| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 02.11.2026 |
| Sünkroonitud | 06.11.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 26.10.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 173
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 26. oktoober 2026
Algus 11.10, lõpp 12.55
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudus: Siim Pohlak
Kutsutud: eelnõu algatajate esindaja Riigikogu liige Tiit Maran (2. päevakorrapunkt);
Konkurentsiameti ausate kaubandustavade teenuse juht Helena Tipka;
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel
Maidre ja sama osakonna nõunik Ragne Lokk; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar; Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil (3.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. 17 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
3. Ülevaade ebaausate kaubandustavade järelevalvest ja ennetusest ning põllumajandustoote
ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse järelhindamisest
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 6. töönädala (26.10.–01.11.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäev, 26.10.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. 17 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
3. Ülevaade ebaausate kaubandustavade järelevalvest ja ennetusest ning põllumajandustoote
ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse järelhindamisest
4. Info ja muud küsimused
2
Komisjoni istung teisipäev, 27.10.2026 kell 14.00
1. Ülevaade toidualase teabe kaubamärgist "Nutri-Score"
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,
Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).
2. 17 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
Tiit Maran andis ülevaate 17 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise
seaduse eelnõust (970 SE). Ta märkis, et eelnõu töötas tegelikult välja Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, kuid kuna selle menetlemine on takerdunud, pidasid 17
Riigikogu liiget vajalikuks eelnõu ise algatada. Tegemist on teise samasisulise eelnõuga.
Eelnõuga tehakse ettepanek keelustada alates 1. jaanuarist 2035 toidumunade tootmise
eesmärgil peetavate kanade, sh kanatibude ja noorkanade pidamine puuris. Üleminekusätte
kohaselt võivad tootjad, kes pidasid 1. jaanuari 2027. aasta seisuga kanu täiustatud puurides,
jätkata seda kuni 2035. aastani. Alates 2027. aastast ei tohi rajada uusi puurikanalaid ning
kõik uued investeeringud peavad olema suunatud puurivabale tootmisele. Riik hindab 2030.
aastal puuris pidamise keelu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju. Ta
lisas, et sektor on samuti valmis üle minema puurivabale pidamisele, mistõttu ettevõtjate
kavatsused ja kavandatav seadusemuudatus toetavad teineteist.
Kalev Stoicescu avaldas eelnõule toetust ja pidas oluliseks keelustada kanade puuris
pidamine toidumunade tootmise eesmärgil. Tema hinnangul on kavandatud üleminekuaeg
piisavalt pikk ja võiks olla vastuvõetav kõigile osalistele.
Maido Ruusmann märkis, et puurivabale pidamisele ülemineku vajalikkuse üle vaidlust ei
ole. Sektor on selleks sõlminud vabatahtliku kokkuleppe. Samas on oluline arvestada
üleeuroopalise lähenemise ja suundumustega. Ta juhtis tähelepanu riskile, et kui Eestis
kehtestatakse piirang enne teisi Euroopa Liidu liikmesriike, võib suureneda puurimunade
import riikidest, kus kanade puuris pidamine on endiselt lubatud. Ta küsis, millise suuna on
Euroopa Liit kanade puuris pidamise keelustamisel võtnud.
Tiit Maran vastas, et kauplustes napib puurivabalt peetavate kanade mune. Tema teada
menetletakse Lätis samalaadset eelnõu. Ta leidis, et Eesti ei peaks ootama üksnes Euroopa
Komisjoni (EK) suuniseid, vaid võiks ise näidata initsiatiivi. Ta rõhutas, et Eestis peetakse
märkimisväärsel hulgal kanu puurides ning loomade heaolu tagamiseks on vaja seadusega
kehtestada selge puurispidamise keeld. Ta märkis, et muudatust toetavale pöördumisele on
andnud oma allkirja ligi 35 tuh inimest.
Maido Ruusmann ei nõustunud väitega, et kaubanduses napib puurivabalt peetavate kanade
mune. Ta märkis, et puudus on pigem mahekanade munadest. Ta juhtis tähelepanu, et kuigi
küsitluste kohaselt toetab kanade puuris pidamise keelustamist suur osa Eesti elanikest, ei
kajastu see samal määral tarbijate ostukäitumises. Skandinaavia riikides ja Taanis on
üleminekut puurivabalt peetavate kanade munadele toetanud eelkõige teadlikum
ostukäitumine ning tarbijate valmisolek maksta nende eest rohkem. Ta küsis eelnõu algataja
esindajalt, miks peetakse vajalikuks puuris pidamise keelustamist seaduse tasandil, kui sektor
on juba sõlminud vabatahtliku kokkuleppe.
Tiit Maran vastas, et seadus on vajalik ettevõtjatele kindlustunde tagamiseks. Ta märkis, et
ettevõtjate ootus on saada üleminekuperioodil riigilt toetust. Ta lisas, et täiskogu varasemas
arutelus ei väljendanud ükski erakond seisukohta, et ettevõtjaid ei tuleks üleminekuperioodil
toetada.
3
Kalev Stoicescu leidis, et Eesti võiks olla puurivabale pidamisele üleminekul eeskujuks
teistele Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidele. Ta märkis, et kuigi munatootjad on sõlminud
vabatahtliku kokkuleppe, ei saa üleminek põhineda üksnes vabatahtlikel lubadustel. Tema
hinnangul toetab sektori valmisolek eelnõu vastuvõtmist. Ta rõhutas, et arutelus ei tohiks
keskenduda üksnes turuolukorrale, vaid eelkõige loomakaitselisele eesmärgile.
Andrus Seeme märkis, et keelu sätestamisega võtab riik endale kohustuse. Ta lisas, et kui
ettevõtjad on valmis vabatahtlikult puurivabale pidamisele üle minema, ei pruugi riigil otsest
rahalist kohustust tekkida. Ta küsis, milline on muudatuse mõju riigieelarvele.
Tiit Maran vastas, et ettevõtjate peamine ootus on saada üleminekuperioodil riigilt toetust.
Eelnõus sätestatud üleminekuperioodi puhul on arvestatud täiustatud puuride
amortisatsiooniaega. Ta ei osanud öelda, kui palju vahendeid tuleks ettevõtjatele puurivabale
pidamisele üleminekuks eraldada.
Urmas Kruuse märkis, et uuringute kohaselt moodustavad puurikanade munad
kaubanduskettides müüdavatest munadest 60–70%. Õrrekanade munad on üldjuhul pidevalt
saadaval, puudus on pigem mahemunadest. Ta selgitas, et Eesti tootjad on väikesed ega suuda
alati tagada aastaringset tootmistsüklit, mistõttu võib munade tootmine nt uute tibude
sissetoomise ajal ajutiselt katkeda. Ta lisas, et maaelukomisjon pöördus kanade puuris
pidamise küsimuses EK voliniku poole, kelle sõnul peaks EK käesoleva aasta lõpuks esitama
ettepanekud/strateegia täiustatud puuride kasutamisest loobumiseks. Ta juhtis tähelepanu, et
kuigi eelnõu kohaselt rakenduks keeld 2035. aastal, tuleb vajalikud investeeringud teha juba
varem. Ettevõtjad on investeeringutega juba alustanud ning käesoleval või järgmise aasta
alguses on kavas avada mitu suuremat õrrekanade farmi.
Anti Allas märkis, et arutelus jäetakse sageli tähelepanuta kanade puuris pidamisega seotud
loomade heaolu aspektid. Tema hinnangul näitaks muudatuse vastuvõtmine nooremale
põlvkonnale, et ühiskond ei pea vastuvõetavaks toidu tootmist viisil, mis põhjustab lindudele
kannatusi. Ta märkis, et eelnõul on seetõttu ka eeskuju andev ja hariduslik tähendus.
Urmas Kruuse märkis, ettäna tegutsevad ettevõtjad kehtivate nõuete, s.t seaduse kohaselt. Ta
lisas, et maaelukomisjoni enamus on varasematel aruteludel toetanud ettevõtjate vabatahtlikku
kokkulepet minna üle puurivabadele pidamisviisidele.
Tiit Maran avaldas heameelt EK kavandatava strateegia üle. Ta juhtis tähelepanu, et ELi
algatused kujunevad liikmesriikide suundumuste põhjal. Ta oli seisukohal, et Eesti ei peaks
ootama teiste samme, vaid võiks ise protsessi edendada. Ta lisas, et puurikanade munade
suurem tarbimine on seotud inimeste ostuvõime ja laiema sotsiaalpoliitilise küsimusega.
Urmas Kruuse rõhutas, et arutelus tuleb käsitleda kõiki aspekte, sh sotsiaalset ja
majanduslikku mõju, loomade heaolu ning teaduspõhisust. Ühtegi neist ei saa kõrvale jätta.
Kuna Eestis toodetakse vaid 0,2% kogu ELis toodetavatest munadest, siis ei ole usutav, et
Eestis puurispidamise keelu kehtestamine Euroopas erilist vastukaja tekitaks.
Anti Allas leidis, et Eesti samm aitaks kaasa samalaadse otsuse kiiremale vastuvõtmisele ELi
tasandil. Tema hinnangul ei tohiks Eesti jätta keeruliste otsuste tegemist teistele ja liituda alles
hiljem, vaid peaks andma oma panuse protsessi kiirendamisse.
Arutati eelnõu menetlemist.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus).
2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus).
2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse (konsensus)
Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus
Seeme, Kalev Stoicescu.
4
3. Ülevaade ebaausate kaubandustavade järelevalvest ja ennetusest ning
põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse
järelhindamisest
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna Konkurentsiameti
esindajale.
Helena Tipka andis ülevaate põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava
tõkestamise seaduse (PTEKS) rakendamisest, järelevalvest ja Konkurentsiameti järgmistest
sammudest (lisa 1). Ta märkis, et seadus seab ostjale selged piirid ning kaitseb
põllumajandustoote ja toidu müüjat keelatud tehingute, tingimuste ja käitumise eest. PTEKSis
on sätestatud 16 ebaausat kaubandustava: üheksa on alati keelatud (nn must nimekiri) ning
seitse lubatud üksnes eelneva selge kokkuleppe korral (nn hall nimekiri). Turul kõige enim
küsimusi tekitavad halli nimekirja kuuluvad tavad (nt maksetähtaeg, (lisa)tasud jne). Ta
selgitas, et Konkurentsiamet kogub järelevalveks teavet küsitlustest, vihjetest, pöördumistest
ja erialaliitude sisenditest ning määrab selle põhjal järelevalve fookuse. Seejärel analüüsitakse
lepinguid ja praktikaid. Järelevalve algatamine ei tähenda rikkumise tuvastamist. Samas ei
näita rikkumise tuvastamata jäämine, et ennetusel või turusignaalil puudus väärtus. Ta
rõhutas, et menetlused annavad väärtuslikku teavet lepingute ja turupraktikate kohta.
Järelevalves kogutud teadmisi ja kogemusi kasutatakse juhiste koostamiseks ning turu
teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamiseks. Järelevalve soovitud tulemus on eelkõige
läbipaistvamad lepingud, mitte ettevõtjate sanktsioneerimine.
Helena Tipka andis ülevaate senisest praktikast ja ennetustööst (lisa 1). Ta märkis, et seni on
järelevalves keskendutud eelkõige jaekettide lepingutingimustele ja tegelikule praktikale.
Kontrollide käigus selgus, et mitmed probleemid tulenesid vähesest teadlikkusest ja raskustest
seaduse nõuete praktilisel rakendamisel. Selle põhjal koostas amet juhised, mis võimaldavad
ettevõtjatel teha enesekontrolli, korrigeerida oma praktikaid ja ennetada probleeme. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata (lisa)tasudele, mille puhul võivad riskid tuleneda nende ebapiisavast
selgitamisest. Ta rõhutas, et järelevalve kõrval on oluline ka ennetustöö, mille eesmärk on
aidata ettevõtjatel riske varakult märgata, tingimusi korrastada ning vajaduse korral nõu
küsida. Selleks on loodud ostjatele, müüjatele ja erialaliitudele suunatud veebileht koos
põhjalike juhenditega ning interaktiivse enesekontrolli küsimustikuga. Amet on nõustanud
ettevõtjaid, kaasanud erialaliite ning teinud koolitusi ja teavitustööd artiklite ja muude
kanalite kaudu. Ta märkis, et käimasoleva küsitlusega soovitakse saada täpsem ülevaade
turuolukorrast ja luua lähteandmed edasiste tulemuste võrdlemiseks. Kui eelmisel aastal
korraldatud küsitlusele oli vastajaid 30, siis käimasolevale küsimustikule on praeguseks
vastanuid 230 ning küsitlus jätkub. Vastuste põhjal hinnatakse juhiste mõju, ettevõtjate
valmisolekut ametiga ühendust võtta ja edasise töö prioriteete. Kõneleja andis ülevaate ameti
lähiaja järelevalveplaanist toorpiima kokkuostu praktika kohta. Tegemist on plaanilise
järelevalvega ning see ei tähenda, et selles valdkonnas on tuvastatud juba rikkumisi. Esmalt
kogutakse lepingud ja kaardistatakse kokkuostu korraldus, seejärel analüüsitakse riskikohti
ning kohtutakse osapooltega. Kõneleja andis ülevaate ameti teenuse arengust ja oodatavast
mõjust turule (lisa 1). Ta märkis, et eesmärk ei ole piirduda üksikute menetlustega, vaid
kujundada turukäitumist laiemalt, suurendada teadlikkust, aidata ennetada probleeme ning
muuta toidutarneahel ausamaks ja usaldusväärsemaks.
Nele Peil märkis, et järelevalve käigus tõstatus (lisa)tasude ehk logistikatasu küsimus. Ta
selgitas, et jaeketid kasutavad tavapärast logistikatasu, mida rakendavad ka teised
logistikaettevõtjad. Ta nõustus, et jaeketid peaksid põhjalikumalt selgitama tarnijale erinevate
tasude sisu ja nende eest saadavaid teenuseid. Tema hinnangul lõppes Konkurentsiameti
menetlus jaekettide jaoks positiivselt, s.t jaekettide tegevus ja raamlepingud on seadusega
kooskõlas. Ta pidas positiivseks, et Konkurentsiametil on plaanis võtta vaatluse alla kogu
tarneahel. Ta juhtis tähelepanu, et seaduse eesmärk on kaitsta põllumajandustootjaid, kellega
jaekettidel üldjuhul otsesed lepingusuhted puuduvad.
5
Ragne Lokk andis ülevaate põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava
tõkestamise seaduse järelhindamisest (lisa 2). Ta märkis, et PTEKS sätestab alused
ettevõtjatevahelistes suhetes esinevate ebaausate kaubandustavade tõkestamiseks
põllumajandustoote ja toidu tarneahelas. Ta tutvustas keelatud ja tingimuslikult keelatud
tavasid ning selgitas Euroopa Liidu direktiivi ja PTEKSi erinevusi (lisa 2). Üheks PTEKSi
lisatud tingimuslikult keelatud tavaks on müüjalt kindla kuju ja suurusega veopakendi
kasutamise nõudmine, mida direktiivi loetelus ei ole. Järelhindamise eesmärk oli analüüsida
seaduse rakenduspraktikat, mõju ostjate ja müüjate suhetele ning ebaausate kaubandustavade
esinemist. Huvigruppidena kaasati tarneahela ettevõtted, esindusorganisatsioonid, samuti
Konkurentsiamet ja võrdlusriikide esindajad Lätist, Soomest ja Rootsist. Kõneleja andis
ülevaate PTEKSi järelhindamise peamistest tähelepanekutest (lisa 2). Ta märkis, et
toidutootjate hinnangul esineb endiselt ebaausaid kaubandustavasid, mistõttu tuleks PTEKSi
muuta rangemaks. Nende arvates võiksid ka tingimuslikult keelatud tavad olla täielikult
keelatud ning vaja oleks tugevamaid sanktsioone ja järelevalvet. Toiduostjad seevastu pidasid
kehtivaid sätteid piisavaks ning eelistasid piirduda direktiivi miinimumnõuetega. Toidutootjad
tõid seaduse kõige positiivsema mõjuna esile 30-päevase maksetähtaja, mis tagab neile
toodete eest tasu õigeaegse laekumise.
Urmas Kruuse märkis, et üldjuhul on maksetähtaeg 30 päeva. Ta küsis, kas sama tähtaeg
kehtib ka nt katsemüügi korral või kas sellisel juhul on lepitud kokku erinev tähtaeg.
Külalised ei osanud küsimusele kohe vastata ning komisjoni esimees palus vastuse saata
hiljem komisjonile.
Meeli Lindsaar märkis, et katsemüüki võib võrrelda kampaaniatega, mille käigus võetakse
ajutiselt müügile tooteid, mis ei ole tavapärases sortimendis. Eeldatavasti on katsemüügi ja
kampaaniamüügil sarnane lähenemine.
Helena Tipka selgitas, et seadus näeb ette 30-päevase maksetähtaja ega sätesta sellest
erandeid. Praktikas on küsimusi tekitanud eelkõige tähtaja algushetk, s.t kas tähtaega
arvestatakse kauba müüja laost väljumisest või ostja lattu jõudmisest.
Ragne Lokk jätkas ettekandega (lisa 2). Ta märkis, et toiduostjate hinnangul on 30-päevane
maksetähtaeg problemaatiline ning avaldab mõju käibele. Nad sooviksid seaduses eristada
kiirestiriknevate ja pikema säilivusajaga toodete maksetähtaegu. Toidutootjad hindasid oma
teadlikkust seadusest väheseks ega teadnud sageli, kelle poole pöörduda või kuidas menetlus
toimub. Samas pidasid toiduostjad oma teadmisi üldjuhul heaks. Ta tõi esile ka hirmufaktori:
peaaegu pooled ebaausate kaubandustavadega kokku puutunud toidutootjatest loobusid
olukorra lahendamisest, kartes ostjatega ärisuhete halvenemist. Sama probleem esineb kogu
Euroopas ning selgitab menetluste vähest arvu. Toiduostjate hinnangul on nende
läbirääkimispositsioon tootjate ja töötlejatega pigem halvenenud. Kõneleja andis ülevaate
järelhindamisel sagedamini mainitud praktikatest ja hindaja järeldustest (lisa 2). Järelhindaja
leidis, et kõige tasakaalukam suund, mis loob eeldused läbimõeldud muudatusteks, on praegu
PTEKSi muutmata jätmine ja põhjaliku konsultatsiooniprotsessi korraldamine. Seda
põhjendati seaduse lühikese rakendusajaga, mõjude ebaselgusega ja turuosaliste vastandlike
ootustega. Ta lisas, et Euroopa Komisjon on alustanud ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate
reeglite läbivaatamist ning ettepanekuid võib oodata käesoleva aasta lõpuks. Ministeerium
keskendub teadlikkuse suurendamisele, tutvustades teemat tootjate esindusorganisatsioonidele
ja kaasates kohtumistele ka Konkurentsiameti.
Meeli Lindsaar andis ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu
tulemustest, konkurentsiolukorrast, ebaausate kaubandustavade kasutamisest ja Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ettepanekutest (lisa 3). Ta märkis, et EPKK liikmete
jaoks on oluline 30-päevase maksetähtaja kohaldamine kõigile toodetele. Ta lisas, et ka
võlaõigusseadus näeb üldjuhul ette 30-päevase maksetähtaja. Tema hinnangul on olukord
turul paranenud, kuid keelatud ja tingimuslikult keelatud kaubandustavad esinevad endiselt.
Turuosaliste ootused on vastandlikud ning puudub ühtne tõlgendusraamistik. Huvigrupid
pidasid oluliseks järelevalve tugevdamist ja vaatluse alla tuleks võtta kõik tarneahela
6
osapooled. EPKK liikmete hinnangul tekivad peamised probleemid tarneahela selles osas, kus
üheks pooleks on jaekaubandus. Ta täpsustas, et osa põllumajandustootjaid tarnib kaupu
jaekettidele otse, kuigi nende osakaal on väike. Ta juhtis tähelepanu jaekaubanduse
koondumisega kaasnevatele riskidele. Prisma ja Coopi ühinemine suurendab ühe jaeketi
turujõudu ning võib tugevdada selle läbirääkimispositsiooni tarnijate suhtes. Samuti nimetas
ta probleemina omamärgitooteid, mille kaudu võivad jaeketid mõjutada nii toidutööstusi kui
ka põllumajandustootjaid. Ta tõi näiteks, et Rimi ostukorvist moodustavad omamärgitooted
ligi 25%. Soomes kaalutakse omamärgitoodete müügi piiramist kohalike toidutootjate
kaitseks. Tegemist on hetkel kavandatava muudatusega, millest saab konkreetsemalt anda
ülevaate, kui see on eelnõuna valmis. Ta märkis, et tootjad ei julge võimalike kaubanduslike
survemeetmete tõttu probleemidest avalikult rääkida. Peamisteks kartusteks on koostöö
lõpetamine ja toodete sortimendist eemaldamine. Kõneleja andis ülevaate ebaausate
kauplemistavade kasutamisest (lisa 3). Murekohtadeks on toodete järelejäänud säilimisaeg,
kampaaniakaupade tagastamine, leppetrahvid, logistikatasud, standardid ning hinnastamine ja
alla omahinna müük. Positiivse muutusena tõi ta esile täpsemad lepingud, milles lepitakse
kokku kampaaniakogused ja lubatud ületellimise määr. Probleemiks on leppetrahvid, mille
suurus ei pruugi olla rikkumisega proportsionaalne. Kuigi lepingud näevad trahvide
rakendamise ette mõlemale poolele, kasutatakse neid praktikas üldiselt tarnijate suhtes.
Seetõttu tuleks üle vaadata leppetrahvide rakendamise alused ja proportsionaalsus.
Logistikatasude puhul puudub mõistlik ülempiir ja selge arvestusmetoodika. Osa tööstusi ja
tarnijaid sooviks logistikat ise korraldada, kuid neil puudub selleks võimalus ning nad peavad
kasutama määratud logistikakeskust.
Urmas Kruuse küsis, miks ei ole võimalik kasutada alternatiivset logistikalahendust.
Nele Peil vastas, et tema teada ei kohusta ükski jaekett tarnijaid kasutama enda pakutavat
logistikateenust ning tarnijatel on võimalik logistiline lahendus ise valida.
Helena Tipka selgitas, et järelevalves ei tuvastatud logistika korralduses probleeme.
Konkurentsiameti juhistes rõhutatakse, et logistikateenus peab olema vabatahtlik ning pooled
peaksid alternatiivsed ja soodsamad lahendused omavahel läbi rääkima.
Meeli Lindsaar nõustus, et praktikad ja vajadused võivad erineda ning mõnel tarnijal võib
jaeketi logistikateenuse kasutamine olla otstarbekas. Samas pidas ta oluliseks, et tarnijal
säiliks võimalus korraldada transport ise, kui see on soodsam.
Meeli Lindsaar jätkas ettekandega ning märkis, et probleemina toodi välja ostja kehtestatud
standardid (puu- ja köögiviljadele). Nõuetele mittevastavuse tõttu võidakse tagasi saata terve
partii, kuigi kahjustatud on vaid osa kaubast. Tema hinnangul tuleks selliseid standardeid
hinnata ka toiduraiskamise vähendamise aspektist. Lisaks on koda korduvalt tõstatanud alla
omahinna müügi teema. Tema sõnul kujundab toidu pidev väga madala hinnaga müümine
tarbijates eksliku arusaama toote tegelikust väärtusest. Kõneleja andis ülevaate EPKK
ettepanekutest (lisa 3). Koda tegi ettepaneku alustada PTEKSi muutmise ettevalmistamist
ning sõnastada leppetrahvide rakendamise alused ja proportsionaalsuse nõue selgemalt, et
vältida tõlgenduserinevusi.
Urmas Kruuse küsis, kas Konkurentsiamet käsitles järelevalve raames (leppe)trahvide ja
nende proportsionaalsusega seotud küsimusi.
Helena Tipka selgitas, et PTEKS ei reguleeri leppetrahve, mistõttu Konkurentsiamet ei saa
leppetrahvide põhjendatuse kohta hinnangut anda. Oluline on, et trahv ei tohi muutuda
survemeetmeks ega äririskide ülekandmise vahendiks.
Urmas Kruuse leidis, et Konkurentsiamet võiks võtta vaatluse alla (leppe)trahvidega
seonduva.
Meeli Lindsaar jäi Konkurentsiametiga eriarvamusele. Tema hinnangul võiks leppetrahvi
käsitada toidu müügiga mitteseotud tasuna. Ta möönis, et tegemist on õigusliku tõlgenduse
küsimusega. Koda ei ole leppetrahvide vastu, sest need võivad olla põhjendatud mõlema
lepingupoole kohustuste täitmise tagamiseks. Probleemina nägi ta olukordi, kus väiksemate
7
eksimuste eest rakendatakse ebaproportsionaalselt suuri trahve või otsitakse põhjendamatult
võimalusi tarnijate trahvimiseks.
Nele Peil märkis, et kaupmeeste tagasiside kohaselt on olukord vastupidine. Leppetrahvid on
raamlepingutes ette nähtud kohustuste täitmise tagamiseks, kuid mitu jaeketti on kinnitanud,
et ei ole neid praktikas kohaldanud isegi rikkumiste korral.
Meeli Lindsaar vastas, et EPKK liikmete sõnul ei ole tootjad jaekettidele leppetrahve
rakendanud, kuid on ise trahve saanud.
Meeli Lindsaar jätkas ettekandega ning märkis, et koda teeb ettepaneku vaadata laiemalt üle
konkurentsireeglid. Eesti väikese turu puhul võidakse koondumisi tema hinnangul hinnata
liiga kitsalt üksnes siseturu põhjal, arvestamata ettevõtete tegevust ja eksporti teistel turgudel.
See võib piirata toidutööstuste kasvu. Samas tuleb vältida ettevõtete monopoolse seisundi
tekkimist. Ta leidis, et konkurentsireeglite ja turumõju hindamine vajab laiemat
ümbermõtestamist, sest koondumised suurenevad ning see võib vähendada väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet.
Nele Peil andis ülevaate ebaausate kaubandustavadega seonduvast kaupmeeste vaates. Ta
märkis, et praeguses majandusolukorras näevad kaupmehed end viimase kaitseliinina tarbijate
ja hinnatõusu vahel, mistõttu peavad nad pidevalt läbirääkimisi toodete soodsama hinnaga
müümise võimaluste üle. Tarbijate suur hinnatundlikkus kajastub ostukäitumises: märgatavalt
on kasvanud odavamate ja väiksema toiteväärtusega toodete müük. Tema hinnangul
tunnetavad kaupmehed tarbijate hinnasurvet tootjatest vahetumalt. Teise olulise küsimusena
tõi ta esile mõiste „ebaaus kaubandustava“ erineva tõlgendamise. Kaupmehed lähtuvad
seaduses loetletud keelatud tavadest ning on oma lepingud nendega vastavusse viinud.
Konkurentsiameti kontrollid on kinnitanud, et jaeketid ei ole keelatud tavasid rakendanud.
Samas käsitavad tootjad ebaausana enda jaoks ebasoodsaid või vastuvõetamatuid praktikaid.
Tema sõnul tekitab selline erinev arusaam eksliku mulje, et kaupmehed rikuvad seadust, kuigi
vaidlusalused praktikad ei pruugi olla õigusvastased.
Urmas Kruuse küsis, miks käsitlevad kaupmehed avalikus arutelus peamiselt kasumit ning
vähem toodete juurdehindlust.
Nele Peil vastas, et Eesti toidukaubanduse juurdehindlus on Euroopa Liidu keskmisel tasemel.
Urmas Kruuse leidis, et keskmine näitaja ei kajasta võimalikke probleemkohti, sest
ebaausate kaubandustavade risk võib olla suurem toodete puhul, mille juurdehindlus ületab
keskmist. Ta märkis, et kaubandussektori esindajad toovad sageli esile 1,2–3% suuruse
kasumimarginaali, kuid mõne toote juurdehindlus võib olla 100% või enam. See võib tunduda
tarnijatele ebaõiglane.
Nele Peil selgitas, et põhitoiduainete juurdehindlus on ligikaudu 10%.
Urmas Kruuse märkis, et juurdehindluse kujunemise kohta oleks vaja täpsemat statistikat. Ta
lisas, et kampaaniate ja suurema müügimahu kaudu käibe suurendamine on arusaadav, kuid
Eesti väikesel turul võivad suured odava hinnaga impordipartiid mõjutada märkimisväärselt
kohalikke tootjaid. Eriti võib see avalduda juhul, kui teistes Euroopa riikides tekib
ületootmine ja ülejääk müüakse Eestis väga madala hinnaga. Ta pidas positiivseks, et
Konkurentsiamet ja kaubandussektor muudavad reeglid selgemaks ja arusaadavamaks.
Nele Peil märkis, et rahvusvaheline konkurents mõjutab kõiki majandussektoreid. Ta tõi
näiteks Eesti kaupmeeste konkurentsi Hiina e-kaubandusplatvormidega, mille võimalikku
hinnadumpingut ei käsitleta. Kaubandus peab arvestama rahvusvahelise konkurentsiga.
Ebavõrdne on olukord, kus ühte segmenti (põllumajandustootjat) soovitakse kaitsta
rahvusvahelise konkurentsi eest, aga teist (jaekaubandust) mitte. Omamärgitoodete kohta
märkis ta, et nende osakaal Eestis on Euroopa Liidu üks väiksemaid. Ta tõi esile, et
omamärgitooted võivad kohalikele tootjatele olla nii risk kui ka võimalus.
8
Urmas Kruuse nõustus, et Eesti tootjatel on võimalik osaleda omamärgitoodete tootmises nii
kohalikul kui ka välismaa turul. Ta märkis, et Soome on kaubanduspoliitikas järjekindlalt
kaitsnud oma siseturgu, kuigi sellise kaitse kulud võivad osaliselt jääda tarbija kanda.
Nele Peil selgitas, et omamärgitoodetel puuduvad üldjuhul turunduskulud ja nende
kasumimarginaal on madalam, mistõttu on need tarbijale soodsamad. Tarbijad ostavad neid
üha enam eelkõige madalama hinna tõttu. Ta möönis, et selline areng võib olla ebasoodne
tootjatele, kes investeerivad oma kaubamärgi arendamisse ja turundusse.
Urmas Kruuse leidis, et omamärgitoodete levik on paratamatu nähtus, mida ei ole võimalik
täielikult piirata, kuid mille mõju üle tuleb arutleda.
Nele Peil nõustus, et tootjad võivad sortimendist väljajäämist tajuda hirmufaktorina, kuid
jaeketid teevad selliseid otsuseid eelkõige müügitulemuste põhjal. Kui toote müük on vähene
ja tootja ei panusta selle suurendamisse, võib toode sortimendist välja langeda. Kaupmehe
jaoks on määravad müügimaht ja toote müügi tasuvus. Ta lisas, et jaeketid lähtuvad
sortimendi kujundamisel tarbijate nõudlusest ning eelistavad tooteid, mida ostetakse rohkem.
Urmas Kruuse nõustus, et jaeketi äriline otsus sõltub toote müügist/tasuvusest. Tootja hirm
tuleneb asjaolust, et kaupmees otsustab ühepoolselt sortimendi üle. Kui tarnija ei nõustu mõne
tingimusega, võib ta tunda hirmu, et tema tooted eemaldatakse sortimendist, ilma et tal oleks
võimalik otsust mõjutada. Ta lisas, et jaeketid võtavad müüki ka uusi tooteid, mille edu ei ole
ette teada.
Nele Peil rõhutas, et müügitulemustel põhinevat sortimendiotsust ei saa käsitada ebaausa
kaubandustavana. Kui üks toode müüb teisest halvemini ja selle riiulikohta saaks kasutada
edukama toote jaoks, on tegemist ärilise otsusega. Säilimistähtaja märkuse osas selgitas ta, et
kaupmehel ei ole kohustust võtta müüki kaup, mille säilimisaja lõpuni on jäänud ainult kaks
või kolm päeva.
Urmas Kruuse märkis, et kaupmehe vastumeelsus võtta vastu toodet, mille säilimisajast on
märkimisväärne osa möödunud, on äririski seisukohalt mõistetav. Probleemi põhjus võib olla
tootja vales tootmismahus või kaupmehe ebatäpses tellimuses. Tema hinnangul tuleks sellised
olukorrad lahendada poolte kokkuleppel ning neid oleks keeruline ja ebaotstarbekas
seadusega üksikasjalikult reguleerida.
Nele Peil tõstatas küsimuse, kummale poolele peaks jääma müümata kauba äririsk. Ta märkis,
et ka ebastandardse välimusega puu- ja köögivilja müügikohustust oleks keeruline
reguleerida, sest tarbijate nõudlus sellise kauba järele on väiksem. Mõnes jaeketis
pakendatakse ebastandardse välimusega viljad eraldi ja müüakse soodsa hinnaga. Tema
hinnangul võiks sellised viljad võimaluse korral välja sortida juba tootja.
Urmas Kruuse juhtis tähelepanu sellele, et toote kahjustused võivad tekkida ka tarneahelas
transportimise ja käitlemise käigus, kuigi kaup lahkub tootja juurest kvaliteetsena. Ta tõi
näiteks kergesti muljutavad tomatid ning märkis, et puu- ja köögiviljade puhul on
toiduraiskamise risk suur.
Nele Peil märkis, et pakendatud puu- ja köögiviljad riknevad tema andmetel ligikaudu kolm
korda vähem kui lahtiselt müüdavad tooted. Ta küsis, kas jaekaubanduse koondumise
käsitlemine ohuna ning tööstusettevõtete kasv ja koondumine ei ole omavahel vastuolus.
Meeli Lindsaar möönis vastuolu ning rõhutas, et seetõttu tuleks konkurentsireegleid
tervikuna üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada. Ta märkis, et Eesti ettevõtete
kasvuvõimaluste piiramine võib viia nende müümise ja tootmise üleviimiseni teistele
turgudele. Samas kaasnevad liigse koondumisega riskid nii jaekaubanduses kui ka teistes
tarneahela lülides, sest tugev turupositsioon võib suurendada ebaausate kaubandustavade
kasutamise ohtu. Tema hinnangul tuleks konkurentsipoliitikat hinnata laiemalt kui üksnes
ebaausate kaubandustavade kontekstis.
9
Nele Peil lisas, et leppetrahvi ei saa tema hinnangul käsitada PTEKSi tähenduses tasuna, vaid
tegemist on lepingulise sanktsiooniga, mida kasutatakse tavapäraselt kõigis ärisuhetes. Ta
küsis, miks peaks leppetrahvi käsitlema toidukaubanduses teisiti kui muudes ärisuhetes.
Urmas Kruuse märkis, et Konkurentsiamet saab hinnata leppetrahvi tingimusi, piirmäära ja
proportsionaalsust. Sama trahvisumma mõju võib olla suure tööstusettevõtte ja väikese tarnija
jaoks väga erinev. Tema hinnangul ei piisa üldisest väitest, et trahv oli ebaõiglane, vaid vaja
on konkreetseid näiteid. Ta lisas, et Eesti toidutööstused on Euroopa võrdluses valdavalt
väikesed, samas kui Eesti jaekaubandusturg on koondunud suurte kettide kätte, mistõttu ei ole
osapoolte turujõud võrreldav.
Nele Peil märkis, et näiteks Eesti piimatööstus on tema hinnangul jaekaubandusest enam
koondunud.
Meeli Lindsaar märkis, et toidukaupade ja tööstuskaupade otsene võrdlemine ei ole tema
hinnangul asjakohane. Ta rõhutas, et kodumaise toidutootmise säilitamine on vajalik ka riigi
toidujulgeoleku tagamiseks ning seetõttu ei tohiks seda võrrelda odavate Hiina
tööstuskaupade impordiga.
Urmas Kruuse tegi arutelust kokkuvõtte. Ta märkis, et hetkel ei ole kogutud teabe põhjal
PTEKSi muutmine põhjendatud. Ministeerium ja Konkurentsiamet jätkavad koostööd ning
täiendava teabe ilmnemisel võib kaaluda seaduse muutmist. Turuosaliste suhteid on aidanud
parandada teadlikkuse suurendamine, juhendamine ja selgitustöö ning edasine täpsustamine ja
konkreetsemad juhised toetavad seda arengut veelgi. Pärast piisava rakenduspraktika
kogumist saab hinnata, kas seadust on vaja täiendada. Samal ajal tuleb jälgida Euroopa Liidu
tasandil kavandatavaid muudatusi ja arvestada nende võimaliku mõjuga.
Helena Tipka märkis, et Konkurentsiamet kogub alles turu kohta vajalikku teavet. Seetõttu ei
ole ametil veel piisavalt andmeid, et teha konkreetseid ettepanekuid seaduse muutmiseks. Kui
turust on saadud terviklikum ülevaade ja kogutud on vajalikud sisendid, saab võimalike
muudatuste vajalikkust täpsemalt hinnata. Ta lisas, et hetkel amet ei käsitle leppetrahve
PTEKSi alla kuuluvana. Kui edasine turuinfo näitab, et leppetrahvide kasutamine on ulatuslik
probleem, saab kaaluda selle üle järelevalve teostamist.
Urmas Kruuse tänas osalejaid arutelu ja küsimustele vastamise eest.
4. Info ja muud küsimused
Arutati konverentsiga „Aasta Põllumees 2026“ seonduvat.
Otsustati:
4.1. Korraldada koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga 11. novembril 2026
Riigikogu konverentsisaalis konverents „Aasta Põllumees 2026“ (konsensus: Urmas Kruuse,
Maido Ruusmann, Andrus Seeme).
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija
Ausad kaubandustavad toidutarneahelas
PTEKS-i rakendamine, järelevalve ja järgmised sammud
Helena Tipka | ausate kaubandustavade teenusejuht
Riigikogu maaelukomisjon | 26. oktoober 2026
PTEKS seab ostjale selged piirid
Seadus kaitseb põllumajandustoote ja toidu müüjat ostja keelatud tehingu, tingimuse või käitumise eest.
KOHALDUMINE
Ettevõtjatevaheline tehing põllumajandustoote või toiduga. Ost oma tarbeks jääb üldjuhul välja.
16 EBAAUSAT TAVA
9 alati keelatud tava ja 7 tava, mis on lubatud ainult eelneva selge kokkuleppe korral.
PÕHIMÕTE
Ostja ei tohi oma äririske või kulusid ühepoolselt müüja kanda lükata.
Näited, mis turul enim küsimusi tekitavad
MAKSETÄHTAEG üldjuhul kuni 30 päeva TINGIMUSTE MUUTMINE olulisi tingimusi ei muudeta ühepoolselt
TASUD selge seos tegeliku teenuse või müügiga SURVE õiguste kasutamise eest ei tohi järgneda vastumeedet
Nõusolek ei muuda alati keelatud tava lubatavaks.
Järelevalve: turusignaalist kontrollitava tulemuseni
Küsitlus või tunnetus näitab riski, kuid õiguslik hinnang kujuneb dokumentide, selgituste ja tegeliku praktika põhjal.
1
KUULA
küsitlused, vihjed, pöördumised, liidud
2
VALI FOOKUS
korduvus, süsteemsus, võimalik turumõju
3
KONTROLLI
lepingud, praktikad, selgitused, andmed
4
SEKKU
praktika muutmine, ettekirjutus või menetluse lõpetamine
5
ÕPI
juhised, seire, korduskontroll ja uued prioriteedid
Oluline tasakaal Järelevalve algatamine ei tähenda rikkumise tuvastamist. Samas ei näita rikkumise tuvastamata jäämine, et ennetusel või turusignaalil puudus väärtus.
Hea tulemus võib olla ka läbipaistvam leping, lõpetatud riskantne praktika või selgem turustandard.
Senine praktika: kontrollist õigusselguse ja ennetuseni
Jaekettide menetlused olid üks etapp laiemas töötsüklis, mitte teenuse lõpp-punkt.
MIDA KONTROLLISIME
Lepingutingimuste ja tegelike praktikate selgus, läbipaistvus ja vastavus PTEKS-ile.
MIS MUUTUS
Täpsustusid tasude, teenuste, tasaarvestuse, sortimendi ja tellimuste muutmise kirjeldused ning riskikohad.
MIDA TURULE ANDSIME
Praktilised juhised ja enesekontroll, et ettevõtjad saaksid probleeme ennetada enne menetlust.
Miks menetluse tulemust ei saa mõõta ainult rikkumise või sanktsiooniga?
● ÕIGUSSELGUS ettevõtjad teavad paremini, mida lepingus ja praktikas tõendada
● KÄITUMISE MUUTUS riskantne tasu või ebaselge tingimus korrastatakse
● LAIEM MÕJU üksiku menetluse õppetunnid jõuavad juhiste kaudu kogu turule
Ennetustöö on teenuse keskne suund
Aitame ettevõtjatel riske märgata ja tingimusi korrastada enne, kui probleem vajab järelevalvet.
MEIE EESMÄRK
Kasvatada teadlikkust ja usaldust, et ettevõtjad küsiksid nõu varakult ning hoiaksid ära ebaausad kaubandustavad.
TÖÖRIISTAD ON OLEMAS
Oleme loonud rollipõhise veebilehe, praktilised juhised ja KKK ning enesekontrolli materjalid müüjatele ja ostjatele.
OLEME JÕUDNUD TURUNI
Oleme nõustanud ettevõtjaid, kaasanud erialaliite ning teinud koolitusi ja teavitustööd läbi artiklite ja muude kanalite.
Praegu käimasolev küsitlus aitab ennetustööd täpsemalt suunata
● TURUPILT Millised tavad korduvad ja kus vajavad ettevõtjad rohkem selgitusi?
● TEENUSE MÕJU Kas juhised aitavad tegutseda ja kas ameti poole julgetakse pöörduda?
● EDASINE FOOKUS Vastuste põhjal täpsustame juhiseid, koolituste teemasid ja seire prioriteete.
Lähiaja järelevalveplaan: toorpiima kokkuostu praktikad
Planeeritud järelevalve aitab vaadata sinna, kus turusignaalid ja sektori eripära viitavad suuremale mõjule.
1. ÜLDPIILT 2. LEPINGUD 3. HINNAKUJUNDUS 4. SÜVAANALÜÜS
kokkuostu korraldus
tarnijate ring ja ostumahud
tüüplepingud
erinevad lepingumudelid
hinna komponendid
muutmise kord ja teavitus
valitud suhted
konkreetsed tingimused ja praktika
Menetluse lähtekoht Algatamine on osa plaanilisest riskipõhisest järelevalvest. See ei tähenda, et rikkumine oleks eelnevalt tuvastatud.
Edasine kontroll sõltub kogutud teabest ning selle õiguslikust ja majanduslikust hinnangust.
Teenuse areng: üksikjuhtumist juhitud turumõjuni
Ausate kaubandustavade teenus ühendab turu kuulamise, selgitamise, hindamise, sekkumise ja õppimise.
KUULA
küsitlused, liidud, ettevõtted SELGITA
veeb, juhised, KKK, koolitused
HINDA
õiguslik ja majanduslik risk
SEKKU
ennetav kontakt või järelevalve
ÕPI
tagasiside, mõõdikud, uuendused
AUS JA LÄBIPAISTEV
TURUKÄITUMINE
KASUTAJA VÄÄRTUS
Varasem selgus, turvalisem pöördumine ja praktilised tööriistad.
AMETI VÕIMEKUS
Ühine suund, standardsem töö, parem prioriseerimine ja õppimine.
Edu ei mõõda ainult tegevuste arv, vaid teadlikkuse, usalduse ja turukäitumise muutus.
Oodatav mõju turule
Eesmärk ei ole teha rohkem menetlusi, vaid vähendada olukordi, kus ebaaus tava saab tekkida või kinnistuda.
MÜÜJA
tunneb õigusi, dokumenteerib ja annab varem märku
OSTJA
kujundab lepingud ja protsessid selgemaks ning kontrollitavaks
ERIALALIIT
koondab korduvad mustrid ja aitab turusignaalil liikuda suunab ressursi süsteemsetele ja suure mõjuga riskidele
KOMISJONILE KAASA Õigusselgus + turvaline teavitamine + riskipõhine järelevalve = ausam ja
usaldusväärsem toidutarneahel.
Kõige parem tulemus on see, kui probleem väheneb enne, kui sellest saab vaidlus.
Aitäh!
Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise
seaduse (PTEKS) järelhindamine
Kristel Maidre, Ragne Lokk
26.10.2026
PTEKS
• PTEKSiga luuakse põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esineva ebaausa kaubandustava tõkestamise alused
• Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest:
– 9 on igal juhul ja alati keelatud
– 7 on keelatud juhul, kui nendes ei ole eelnevalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud
Keelatud ebaaus kaubandustava (9)
• Maksetähtaeg pikem kui 30 päeva
• Tasu, mis ei ole seotud põllumajandustoote ja toidu müügiga
• Maksed põllumajandustoote ja toidu raiskumineku või kao eest
• Keelduda põllumajandustoote ja toidu ostmisest kui oma lepingulisest kohustusest lühikese etteteatamisega
• Ühepoolselt muuta põllumajandustoote ja toidu tarnelepingu tingimusi
• Jätta andmata müüjaga sõlmitud tarnelepingu tingimuste kohta kinnituskiri
• Ebaseaduslikult saada müüja ärisaladust ning seda kasutada või avalikustada
• Ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmete rakendamisega või rakendada müüja vastu suunatud kaubanduslikke survemeetmeid
• Nõuda müüjalt kliendikaebuse läbivaatamisega seotud kulude hüvitamist
Tingimuslikult keelatud ebaaus kaubandustava (7)
• Tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit ilma müümata jäänud põllumajandustoote ja toidu või nende kõrvaldamise eest maksmata
• Nõuda müüjalt tasu põllumajandustoote ja toidu ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest
• Nõuda müüjalt müügiedenduse käigus müüdava põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmist
• Nõuda müüjalt müüdava põllumajandustoote ja toidu turundamise kulude katmist • Nõuda müüjalt müüdava põllumajandustoote ja toidu turustamise kulude katmist • Nõuda müüjalt põllumajandustoote ja toidu müügiks kasutatavate müügialade
kordaseadmise eest personalikulude katmist • Nõuda müüjalt üksnes teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamist, kui
põllumajandustoote ja toidu käitlemist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti
Direktiiv/PTEKS − mis erineb?
• PTEKS-i reguleerimisala − ebaaus kaubandustava on ebaaus kaubandustava olenemata, milline on koostööpartneri majanduslik positsioon ehk kaitstakse põllumajandustoodet ja toitu müüvaid ettevõtjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest o Ei kohaldata direktiivis sätestatud käibelävendeid
• PTEKS-is ei eristata riknevaid põllumajandustooteid ja toitu − o Maksetähtajad – kohaldatakse kõigi põllumajandustoodete ja iga toidu puhul 30-päevast maksetähtaega
• PTEKS-sse lisati juurde täiendavalt üks tingimuslikult keelatud kaubandustava:
„Nõuda müüjalt üksnes teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamist, kui põllumajandustoote ja toidu käitlemist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti“ − see kaubandustava on keelatud juhul kui eelnevalt ei ole selles kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud
PTEKS-i järelhindamine
• Eesmärk: analüüsida seaduse rakenduspraktikat, selle mõju müüjate ja ostjate vahelistele suhetele, esinevaid ebaausaid kaubandustavasid
• Töö teostajad:
Advokaadibüroo PwC Legal
Services ja PwC Advisors (PwC)
• Järelhindamise aruanne
Toidutarneahela
ettevõtjad:
• tootjad ja töötlejad
• jaeketid ja
kaubandusettevõtted
• hulgimüüjad,
vahendajad
Muud osapooled:
• Konkurentsiamet
• Euroopa Komisjoni
uuringud
• võrdlusriikide
esindajad Lätist,
Soomest ja Rootsist
Huvigruppide kaasamine
Esindusorganisatsioonid:
• Eesti Toiduainetööstuse Liit
• Eesti Kaupmeeste Liit
• Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda
• Eestimaa Talupidajate
Keskliit
Kaasamise meetoditena kasutati ekspertkohtumisi, intervjuusid, fookusgrupi kohtumisi ja küsitlusi. Lisaks PwC poolt läbiviidud kahele küsitlusele (nii tootjate-töötlejate kui ka ostjate- kauplejate seas), tugineti analüüsis ka Konkurentsiameti poolt 2025. aastal läbiviidud küsitluse tulemustele
Peamised tähelepanekud
Toidutootjad (põllumajandustootjad, toiduainetööstused)
• Ebaausate kaubandustavade esinemine on levinud – PTEKS peab olema oluliselt rangem
• Kõige tajutavam positiivne muutus maksetähtaeg – 30 päeva jooksul saab toote eest raha
• Teadlikkus – teadmised on kas puudulikud või vajavad täiendamist
• Hirmufaktori esinemine – 48% toidutootjaid, kes on kokku puutunud ebaausate kaubandustavadega, ei proovinud olukorda lahendada kartes ostjatega ärisuhete halvenemist või lõppemist
Toidu ostja (kaubandus, jaeketid)
• PTEKS-i sätted on enam kui piisavad
• Kõige problemaatilisem on 30 päevane maksetähtaeg – avaldab mõju käibele. Eristada maksetähtajad kiiresti riknevatele ja kaua säilivatele toodetele
• Teadlikkus –67% hindas väga heaks
• 60% ostjate hinnangul on nende läbirääkimispositsioon tootjate ja töötlejatega pigem halvenenud
Sagedamini mainitud praktikad
Toidutootjad on kokku puutunud:
• kaubanduslike survemeetmete rakendamisega (77%)
• ühepoolsete muudatuste ja müügiga mitteseotud tasude nõudmine (mõlemad 69%)
• maksetähtaegade ületamine ja kauba raiskumisega seotud maksete nõudmine
(mõlemad 62%)
• tellimuste tühistamine lühikese etteteatamisajaga (58%)
• kliendikaebustega seotud kulude ülekandmine (46%)
• keeldumine lepingutingimuste kirjalikust kinnitamisest (19%)
• ärisaladuse ebaseaduslik kasutamine (12%)
Hindaja järeldus
Kõige tasakaalukam suund, mis loob eeldused läbimõeldud
muudatusteks on hetkel PTEKS-i muutmata jätmine ning põhjalik
konsultatsiooniprotsess o Rakenduspraktika on lühike ning senised mõjud ei ole üheselt mõõdetavad
o Turuosaliste ootused on vastandlikud
o Juhendmaterjalide ja tõlgenduste täpsustamine võimaldab selgitada, kas probleemid tulenevad
seadusest või selle rakendamisest
o Dialoog väldib kiirustamist ja liigset sekkumist, mis võivad suurendada reguleerimisriske või tekitada
uusi probleeme
o Tagab õigusrahu, mis toetab stabiilsust, vähendab hirmufaktorit ning loob ruumi tõenduspõhiste ja
tasakaalustatud otsuste tegemiseks
Edasised sammud
➢ EK on alustanud ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate ELi
eeskirjade läbivaatamist
• tagasiside-ja konsulteerimisperiood 5.detsember 2025 – 27. veebruar 2026
• tulemused/ettepanek IV kvartal
➢ Toidutarneahela osapoolte vaheline koostöö
➢ Teadlikkuse tõstmine
Tänan!
EBAAUSAD KAUPLEMISTAVAD MEELI LINDSAAR, EPKK TOIDUVALDKONNA JUHT
1.04.2025
26. oktoober 2026
MILLEST RÄÄGIN
•REM-i tellitud uuringu tulemused
•Konkurents ja turg
•Ebaausate kauplemistavade kasutamine
•EPKK ettepanekud
REM UURING LEGAL SERVICES TÖÖNA
Järeldused:
•30-päevane maksetähtaeg on tarnijatele avaldanud positiivset mõju; ostjatele toonud käibekapitali survet.
•Keelatud ja tingimuslikult keelatud kaubandustavad esinevad endiselt.
•Turuosaliste ootused on kardinaalselt vastandlikud — puudub ühtne tõlgendusraamistik.
•Järelevalve rolli tugevdamine on mitmete huvigruppide hinnangul kriitiline.
KONKURENTS JA KÜSIMUSED
TURG:
•COOP + Prisma ühinemine, MILLEGA COOP-i turuosa Tallinnas tõuseb üle 15%.
•Omamärgitoodete kasv, nt Rimi ostukorvist moodustab PL juba üle 25%.
• PL-toodete ülekaal ohustab kodumaist tootmisvõimekust ja toidujulgeolekut.
• Soome valitsus kavandab piirata kaupluste omamärgitoodete müüki ja tootmist kohaliku toidutootmise
kaitseks.
KONKURENTSIAMET:
•Tootjad ei julge avalikult rääkida — kartus kaubanduslike survemeetmete ees (koostöö lõpetamine,
sortimendi vähendamine).
•EPKK poolt ettepanek algatada menetlus lükati tagasi, see ei suurenda usaldust.
Kodumaised tootjad ja nende suutlikkus
EBAAUSATE KAUPLEMISTAVADE KASUTAMINE Ebaausaid kauplemistavasid kasutatakse, kuid need on leebemad varasema seaduse eelse perioodiga võrreldes.
1. Toodete järelejäänud säilimisaeg. Ostjad kehtestavad nõudeid toodete minimaalsele järelejäänud säilimisajale, näiteks vähemalt 2/3 kogu säilimisajast.
2. Kampaaniakaupade tagastamine. Tagastamist esineb endiselt, kuigi varasemast vähem.
• Lepingud on muutunud täpsemaks: kampaaniakogused ja lubatud ületellimise määr lepitakse üha sagedamini eelnevalt kokku.
• Müümata kampaaniatoodetele korraldatakse võimaluse korral jätkukampaaniaid.
3. Leppetrahvid
• Kuigi leppetrahvid on lepingutes mõlemapoolsed, puuduvad näited nende rakendamisest jaekauplejate suhtes.
• Küsimus on leppetrahvide põhjendatuses – kas väikese komplekteerimisvea eest on õigustatud nõuda kogu partii väärtuses leppetrahvi?
• Vajalik on täpsustada leppetrahvide rakendamise aluseid ja proportsionaalsust.
4. Logistikatasud
• Suurusele puudub mõistlik ülempiir või metoodika,
• Endiselt on kohustus kasutada teatud logistikakeskust.
5. Standardid. Kehtestatud eelkõige puu- ja juurviljadele.
6. Hinnastamine ja alla omahinna müük
• PTEKS ja HT ei reguleeri hinnastamist ega alla omahinna müüki.
• EPKK on teinud korduvalt ettepaneku keelata alla omahinna müük.
EPKK ETTEPANEKUD
• Alustada PTEKS-i muutmise ettevalmistamine;
• Alustada üldisemat konkurentsireeglite hindamist. • Eesti on väike turg, osad reeglid piiravad selgelt ühistegevuse toimimist
• Koondumised aina suuremaks – mida me lõppkokkuvõttes tahame?
Tänan tähelepanu eest!
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 173
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 26. oktoober 2026
Algus 11.10, lõpp 12.55
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudus: Siim Pohlak
Kutsutud: eelnõu algatajate esindaja Riigikogu liige Tiit Maran (2. päevakorrapunkt);
Konkurentsiameti ausate kaubandustavade teenuse juht Helena Tipka;
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel
Maidre ja sama osakonna nõunik Ragne Lokk; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar; Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil (3.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. 17 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
3. Ülevaade ebaausate kaubandustavade järelevalvest ja ennetusest ning põllumajandustoote
ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse järelhindamisest
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 6. töönädala (26.10.–01.11.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäev, 26.10.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. 17 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
3. Ülevaade ebaausate kaubandustavade järelevalvest ja ennetusest ning põllumajandustoote
ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse järelhindamisest
4. Info ja muud küsimused
2
Komisjoni istung teisipäev, 27.10.2026 kell 14.00
1. Ülevaade toidualase teabe kaubamärgist "Nutri-Score"
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,
Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).
2. 17 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
Tiit Maran andis ülevaate 17 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise
seaduse eelnõust (970 SE). Ta märkis, et eelnõu töötas tegelikult välja Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, kuid kuna selle menetlemine on takerdunud, pidasid 17
Riigikogu liiget vajalikuks eelnõu ise algatada. Tegemist on teise samasisulise eelnõuga.
Eelnõuga tehakse ettepanek keelustada alates 1. jaanuarist 2035 toidumunade tootmise
eesmärgil peetavate kanade, sh kanatibude ja noorkanade pidamine puuris. Üleminekusätte
kohaselt võivad tootjad, kes pidasid 1. jaanuari 2027. aasta seisuga kanu täiustatud puurides,
jätkata seda kuni 2035. aastani. Alates 2027. aastast ei tohi rajada uusi puurikanalaid ning
kõik uued investeeringud peavad olema suunatud puurivabale tootmisele. Riik hindab 2030.
aastal puuris pidamise keelu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju. Ta
lisas, et sektor on samuti valmis üle minema puurivabale pidamisele, mistõttu ettevõtjate
kavatsused ja kavandatav seadusemuudatus toetavad teineteist.
Kalev Stoicescu avaldas eelnõule toetust ja pidas oluliseks keelustada kanade puuris
pidamine toidumunade tootmise eesmärgil. Tema hinnangul on kavandatud üleminekuaeg
piisavalt pikk ja võiks olla vastuvõetav kõigile osalistele.
Maido Ruusmann märkis, et puurivabale pidamisele ülemineku vajalikkuse üle vaidlust ei
ole. Sektor on selleks sõlminud vabatahtliku kokkuleppe. Samas on oluline arvestada
üleeuroopalise lähenemise ja suundumustega. Ta juhtis tähelepanu riskile, et kui Eestis
kehtestatakse piirang enne teisi Euroopa Liidu liikmesriike, võib suureneda puurimunade
import riikidest, kus kanade puuris pidamine on endiselt lubatud. Ta küsis, millise suuna on
Euroopa Liit kanade puuris pidamise keelustamisel võtnud.
Tiit Maran vastas, et kauplustes napib puurivabalt peetavate kanade mune. Tema teada
menetletakse Lätis samalaadset eelnõu. Ta leidis, et Eesti ei peaks ootama üksnes Euroopa
Komisjoni (EK) suuniseid, vaid võiks ise näidata initsiatiivi. Ta rõhutas, et Eestis peetakse
märkimisväärsel hulgal kanu puurides ning loomade heaolu tagamiseks on vaja seadusega
kehtestada selge puurispidamise keeld. Ta märkis, et muudatust toetavale pöördumisele on
andnud oma allkirja ligi 35 tuh inimest.
Maido Ruusmann ei nõustunud väitega, et kaubanduses napib puurivabalt peetavate kanade
mune. Ta märkis, et puudus on pigem mahekanade munadest. Ta juhtis tähelepanu, et kuigi
küsitluste kohaselt toetab kanade puuris pidamise keelustamist suur osa Eesti elanikest, ei
kajastu see samal määral tarbijate ostukäitumises. Skandinaavia riikides ja Taanis on
üleminekut puurivabalt peetavate kanade munadele toetanud eelkõige teadlikum
ostukäitumine ning tarbijate valmisolek maksta nende eest rohkem. Ta küsis eelnõu algataja
esindajalt, miks peetakse vajalikuks puuris pidamise keelustamist seaduse tasandil, kui sektor
on juba sõlminud vabatahtliku kokkuleppe.
Tiit Maran vastas, et seadus on vajalik ettevõtjatele kindlustunde tagamiseks. Ta märkis, et
ettevõtjate ootus on saada üleminekuperioodil riigilt toetust. Ta lisas, et täiskogu varasemas
arutelus ei väljendanud ükski erakond seisukohta, et ettevõtjaid ei tuleks üleminekuperioodil
toetada.
3
Kalev Stoicescu leidis, et Eesti võiks olla puurivabale pidamisele üleminekul eeskujuks
teistele Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidele. Ta märkis, et kuigi munatootjad on sõlminud
vabatahtliku kokkuleppe, ei saa üleminek põhineda üksnes vabatahtlikel lubadustel. Tema
hinnangul toetab sektori valmisolek eelnõu vastuvõtmist. Ta rõhutas, et arutelus ei tohiks
keskenduda üksnes turuolukorrale, vaid eelkõige loomakaitselisele eesmärgile.
Andrus Seeme märkis, et keelu sätestamisega võtab riik endale kohustuse. Ta lisas, et kui
ettevõtjad on valmis vabatahtlikult puurivabale pidamisele üle minema, ei pruugi riigil otsest
rahalist kohustust tekkida. Ta küsis, milline on muudatuse mõju riigieelarvele.
Tiit Maran vastas, et ettevõtjate peamine ootus on saada üleminekuperioodil riigilt toetust.
Eelnõus sätestatud üleminekuperioodi puhul on arvestatud täiustatud puuride
amortisatsiooniaega. Ta ei osanud öelda, kui palju vahendeid tuleks ettevõtjatele puurivabale
pidamisele üleminekuks eraldada.
Urmas Kruuse märkis, et uuringute kohaselt moodustavad puurikanade munad
kaubanduskettides müüdavatest munadest 60–70%. Õrrekanade munad on üldjuhul pidevalt
saadaval, puudus on pigem mahemunadest. Ta selgitas, et Eesti tootjad on väikesed ega suuda
alati tagada aastaringset tootmistsüklit, mistõttu võib munade tootmine nt uute tibude
sissetoomise ajal ajutiselt katkeda. Ta lisas, et maaelukomisjon pöördus kanade puuris
pidamise küsimuses EK voliniku poole, kelle sõnul peaks EK käesoleva aasta lõpuks esitama
ettepanekud/strateegia täiustatud puuride kasutamisest loobumiseks. Ta juhtis tähelepanu, et
kuigi eelnõu kohaselt rakenduks keeld 2035. aastal, tuleb vajalikud investeeringud teha juba
varem. Ettevõtjad on investeeringutega juba alustanud ning käesoleval või järgmise aasta
alguses on kavas avada mitu suuremat õrrekanade farmi.
Anti Allas märkis, et arutelus jäetakse sageli tähelepanuta kanade puuris pidamisega seotud
loomade heaolu aspektid. Tema hinnangul näitaks muudatuse vastuvõtmine nooremale
põlvkonnale, et ühiskond ei pea vastuvõetavaks toidu tootmist viisil, mis põhjustab lindudele
kannatusi. Ta märkis, et eelnõul on seetõttu ka eeskuju andev ja hariduslik tähendus.
Urmas Kruuse märkis, ettäna tegutsevad ettevõtjad kehtivate nõuete, s.t seaduse kohaselt. Ta
lisas, et maaelukomisjoni enamus on varasematel aruteludel toetanud ettevõtjate vabatahtlikku
kokkulepet minna üle puurivabadele pidamisviisidele.
Tiit Maran avaldas heameelt EK kavandatava strateegia üle. Ta juhtis tähelepanu, et ELi
algatused kujunevad liikmesriikide suundumuste põhjal. Ta oli seisukohal, et Eesti ei peaks
ootama teiste samme, vaid võiks ise protsessi edendada. Ta lisas, et puurikanade munade
suurem tarbimine on seotud inimeste ostuvõime ja laiema sotsiaalpoliitilise küsimusega.
Urmas Kruuse rõhutas, et arutelus tuleb käsitleda kõiki aspekte, sh sotsiaalset ja
majanduslikku mõju, loomade heaolu ning teaduspõhisust. Ühtegi neist ei saa kõrvale jätta.
Kuna Eestis toodetakse vaid 0,2% kogu ELis toodetavatest munadest, siis ei ole usutav, et
Eestis puurispidamise keelu kehtestamine Euroopas erilist vastukaja tekitaks.
Anti Allas leidis, et Eesti samm aitaks kaasa samalaadse otsuse kiiremale vastuvõtmisele ELi
tasandil. Tema hinnangul ei tohiks Eesti jätta keeruliste otsuste tegemist teistele ja liituda alles
hiljem, vaid peaks andma oma panuse protsessi kiirendamisse.
Arutati eelnõu menetlemist.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus).
2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus).
2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse (konsensus)
Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus
Seeme, Kalev Stoicescu.
4
3. Ülevaade ebaausate kaubandustavade järelevalvest ja ennetusest ning
põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse
järelhindamisest
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna Konkurentsiameti
esindajale.
Helena Tipka andis ülevaate põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava
tõkestamise seaduse (PTEKS) rakendamisest, järelevalvest ja Konkurentsiameti järgmistest
sammudest (lisa 1). Ta märkis, et seadus seab ostjale selged piirid ning kaitseb
põllumajandustoote ja toidu müüjat keelatud tehingute, tingimuste ja käitumise eest. PTEKSis
on sätestatud 16 ebaausat kaubandustava: üheksa on alati keelatud (nn must nimekiri) ning
seitse lubatud üksnes eelneva selge kokkuleppe korral (nn hall nimekiri). Turul kõige enim
küsimusi tekitavad halli nimekirja kuuluvad tavad (nt maksetähtaeg, (lisa)tasud jne). Ta
selgitas, et Konkurentsiamet kogub järelevalveks teavet küsitlustest, vihjetest, pöördumistest
ja erialaliitude sisenditest ning määrab selle põhjal järelevalve fookuse. Seejärel analüüsitakse
lepinguid ja praktikaid. Järelevalve algatamine ei tähenda rikkumise tuvastamist. Samas ei
näita rikkumise tuvastamata jäämine, et ennetusel või turusignaalil puudus väärtus. Ta
rõhutas, et menetlused annavad väärtuslikku teavet lepingute ja turupraktikate kohta.
Järelevalves kogutud teadmisi ja kogemusi kasutatakse juhiste koostamiseks ning turu
teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamiseks. Järelevalve soovitud tulemus on eelkõige
läbipaistvamad lepingud, mitte ettevõtjate sanktsioneerimine.
Helena Tipka andis ülevaate senisest praktikast ja ennetustööst (lisa 1). Ta märkis, et seni on
järelevalves keskendutud eelkõige jaekettide lepingutingimustele ja tegelikule praktikale.
Kontrollide käigus selgus, et mitmed probleemid tulenesid vähesest teadlikkusest ja raskustest
seaduse nõuete praktilisel rakendamisel. Selle põhjal koostas amet juhised, mis võimaldavad
ettevõtjatel teha enesekontrolli, korrigeerida oma praktikaid ja ennetada probleeme. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata (lisa)tasudele, mille puhul võivad riskid tuleneda nende ebapiisavast
selgitamisest. Ta rõhutas, et järelevalve kõrval on oluline ka ennetustöö, mille eesmärk on
aidata ettevõtjatel riske varakult märgata, tingimusi korrastada ning vajaduse korral nõu
küsida. Selleks on loodud ostjatele, müüjatele ja erialaliitudele suunatud veebileht koos
põhjalike juhenditega ning interaktiivse enesekontrolli küsimustikuga. Amet on nõustanud
ettevõtjaid, kaasanud erialaliite ning teinud koolitusi ja teavitustööd artiklite ja muude
kanalite kaudu. Ta märkis, et käimasoleva küsitlusega soovitakse saada täpsem ülevaade
turuolukorrast ja luua lähteandmed edasiste tulemuste võrdlemiseks. Kui eelmisel aastal
korraldatud küsitlusele oli vastajaid 30, siis käimasolevale küsimustikule on praeguseks
vastanuid 230 ning küsitlus jätkub. Vastuste põhjal hinnatakse juhiste mõju, ettevõtjate
valmisolekut ametiga ühendust võtta ja edasise töö prioriteete. Kõneleja andis ülevaate ameti
lähiaja järelevalveplaanist toorpiima kokkuostu praktika kohta. Tegemist on plaanilise
järelevalvega ning see ei tähenda, et selles valdkonnas on tuvastatud juba rikkumisi. Esmalt
kogutakse lepingud ja kaardistatakse kokkuostu korraldus, seejärel analüüsitakse riskikohti
ning kohtutakse osapooltega. Kõneleja andis ülevaate ameti teenuse arengust ja oodatavast
mõjust turule (lisa 1). Ta märkis, et eesmärk ei ole piirduda üksikute menetlustega, vaid
kujundada turukäitumist laiemalt, suurendada teadlikkust, aidata ennetada probleeme ning
muuta toidutarneahel ausamaks ja usaldusväärsemaks.
Nele Peil märkis, et järelevalve käigus tõstatus (lisa)tasude ehk logistikatasu küsimus. Ta
selgitas, et jaeketid kasutavad tavapärast logistikatasu, mida rakendavad ka teised
logistikaettevõtjad. Ta nõustus, et jaeketid peaksid põhjalikumalt selgitama tarnijale erinevate
tasude sisu ja nende eest saadavaid teenuseid. Tema hinnangul lõppes Konkurentsiameti
menetlus jaekettide jaoks positiivselt, s.t jaekettide tegevus ja raamlepingud on seadusega
kooskõlas. Ta pidas positiivseks, et Konkurentsiametil on plaanis võtta vaatluse alla kogu
tarneahel. Ta juhtis tähelepanu, et seaduse eesmärk on kaitsta põllumajandustootjaid, kellega
jaekettidel üldjuhul otsesed lepingusuhted puuduvad.
5
Ragne Lokk andis ülevaate põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava
tõkestamise seaduse järelhindamisest (lisa 2). Ta märkis, et PTEKS sätestab alused
ettevõtjatevahelistes suhetes esinevate ebaausate kaubandustavade tõkestamiseks
põllumajandustoote ja toidu tarneahelas. Ta tutvustas keelatud ja tingimuslikult keelatud
tavasid ning selgitas Euroopa Liidu direktiivi ja PTEKSi erinevusi (lisa 2). Üheks PTEKSi
lisatud tingimuslikult keelatud tavaks on müüjalt kindla kuju ja suurusega veopakendi
kasutamise nõudmine, mida direktiivi loetelus ei ole. Järelhindamise eesmärk oli analüüsida
seaduse rakenduspraktikat, mõju ostjate ja müüjate suhetele ning ebaausate kaubandustavade
esinemist. Huvigruppidena kaasati tarneahela ettevõtted, esindusorganisatsioonid, samuti
Konkurentsiamet ja võrdlusriikide esindajad Lätist, Soomest ja Rootsist. Kõneleja andis
ülevaate PTEKSi järelhindamise peamistest tähelepanekutest (lisa 2). Ta märkis, et
toidutootjate hinnangul esineb endiselt ebaausaid kaubandustavasid, mistõttu tuleks PTEKSi
muuta rangemaks. Nende arvates võiksid ka tingimuslikult keelatud tavad olla täielikult
keelatud ning vaja oleks tugevamaid sanktsioone ja järelevalvet. Toiduostjad seevastu pidasid
kehtivaid sätteid piisavaks ning eelistasid piirduda direktiivi miinimumnõuetega. Toidutootjad
tõid seaduse kõige positiivsema mõjuna esile 30-päevase maksetähtaja, mis tagab neile
toodete eest tasu õigeaegse laekumise.
Urmas Kruuse märkis, et üldjuhul on maksetähtaeg 30 päeva. Ta küsis, kas sama tähtaeg
kehtib ka nt katsemüügi korral või kas sellisel juhul on lepitud kokku erinev tähtaeg.
Külalised ei osanud küsimusele kohe vastata ning komisjoni esimees palus vastuse saata
hiljem komisjonile.
Meeli Lindsaar märkis, et katsemüüki võib võrrelda kampaaniatega, mille käigus võetakse
ajutiselt müügile tooteid, mis ei ole tavapärases sortimendis. Eeldatavasti on katsemüügi ja
kampaaniamüügil sarnane lähenemine.
Helena Tipka selgitas, et seadus näeb ette 30-päevase maksetähtaja ega sätesta sellest
erandeid. Praktikas on küsimusi tekitanud eelkõige tähtaja algushetk, s.t kas tähtaega
arvestatakse kauba müüja laost väljumisest või ostja lattu jõudmisest.
Ragne Lokk jätkas ettekandega (lisa 2). Ta märkis, et toiduostjate hinnangul on 30-päevane
maksetähtaeg problemaatiline ning avaldab mõju käibele. Nad sooviksid seaduses eristada
kiirestiriknevate ja pikema säilivusajaga toodete maksetähtaegu. Toidutootjad hindasid oma
teadlikkust seadusest väheseks ega teadnud sageli, kelle poole pöörduda või kuidas menetlus
toimub. Samas pidasid toiduostjad oma teadmisi üldjuhul heaks. Ta tõi esile ka hirmufaktori:
peaaegu pooled ebaausate kaubandustavadega kokku puutunud toidutootjatest loobusid
olukorra lahendamisest, kartes ostjatega ärisuhete halvenemist. Sama probleem esineb kogu
Euroopas ning selgitab menetluste vähest arvu. Toiduostjate hinnangul on nende
läbirääkimispositsioon tootjate ja töötlejatega pigem halvenenud. Kõneleja andis ülevaate
järelhindamisel sagedamini mainitud praktikatest ja hindaja järeldustest (lisa 2). Järelhindaja
leidis, et kõige tasakaalukam suund, mis loob eeldused läbimõeldud muudatusteks, on praegu
PTEKSi muutmata jätmine ja põhjaliku konsultatsiooniprotsessi korraldamine. Seda
põhjendati seaduse lühikese rakendusajaga, mõjude ebaselgusega ja turuosaliste vastandlike
ootustega. Ta lisas, et Euroopa Komisjon on alustanud ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate
reeglite läbivaatamist ning ettepanekuid võib oodata käesoleva aasta lõpuks. Ministeerium
keskendub teadlikkuse suurendamisele, tutvustades teemat tootjate esindusorganisatsioonidele
ja kaasates kohtumistele ka Konkurentsiameti.
Meeli Lindsaar andis ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu
tulemustest, konkurentsiolukorrast, ebaausate kaubandustavade kasutamisest ja Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ettepanekutest (lisa 3). Ta märkis, et EPKK liikmete
jaoks on oluline 30-päevase maksetähtaja kohaldamine kõigile toodetele. Ta lisas, et ka
võlaõigusseadus näeb üldjuhul ette 30-päevase maksetähtaja. Tema hinnangul on olukord
turul paranenud, kuid keelatud ja tingimuslikult keelatud kaubandustavad esinevad endiselt.
Turuosaliste ootused on vastandlikud ning puudub ühtne tõlgendusraamistik. Huvigrupid
pidasid oluliseks järelevalve tugevdamist ja vaatluse alla tuleks võtta kõik tarneahela
6
osapooled. EPKK liikmete hinnangul tekivad peamised probleemid tarneahela selles osas, kus
üheks pooleks on jaekaubandus. Ta täpsustas, et osa põllumajandustootjaid tarnib kaupu
jaekettidele otse, kuigi nende osakaal on väike. Ta juhtis tähelepanu jaekaubanduse
koondumisega kaasnevatele riskidele. Prisma ja Coopi ühinemine suurendab ühe jaeketi
turujõudu ning võib tugevdada selle läbirääkimispositsiooni tarnijate suhtes. Samuti nimetas
ta probleemina omamärgitooteid, mille kaudu võivad jaeketid mõjutada nii toidutööstusi kui
ka põllumajandustootjaid. Ta tõi näiteks, et Rimi ostukorvist moodustavad omamärgitooted
ligi 25%. Soomes kaalutakse omamärgitoodete müügi piiramist kohalike toidutootjate
kaitseks. Tegemist on hetkel kavandatava muudatusega, millest saab konkreetsemalt anda
ülevaate, kui see on eelnõuna valmis. Ta märkis, et tootjad ei julge võimalike kaubanduslike
survemeetmete tõttu probleemidest avalikult rääkida. Peamisteks kartusteks on koostöö
lõpetamine ja toodete sortimendist eemaldamine. Kõneleja andis ülevaate ebaausate
kauplemistavade kasutamisest (lisa 3). Murekohtadeks on toodete järelejäänud säilimisaeg,
kampaaniakaupade tagastamine, leppetrahvid, logistikatasud, standardid ning hinnastamine ja
alla omahinna müük. Positiivse muutusena tõi ta esile täpsemad lepingud, milles lepitakse
kokku kampaaniakogused ja lubatud ületellimise määr. Probleemiks on leppetrahvid, mille
suurus ei pruugi olla rikkumisega proportsionaalne. Kuigi lepingud näevad trahvide
rakendamise ette mõlemale poolele, kasutatakse neid praktikas üldiselt tarnijate suhtes.
Seetõttu tuleks üle vaadata leppetrahvide rakendamise alused ja proportsionaalsus.
Logistikatasude puhul puudub mõistlik ülempiir ja selge arvestusmetoodika. Osa tööstusi ja
tarnijaid sooviks logistikat ise korraldada, kuid neil puudub selleks võimalus ning nad peavad
kasutama määratud logistikakeskust.
Urmas Kruuse küsis, miks ei ole võimalik kasutada alternatiivset logistikalahendust.
Nele Peil vastas, et tema teada ei kohusta ükski jaekett tarnijaid kasutama enda pakutavat
logistikateenust ning tarnijatel on võimalik logistiline lahendus ise valida.
Helena Tipka selgitas, et järelevalves ei tuvastatud logistika korralduses probleeme.
Konkurentsiameti juhistes rõhutatakse, et logistikateenus peab olema vabatahtlik ning pooled
peaksid alternatiivsed ja soodsamad lahendused omavahel läbi rääkima.
Meeli Lindsaar nõustus, et praktikad ja vajadused võivad erineda ning mõnel tarnijal võib
jaeketi logistikateenuse kasutamine olla otstarbekas. Samas pidas ta oluliseks, et tarnijal
säiliks võimalus korraldada transport ise, kui see on soodsam.
Meeli Lindsaar jätkas ettekandega ning märkis, et probleemina toodi välja ostja kehtestatud
standardid (puu- ja köögiviljadele). Nõuetele mittevastavuse tõttu võidakse tagasi saata terve
partii, kuigi kahjustatud on vaid osa kaubast. Tema hinnangul tuleks selliseid standardeid
hinnata ka toiduraiskamise vähendamise aspektist. Lisaks on koda korduvalt tõstatanud alla
omahinna müügi teema. Tema sõnul kujundab toidu pidev väga madala hinnaga müümine
tarbijates eksliku arusaama toote tegelikust väärtusest. Kõneleja andis ülevaate EPKK
ettepanekutest (lisa 3). Koda tegi ettepaneku alustada PTEKSi muutmise ettevalmistamist
ning sõnastada leppetrahvide rakendamise alused ja proportsionaalsuse nõue selgemalt, et
vältida tõlgenduserinevusi.
Urmas Kruuse küsis, kas Konkurentsiamet käsitles järelevalve raames (leppe)trahvide ja
nende proportsionaalsusega seotud küsimusi.
Helena Tipka selgitas, et PTEKS ei reguleeri leppetrahve, mistõttu Konkurentsiamet ei saa
leppetrahvide põhjendatuse kohta hinnangut anda. Oluline on, et trahv ei tohi muutuda
survemeetmeks ega äririskide ülekandmise vahendiks.
Urmas Kruuse leidis, et Konkurentsiamet võiks võtta vaatluse alla (leppe)trahvidega
seonduva.
Meeli Lindsaar jäi Konkurentsiametiga eriarvamusele. Tema hinnangul võiks leppetrahvi
käsitada toidu müügiga mitteseotud tasuna. Ta möönis, et tegemist on õigusliku tõlgenduse
küsimusega. Koda ei ole leppetrahvide vastu, sest need võivad olla põhjendatud mõlema
lepingupoole kohustuste täitmise tagamiseks. Probleemina nägi ta olukordi, kus väiksemate
7
eksimuste eest rakendatakse ebaproportsionaalselt suuri trahve või otsitakse põhjendamatult
võimalusi tarnijate trahvimiseks.
Nele Peil märkis, et kaupmeeste tagasiside kohaselt on olukord vastupidine. Leppetrahvid on
raamlepingutes ette nähtud kohustuste täitmise tagamiseks, kuid mitu jaeketti on kinnitanud,
et ei ole neid praktikas kohaldanud isegi rikkumiste korral.
Meeli Lindsaar vastas, et EPKK liikmete sõnul ei ole tootjad jaekettidele leppetrahve
rakendanud, kuid on ise trahve saanud.
Meeli Lindsaar jätkas ettekandega ning märkis, et koda teeb ettepaneku vaadata laiemalt üle
konkurentsireeglid. Eesti väikese turu puhul võidakse koondumisi tema hinnangul hinnata
liiga kitsalt üksnes siseturu põhjal, arvestamata ettevõtete tegevust ja eksporti teistel turgudel.
See võib piirata toidutööstuste kasvu. Samas tuleb vältida ettevõtete monopoolse seisundi
tekkimist. Ta leidis, et konkurentsireeglite ja turumõju hindamine vajab laiemat
ümbermõtestamist, sest koondumised suurenevad ning see võib vähendada väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet.
Nele Peil andis ülevaate ebaausate kaubandustavadega seonduvast kaupmeeste vaates. Ta
märkis, et praeguses majandusolukorras näevad kaupmehed end viimase kaitseliinina tarbijate
ja hinnatõusu vahel, mistõttu peavad nad pidevalt läbirääkimisi toodete soodsama hinnaga
müümise võimaluste üle. Tarbijate suur hinnatundlikkus kajastub ostukäitumises: märgatavalt
on kasvanud odavamate ja väiksema toiteväärtusega toodete müük. Tema hinnangul
tunnetavad kaupmehed tarbijate hinnasurvet tootjatest vahetumalt. Teise olulise küsimusena
tõi ta esile mõiste „ebaaus kaubandustava“ erineva tõlgendamise. Kaupmehed lähtuvad
seaduses loetletud keelatud tavadest ning on oma lepingud nendega vastavusse viinud.
Konkurentsiameti kontrollid on kinnitanud, et jaeketid ei ole keelatud tavasid rakendanud.
Samas käsitavad tootjad ebaausana enda jaoks ebasoodsaid või vastuvõetamatuid praktikaid.
Tema sõnul tekitab selline erinev arusaam eksliku mulje, et kaupmehed rikuvad seadust, kuigi
vaidlusalused praktikad ei pruugi olla õigusvastased.
Urmas Kruuse küsis, miks käsitlevad kaupmehed avalikus arutelus peamiselt kasumit ning
vähem toodete juurdehindlust.
Nele Peil vastas, et Eesti toidukaubanduse juurdehindlus on Euroopa Liidu keskmisel tasemel.
Urmas Kruuse leidis, et keskmine näitaja ei kajasta võimalikke probleemkohti, sest
ebaausate kaubandustavade risk võib olla suurem toodete puhul, mille juurdehindlus ületab
keskmist. Ta märkis, et kaubandussektori esindajad toovad sageli esile 1,2–3% suuruse
kasumimarginaali, kuid mõne toote juurdehindlus võib olla 100% või enam. See võib tunduda
tarnijatele ebaõiglane.
Nele Peil selgitas, et põhitoiduainete juurdehindlus on ligikaudu 10%.
Urmas Kruuse märkis, et juurdehindluse kujunemise kohta oleks vaja täpsemat statistikat. Ta
lisas, et kampaaniate ja suurema müügimahu kaudu käibe suurendamine on arusaadav, kuid
Eesti väikesel turul võivad suured odava hinnaga impordipartiid mõjutada märkimisväärselt
kohalikke tootjaid. Eriti võib see avalduda juhul, kui teistes Euroopa riikides tekib
ületootmine ja ülejääk müüakse Eestis väga madala hinnaga. Ta pidas positiivseks, et
Konkurentsiamet ja kaubandussektor muudavad reeglid selgemaks ja arusaadavamaks.
Nele Peil märkis, et rahvusvaheline konkurents mõjutab kõiki majandussektoreid. Ta tõi
näiteks Eesti kaupmeeste konkurentsi Hiina e-kaubandusplatvormidega, mille võimalikku
hinnadumpingut ei käsitleta. Kaubandus peab arvestama rahvusvahelise konkurentsiga.
Ebavõrdne on olukord, kus ühte segmenti (põllumajandustootjat) soovitakse kaitsta
rahvusvahelise konkurentsi eest, aga teist (jaekaubandust) mitte. Omamärgitoodete kohta
märkis ta, et nende osakaal Eestis on Euroopa Liidu üks väiksemaid. Ta tõi esile, et
omamärgitooted võivad kohalikele tootjatele olla nii risk kui ka võimalus.
8
Urmas Kruuse nõustus, et Eesti tootjatel on võimalik osaleda omamärgitoodete tootmises nii
kohalikul kui ka välismaa turul. Ta märkis, et Soome on kaubanduspoliitikas järjekindlalt
kaitsnud oma siseturgu, kuigi sellise kaitse kulud võivad osaliselt jääda tarbija kanda.
Nele Peil selgitas, et omamärgitoodetel puuduvad üldjuhul turunduskulud ja nende
kasumimarginaal on madalam, mistõttu on need tarbijale soodsamad. Tarbijad ostavad neid
üha enam eelkõige madalama hinna tõttu. Ta möönis, et selline areng võib olla ebasoodne
tootjatele, kes investeerivad oma kaubamärgi arendamisse ja turundusse.
Urmas Kruuse leidis, et omamärgitoodete levik on paratamatu nähtus, mida ei ole võimalik
täielikult piirata, kuid mille mõju üle tuleb arutleda.
Nele Peil nõustus, et tootjad võivad sortimendist väljajäämist tajuda hirmufaktorina, kuid
jaeketid teevad selliseid otsuseid eelkõige müügitulemuste põhjal. Kui toote müük on vähene
ja tootja ei panusta selle suurendamisse, võib toode sortimendist välja langeda. Kaupmehe
jaoks on määravad müügimaht ja toote müügi tasuvus. Ta lisas, et jaeketid lähtuvad
sortimendi kujundamisel tarbijate nõudlusest ning eelistavad tooteid, mida ostetakse rohkem.
Urmas Kruuse nõustus, et jaeketi äriline otsus sõltub toote müügist/tasuvusest. Tootja hirm
tuleneb asjaolust, et kaupmees otsustab ühepoolselt sortimendi üle. Kui tarnija ei nõustu mõne
tingimusega, võib ta tunda hirmu, et tema tooted eemaldatakse sortimendist, ilma et tal oleks
võimalik otsust mõjutada. Ta lisas, et jaeketid võtavad müüki ka uusi tooteid, mille edu ei ole
ette teada.
Nele Peil rõhutas, et müügitulemustel põhinevat sortimendiotsust ei saa käsitada ebaausa
kaubandustavana. Kui üks toode müüb teisest halvemini ja selle riiulikohta saaks kasutada
edukama toote jaoks, on tegemist ärilise otsusega. Säilimistähtaja märkuse osas selgitas ta, et
kaupmehel ei ole kohustust võtta müüki kaup, mille säilimisaja lõpuni on jäänud ainult kaks
või kolm päeva.
Urmas Kruuse märkis, et kaupmehe vastumeelsus võtta vastu toodet, mille säilimisajast on
märkimisväärne osa möödunud, on äririski seisukohalt mõistetav. Probleemi põhjus võib olla
tootja vales tootmismahus või kaupmehe ebatäpses tellimuses. Tema hinnangul tuleks sellised
olukorrad lahendada poolte kokkuleppel ning neid oleks keeruline ja ebaotstarbekas
seadusega üksikasjalikult reguleerida.
Nele Peil tõstatas küsimuse, kummale poolele peaks jääma müümata kauba äririsk. Ta märkis,
et ka ebastandardse välimusega puu- ja köögivilja müügikohustust oleks keeruline
reguleerida, sest tarbijate nõudlus sellise kauba järele on väiksem. Mõnes jaeketis
pakendatakse ebastandardse välimusega viljad eraldi ja müüakse soodsa hinnaga. Tema
hinnangul võiks sellised viljad võimaluse korral välja sortida juba tootja.
Urmas Kruuse juhtis tähelepanu sellele, et toote kahjustused võivad tekkida ka tarneahelas
transportimise ja käitlemise käigus, kuigi kaup lahkub tootja juurest kvaliteetsena. Ta tõi
näiteks kergesti muljutavad tomatid ning märkis, et puu- ja köögiviljade puhul on
toiduraiskamise risk suur.
Nele Peil märkis, et pakendatud puu- ja köögiviljad riknevad tema andmetel ligikaudu kolm
korda vähem kui lahtiselt müüdavad tooted. Ta küsis, kas jaekaubanduse koondumise
käsitlemine ohuna ning tööstusettevõtete kasv ja koondumine ei ole omavahel vastuolus.
Meeli Lindsaar möönis vastuolu ning rõhutas, et seetõttu tuleks konkurentsireegleid
tervikuna üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada. Ta märkis, et Eesti ettevõtete
kasvuvõimaluste piiramine võib viia nende müümise ja tootmise üleviimiseni teistele
turgudele. Samas kaasnevad liigse koondumisega riskid nii jaekaubanduses kui ka teistes
tarneahela lülides, sest tugev turupositsioon võib suurendada ebaausate kaubandustavade
kasutamise ohtu. Tema hinnangul tuleks konkurentsipoliitikat hinnata laiemalt kui üksnes
ebaausate kaubandustavade kontekstis.
9
Nele Peil lisas, et leppetrahvi ei saa tema hinnangul käsitada PTEKSi tähenduses tasuna, vaid
tegemist on lepingulise sanktsiooniga, mida kasutatakse tavapäraselt kõigis ärisuhetes. Ta
küsis, miks peaks leppetrahvi käsitlema toidukaubanduses teisiti kui muudes ärisuhetes.
Urmas Kruuse märkis, et Konkurentsiamet saab hinnata leppetrahvi tingimusi, piirmäära ja
proportsionaalsust. Sama trahvisumma mõju võib olla suure tööstusettevõtte ja väikese tarnija
jaoks väga erinev. Tema hinnangul ei piisa üldisest väitest, et trahv oli ebaõiglane, vaid vaja
on konkreetseid näiteid. Ta lisas, et Eesti toidutööstused on Euroopa võrdluses valdavalt
väikesed, samas kui Eesti jaekaubandusturg on koondunud suurte kettide kätte, mistõttu ei ole
osapoolte turujõud võrreldav.
Nele Peil märkis, et näiteks Eesti piimatööstus on tema hinnangul jaekaubandusest enam
koondunud.
Meeli Lindsaar märkis, et toidukaupade ja tööstuskaupade otsene võrdlemine ei ole tema
hinnangul asjakohane. Ta rõhutas, et kodumaise toidutootmise säilitamine on vajalik ka riigi
toidujulgeoleku tagamiseks ning seetõttu ei tohiks seda võrrelda odavate Hiina
tööstuskaupade impordiga.
Urmas Kruuse tegi arutelust kokkuvõtte. Ta märkis, et hetkel ei ole kogutud teabe põhjal
PTEKSi muutmine põhjendatud. Ministeerium ja Konkurentsiamet jätkavad koostööd ning
täiendava teabe ilmnemisel võib kaaluda seaduse muutmist. Turuosaliste suhteid on aidanud
parandada teadlikkuse suurendamine, juhendamine ja selgitustöö ning edasine täpsustamine ja
konkreetsemad juhised toetavad seda arengut veelgi. Pärast piisava rakenduspraktika
kogumist saab hinnata, kas seadust on vaja täiendada. Samal ajal tuleb jälgida Euroopa Liidu
tasandil kavandatavaid muudatusi ja arvestada nende võimaliku mõjuga.
Helena Tipka märkis, et Konkurentsiamet kogub alles turu kohta vajalikku teavet. Seetõttu ei
ole ametil veel piisavalt andmeid, et teha konkreetseid ettepanekuid seaduse muutmiseks. Kui
turust on saadud terviklikum ülevaade ja kogutud on vajalikud sisendid, saab võimalike
muudatuste vajalikkust täpsemalt hinnata. Ta lisas, et hetkel amet ei käsitle leppetrahve
PTEKSi alla kuuluvana. Kui edasine turuinfo näitab, et leppetrahvide kasutamine on ulatuslik
probleem, saab kaaluda selle üle järelevalve teostamist.
Urmas Kruuse tänas osalejaid arutelu ja küsimustele vastamise eest.
4. Info ja muud küsimused
Arutati konverentsiga „Aasta Põllumees 2026“ seonduvat.
Otsustati:
4.1. Korraldada koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga 11. novembril 2026
Riigikogu konverentsisaalis konverents „Aasta Põllumees 2026“ (konsensus: Urmas Kruuse,
Maido Ruusmann, Andrus Seeme).
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija