EELNÕU
05.11.2026

MÄÄRUS


Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ muutmine


Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määrust nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ täiendatakse paragrahviga 18 järgmises sõnastuses:

„§ 18. Stipendiumi konkursi väljakuulutamine ja stipendiumi määramine 2026. ja 2027. aastaks

2025. ja 2026. aastal paragrahvis 3 nimetatud stipendiumi konkurssi välja ei kuulutata ning stipendiumi 2026. ja 2027. aastaks ei määrata.“.




Kristen Michal
peaminister

Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets
riigisekretär

Asutus
Tagasiside
HTMi vastus
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Põhjendused muudatuseks jäävad napiks – „riigi üleüldine rahanduslik olukord“ selgitab eelarvesurve olemasolu, kuid ei kirjelda, miks just see arendusmeede tuleb peatada, miks peatamine peab hõlmama kahte stipendiumiaastat ega millise eesmärgi või kokkuhoiusihini muudatus panustab. Selgusetuks jääb, kas meede on kavandatud ajutisena ainult 2027. aasta lõpuni või on see osa pikemast stipendiumisüsteemi ümberkorraldamisest. Vahetu eesmärk on arusaadav, kuid muudatuse laiem poliitiline eesmärk ja soovitud lõppseisund jäävad ebaselgeks. Selgusetuks jääb, kuidas välditakse negatiivset mõju õpetajate ja tugispetsialistide professionaalsele arengule.
Selgitame: Toetame õpetajate ja tugispetsialistide professionaalselt arengut seeläbi, et pakume eesmärgistatud täienduskoolitusi ja mikrokvalifikatsioone. Lisaks vaatame üle õpetajate tööülesanded ning rõhutame, et õpetajatele ja tugispetsialistidele on koormuse arvestamisel vajalik eraldada aeg professionaalse arenguga tegelemiseks. Määruse muutmine sellisel kujul tõesti tähendab, et 2026. ja 2027. aastal riiklikke haridusstipendiume ei jagata, kuid hetkel ei ole alaliselt plaanis meedet peatada. Vaatame lähitulevikus üle ka teised õpetajaid ja tugispetsialiste toetavad meetmed (nt alustava õpetaja/tugispetsialisti lähtetoetus), ehk käsitleme spetsialistide toetamist tervikuna.
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liit ei toeta kavandatud muudatust. Muudatusega taotletav kokkuhoid on riigieelarve vaates marginaalne, kuid selle mõju haridustöötajate väärtustamisele on märksa laiem. Avalikkusele saadab see järjekordse signaali, et kokkuhoidu otsitakse haridustöötajate arvelt. Lisaks on kõnealused stipendiumid olnud tunnustus silmapaistvatele õpetajatele ning oluline lisamotivatsioon professionaalseks arenguks. Stipendiumide mõju ei piirdu üksnes nende saajatega, vaid aitab esile tõsta häid praktikaid, suurendada õpetajaameti väärtustamist ning toetada kogu haridusvaldkonna arengut. Seetõttu ei ole põhjendatud loobuda meetmest, mille rahaline mõju riigieelarvele on väike, kuid millel on oluline sümboolne ja sisuline väärtus hariduse kvaliteedi ning õpetajate tunnustamise seisukohalt.
Selgitame: Oleme nõus, et riiklikud haridusstipendiumid on aidanud esile tõsta häid praktikaid ja võimaldanud pühenduda teatud perioodiks vaid enese professionaalsele arengule. Riigi eelarveseisu paranemisel otsime võimalusi riikliku haridusstipendiumi taastamiseks. Seetõttu hetkel ajatamegi meetme kaheks aastaks, mitte alaliselt.
Eesti Logopeedide Ühing
Oleme Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ muutmisettepaneku sisu pärast kahtlemata kurvad, sest haridusstipendiumid on olnud oluline võimalus erialast arengut toetada. Samas mõistame riigi praegust rahalist olukorda ning seletuskirjas toodud põhjendusi. Eesti Logopeedide Ühingul ei ole ettepanekuid. Loodame, et tulevikus leitakse võimalusi stipendiumide taastamiseks ja haridusvaldkonna arengu toetamiseks.
Teadmiseks võetud.
Õpetajate Ühenduste Koostöökoda
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus arutas läbi Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ muutmine. Juhatus leidis, kui Vabariigi Valitsus peab määruse eelnõus kirjeldatud olukorra paratamatuks, siis ei ole meil vastuväiteid. Märgime siiski ära, et riiklikud tunnustused sh haridusstipendiumid ja -preemiad näitavad riigi huvi ja toetust meie haridussüsteemis töötavatele ja noorte edenemisse panustavatele inimestele ning toetavad seeläbi riigis kokkulepitud haridusstrateegia elluviimist.
Teadmiseks võetud.
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Mõistame, et riigi tasandil tuleb teha keerulisi valikuid ning kõiki seniseid meetmeid ei ole alati võimalik samas mahus jätkata. Samas peame oluliseks, et õpetajate ja tugispetsialistide professionaalse arengu toetamine ja väärtustamine ei jääks pikemaks ajaks tahaplaanile. Riiklik haridusstipendium on oluline mitte üksnes rahalise tunnustusena, vaid eelkõige võimalusena toetada õpetajate ja tugispetsialistide professionaalset arengut ning nende panust Eesti hariduse arendamisse. Viimati määrati stipendiumid 2023. aastaks. Kavandatava muudatuse jõustumisel ei määrataks stipendiume ka 2026. ja 2027. aastaks, mis tähendab, et stipendiumide määramisse tekib kokku nelja-aastane paus aastatel 2024–2027. Koolijuhtide ettepanek on taastada riiklike haridusstipendiumide konkurss esimesel võimalusel ning kaaluda konkursi taastamise aastal stipendiumide arvu suurendamist näiteks kaheksale. See võimaldaks pärast mitmeaastast pausi toetada tavapärasest suuremat hulka õpetajaid ja tugispetsialiste ning annaks selge sõnumi, et nende professionaalne areng ja panus Eesti hariduse arengusse on jätkuvalt väärtustatud. Seletuskirjas toodud kokkuhoid (u 55 000 eurot aastas) on riigieelarve mahtu arvestades üsna väike, kuid selle ärajätmise negatiivne mõju hariduse arendustegevustele on märkimisväärne.
Selgitame: Oleme nõus, et riiklikud haridusstipendiumid on aidanud esile tõsta häid praktikaid ja võimaldanud pühenduda teatud perioodiks vaid enese professionaalsele arengule. Riigi eelarveseisu paranemisel otsime võimalusi riikliku haridusstipendiumi taastamiseks. Seetõttu hetkel ajatamegi meetme kaheks aastaks, mitte alaliselt.

Vabariigi Valitsuse määruse „Riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus ja eesmärk

Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muutmise eesmärgiks on sätestada riiklike haridusstipendiumidega seonduvalt, et käimasoleval aastal (ning tagasiulatuvalt eelmisel aastal) stipendiumite konkurssi välja ei kuulutata ning stipendiume 2026. ja 2027. aastaks ei määrata. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 järgi Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate töösaavutuste eest riiklikke hariduspreemiaid ja valdkonna eest vastutav minister määrab haridusvaldkonna arengu ergutamiseks riiklikke haridusstipendiume. Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ning korra kehtestab viidatud paragrahvi lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrusega.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostajad on Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna peaekspert Taavi Kreitsmann ([email protected], tel 735 1566) ja õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk ([email protected], tel 735 0144).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõuga tehtav muudatus on ajendatud riigi üleüldisest rahanduslikust olukorrast. Kehtiva määruse kohaselt on kohustus hiljemalt (eelneva kalendriaasta) 15. oktoobriks kuulutada välja konkurss stipendiumide määramiseks ning hiljemalt 15. novembriks esitada oma taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile stipendiumi määramiseks (järgmiseks kalendriaastaks). Stipendiumide väljamaksmiseks oleks kasutatud 2026. aastaks riigieelarvesse planeeritud ja 2027. aastaks riigieelarvesse planeeritavaid vahendeid ja väljamaksutud raha oleks stipendiumi saaja pidanud ära kasutama vastavalt 2026. ja 2027. aasta jooksul (ehk hiljemalt 31. detsembriks 2027. a). Määruse eelnõu ainsa muudatusettepanekuga on määrust täiendatud paragrahviga 18 (rakendussäte), milles sätestatakse – „2025. ja 2026. aastal paragrahvis 3 nimetatud stipendiumi konkurssi välja ei kuulutata ning stipendiumi 2026. ja 2027. aastaks ei määrata.“ Tegemist on sisult sarnase sättega, mis juba on §-des 16 ja 17. Nimelt on määruse põhisätetes sätestatud – „Stipendiumi suurus ja prioriteetsed teemad määratakse igal aastal stipendiumi konkursi väljakuulutamise käskkirjas“ (määruse § 2 lõige 1) ning „Igal aastal määratakse kuni kümme stipendiumi“ (määruse § 2 lõige 2). Lisaks sellele sätestatakse kehtiva määruse § 3 lõikes 1 – „Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga“. Seega on määruse põhinormides nähtud ette, et (haridus)stipendiumite konkurss kuulutatakse välja ja stipendiumid määratakse iga-aastaselt.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatusega kaob 2025. ja 2026. aastal võimalus haridusstipendiume taotleda, mida saaks järgmisel ehk 2026. ja 2027. aastal haridusvaldkonnas silmapaistvate isikute või haridusvaldkonna arengu ergutamiseks kasutada. Stipendiumi kasutamine jääb stipendiumi määramisele järgnevasse aastasse ning selleks kasutatakse järgmise eelarveaasta vahendeid. Nimelt on haridus- ja teadusministri iga-aastases konkursi väljakuulutamise käskkirjas sätestatud, et stipendiumi kasutamise aeg on 1. jaanuarist sama kalendriaasta 31. detsembrini.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse jõustumisel stipendiumide määramiseks konkurssi (tagantjärele eelmisel ja) sel kalendriaastal välja ei kuulutata ning stipendiumide saamise taotluste esitamine on seetõttu ajutiselt peatatud. Seetõttu ei ole plaanis rahalisi vahendeid 2027. aastaks riigieelarvesse planeerida. 2026. aastaks samuti vastavaid kulusid riigieelarvesse ei planeeritud. 2023. aastaks stipendiumide väljamaksmiseks planeeritud kulud olid kokku 55 000 eurot. Mitterahaline kokkuhoid kaasneb ka taotluste menetlemisega seonduvate tegevuste ärajäämisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse muutmise eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Huvikoolide Liidule, Eesti Kunstikoolide Liidule, Eesti Muusikakoolide Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Koolipsühholoogide Liidule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule.

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkusega. Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda ja Eesti Koolijuhtide Ühendus esitasid eelnõu kohta sisulise arvamuse.



Kristina Kallas
minister