaste andis ülevaate Euroopa riikides kasutatavatest vabatahtlikest
toitumismärgistest (lisa). Ta märkis, et Põhjamaades kasutatakse lukuaugumärgist ning
Soomes südamemärki. Austria ja Soome osalevad Nutri-Score’i süsteemis vaatlejariikidena
ning Soome kaalus selle kasutuselevõttu. Kõneleja selgitas, et südamemärgi kasutamine on
tootjale tasuline, samas kui Nutri-Score’i ja lukuaugumärgise kasutamise eest eraldi tasu ei
nõuta.
Maido Ruusmann tundis huvi erinevate toitumismärgiste sisuliste erinevuste vastu. Ta küsis,
kas Prantsusmaalt alguse saanud Nutri-Score’i ja Soomes kasutatava südamemärgi
hindamisloogika põhineb samadel alustel.
Hellika Kallaste vastas, et südamemärk on ühetasandiline positiivne märgis ning seda ei saa
Nutri-Score’i skaalaga otseselt võrrelda. Samas on Nutri-Score’i võrreldud Põhjamaade
lukuaugumärgisega ning tulemused on suures osas sarnased. Näiteks saavad paljud
lukuaugumärgise tingimustele vastavad leivatooted ka Nutri-Score’i järgi rohelise hinnangu.
Andrus Seeme märkis, et erinevates riikides kasutatakse erinevaid märgiseid ning märgiste
paljusus võib tekitada tarbijates segadust. Ta küsis, miks on valitud just Nutri-Score’i märgis
ning kas ELi võiks kehtestada ühtse märgistuse.
Hellika Kallaste selgitas, et Euroopa Komisjon kavatses esitada pakendi esikülje lihtsustatud
toitumisalase teabe märgistuse ühtlustamise ettepaneku 2022. aastal, kuid seda ei ole seni
tehtud. Täna ei ole see komisjoni prioriteet ning liikmesriikide erinevate seisukohtade ja
huvide tõttu ei ole konsensust saavutatud. Ta juhtis tähelepanu, et Nutri-Score on Euroopas
enam levinud ja teaduskirjandus (ka Euroopa Komisjoni raportid) toovad sageli esile just
Nutri-Score’ile omaseid tunnuseid – lihtsus, värvid, summaarne hinnang.
Maido Ruusmann märkis, et ministeerium peab tervislike valikute edendamise kõrval
arvestama ka Eesti toidutootmise ja toidujulgeoleku huvidega. Ta väljendas muret, et
Nutri-Score võib anda imporditud tootele kohaliku toote ees eelise ning minna vastuollu
lühikese tarneahela ja kodumaise päritolu eelistamise eesmärkidega. Ta küsis, kas mõni
toitumismärgis arvestab nt tarneahela pikkust.
Hellika Kallaste vastas, et toitumismärgised ei arvesta toidu päritolu ega tarneahela pikkust,
vaid annavad lisateavet toote toitainelise koostise kohta. Samuti ei võta märgised üldjuhul
arvesse lisaaineid. Nutri-Score arvestab jookides nt magusainete (aspartaami) kasutamist.
Urmas Kruuse väljendas muret, et tootjad võivad hakata toodete koostist märgise saamiseks
kohandama ja see võib jätta tarbijale eksitava mulje toote tervislikkusest. Ta märkis, et
väikese koostise erinevuse tõttu võib toode liikuda ühest hindekategooriast teise, kuigi selle
tervisemõju oluliselt ei muutu. Märgiste tõhusust ei ole tõendatud.
Hellika Kallaste selgitas, et Nutri-Score on avaliku sektori algatus, mille aluseks võeti
Ühendkuningriigi (UK) mudel, s.t milliseid tooteid on sobilik turundada lastele ja milliseid
mitte. Tegemist on UK mudeli edasiarendusega. See annab toidu üldisele toitainelisele
koostisele koondhinnangu. Nutri-Score’i algoritm arvestab toitumise ja tervise vaates olulisi
elemente: negatiivsete näitajatena energiasisaldust, küllastunud rasvhappeid, suhkrut, soola ja
jookides magusaineid ning positiivsete näitajatena valku, kiudaineid ning puu- ja köögiviljade
sisaldust.
Urmas Kruuse palus selgitada üldise energiasisalduse tähendust.
5
Hellika Kallaste vastas, et toidu energiasisaldus tuleneb süsivesikutest, valkudest ja
rasvadest. Ta selgitas, et teatud toidugruppide puhul kasutatakse kohandatud arvutusmudeleid.
Näiteks on pähklid suure energiasisaldusega, kuid nende mudelis ei anna energiasisaldus palju
negatiivseid punkte ning arvesse võetakse suurt valgusisaldust. Kõneleja sõnul ei pea paika
väide nagu saaksid kõik Eesti tooted Nutri-Score’i järgi kehva hinnangu. Igas toidugrupis on
varieeruvust. Ta tõi eraldi näiteks või, mis paigutub Nutri-Score’i skaala punasesse ossa
eelkõige väga suure rasva- ja küllastunud rasvhapete sisalduse tõttu. See ei tähenda, et toode
oleks iseenesest halb.
Urmas Kruuse märkis, et toitumissoovitused muutuvad aja jooksul. Tema hinnangul
alahinnatakse avalike sõnumite mõju tarbijakäitumisele. Ta märkis, et suur energiasisaldus ei
tähenda tingimata liigset tarbimist, kuna inimese energiavajadus sõltub muu hulgas kehalisest
aktiivsusest. Ta nõustus, et ülesöömine on üks peamisi toitumisprobleeme, kuid Nutri-Score ei
lahenda seda probleemi. Energiatarbimine peab olema kooskõlas füüsilise aktiivsusega.
Hellika Kallaste selgitas, et ükski pakendimärgis ei saa arvestada inimese tegelikku
tarbimiskogust ega seda, kuidas toodet kodus valmistatakse. Nutri-Score’i eesmärk on aidata
tarbijal võrrelda sama toidugrupi tooteid ja teha poes nende toitainelise koostise põhjal parem
valik. Ta rõhutas, et märgistus ei välista ühtegi toitu. Ta lisas, et sama toidugrupi toodete
koostis võib märkimisväärselt erineda. Kuigi märgistus ei saa arvestada kogust ega seda,
kuidas tarbija toodet kodus valmistab, võimaldab see võrrelda pakendis olevate toodete
toitainelist koostist ja teha poes teadlikum valik.
Andrus Seeme märkis, et pakendil esitatud Nutri-Score’i hinnang võib olenevalt toidu
valmistamise viisist muutuda.
Hellika Kallaste nõustus, et selline erinevus võib tekkida, kuid sama kehtib ka muu
pakenditeabe ja toitumisväidete puhul. Nutri-Score kirjeldab pakendis olevat toodet ega saa
arvestada kõigi võimalike viisidega, kuidas tarbija seda toodet hiljem kodus valmistab või
kasutab.
Maido Ruusmann väljendas muret, et vabatahtliku Nutri-Score’i kasutuselevõtt võib
mõjutada tarbijate valikuid kohalike tootjate kahjuks. Ta märkis, et märgiseta Eesti toode võib
näida märgistatud imporditootest kehvem ka juhul, kui selle koostis vastaks heale hindele.
Seetõttu ei saa märgistust pidada täielikult vabatahtlikuks. Tarbija võib hakata eelistama
parema hindega toodet kohalikule tootele, millel märgist ei ole. See võib nõrgestada
kodumaist toidutootmist ja suunata tarbijaid eelistama välismaiseid tooteid. Ta leidis, et
süsteem oleks õiglasem, kui kõik turul olevad tooted oleksid märgistatud.
Hellika Kallaste jätkas ettekandega ning andis ülevaate Nutri-Score hinnatavatest
elementidest (lisa).
Urmas Kruuse tundis huvi toodetes kasutatavate magusainete vastu. Ta märkis, et tootjad
asendavad suhkru magusainetega, et turundada toodet vähese suhkrusisaldusega. Ta palus
selgitada, kuidas Nutri-Score’i algoritm käsitleb suhkrut ja magusaineid ning kas arvesse
võetakse ka nende kogust.
Hellika Kallaste vastas, et Nutri-Score’i algoritm arvestab nii suhkrut kui ka jookide puhul
magusaine (nt aspartaami) kasutamist tootes. Magusaine kriteerium lisati pärast algoritmi
uuendamist, mistõttu ei saa nt magusaineid sisaldav jook enam rohelist hinnangut. Parimal
juhul saab magusainet sisaldav jook kollase C. Kui magusainet sisaldav jook sisaldab ka
suhkruid, võib hinnang varieeruda C-st E-ni. Ta lisas, et suhkrut ja magusaine olemasolu
hinnatakse eraldi. Magusaine puhul arvestatakse selle olemasolu tootes, mitte kogust
(kriteerium: sisaldab või ei sisalda). Ta lisas, et magusaineid kasutatakse nende suure
magususastme tõttu tavaliselt väga väikestes kogustes.
Hellika Kallaste andis ülevaate Nutri-Score’i teaduspõhisest kalkulaatorist. Ta selgitas, et
arvutusreeglid sõltuvad tootekategooriast. Näiteks on juustul, punasel lihal, jookidel ning
pähklitel, seemnetel, õlidel ja rasvadel erinevad arvutusreeglid.
6
Urmas Kruuse küsis, miks rakendatakse nt punasele lihale eraldi algoritmi.
Hellika Kallaste vastas, et mudel lähtub toidusoovitustest, mille kohaselt tuleks piirata
punase liha tarbimist ning eelistada linnuliha ja kala. Erinevate lihade valgusisaldust
hinnatakse mõnevõrra erinevalt. Näiteks võib väiksema rasvasisaldusega veiseliha saada
rohelise hinnangu.
Urmas Kruuse küsis, kas Nutri-Score’i hindamisel on võimalik välja tuua üldised
piirväärtused, nt lubatav soolasisaldus 100 grammi kohta.
Hellika Kallaste vastas, et Nutri-Score’i lõpphinne kujuneb mitme näitaja kombinatsioonist
ning üksikut piirväärtust ei saa teistest toitainetest eraldi käsitleda. Ta tõi näiteks kaks
leivatoodet, mille soola- ja suhkrusisaldus erinevad. Ta selgitas, et iga näitaja muutus mõjutab
punktide summat, mis määrab toote hinnangu.
Urmas Kruuse märkis, et isegi kui tarbija valib ainult nt B-hindega tooteid, võib ta siiski
tarbida kokkuvõttes liiga palju suhkrut. Seega ei taga keskmise hindega toodete valimine
tasakaalustatud toitumist.
Andrus Seeme küsis, kas eri toidugruppidele rakendatavad erinevad hindamismeetodid
võivad suunata tarbijaid eelistama teatavaid loomakasvatus- või tootmisharusid ning
põhjustada seetõttu ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist.
Hellika Kallaste selgitas, et lisatud ained (nt sool) mõjutavad hinnet sõltumata sellest, kas
tegemist on kala-, liha- või muu tootega. Oluline on võrrelda võrreldavaid ehk võrrelda saab
sarnaseid tooteid. Ta rõhutas, et Nutri-Score’i kehvem hinne ei tähenda, et toode on halb.
Näiteks juustule antav D või E hinnang ei tähenda, et see toode oleks halb, vaid iseloomustab
selle suurt küllastunud rasvhapete ja soolasisaldust.
Hellika Kallaste tõi näiteid Eesti turul olevate toodete Nutri-Score’i hinnetest. Erinevate
uuringute raames tehtud arvutused näitasid, et kõigis toidugruppides esineb toodete
toitainelises koostises varieeruvusi, mistõttu on tarbijal võimalik sama toidugrupi piires teha
paremaid valikuid.
Maido Ruusmann palus täpsustada Nutri-Score’i eesmärki ja tõi näite magustoidust, mille
koostist muudeti (vähendati suhkru ja soola sisaldust, lisati täisterajahu, kiudaineid ja valku
ning kasutati asendusaineid) rohelise A-hinde saavutamiseks. Toote tervislikkus võib muutuda
küsitavaks, kui seda parema hinde saamiseks liigselt töödeldakse või selles kasutatakse
asendusaineid.
Hellika Kallaste vastas, et magustoit jääb magustoiduks ning tarbimise aluseks peaksid
olema riiklikud toidusoovitused. Tootjad võivad koostist ja turundusväiteid kohandada ka
praegu. Ükski riik (ega ka märgis) ei saa võtta vastutuse tootja valikute eest. Ta märkis, et ka
täna võivad tootjad esile tõsta toote üksikuid positiivseid omadusi, tekitades eksitava
üldmulje.
Maido Ruusmann juhtis tähelepanu sellele, et Nutri-Score on avaliku sektori algatus ja
sellega kaasneb ka vastutus.
Hellika Kallaste vastas, et võrrelda saab sarnaseid tooteid. Ta lisas, et osa koostise muudatusi
(nt täisterajahu kasutamine) on positiivsed. Magusaine lisamisel peab tootja muutma vajaduse
korral toote nimetust, ajakohastama koostisosade loetelu ja arvutama ümber toitumisalase
teabe, mistõttu kajastuvad muudatused kogu pakendimärgistuses.
Urmas Kruuse märkis, et parem Nutri-Score’i hinne ei pruugi kinnitada toote naturaalsust,
see tähendab, et Nutri-Score’il võib olla vastupidine efekt. Ta rõhutas, et avalikult soovitatud
(vabatahtlik) märgis võib oluliselt mõjutada tarbijakäitumist ja ebasoodsalt mõjutada
naturaalsele koostisele keskenduvaid tootjaid.
Hellika Kallaste vastas, et toodete koostisega manipuleerimise võimalus on olemas ka
praegu. Ta jätkas ettekandega ning andis ülevaate Euroopa Komisjoni raporti ja avaliku
konsultatsiooni tulemustest ELis (lisa). Ta märkis, et teaduskirjanduse alusel aitavad tarbijat
kõige paremini lihtsus, värvid ja summaarne hinnang, millele Nutri-Score hästi vastab.
7
Kõneleja sõnul aitab Nutri-Score tarbijatel toodete toitainelist koostist võrrelda ja
paremusjärjestada. Uuringuid on tehtud ka päris kauplustes. Nende uuringute järgi paranes
ostukorvi toitaineline koostis ligikaudu 2,5%. Kuigi mõju võib tunduda üksikisiku tasandil
väike, võib see korduvate ostude tõttu rahvastiku tasandil kumuleeruda. Kõneleja nentis, et
osapoolte seisukohad on erinevad: teadusasutused, tarbijad, kodanikud ja riigiasutused
toetavad lihtsat koondhinnangut, ettevõtjad aga positiivset logo või mitme märgise
kombinatsiooni. Eesti toidusektori sees ei ole seisukoht ühtne ning osa ettevõtjaid ei soovi
oma arvamust avalikult väljendada.
Hellika Kallaste andis ülevaate REMi poolt tellitud uuringutest pakendi esikülje märgistuse
kohta (lisa). Ta märkis, et LABRIS koostas eelmisel aastal viimaste aastate teaduskirjandust
hõlmava ülevaate erinevatest pakendi esikülje märgistest. Ühte ideaalset süsteemi ei
tuvastatud, kuid Nutri-Score’i tugevustena toodi esile selle lihtsus, mõistetavus ja võimalik
mõju ostukäitumisele. Lisaks analüüsiti käesoleval aastal Nutri-Score’i sobivust Eesti
toidusoovitustega ning hinnati selle majanduslikku mõju.
Urmas Kruuse küsis, mida tähendab LABRISe poolt eksperdilt tellitud uuring ning kas
LABRISe teaduskirjanduse ülevaade käsitles üksnes Nutri-Score’i või erinevaid märgistuse
süsteeme.
Hellika Kallaste selgitas, et teaduskirjanduse ülevaade hõlmas erinevaid pakendi esikülje
märgiseid. Kuna LABRISel puudus vajalik toitumisvaldkonna eripädevus, kaasati
toidusoovituste töö tegemisse toitumisteaduste ekspertiisiga väline ekspert.
Hellika Kallaste tutvustas Teadusagentuuri, Sotsiaalministeeriumi ning Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kaheaastast teadus- ja arendusprojekti, mille eesmärk on
rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine. Projekti raames vaadatakse üle
toitumisuuringu metoodika, viiakse läbi rahvastiku toitumisuuring ja analüüsitakse
tasakaalustatud toitumist edendavaid sekkumisi. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
vaates on toitumisuuring oluline, kuna see pakub andmeid toiduohutuse riskihindamiseks.
Pakendi esikülje märgised on projektis toitumist edendavatest sekkumistest vaid üks uuritav
teema, s.t teadlased võrdlevad erinevaid pakendi esikülje märgiseid..
Urmas Kruuse märkis, et samasse tootekategooriasse koondati väga erinevad tooted. Näiteks
võrreldi liha, linnuliha ja kala kategoorias töötlemata liha/kala vorstiga. Seetõttu ei pruugi
koondtulemused anda objektiivset ülevaadet. Oluline on teada, kui palju oli valimis vähem
tervislikuks peetavaid tooteid. Ta tundis huvi lisaainete kasutamise vastu.
Hellika Kallaste selgitas, et tulemused on esitatud konkreetsel slaidil summaarselt.
Nutri-Score’i hinnangut mõjutab toote toitaineline koostis, sh lisatud sool ja suhkur. Seetõttu
saavad nii erinevad liha- kui ka kalatooted ka kehvema hinnangu. Algoritm ei arvesta
lisaaineid, kuid nende teave on esitatud koostisosade loetelus. Ta lisas, et lisaainete
kasutamine on ELis rangelt reguleeritud.
Hellika Kallaste andis ülevaate Nutri-Score’i analüüsi järeldustest ja võimalikest
majanduslikest mõjudest (lisa). Ta märkis, et üldiselt ei leitud olulisi vastuolusid Eesti
toidusoovitustega ning järeldati, et Nutri-Score toetab nende järgimist. Tartu Ülikooli
majandusmõju uuringu eesmärk oli hinnata Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtu
võimaldamisega kaasnevaid majanduslikke mõjusid Eesti ettevõtjatele, eelkõige
toidutootjatele ja jaekaubandusele. Analüüsiti teaduskirjandust ja teiste riikide kogemusi,
hinnati ettevõtete kulusid ning intervjueeriti Eesti toidutootjaid, jaekaubandusettevõtjaid ja
erialaorganisatsioonide esindajaid.
Urmas Kruuse märkis, et kaasamise suhtes on osapooled kriitilised.
Hellika Kallaste vastas, et ministeerium on alates eelmise aasta algusest korduvalt kohtunud
ettevõtjate ja erialaliitudega, sh Toiduliidu ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.
Korraldatud on seminare. Osapooled on saanud esitada oma seisukohti ja arvamusi. Ta ei
nõustunud kriitikaga, et osapooli ei ole piisavalt kaasatud. Asjaolu, et sektori ettepanekuid ei
ole täielikult arvestatud, ei tähenda puudulikku kaasamist.
8
Urmas Kruuse küsis, kas kaasamisgruppidele tutvustati määruse eelnõu enne selle
kooskõlastusringile saatmist.
Hellika Kallaste vastas, et osapooltele saadeti e-kiri uuringute põhitulemuste, Nutri-Score’i
valiku põhjenduste ja edasiste sammude kohta. Lisaks tehti teavitus EIS-is ja info edastati ka
pressi kaudu. Käesoleva aasta 10. novembril toimub seminar, kus tutvustatakse kõiki
uuringute tulemusi lähemalt.
Urmas Kruuse märkis, et tema hinnangul oleks võinud korraldada kaasamisvooru enne
eelnõu kooskõlastusringile saatmist.
Hellika Kallaste jätkas ettekandega ning andis ülevaate majanduslike mõjude uuringu
järeldustest (lisa). Ta märkis, et osapoolte hoiakud ning ootused Nutri-Score’i võimaliku
kasutuselevõtu suhtes on erinevad: osa nägi märgistuses võimalusi, osa riske. Rakenduskulu
sõltub erinevatest teguritest, sh tegevuse mahust ja üleminekuajast.
Urmas Kruuse märkis, et pakendite muutmisega kaasnevad kulud võivad väikese turu ja
suure tootevaliku tõttu mõjutada Eesti toidutööstuse konkurentsivõimet.
Hellika Kallaste jätkas ettekandega ning märkis, et Nutri-Score’i kasutamine oleks
vabatahtlik. Märgise kasutusele võtvad ettevõtjad kannavad rakenduskulud ise, kuid saavad
valida kasutuselevõtu aja ning märgistuse pakenditele lisamiseks on ette nähtud kaheaastane
üleminekuaeg. See võimaldab kulusid hajutada ja siduda muudatused pakendite tavapärase
uuendamisega.
Urmas Kruuse märkis, et aruande kohaselt ei erista Nutri-Score’i algoritm alati piisavalt
täistera- ja rafineeritud teraviljatooteid.
Hellika Kallaste vastas, et mõlemad tooted võivad saada rohelise hinnangu, sest nende
kiudainesisalduse erinevus ei pruugi olla hinnangu muutmiseks nii suur. Ta lisas, et riiklike
toidusoovituste kohaselt tuleks eelistada täisteraviljatooteid.
Andrus Seeme tundis huvi märgise kasutuselevõtu ulatuse ja kaheaastase üleminekuaja vastu.
Hellika Kallaste selgitas, et ettevõtja peab märgistama kõik vastava kaubamärgi tooted ega
saa valida ainult üksikuid tooteid. Samas võib ettevõtja märgise kasutamisest igal ajal
loobuda.
Maido Ruusmann märkis, et suurtootjatel ja eksportivatel ettevõtetel on märgistuse
kasutuselevõtuks rohkem ressursse kui väiketootjatel. Ta küsis, kas sellega arvestati mõjude
hindamisel.
Hellika Kallaste nõustus, et toodete hindamine, pakendite muutmine ja süsteemi haldamine
võivad olla ühe või kahe töötajaga ettevõttele suur koormus. Samas märkis ta, et ettevõtte
suurus üksi ei määra rakenduskulusid. Kulud sõltuvad sellest, kas märgis lisatakse pakendi
tavapärase uuendamise käigus või eraldi. Märgise lisamine tavapärase uuendamise ajal aitab
kulusid vähendada. Mõju sõltub ka märgise tegelikust levikust. Ta märkis, et võimalikku de
facto turusurvet tajutakse riskina ja tegu ei ole uuringus tuvastatud mõjuga.
Maido Ruusmann küsis, miks soovib ministeerium Nutri-Score’i Eestis kasutusele võtta
olukorras, kus ELis puudub ühtne kokkulepe ja osa sektorist on kõhklev. Ta pidas
mõistlikumaks võtta suund naturaalse ja kohaliku toidu mõõdukale tarbimisele.
Hellika Kallaste selgitas, et ELis on arutatud ühtse kohustusliku märgistuse kasutuselevõttu,
kuid liikmesriigid ei ole selles ühisele meelele jõudnud. Komisjoni raportite järgi nähakse
kõige suuremat potentsiaali märgises, mis on lihtne, värviline ja annab tootele
koondhinnangu. Eesti toetab ELi-ülest märgistust, kuid kahjuks ei ole teema EL tasandil edasi
liikumas. 2022. aasta konsultatsioonil osalesid tootjad, jaekaubanduse esindajad, ülikoolid ja
rahvatervise eksperdid. Paljud neist toetasid Nutri-Score’i laadset süsteemi. Kuna ELi ühise
lahenduse leidmine viibib, kaalub Eesti riigisisese lahendusega edasi liikumist. Ta lisas, et ka
ettevõtjate arvamused erinevad ning avalik kriitika ei pruugi väljendada kogu sektori
seisukohta.
9
Maido Ruusmann märkis, et Toiduliit on võtnud Nutri-Score’i kasutuselevõtu kohta selge
ühise seisukoha.
Hellika Kallaste nõustus, et Toiduliidul on ühine seisukoht, kuid ministeeriumile on esitatud
ka teistsuguseid arvamusi. Mõned osapooled näevad märgistuses riske, teised aga võimalust
parandada Eesti toodete konkurentsivõimet võrreldes importtoodetega. Märgistust toetavad
peamiselt rahvatervise valdkonna esindajad. Eelnõu esimene ametlik kooskõlastusring lõpeb
sel neljapäeval.
Anti Allas jäi Nutri-Score’i suhtes neutraalsele seisukohale. Ta rõhutas toitumishariduse
tähtsust ning märkis, et märgis ei asenda teadlikke valikuid ega mõõdukat tarbimist. Enne
otsustamist tuleks tema hinnangul kõrvutada süsteemi eelised ja puudused. Ta leidis, et teemat
tuleb edasi analüüsida, et vältida vastuseisu ning tagada kavandatud meetme eesmärgipärane
mõju.
Urmas Kruuse võttis arutelu kokku. Ta väljendas kahtlust Nutri-Score’i kasutuselevõtu ja
selle tõhususe suhtes. Ta avaldas arvamust, et arvestades Eesti toidutööstuse eksporditurge
tuleks kaaluda ka näiteks lukuaugumärgise kasutuselevõttu. Kuigi Nutri-Score’i märgistus on
vabatahtlik, võib sellest kujuneda survevahend nii jaekaubanduses kui ka ühiskonnas laiemalt.
See võib mõjutada toodete sisseostu ning halvendada Eesti väiketootjate konkurentsivõimet.
Ta oli seisukohal, et eelkõige tuleks tarbijaid harida ja motiveerida tegema teadlikke valikuid.
Koolitoidu näitel võivad rangemad nõuded suurendada kulusid ja toidu raiskamist, ilma et
laste toitumisharjumused paraneksid. Tarbijate valikuid mõjutab märgistusest tugevamalt
toote hind. Ta küsis, kas Nutri-Score’i seminaril antakse ülevaade kogu kaasamisprotsessi
käigus saadud tagasisidest.
Hellika Kallaste kinnitas, et seminaril antakse ülevaade nii EIS-i kooskõlastusringil kui ka
varem esitatud tagasisidest.
Urmas Kruuse tänas külalisi toidualase teabe märgise „Nutri-Score“ tutvustamise ja
küsimustele vastamise eest. Ta märkis, et hetkel komisjon ei poolda kiirustades Nutri-Score'i
kasutusele võtmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija
Nutri-Score
Hellika Kallaste, Katrin Lõhmus
toiduohutuse osakond
27.10.2026
Teemad
• Hetkeolukorra kirjeldus toitumise ja tervise vaates, olulisus riigi jaoks
• Toidumärgistus, väited
• Lihtsustatud toitumisalase teabe märgistus, Nutri-Score
• Uuringud
• Eelnõu ettepanekust, kaasamisest, esitatud seisukohad
• Järgmised sammud
Hetkeolukord: toitumine ja tervis
• Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis peamine
surmapõhjus. Ebatervislik toitumine on üks nende
olulisi muudetavaid riskitegureid.
• Toitumine mõjutab ka teiste krooniliste haiguste riski,
sealhulgas 2. tüüpi diabeedi ja teatud vähivormide
tekkeriski.
• Olulised toitumisega seotud riskid on liigne soola,
suhkrute ja küllastunud rasvhapete tarbimine ning
vähene puu- ja köögiviljade, täisteraviljatoodete ning
kiudainete tarbimine.
• Liikumine ei kompenseeri kehva toitumist.
Mõju ulatub üksikisikust kaugemale
• Toitumisega seotud haigused
vähendavad tervena elatud
eluaastaid ning suurendavad
tervishoiu- ja ühiskondlikke kulusid.
• Keskmine tervena elada jäänud
aastate arv 2025. a seisuga on
57,3 aastat:
meestel 55,2
naistel 59,3
Rahvastiku toitumise seos surmadega
• Ca 40% surmadest Eestis on seostatavad muudetavate elustiili riskiteguritega
• 18% surmadest on seostatavad toitumisega:
Source: OECD/European Observatory on Health Systems and Policies (2024), Eesti: Riigi terviseprofiil 2023, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/cee4e9bd-et.
• Ülekaalulisuse ja toitumisega seotud haiguste levimuse suurenemine, üha suurem koormus riigi kuludele
• Eestis on üle poole 16–64-aastastest ülekaalulised või rasvunud
• Üha rohkem lapsi on ülekaalulised või rasvunud
• Eesti täiskasvanute liigse kehakaalu aastane kulu riigile on 124,7 miljonit eurot (TAI, 2024), ülekaalu ja rasvumise kogukulud võivad ületada aastas 1,2 miljardit eurot (TAI, 2026).
Olulisus riigi vaates
Seosed arengukavadega, valdkondlike eesmärkidega
• „Eesti 2035“, „PÕKA 2030“, „Rahvastiku tervise arengukava 2020–
2030“, „Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030“
Mida saab riik teha?
Näited efektiivsetest meetmetest (WHO „best buys“)
Eesmärk
Maksustamine Näiteks suhkruga magustatud jookide maks, et vähendada nende toodete tarbimist.
Lastele suunatud turunduse piiramine Vähendada laste kokkupuudet teatud toidu reklaamiga.
Pakendi esikülje toitumisalane märgistus Aidata tarbijal toodete toitainelist koostist lihtsamini mõista ja tooteid omavahel võrrelda.
Toodete koostise parandamine (reformuleerimine)
Vähendada toodetes soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisaldust.
Tšiili näide (meetmepakett): kohustuslikud pakendi esikülje
hoiatusmärgised ja nende märgistega toodete müügi piirangud
koolides, lastele suunatud turunduse piirangud, nn suhkrumaks.
Pakendil olemasolev toidualane teave
→
Toidumärgistuse loetavus läbi aastate
Toitumis- ja tervisealased väited
Pakendi märgistus ja esikülje märgised*
Väljakutsed: teabe paigutus ja esitusviis, loetavus, ajakulu, teadmised
*Lihtsustatud toitumisalase teabe märgised
Esikülje toitumisalase teabe märgised
Toitainepõhine esitus
Numbriline
(nt IT patareisüsteem - toitained portsjonis +
% RI-st)
Numbriline +
värviga hinnang
(nt valgusfoor – toitained portsjonis + värviga toitaine hindamiseks 100g/ml kohta)
Summaarne hinnang
Positiivne logo
toit vastab selles toidugrupis kehtestatud kriteeriumitele
(nt Keyhole)
Hindav skeem
tähed ja värvid, mis väljendavad üldist hinnangut
(nt Nutri-Score)
Nutri-Score’i vaatlejariigid:
Soome
Austria
Eesti
Märgised ELis ja mujal Euroopas
Euroopa Komisjon pidi
EL-ülese lahenduse
ettepanekuga välja
tulema 2022. a
Kasutus on vabatahtlik
Nutri-Score
Millist probleemi lahendab?
Suure tootevaliku tõttu nõuab parimate valikute
leidmine aega ja pühendumist
Toitumisalase teabe mõistmine on keerukas,
nõuab taustateadmisi, sageli raskesti loetav
Arvestab pakendil olevat infot ja muudab selle
lihtsamini mõistetavaks, võimaldades sarnaste
toodete vahel kiiret ja intuitiivset võrdlust
Nutri-Score
Nutri-Score
• Prantsusmaa uurimisrühma EREN (Université Sorbonne Paris Nord) väljatöötatud
süsteem, kasutusel al 2017. aastast
• Põhineb Oxfordi Ülikooli teadlaste toitaineliste põhijoonte mudelil (loodi
eesmärgiga reguleerida lastele suunatud toidu reklaami) → Nutri-Score on mudeli
edasiarendus
Nutri-Score’i „köögipool“:
1. Juhtkomitee (Steering Committee) – üldine koordineerimine, juhtimine
2. Teaduskomitee (Scientific Committee) al 2021 – algoritmiga seonduv
3. Kasutajate foorum (Users’ Forum) al 2024 – rakenduslikud küsimused jm
Nutri-Score
Hinnang (A, B, C, D või E) kujuneb 100 g või 100 ml teabe põhjal:
Miinuspunktid: üldine energiasisaldus, küllastunud rasvhapped, suhkrud, sool,
jookides magusaine sisaldumine.
Plusspunktid: kiudained, valgud, puu- ja köögiviljasisaldus.
D või E ei tähenda, et toitu ei tohiks süüa, vaid osutab sellele, et sellist toitu tuleks
süüa harvem ja väiksemates kogustes.
„A“ on võrdluses parim
Oluline on võrreldavus!
Hinnatavad elemendid ja seos toitumise vaates oluliste elementidega
Nutri-Score arvestab:
• energiasisaldus
• küllastunud rasvhapped
• suhkrud
• sool
• jookides magusaine sisaldumine
• kiudained
• valgud
• puu- ja köögiviljasisaldus
Toitumise vaates oluline ühisosa:
• energiasisaldus
• küllastunud rasvhapped
• suhkrud
• sool
• kiudained
Rahvastiku toitumise vaates ei ole üldist valgupuudust, vitamiinide/mineraalainete puudust!
Rukkileiva näide (kalkulaator)
Euroopa Komisjoni raport (2020)
• Uuringud kinnitavad FOP-märgistuse potentsiaali aidata tarbijal teha tervist
toetavaid valikuid
• Tarbija mõistab paremini FOP-märgistusi, mis on kombineeritud värvide ja
summaarse hinnanguga
Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) kirjanduse ülevaade (2022)
• Kinnitab 2020. a kirjanduse ülevaate järeldusi
• Lihtsamad FOP-märgistused vastavad paremini tarbijate vajadusele kiires
ostuotsuse tegemise protsessis
• Võimalik mõju toodete reformuleerimisele, innovatsioonile
teadusasutused, tarbijaorganisatsioonid, kodanikud, riigiasutused
summaarset hinnangut andev astmeline indikaator overall nutritional value through a graded indicator
ettevõtjate/äriühingute organisatsioonid (ettevõtlusele orienteeritud vastajad)
positiivne logo ja erinevate FOP-ide kombinatsioon
Avaliku konsultatsiooni tulemused ELis (2022)
Kõige tõenäolisemalt soodustab tarbijate ostukäitumises muutusi (ca 2800 vastanut):
REM-i poolt tellitud uuringud pakendi esikülje märgistuse kohta
Pakendi esikülje toitumisalase teabe märgisüsteemid:
• I etapp: erinevate märgisüsteemide võrdlus, teaduskirjanduse ülevaade
(LABRIS, 2025).
• II etapp: „Nutri-Score'i märgistuse kooskõla Eesti toidusoovitustega”
(LABRISe poolt eksperdilt tellitud uuring, 2026)
• „Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtuga kaasnevate majanduslike
mõjude hindamine“ (Tartu Ülikool, 2026).
Teaduskirjanduse ülevaade (LABRIS, 2025)
Teaduskirjanduse ülevaade
(LABRIS, 2025):
„Kuna FOP–märgiste mõjust
tarbijale ja tema
ostukäitumisele on palju
publikatsioone, sünteesiti
kokkuvõtte tegemiseks Elicit-
programmiga 40 tarkvara poolt
väljavalitud teadusartiklit,
aastatest 2008 ─ 2023.“
Nutri-Score’i kooskõla riiklike toidusoovitustega
• köögiviljad, puuviljad ja marjad – värsked/külmutatud tooted ja hoidised
• teraviljatooted – leivad ja saiad, pasta, riis ja helbed
• piimatooted ja taimsed alternatiivid – piimatooted, juustud, koored ning taimsed
asendajad
• liha, linnuliha ja kala – töötlemata ja töödeldud tooted ning taimsed alternatiivid
• pähklid, seemned ja lisatavad rasvad
• maiustused, magusad pagaritooted ja soolased näksid
• joogid – vesi ja maitsevesi, mahlad, karastusjoogid, piima- ja taimsed joogid
• valmistoidud, kastmed ja määrded
Teraviljatooted N=26
Piimatooted ja nende taimsed alternatiivid N=50
Liha, linnuliha ja kala N=51
Joogid N=25
Nutri-Score praktikas: leivad
Rukkileib
10,7 g kiudaineid
1 g soola
0,8 g suhkruid
Seemneleib
8,9 g kiudaineid
0,8 g soola
5,8 g suhkruid
Rukkileib
6,7 g kiudaineid
1,4 g soola
7,5 g suhkruid
Järeldused
1. Analüüsitud 242 toote Nutri-Score’i hinnangud olid valdavalt Eesti riiklike toidusoovitustega
samasuunalised. Kõik analüüsitud töötlemata ja külmutatud köögi- ja puuviljad ning töötlemata kala ja
linnuliha said A-hinnangu.
2. Nutri-Score eristas tootegruppide sees erineva toitainelise koostisega tooteid. Teraviljatoodetest – leib, sai,
pasta, riis ja helbed – sai 73,1% A- või B-hinnangu. Kõik analüüsitud töödeldud punase liha tooted,
maiustused ja magusad pagaritooted ning karastusjoogid said C-, D- või E-hinnangu.
3. Ebasoodsamat hinnangut mõjutas mitmes tooterühmas muu hulgas suurem soolasisaldus. Samas ei
kajasta Nutri-Score kõiki riiklikes soovitustes olulisi erinevusi – näiteks ei eristanud süsteem järjepidevalt
täistera- ja rafineeritud teraviljatooteid ning juustude hinnangud koondusid skaala ebasoodsamasse ossa.
4. Analüüsis ei ilmnenud süsteemseid vastuolusid, mis annaksid põhjuse Nutri-Score’i kasutuselevõtust
loobuda. Nutri-Score’i kasutuselevõtt Eestis on põhjendatud täiendava toitumisalase teabe vahendina, mitte
riiklike toidusoovituste asendajana.
Peamine järeldus: Nutri-Score toetab riiklike toidusoovituste järgi toitumist.
Võimalikud majanduslikud mõjud
• Uuringu eesmärk hinnata Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtu
võimaldamisega kaasnevaid majanduslikke mõjusid Eesti ettevõtjatele,
eelkõige toidutootjatele ja jaekaubandusele.
• Töö teostaja: TÜ (RAKE), 2026
• Analüüsiti rahvusvahelist teaduskirjandust, teiste riikide kogemust,
arvutati ettevõtete kulusid tegevuste kaupa (micro-costing), intervjuud
tootjate, jaekaubanduse ja erialaorganisatsioonidega,
stsenaariumianalüüs 2027-2031.
Peamised järeldused
• Erinevate osapoolte hoiakud ning ootused Nutri-Score’i võimaliku
kasutuselevõtu suhtes on erinevad.
• Võrdsed võimalused importtoodetega.
• Mõju sõltub märgise tegelikust levikust.
• Rakenduskulu sõltub eelkõige tegevuste mahust ja üleminekuajast.
• Ettevõtte suurus üksi ei määra rakenduskulu.
• Võimalik de facto turusurve kui tajutud risk, mitte uuringus tuvastatud mõju.
• Reformuleerimine on strateegiline valik, mitte vältimatu kulu.
Miks Nutri-Score?
• Nutri-Score’i toetab teaduskirjandus, sh LABRISe 2025. a teaduskirjanduse
ülevaade (lihtsus, värvid, üldine hinnang).
• IARC on teaduslikele andmetele tuginedes rõhutanud just Nutri-Score’i
paremust võrreldes teiste taoliste esikülje märgistega.
• Euroopas enam levinud (kasutusel seitsmes riigis).
• Sobib Eesti konteksti – toetab riiklike toidusoovituste järgi toitumist.
Eelnõu sisu
• Eelnõu kohaselt jääb Nutri-Score’i kasutamine ettevõtetele
vabatahtlikuks.
• Kasutamisel tuleb järgida Nutri-Score’i kasutustingimusi.
• Märgis on mõeldud kasutamiseks müügipakendisse
pakendatud toidul.
NB! Sellist FOP-märgistust saab kasutada ainult juhul, kui liikmesriik on selle
kasutamist lubanud riigisisese õigusaktiga ja teavitanud sellest ka Euroopa
Komisjoni
Nutri-Score’i õiguslik taust
Nutri-Score vastab „toitumisalase väite“ EL õiguslikule määratlusele
• Toitumisalane väide annab mõista, et toidul on teatavad toitainelised
omadused. Näited: rasvavaba, valguallikas, C-vitamiiniga.
Eelnõu eesmärk
• Võimaldada Eesti ettevõtjatele vabatahtlikult Nutri-Score’i
märgise kasutamist.
• Luua Eesti tootjatele välismaiste konkurentidega võrdsed
võimalused.
• Anda tarbijatele lihtsamini mõistetavat teavet toodete üldise
toitainelise koostise kohta.
Mida peab ettevõtja teadma?
• Ettevõtja otsustab ise, kas märgist kasutusele võtta.
• Märgise kasutamine tuleb veebis registreerida.
• Kasutustingimused võimaldavad märgise etapiviisilist kasutuselevõttu
(üldjuhul 2 aastat).
• Märgist ei saa kasutada valikuliselt, vaid seotakse konkreetse
kaubamärgiga.
• Märgist ei saa kasutada eritoidul (sh imiku piimasegu ja jätkupiimasegu,
imiku- ja väikelapsetoit), toidulisanditel, alkohoolsetel jookidel.
Teavitustöö ja juhised ettevõtjatele
• Märgise kasutuselevõtuga kaasneb tarbijatele suunatud
selgitustöö, mis rõhutab, et märgis on mõeldud eeskätt
sarnaste toodete võrdlemiseks (nt võrdle leiba leivaga).
• Märgis ei anna terviklikku hinnangut inimese kogu
toitumisele.
• Eestikeelsed juhised ja ettevõtjate nõustamine.
Määruse eelnõu menetlemise sammud
• Eelnõu esitati 15.10.26 teistele ministeeriumidele
kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse
avaldamiseks.
• Kooskõlastamise ja arvamuse esitamise tähtaeg 29.10.
10. novembril toimub Nutri-Score’i seminar, kus tutvustatakse
täpsemalt uuringute tulemusi.
Avalikud pöördumised
• 07.07.26 ettevõtlusliitude ühispöördumine (vastu) (Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti
Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit)
• 18.06.26 Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Kaaluravi Seltsi ja Eesti Endokrinoloogide Seltsi
pöördumine sotsiaalministri, regionaal- ja põllumajandusministri ning Riigikogu
sotsiaalkomisjoni poole (poolt). Pöördumises kutsutakse looma tegevuskava Nutri-
Score’i vabatahtliku kasutuselevõtu toetamiseks Eestis ning hindama selle mõju Eesti
tingimustes.
• 13.07.26 Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühenduse ja Eesti Pereõdede Ühingu
pöördumine Vabariigi Valitsuse poole (poolt).
• 25.09.26 Eesti Kardioloogide Selts (poolt). „Südameinfarkti ennetus ei alga haiglast –
toetame Nutri-Score’i kasutuselevõttu Eestis“
Seni esitatud ja teadaolevad seisukohad
Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus
Eesti Pereõdede Ühing
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Kaaluravi Selts
Eesti Endokrinoloogide Selts
Eesti Kardioloogide Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Sotsiaalministeerium
Tervise Arengu Instituut
Mitmed TÜ teadlased, sh käitumisteadlased, psühholoogid…
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Eesti Karastusjookide Tootjate Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Leivaliit
Eesti Kalaliit
Eesti Aiandusliit
Täname!
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 174
Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 27. oktoober 2026
Algus 14.00, lõpp 15.48
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudusid: Siim Pohlak ja Kalev Stoicescu
Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete
valdkonna juht Katrin Lõhmus ja sama osakonna nõunik Hellika Kallaste (1.
päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–2. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Ülevaade toidualase teabe kaubamärgist „Nutri-Score“
2. Info ja muud küsimused
2. Info ja muud küsimused
Urmas Kruuse avas komisjoni istungi ning tegi ettepaneku võtta enne Nutri-Score’ist
ülevaate saamist arutusele päevakorra 2. punkt „Info ja muud küsimused“. Ta tegi ettepaneku
küsida Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud
kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (990 SE) põhiseaduspärasuse kohta. Komisjoni liikmed nõustusid
ettepanekuga.
1. Ülevaade toidualase teabe kaubamärgist „Nutri-Score“
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ja andis sõna külalistele.
Katrin Lõhmus andis ülevaate rahvastiku toitumise ja tervise hetkeolukorrast ning selgitas
Nutri-Score’i kasutuselevõtu määruse eelnõu koostamise põhjuseid (lisa). Ta märkis, et
südame-veresoonkonnahaigused on Eestis peamine surmapõhjus ning ebatervislik toitumine
on üks nende olulisi muudetavaid riskitegureid. Eesti elanike toitumise peamised probleemid
on liigse soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete ning vähene puu- ja köögiviljade,
täisteratoodete ja kiudainete tarbimine. Kõneleja rõhutas, et tähelepanu tuleb pöörata eelkõige
toiduvalikutele, sest liikumine ei kompenseeri kehva toitumist. Kuigi Eesti inimeste eluiga
pikeneb, ei suurene tervena elatud aastate arv samas tempos. Eestis on ligi 40% surmadest
2
seotud muudetavate eluviisi riskiteguritega ja 18% toitumisega. Üle poole 16–64-aastastest
elanikest on ülekaalulised või rasvunud ning ülekaaluline on iga neljas laps. Tervise Arengu
Instituudi (TAI) andmetel põhjustab ülekaal riigile aastas 124,7 mln euro suuruse otsese kulu
ning koos kaudse mõjuga võib kogukulu ulatuda 1,2 mld euroni. Eesti tervisenäitajad on
Lääne-Euroopa omadest kehvemad. Tervisliku toitumise ja toidukeskkonna parandamise
vajadust on käsitletud strateegias „Eesti 2035“ ja rahvastiku tervise arengukavas. Pakendi
esikülje märgistamine on tegevusena ette nähtud arengukavas „PõKa 2030“. Kõneleja märkis,
et sekkumised on üldjuhul tõhusamad, kui need nõuavad inimeselt vähem pingutust. Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud meetmed hõlmavad muu hulgas maksustamist,
lastele suunatud turunduse piiramist, pakendi esikülje toitumisalast märgistamist ja toodete
koostise parandamist. Ka arstid on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et praegune
toidukeskkond ei toeta piisavalt tervislikke valikuid.
Urmas Kruuse küsis, millele tugineb hinnang, et praegune toidukeskkond ei toeta tervislikke
valikuid. Ta avaldas arvamust, et inimestelt üha väiksema pingutuse eeldamine võib
vähendada nende isiklikku vastutust ja teadlikkust. Viimaste aastakümnete soovitused ei ole
tema hinnangul toitumisega seotud probleeme vähendanud. Ta küsis, millist mõju loodetakse
saavutada Nutri-Score’i märgistusega.
Katrin Lõhmus vastas, et toitumisprobleemide lahendamiseks on vaja terviklikku meetmete
paketti. Nutri-Score ei ole ainus lahendus, kuid see võib olla üks meetmetest, millega võiks
alustada.
Maido Ruusmann küsis, milliseid meetmeid saab riik rakendada inimeste
toitumisharjumuste parandamiseks ning kuidas kavatsetakse tõsta ühiskonna teadlikkust
tervislikust toitumisest. Ta avaldas arvamust, et maksustamine ja piirangute kehtestamine
võivad viia liigse reguleerimiseni. Kõneleja oli seisukohal, et tähelepanu tuleks eelkõige
pöörata teadlikkuse suurendamisele kodudes ja koolides.
Hellika Kallaste vastas, et teadlikkuse suurendamine on oluline ning TAI ja
Sotsiaalministeerium on sellega aastaid tegelenud. Samal ajal võiks riik rakendada ka Eesti
oludesse sobivaid meetmeid. Ministeeriumi pädevusse kuulub toidupakendite märgistusega
seonduv ning ühe võimalusena nähakse vabatahtliku Nutri-Score’i märgistuse
kasutuselevõttu. Selle eesmärk on aidata tarbijal lihtsamini mõista toidu üldist toitainelist
koostist ja võrrelda sarnaseid tooteid. Ta rõhutas, et üks märgistus ei lahenda kõiki
toitumisega seotud probleeme, kuid võib olla samm õiges suunas.
Andrus Seeme küsis, kuidas on võimalik piirata lastele suunatud toiduturundust ning
millistele uuringutele kavandatavad meetmed tuginevad. Ta märkis, et lapsed panevad
reklaame sageli täiskasvanutest kiiremini tähele, mistõttu võib nende mõju vähendamine olla
keeruline.
Hellika Kallaste vastas, et Ühendkuningriigis on piiratud lastele suunatud toiduturundust.
Näiteks on võimalik piirata teatava toitainelise koostisega toodete välireklaami ning reklaame
sotsiaalmeedias, televisioonis ja muudes meediakanalites. Ta lisas, et Eesti tootjad on astunud
samme toodete koostise parandamisel. Hea tahte leppega ühinenud ettevõtjad on võtnud
eesmärgiks vähendada toodetes suhkru, soola ja küllastunud rasvhapete sisaldust.
Kuna Euroopa Liidu (EL) tasandil ei ole pakendi esikülje märgistuse teemaga edasiminekut
toimunud, kaalutakse Eestis pakendi esikülje märgistuse (Nutri-Score) vabatahtlikku
kasutuselevõtmist. See ei asenda pakendil olevat kohustuslikku teavet, kuid võib toetada
tarbija valikuid.
Katrin Lõhmus jätkas ettekandega ning andis ülevaate pakendil esitatavast toidualasest
teabest (lisa). Ta märkis, et kohustuslik toitumisalane teave (sh toote koostisosad) esitatakse
üldjuhul pakendi tagaküljel. Probleemidena tõi ta esile teabe raske loetavuse (väike
kirjasuurus) ja ebasobiva paigutuse. Tihti esitatakse toitumisalane teave tabeli asemel ühes
katkematus reas.
3
Urmas Kruuse küsis, miks ei suudeta kehtivaid pakendimärgistuse nõudeid piisavalt jõustada
ning miks otsitakse uusi lahendusi enne olemasolevate reeglite tulemuslikku rakendamist. Ta
küsis, kas ettevõtjad eiravad nõudeid või järelevalve on ebapiisav. Ta avaldas arvamust, et
tabelina esitatud teave on tarbijale selgem ning tervise seisukohalt olulisemad näitajad (nt
energia-, suhkru-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisaldus) peaksid olema pakendil paremini
esile tõstetud.
Katrin Lõhmus nõustus märkusega ning lisas, et pakendil esitatava teabe loetavuse probleem
on ilmnenud ka tarbijaküsitlustest.
Urmas Kruuse märkis, et pakenditeabe loetavuse parandamiseks võiks kasutada QR-koodi,
mille kaudu saaks tarbija vaadata teavet telefonis suuremalt ja selgemalt. Ta lisas, et enamikul
inimestel on mobiiltelefon ning digilahendus võiks pakkuda täiendavat võimalust
toitumisalase teabega tutvumiseks.
Hellika Kallaste vastas, et tarbijatelt on regulaarselt küsitud, milliste kanalite kaudu nad
eelistavad toidu kohta teavet saada. Küsitluste põhjal eelistab QR-koodi kasutada väike osa
tarbijatest. Kuigi selle kasutamine võib tulevikus suureneda, kujutab telefoni või muu seadme
kasutamine poes inimeste jaoks lisatoimingut.
Urmas Kruuse küsis, kas uuringutes on käsitletud tarbijate tavapärase ostukorvi koosseisu ja
seda, kui suure osa moodustavad regulaarselt ostetavad põhitoiduained võrreldes harvem
valitavate toodetega.
Hellika Kallaste vastas, et põhitoiduainetes (nt leiva-, saia-, piima- ja lihatoodetes) leidub
märkimisväärses koguses suhkrut, soola ja küllastunud rasvhappeid ning nende sisaldust on
võimalik vähendada. Teadlik tarbija saab tooteid juba praegu võrrelda, kuid tavatarbija jaoks
on eri toodete samaaegne hindamine keeruline.
Urmas Kruuse märkis, et inimestel on erinevad maitse-eelistused ning toodete koostisosad
mõjutavad maitseomadusi. Ta juhtis tähelepanu valgurikaste toodete populaarsusele ja märkis,
et kuigi neid turundatakse positiivselt, on arstid hoiatanud liigse valgutarbimise eest.
Hellika Kallaste tõi näiteid pakendite esikülgedest ning märkis, et toiduturunduses tõstetakse
sageli esile toote üht positiivset omadust, arvestamata selle üldist toitainelist koostist. Näiteks
võidakse popkorni reklaamida kiudainerikkana, jättes tagaplaanile suure suhkrusisalduse.
Tema sõnul domineerib pakendi esiküljel turunduslik teave, mis ei arvesta toote üldise
toitainelise koostisega. Seetõttu on oluline anda tarbijale võimalus hõlpsamini hinnata toote
üldist toitainelist profiili.
Maido Ruusmann märkis, et arutelus käsitletakse läbisegi pakenditeabe nähtavust,
järelevalve (eba)piisavust ja Nutri-Score’i märgistust. Ta palus keskenduda konkreetsemalt
Nutri-Score’i olemusele ning selgitada, miks on valitud just see süsteem, kuigi Skandinaavia
riikides seda ei kasutata. Kõneleja hinnangul ei tohiks Nutri-Score’i käsitleda kõigi
toitumisega seotud probleemide lahendusena.
Anti Allas küsis, mida Nutri-Score sisuliselt tähendab.
Urmas Kruuse vastas, et tegemist on tasakaalustatud arvutusmudeliga, mille eesmärk on
toetada tervislikumaid toiduvalikuid.
Hellika Kallaste lisas, et Nutri-Score hindab toote üldist toitainelist koostist, mitte üksnes
mõnda üksikut positiivset omadust. Ta selgitas, et kehtivate nõuete kohaselt võib
toidupakendil kasutada lubatud toitumis- ja terviseväiteid, kui nende kasutuskriteeriumid on
täidetud. Nutri-Score täiendab pakendil olevat teavet, aidates tarbijal toodet objektiivsemalt
hinnata.
Urmas Kruuse palus selgitada Nutri-Score’i märgise kujunemise valemit.
Hellika Kallaste selgitas toodete esikülje toitumisalase teabe märgiseid. Ta märkis, et pakendi
esikülje märgistussüsteemid erinevad oma üksikasjalikkuse ja esitusviisi poolest. Mõnes
süsteemis esitatakse teave tootja määratud portsjoni (nt 30, 50 või 100 grammi) kohta.
Nutri-Score kasutab lihtsamat hindavat skaalat ja arvestab 100 g või 100 ml kohta esitatud
4
teabega. Selline lähenemine võimaldab tooteid võrrelda objektiivselt ja tootjast sõltumatul
alusel (tarbija ei pea tegema toodete võrdlemiseks ümberarvutusi). Ta märkis, et Nutri-Score’i
hinnatavaid elemente käsitletakse ettekandes edaspidi.
Urmas Kruuse küsis, kas portsjonipõhine teave tuleneb ELi nõuetest. Üldiselt esitatakse
toitumisalane teave 100 g või 100 ml kohta.
Hellika Kallaste selgitas, et teabe esitamine 100 g või 100 ml kohta on kohustuslik, kuid
tootja võib lisada vabatahtlikult ka portsjonipõhise teabe. Erineva suurusega portsjonid võivad
aga muuta toodete võrdlemise keerukamaks.
Hellika Kallaste andis ülevaate Euroopa riikides kasutatavatest vabatahtlikest
toitumismärgistest (lisa). Ta märkis, et Põhjamaades kasutatakse lukuaugumärgist ning
Soomes südamemärki. Austria ja Soome osalevad Nutri-Score’i süsteemis vaatlejariikidena
ning Soome kaalus selle kasutuselevõttu. Kõneleja selgitas, et südamemärgi kasutamine on
tootjale tasuline, samas kui Nutri-Score’i ja lukuaugumärgise kasutamise eest eraldi tasu ei
nõuta.
Maido Ruusmann tundis huvi erinevate toitumismärgiste sisuliste erinevuste vastu. Ta küsis,
kas Prantsusmaalt alguse saanud Nutri-Score’i ja Soomes kasutatava südamemärgi
hindamisloogika põhineb samadel alustel.
Hellika Kallaste vastas, et südamemärk on ühetasandiline positiivne märgis ning seda ei saa
Nutri-Score’i skaalaga otseselt võrrelda. Samas on Nutri-Score’i võrreldud Põhjamaade
lukuaugumärgisega ning tulemused on suures osas sarnased. Näiteks saavad paljud
lukuaugumärgise tingimustele vastavad leivatooted ka Nutri-Score’i järgi rohelise hinnangu.
Andrus Seeme märkis, et erinevates riikides kasutatakse erinevaid märgiseid ning märgiste
paljusus võib tekitada tarbijates segadust. Ta küsis, miks on valitud just Nutri-Score’i märgis
ning kas ELi võiks kehtestada ühtse märgistuse.
Hellika Kallaste selgitas, et Euroopa Komisjon kavatses esitada pakendi esikülje lihtsustatud
toitumisalase teabe märgistuse ühtlustamise ettepaneku 2022. aastal, kuid seda ei ole seni
tehtud. Täna ei ole see komisjoni prioriteet ning liikmesriikide erinevate seisukohtade ja
huvide tõttu ei ole konsensust saavutatud. Ta juhtis tähelepanu, et Nutri-Score on Euroopas
enam levinud ja teaduskirjandus (ka Euroopa Komisjoni raportid) toovad sageli esile just
Nutri-Score’ile omaseid tunnuseid – lihtsus, värvid, summaarne hinnang.
Maido Ruusmann märkis, et ministeerium peab tervislike valikute edendamise kõrval
arvestama ka Eesti toidutootmise ja toidujulgeoleku huvidega. Ta väljendas muret, et
Nutri-Score võib anda imporditud tootele kohaliku toote ees eelise ning minna vastuollu
lühikese tarneahela ja kodumaise päritolu eelistamise eesmärkidega. Ta küsis, kas mõni
toitumismärgis arvestab nt tarneahela pikkust.
Hellika Kallaste vastas, et toitumismärgised ei arvesta toidu päritolu ega tarneahela pikkust,
vaid annavad lisateavet toote toitainelise koostise kohta. Samuti ei võta märgised üldjuhul
arvesse lisaaineid. Nutri-Score arvestab jookides nt magusainete (aspartaami) kasutamist.
Urmas Kruuse väljendas muret, et tootjad võivad hakata toodete koostist märgise saamiseks
kohandama ja see võib jätta tarbijale eksitava mulje toote tervislikkusest. Ta märkis, et
väikese koostise erinevuse tõttu võib toode liikuda ühest hindekategooriast teise, kuigi selle
tervisemõju oluliselt ei muutu. Märgiste tõhusust ei ole tõendatud.
Hellika Kallaste selgitas, et Nutri-Score on avaliku sektori algatus, mille aluseks võeti
Ühendkuningriigi (UK) mudel, s.t milliseid tooteid on sobilik turundada lastele ja milliseid
mitte. Tegemist on UK mudeli edasiarendusega. See annab toidu üldisele toitainelisele
koostisele koondhinnangu. Nutri-Score’i algoritm arvestab toitumise ja tervise vaates olulisi
elemente: negatiivsete näitajatena energiasisaldust, küllastunud rasvhappeid, suhkrut, soola ja
jookides magusaineid ning positiivsete näitajatena valku, kiudaineid ning puu- ja köögiviljade
sisaldust.
Urmas Kruuse palus selgitada üldise energiasisalduse tähendust.
5
Hellika Kallaste vastas, et toidu energiasisaldus tuleneb süsivesikutest, valkudest ja
rasvadest. Ta selgitas, et teatud toidugruppide puhul kasutatakse kohandatud arvutusmudeleid.
Näiteks on pähklid suure energiasisaldusega, kuid nende mudelis ei anna energiasisaldus palju
negatiivseid punkte ning arvesse võetakse suurt valgusisaldust. Kõneleja sõnul ei pea paika
väide nagu saaksid kõik Eesti tooted Nutri-Score’i järgi kehva hinnangu. Igas toidugrupis on
varieeruvust. Ta tõi eraldi näiteks või, mis paigutub Nutri-Score’i skaala punasesse ossa
eelkõige väga suure rasva- ja küllastunud rasvhapete sisalduse tõttu. See ei tähenda, et toode
oleks iseenesest halb.
Urmas Kruuse märkis, et toitumissoovitused muutuvad aja jooksul. Tema hinnangul
alahinnatakse avalike sõnumite mõju tarbijakäitumisele. Ta märkis, et suur energiasisaldus ei
tähenda tingimata liigset tarbimist, kuna inimese energiavajadus sõltub muu hulgas kehalisest
aktiivsusest. Ta nõustus, et ülesöömine on üks peamisi toitumisprobleeme, kuid Nutri-Score ei
lahenda seda probleemi. Energiatarbimine peab olema kooskõlas füüsilise aktiivsusega.
Hellika Kallaste selgitas, et ükski pakendimärgis ei saa arvestada inimese tegelikku
tarbimiskogust ega seda, kuidas toodet kodus valmistatakse. Nutri-Score’i eesmärk on aidata
tarbijal võrrelda sama toidugrupi tooteid ja teha poes nende toitainelise koostise põhjal parem
valik. Ta rõhutas, et märgistus ei välista ühtegi toitu. Ta lisas, et sama toidugrupi toodete
koostis võib märkimisväärselt erineda. Kuigi märgistus ei saa arvestada kogust ega seda,
kuidas tarbija toodet kodus valmistab, võimaldab see võrrelda pakendis olevate toodete
toitainelist koostist ja teha poes teadlikum valik.
Andrus Seeme märkis, et pakendil esitatud Nutri-Score’i hinnang võib olenevalt toidu
valmistamise viisist muutuda.
Hellika Kallaste nõustus, et selline erinevus võib tekkida, kuid sama kehtib ka muu
pakenditeabe ja toitumisväidete puhul. Nutri-Score kirjeldab pakendis olevat toodet ega saa
arvestada kõigi võimalike viisidega, kuidas tarbija seda toodet hiljem kodus valmistab või
kasutab.
Maido Ruusmann väljendas muret, et vabatahtliku Nutri-Score’i kasutuselevõtt võib
mõjutada tarbijate valikuid kohalike tootjate kahjuks. Ta märkis, et märgiseta Eesti toode võib
näida märgistatud imporditootest kehvem ka juhul, kui selle koostis vastaks heale hindele.
Seetõttu ei saa märgistust pidada täielikult vabatahtlikuks. Tarbija võib hakata eelistama
parema hindega toodet kohalikule tootele, millel märgist ei ole. See võib nõrgestada
kodumaist toidutootmist ja suunata tarbijaid eelistama välismaiseid tooteid. Ta leidis, et
süsteem oleks õiglasem, kui kõik turul olevad tooted oleksid märgistatud.
Hellika Kallaste jätkas ettekandega ning andis ülevaate Nutri-Score hinnatavatest
elementidest (lisa).
Urmas Kruuse tundis huvi toodetes kasutatavate magusainete vastu. Ta märkis, et tootjad
asendavad suhkru magusainetega, et turundada toodet vähese suhkrusisaldusega. Ta palus
selgitada, kuidas Nutri-Score’i algoritm käsitleb suhkrut ja magusaineid ning kas arvesse
võetakse ka nende kogust.
Hellika Kallaste vastas, et Nutri-Score’i algoritm arvestab nii suhkrut kui ka jookide puhul
magusaine (nt aspartaami) kasutamist tootes. Magusaine kriteerium lisati pärast algoritmi
uuendamist, mistõttu ei saa nt magusaineid sisaldav jook enam rohelist hinnangut. Parimal
juhul saab magusainet sisaldav jook kollase C. Kui magusainet sisaldav jook sisaldab ka
suhkruid, võib hinnang varieeruda C-st E-ni. Ta lisas, et suhkrut ja magusaine olemasolu
hinnatakse eraldi. Magusaine puhul arvestatakse selle olemasolu tootes, mitte kogust
(kriteerium: sisaldab või ei sisalda). Ta lisas, et magusaineid kasutatakse nende suure
magususastme tõttu tavaliselt väga väikestes kogustes.
Hellika Kallaste andis ülevaate Nutri-Score’i teaduspõhisest kalkulaatorist. Ta selgitas, et
arvutusreeglid sõltuvad tootekategooriast. Näiteks on juustul, punasel lihal, jookidel ning
pähklitel, seemnetel, õlidel ja rasvadel erinevad arvutusreeglid.
6
Urmas Kruuse küsis, miks rakendatakse nt punasele lihale eraldi algoritmi.
Hellika Kallaste vastas, et mudel lähtub toidusoovitustest, mille kohaselt tuleks piirata
punase liha tarbimist ning eelistada linnuliha ja kala. Erinevate lihade valgusisaldust
hinnatakse mõnevõrra erinevalt. Näiteks võib väiksema rasvasisaldusega veiseliha saada
rohelise hinnangu.
Urmas Kruuse küsis, kas Nutri-Score’i hindamisel on võimalik välja tuua üldised
piirväärtused, nt lubatav soolasisaldus 100 grammi kohta.
Hellika Kallaste vastas, et Nutri-Score’i lõpphinne kujuneb mitme näitaja kombinatsioonist
ning üksikut piirväärtust ei saa teistest toitainetest eraldi käsitleda. Ta tõi näiteks kaks
leivatoodet, mille soola- ja suhkrusisaldus erinevad. Ta selgitas, et iga näitaja muutus mõjutab
punktide summat, mis määrab toote hinnangu.
Urmas Kruuse märkis, et isegi kui tarbija valib ainult nt B-hindega tooteid, võib ta siiski
tarbida kokkuvõttes liiga palju suhkrut. Seega ei taga keskmise hindega toodete valimine
tasakaalustatud toitumist.
Andrus Seeme küsis, kas eri toidugruppidele rakendatavad erinevad hindamismeetodid
võivad suunata tarbijaid eelistama teatavaid loomakasvatus- või tootmisharusid ning
põhjustada seetõttu ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist.
Hellika Kallaste selgitas, et lisatud ained (nt sool) mõjutavad hinnet sõltumata sellest, kas
tegemist on kala-, liha- või muu tootega. Oluline on võrrelda võrreldavaid ehk võrrelda saab
sarnaseid tooteid. Ta rõhutas, et Nutri-Score’i kehvem hinne ei tähenda, et toode on halb.
Näiteks juustule antav D või E hinnang ei tähenda, et see toode oleks halb, vaid iseloomustab
selle suurt küllastunud rasvhapete ja soolasisaldust.
Hellika Kallaste tõi näiteid Eesti turul olevate toodete Nutri-Score’i hinnetest. Erinevate
uuringute raames tehtud arvutused näitasid, et kõigis toidugruppides esineb toodete
toitainelises koostises varieeruvusi, mistõttu on tarbijal võimalik sama toidugrupi piires teha
paremaid valikuid.
Maido Ruusmann palus täpsustada Nutri-Score’i eesmärki ja tõi näite magustoidust, mille
koostist muudeti (vähendati suhkru ja soola sisaldust, lisati täisterajahu, kiudaineid ja valku
ning kasutati asendusaineid) rohelise A-hinde saavutamiseks. Toote tervislikkus võib muutuda
küsitavaks, kui seda parema hinde saamiseks liigselt töödeldakse või selles kasutatakse
asendusaineid.
Hellika Kallaste vastas, et magustoit jääb magustoiduks ning tarbimise aluseks peaksid
olema riiklikud toidusoovitused. Tootjad võivad koostist ja turundusväiteid kohandada ka
praegu. Ükski riik (ega ka märgis) ei saa võtta vastutuse tootja valikute eest. Ta märkis, et ka
täna võivad tootjad esile tõsta toote üksikuid positiivseid omadusi, tekitades eksitava
üldmulje.
Maido Ruusmann juhtis tähelepanu sellele, et Nutri-Score on avaliku sektori algatus ja
sellega kaasneb ka vastutus.
Hellika Kallaste vastas, et võrrelda saab sarnaseid tooteid. Ta lisas, et osa koostise muudatusi
(nt täisterajahu kasutamine) on positiivsed. Magusaine lisamisel peab tootja muutma vajaduse
korral toote nimetust, ajakohastama koostisosade loetelu ja arvutama ümber toitumisalase
teabe, mistõttu kajastuvad muudatused kogu pakendimärgistuses.
Urmas Kruuse märkis, et parem Nutri-Score’i hinne ei pruugi kinnitada toote naturaalsust,
see tähendab, et Nutri-Score’il võib olla vastupidine efekt. Ta rõhutas, et avalikult soovitatud
(vabatahtlik) märgis võib oluliselt mõjutada tarbijakäitumist ja ebasoodsalt mõjutada
naturaalsele koostisele keskenduvaid tootjaid.
Hellika Kallaste vastas, et toodete koostisega manipuleerimise võimalus on olemas ka
praegu. Ta jätkas ettekandega ning andis ülevaate Euroopa Komisjoni raporti ja avaliku
konsultatsiooni tulemustest ELis (lisa). Ta märkis, et teaduskirjanduse alusel aitavad tarbijat
kõige paremini lihtsus, värvid ja summaarne hinnang, millele Nutri-Score hästi vastab.
7
Kõneleja sõnul aitab Nutri-Score tarbijatel toodete toitainelist koostist võrrelda ja
paremusjärjestada. Uuringuid on tehtud ka päris kauplustes. Nende uuringute järgi paranes
ostukorvi toitaineline koostis ligikaudu 2,5%. Kuigi mõju võib tunduda üksikisiku tasandil
väike, võib see korduvate ostude tõttu rahvastiku tasandil kumuleeruda. Kõneleja nentis, et
osapoolte seisukohad on erinevad: teadusasutused, tarbijad, kodanikud ja riigiasutused
toetavad lihtsat koondhinnangut, ettevõtjad aga positiivset logo või mitme märgise
kombinatsiooni. Eesti toidusektori sees ei ole seisukoht ühtne ning osa ettevõtjaid ei soovi
oma arvamust avalikult väljendada.
Hellika Kallaste andis ülevaate REMi poolt tellitud uuringutest pakendi esikülje märgistuse
kohta (lisa). Ta märkis, et LABRIS koostas eelmisel aastal viimaste aastate teaduskirjandust
hõlmava ülevaate erinevatest pakendi esikülje märgistest. Ühte ideaalset süsteemi ei
tuvastatud, kuid Nutri-Score’i tugevustena toodi esile selle lihtsus, mõistetavus ja võimalik
mõju ostukäitumisele. Lisaks analüüsiti käesoleval aastal Nutri-Score’i sobivust Eesti
toidusoovitustega ning hinnati selle majanduslikku mõju.
Urmas Kruuse küsis, mida tähendab LABRISe poolt eksperdilt tellitud uuring ning kas
LABRISe teaduskirjanduse ülevaade käsitles üksnes Nutri-Score’i või erinevaid märgistuse
süsteeme.
Hellika Kallaste selgitas, et teaduskirjanduse ülevaade hõlmas erinevaid pakendi esikülje
märgiseid. Kuna LABRISel puudus vajalik toitumisvaldkonna eripädevus, kaasati
toidusoovituste töö tegemisse toitumisteaduste ekspertiisiga väline ekspert.
Hellika Kallaste tutvustas Teadusagentuuri, Sotsiaalministeeriumi ning Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kaheaastast teadus- ja arendusprojekti, mille eesmärk on
rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine. Projekti raames vaadatakse üle
toitumisuuringu metoodika, viiakse läbi rahvastiku toitumisuuring ja analüüsitakse
tasakaalustatud toitumist edendavaid sekkumisi. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
vaates on toitumisuuring oluline, kuna see pakub andmeid toiduohutuse riskihindamiseks.
Pakendi esikülje märgised on projektis toitumist edendavatest sekkumistest vaid üks uuritav
teema, s.t teadlased võrdlevad erinevaid pakendi esikülje märgiseid..
Urmas Kruuse märkis, et samasse tootekategooriasse koondati väga erinevad tooted. Näiteks
võrreldi liha, linnuliha ja kala kategoorias töötlemata liha/kala vorstiga. Seetõttu ei pruugi
koondtulemused anda objektiivset ülevaadet. Oluline on teada, kui palju oli valimis vähem
tervislikuks peetavaid tooteid. Ta tundis huvi lisaainete kasutamise vastu.
Hellika Kallaste selgitas, et tulemused on esitatud konkreetsel slaidil summaarselt.
Nutri-Score’i hinnangut mõjutab toote toitaineline koostis, sh lisatud sool ja suhkur. Seetõttu
saavad nii erinevad liha- kui ka kalatooted ka kehvema hinnangu. Algoritm ei arvesta
lisaaineid, kuid nende teave on esitatud koostisosade loetelus. Ta lisas, et lisaainete
kasutamine on ELis rangelt reguleeritud.
Hellika Kallaste andis ülevaate Nutri-Score’i analüüsi järeldustest ja võimalikest
majanduslikest mõjudest (lisa). Ta märkis, et üldiselt ei leitud olulisi vastuolusid Eesti
toidusoovitustega ning järeldati, et Nutri-Score toetab nende järgimist. Tartu Ülikooli
majandusmõju uuringu eesmärk oli hinnata Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtu
võimaldamisega kaasnevaid majanduslikke mõjusid Eesti ettevõtjatele, eelkõige
toidutootjatele ja jaekaubandusele. Analüüsiti teaduskirjandust ja teiste riikide kogemusi,
hinnati ettevõtete kulusid ning intervjueeriti Eesti toidutootjaid, jaekaubandusettevõtjaid ja
erialaorganisatsioonide esindajaid.
Urmas Kruuse märkis, et kaasamise suhtes on osapooled kriitilised.
Hellika Kallaste vastas, et ministeerium on alates eelmise aasta algusest korduvalt kohtunud
ettevõtjate ja erialaliitudega, sh Toiduliidu ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.
Korraldatud on seminare. Osapooled on saanud esitada oma seisukohti ja arvamusi. Ta ei
nõustunud kriitikaga, et osapooli ei ole piisavalt kaasatud. Asjaolu, et sektori ettepanekuid ei
ole täielikult arvestatud, ei tähenda puudulikku kaasamist.
8
Urmas Kruuse küsis, kas kaasamisgruppidele tutvustati määruse eelnõu enne selle
kooskõlastusringile saatmist.
Hellika Kallaste vastas, et osapooltele saadeti e-kiri uuringute põhitulemuste, Nutri-Score’i
valiku põhjenduste ja edasiste sammude kohta. Lisaks tehti teavitus EIS-is ja info edastati ka
pressi kaudu. Käesoleva aasta 10. novembril toimub seminar, kus tutvustatakse kõiki
uuringute tulemusi lähemalt.
Urmas Kruuse märkis, et tema hinnangul oleks võinud korraldada kaasamisvooru enne
eelnõu kooskõlastusringile saatmist.
Hellika Kallaste jätkas ettekandega ning andis ülevaate majanduslike mõjude uuringu
järeldustest (lisa). Ta märkis, et osapoolte hoiakud ning ootused Nutri-Score’i võimaliku
kasutuselevõtu suhtes on erinevad: osa nägi märgistuses võimalusi, osa riske. Rakenduskulu
sõltub erinevatest teguritest, sh tegevuse mahust ja üleminekuajast.
Urmas Kruuse märkis, et pakendite muutmisega kaasnevad kulud võivad väikese turu ja
suure tootevaliku tõttu mõjutada Eesti toidutööstuse konkurentsivõimet.
Hellika Kallaste jätkas ettekandega ning märkis, et Nutri-Score’i kasutamine oleks
vabatahtlik. Märgise kasutusele võtvad ettevõtjad kannavad rakenduskulud ise, kuid saavad
valida kasutuselevõtu aja ning märgistuse pakenditele lisamiseks on ette nähtud kaheaastane
üleminekuaeg. See võimaldab kulusid hajutada ja siduda muudatused pakendite tavapärase
uuendamisega.
Urmas Kruuse märkis, et aruande kohaselt ei erista Nutri-Score’i algoritm alati piisavalt
täistera- ja rafineeritud teraviljatooteid.
Hellika Kallaste vastas, et mõlemad tooted võivad saada rohelise hinnangu, sest nende
kiudainesisalduse erinevus ei pruugi olla hinnangu muutmiseks nii suur. Ta lisas, et riiklike
toidusoovituste kohaselt tuleks eelistada täisteraviljatooteid.
Andrus Seeme tundis huvi märgise kasutuselevõtu ulatuse ja kaheaastase üleminekuaja vastu.
Hellika Kallaste selgitas, et ettevõtja peab märgistama kõik vastava kaubamärgi tooted ega
saa valida ainult üksikuid tooteid. Samas võib ettevõtja märgise kasutamisest igal ajal
loobuda.
Maido Ruusmann märkis, et suurtootjatel ja eksportivatel ettevõtetel on märgistuse
kasutuselevõtuks rohkem ressursse kui väiketootjatel. Ta küsis, kas sellega arvestati mõjude
hindamisel.
Hellika Kallaste nõustus, et toodete hindamine, pakendite muutmine ja süsteemi haldamine
võivad olla ühe või kahe töötajaga ettevõttele suur koormus. Samas märkis ta, et ettevõtte
suurus üksi ei määra rakenduskulusid. Kulud sõltuvad sellest, kas märgis lisatakse pakendi
tavapärase uuendamise käigus või eraldi. Märgise lisamine tavapärase uuendamise ajal aitab
kulusid vähendada. Mõju sõltub ka märgise tegelikust levikust. Ta märkis, et võimalikku de
facto turusurvet tajutakse riskina ja tegu ei ole uuringus tuvastatud mõjuga.
Maido Ruusmann küsis, miks soovib ministeerium Nutri-Score’i Eestis kasutusele võtta
olukorras, kus ELis puudub ühtne kokkulepe ja osa sektorist on kõhklev. Ta pidas
mõistlikumaks võtta suund naturaalse ja kohaliku toidu mõõdukale tarbimisele.
Hellika Kallaste selgitas, et ELis on arutatud ühtse kohustusliku märgistuse kasutuselevõttu,
kuid liikmesriigid ei ole selles ühisele meelele jõudnud. Komisjoni raportite järgi nähakse
kõige suuremat potentsiaali märgises, mis on lihtne, värviline ja annab tootele
koondhinnangu. Eesti toetab ELi-ülest märgistust, kuid kahjuks ei ole teema EL tasandil edasi
liikumas. 2022. aasta konsultatsioonil osalesid tootjad, jaekaubanduse esindajad, ülikoolid ja
rahvatervise eksperdid. Paljud neist toetasid Nutri-Score’i laadset süsteemi. Kuna ELi ühise
lahenduse leidmine viibib, kaalub Eesti riigisisese lahendusega edasi liikumist. Ta lisas, et ka
ettevõtjate arvamused erinevad ning avalik kriitika ei pruugi väljendada kogu sektori
seisukohta.
9
Maido Ruusmann märkis, et Toiduliit on võtnud Nutri-Score’i kasutuselevõtu kohta selge
ühise seisukoha.
Hellika Kallaste nõustus, et Toiduliidul on ühine seisukoht, kuid ministeeriumile on esitatud
ka teistsuguseid arvamusi. Mõned osapooled näevad märgistuses riske, teised aga võimalust
parandada Eesti toodete konkurentsivõimet võrreldes importtoodetega. Märgistust toetavad
peamiselt rahvatervise valdkonna esindajad. Eelnõu esimene ametlik kooskõlastusring lõpeb
sel neljapäeval.
Anti Allas jäi Nutri-Score’i suhtes neutraalsele seisukohale. Ta rõhutas toitumishariduse
tähtsust ning märkis, et märgis ei asenda teadlikke valikuid ega mõõdukat tarbimist. Enne
otsustamist tuleks tema hinnangul kõrvutada süsteemi eelised ja puudused. Ta leidis, et teemat
tuleb edasi analüüsida, et vältida vastuseisu ning tagada kavandatud meetme eesmärgipärane
mõju.
Urmas Kruuse võttis arutelu kokku. Ta väljendas kahtlust Nutri-Score’i kasutuselevõtu ja
selle tõhususe suhtes. Ta avaldas arvamust, et arvestades Eesti toidutööstuse eksporditurge
tuleks kaaluda ka näiteks lukuaugumärgise kasutuselevõttu. Kuigi Nutri-Score’i märgistus on
vabatahtlik, võib sellest kujuneda survevahend nii jaekaubanduses kui ka ühiskonnas laiemalt.
See võib mõjutada toodete sisseostu ning halvendada Eesti väiketootjate konkurentsivõimet.
Ta oli seisukohal, et eelkõige tuleks tarbijaid harida ja motiveerida tegema teadlikke valikuid.
Koolitoidu näitel võivad rangemad nõuded suurendada kulusid ja toidu raiskamist, ilma et
laste toitumisharjumused paraneksid. Tarbijate valikuid mõjutab märgistusest tugevamalt
toote hind. Ta küsis, kas Nutri-Score’i seminaril antakse ülevaade kogu kaasamisprotsessi
käigus saadud tagasisidest.
Hellika Kallaste kinnitas, et seminaril antakse ülevaade nii EIS-i kooskõlastusringil kui ka
varem esitatud tagasisidest.
Urmas Kruuse tänas külalisi toidualase teabe märgise „Nutri-Score“ tutvustamise ja
küsimustele vastamise eest. Ta märkis, et hetkel komisjon ei poolda kiirustades Nutri-Score'i
kasutusele võtmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija