Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 06.11.2026 nr 2-6/26-02214-1

      "Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030" Riigikogule arutamiseks esitamine

  Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule arutamiseks "Põllumajanduse ja kalanduse arengukava  aastani 2030" eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2026.a istungil.    Riigikogus  esindab  arengukava  menetlemisel  Vabariigi  Valitsust  regionaal-  ja  põllumajandusminister.    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. "Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030" eelnõu 39 lehel (PDF-fail) 2. Seletuskiri neljal lehel (PDF-fail) 3. PõKa 2030 vahehindamise aruanne 73 lehel (PDF-fail)   Heili Tõnisson [email protected]

.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Eelnõu seisuga 05.11.2026

Eessõna Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) seob ühtseks tervikuks põllumajanduse, kalanduse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad.

Arengukava eesmärk on seada siht ja aidata kaasa Eesti toidujulgeoleku tagamisele, toidusektori konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade heale tervisele, mulla ja veekeskkonna seisundi paranemisele, kliimaeesmärkide täitmisele ja kliimamõjudega kohanemisele, elurikkuse säilimisele ja toiduohutusele.

Maailm meie ümber muutub kiiresti ning Eesti põllumajanduse ja kalanduse kestlikkuse, arengu ja konkurentsivõime tagamiseks on oluline tugevdada kõigi osapoolte (ettevõtjad, avalik sektor, haridus-, teadus- ja arendusasutused, mittetulundusühingud jt) koostööd ning parandada toodangu ning teenuste kvaliteeti. See loob eeldused toidusektori rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks ja kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi kasvuks, mis omakorda toetab ettevõtete investeerimisvõimekust, innovatsiooni ja kestlikku arengut ning aitab suurendada Eestis loodavat lisandväärtust.

Arengukava vahehindamisel leiti, et välis- ja sisekeskkonnas toimuvate muutuste ning kasvava ebakindluse tõttu on üha olulisem tagada Eesti inimestele toidujulgeolek. Selle põhimõte on lihtne: Eesti peab suutma oma inimesi toita ka keerulistel aegadel. Selleks on vaja tugevat kohalikku tootmist, konkurentsivõimelist toidutööstust, toimivat tarneahelat, proportsionaalseid reegleid ning valmisolekut teha õigel ajal õigeid otsuseid.

Koos teiste maapiirkonna ettevõtetega täidavad üle Eesti hajusalt paiknevad eri suurusega põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted olulist rolli nii toidu- kui ka territoriaalse julgeoleku seisukohast. Selleks peavad sektor ja maapiirkonna ettevõtluskeskkond olema kestlikud kolmes olulises aspektis: majanduslikult konkurentsivõimelised, kliimamuutustega kohanevad ja keskkonnahoidu panustavad ning atraktiivsed tööandjad, kes loovad ettevõtlus- ja arenguvõimalusi ka tööturule sisenevale nooremale põlvkonnale. Nende eesmärkide saavutamisel on võtmeroll hästi toimival innovatsioonisüsteemil, mis toetab uute teadmiste ja tehnoloogiate loomist ning nende rakendamist praktikas, samuti uudsete tootmisviiside, praktikate ja oskuste levikut kogu sektoris.

Arengukavas on eesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised jagatud üheksa tegevussuuna vahel: põllumajanduskeskkond; taimetervis, loomade tervis ja heaolu; toiduohutus; kvaliteetsed sisendid põllumajanduses; põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine; maa- ja rannapiirkonna areng; teadus ja innovatsioon ning teadmussiire; kestlik kalandus ning toidujulgeolek. PõKa 2030 eesmärkide täitmisse panustab ka erasektor oma valdkondlike arengukavade tegevustega.

Arengukava on oluline alus Euroopa Liidu välisvahendite planeerimisel.

Kantsler Triin Kõrgmaa

Minister Hendrik Johannes Terras

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 2

Sisukord Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2

1 . Visioon ja eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

2 . Väliskeskkonna muutused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

3 . Tegevussuunad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

Tegevussuund 1 . Põllumajanduskeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

Tegevussuund 2 . Taimetervis, loomade tervis ja heaolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

Tegevussuund 3 . Toiduohutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

Tegevussuund 4 . Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

Tegevussuund 5 . Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine . . . . . . . . . 24

Tegevussuund 6 . Maa- ja rannapiirkonna areng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

Tegevussuund 7 . Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

Tegevussuund 8 . Kestlik kalandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

Tegevussuund 9 . Toidujulgeolek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

4 . Arengukava elluviimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 3

1. Visioon ja eesmärgid Visioon 2030: Igas Eesti piirkonnas on hea elada ja Eesti toit on hinnatud!

Visiooni kohaselt on igal Eesti inimesel ligipääs piisavale ja ohutule toidule igas olukorras ning hea mainega Eesti toidul on nõudlust nii kodu- kui ka välisturgudel. Kõik tarneahelas osalejad saavad õiglase sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest. Head elu igas piirkonnas iseloomustab atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmeke- sist tööd ning kus tegutsevad aktiivsed ja ühtehoidvad kogukonnad. Seetõttu on aastal 2030 iga Eesti piirkond väärtustatud, arenenud ja jõukas ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad majanduse arengusse.

ARENGUKAVA ÜLDEESMÄRK

Eesti toit on eelistatud, toidusektori ettevõtted on edukad, keskkond ja elurikkus on hoitud ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.

Arengukava üldeesmärk lähtub ühisest arusaamast, et toit on iga inimese igapäevane põhivajadus ning toidusüsteemi toimepidevus ja kodumaine toidutootmise võimekus Eesti julgeoleku keskne osa. Eesti peab suutma oma inimesi ohutu ja kvaliteetse toiduga varustada iga päev nii rahuajal, majan- dusšokkides kui ka ulatuslikes kriisides.

Üldeesmärgi saavutamiseks peab olema tagatud toidusüsteemi toimepidevus ja tootmisvõimekus, põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang peab olema kõrge kvaliteediga, ohutu, uuenduslik, tervist toetav ning toodetud keskkonnasõbralikult. Selleks on tarvis rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel ning rakendada uusimaid teadustulemusi ja parimaid tehnoloogiaid. Samuti on oluline tugevdada toidusektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ning luua eeldused kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi kasvuks.

Isevarustatus

Põhitoiduainetega isevarustatus vähemalt 80% tasemel

Sihttase 2030

6/9 Algtase 2025

4/9 (2020-2024 keskmine) Statistikaamet (SA)

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 4

Eesti toidu eelistamine

Eesti toidul peab olema tugev kodumaine nõudlus ja ekspordipotentsiaal. Selle eelduseks on tarbijate usaldus (ohutus, kvaliteet, läbipaistvus), Eesti toidu hea maine ning võime vastata sihtturgude ootustele ja nõuetele.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe

Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal, %

Toidusektori ettevõtete edukus Toidusektori loodud lisandväärtus peab kasvama ning toiduohutuse tase püsima kõrgel. Konkurent- sivõimelised ja innovatsioonile tuginevad ettevõtted suudavad tagada tarnekindluse, eksporditulu ja tööhõive ka muutlikes oludes.

Toiduohutuse baromeeter

Põllumajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta, 3 a liikuv keskmine, €

Keskkonna ja elurikkuse hoidmine Keskkonna hea seisund on toidutootmise alus ja strateegiline ressurss. Tuleb vähendada toidutootmise negatiivset keskkonna- ja kliimamõju ning hoida mulda, vett ja elurikkust.

Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta

Kimalaste mitme- kesisuse indeksi muutus

Põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu

Sihttase 2030

>= 115,9 Mt (2027-2029) Algtase 2025

115,9 Mt (2016-2018 keskmine) (METK)

Sihttase 2030

0,82 Algtase 2025

0,8 (SA)

Sihttase 2030

75 Algtase 2025

59 (2024) Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI)

Sihttase 2030

≥ 100 Algtase 2025

103,91 (REM)

Sihttase 2030

41 400 Algtase 2025

35 100 (SA)

Sihttase 2030

Madalam kui 2,5 t CO2 ekv/ tuh EUR Algtase 2025

2,47 (2024) (Keskkonnaportaal)

Sihttase 2030

>=0,0019 (2010-2029 trendijoone tõus) Algtase 2025

0,0153 (2010-2018 trendi tõus) Maaelu Teadmuskeskus (METK)

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 5

Maa- ja rannakogukondade elujõulisus Elujõulised maa- ja rannakogukonnad toetavad Eesti toidujulgeolekut ja territoriaalset toimepidevust. Tuleb tagada elamise, töötamise ja kogukonnaelu võimalused kogu Eestis.

Maapiirkonna elanike vanuses 20-64 tööhõive määra erinevus võrreldes linnalise ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga

Sihttase 2030

<3%-punkti madalam

Algtase 2025 0,5%-punkti madalam (SA)

ARENGUKAVA ALAEESMÄRGID Arengukaval on kaks alaeesmärki, mille elluviimiseks vajalikud tegevused on planeeritud arengukava tegevussuundades. Alaeesmärke viiakse ellu programmidega, mida uuendatakse igal aastal.

1. Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine, mis tagavad toiduga kindlustatuse.

Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala, ha

Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, %

Sihttase 2030

990 000 Algtase 2025

982 063 (SA)

Sihttase 2030

>90 Algtase 2025

93,09 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses, %

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu Eesti päritolu kaupade ekspordis, %

Sihttase 2030

7,2 Algtase 2025

6,5 (2024) (Eurostat)

Sihttase 2030

15,5 Algtase 2025

15 (SA)

Heas seisus kalavarude arv, %

Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus, mln €

Sihttase 2030

60 Algtase 2025

50 (2024) (REM)

Sihttase 2030

85,1 Algtase 2025

68,3 (SA)

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 6

Tarbija toiduohutuse alase kindlustunde indeks, %

Loomakasvatuses antibiootikumise kasutamise tase, mg/PCU

Sihttase 2030

>72 Algtase 2025

74 (REM)

Sihttase 2030

37,5 Algtase 2025

40,2 Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA)

Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaal Eesti päritolu toidus, %

Sihttase 2030

<1 Algtase 2025

0,83 (PTA)

2. Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond.

PõKa 2030 VISIOON Igas Eesti piirkonnas on hea elada

ja Eesti toit on hinnatud!

ÜLDEESMÄRK Eesti toit on eelistatud, toidusektori ettevõtted on

edukad, keskkond ja elurikkus on hoitud ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.

ALAEESMÄRK Tark ja kestlik põllumajandus,

kalandus ja toidutootmine, mis tagavad toiduga kindlustatuse

ALAEESMÄRK Eestis on kestlik

toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond.

Tegevussuunad

Põllumajandus- keskkond

Taimetervis, loomade tervis

ja heaolu Toiduohutus

Kvaliteetsed sisendid

põllu- majanduses

Põllumajandus- saaduste tootmine,

väärindamine ja turustamine

Maa- ja rannapiirkonna

areng

Teadus ja innovatsioon

ning teadmussiire

Kestlik kalandus Toidujulgeolek

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 7

2. Väliskeskkonna muutused Geopoliitika ning ilmastiku- ja keskkonnariskid

1 Nt tollitariifid, kaubandusteede sulgemine. 2 European Food Security Crisis preparedness and response Mechanism.

Maailm on viimaste aastatega muutunud ebakindlamaks ning aastakümneid püsinud põhimõtted on muutumises. Globaalne julgeolekuolukord on viimastel aastatel märgatavalt pingestunud, mida on mõjutanud näiteks Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu, sõjaline kriis Lähis-Idas ning Hiina ja Ameerika Ühendriikide strateegiline rivaalitsemine. Sõjalised konfliktid, sanktsioonid ja geopoliitilised pinged on muutnud rahvusvahelise kaubanduse senisest ebastabiilsemaks ja ettearvamatumaks1. Samaaegselt süvendavad kliimamuutused, sh äärmuslikud ilmastikunähtused, põuad ja üleujutused, riske tootmisele, transpordile ja energiavarustusele. Kliimamuutused, aga ka geopoliitilised riskid, mõjutavad taimekahjustajate ja loomataudide levikut ning toiduohutust. Kliimariskid mõjutavad eriti tugevalt piirkondi, kus paiknevad olulised tooraineallikad või logistikakeskused, tekitades tarneahelates katkestusi ja tuues kaasa hinnatõuse. Pikad ja hajutatud tarneahelad, mis olid globaliseerumise kõrgajal efektiivsuse sümboliks, on osutunud haavatavaks nii poliitiliste kui ka looduslike kriiside suhtes. See- tõttu on paljud riigid ja ettevõtted hakanud eelistama lühemaid tarneahelaid, tuues tootmist lähemale lõpptarbijale või liitlaste territooriumile. Selline „sõbralike riikide“ või lähiregioonide eelistamine vähendab sõltuvust geopoliitiliselt riskantsetest partneritest, kuid võib suurendada kulusid. Riigid pööravad üha enam tähelepanu strateegilisele autonoomiale, soovides tagada kontrolli kriitiliste ressursside nagu energia, haruldaste muldmetallide ja toidutootmise üle. See tähendab senisest suuremaid investee- ringuid kohalikku tootmisvõimekusse, varude loomisesse ja alternatiivsete tarneteede arendamisse.

Toidutootmine nii Eestis kui Euroopas on tihedalt seotud EL õigusraamistiku ja rahastusega. Ka perioodi 2028–2034 riigiplaanis on oluline hoida toidujulgeolekut fookuses. Euroopa Komisjoni (EK) üks suunistest on poliitiliste otsuste tegemisel arvestada, kas need suurendavad konkurentsivõimet ja toidujulgeolekut ning vähendavad sõltuvust sisenditest.

Euroopa Liidu raamistik koosneb mitmest suunast, mis toetavad toidujulgeolekut, sh ühine põllu- majanduspoliitika, 2021. aasta kriisiplaan toiduvarustuse ja toidujulgeoleku tagamiseks, Euroopa toidujulgeoleku kriisivalmiduse ja reageerimise mehhanism EFSCM2, 2025. aasta põllumajanduse ja toidu visioon, ELi kriisivalmiduse strateegia ning laiem arutelu strateegiliste sõltuvuste vähendamisest. 2025. aasta visioonis nimetab EK otseselt vajadust vähendada kriitilisi impordisõltuvusi, mitmekesis- tada kaubandussuhteid, luua uusi ekspordivõimalusi ja tugevdada rahvusvahelisi partnerlusi. Kuigi ELi toidusüsteemi vastupanuvõime ja isevarustatus on seni taganud toidu kättesaadavuse Euroopas, tuleb valmistuda uute riskide ja üleilmsete kriiside jaoks. Strateegiline autonoomia ei tähenda ainult rohkem toidutootmist lühikeses vaates. Kliimamuutused, veepuudus, mullastiku seisund ja elurikkuse kadu mõjutavad otseselt Euroopa pikaajalist tootmisvõimet. Seetõttu seob EK visioon konkurentsi- ja vastupanuvõime kliimakohanemise, veealase vastupanuvõime (inglise keeles water resilience), teadus- ja innovatsioonipoliitika, digilahenduste ning kestlike põllumajanduspraktikatega.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 8

Kokkuvõttes kujundavad muutunud julgeolekukeskkond ja kliima üleilmseid tarneahelaid ümber, suu- rendades regionaalset killustatust ja suunates riike suurema strateegilise autonoomia poole.

EK on geopoliitilise olukorra pingestumise tõttu võtnud fookusse idapiirialade strateegilise tähtsuse ning suurendanud tähelepanu ja toetust nende piirkondade elujõulisuse, julgeoleku ja majandusliku vastupanuvõime tugevdamisele.

3 Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2024

Majanduskeskkond ja tarbijanõudlus Aastatel 2022–2025 mõjutas Eesti majanduskeskkonda kõrge ja kõikuv inflatsioon, sh toiduainete hinnatõus, mis vähendas leibkondade reaalsissetulekuid ja ostujõudu. Aastate 2022–2025 keskmiste tarbijahinnaindeksite võrdluses suurenes üldine hinnatase Eestis 18,4%, sh toidu ja mittealkohoolsete jookide puhul oli kasv 27,9%. Keskmine brutokuupalk suurenes samal perioodil 27,2%.

Energiakriisi ja tootmissisendite kallinemise mõju kandus üle kogu toiduahela kulubaasi ning koos maksutõusudega ja muude maksupoliitiliste muudatustega suurenes leibkondade püsikulude osakaal. Selle tulemusel vähenes tarbijate hinnataluvus ning tugevnes surve otsida soodsamaid alternatiive nii toidu- kui ka muude esmatarbekaupade ostmisel.

Ostujõu vähenemine on muutnud tarbijakäitumist ja toidunõudluse struktuuri: kasvanud on hinnatund- likkus ja sooduspakkumiste osakaal ostukorvis, sagenenud on odavamate toodete ja kaubamärkide eelistamine ning asendusostud. EKI 2024. aasta uuringu3 tulemused näitavad, et kuigi tarbijad hin- davad jätkuvalt kohalikku toitu, on elukalliduse tõus suurendanud hinnatundlikkust ning kodumaise toidu eelistamine on vähenenud – kodumaist toitu osta eelistavate tarbijate osakaal langes 61%-lt 2022. aastal 59%-ni 2024. aastal. Ostuotsuste tegemisel on olulisemale kohale tõusnud toidukauba soodne hind ja sooduspakkumised, mida 71% tarbijatest peab ostuotsuse tegemisel väga oluliseks (7 protsendipunkti rohkem kui 2022. aastal) ning sooduspakkumiste tähtsus on kasvanud 65%-lt 70%-ni.

Lisaks on ostujõu langus vähendanud kulutusi väljas söömisele, mis omakorda mõjutab toitlustus- sektoriga seotud väärtusahelaid. Toiduhindade inflatsiooni ja maksutõusude koosmõju suurendab haavatavamate leibkondade toiduga kindlustatuse riske ning kasvatab ühiskondlikku ootust, et toidu kättesaadavus ja hinnasurve leevendamine oleksid käsitletud süsteemselt kogu väärtusahelas.

Sektori ettevõtetele tähendab ostujõu langus täiendavat survet kasumlikkusele. Tarbijad ootavad madalamaid hindu samal ajal, kui ühiskonna ootused loomaheaolule ning kliima- ja keskkonnahoidlikule tootmisele kasvavad. Tootmise ja töötlemise kulud, sh energia-, tööjõu-, sisend- ja finantseerimiskulud, on varasemast kõrgemad ning hinnavolatiilsus on suurenenud. See suurendab vajadust tootlikkuse tõstmise, energiatõhususe ja digitaliseerimise järele ning toetab lisandväärtusega toodete ja efek- tiivsemate ärimudelite arendamist, kuid võib samal ajal piirata ettevõtete investeerimisvõimekust. Väliskeskkonna muutudes kasvab risk, et hinnasurve kandub väärtusahelas ebaproportsionaalselt esmatootjatele ja väiksematele toiduainetööstuse ettevõtetele, mistõttu suureneb vajadus läbipaist- vama ja tasakaalustatuma turukorralduse, lepingusuhete ning riskijaotuse järele.

Ühiskonna ootused loomade heaolu parandamisele on kõrged. Uute nõuete kehtestamisel peab

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 9

loomakasvatussektor kohandama oma seniseid ärimudeleid. Kohanemise peamisteks eeldusteks on vajalikud investeeringud ja piisav üleminekuaeg. Üheaegselt oodatakse nii loomade heaolu parandavate pidamistingimuste tagamist kui ka põllumajandustoodete hindade püsimist madalal tasemel. Nende vastandlike ootuste ühildamine on kogu loomakasvatussektorile suur väljakutse.

Tarbija ei tee kestlikke ja tervist toetavaid toiduvalikuid ning selliste otsuste tegemine on tänases toidukeskkonnas4 keeruline. Näiteks on tarbijate märgistuse uuringu5 kohaselt kõige sagedamini nime- tatud probleemideks liiga väike kiri toidu pakenditel (74%) ja kehva paigutuse tõttu on info pakendil raskesti leitav (58%). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel oli 2024. a 16−64-aastastest ülekaalus või rasvunud 52%. Liigsel kehakaalul on suur mõju tervishoiusüsteemile: ülekaalu ja rasvumisega seotud haigustega kaasneb Eestis ligi 250 000 haigusjuhtu aastas (neist ligi 2/3 südame- ja veresoonkonnahaigused ja II tüüpi diabeet). Täiskasvanute liigse kehakaalu aastane kogukulu Eesti täisealises rahvastikus on arvestuslikult 124,7 miljonit eurot (2024).

Samuti on probleemiks toidujäätmete teke. Eestis tekib kodumajapidamistes ligikaudu 80 000 tonni toidujäätmeid aastas, mis teeb umbes 61 kg inimese kohta. Sellest märkimisväärne osa on välditav toidukadu ehk söögikõlblik toit, mida visatakse ära ligikaudu 26 kg inimese kohta aastas.

Teadus- ja arendustegevus, teadmussiire, innovatsioon ja digitaliseerimine

Teadus-ja arendustegevus, innovatsioon ja digitaliseerimine on muutunud konkurentsivõime allikaks nii põllumajandus-, kalandus- ja toiduettevõtjatele kui ka kohalikele kogukondadele. Digitaliseeritud täppispõllumajandus (sh satelliidid, droonid, sensorid, otsustustugi) on sisendihindade volatiilsuse ja maapiirkondade tööjõupuuduse tingimustes üha tasuvam. Ettevõtete, omavalitsuste, riigi ja ELi tasandi juhtimisprotsesside andmehalduse ühildumise ja usaldusväärsuse eelduseks on kokku lepitud andmestandardid ja andmeõigused. Lisaks tuleb tagada erasektori ja riigi infosüsteemide koostoime, mis aitab ettevõtjal vähendada halduskoormust andmete ristkasutamisel ning annab kindlustunde andmete arhiveerimisel ja eesmärgipärasel väärindamisel.

Andmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja ristkasutusvõimaluste parandamiseks tuleb arendada teenuseid, mis võimaldavad kasutada tehisintellekti juhtimisotsusteks vajaliku info loomiseks nii avalikus kui ka erasektoris. Loomakasvatuses ja vesiviljeluses arendatakse ja rakendatakse bioturvalisuse meetmeid, sh antimikroobse resistentsuse ennetamiseks, ning võetakse kasutusele alternatiivseid ja kohalikke valguallikaid ning metaaniheidet vähendavaid uusi söötmistehnikaid.

Tulemuspõhine ÜPP strateegiakava 2023–2027 andis tõuke andmepõhisele juhtimisele ja seirele, võimaldades ettevõtjatel tõsta tootlikkust, maandada riske ja täita kasvavaid keskkonna- ja turu- nõudeid. Ka Eestis kasvas huvi digi- ja andmepõhiste lahenduste ja pilootprojektide vastu. Kasutu- sele võeti põllumajanduse juhtimistarkvara, mulla seire- ja otsustustoe lahendusi ning digitaalseid planeerimisvahendeid nagu eAgronom, PaulTech, Terake, Abimasin, Põllupiirangute kalkulaator jt.

4 Toidukeskkond on tingimuste kogum, mis mõjutab seda, millist toitu inimesed saavad valida, osta ja tarbida. See hõlmab näiteks toidu füüsilist kättesaadavust, hinda, turundust, märgistust, kvaliteeti, ohutust ning sotsiaalseid ja kultuurilisi norme (HLPE. 2017. Nutrition and food systems. A report by the High Level Panel of Experts on Food Security and Nutrition of the Committee on World Food Security. Rome.; FAO. 2016. Influencing food environments for healthy diets. Food and Agriculture Organization of the United Nations.).

5 RAIT Faktum & Ariko, 2023; Toidu märgistuse ja toiduhügieeni alane uuring.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 10

Sellised innovatiivsed lahendused aitavad ettevõtjatel muutuvates oludes tootmist teadlikumalt kavan- dada, ressursikasutust optimeerida ning vähendada tootmise keskkonna- ja kliimamõju. Lisaks raken- datakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusliku nõudena e-põlluraamatu pidamist, mida taotleja võib pidada kas PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud eratarkvaras. Samuti on toetusega seotud lämmastikubilansi pidamise nõue, mille kohaselt arvutatakse põlluraamatusse sisestatud andmete põhjal automaatselt PRIA e-teenuse keskkonnas lämmastiku kasutamine põllupõhiselt. Läbi toetuse soovime nügida taotlejaid kasutama digilahendusi, mis aitavad nende tootmist planeerida ning kasutada sisendeid optimaalselt ja sihipäraselt.

Põllumajandustootjatele loodi süsiniku jalajälje hindamise tööriist ning alustati innovatsiooniprojektiga rohefoor, mille eesmärk on luua digitaalse tööriista prototüüp kestlikkuse terviklikuks hindamiseks. Tööriist kasutab alusandmetena võimalikult palju erinevates riiklikes andmekogudes olevaid ja riigi poolt kogutavaid andmestikke. Rohefoori majandusliku mõõte puudujääke katab põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmestik, millesse on lisatud majandusnäitajate kõrval ka keskkonna ja sotsiaalse sisuga näitajaid. Projekt MULD2 tõstab Eesti mullateaduse ja mullaandmete kasu- tusväärtuse 2026. a jooksul uuele tasemele. See on ulatuslik ja süstemaatiline pingutus, et muuta olemasolev mullastikukaart tänapäevaseks, dünaamiliseks ja rahvusvaheliselt kõnelevaks. Projekt loob aluse teadlikumaks maakasutuseks, kus meil on olemas usaldusväärne ja ajakohane ruumiline teave. Andmekuubi kaudu jõuab mullainfo lihtsasti ka praktilise kasutajani – olgu selleks põllumees, omavalitsus või poliitikakujundaja. Teadusasutuste koostöös on käimas ka teadus- ja arendusprojekt „Maakasutuse juhtimistöölaud“, mille eesmärk on luua terviklik ja teaduspõhine ruumiandmetele tugi- nev maakasutuse otsustustoe prototüüp, mis aitab tasakaalustada looduskaitse, kliimaeesmärkide ja majandusarengu vajadusi.

Maa- ja rannapiirkondade jaoks loovad digilahendused võimaluse arendada uusi ärimudeleid, parandada teenuste kättesaadavust ning toetada kaugtööd ja kogukondlikku innovatsiooni (nt ühisturundus).

ÜPP 2023–2027 põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi AKIS (Agricultural Knowledge and Innovation System) meetmete pakett toetab teadmiste liikumist inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide vahel, kes kasutavad ning loovad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud valdkon- dade jaoks. AKISe põhieesmärk on sektori ettevõtjate toodete ja teenuste lisandväärtuse tõstmine.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 11

3. Tegevussuunad

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 12

Põllumajanduskeskkond Eestis on mitmekülgne põllumajandusmaastik ja hästi säilinud elurikkus. 2025. aastal majandati kesk- konnasõbralikult üle 93% kasutatavast põllumajandusmaast ning mahepõllumajandusmaa moodustas 23% kogu põllumajandusmaast.

Eesti muldade seisund on üldiselt hea, mis tähendab, et mulla keemiline, bioloogiline ja füüsikaline seisund võimaldab pakkuda inimestele ja keskkonnale ökosüsteemiteenuseid nagu ohutu, toitaine- rikas ja piisav toit, biomass, puhas vesi, toitaineteringlus, süsiniku talletamine ja elurikkust toetavate elupaikade säilimine. Tähelepanu vajab mulla struktuursuse parandamine, mulla orgaanilise süsiniku varu säilitamine ja tihenemise vähendamine. Mulla seisundi parandamine on põllumajandustootjale otseselt majanduslikult kasulik – heas seisundis muld annab paremaid saake ja vähendab sisendikulu.

Elurikkuse ja kliimaeesmärkide täitmiseks on olulised pärandniidud, väärtuslikud püsirohumaad, pika- ajalised rohumaad ning seal loomade karjatamine, maastikuelemendid ja muud kõrge loodusväärtusega alad. Need aitavad siduda süsinikku, toimivad tolmeldajate ja taimekahjustajate looduslike vaenlaste tugialadena ning pakuvad ökosüsteemiteenuseid kogu põllumajandusmaastikule.

Põllumajanduses on kasvuhoonegaaside heitkogused märkimisväärselt vähenenud pärast Nõuko- gude Liidu lagunemisest tingitud ühiskondlikke ja sotsiaalmajanduslikke murranguid, millega kaasnes põllumajandusmaa kasutusest väljalangemine, kariloomade arvu kahanemine ning mineraalväetiste ja loomasõnniku kasutamise vähenemine. Kuigi võrreldes 1990. aastaga on heitkogused vähenenud

TEGEVUSSUUND 1

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 13

poole võrra, on alates 2004.–2005. aastast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, kasutatava põllumajan- dusmaa pindala ja sektori tootlikkus hakanud taas kasvama. Koos tootlikkusega on aga kasvanud ka kasvuhoonegaaside heide ja surve keskkonnale.

Kuigi nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on stabiilne ning järvedes ja rannikumeres madal, on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus suurenenud. Piirkondlikult toimub ka põllumuldade toitainevaru suurenemine (eeskätt fosfor) ja sellest tingitult suureneb leostu- mise oht. Seire käigus on nii põhja- kui ka pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääkide piirväärtuse ületusi. Seetõttu tuleb nt väetiste kasutamisel veelgi enam arvestada põllumuldade agrokeemiliste näitajate ja muude omadustega.

Elurikkust iseloomustav põllulindude indeks on jätkuvalt langustrendis, mis viitab mh põllumajandus- maastiku ühetaolistumisele ja elupaikade vähenemisele. Täiendavaks surveteguriks elurikkusele ja maastikele on invasiivsed võõrliigid.

Tegevus eesmärkide saavutamiseks: y Tihendatakse taimekaitsevahendite turus-

tamise ja kasutamise järelevalvet ning väe- tiste ja põllumajandusest pärinevate muude toitainete kasutamise, mulla seisundi ja põllumajandusmaa elurikkuse seiret.

y Soodustatakse mahepõllumajandust ning kliima- ja keskkonnahoidlikke tegevusi ja praktikaid, mis säästavad pinna- ja põh- javett, aitavad tagada põllumulla head seisundit ja põllumajandusmaastiku struk- tuurset mitmekesisust ning suurendavad ekstensiivse loomakasvatuse ja liigirikaste rohumaade osakaalu.

y Põllumajanduskeskkonna meetmed kujun- datakse selliselt, et need võimaldaksid laial- dast rakendamist, hõlmaksid võimalikult suurt osa põllumajandusmaast ja võtaks arvesse tehnoloogilisi võimalusi.

y Investeeringute toetamisel eelistatakse kliimasäästlikke, elurikkust suurendavaid ja õhusaastet vähendavaid tehnoloogiaid.

y Toetatakse kestlikku ja mitmekesist maakasutust. Edendatakse segatootmist ehk loomakasvatuse ja taimekasvatuse kombineerimist, aiandustootmist ning muid mitmekesist maakasutust soodustavaid majandamisviise. Turvasmullaga maa kasu- tamist suunatakse eelistatult

EESMÄRGID y Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on

vähene .

y Põllumuldade seisund on hea .

y Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud .

y Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastikuline mitmekesisus ning tagatud on agroökosüsteemi teenuste toimimine .

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 14

Tegevussuund 1 toetab ÜRO säästva arengu eesmärke:

rohumaaviljeluse poole ning vajaduse korral edendatakse sellistel aladel veerežiimi tõst- mist või looduslike taastumisprotsesside soodustamist.

y Rakendatakse digilahendusi ja digitaalseid planeerimisvahendeid keskkonna- ja klii- mamõjude väljaselgitamiseks ning kohapõ- hiseid olusid arvestavate taimekasvatus- soovituste andmiseks (nt taimetoitainete vajadus ja väetamissoovitused, süsinikubi- lansi arvutamine, taimekaitsesoovitused).

y Soodustatakse täppisviljeluse laiemat rakendamist.

y Tõhustatakse kaugseirega (satelliitide ja droonide abil) andmete kogumist, andme- haldust ja andmeanalüüsi põllumajandus- maa taimiku ning muldade seisundi hinda- miseks.

y Tõhustatakse taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamist, määratud ulatuses kasutuspiirangute seadmist ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomist.

y Soodustatakse ringbiomajanduse põhimõ- tetele tuginevaid lahendusi ja mineraalväe- tiste kasutamise kõrval orgaaniliste väetiste (eelkõige tahesõnnik ja kompost) suuremat tootmist ja kasutamist, samuti külvikorda haljasväetiste lisamist.

y Suurendatakse vedelsõnniku ja digestaadi töötlemise võimekust, sh separeerimine ning nende väetistega seotud toitainete liikumise uuringuid.

y Soodustatakse alternatiivkütuste (sh biometaan) laiemat kasutust ning fossiilkü- tuste kasutamise vähendamist põllumajan- dustöödel.

y Valmistatakse ette ja rakendatakse Euroopa Liidu mullaseire ja vastupidavuse direktiivist ning looduse taastamise kavast tulenevaid tegevusi, et tugevdada mullakait- set ja põllumajandusmaastiku elurikkust ning parandada põllumajanduslike ökosüs- teemide seisundit.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 15

TEGEVUSSUUND 2

Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Kaubanduse globaliseerumine ja kliimamuutused toovad kaasa uute taimekahjustajate ja loomataudide suureneva leviku ning uued riskid söödaohutuse valdkonnas. Seetõttu on esmatähtsad ennetustege- vused, riskipõhine seire, tõhus järelevalve ning valmisolek ohtude varajaseks avastamiseks ja kiireks tõrjeks.

Loomatervise valdkonnas püsib taudide leviku risk kõrge. Probleemideks on vähenenud seirete maht, mis ei anna täielikku ülevaadet peamiste majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust, ning bioturvalisuse tagamine. Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas ning tänapäevased farmitehnoloogiad. Söödaohutuse valdkonnas suurendavad riske kliimamuutused, e-kaubanduse kasv, uued söödamaterjalid ja impordisõltuvus.

Loomataudide kontrollimiseks ja seireks on vajalik rakendada vastavaid tauditõrjeprogramme. Olulised on ennetustegevused ja valmisolek taudijuhtumitele reageerimiseks.

ELi tasandil nähakse, et ühiskond ootab loomakasvatuselt üha suuremat läbipaistvust, paremat loo- made heaolu ning kõrgemate kestlikkuse- ja heaolustandardite järgimist6. Loomapidajatele on makstud loomade heaolu- ja mahetoetust, et motiveerida kohustuslikust kõrgemate nõuetega loomakasvatust.

6 Euroopa Komisjon. EU livestock strategy. Agriculture and rural development. Kättesaadav: https://agriculture .ec .europa .eu/ overview-vision-agriculture-food/eu-livestock-strategy_en

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 16

Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on üheks inim- ja veterinaarmedit- siini tõsiseimaks ohuks. Eestis rakendatakse „Mikroobide antibiootikumi resistentsuse vähendamise tegevuskava“ veterinaarmeditsiini valdkonnas, kuid toidu- ja söödakäitlejate, veterinaararstide, veteri- naarravimite ning põllumajandusloomade registrid ei võimalda täielikult koguda ja analüüsida andmeid veterinaarravimite kasutamise kohta. Need andmed on vajalikud AMR-i leviku vähendamiseks vajalike tegevuste kavandamisel.

Taimetervise hea seisundi hoidmine on oluline põllumajanduse, metsamajanduse, looduskeskkonna ja rahvusvahelise kaubanduse toimimiseks. Ohtlike taimekahjustajate leviku piiramine eeldab järjepidevat seiret, ennetusmeetmeid ja kriisivalmidust. Euroopa Liidu taimetervise nõuetest tulenevalt on liikmes- riikidel kohustus korraldada seire ja rakendada tõrjemeetmeid, kuid seiretegevuse EL kaasrahastuse vähenemine suurendab survet riigieelarvele.

EESMÄRGID y Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest .

y Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest .

y Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb .

Tegevus eesmärkide saavutamiseks: y Rakendatakse süsteemset riskipõhist järe-

levalvet taimetervise, söödaohutuse ning loomade tervise ja heaolu nõuetekohasuse tagamiseks, sh tagatakse vajalikus mahus seire ja kontrollid riigipiiril ja tõhustatakse loomade heaolu reeglite järelevalvet põlluma- jandusloomade pidamisel, veol ja hukkamisel.

y Julgustatakse sektorit enam rakendama vabatahtlikke programmilisi tegevusi nagu taimekahjustajatega seotud riskijuhtimiska- vad, loomaheaolu märgistus, kvaliteediprog- rammid, loomataudide tõrjeprogrammid, karjaterviseprogrammid jms, mis mõjutavad taime- ja karjatervist ning ekspordivõimekust.

y Võetakse kasutusele taimetervise baro- meeter, et parandada ülevaadet valdkonnas toimuvatest muutustest, tagada taimekah- justajate levikuriskide varajane tuvastamine, tõhustada seire- ja ennetustegevusi.

y Soodustatakse kõrgemate loomatervise ja heaolustandardite rakendamist erinevate toetusskeemide kaudu.

y Jätkatakse AMRi riikliku programmiga loomatervise valdkonnas eesmärgiga järgida põhimõtet „Üks tervis“ ning arendatakse süsteeme andmete kogumiseks ja analüüsi- miseks antimikroobsete ravimite kasutamise kohta.

y Otsitakse võimalusi loomsete kõrvalsaaduste ringlusesse võtmiseks.

y Korrastatakse e-riigi võimalusi kasutades registreid, luuakse andmestruktuur vaba- tahtlikuks andmevahetuseks ettevõtjate ning riiklike organisatsioonide vahel, et vähendada aruandluse vajadust.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 17

Tegevussuund 2 toetab ÜRO säästva arengu eesmärke:

y Suurendatakse kõigi osapoolte teadlikkust taimetervisest ning loomade tervist ja heaolu mõjutavatest loomakasvatuse aspektidest

nagu farmitehnoloogiad, söötmine, karjatervi- seprogrammid, loomaheaolu, bioturvalisus jt.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 18

TEGEVUSSUUND 3

Toiduohutus Toiduohutuse tagamine on Eestis kõrgel tasemel. Seda soosivad head looduslikud ja klimaatilised tin- gimused ning puhta joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 917% tarbijatest.

Eesti toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega. Lisaks arvesta- takse rahvusvahelist toidukaubandust reguleerivate Codex Alimentariuse standarditega. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujunenud ja seda uuendatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuu- tused, tarbijate toiduvalikud jne. Riskihindamise võimekuse tõstmiseks vahetatakse infot ja tehakse koostööd Euroopa Toiduohutusametiga ja teiste ELi liikmeriikide asutustega.

Uute riskitegurite tõttu peab järelevalveasutus oma tegevust pidevalt kohandama, arvestades toidusüs- teemi kestlikkuse, tarbimistrendide ja teadusuuringute arengut. Järelevalve tõhususe suurendamiseks tuleb arendada IT- ja andmeanalüüsi võimekust, sh tulenevalt ELis kasutatavate infosüsteemide muu- tustest, ning rakendada kaasaegseid lahendusi, sh andmemudeleid ja tehisintellekti. Prioriteediks on otseste rahvatervise riskide maandamine, eelkõige bioloogilise ohutuse tagamine toidutarneahelas, ning valmisolek kiireks reageerimiseks toidutekkelistele haiguspuhangutele. Samas on ressursid pikaajaliste riskide (nt saasteained, lisaained, GMOd ja toiduga kokkupuutuvad materjalid) käsitlemiseks piiratud. Eelkõige napib ressursse hindamaks, kui palju erinevaid aineid inimesed toidu kaudu tegelikult saavad.

7 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjunktuuriinstituut, 2024.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 19

Oluliseks väljakutseks on kestliku toidukeskkonna arendamine. Tähelepanu tuleb pöörata tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult tervist toetavaid valikuid.

Eestis tekib elaniku kohta keskmiselt 127 kg toidujäätmeid aastas, mis on veidi alla Euroopa Liidu keskmise (131 kg elaniku kohta). ÜRO kestliku arengu eesmärk näeb ette, et aastatel 2015–2030 tuleb vähendada jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra.

Järelevalvetulemused näitavad, et toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane, nt on toidualase teabe olukord üldises pildis nõuete vastavuse osas väga madal (67,3%). Kõige rohkem mittevastavusi tuvastatakse jätkuvalt väidetega toidualases teabes (2025.a on nõuetele vastavaks hinnatud 24% kontrollidest). Osad toidukäitlejad on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC).

Tegevus eesmärkide saavutamiseks: y Rakendatakse mitmeaastasel kontrollkaval

baseeruv süsteemne riskipõhine järelevalve ning panustatakse uute riskidega seonduva järelevalve arendamisse, sealjuures pöö- ratakse suuremat tähelepanu pikaajalise mõjuga riskidele.

y Ekspordivõimekuse suurendamiseks viiakse ellu sihtkohariikide nõutavaid täiendavaid tegevusi, sh nõuetekohasuse kontrolli, seiret jms.

y Analüüsitakse ja vajadusel tõhustatakse toidutekkeliste nakkuspuhangute põhjuste väljaselgitamise süsteemi.

y Toetatakse toidukäitlejate toiduohutuse alaseid koolitusvõimalusi, tarbija toidutead- likkust tõstetakse erinevate programmide ja kampaaniatega. Sihtrühmade toidutead- likkuse suurendamiseks tõstetakse sidus- rühmade teadlikkust (nt õpetajad).

y Analüüsitakse tarbija tervist toetavaid valikuid suunava märgisüsteemi loomist ja/või rakendamist, sealjuures arvestades võimalusel ELi ülest lähenemist. Samuti kaalutakse võimalust luua tarbijasõbralik teavitussüsteem käitleja toiduohutuse olu- korrast (nt Smiley süsteem). Julgustatakse ja toetatakse sektorit enam rakendama vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC).

y Suuremat tähelepanu pööratakse toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ohutusele.

y Toidujäätmete tekke vältimiseks tõstetakse ettevõtete ja tarbijate teadlikkust, edenda- takse koostööd, ajakohastatakse vajadusel seadusandlust, toetatakse innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevust ning soodusta- takse toidu annetamist.

EESMÄRGID y Eestis toodetud ja tarbitud toit on ohutu

y Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad

Tegevussuund 3 toetab ÜRO säästva arengu eesmärke:

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 20

TEGEVUSSUUND 4

Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses, kuid looma- ja taimekasvatuse inten- siivsus on riigisiseselt ebaühtlane. See tekitab teatud piirkondades keskkonnasurvet ning teistes piirkondades võib osa põllumajandusmaast jääda kasutuseta.

Enam kui poole põllumajandusmaa sihtotstarbelise kasutamise eelduseks on toimivad maaparandus- süsteemid, mis jätkuvalt vajavad korrastamist. Põllumajandusmaa on piiratud ressurss, mida ohustab maahõive, mis killustab ja vähendab põllumajandusmaad. Väärtuslikku põllumajandusmaad on oluline õiguslikult kaitsta, sest viljakas muld tagab toidujulgeoleku, võimaldab kohalikku toidutootmist ja vähendab sõltuvust impordist.

Eesti sordiaretuse põhirõhk on kohalikesse oludesse sobivate, haigus- ja kliimakindlate ning hea saagi ja kvaliteediga teraviljade, õlikultuuride, heintaimede, köögiviljade ning puuvilja- ja marjasortide aretamisel. Kasvanud on nõudlus proteiinikultuuride ja mahepõllumajandusse sobivate sortide järele. Sertifitseeritud seemne tootmine on kasvanud, kuid seda kasutatakse teiste riikidega võrreldes vähem. Kasvuruumi on sertifitseeritud seemnekartuli tootmisel. Jätkuvalt on probleemiks sordiomanike õiguste kaitse, sest puuduvad piisavad andmed kasvatatavate sortide kohta ning põllumehed ei teavita sageli kaitsealuste sortide seemnete omatarbeks kasvatamisest ega maksa selle eest sordiomanikele õiglast tasu.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 21

Põllumajandusloomade aretus Eestis on kõrgel tasemel ning piimaveiste toodangunäitajad kuuluvad Euroopa Liidu kõrgemate hulka, kuigi veiste karjaspüsimise aeg on suhteliselt lühike. Samal ajal esineb mitme tõu puhul riske, mis võivad vähendada geneetilist mitmekesisust ja ohustada kohalike ning põlistõugude säilimist. Riik toetab tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli ning genee- tilise väärtuse hindamist. Vaatamata pidamis- ja aretustoetustele on eesti maatõugu veis, eesti vutt, kihnu maalammas, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuund ja vana-tori suund jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ning vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimiseks erilist tähelepanu.

Eesmärkide saavutamiseks: y Kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa

hoitakse põllumajanduslikus kasutuses ja välditakse selle hõlmamist ehitiste, taristu, metsastamise ja metsapuuistandike rajami- sega.

y Maadele, millele põllumajanduses kasu- tust ei ole, otsitakse uusi kasutusviise, mis toetavad biomajanduse arengut või loodus- hoiueesmärke.

y Jätkuvalt soodustatakse hapestunud muldade neutraliseerimist ning toetatakse maaparandusinvesteeringuid, arvestades seejuures keskkonna- ja kliimaalaseid ees- märke ning riske.

y Edendatakse kohalikesse tingimustesse ja muutuvatesse kliimaoludesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja ekspordipotent- siaaliga sortide aretamist ning resistent- susaretust.

y Toetatakse ja soodustatakse kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike sortide kasutuses hoidmist ning säilitatakse ja uuritakse põllumajandus- kultuuride, nende metsikute sugulasliikide ja rahvaselektsioonisortide geneetilist ressursi.

y Tegeletakse Eesti oludesse sobivate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning osu- tatakse sordi registreerimis- ja majandus- katse läbiviimise teenust, et tagada sobivate sortide laiem valik.

y Tugevdatakse kaitsealuste sortide omanike õiguste kaitset.

y Soodustatakse loodusliku päritoluga istikute ja taimeseemnete kasvatamist ja kogumist ning sobiva taimse paljundusmaterjali toot- mist.

y Propageeritakse Eestisse sobivaid tõuge, sh kohalikke ohustatud tõuge. Luuakse (ohustatud tõugude) geenipank. Toetatakse aretusühistuid tõuraamatu pidamisel ja jõudluskontrolli läbiviimisel.

EESMÄRGID y Põllumajandusmaa pindala säilib või suureneb ja maa võimaldab mitmekesist

põllumajandustootmist . y Põllu- ja aiakultuuride sortide ja liikide ning taimse paljundusmaterjali valik on

mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv . y Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline

mitmekesisus .

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 22

y Loomakasvatuses julgustatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja IKT-lahenduste kasutuselevõttu.

y Edendatakse agroklimatoloogiat ja agrome- teoroloogiat, et parandada kliima- ja ilmasti- kuriskide hindamist ja prognoosimist, toetada kliimamuutustega kohanemist, optimeerida

tootmissisendite kasutamist vastavalt ilmastikutingimustele. Samuti maandatakse ilmastikust tingitud tootmis- ja keskkonna- riske ning. arendatakse Eesti muutuvatesse agroklimaatilistesse tingimustesse sobivaid sorte, tõuge ja tootmistehnoloogiaid.

Tegevussuund 4 toetab ÜRO säästva arengu eesmärke:

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 23

TEGEVUSSUUND 5

Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Sektori struktuuri mõjutavad maa piiratud kättesaadavus, kõrge kapitalivajadus ning tootmise madal kasumlikkus, mis raskendavad uute ettevõtjate ja noorte sisenemist sektorisse.

Arvestades mahemaa rohkust Eestis ja suurenevat nõudlust mahetoodangu järele ELis8,9, on mahe- põllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Arengut piirab mahetöötlemise ja turuaren- duse mahajäämus. Mahetooraine väärindamise võimekus on ebapiisav ning mahetoodete regulaarne tarbimine siseturul on endiselt tagasihoidlik.

8 EU Agricultural Economic briefs .

9 REM korraldatud koolide ja lasteaedade mahetoitlustajate küsitlusest selgus, et kodumaine mahetooraine moodustab kõige sagedamini 25–50% kasutatavast mahetoorainest ning selle suuremat kasutamist piiravad peamiselt toodete kättesaadavus, ebapiisavad kogused ja hooajaline nappus.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 24

Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses kasvanud, kuid jääb ELi keskmisele alla. Põllumajanduse ja toidutööstuse peamised kitsaskohad on madal lisandväärtus ja suur sõltuvus toorme ekspordist. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuen- duslikes põllumajandusettevõtetes ning suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb. Põllumajandussektori finantsseis on habras: ilma toetusteta on ettevõtjatulu valdavalt negatiivne ning sektori jätkusuutlikkust mõjutavad tugevalt hinnavolatiilsus, ilmastikuriskid, loomataudid ja tootmissi- sendite kallinemine. Eesti põllumajanduse ja toidutootmise kestlikkuse tagamiseks on oluline säilitada ettevõtete mitmekesisus nii suuruse kui ka tootmismahu poolest. See on eriti oluline kriisiolukordades, kus hajutatud tootmine vähendab riske, suurendab sektori toimepidevust ning toetab toidujulgeolekut.

Toiduainetööstuse ja joogitootmise ettevõtete, sh mahetöötlejate arv on kasvanud, kuid jätkuvalt piiravad sektori arengut väikesed tootmismahud, mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete vähesus, napp investeerimisvõimekus ning piiratud suutlikkus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks. Väiksemate ettevõtete eeliseks on suurem tootmise paindlikkus. Toidutööstuse üks arengumootor on kodumaine tarbimine, kuid tarbijad on muutunud hinnatundlikumaks. Kohaliku toidu eelistamine on langustrendis ning suureneb vajadus tugevdada Eesti toidu kuvandit ja tõsta teadlikkust kohaliku toidu väärtusest.

Põllumajanduses ja toiduainetetööstuses hõivatute hulk väheneb. Probleemiks on nii kvalifitseeritud tööjõu kui hooajatööjõu puudus ning spetsialistide ja juhtide keskmise vanuse kriitiline kasv. Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes oli 2024. aastal 21%, mis viitab jätkuvale põlvkondade vahetuse väljakutsele. Paremad võimalused tegevuse alustamiseks on aianduses, kus saab tootmist alustada väiksemal pinnal, kuid ka nendes harudes on kapitalivajadus suur ja tootmisriskid kõrged. Noored ei huvitu põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtadest ega vas- tava erihariduse omandamisest. Uute ettevõtete loomist põllumajanduses takistab põllumajandusmaa piiratus ja suur kapitalivajadus.

Tootjahindade kõikumine, tootmissisendite kallinemine ning ilmastiku- ja bioohutusriskid muudavad sektori sissetuleku aastate lõikes ebaühtlaseks. Sissetulekute stabiilsust aitavad tagada toetused ja maksuerisused, kuid sektori tugev sõltuvus toetusmeetmetest suurendab haavatavust ning vähendab investeerimisvõimet. Riskijuhtimise tähtsus on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.

Toidutarneahelas osalejate turujõud on ebaühtlane ning koostöö vähene. Seetõttu on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus ELi keskmisest järsem. Jaekaubandus on kontsentreerunud ja seotud ELi üleste tarnijatega, mis tugevdab jaekaubanduse turupositsiooni võrreldes põllumajandustootja ja toiduainetööstusega. Arenguruumi on tarneahelate lühendamises ning Eesti toiduainesektori toodangu kasutamises avaliku sektoriga seotud toitlustuses.

Kuigi Eestis on ettevõtjate ühistegevuse kogemus väike, on ühistegevus ja ettevõtetevaheline koos- töö viimasel kümnendil suurenenud. Kõige intensiivsem on ühistegevus piimasektoris, kus üle poole piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ja nendega seotud piimatööstused. Positiivne areng on toimunud ka tõuaretuses. Teraviljasektoris on ühistuid kõige rohkem, kuid paari suurema ühistu kõrval on ülejäänute turujõud väike. Teistes sektorites on ühistegevus nõrk.

Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab negatiivne kaubandusbilanss, suur toorme ekspordi osakaal ja tugev sõltuvus lähiturgudest. Enam kui kolmandiku põllumajandussaaduste- ja toidukaupade

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 25

ekspordist moodustavad töötlemata või madala töötlemisastmega tooted, mis piirab sektori lisandväär- tuse loomist. Kuigi ekspordi sihtriikide arv on järjepidevalt kasvanud, suundub ligikaudu pool ekspordist endiselt Soome, Lätti ja Leetu. Samal ajal on suurenenud mahetoodete eksport, mille peamise osa moodustab teravili. Viimastel aastatel on suurenenud ka töödeldud mahetoodete eksport. Täiendavat ekspordipotentsiaali nähakse kõrgema lisandväärtusega toodetes, sh loomakasvatussaadustes.

EESMÄRGID y Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturul .

y Tootja positsioon turul on tugev .

y Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu .

Eesmärkide saavutamiseks: y Kasutatakse maksimaalselt ära EL ühise

põllumajanduspoliitika pakutavaid võimalusi.

y Pakutakse ettevõtetele innovatsiooni tugitee- nust ja arendatakse nõuandesüsteemi.

y Panustatakse ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö parendamisse, et soodustada teadmiste levikut ja innovat- siooni kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks.

y Eelistatakse keskkonnahoidlikke tehnoloo- giaid ning tootlikkuse kasvule suunatud uuen- duslikke ja digitaliseerimist soodustavaid investeeringuid.

y Põllumajandussaaduste tootmises ja toiduai- netööstuses panustatakse tootmismahtude suurendamisse, tootmistehnoloogia uuenda- misse, teadus- ja arendustegevusse ning res- sursitõhusate tehnoloogiate rakendamisse, et suurendada riigi põhitoiduainetega iseva- rustatust, luua eeldused ekspordivõimekuse kasvuks ning säilitada ettevõtete paindlikkus vastata turu- ja tarbimistrendidele.

y Edendatakse ringbiomajanduse põhimõtete rakendamist, soodustatakse põllumajanduse ja toidutootmise kõrvalsaaduste ringlusse- võttu ning põllumajanduse ja toidutööstuse tööstussümbiooside kujunemist.

y Kogutakse ja avalikustatakse turuinfot, et tugevdada põllumajandustootjate positsiooni turul.

y Kasutatakse finantsinstrumentide võimalusi, et soodustada noorte põllumajandustootjate ning toidutööstuse mikro- ja väikeettevõtete ligipääsu kapitalile.

y Kaalutakse ühise riskifondi loomist ning käibekapitali- ja pangalaenude refinantseeri- mise, garantii- ja käendusskeemide rakenda- mist.

y Rahastatakse kindlustustoetust mahus, mis motiveerib erasektori algatustel põhinevate jätkusuutlike ja toimivate teenuste väljatöö- tamist.

y Erakorralisi meetmeid rakendatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning tuleb kasutada sihipäraseid meetmeid, et vältida hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi või hüvitada loomahaiguste, taimekahjustajate leviku või ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu tekkinud kahju.

y Rakendatakse meetmeid, mis motiveerivad noori suunduma valdkonda.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 26

Tegevussuund 5 toetab ÜRO säästva arengu eesmärke:

y Kasutatakse senisest paremini ära ELis tunnustatud tootjaorganisatsioonidele loodud võimalusi oma toodangu turusta- miseks ja hinnaläbirääkimiste pidamiseks. Käivitatakse tulundusühistute arenguprog- ramm.

y Panustatakse kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate arengusse, suurendatakse kohaliku toidu osakaalu avalikus sektoris, nt koolikava meetmes eelistatakse kohaliku (sh hooajalist puu- ja köögivilja) toodangu pakkumist.

y Tugevdatakse Eesti toidu usaldusväärset ja eksporti toetavat kuvandit.

y Tagatakse administratiivne, poliitiline ja diplomaatiline tugi uute eksporditurgude avamiseks ja avatuna hoidmiseks.

y Toetatakse ettevõtete rahvusvahelistumist ja ekspordivõimekuse kasvu läbi sihtturgu- dele suunatud müügiedendustegevuste.

y Pööratakse tähelepanu põllumajandus- tootjate ja toiduainetööstuse teadlikkuse tõstmisele seoses põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandus- tava tõkestamise seaduses sätestatuga. Tõhustatakse ebaausate kauplemistavade kasutamise tõkestamist ja järelevalvet.

y Viiakse ellu tegevusi kohaliku toiduainete- tööstuse sortimendi laiendamiseks ja Eesti toidu positsiooni tugevdamiseks jaekau- banduses.

y Kasutatakse maksimaalset ära digitaalse andmemajanduse võimalusi.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 27

TEGEVUSSUUND 6

Maa- ja rannapiirkonna areng Sarnaselt teistele ELi liikmeriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete problee- midega nagu hajaasustusega piirkondade arenguväljakutsed, rahvastiku vananemine ja vähenemine, atraktiivsete ja hästitasustatud töökohtade vähesus, tööjõu ja oskuste nappus, arvestatav hooajatööjõu vajadus ning teenuste kehv kättesaadavus. Maapiirkondade väljakutsed on osa laiemast regionaalsest ebavõrdsusest, kus arengulõhe eelkõige Harjumaa ja teiste piirkondade vahel püsib. Suur väljakutse on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine ning kvaliteetsete ja mitmekülgsete teenuste kättesaa- davuse parandamine maapiirkonnas. Samuti on oluline kogukondade elujõu tagamine idapiirialadel.

Maapiirkonna ettevõtjaid iseloomustab väike investeerimisvõime, mis tuleneb piiratud ligipääsust kapitalile. Erinevate sektorite ressursside ja tehnoloogiate kombineerimine ning ressursitõhususe kasv (sh biomajanduse valdkonnas, kus Eesti potentsiaal on alakasutatud) on üha olulisem uute väärtusahelate kujundamisel.

Eesti maapiirkonnas tegutsevad aktiivsed kohalikud kogukonnad, mille arengut on soodustanud kogu- konna juhitud ja kohalikul arengul põhinev nn alt üles lähenemine (community-led local development, CLLD). See on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suuren- damisel, vaesuse vähendamisel, maamajanduse edendamisel, kohaliku ettevõtluse arendamisel ja lisandväärtust loovate töökohtade loomisel.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 28

EESMÄRGID y Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline .

y Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus .

Eesmärkide saavutamiseks: y Tagatakse maapiirkonna elu- ja ettevõtlus-

keskkonna terviklik areng.

y Pööratakse tähelepanu maapiirkonna taristu arendamisele, tõmbekeskuste terviklahen- duste ning maa- ja linnapiirkondade sidusta- mist soodustavate tegevuste arendamisele.

y Toetatakse kvaliteetsete teenuste kättesaa- davust.

y Toetatakse noorte elutingimuste parenda- mist ja eluasemega seotud finantseerimise takistuste leevendamist väljaspool suure- maid linnapiirkondi.

y Jätkatakse piirkonnaspetsiifiliste program- mide rakendamisega.

y Jätkatakse põllumajandust ja maaelu laie- male avalikkusele tutvustavate sündmuste (nt avatud talude päev) korraldamist avaliku ja erasektori koostöös.

y Parendatakse maaelu võimalusi tutvustava teabe kättesaadavust.

y Toetatakse töö- ja ümberõppevõimaluste loomist.

y Toetatakse ettevõtluse alustamist maapiir- konnas.

y Edendatakse maaturismi, propageerides maapiirkondade puhast loodust, vaikust ning puhkamisvõimalusi.

y Edendatakse ja toetatakse ühistegevust ja koostööd.

y Toetatakse ettevõtlusinvesteeringute elluvii- mist ning soodustatakse finantsinstrumen- tide laialdasemat kasutamist.

y Edendatakse lisandväärtust loovaid tegevusi ja valdkondi (biomajandust, ringmajandust, ökoturismi, innovaatilisi tootmisviise, väärin- datud toodete eksporti vms).

y Koolituste abil toetatakse noorte ettevõtlu- sega alustamist, ettevõtluses jätkamist ja ettevõtlusalaste teadmiste omandamist.

y Toetatakse põlvkondade vahetust maapiir- konna ettevõtluses.

y Jätkatakse LEADER-tüüpi CLLD lähenemis- viisi rakendamist.

y Tegutsetakse kõiki ministeeriume jt osapooli kaasates selleks, et maapiirkonna erisustega arvestavad ning sealsesse arengusse panus- tavad lisaks põllumajandus- ja kalandus- valdkonnale kõik poliitikavaldkonnad (inglise keeles rural proofing).

Tegevussuund 6 toetab ÜRO säästva arengu eesmärke:

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 29

TEGEVUSSUUND 7

Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire Eestis on head võimalused nii kutse- kui ka kõrghariduse omandamiseks põllumajanduse, kalanduse, toidutoomise kui ka laiemalt maamajanduse valdkonnas. Valdkondliku teadmussiirde, nõuande ja innovatsiooni toetamiseks rakendatakse Eesti põllu- ja maamajanduslikku teadmussiirde ja innovat- sioonisüsteemi (AKIS), mille eesmärk on tõsta sektori lisandväärtust ja innovatsioonivõimekust ning pakkuda ettevõtjatele ühe ukse põhimõttel toimivaid teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsiooniteenu- seid. Teadmussiiret ja innovatsiooni toetavad muu hulgas METK, kalanduse teabekeskus, maakond- likud arenduskeskused, teadus- ja arendusasutused ning erinevad rahvusvahelised ja siseriiklikud koostööprojektid. Toetatakse teadus- ja arendustegevust, rakendusuuringuid, innovatsioonikoostööd ning sektori vajadustest lähtuvate digilahenduste arendamist.

Samas on mõningaid kitsaskohti. Probleemiks on vananev tööjõud ja kvalifitseeritud tööjõu nappus. Nõustajate järelkasv on ebapiisav, mis mõjutab nõuandeteenuse ja ekspertteabe kättesaadavust. Nõustajate koolitamisele on vaja pöörata suuremat tähelepanu. Mikrokraadid, täienduskoolitused ning tehnoloogiate, digi- ja roheüleminekutega seotud teadmised on vajalikud. Sektori jaoks vajalikes spetsiifilistes valdkondades on vaja arendada nõustajate kompetentse, samuti on vaja laiendada nõuandesüsteemi kaasatavate nõustajate ja ekspertide ringi.

Teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ning järelevalveasutuste vahel on vaja edendada koos- tööd, et anda hoogu uuenduslike lahenduste ja järelevalveasutuste oskusteabe ja sellel põhinevate

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 30

teenuste jõudmisele ettevõtetesse. Valdkondlikud e-teenused ja andmekogud vajavad senisest pare- mat koordineerimist ning sidusamat arendamist, et tagada infosüsteemide koostoime era- ja avaliku sektori vahel. Kuigi loodud on mitmeid uusi digilahendusi nagu e-põlluraamat, taimetoitainete bilansi tööriistad, erinevad andmelahendused ja seireplatvormid, on süsteemid sageli killustatud, andmed ei liigu piisavalt sujuvalt ning kasutajavaade ei ole terviklik. Seetõttu on oluline tugevdada andmepõhist juhtimist, parandada andmete kvaliteeti ja ristkasutust ning arendada digitaristut viisil, mis vähendab halduskoormust, toetab ettevõtjate otsustusvõimet ja suurendab teadmussiirde tulemuslikkust. Lisaks andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse ning ristkasutusvõimaluste tagamisele on vaja arendada teenu- seid, mis võimaldavad tehisintellekti kasutuselevõttu andmete väärindamiseks avalikus- ja erasektoris.

EESMÄRK y Teadmiste loome ja teadmussiire toetab põllumajanduse, kalanduse ja

toidutootmise valdkonna eesmärkide saavutamist .

Tegevussuund 7 toetab ÜRO säästva arengu eesmärke:

Eesmärgi saavutamiseks: y Rakendatakse terviklikku, paindlikku ja hästi

kättesaadavat teadmussiirde- ja innovatsioo- nisüsteemi (AKIS), millega tagatakse uusima sõltumatu kodu- ja välismaise teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmine laia sihtgru- pini (tootjad, töötlejad, alustavad ettevõtjad jt). Teadmussiirde sihtgruppi laiendatakse ka tarbijatele.

y Toetatakse koolitajate, nõustajate ja järele- valveasutuste pädevuste arendamist.

y Leitakse võimalusi põllumajanduse, kalan- duse ja toidutootmisega seotud teadus- ja arendusprogrammide, rakendusuuringute ja seire rahastamiseks.

y Toetatakse teaduslaborite, katsebaaside tehnika ja seadmete ajakohastamist.

y Tugevdatakse tugiteenuseid ELi rahastamis- programmide võimaluste paremaks kasuta- miseks.

y Ergutatakse koostööd erinevate osapoolte vahel, sh teadus- ja järelevalveasutuste ning esindusorganisatsioonidega.

y Kasutatakse laialdasemalt tehisintellekti võimalusi, et luua uusi teenuseid ja tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ning kestlik- kust.

y Kujundatakse nii sektori kui üksikettevõtete vajadustele vastav teadmussiirde tugisüs- teem.

y Tugevdatakse valdkondade muuseumide rolli hariduses ja põllumajanduse ajaloolise mälu hoidjana ja minevikukogemuse tulevikuga sidujana.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 31

TEGEVUSSUUND 8

Kestlik kalandus Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused tagavad Eestis suhteliselt hea ja mitmekesise kalavaru ning selle loodusliku taastootmise. Samas on keskkonnamuutuste ja inimtegevuse tõttu koelmupaikade arv oluliselt vähenenud. Halvas seisus on ca 50% kalapopulatsioonidest, mida mõjutavad eelkõige ebapiisavad ja halvenenud koelmud, ebaseaduslik püük, püügivahendite vähene selektiivsus, liigne püügikoormus ranna- ja sisevetel ning üha enam ka kormoranide ning hüljeste mõju.

Läänemere traalpüük on tänu investeeringutele muutunud elujõuliseks, kuid arengut piirab traallae- vastiku kõrge vanus. Kaugpüügi arengut piiravad eelkõige püügivõimsus ja laevastiku vananemine. Kalandussektori teistes harudes on väikeste püügikoguste, kala vähese väärindamise ning kala- ja vesiviljelustoodete tootmis- ja töötlemisvõimsuse alakasutuse tõttu keskmine tulu väike ja investeeri- misvõimekus madal. Traalpüügi ühistegevus on hoogustunud, loodud on kalanduse tootjaorganisat- sioonid ja keskühistu, kuid ranna- ja sisevete kalapüügis ei ole ühistegevus veel väga levinud. Maismaa vesiviljelus on killustunud, väikese tootmismahu juures kasutatakse palju erinevaid tootmisviise, samas nähakse uusi arenguvõimalusi merevesiviljeluses. Kogu sektoris on probleemiks tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu puudus ning kalanduse valdkonna vähene atraktiivsus noorte hulgas.

Kalapüügilubade, püügiregistrite ja andmevahetuse jaoks on loodud elektroonilised lahendused, mis on aidanud kaasa järelevalve tõhustamisele ja andmete paremale kogumisele. Samas on kutselises ranna- ja sisevete kalapüügis e-lahenduste kasutamine endiselt ebaühtlane ning vajab täiendavat arendamist ja kasutajatoe tugevdamist. Kalanduse infosüsteemide killustatus ning vajadus sidusamate

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 32

digiteenuste järele on jätkuvalt probleemiks, mistõttu vajab edasi arendamist ühtne ja kasutajasõbralik kalanduse digiteenuste keskkond.

Ranna- ja sisevete kalandust on edukalt arendatud kogukonna juhitud ja kohalikul arengul põhineva nn alt üles lähenemise meetodiga, kuid kalasadamad ja lossimiskohad vajavad jätkuvalt investeeringuid infrastruktuuri parandamiseks, seadmetega varustamiseks ja multifunktsionaalsuse edendamiseks.

Harrastuspüügi korraldamisel tuleb paremini tasakaalustada kalavarude kaitse ja püügivõimaluste kättesaadavust ning arendada taristut, et vähendada survet üksikutele püügialadele. Harrastuska- lastajate huvi ja kulutused loovad märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku mõju, kuid valdkonna katusorganisatsiooniline võimekus on piiratud.

Eestis on kalatarbimine elaniku kohta jätkuvalt väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. See tähendab, et suur osa kalandussektori ja kalatööstuse toodangust on suunatud ekspordile. Ekspordis on jätkuvalt suur osakaal madala töötlemisastmega toodetel, eelkõige külmutatud kalal, mis piirab lisandväärtuse kasvu. Ettevõtete investeeringud innovatsiooni ja tootearendusse on olnud suhteliselt tagasihoidlikud, mistõttu tuleb toetada kõrgema lisandväärtusega kalandustoodete arendamist, töötlemisvõimekuse suurendamist ning uutele turgudele sisenemist.

EESMÄRGID y Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas

seisus .

y Keskkonnateadlik harrastuspüük kasvab .

y Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline .

y Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga .

Eesmärkide saavutamiseks: y Tehakse uuringuid varudega tasakaalus

olevate püügivõimaluste ning asjakohaste püügireeglite kehtestamiseks. Jätkatakse püügikoormuse optimeerimise meetmete rakendamist.

y Toetatakse püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist.

y Toetatakse koelmute ja elupaikade taas- tamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist.

y Toetatakse harrastuspüügiks vajaliku inf- rastruktuuri rajamist ning keskkonnahoiua- lase info levitamist. Soositakse harras- tuskalapüügi vabaühenduste laienemist ja tugevnemist.

y Kalapüügi seire ja järelevalve tõhustami- seks muudetakse andmevahetus elekt- roonseks.

y Jätkatakse kalapüügireeglite lihtsustamist ning vähendatakse rikkumismenetlustele kuluvat aega.

y Vabatahtlikke kaasatakse järelevalves hoogtöödesse (nt kudejõgede valve).

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 33

Tegevussuund 8 toetab ÜRO säästva arengu eesmärke:

y Toetatakse ühisinvesteeringuid ja algatusi, mille tulemusena saavutatakse sektoris mastaabisääst ja konkurentsieelised.

y Toetatakse keskkonnasõbralike ja ener- giasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside tõhusamat kasutust mais- maa vesiviljeluses (nt akvapoonika).

y Merevesiviljeluses arendatakse vetikate ja karpide kasvatamist, rakendatakse mul- titroofset vesiviljelust (vetikate, karpide ja kalade kasvatamine koostoimes) ning tehakse rahvusvahelist koostööd.

y Suurendatakse merekalakasvanduse too- dangu juurdekasvu, eelistades selleks kesk- konnasäästlikke tehnoloogiaid.

y Uute vesiviljelussuundade arendamiseks kogu väärtusahela ulatuses (kasvatamine, toorme väärindamine, turustamine) luuakse temaatiline uuringuprogramm.

y Toetatakse keskkonnasäästlikku tootmist, tootlikkuse tõstmist ja lisandväärtuse kasvu, võttes kasutusele uusi arenguid võimal- davaid tehnoloogiaid ja digilahendusi ning tehes koostööd teadus- ja arendusasutus- tega, sh rahvusvaheliselt.

y ELis turustatavatele kalapüügi- ja vesivil- jelustoodetele tagatakse võrdsed ekspor- ditingimused ning soositakse uute turgude leidmist (nt Aasias ja Aafrikas).

y Arendatakse lühikesi tarneahelaid ja tarbi- jateadlikkust ning propageeritakse kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist.

y Õppekavade kaasajastamisel ja täiendu- sõppe korraldamisel tõhustatakse koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel.

y Toetatakse erialaspetsialistide ja konsulen- tide pädevuse suurendamist ning ettevõtjate ja töötajate kohanemist ühiskonnas (nt digitaalsete oskuste areng), sh kalandusvald- konnas aset leidvate muutustega (nt orien- teeritus kõrgema lisandväärtuse loomisele väärtusahelas).

y Edendatakse ranna- ja sisevetepüüki nii, et püügitegevusest sõltuvad kalurid saa- vutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus kasvab.

y Ranna- ja sisevete kalandust edendatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) meetodi abil, mis võimaldab arvestada kalanduspiirkondade erisustega nii püügite- gevuses ja selleks vajalikus taristus, saagi väärindamises ja selleks vajalike koostöövor- mide elavdamises kui ka uudsete tegevuste rakendamisel erinevates sinise majandus- kasvu valdkondades (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia, merevesiviljelus).

y Valdkonna ettevõtete omavahelise parema koostöö ning ranna- ja sisevete kalanduse ühtlase arengu tagamiseks jätkatakse koor- dineerivat tööd, teavitus-, koolitus- ja nõusta- mistegevustega Kalanduse Teabekeskuses.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 34

TEGEVUSSUUND 9

Toidujulgeolek Toidujulgeolek tähendab, et igal inimesel on tava-, kriisi- kui ka sõjaolukorras ligipääs piisavale ja ohutule toidule. Toidujulgeoleku moodustavad kolm strateegilist tegevussuunda:

1. Isevarustatus ja tarneahelate terviklikkus − tagamaks riigisisene piisav toidu tootmise võimekus ja minimeerimaks sõltuvust pikkadest tarneahelatest.

2. Konkurentsivõime − tagamaks kohalik tootmisvõimekus kriisisituatsioonides, tuleb arendada tugevat ja elujõulist ettevõtlusstruktuuri, mis on valmis toidutootmist jätkama ka välisturgude äralangemisel ning häirete korral teistes elutähtsates teenustes.

3. Kriisikindlus − tagamaks olulistes väärtusahelates ja ettevõtetes toimepidevus ning vastupanu- võime erinevatele kriisidele, sh varude olemasolu ja valmisolek tegeleda loomataudidega ning toidu jõudmine inimesteni ka kriisides.

Toidu kättesaadavus on Eestis olnud pikka aega stabiilne toimiva siseturu, ettevõtjate konkurentsivõime ja avatud rahvusvaheliste kaubandussuhete tõttu. Kuni Venemaa agressioonisõjani Ukrainas käsitleti toiduga varustatust poliitikas peamiselt osana ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikust, mille üks eesmärk on tagada stabiilne toidutootmine ja toiduturg. Viimaste aastate kriiside kaskaad (tarneahelate häired, energia- ja inflatsioonisurve, loomataudipuhangud ning sõjalis-geopoliitilised riskid) on näidanud, et toidujulgeolek tuleb lõimida laiapõhjalise riigikaitse võimekustesse ja varustuskindluse

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 35

EESMÄRGID: y Tagada piisav ja ohutu toit igas olukorras .

programmidesse. Toidujulgeoleku tagamine ei sõltu üksnes toidu olemasolust, vaid ka tootmissisendite, energia, logistikavõimekuse, andmeside, külmaahela, tööjõu ja toimivate tarneahelate kättesaadavusest.

Suurim lahendamist vajav probleem on see, et tänase valmidusega ei ole toidujulgeoleku eesmärk konventsionaalse sõja korral saavutatav ning ka pikemaajaline hübriidsurve võib kaasneva mõjuna elanike toiduga tagamise peatada. Tugeva impordisõltuvuse risk nii kriitiliste tootmissisendite kui valmistoidu näol võib realiseeruda läbi tarneahelate ka siis, kui konflikt ise asub meist kaugel. Täien- davaks riskiks on toidusektori ettevõtete sõltuvus teistest elutähtsatest teenustest, eelkõige elektri-, side- ja transporditaristust.

Teine keskne takistus on sektori nõrk konkurentsivõime ja majanduslik ebastabiilsus. Ettevõtjatel puudub suutlikkus teha julgeoleku-, toimepidevuse ja keskkonnariskide maandamiseks vajalikke inves- teeringuid. Selleks tuleb üheaegselt tõsta nii konkurentsivõimet kui ka mittetootlike investeeringute (toimepidevus) võimekust.

Eesmärkide saavutamiseks: y Tugevdatakse või hoitakse põhitoidugrup-

pide ulatuses isevarustatust ja kriitiliste sisendite kättesaadavust.

y Tugevdatakse toidusektori kriisitaluvust ja toimepidevust, et tagada toidutootmise jät- kumine raskete häirete korral. Maandatakse ristsõltuvusest tulenevaid riske seoses teiste elutähtsate teenustega.

y Luuakse riiklikud eeldused ja toetusmehha- nismid toidujulgeoleku seisukohalt kriitiliste investeeringute ning võimekuste arendami- seks olukordades, kus turupõhine sekku- mine ei ole piisav.

y Soodustatakse investeeringuid sõnniku- majandusse, digestaadi töötlemisse ja ringväetiste tootmiseks ning kasutamiseks laiemalt.

y Arendatakse toidutootmiseks vajalike sisendite ja toiduvarude planeerimise ja juhtimise süsteemi viisil, mis toetab toi- mepidevust, võimaldab varude paindlikku suurendamist eelhoiatuse korral ning arves- tab varude hoiustamise ja kasutuselevõtu riskipõhise korraldusega.

y Edendatakse kriisieelset koostööd erasek- tori juhtidega. Uute julgeoleku riske maan- davate kohustuste võtmine tugineb tuge- vatele suhetele, usaldusele ning ühistele plaanidele ja arusaamadele.

y Arendatakse riskide ennetamise, seire, prognoosimise ja juhtimise süsteeme, et suurendada valmisolekut taimekahjustajate ja loomahaiguste leviku, ilmastikuriskide, tarnehäirete ja julgeolekuohtude korral.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 36

4. Arengukava elluviimine Vastutus ja elluviimine Arengukava elluviimist juhib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030 viiakse ellu peamiselt kahe programmi10, biomajandus ja toiduohutus kaudu. Maaelu puudutavaid tegevusi viiakse ellu regionaalarengu prog- rammi kaudu, kus planeeritakse regionaalarengut edendavad tegevused tervikuna. Programmides määratakse kindlaks tegevused, tegevuste eesmärgid, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, järgides riigieelarve seadust.

Arengukava viiakse ellu põllumajandusega, kalandusega, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiir- kondade arengu teemadega seotud riigi, erasektori, kolmanda sektori osapoolte ning teadus- ja arendusasutuste koostöös.

10 Valdkondlikud programmid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

20 18

-2 02

0 Põ

Ka k

oo st

am in

e

20 21

Põ

Ka k

in ni

ta m

in e

20 25

Põ

Ka

va he

hi nd

am in

e

20 26

Põ

Ka m

uu da

tu st

e ki

nn ita

m in

e

20 30

Ar

en gu

ka va

lõ

pp tä

ht ae

g

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 37

Aruandlus ja ülevaatamine Arengukava aruandlus toimub iga-aastase tulemusaruande kaudu. Arengukava aja- ja asjakohasus vaadatakse regulaarselt üle arengukava juhtkomisjonis.

Maksumuse prognoos Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarvest, tagades selle kooskõla riigi eelarvestrateegiaga (RES). Arengukava eeldatav kogumaksumus aastatel 2020–2030 on umbes 4,7 miljardit eurot. Täpsem maksumuse prognoos koostatakse iga aasta riigieelarve planeerimise käigus.

Seosed teiste arengukavadega PõKa eesmärgid ja tegevussuunad on lõimitud järgmiste arengudokumentidega, et aidata kaasa oma valdkonnas nende mõjueesmärkide saavutamisele:

y Strateegia „Eesti 2035“

y Muudame maailma: säästva arengu tegevus- kava aastaks 2030

y „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ning „Kliimamuutustega kohanemise arengu- kava aastani 2030“

y Euroopa Liidu biomajanduse strateegia (2025)

y „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmedit- siini valdkonnas“ (2026–2032)

y Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027

y Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 38

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ väljatööta- mise eest vastutas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning protsessis osalesid teised ministeeriumid (Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium), Riigikantselei, koostööpartnerid ja valdkonna huvirühmad. PõKa 2030 koostamise protsessi panustas vähemalt 140 organisatsiooni ja/või selle allüksust, sh ettevõtlusorganisatsioonid, keskkonna- ja kogukonnaühendused, ülikoolid ja riigiasutused.

Väljaandja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kujundus ja küljendus: OÜ Ecoprint

Fotod: Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Maaülikool, Reigo Teervalt

2026

ISBN 978-9949-698-54-7

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 39

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

(PõKa 2030)

Vahehindamise aruanne

2025

Sisukord

Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 4

Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 9

1. Muutused välis- ja sisekeskkonnas.......................................................................................... 10

1.1. Muutused ja trendid maailmas ........................................................................................ 11

1.2. Valdkonnapoliitikate arengud Eestis .............................................................................. 15

1.3. Muutused looduskeskkonnas .......................................................................................... 18

2. PõKa 2030 edenemine ............................................................................................................... 19

2.1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond ................................................................... 19

2.1.1. Hinnang olukorra kirjeldusele ................................................................................. 19

2.1.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele ...................................................................... 21

2.1.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks ................... 23

2.2. Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu .............................................. 26

2.2.1. Hinnang olukorra kirjeldusele ................................................................................. 26

2.2.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele ...................................................................... 28

2.2.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks ................... 28

2.3. Tegevussuund 3: toiduohutus ......................................................................................... 29

2.3.1. Hinnang olukorra kirjeldusele ................................................................................. 29

2.3.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele ...................................................................... 30

2.3.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks ................... 31

2.4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses .......................................... 31

2.4.1. Hinnang olukorra kirjeldusele ................................................................................. 31

2.4.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele ...................................................................... 32

2.4.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks ................... 34

2.5. Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine .. 35

2.5.1. Hinnang olukorra kirjeldusele ................................................................................. 35

2.5.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele ...................................................................... 37

2.5.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks ................... 40

2.6. Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng ........................................................... 41

2.6.1. Hinnang olukorra kirjeldusele ................................................................................. 41

2.6.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele ...................................................................... 42

2.6.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks ................... 45

2.7. Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ...................................... 48

2.7.1. Hinnang olukorra kirjeldusele ................................................................................. 48

2.7.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele ...................................................................... 49

2.7.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks ................... 50

2.8. Tegevussuund 8: kestlik kalandus .................................................................................. 53

2.8.1. Hinnang olukorra kirjeldusele ................................................................................. 53

2.8.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele ...................................................................... 54

2.8.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks ................... 56

3. Kokkuvõte ja poliitikasoovitused .............................................................................................. 57

3.1. Välis- ja sisekeskkonna muutused ja trendid ................................................................ 57

3.1.1. Innovatsioon .............................................................................................................. 58

3.1.2. Konkurentsivõime ..................................................................................................... 59

3.1.3. Keskkond ................................................................................................................... 61

3.1.4. Sotsiaalne jätkusuutlikkus ....................................................................................... 63

3.1.5. Toidu tarbijad ............................................................................................................ 63

3.1.6. Julgeolek .................................................................................................................... 64

3.1.7. Euroopa Liit ................................................................................................................ 65

3.2. PõKa 2030 eesmärgid ja nende prioriseerimine ........................................................... 66

3.3. PõKa 2030 eesmärgid ja nende mõõdikute edenemine .............................................. 67

3.3.1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond .................................................................. 67

3.3.2. Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu ............................................ 68

3.3.3. Tegevussuund 3: toiduohutus ................................................................................ 68

3.3.4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ................................. 68

3.3.5. Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine,

turustamine .................................................................................................................................. 68

3.3.6. Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng .................................................. 69

3.3.7. Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ............................. 69

3.3.8. Tegevussuund 8: kestlik kalandus ......................................................................... 69

3.4. Sisend fookusgrupi aruteludest ...................................................................................... 69

3.5. PõKa 2030 rakendamisega seotud riskid ...................................................................... 71

Koostajad ja viitamine:

A.-H.Viira, K.Kirt, T.Sülla ja A.Naarits (2025). Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030 vahehindamise aruanne. Maaelu Teadmuskeskus, 24.04.2025

Kokkuvõte

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (PõKa) on oma elukaares jõudnud

poole peale, mistõttu on vajalik hinnata selle edenemist ning asjakohasust, võttes arvesse

välis- ja sisekeskkonnas toimunud muutusi ning sihtrühmade tagasisidet.

Vahehindamisest tulenevad peamised järeldused on järgnevad (joonis 1):

• Välis- ja sisekeskkonnas toimunud ja toimuvate muutuste ja ebakindluse taustal on

oluline, et põllumajandus- ja toidusektor tagaks Eesti tarbijatele toidujulgeoleku. Koos

teiste maapiirkonna ettevõtetega on Eesti territooriumil hajusalt paiknevatel erineva

suurusega põllumajandus- ja toidusektori ettevõtetel oluline roll nii toidu- kui ka

territoriaalse julgeoleku tagamise seisukohast.

• Oluline on, et põllumajandus- ja toidusektori ning maapiirkonna ettevõtted ning neile

teenuseid osutavad ettevõtted ja asutused oleksid kestlikud kolmes aspektis – 1)

oleksid majanduslikult konkurentsivõimelised, 2) kohaneksid kliimamuutusega ja

panustaksid keskkonnahoidu, 3) oleksid atraktiivsed tööandjad ja pakuks

ettevõtlusvõimalusi tööturule sisenevale põlvkonnale.

• Jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeroll hästi toimival innovatsioonisüsteemil, mille roll

on nii uute teadmiste ja tehnoloogiate loomine, nende rakendusse jõudmise toetamine,

kui ka uute tootmispraktikate ja tehnoloogia alaste teadmiste levitamine.

Joonis 1. Peamised teemad ja kontekst, mida PõKa 2030 üle vaatamisel tuleks käsitleda

Vahehindamise käigus hinnati PõKa 2030 eesmärkide olulisust. Ilmnes, et kõik eesmärgid ei

ole võrdse kaaluga. Samuti hinnati mõõdikute edenemist. Tabel 1 võtab mõõdikute edenemise

kokku nii, et mõõdikud on jagatud nendega seotud eesmärgi olulisuse alusel kvartiilidesse

(vähem olulised eesmärgid on I kvartiilis, kõige olulisemad IV kvartiilis). Mõõdikud on

omakorda jagatud kolme rühma – 1) need, mille väärtused vastavad seatud sihttasemele, 2)

need, mille väärtus jääb sihttasemele alla ning 3) need, mille puhul on seire puudulik ja ei ole

võimalik öelda, kas mõõdikud on arenenud soovitud sihttaseme suunas.

Esimese rühma mõõdikute puhul tuleks üle vaadata nende sihttasemed ja võimalusel

ambitsiooni suurendada. Eriti kehtib see rahaühikutes väljendatud mõõdikute puhul, sest

vahepealsetel aastatel on toimunud oluline hinnatõus. Asendada tuleks KHG mõõdik.

Otstarbekas on valida mõõdikuks samasugune mõõdik kui kliimakindla majanduse seaduse

eelnõus, st sektori KHG heide CO2 ekvivalendina, mitte suhtena toodangu väärtusesse.

Tegevussuunale 7 tuleks leida täiendavad mõõdikud lisaks REMi rahastatavale valdkonna T&A

tegevuse mahule.

Teise rühma kuuluvate mõõdikute puhul tuleks hinnata, kas PõKa 2030 omab potentsiaali neid

mõjutada. Kui sellist potentsiaali ei ole siis tuleks mõõdikud eemaldada, näiteks

maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus

on mõjutatud üldistest demograafilistest ja ühiskonna arengu protsessidest ja PõKa 2030

võimalused selle mõjutamiseks on ahtad. Kui PõKa 2030 omab potentsiaali nende mõõdikute

mõjutamiseks, siis tuleks tugevdada vastavaid meetmeid (näiteks väetiste ja TKV kasutamine,

tarbijate teadlikkus, bioohutus, põllulindude elupaiku toetavad maastikuelemendid).

Kolmanda rühma mõõdikute puhul tuleks hinnata nende olulisust PõKa 2030 eesmärkide

mõõdikuna. Need mõõdikud, mis ei ole olulised, tuleks eemaldada. Oluliste mõõdikute puhul

tuleks sisse seada seiresüsteem, mis võimaldaks nende arengut iga-aastaselt jälgida.

PõKa 2030 tegevussuundade lõikes tuleks enam tähelepanu pöörata järgmistele teemadele:

• Kliimamuutused – kliimamuutusega kohanemine (muutuvatesse ilmastiku-

tingimustesse sobilikud põllukultuurid, sordid, väetamine, taimekaitse, bioohutus ja

tootmispraktikad) ja täiendavad meetmed kliimamuutuste leevendamiseks (analüüsitud

kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus).

• Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse – konkurents põllumajandusmaale avaldub nii

taristu kui elamuehituse, energeetika, looduskaitse, aga ka kliimamuutuse

leevendamiseks vajalike meetmete kategoorias. Põllumajandustootmisega

konkureerivaid maakasutusviise ei peaks tõrjuma, kuid oluline on tagada väärtusliku

põllumajandusmaa määratlemine ja mõjus kaitsemehhanism.

• Väetiste kasutamine – uuendada tuleb nii mineraal- kui orgaaniliste väetiste kasutamise

normatiivid ja soovitused ning pakkuda põllumajandusettevõtetele tuge

täppisväetamise planeerimise ning põllupõhiste toiteelementide bilansside haldamisel.

Väetiste tõhusam kasutamine omab positiivset mõju nii sektori majandustulemustele,

vähendab põllumajanduse negatiivset mõju veekeskkonnale ja KHG heitele. Sellega

kaasneks samuti väiksem sõltuvus imporditud mineraalväetistest. Impordisõltuvust

aitaks veelgi vähendada täiendava kohaliku orgaanilise materjali väetistena ringlusse

võtmine.

• Muldade hea seisundi tagamine – enam tuleks rõhku panna muldade head seisundit

toetavate praktikate ja meetmete kombineerimisele.

• Elurikkus – jätkata tuleks pärandniitude hea seisundi kindlustamiseks vajalike

meetmetega. Enam rõhku tuleks panna ökosüsteemi teenuste mõjualade ja

maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaalu suurendamisele.

• Taimekaitsevahendite kasutamine – muutuvates kliimatingimustes on oluline, et

taimekaitsevahendite registreerimine oleks kiirem ja turul oleks laiem valik erinevaid

preparaate. Eesti turu, sh nt aiandussektori väiksuse tõttu oleks vajalik Põhja- ja

Baltimaade piirkondlikult ühesuguste reeglitega turu suunas liikumine.

• Kohalikku pärituolu loomasööda kasvatamine – arendada tuleks nii rohusöötade kui ka

teiste kohalikku päritolu loomasöötade agronoomia ja kvaliteedi alaseid teadmisi. See

aitaks suurendada loomakasvatussektori tootlikkust ja vähendada sõltuvust imporditud

loomasöödast.

• Põllumajandusloomade heaolu ja tervis on jätkuvalt oluline teema – otstarbekas on

laiendada piimakarjade puhul rakendatud kõrgemate majandamisnõuete toetuse taoline

meedet teistes loomakasvatuse harudes.

• Digiüleminek – oluline on edasi arendada andmepõhiseid digiteenuseid, nii et need

annaksid põllumajandusettevõtjale otsustustoena sellist infot, mis aitaks suurendada

põllumajandustootmise kulutõhusust ja lisandväärtust ning aitaks luua läbipaistvust

tarneahelas ja luua väärtust tarbijatele.

• Ühistegevus – jätkata tuleks ühistute arendamist. Oluline on, et ühistud koondavad

erineva suurusega põllumajandustootjaid, pakuvad võimalusi tooraine töötlemiseks

vajalike investeeringute tegemiseks ning suudavad organiseerida oma liikmete heaks

vajalikku nõustamistegevust (näiteks agronoomia, taimekaitse, tootmissisendite ja

toodanguga kauplemise jm teemadel).

• Bürokraatia vähendamine – ettevõtted teevad nõuete täitmise tõendamiseks sageli

täiendavaid kulusid (ostavad nõustamisteenust). Mõnikord võivad need nõuded olla ka

üleliigsed. Ehitiste ja rajatiste rajamiseks vajalik planeerimine ja lubade menetlus võib

võtta aastaid, mille jooksul suurenevad hinnatõusu tulemusena investeeringute kulud.

Nendes lõikudes oleks oluline bürokraatia, st sektori raha- ja ajakulu vähendamine.

• Majanduskeskkond – PõKa 2030 valdkondade konkurentsivõimet mõjutab üldine

majanduskeskkond, sh maksukeskkond, energia ja tööjõu maksumus. Et püsida

konkurentsis nii kodu- kui rahvusvahelisel turul, tuleb teha pingutusi, et maksude ja

tootmissisendite hinnatõus ei oleks kiirem kui meiega konkureerivates riikides.

• Investeeringud – suurendada tuleks stiimuleid investeeringute tegemiseks, seda nii

tagastamatu kui tagastatava abi näol.

• Arenguhüpped – et tagada PõKa 2030 valdkondade atraktiivsus noortele ja uutele

ettevõtjatele, on vajalik stimuleerida arenguhüppeid. Eelkõige puudutavad need

esmasaaduste töötlemise ja seeläbi antava lisandväärtuse suurendamist,

eksporditavale toodangule suurema lisandväärtuse andmist ning uute biopõhiste

toodete ning nende tootmis- ja ekspordivõimekuse arendamist.

• Teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon – fookusesse tuleks seada

konkurentsivõimet ja tootlikkust suurendavad tegevused, roheüleminekut toetavad

tegevused. Lisaks kohalikule teadus- ja arendustegevusele tuleks enam tähelepanu

pöörata teadmiste impordile. Olulised on praktilised rakendused, nende mõju ning

majandusliku tõhususe kohta info pakkumine. Olulistes valdkondades tuleb tegeleda

teadlaste järelkasvu tagamisega.

• Maapiirkondade arendamine – väheneva maapiirkondade rahvastiku tingimustes on

oluline üha enam kombineerida erinevate fondide võimalusi maapiirkonna ettevõtluse ja

elukeskkonna arendamisel.

Tabel 1. PõKa 2030 mõõdikute edenemine

Eesmärkide prioriteetsus

Hinnang mõõdiku sihttaseme saavutamisele

IV kvartiili eesmärgid III kvartiili eesmärgid II kvartiili eesmärgid I kvartiili eesmärgid

Mõõdiku väärtus vastab või ületab sihttaset

• Lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus

• Pestitsiidide kvaliteedi piirväärtust ületavate põhjaveeseirejaamade osakaal NTA-l

• TKV jääkide sisaldus mullas

• Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv

• Taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvaheliste teatiste arv

• Kalandus- ja vesiviljelussektori lisandväärtus töötaja kohta

• Eesti päritolu kalandus- ja vesiviljelus-sektori eksporditavate toodete koguväärtus

• Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus (t)

• KHG heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta

• Põllumajandussektori NH3 heitkogus

• Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks

• Toiduohutuse baromeeter

• Tarbija kindlustunde indeks

• Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala

• Toimivad riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud, mis võimaldavad kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt

• Maapiirkonna SKP elaniku kohta

• Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives

• Maaeluministeeriumi rahastatav valdkonna teadus- ja arendustegevuse maht (eurodes)

• Kohalike ohustatud tõugu loomade arv, liigiti (3)

• Erinevate põllumajandussektori harude netolisandväärtus tööjõuühiku kohta

• Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe

• Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtus

• Suhtelise vaesuse määr maapiirkonnas

• Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr

• Kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtete müügitulu

Mõõdiku väärtus jääb sihttasemele alla

• NTA-l põhjavee seirepunktide osakaal, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l

• TKV kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes (kg/ha)

• Tarbija teadlikkuse baromeeter

• Heas seisus kalavarude osakaal

• Tulemiga „vastab nõuetele“ kontrollide osakaal kalakaitses

• Kalapüügi harrastajate arv

• Majanduslik mõju ühe kalapüügi harrastaja kohta aastas

• Kalandustoodete tarbimine Eestis (kg/inimene)

• Eriti ohtliku loomataudi esinemine, arv

• Kohustuslikult (EL) teavitamisele kuuluvate taudijuhtumite arv

• Antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU)

• Sordilehte võetud sortide arv, sh Eestis aretatud sortide arv

• Osakaal Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toitu

• Regulaarselt (vähemalt kord nädalas) mahetoitu tarbivate inimeste osakaal

• Põllulinnuindeks

• Kohalike ohustatud tõugu loomade arv, liigiti (4)

• Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus

• Kalandus- ja vesiviljelussektoris hõivatute keskmine vanus

• Kalandusettevõtete töökohtade arv

Mõõdiku seire on puudulik

• Piirnormi ületavate TKV jääkidega proovide osakaal Eesti päritolu toidus

• Eestis sertifitseeritud seemne sortide arv

• Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses

• Ühistu teenitud müügitulu liikme kohta

• Ühistusse koondunud põllumajandustootjate arv (keskmine ühistu liikmete arv)

• Ühistute müügitulu osatähtsus kogu põllumajandussektori müügitulus

• Kodumaiste toodete osakaal jaekaupluste sortimendis

• Põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu

• Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa osakaal kasutusest olevast põllumajandusmaast

• Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosas olevate loomade arv

• Jõudluskontrollis osalevate loomade arvu osakaal loomade arvust kokku

• Põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu aastaühiku kohta võrreldes EL keskmisega

• Toiduainetööstuse lisandväärtus hõivatu kohta võrreldes ELi keskmisega

• Noorte juhtide (alla 40-aastaste) osakaal põllumajanduslikes majapidamistes

• Töödeldud toodete osakaal Eesti põllumajandus- saaduste ja toidukaupade ekspordis

• Stabiilsete ekspordi sihtturgude arv

• Kalandus- ja vesiviljelussektori keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse)

Sissejuhatus

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) vahe-

hindamise eesmärk on hinnata PõKa 2030 edenemist, tuua välja arengukava täiendamise ja

muutmise vajadused ning poliitikasoovitused vastates järgmistele küsimustele:

• Millised muutused on toimunud välis- ja sisekeskkonnas?

• Kuidas on edenenud seatud eesmärkide suunas liikumine?

• Milliseid muutusi oleks vaja PõKa 2030 mõõdikute ja nende sihttasemete puhul teha?

• Kas PõKa 2030 tegevussuundade (TS) hetkeolukorra kirjeldus on endiselt asjakohane

või on olukord oluliselt muutunud?

• Kas PõKa 2030 adresseerib endiselt relevantseid probleeme?

• Millised on vajadused rõhuasetuse muutmiseks?

• Milliseid sekkumisi on PõKa 2030 kehtimise ajal seni rakendatud?

• Milliseid sekkumisi tuleks muuta?

• Millised sekkumised ei ole enam vajalikud?

• Milliseid sekkumisi tuleks täiendavalt rakendada tulenevalt olukorra ja vajaduste

muutustest?

PõKa 2030 edenemist hinnatakse mõõdikute ja rakendatud sekkumiste põhjal. Hindamisse

kaasati Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi (REM) osakonnad, PõKa 2030 sihtrühmade

esindajad ning Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hindamismeeskond.

TS elluviimise eest vastutavad REM-i osakonnad analüüsisid PõKa 2030 tekstis TS

hetkeolukorra kirjeldusi ning vastasid järgnevatele küsimustele:

• kas hetkeolukorras on toimunud olulisi muutusi?

• Millised on olulised välis- ja sisekeskkonnas toimunud muutused?

• Millised on olulised sektoris toimunud muutused?

• Milliseid täiendusi ja/või parandusi soovitaksite hetkeolukorra kirjeldusse teha?

PõKa 2030 sihtrühmade esindajad kaasati 25.11.2024 Sakus toimunud kaasamispäeval, kus

neil paluti hinnata aastatel 2020-2024 maailmas ja Eestis toimunud muutusi, PõKa 2030

eesmärkide olulisust ning viies arutelurühmas (taimekasvatus, loomakasvatus, kalandus,

maaelu ja teadus) arutleti, millised trendid ja põhjused on kaasa aidanud mõõdikute

sihttasemete saavutamisele; millised trendid ja põhjused on mõõdikute sihttasemest maha

jäämise taga; millised on vastava valdkonna täiendavad vajadused, mis tulenevad muutustest

Eestis ja maailmas; mida tuleks täiendavalt teha, et sihttasemest maha jäävad mõõdikud

jõuaks sihttasemeni; millised sekkumisi on vaja, et toime tulla muutustega Eestis ja maailmas.

Aruande esimene peatükk annab ülevaate muutustest keskkonnas – muutustest maalimas,

Eestis ja looduskeskkonnas. Teine peatükk analüüsib TS kaupa PõKa 2030 edenemist andes

hinnangu olukorra kirjeldusele, eesmärkide saavutamisele, sekkumiste rakendamisele ja

edasiste sekkumiste vajadusele. Kolmandas peatükis on esitatud poliitikasoovitused. Aruanne

lõpeb kokkuvõttega.

1. Muutused välis- ja sisekeskkonnas

Pärast PõKa 2030 vastuvõtmist, aprillis 2021, on koostatud mitu valdkonnaga seotud poliitika-

dokumenti, mis käsitlevad muutusi keskkonnas. Lisandunud dokumendid ilmestavad hästi

täiendavaid vajadusi ja teemasid, millele PõKa 2030 muutmisel tuleks enam rõhku panna.

Paralleelselt PõKa 2030 loomisega koostati aastatel 2018-2019 Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja algatusel arengukava „Eesti põllumajandus ja toit 2030“1, mis seab

tegevussuundadeks tootearenduse ja innovatsiooni, konkurentsivõime ja kestlikkuse,

kommunikatsiooni ja mainekujunduse, koostöö ja ühistegevuse ning inimeste arendamise.

2022. aastal avaldati Riigikantselei juures tegutsenud Rohepoliitika eksperdirühma raport2.

Vabariigi Valitsusel on Rohepöörde tegevusplaan3. Aastastel 2022-2023 koostati rohe-

ülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas4. 2023. aastal koostati

REMi ja Kliimaministeeriumi (KLIM) koostöös Ringbiomajanduse teekaart5. Keskkonna

arengutest tulenevaid vajadusi kirjeldab 2024. aastal valminud kliimakindla majanduse

seaduse eelnõu ja selle seletuskiri6. EL tasandil on lisaks Rohelise kokkuleppega7 seotud

algatustele ja direktiividele ilmunud põllumajanduse tulevikku käsitlev raport8. 19.02.2025

avaldati Euroopa Komisjoni (EK) teatis EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP)

tulevikuvisioonist9.

Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas võtab peamised

trendid kokku järgmiselt. Eesti väike avatud majandus on tugevas seoses maailmas toimuvate

muutustega. Maailma rahvastiku ja toidu nõudluse kasvuga kaasneb võimalus ekspordiks.

Kliimamuutusega toimetulek, keskkonnahoid ning kiimaneutraalsuse poole püüdlemine on

endiselt prioriteetsed. Tehnoloogia arengut ja kasutuselevõttu soodustavad teadus, inno-

vatsioon, teadmussiire ja ettevõtete investeeringud. Toitumine mõjutab oluliselt rahvatervist,

toidu- ja söödaohutuse ja tooraine puhtuse tagamine ning tarbija teadlikkuse suurendamine

vajab tähelepanu. Toidu tarneahelas kadude ja raiskamise vähendamine koos ringbio-

majanduse arendamisega on väljakutse ja võimalus. Erinevate geopoliitiliste arengute ja

viiruskriisi taustal on oluline toidujulgeoleku, sh toidu ja oluliste tootmissisendite (energia,

väetised, valgurikkad söödad) varustuskindluse ja suveräänsuse tagamine. Ettevõtjate

kindlustunne on alates 2021. aastast madal, vajalikud on stiimulid tootlike ja mittetootlike

investeeringute tegemiseks. Tarbija kindlustunne tuleviku ees on vähenenud koos aastatel

2022-2024 toimunud inflatsiooni, ostujõu jätkuva languse ja maksumuudatustega.

Vahehindamise kaasamispäeval paluti osalejatel märksõnadega tähistada peamisi muutusi,

mis on aastatel 2020-2024 Eestis ja maailmas toimunud. Tulemused on sõnapilvena kokku

võetud joonisel 1. Peamised märksõnad, mis välja toodi, on: geopoliitiline olukord ja sõda

Ukrainas, kliimamuutus, põllumajandussektori kontsentreerumine, tööjõupuudus, rohe-

1 Viira, A.-H., Aro, K. (2020) Eesti põllumajandus ja toit 2030. Piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektori ning nendega seotud töötleva tööstuse arengukava 2020–2030. Kokkuvõte. 2 Arjus, T., Dembovski, I., Helm, A., Hääl, M., Kütt, A., Lepasepp, P., Muld, M., Rannala, M., Sooväli Sepping, H., Sulling, A., Toomsalu, M., Truuverk, E., Viira, A.-H. (2021) Rohepoliitika eksperdirühma raport. 3 Vabariigi Valitsus. Rohepöörde tegevusplaan. 4 Viira, A.-H., Prits, M., Aro, K., Ariva, J., Lillemets, J. (2023) Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas – piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. 5 Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium (2023) Ringbiomajanduse teekaart. 6 Kliimaministeerium (2024) Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskiri. 7 Euroopa Ülemkogu. Euroopa Liidu Nõukogu. Euroopa roheline kokkulepe. 8 Strategic Dialogue on the Future of EU Agriculture. A shared prospect for farming and food in Europe. 9 European Commission. Vision for Agriculture and Food.

üleminek, majanduslik ebastabiilsus, sh hindade ja maksude tõus, pandeemia kogemus,

muutused tarneahelates ja mittetoimiv regionaalpoliitika.

Joonis 1. Muutused Eestis ja maailmas aastatel 2020-2024. (Allikas: PõKa 2030

vahehindamise kaasamispäev).

1.1. Muutused ja trendid maailmas

Maailma rahvaarvu kasv jätkub peamiselt madalama elatustasemega riikides, globaalne toidu-

nõudlus suureneb. 2050. aastaks prognoositakse 2018. aastaga võrreldes 28%-list rahvastiku

kasvu, millest üle poole leiab aset Aafrikas ja kolmandik Aasias10. Kiire majandusarenguga

riikides suureneb keskklass ja toidu, sh loomse toidu tarbimine. Rahvastiku kasv survestab

toidusüsteeme, looduskeskkonda ja kliimat11. Põllumajandusmaa on maailmas viimase 20

aastaga vähenenud 3%12. Osades piirkondades muudetakse rohu- ja metsamaad põllumaaks,

teisal kaotatakse põllumajandusmaad taristule, tööstus- ja elamupiirkondadele13,14.

Toidujulgeolekut tagavad globaalsed läbipõimunud15,16 tarneahelad, mis loovad võimalusi

eksportivatele riikidele, kuid soodustavad toidu tootmise kontsentreerumist ja vähendavad

selle mitmekesisust17. Demograafilised protsessid, sh vananev tarbija nii Euroopas kui Eestis,

avaldavad mõju toidusektorile, kuna ootused pakutavale muutuvad.

Põllumajanduse keskkonnamõju suureneb ja kliimamuutus mõjutab ühe enam toidutootmist.

Põllumajandustootmise kasv on käinud käsikäes suurema mineraalväetiste ja taimekaitse-

vahendite (TKV) kasutamisega. Sellega on kaasnenud suurem kasvuhoonegaaside (KHG)

heide. Kliimamuutuse tõttu sagenevad äärmuslikud ilmastikuolud, keskmine õhutemperatuur

kasvab, sademete režiim muutub, kahjurid, taime- ja loomahaigused levivad uutesse

10 Annual population. FAOSTAT. Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO). 11 Marr, B. (2022) The Biggest Future Trends In Agriculture And Food Production. Forbes Media. 12 FAOSTAT. Land Use. 13 UNFCCC (2021) National Inventory Submissions 2021. United Nations Framework Convention on Climate Change. 14 FAO (2022) The State of the World’s Forests 2022. Forest pathways for green recovery and building inclusive, resilient and sustainable economies. 15 The World Bank. (2021) Needed: A Climate-Smart Food System That Can Feed 10 Billion. 16 FAO (2012) Global Trends and Future Challenges for the Work of the Organization. Web Annex. 17 Chung M. G., Lui, J. (2022) International food trade benefits biodiversity and food security in lowincome countries. Nature Food, 3 (2022), 349–355.

piirkondadesse. Euroopas ja maailmas laiemalt on probleemiks muldade degradeerumine,

liikide ja nende elupaikade kadu18,19, jäätmete, saaste- ja jääkainete kuhjumine keskkonnas20.

Looduskeskkonna üldise seisundi halvenemine mõjutab põllumajandust negatiivselt. Osades

piirkondades väheneb magevee kvaliteet ja kättesaadavus21,22,23.

Umbes kolmandik toidust läheb raisku, kadude vähendamine võimaldaks säästa ressursse ja

keskkonda. Toitumine ja rahvatervis on tihedalt seotud. ELis on enam kui pool täiskasvanuist

ülekaalulised või rasvunud24. Eestis oli 2020. aastal 52% inimesi liigse kehakaaluga, nende arv

kasvab nii täiskasvanute kui kooliõpilaste seas25,26. Vananeva rahvastikuga riikides pööratakse

tervishoiu- ja sotsiaalkulude ohjamiseks üha enam tähelepanu tervist toetava toidukeskkonna

kujundamisele, sh tasakaalustatud toitumist toetava, madalama soola, suhkru ja küllastunud

rasvhapete sisaldusega toidu kättesaadavusele.

Toidu päritolu, koostis, tootmisviisid, keskkonnamõju ja eetilisus on olulised teemad tarbijale,

kuid lünklikud teadmised öko- ja toidusüsteemidest toovad kaasa tähelepanu keskendumise

üksikutele probleemidele, mitte süsteemsetele lahendustele27. Lääneliku toitumisega piir-

kondades väheneb loomse toidu tarbimine ja suureneb nõudlus taimse toidu ja loomse toidu

alternatiivide järele. Üha enam teadvustatakse mulla, elurikkuse, põhja- ja pinnavee rolli

ökosüsteemis ja põllumajanduses ning nende kaitsmise vajadust28. Sinimajanduse kasvav

osa toidu tootmisel ja paljude veekogude halb seisund muudab veelgi olulisemaks veekogude

seisundile tähelepanu pööramise29.

ELi rohelise kokkuleppe eesmärk on majanduse ressursitõhususe ja konkurentsivõime

tagamine, majanduskasvu lahutamine ressursikasutusest ja KHG netoheite nulli viimine. Põllu-

majanduse ja toidu valdkonnas nihkub tähelepanu toidujulgeoleku kindlustamiseks vajaliku

majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna säilimise tagamisele30. Kliima-

neutraalsuse saavutamiseks võib muutuda ka põllumajandus- ja toidusektoris aktuaalseks

süsiniku sidumise ja heitkogustega kauplemine ning heite maksustamine31. Üha olulisem on

toidutootmise kliima- ja keskkonnajalajälje hindamine ning selle vähendamine32.

Põllumajanduse negatiivse keskkonnamõju ohjamiseks, positiivse mõju ja kliimamuutusega

kohanemise võime suurendamiseks, muldade seisundi parendamiseks, elurikkuse säilitami-

seks ja suurendamiseks on vaja enam rakendada piirkondlikke olusid ja tootmise struktuuri

arvestavaid keskkonnahoidlikke tootmisviise, sh taastav põllumajandus, agroökoloogia,

mahepõllumajandus ja süsinikupõllundus. Samuti on vaja tagada põllukultuuride ja sortide,

loomaliikide ja tõugude ning põllumajandusmaastike mitmekesisus.

Täppistehnoloogia, autonoomsed seadmed, andurid ja digitaalsed tööriistad aitavad optimee-

rida tootmist, vähendada keskkonnamõju, annavad seireks, teadus- ja arendustööks (T&A),

18 Hancock, L. (2022) What is biodiversity? Why it's under threat and why it matters. World Wildlife Fund. 19 Carrington, D. (2018) What is biodiversity and why does it matter to us? The briefing. The Guardian. 20 Nathanson, J.A. The Pollution Problem. Encyclopædia Britannica. 21 UNSG (2018) United Nations Secretary-General’s plan: water action decade 2018-2028. 22 UNEP (2022) Freshwater Strategic Priorities 2022–2025 to implement UNEP’s Medium-Term Strategy. 23 EEA (2025) Water scarcity conditions in Europe. 24 European Commission. (2021) Over half of adults in the EU are overweight. Products Eurostat News. 25 Reile, R., Veideman, T. (2021) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tervise Arengu Instituut. 26 Gluškova, N., Nelis, L., Nurk, E. (2021) Eesti õpilaste kasvu seire: 2018/19. õppeaasta uuringu raport WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Tervise Arengu Instituut. 27 Euroopa Komisjon. (2019) KOMISJONI TEATIS. Euroopa roheline kokkulepe. COM(2019) 640 final. 28 United Nations. Support Sustainable Development and Climate Action. 29 Euroopa Komisjon. (2019) KOMISJONI TEATIS. Euroopa roheline kokkulepe. COM(2019) 640 final. 30 Euroopa Komisjon. (2019) KOMISJONI TEATIS. Euroopa roheline kokkulepe. COM(2019) 640 final. 31 Climate adaptation platform. Denmark is First Country to Tax Agriculture Emissions. 32 Verschuuren, J. Towards EU carbon farming legislation: what is the role of the ETS?

poliitika kujundamiseks ja tarbijate teavitamiseks vajalikke andmeid. Hüdropoonika ja

vertikaalne põllumajandus aitavad kokku hoida vett, mulda ja ruumi. Biotehnoloogiad

võimaldavad luua tootlikke, kliima- ja keskkonnamuutustele vastupidavamaid põllukultuuride

sorte, parandada põllumajandusloomade tõuomadusi ja asendada fossiilsetel materjalidel

põhinevaid väetisi ja keemilisi TKV. Loomsele toidule alternatiivide otsimise tõttu tuleb turule

uusi toidutoormeid ja uuendtoite.

Ringbiomajandus on roheülemineku eeldus ja võimalus kasutada taastuvaid bioressursse

toidu, sööda, materjalide, biokomponentide ja energia tootmiseks, asendada fossiilseid

tooraineid, vähendada jäätmeid ja kadusid. Selleks on vaja tugevdada koostööd ettevõtjate,

kohalike omavalitsuste, haridus- ja teadusasutuste ja ministeeriumide vahel.

Viiruskriis, halvenenud julgeolekuolukord, geopoliitilised muutused ja tarneahelate katkestu-

sed on esile tõstnud toidujulgeoleku, sh toidu ning tootmissisendite (energia, väetised, valgu-

rikkad söödad) varustuskindluse olulisuse. EL suund on tootmissisendite impordisõltuvuse

vähendamine. Varasemast olulisem on ettevõtete regionaalne hajutatus, toimepidevus ja

lühemad tarneahelad. Ka linnapõllumajandus pakub üha enam võimalusi toidu tootmise

tarbijatele lähemale toomiseks.

Roheülemineku võtmeküsimus on ettevõtjate investeerimisvõime ja -valmidus ebakindlas

keskkonnas. Võõrvahendite kaasamisel omab järjest suuremat rolli investeeringute kliima- ja

keskkonnamõju, mistõttu muutub üha olulisemaks põllumajanduse ja toidutootmise

läbipaistvus kliima- ja keskkonnajalajälje, tootmissisendite ja -praktikate osas.

Viimasel 30 aastal on toidu osa leibkondade kuludest vähenenud ja tarbija valikuvõimalused

laienenud. Toidu, energia ja teiste tootmiskulude kiire hinnatõus aastatel 2021-2023

suurendas tarbijate, põllumajandustootjate ja toidutööstuse ebakindlust. On võimalik, et

toidule kulub tulevikus senisest suurem osa sissetulekust ning suureneb oht, et ligipääs tervist

toetavale toidule kui põhivajadusele väheneb, seda eriti madalama sissetulekuga tarbijate

seas. Erinevate riikide ja piirkondade roheüleminekuga tegelemise soov ja võime erinevad.

Seetõttu võib süveneda lõhe tehnoloogiliselt ja/või ökoloogiliselt eesrindlike ja teiste riikide

toidutootjate vahel ning sõltuvalt valikutest kas aheneda või paraneda müügivõimalused

erinevatel turgudel.

Tulevikku vaatavalt33 on EL-is oluline konkurentsivõimeline ja osapoolte suhtes õiglane toidu

väärtusahel, keskkonna, majanduslikes ja sotsiaalsetes aspektides kestlikum põllumajandus

ja ÜPP tugevam toetus roheüleminekuks. Roheülemineku rahastamiseks on oluline ettevõtjate

ligipääs kapitalile. Kestliku toidusüsteemi kujundamiseks on tarvis teha tervist toetavad

valikud tarbijatele kättesaadavamaks ja ergutada kestlike tootmispraktikate kasutamist,

kasutada ringbiomajanduse võimalusi, viia kaod ja jäätmed miinimumi. Säilenõtkuse taga-

miseks on vaja kaitsta põllumajandusmaad ja muldi, laiendada kliimamuutusega kohanemist

toetavaid tegevusi, suurendada põllumajandus- ja toidusektoris kriisikindlust ja riskide

juhtimise võimekust. Tulevikukindel põllumajandussektor peab olema atraktiivne valik

põllumeeste uuele põlvkonnale, töötajatele atraktiivne ja ohutu, tagama soolise tasakaalu ja

võimestama maakogukondi. Nende muutuste toetamiseks on vaja lihtsam ligipääs

teadmusele ja innovatsioonile, T&A investeeringud, uute tehnoloogiate turule jõudmist

võimaldavad regulatsioonid, vastutustundlik digiüleminek ja sotsiaalne innovatsioon.

33 Strategic Dialogue on the Future of EU Agriculture. A shared prospect for farming and food in Europe.

11.02.2025 avaldatud EK teatis34 järgneva finantsperioodi raamistiku kohta on mõjutatud

geopoliitilistest arengutest EL naabruses, rahaturgudel valitsevast volatiilsusest, vajadusest

olla paindlik ning reageerida kriisidele. Suurim väljakutse on lisandväärtuse suurendamine

kulutuste suhtes. EL ettevõtteid mõjutavad ebavõrdsed rahvusvahelised konkurentsitingi-

mused (teiste riikide madalamate keskkonna- ja sotsiaalsete standardite tõttu), kõrged

energia hinnad, oskuste ja tööjõu puudujääk ning ebapiisav kapitalile juurdepääs. Koos

julgeolekuohuga suureneb ebakindlus. Ebaregulaarne ränne, ebaühtlane piirkondade areng,

looduskaitselised piirangud ja kliimaga seotud katastroofid mõjutavad elukvaliteeti,

sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. EL eelarve peaks siduma prioriteedid ühtseks

kogumiks, mis teenib EL huve globaalselt (kaubandusest materjalide, energia, kliima ja

rändeni). EL eelarve praeguse 50 erineva programmi vähendamine muudaks eelarve

kasutamise lihtsamaks ja vähendaks eelarve administreerimise kulu. Rohe-, digi- ja sotsiaalse

ülemineku rahastamine vajab avalikke investeeringuid ja erakapitali kaasamist. Jätkatakse

tulemustele orienteeritusega. Horisontaalsed prioriteedid on kliimaga seotud tegevused,

elurikkus ja sooline võrdsus. EL eelarve peaks olema paindlik, mis eeldab tasakaalu

pikaajaliste investeeringute ning kriisidele reageerimise vahel. Senine EL eelarve maht on

olnud 1,02% kogurahvatulust, millele lisati perioodil 2021-2027 taasterahastu (NextGeneration

EU35) vahendeid 0,7% ulatuses kogurahvatulust. Järgmise EL mitmeaastase finantsraamistiku

(MFF 2027+) sisu tutvustatakse juulis 2025.

19.02.202536 avaldati EK teatis põllumajanduse ja toidu visioonist kuni 2040. aastani. Selle

kohaselt on oluline õiglane tarneahel, kus põllumajandustootjat ei tohiks sundida toodangut

müüma alla tootmiskulude. Turgude läbipaistvus nii kulude kui marginaalide osas peab

suurenema. Tuleviku ÜPP defineerib selgemalt tasakaalu regulatsioonide ja toetustel

põhineva poliitika vahel. Eelistatud on aktiivsed tootjad, kes panustavad keskkonnahoidu.

Toetusi peaksid saama need, kes seda enim vajavad (ebasoodsad piirkonnad, noored ja

alustavad põllumajandustootjad, mitmekesine tootmine). Asjakohastena nähakse ökosüstee-

mi teenuste (ÖST) ja investeeringute toetamist, kuid ka juurdepääsu nii kriisi- kui riskijuhtimise

instrumentidele. Tulemustele orienteeritus koos paindlikkusega pakuks võimalusi erinevatele

tootmispraktikatele. Bio- ja ringmajandus omavad põllumajanduses suurt potentsiaali, samuti

süsinikupõllundus ja nn looduskrediit. Omatoodetud taastuvenergia kasutamine ning ülejäägi

turule pakkumine võiks olla põllumajandustootmise osa. Põlvkondade vahetuse tööriistana

nähakse pensionile jäämise skeeme ning maksusoodustusi. Imporditud valgust sõltuvuse

vähendamine hõlmab nii tarbimise kui tootmise poole tegevusi. Kohalike väetiste kasutamine

peaks vähendama sõltuvust imporditavatest sisenditest. Jätkuvalt tegutsetakse globaalsetel

turgudel saavutamaks konsensust põllumajandustootmise ja toidu standardite osas. Taha-

plaanile ei jäeta loomade heaolu ega toiduohutust. Loomakasvatuses on vajadus pikaajalise

visiooni järele. Valmisolek kriisideks ning riskidega toimetulek vajavad nii EL kui liikmesriikide

tasemel täiendavat tähelepanu. Soov on vähendada ettevõtjate koormust seoses regulatsioo-

nide ja bürokraatiaga, abiks kaugseire ja andmejagamise tehnoloogiad. Kliimaneutraalsuse

eesmärgist ei ole loobutud. Põllumajandus ja loodushoid peavad suutma kooskõlas

tegutseda. ÜPP osaks jääb maapiirkondade elujõulisusele kaasa aitamine, rural proofing

printsiibi jätkamine, LEADER kogukonna juhitud tegevused ning nutikate külade koostöö

tugevdamine. Tarbijale suunatud tegevustest toetatakse koolikavasid, geograafiliste tähiste

kasutamist, lühikesi tarneahelaid. Toidutööstuses on vajalik arendada ärimudeleid, mis

34 Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Concil, the European Economic and Social Committee and the Committee of yhe Regions „The road to the next multuannual financial framework“, 11.2.2025 COM(2025) 46 final 35 Taasterahastu „NextGenerationEU“: tugevam ja vastupidavam Euroopa - Euroopa Liit 36 Vision for Agriculture Food - European Commission

tugevdavad igat tarneahela lüli. Toidu raiskamise ja kadude vähendamiseks jätkatakse

jõupingutusi. Majanduse mootorina töötavate T&A, innovatsiooni, teadmussiirde ja oskuste

parandamise tegevusi toetatakse ka edaspidi. Digitaliseerimine võimaldab rakendada enam

põhimõtet „kogu üks kord ja kasuta mitu korda“.

1.2. Valdkonnapoliitikate arengud Eestis

Rohepoliitika eksperdirühma raport37 märgib, et koostöös ettevõtjate, teadlaste ja

ekspertidega tuleb välja töötada põllumajandus- ja toidusektori roheülemineku eesmärgid ja

prioriteedid ning integreerida need läbivalt poliitikameetmetesse. Raport soovitab koostada

riikliku prioriteetide nimekirja digitaalsetest rohelahendustest ja asuda neid arendama. Raport

sõnastab, et kõikide tasandite otsused peavad olema kooskõlas rohepöörde tegevuskava

eesmärkidega ning olema:

1) kliimaneutraalsuse suunas liikumisele kaasa aitavad;

2) elurikkust, ökosüsteemide head seisundit ja loodusressursside säästlikku kasutust

toetavad ning vajaduse korral nende taastamist ja taastumist edendavad;

3) ressursikasutust vähendavad/tõhustavad ja ringmajandust edendavad;

4) sotsiaalset õiglust tagavad, regionaalselt tasakaalustatud ja vastutustundlikud;

5) konkurentsivõimet toetavad ja kulutõhusad.

Rohepoliitika raport soovitab välja töötada meetmed biogaasi tootmisvõimekuse arenda-

miseks. Kestliku toidusüsteemi peatükk käsitleb mineraalväetiste ja TKV kasutamist,

elurikkust toetavat ja taastavat põllumajandust, KHG ja õhusaasteainete heite ohjamist,

loomatervist ja antimikroobsete ainete kasutamist, mahepõllumajandust ja roheüleminekut

toetavaid digilahendusi. Tehakse ettepanekud toidutööstuse arendamiseks, toidukadude ja

toidukultuuri alase teadlikkuse arendamiseks, ebaausate kaubandustavade seireks ning

toidujulgeoleku ja toimepidevuse suurendamiseks. PõKa 2030 kontekstis on olulised

ringmajandust, jäätmete vähendamist, ruumiplaneerimist, elurikkust, maakasutust ja bio-

ressursside väärindamist käsitlevad soovitused. Välja on toodud kliimamuutusega

kohanemise vajadus ja seda toetavad tegevused.

Ringbiomajanduse teekaart38 valmis 2023. aastal REM-i ja KLIM-i koostöös. Ajendatult

Euroopa rohelisest kokkuleppest ja EL biomajanduse strateegiast39 määratleb see arenguks

vajalikud lühi ja pikaajalised tegevused kuni 2035. aastani ning vajaduse piirkondlike

teekaartide järele40. Peamised TS on suurem lisandväärtus, kestlik ressurssidega varustatus,

elurikkuse hoidmine, T&A, innovatsioon ja tehnoloogia, konkurentsivõimeline ettevõtlus-

keskkond, haridus, oskused ja teadlikkus.

Roheülemineku teekaart neljas põllumajanduse valdkonnas41 võtab kokku globaalsed trendid,

roheülemineku eesmärgid ja mõõdikud, peamised tegevused, uuringute ja teadmussiirde

vajadused ning ärimudelite uuendamise võimalused. Eesmärgid on seotud keemiliste TKV

kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamisega, taimetoitainete kao vähendamisega,

37 Arjus, T., Dembovski, I., Helm, A., Hääl, M., Kütt, A., Lepasepp, P., Muld, M., Rannala, M., Sooväli Sepping, H., Sulling, A., Toomsalu, M., Truuverk, E., Viira, A.-H. (2021) Rohepoliitika eksperdirühma raport. 38 Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium (2023) Ringbiomajanduse teekaart. 39 European Comission. Bioeconomy strategy. 40 Ringbiomajandus | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 41 Viira, A.-H., Prits, M., Aro, K., Ariva, J., Lillemets, J. (2023) Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas – piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris.

antimikrobiootikumide kasutamise vähendamisega, mahetoidu tootmise ja tarbimise suuren-

damisega, KHG heite vähendamise ja süsiniku sidumise suurendamisega, põllumajandus-

maastike mitmekesistamise, elurikkuse ja elupaikade kaitsega, tervist toetava toitumise ja

toiduohutuse alase teadlikkuse suurendamisega, jäätmetekke vältimisega, kõrvalsaaduste ja

jäätmete ringlusse võtmisega, põllumajanduse ja toidusektori tarneahelas lisandväärtuse

suurendamisega. Sektorite kaupa on peamised ettepanekud järgmised.

Piimandus – söödakultuuride mitmekesistamine, elurikkust toetavad ja keskkonnamõju

vähendavad praktikad, karjaterviseprogrammide rakendamine, suurem ambitsioon ravimi-

kasutuses, et toota veelgi kvaliteetsemaid tooteid spetsiifiliste ootustega ja kõrgema

maksevalmidusega tarbijatele. Eelduseks on osapoolte tihenev koostöö ja head kliendisuhted.

Majanduslikku elujõulisust tagavad muutused, mis tagavad suurema lisandväärtuse.

Lihasektor – sarnane piimandusega, lisaks uued tööprotsessid ja tehnoloogiad loomsete

kõrvalsaaduste väärindamiseks, uued tooted, mis loovad täiendavat lisandväärtust.

Aiandus – keskkonnasäästlikult toodetud toodangu mahu suurendamine. Uued tehnoloogiad

ja protsessid ning koostöö väärtusahela ettevõtetega jäätmete ja kõrvalsaaduste väärinda-

miseks ning sealt saadud toodete pakkumine teistele sektoritele. Tõhusam energiakasutus

ning energiaaktsiiside soodustused, mis vähendaksid keskkonnasõbraliku katmikalaaianduse

tootmiskulusid ja võimaldaks suurendada aastaringselt kodumaist, värsket ja keskkonna-

sõbralikku aiandustoodangut.

Teraviljasektor – kõrgemate standarditega kvaliteedikavad nõudlikuma tarbija ootustele

vastamiseks. Turvasmuldade kasutusotstarbe muutmine, süsinikupõllundus ja maakasutuse

muutmine leevendavad kliimamuutust. Täppisviljelus, e-põlluraamatu kasutuselevõtt,

ettevõtjate, nõustajate ja teadlaste koostöö võimaldab teha andmepõhiseid otsuseid ja

kasutada tõenduspõhiseid turundusargumente. Tehnoloogiainvesteeringud suurendavad

tootlikkust. Keskenduda ärimudeli muutustele, millega kaasneb kõrgem lisandväärtus.

Eestil on kohustus jagatud jõupingutuste määrusega (EL) 2018/84242 kaetud sektorites

vähendada KHG heitkogust 2030. aastaks võrdluses 2005. aastaga 24%. Koostatav

Kliimakindla majanduse seadus43 seaks nii põllumajandusele, maakasutuse kui tööstus-

sektorile sektoripõhised eesmärgid, kuid toidu tootmist mõjutavad kaudselt ka energeetikale,

hoonetele, transpordile ja jäätmetele seatavad eesmärgid. Eelnõu seletuskirja kohaselt on

piisav toit eluks hädavajalik, mistõttu põllumajandustootmise mahtu nähakse samasugusena

kui praegu. KHG heite vähendamiseks plaanitakse saavutada lisameetmetega. KHG inventuuri

metoodikat soovitatakse arendatakse selliselt, et põllumajandustootmise, maakasutuse

muutuse ja rakendatavate meetmete mõju KHG heitele oleks võimalik täpsemalt hinnata.

Põllumajandussektorile (koos põllumajanduse LULUCF osaga) on planeeritud sätestada KHG

heitkoguse vähendamise eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040 järgmiselt:

1) 2030. aastaks -14% võrreldes 2022. aastaga ehk -45% võrreldes 1990. aastaga;

2) 2035. aastaks -17% võrreldes 2022. aastaga ehk -46% võrreldes 1990. aastaga;

3) 2040. aastaks -18% võrreldes 2022. aastaga ehk -48% võrreldes 1990. aastaga.

Nende eesmärkide täitmiseks on vajalik karjatatavate kariloomade osakaalu suurendamine,

täiendavate biogaasijaamade rajamine, säästlikkuse kriteeriumidele vastava vedela biokütuse

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, 30. mai 2018, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused. 43 Kliimaministeerium. Kliimakindla majanduse seadus.

kasutamine põllumajandusmasinates, mineraalväetiste kasutamise vähendamine, märgala-

viljelus, maakasutuse muutmine, sh turvasmuldade harimisest tuleneva heite vähendamiseks

turvasmuldadel asuva põllumaa viimine püsirohumaaks.

Maakasutussektori eesmärk aastaks 2030 on saavutada 0-netoheide ning alates 2035.

aastast olla sidumises, mis võimaldaks kompenseerida teistes sektorites tekkivat KHG heidet,

mida pole võimalik vähendada ega tehnoloogiliselt siduda. Selle eesmärgi saavutamiseks on

vajalik elurikkust ja põllumajandustootmist arvestav metsastamine valitud aladel, kahjustunud

ja süsinikurohkete ökosüsteemide taastamine raadamise kompenseerimiseks, kiirekasvulised

istandused, aiandusturba kaevandamise vähendamine, turvasmuldadele heidet minimeeriv

majandamine, raadamise kahandamine, maahõive prioritiseerimine läbi oskusliku

planeerimise, rohevõrgustiku säilimine ja hea seisund.

Riigile kuuluv AS Eesti Varude Keskus44 vastutab hädaolukorra lahendamiseks, riigi varustus-

kindluse, julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike varude ning taristu

olemasolu ja kasutuselevõtu eest. Muuhulgas on keskuse ülesandeks korraldada toidu ja

veterinaarravimite ning vedelkütuse varu moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmine.

Toidu varustuskindluse strateegia 2023+45 sõnastab varustuskindluse sammastena toiduga

isevarustatuse, toimepidevad ettevõtted, toimiva väliskaubanduse ning varude olemasolu.

Strateegia võtab kokku toidu varustuskindluse ahela peamised ohud, varustuskindluse

tugevused ja nõrkused, sõnastab toidu varustuskindluse võimelünkade katmiseks vajalikud

tegevused, määratledes sh riigi ja ettevõtete ülesanded.

Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi46 järgi on majandus hakanud

Vene Föderatsiooni ja Ukraina sõja mõjudega kohanema. Inflatsioon aeglustub. Riigieelarve

defitsiidi tõttu vähendatakse ja külmutatakse kulusid, lisatakse tulusid ning suurendatakse

kaitsekulusid. SKP reaalkasv on negatiivne alates 2022. aasta IV kvartalist. Välisnõudlust

mõjutab peamiste eksporditurgude (Läti, Leedu ja Skandinaavia) nõrkus. Sisenõudlust ise-

loomustab madal konjunktuur. Hinnakasv ületas perioodil 2021-2023 palgakasvu, vähendades

tarbijate ostujõudu. Intressitõus on Läti ja Leeduga võrreldes suurema mõjuga suurema

võlakoormuse tõttu. Eestis on võrreldes teiste EL riikidega heitlikum energia hind, samuti

oleme mõjutatud enam Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonidest. Majandus-

sektoriti on olukord erinev. Ettevaates sõltub majanduse areng välisnõudluse taastumisest.

Eesti ettevõtjaid ja elanikke ootavad ees maksutõusud (käibemaks, aktsiisid, automaks,

maamaks). Tööpuudus on 7,7% tasemel.

ÜPP2027+ ette valmistamise mõttetalgute käigus on olulisemate väliskeskkonna muutustena,

mis ÜPP tulevikku võiksid mõjutada, esile tõstetud järgnevad teemad.

Poliitika – kas Euroopa Parlamendi valimised toovad konservatiivse või liberaalse lähenemise,

kas rõhk on julgeolekul, keskkonnal või teistel valdkondadel. Kas jätkub volatiilsus või saabub

toidutootmise jaoks vajalik stabiilsus. EL eelarve ressurssidele konkureerivad ÜPP, kaitse-,

kliima-, energia-, maksu -ja rändepoliitika. Kokku lepitud instrumentide paindlikkus ja

regulatsioonide ajakohastamise kiirus. Turgudel valitsevatest kaubanduslepingutest ja

kestlikkuse standarditest tulenevad võimalused ja piirangud. EL võimaliku laienemisega

kaasnev mõju EL eelarvele, hindadele ja seeläbi toidutootjate sissetulekutele.

44 AS Eesti Varude Keskus. Omaniku ootused ja strateegia. 45 Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Toidu varustuskindluse strateegia 2023+. 46 Rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi majandusprognoos.

Majandus – intressimäärad ja inflatsiooni ohjamine, tarbimise elavdamine vs tagasi hoidmine

mõjutavad ettevõtjate investeeringuid. Taksonoomia rakendamine finantseerimisel suunab

investeerima keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse. Kestlikkuse aruannetega kaasnev

koormus ja liiga ranged nõuded võivad heidutada väiksemaid ettevõtteid tegevust jätkama.

Protektsionism vs avatus – EL ühisturu toimimise tagamine on sama oluline nii ekspordile

suunatud ettevõtjate kui kõigi toidutootjate jaoks, kuna tootmissisendite (energia, väetised)

puhul sõltutakse impordist. Turgude volatiilsus – hinnavõtjatena sõltuvus globaalsetest hinda-

dest. Tarbijate ostujõu vähenemine suunab eelistama odavamat kaupa, mis on suurel määral

imporditud soodsamates tingimustes asuvatest, madalama tootmiskuluga piirkondadest

Ühiskond – tarbija määrab nõudluse, mistõttu demograafia (linnastumine, ränne, vanane-

mine), ühiskondlik segregatsioon on teemad, millega toidutootmine peab arvestama. Suutma-

tus kaasa minna uuendustega vähendab konkurentsivõimet. Elustiil, toitumistrendid ja toidu-

sektori maine mõjutavad toidutootmist, kuid ka põlvkondade vahetust ettevõtetes.

Tehnoloogia – aina enam tekib tööprotsesside käigus andmeid. Digitaliseerimisega suureneb

küberohutuse tähtsus. Tehisintellekti arenguga peab kaasas käima ka suutlikkus andme-

põhiseid otsuseid teha. Tööjõu kallinemine tingib aina enam automatiseerimist ja uute

tehnoloogiate kasutusele võtmist, mille rakendamiseks on vaja uusi oskusi.

Looduskeskkond – ebasoodsad ilmastikutingimused muudavad põllumajandustootmise

haavatavaks, vajadus kohaneda kliimamuutustega ja tulla toime sagenevate taimehaiguste ja

loomataudidega.

Õigusruum – kitsaskohad on nõuded eraomandi kasutamisele, mõjuanalüüside puudumine,

EL õiguse kõrge üldistatus, kus liikmesriikidele jääb vastutus ja piiratud otsustusõigus.

1.3. Muutused looduskeskkonnas

Põllumajandust mõjutavad looduskeskkonnas toimuvad muutused. Eestis on sagenenud

kevadised põuad47, on esinenud ootamatuid öökülmi mais ja juunis, mis on oluliselt mõjutanud

taimekasvu (nt 2023. aastal) ja eriti puuvilja- ja marjakasvatajaid48. Taimehaiguste ja -kahjurite

levik ning TKV valiku piiramine mõjutab õlikultuuride kasvupinda49. Talved on soojemad,

varasemast esineb enam maa külmumise-sulamise tsükleid, mis soodustab toiteelementide

leostumist50. Kliimamuutus on teinud võimalikuks näiteks maisi koristamise teraks51,

katsetatakse Eesti oludes uute põllukultuuride kasvatamist52. Loomataudide levik on

probleemiks terves Euroopas53 ja mõjutab ka Eesti loomakasvatajaid.

47 Keskkonnaagentuur. Põuane kevad-suvi põhjustas veenappuse, millest taastumine võtab aega. 48 ERR. Ees olevad öökülmad teevad aiapidajad murelikuks. 49 Novaator. Heitlikumad ilmad laotavad talunike põllule uued kahjurid ja määramatuse. 50 Vainu, M; Viira, A.-H.; Rooma, L.; Kikas, T.; Matveev, E.; Naarits, A.; Tiirats, K.; Vaarmari, K.; Palts, M. (2024) Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga. 51 Märs, K. (2025) Uued tuuled Eesti teraviljakasvatuses - maisi koristamine teraks. 52 Teaduse tippkeskus Agrocropfuture. Uued põllukultuurid. 53 Põllumajandus- ja toiduamet. Loomataudide iganädalane ülevaade.

2. PõKa 2030 edenemine

2.1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond

2.1.1. Hinnang olukorra kirjeldusele

Arengukavas PõKa 2030 toodud TS 1 olukorra kirjeldus on olulises osas asjakohane.

Täiendavalt toodi vahehindamisel esile järgnevad aspektid.

Põllumajanduse mõju kliimamuutustele, mullale, veele ja õhukvaliteedile

Kliimamuutus suurendab põllumajanduse survet keskkonnale, kuna väetamise planeerimine

muutub keerulisemaks. Suurem arv maa külmumise-sulamise tsükleid talve jooksul

suurendab toiteelementide leostumist. Lisaks keskkonnasurvele kaasneb majanduslik kahju.

Vedelsõnniku osakaal suureneb, biogaasi tootmise arenguga suureneb digestaadi kogus.

Vedelsõnniku ja digestaadi ulatuslikum kasutamine toob kaasa suurema toiteelementide

liikumise mulla alumistesse kihtidesse54. Sellega kaasneb väiksem toiteelementide

kasutamise tõhusus ja täiendav risk veekogudele.

2023. aastal käivitus projekt „Väetamise ABC 2023-2027“, mille käigus nüüdisajastatakse

põllukultuuride väetamiseks toiteelementide N, P ja K normatiivid ning toiteelementide bilansi

arvutamiseks vajalikud koefitsiendid. Nende põhjal on võimalik uuendada väetamissoovitusi

põllumajandustootjatele ja arendada digitaalseid väetamissoovituste teenuseid, vähendada

taimekasvatuse keskkonnakoormust, hinnata täpsemalt toidu tootmise keskkonnajalajälge

ning toetada põllumajandustootjaid optimaalsete lahenduste leidmisel jätkusuutlikuks

taimekasvatuseks55.

2024. aastal võeti kasutusele keskne digitaalne e-põlluraamat56. Selle laialdast kasutamist

tuleb soodustada ja tagada seal sisalduvate andmete kvaliteet. Ainult põllumajandustootjate

kvaliteetsed andmed tagavad asjakohased soovitused, võimaldavad parandada statistika

kvaliteeti ja avavad uusi võimalusi nende andmete kasutamiseks T&A tegevuses.

Kliimakindla majanduse seaduse57 vastuvõtmisel saab põllumajandussektor sektoripõhised

kliimaeesmärgid (ptk 1.2). Oluline on need ära tuua PõKa 2030 hetkeolukorra kirjelduses ja

näha ette piisavad meetmed58, mille abil sektor saaks kliimaeesmärkide suunas liikuda.

Põllumajandusest pärit ammoniaagi (NH3) heide moodustab Eesti koguheitest 93,2% (2022).

Aastatel 1990-2022 vähenesid NH3 heitkogused 52% tingituna põllumajandusloomade arvu ja

väetiste kasutamise vähenemisest ning järjest laialdasemast heitkoguste vähendamise

meetmete kasutamisest. Eesti on täitnud (2022. aasta seisuga) NEC-direktiivi 2016/2284/EL

ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli eesmärgi, vähendades NH3 heidet 2005. aastaga

võrreldes 3,6%. Jätkuvalt on suurimaks väljakutseks saavutatud heitkoguse taseme hoidmine,

54 METK (2023) Mulla NO3 (nitraatlämmastiku) ja SO4 sisalduse muutus ja dünaamika nitraaditundliku ala põllumuldades aastatel 2011-2022 erineva maakasutuse (põllukultuurid, rohumaa) korral ning mullas leiduvate taimetoiteelementide (P, K, Ca, Mg, Cu, Mn, B, Nmin) happesuse ja orgaanilise aine fooni ja pikaajalisemate muutuste selgitamine. 55 METK. Väetamise ABC. 56 PRIA. Elektroonne põlluraamat – miks ja kellele? 57 Kliimaministeerium (2024) Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskiri. 58 Viira, A.-H.; Kirt, K.; Naarits, A.; Matveev, E.; Tiirats, K.; Ariva, J. (2024) Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate lisameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine.

mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus)

kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine,

vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt59).

Maastikuline mitmekesisus ja elurikkus

TKV valik on vähenenud, see mõjutab näiteks õlikultuuride kasvatust. Taimekasvatus- ja

aiandussektor on rõhutanud vajadust kiirendada Eestis TKV registreerimist60.

Mahepõllumajandusliku maa ja põllumaa kasv on peatunud. Varasemast kõrgema

põllukultuuride hinna ja reaalväärtuses madalama mahepõllumajanduse toetuste tõttu on

mahepõllumajanduse atraktiivsus vähenemas.

Kliimaeesmärgid konkureerivad kohati elurikkuse eesmärkidega (metsastamine, päikese- ja

tuuleparkide rajamine, taristuobjektid). Surve lagedatele aladele suureneb. Esmajärjekorras

võetakse kasutusele alad, mis ei kvalifitseeru väärtuslikuks põllumaaks, kuid mis on olulised

elurikkuse säilitamiseks (nt istandike planeerimine väheväärtuslikule põllumajandusmaale).

Selliste maade põllumajandusmaa hulgast välja minek vähendab maastiku mosaiiksust ja

mitmekesisust. 2023. aasta seisuga oli Eesti põllumaal kokku 25 492 ha maastikuelemente.

Kõigist maastikuelemendi tüüpidest (hekk, kesa, kiviaed, kraav, lämmastikku siduv kultuur,

metsasiil, puude rida, põllusaar, rohumaariba) enim pinda hõlmas maa, mis oli jäetud kesaks

(51,4%) või lämmastikku siduva kultuuri kasvatamiseks (45,2%). Kraavid (1,9%), põllusaared

(1,3%), rohumaaribad (0,13%), metsasiilud (0,02%), hekid (0,02%), puude read (0,009%) ja

kiviaiad (0,001%) moodustasid väga väikese osa ökoalade maastikuelementidest61.

Ökoalade toetust on kasutatud maastikuelementide juurde rajamiseks vähe (näiteks rohumaa-

ribade tegemiseks kõigest 28 ha). Maastikuelementidega seotud ÖST aitab säilitada ÖST

säilitamise ökokava, mille raames tuleb katta põllust 60% või 90% bioloogilise kahjuritõrje ÖST-

ga. 2023. aastal hõlmas ÖST-ga vähemalt 60% ulatuses kaetud põllumaa 66 896 ha ning

vähemalt 90% katvusega maa 16 760 ha. ELME projekti62 hinnangul on vaid 3% Eesti

külvikorras olevatest põldudest kaetud vähemalt 90% ulatuses ÖST-ga.

Tolmeldajate seisukohast on põllumajanduses toimunud järgmised arengud: rohumaaribad

põldude ääres on kitsamaks muutunud, pestitsiidide kasutuskoormus ja nisu saagikus on

suurenenud, mis viitab põllumajanduse intensiivistumisele, püsirohumaid on vähemaks

jäänud. Endiselt on paremate tingimustega põllumajanduspiirkondades põllud suured,

liigendamata ja väheste maastikuelementidega. Tolmeldajate tegevuskava on valmimas

(LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“63 tegevus). ÜPP püsihindamise raames läbi viidava

kimalaste uuringu metoodika vajab üle vaatamist.

Kuna põllulindude arvukuse vähenemine ilmneb kõigi toetustüüpidega aladel ning ka riikliku

seire raames tehtavas haudelinnustiku punktloenduses, ei ole languse põhjuseks ilmselt eri

toetustüübiga ettevõtete omapärad, vaid muud laiemalt negatiivset mõju avaldavad tegurid,

nagu põllumajanduse intensiivistumine ja põllumajandusmaastiku homogeensemaks

muutumine. Lisaks mõjutavad põllulinde ka mitmed välised tegurid nagu kisklus,

puittaimedega ala pindala vähenemine ja tingimused rändeteedel ja talvitumispaikades.

59 Keskkonnaagentuur. Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990-2022. 60 Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas – piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris 61 Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Vastused hindaja esitatud hindamisküsimustele. 62 Keskkonnaagentuur. Projekt ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”. 63 Loodusrikas Eesti.

Surve lagedatele aladele suureneb. Kaitsealadest väljaspool asuvad pärandniidud on võrdselt

teiste lagedate aladega ohus, sest säilitamise nõuet neil ei ole. Looduskaitseseaduse

muudatused puudutavad ka pärandniitude hooldamist. Kolm suuremat LIFE’i projekti on

käimas, mille käigus taastatakse ka Natura aladel asuvaid pärandniite64, samuti on Riigimetsa

Majandamise Keskusel omaniku ootus pärandniitude taastamiseks, märgade elupaikade (sh

pärandniitude) taastamiseks on olemas struktuurifondide vahendid.

Taastatud pärandniidud jõuavad hooldusesse ja Pärandniidu hooldamise toetuse (NIIT) alla.

Käimas on väärtuslike püsirohumaade inventuur (2024-2027), kus inventeeritakse 27 000 ha

vähemalt 10 aastat uuendamata olnud püsirohumaid, mille hulgas on ka väljaspool kaitseala

asuvaid pärandniite. Lisanduvate pärandniitude arv ei ole teada, see selgub inventuuride

käigus. 2/3 pärandniitudest hooldatakse karjatamise teel. NIIT toetuse taotlejate hulk

suureneb, 2023. ja 2024. aastal läks toetuse eelarve lõhki. Üks põhjuseid võib olla, et alates

uuest ÜPP perioodist saavad kõik pärandniidu hooldajad nii põhisissetuleku (PST) kui

mahetoetust taotleda, kuna tegemist on tavapärase põllumajandustootmisega (karjatamine ja

niitmine). Samuti on võimalik võtta vabatahtlikke üheaastaseid lisategevusi. Samas on ka

pärandniitude hooldamise lõpetajaid. Endiselt on kaitsealadel ligi 3000 ha pärandniite, millele

ei võeta NIIT toetust vaid ainult PST-d. Sektoris on pigem taastatud pärandniitude defitsiit,

maid soovitakse rohkem hooldusesse võtta kui neid taastamisest tuleb.

PõKa 2030-s tuleb asendada poollooduslikud kooslused pärandniitude mõistega. Võiks

kaaluda väärtuslike püsirohumaade eraldi välja toomist, kuna igal aastal peaks neid

inventuuride käigus umbes 5000 ha lisanduma. Eraldi võiks käsitleda kaitstavatel aladel

asuvaid pärandniite, väljaspool kaitstavaid alasid asuvaid pärandniite ja väärtuslikku

püsirohumaad.

Täpsustada ja uuendada on vaja seotud asutuste nimesid ja nende rolle.

Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) ühines 2023. aastal Eesti Taimekasvatuse

Instituudiga. Samuti loodi Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus.

2.1.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele

Järgnevalt on esitatud ülevaade TS 1 eesmärkidest, mõõdikutest ja nende edenemisest. TS 1

on kolm peamist eesmärki:

• Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivse mõju keskkonnale on vähene, mille

mõõdikutena on seatud:

• N ja P kasutamise tõhusus – eeldatakse tõhususe paranemist 2017. aasta tasemelt, kus

N bilanss oli 48,9 kg/ha (tõhusus 53%), P bilanss 1,2 kg/ha (tõhusus 88,2%), tasemeteni

N 70% ja P 85-90%. 2022. aastaks on näitajad muutunud soovitud suunas, olles N puhul

65% ja P puhul 99%;

• piirnormi ületavate TKV jääkidega proovide osakaal Eesti päritolu toidus – eeldatakse

olemasoleva olukorra säilimist vähemalt 2017. aasta 0,90% tasemel, kuid seireandmed

puuduvad;

64 Projekt WOODMEADOWLIFE ehk PuisniiduLife

• nitraaditundlikul alal (NTA) põhjavee seirepunktide osakaal, mille nitraadisisaldus ületab

50 mg/l – eeldatakse 2017. aasta taset (8), kuid KAUR andmetel on 2023. aastaks nende

arv kahekordistunud (18) ehk muutused ei ole toimunud soovitud suunas;

• TKV jääkide sisaldus mullas (TKV sisaldus ühes proovis) – eeldatakse 2018. aasta

olukorra säilimist (4,7 erinevat toimeainet) või sisalduse langust. 2023. aastaks on

näitaja 3,9, seega toimunud muutused on soovitud suunas;

• TKV kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes (kg haritava maa ha kohta) –

eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust, algtase 2015. aastast

1,11 kg/ha. Statistikaameti andmetel kasutati 2020. aastal 2,46 kg/ha ehk muutused ei

ole toimunud soovitud suunas.

• Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud

ning positiivne mõju on suurenenud, mille mõõdikud:

• KHG heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta – eeldatakse heite vähenemist

tasemelt 2,50 t CO2 ekv väärtuse euro kohta. KHG inventuuri aruande alusel on 2022.

aastaks näitaja alanenud 2,42 tonnini CO2 ekv põllumajandustoodangu väärtuse euro

kohta ehk muutused on toimunud soovitus suunas.

• põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu – eeldatakse süsinikuvaru säilimist 2018.

aasta 115,9 Mt tasemel või kasvu. Maaelu Teadmuskeskuses (METK) on olemas

algandmed süsinikuvaru hindamiseks, kuid seda pole REMist rutiinselt päritud, mistõttu

pole antud näitaja väärtusi vahepealsetel aastatel arvutatud.

• põllumajandussektori NH3 heitkogus – eeldatakse heitkogus vähenemist 1% võrreldes

2005. aastaga. KAUR andmetel oli 2018. aastal NH3 heitkogus 9,136 kt, 2022. aastal 9,49

kt. Eesti on täitnud (2022. aasta seisuga) NEC-direktiivi 2016/2284/EL ja LRTAP

konventsiooni Göteborgi protokolli eesmärgi, vähendades NH3 heidet 2005. aastaga

võrreldes 3,6%, seega muutus on toimunud soovitud suunas.

• Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ÖST

toimimine, mille mõõdikud on:

• Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa osakaal kasutuses olevast

põllumajandusmaast – eeldatakse olukorra paranemist (2016. aastal 13,8%), seire

andmed puuduvad;

• Põllulinnuindeks – eeldatakse indeksi trendi stabiliseerumist. Perioodi 2007-2018 trend

oli -3,1% aastas (usalduspiiridega -6,2 kuni +0,1), stabiliseerumine eeldaks indeksi trendi

enam kui >1% aastas (alumine usalduspii -0,1 aastatel 2020-2029). Muutus ei ole

toimunud soovitud suunas;

• Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks – eeldatakse stabiilset või positiivset indeksi

trendi. Aastatel 2010-2018 trendi tõus 0,0153, seatud sihttase >=0,0019 (2010-2029

trendijoone tõusuna). Muutus on toimunud soovitud suunas.

TS 1 eesmärkide pingereaks kujunes 25.11.2024 toimunud PõKa vahehindamise

kaasamispäeval osalenute abil:

1) Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ÖST

toimimine (20 eelistust).

2) Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on

vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud (18 eelistust).

3) Väetiste ja TKV-e kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene (7 eelistust).

Seejuures tuleb arvestada, et väetiste kasutamise vähenemine on üheks võimaluseks

põllumajandustootmisest lähtuva KHG heite vähendamiseks. Samuti on keemiliste TKV-e

kasutamisega seotud riskide vähendamine oluline elurikkuse hoidmiseks. Seega on

prioriteetsuselt kolmandaks jäänud eesmärk otseselt seotud kahe kõrgema prioriteediga

eesmärgiga.

Mõõdikute, mille seiret on tehtud, suundumused on pigem eesmärgipärased. Soovitud suunas

ei ole arenenud kolm mõõdikut:

• NTA põhjavee seirepunktide arv, mille nitraadisisaldus on seatud eesmärgist kõrgem on

kaugenenud seatud eesmärgist.

• Samuti on suurenenud TKV kasutamine haritava maa ha kohta.

• Põllulindude indeks on langustrendis.

Mõõdikute puhul, mille kohta ei ole seireandmed rutiinselt kättesaadavad (nt kõrge

loodusväärtusega põllumajandusmaa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast), tasub

kaaluda kas mõõdikute ära jätmist, kui nende seireks puudub piisav statistika või ressurss.

Pikaajalise trendi hindamine sobiks kõikidele TS 1 mõõdikutele paremini kui iga-aastase

väärtuse jälgimine. Keskkonnanäitajad sõltuvad muuhulgas ilmastikutingimustest, mistõttu

võib aastase näitaja võrdlus olla liiga ebatäpne võrreldes pikaajalise keskmise muutuse

jälgimisega. Samas, trendi hindamiseks on iga-aastased näitaja väärtused olulised.

KHG heite suundumust kogutoodangu väärtuse kohta võiks asendada lähtuvalt sellest, millise

eesmärgi seab põllumajandussektorile kliimakindla majanduse seadus. Selleks, et sektoris

KHG heide väheneks, tuleb seirata KHG heite näitajat, mitte selle suhtarvu toodangu või mõne

muu ühiku suhtes.

2.1.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks

Põllumajanduse mõju kliimamuutustele, mullale, veele ja õhukvaliteedile

Piirkondlik mullakaitse toetus on nimetatud käesoleval EL programmiperioodil (2023-2027)

turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuseks.

Rakendatud on veekaitse alased sekkumised põhja- ja pinnavee kaitseks, millega toetatakse

püsirohumaade ja veekaitsevööndi laiendi rajamist. Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM)

toetus suunab keskkonnahoidlike praktikate rakendamisele. Näiteks täppisviljelus,

toiteelementide bilansi jälgimine, integreeritud taimekaitse kasutamine.

NTA tegevuskava on uuendamisel ja NTA piirid vastavalt Tallinna Ülikooli, METKi ja

Keskkonnaõiguse Keskuse uuringu65 ettepanekutele üle vaatamisel. Sellega seoses on tehtud

ettepanek kehtestada täiendavaid meetmeid pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest

tuleneva keskkonnariski vähendamiseks. Uus tegevuskava võetakse vastu 2025. aastal. PõKa

2030 kontekstis on olulisemad järgmised ettepanekud:

• Pikendada vedel- ja poolvedelsõnniku (NTA-del ka tahesõnniku) laotamise keeluaega.

• Sõnnikuhoidlate mahutavuse suurendamine.

65 Vainu, M; Viira, A.-H.; Rooma, L.; Kikas, T.; Matveev, E.; Naarits, A.; Tiirats, K.; Vaarmari, K.; Palts, M. (2024) Nitraaditundlike alade

nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga.

• Talinisu toiduks kasvatamisel senini lubatud lisaannuste erandi kaotamine.

• Kõikide kultuuride puhul vähendada turvasmuldadel väetistega antavat lubatud

lämmastiku kogust 30% ning tundlikel muldadel 20%.

• Vähendada korraga antavat lubatud mineraallämmastiku kogust 80 kg-ni ha kohta.

• Kehtestada kogu Eesti haritavale maale vähemalt 30% (NTA-del 50%) talvise taimkatte

nõue.

• Karstivormide ja -järvikute 10 m laiustes kaitsevööndites, kus kehtiva veeseaduse järgi

on keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, keelata mullaharimine.

• Peakraavide ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel

valgalaga alla 10 km2 suurendada veekaitsevööndit kolme meetrini.

• Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab NTA-l 50 ja rohkem ha haritavat maad, peaks

koostama igal aastal lisaks väetamisplaanile, aasta lõpuks oma põldude toiteelementide

(N, P, K) bilansi.

• Põllumajandusega tegeleval isikul, kes kasutab NTA-l 50 ja rohkem ha haritavat maad,

tuleks lasta määrata kasutatava sõnniku taimetoiteelementide sisaldused kõikidest

hoidlatest vähemalt üks kord kolme aasta jooksul akrediteeritud laboris ning tulemusi

kasutada väetamisplaani koostamisel ja toiteainete bilansi arvutamisel.

• Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ning karstialadel piirata

mineraalväetisega antav lubatav lämmastikukogus aastas 100 kg haritava maa ha

kohta.

2023. aastal kinnitas keskkonnaminister ajakohastatud "Teatavate õhusaasteainete

heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030"66. Põllumajandus-

toodangu suurenemisel suudetakse NH3 riiklik vähendamiseesmärk aastatel 2020-2030

saavutada juhul, kui rakendatakse enam NH3 heidet vähendavaid meetmeid. Loomapidamis-

hoonetes peab selleks kasvama NH3 heitkogust vähendavate sõnnikukäitlustehnoloogiate

kasutamine. Eeldatakse, et mõnevõrra suureneb vedelsõnniku ladustamine telk- ja/või

betoonkatusega hoidlates või kinnistes teras- või plastmahutites ning vedelsõnniku

ladustamine laguuntüüpi hoidlates väheneb. Eeldatakse katusega tahesõnniku hoidlate

osatähtsuse kasvu. Eeldatakse, et vedelsõnniku laotamisel kasutatakse järjest rohkem

sisestuslaotust (avatud või suletud lõhega injektor- ja segamislaotus) ning teiste vedelsõnniku

laotusviiside ning tahesõnniku laotamisel viiakse sõnnik võimalikult kiiresti mulda. Mineraal-

väetiste kasutamisest tekkinud NH3 heitkoguste vähendamiseks kasutatakse üha enam

kombikülvikuid või viiakse väetis pärast laotamist võimalikult kiiresti kultiveerimisega mulda.

Soodustada tuleks läga ja digestaadi töötlemise tehnoloogiate kasutusele võtmist ja nende

keskkonnahoidliku kasutamise praktikate uurimist ja nende praktikate laialdasemat

kasutamist. Vajalik on investeerida vedelsõnniku ja digestaadi hoidlate mahutavuse

suurendamisse.

Kuna suurenemas on vedelsõnniku ja digestaadi kogus, siis on oluline arendada nende

töötlemist ja kasutamist viisil, mis aitaks minimeerida nende kasutamisega kaasneda võivaid

keskkonnariske. Kuna Väetamise ABC katse aitab uuendada väetussoovitused ainult

mineraalväetiste kasutamise osas, on vajalik ka orgaaniliste väetiste (tahe- ja vedelsõnnik,

digestaat, erinevad kompostid ja ringväetised) kasutamise alased katsed ehk Väetamise ABC

jätkuprojekt.

66 Kliimaministeerium. Õhusaasteainete vähendamise programm.

Tuleb soodustada e-põlluraamatu laialdasemast kasutamist ja tagada seal sisalduvate

andmete kvaliteet. Samuti tuleb edasi arendada selle kasutajaliidest, et selle kasutusmugavus

paraneks.

PõKa 2030-s tuleb näha ette piisavad meetmed67, mille abil põllumajandus- ja toidusektor

saaks kliimaeesmärkide suunas liikuda.

Maastikuline mitmekesisus ja elurikkus

Lisandunud on väärtuslike püsirohumaade säilitamise toetus väljaspool kaitstavaid alasid

asuvatele pärandniitudele ja pikalt uuendamata püsirohumaadele. Eelnevalt maad

inventeeritakse. On valminud Pärandniitude tegevuskava68. Pärandniidu hooldamise toetus

jätkub, sihttase on 45 000 ha hooldatud pärandniite perioodi lõpuks. Pärandniitu ega

inventeeritud väärtuslikku püsirohumaad pole lubatud uuendada (sh ka pealtkülvi teel).

Rohukamara uuendamine pealtkülvi teel, millega ei pöörata rohukamarat ümber, on lubatud

ainult püsirohumaa puhul, mille muld on 100% ulatuses turvasmuld.

Hekseldamise ajaline piirang on ainult väärtusliku püsirohumaa säilitamise sekkumises

(1.august), mujal ajalisi piiranguid ei ole. Kõikides sekkumistes võib püsirohumaad hooldada

igal teisel aastal. Pärandniidu hooldamise toetuses on pärandniitudel hekseldamine keelatud

ja võimalik võtta üks kord kohustuse perioodi jooksul tasuline puhke-aasta (kooslus saab

puhata, st seda ei hooldata). Üle 30 ha suurustel pärandniitudel tuleb niita linnusõbralikult.

Natura aladel kehtib tingimuslikkuse HPK 9: keskkonnatundliku püsirohumaa

kasutusotstarvet ei ole lubatud muuta, ega seda ka üles künda. Keskkonnatundlik

püsirohumaa on Natura 2000 võrgustiku alal asuv:

1) püsirohumaa, mille põllu muld on 100% ulatuses turvasmuld;

2) pärandniit või

3) inventeeritud väärtuslik püsirohumaa (kõrge loodusväärtusega püsirohumaid

kaardistatakse ja andmed on kättesaadavad 2025. aastast).

Lisandunud on kaks ökokava: ÖST säilitamine ja ökoalad. Ökoalade toetuse eesmärk on

toetada ja aidata kaasa elurikkuse, sealhulgas elupaikade ja maastike säilimisele, soodusta-

des keskkonnasäästlike majandamispraktikate kasutuselevõttu. ÖST säilitamise toetusega

toetatakse mitmekesist põllumajandusmaastikku, maastikuelementide ja looduslike alade

säilitamist eesmärgiga tagada põllumaal põllukahjurite looduslikud vaenlased.

Senisest tihedamaks ja järjepidevamaks on vaja muuta TKV jääkide, põllumajandusest

pärinevate toitainete ja elurikkuse seire, et hinnata põllumajanduse survet keskkonnale. E-

põlluraamatu rakendamine KSM taotlejatele alates 2024. aastast aitab andmeid töödeldaval

kujul koguda, hindamata on saadud andmete kvaliteet ning andmelüngad. Ka ei kata KSM

toetuse taotlejate andmed kogu Eestis kasutuses olevat põllumajandusmaad. Ligi 1/3 PST

pinnast ei ole e-põlluraamatu kohustusega kaetud.

Jätkata tuleb avalikkusele piisava ja usaldusväärse info jagamisega põllumajanduse

keskkonnamõju kohta, pikaajaliste keskkonnaeesmärkide kommunikatsioon peaks jõudma

kõikide osapoolteni, kaasata tuleks nõuandesüsteemis tegutsevaid teenusepakkujaid.

67 Viira, A.-H.; Kirt, K.; Naarits, A.; Matveev, E.; Tiirats, K.; Ariva, J. (2024) Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate lisameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. 68 Keskkonnaamet. Pärandniitude tegevuskava.

Keskkonda säästvate programmide rakendamisel tuleb hinnata nende sotsiaalmajanduslikku

mõju. Spetsiifiliste katsete läbiviimiseks on vaja algatada T&A projekte.

Andmeid ja andmepõhiste teenuste rolli väärtustatakse üha enam. Oluline on luua juba praegu

riigi kasutuses olevate andmete põhjal põllumajandustootjatele senisest enam, operatiivse-

mat ja suurema kvaliteediga infot, otsustustoe tööriistu ja suurendada ka nende rolli

põllumajandustootjate nõustamises. 2023. aastal loodi õiguslik alus69 põllumajanduslike

andmete töötlemiseks ja haldamiseks. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

uueks osaks sai seetõttu põllumajandusandmete varamu andmestik. Põllumajandusandmete

varamu andmestik loodi eelkõige põlluraamatu andmete hoidmiseks sh sisalduvad selles ka

väetiste kasutamise andmed. Põllumajandusandmete varamusse jõuavad andmed läbi PRIA

e-teenuse keskkonnas peetava e-põlluraamatu70, mida saab alates 2024. aastast tasuta

pidada. Eratarkvarad on alustanud arendusi ja koostööd, et luua liidesed e-põlluraamatuga

andmete vahetamiseks. Väetamissoovituste ja bilansside koostamise digiteenused olid 2024.

aasta sügisel veel arendamisel ning need said kasutajatele avalikuks 2024. aasta lõpus71. E-

põlluraamatu pidamine on alates 2024. aastast KSM toetuse taotlejatele. Lämmastikubilansi

pidamise kohustus algab KSM toetuse taotlejatel eeldatavasti 2025. aastal.

2.2. Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu

Arengukavas PõKa 2030 toodud TS 2 olukorra kirjeldus on olulises osas asjakohane.

Täiendavalt toodi vahehindamisel esile järgnevad aspektid.

2.2.1. Hinnang olukorra kirjeldusele

Loomade tervis ja heaolu

EL planeeritavad heaolu standardid ei toeta ilmtingimata kasumlikku tootmist (nt vedude

määruse ettepanek). Esineb vastuolusid teaduspõhise loomaheaoluga arvestava looma-

pidamise ja loomaheaolu toetavate meetmete rakendamisel selliselt, et oleks tagatud

ettevõtja majandusliku tegevusega jätkamise mõttekus.

Järjest suureneb loomakaitseorganisatsioonide surve põllumajandustootjatele ja looma-

pidajatele, samuti on kasvanud elanikkonna ootused loomade heaolu osas. Teemade seas,

mida organisatsioonid Eestis on tõstatanud, on kanade puuris pidamine, sea sabade lõikamine

jm. Samas on Eesti elanikel üldjuhul madal valmidus maksta kõrgemat hinda toidu eest, mida

on saadud kõrgema heaolu tingimustes peetud loomadelt. Toitu ostes peetakse olulisimaks

maitset ja hinda.72

2023. aastal käivitus loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus-

meede, mis toetab vähemalt 100 piimalehmaga karjades karjaterviseprogrammide (KTP)

rakendamist. Ettevõtetes KTP rakendamiseks on koolitatud veterinaararste. Sektori huvi

meetme vastu on suur. Huvi sellise meetme loomiseks on ka lihaveisekasvatajatel.

69 RT I, 04.01.2024, 2. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus. 70 PRIA. Põldude haldamise teenus. 71 PRIA. Teaduspõhised kalkulaatorid annavad mulla seisundi parandamiseks soovitusi. 72 Viira, A.-H., Kukk, M., Põder, A., Tamm, H. Loomaheaolu ja -tervise info – lisaväärtus tarbijale või lisakoormus tarneahelale?

Tulenevalt Sigade Aafrika katku (SAK) esinemise riskist on vähenenud väikeste seakasvatuste

arv. Jätkuvalt on tulenevalt SAK esinemisest Eestis kaubandust piiravad tsoonid (Hiiumaa I ja

ülejäänud Eesti II tsoon). Päevakorda on tõusnud uute taudide levik ELis – sinikeele viirus,

väikemäletsejaliste katku viirus ja lammaste ja kitsede rõuged.

Oluline on Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/188273 üle vaatamine EK tasandil. Mitmelt

liikmesriigilt on tulnud sisendeid, et taudide kategooriaid oleks mõistlik üle hinnata, et oleks

võimalik riigi tasandil teha tõrjeprogramme ja saada taudivaba staatus.

Uue perioodi ÜPP strateegikava meetmete abil on alustatud rinotrahheiidi ja viirusdiarröa

tõrjeprogrammide rahastamist. Huvi meetme vastu on olnud väga suur. Meetmes on võimalik

osaleda nii piima- kui lihaveisekasvatajatel. Oluline on märkida, et sektori teadlikkus taudide

osas on tõusuteel ja huvi programmide rakendamiseks on olemas. Hetkel on riigi võimekus

panustada siiski väike.

EK on teinud ettepanekud koerte ja kassidega illegaalse kauplemise piiramiseks ja vedamisel

ajakohaste nõuete kehtestamiseks.

2021. aastal otsustati keelustada karusloomakasvatus, Pärast seda oli sektoril selgus

võimalike investeeringute tegemise kohta. Enne oldi pikalt ootel, sest loomakaitse-

organisatsioonid hoidsid petitsioonidega Riigikogule keelustamise võimalikkust järjepidevalt

aktuaalsena. Alates 01.01.2026 on keelatud loomade pidamine, aretamine ja paljundamine

üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Eestis on karusloomakasvatuses jäänud

tegutsema üksikud tšintšiljafarmid, teisi loomi ainult karusnaha saamise eesmärgil ei peeta.

2019. aastal valmis VTA ning KAURi kokkuleppel ühine portaal, mille abil saavad elusloomade

vedajad ning järelevalveametnikud silma peal hoida veo teekonna ilmaprognoosil. Mudeli

eesmärk on anda nii loomade vedajatele kui ka järelevalveametnikele õigeaegset ja ühest infot

prognoositavate ilmastikutingimuste kohta. Portaali abil saab otsustada, kas veol tuleb

loomade heaolu tagamiseks kasutusele võtta lisameetmeid või tuleks vedu üldse ära jätta.

2022. aastal viidi teatud analüüsiteenused PMK söötade ja jääkide laboratooriumist üle

Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse (VTL). 2023. aastal alustas ministeeriumi valitsemis-

alas tööd VTL baasil loodud Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS).

Kasvanud on välislaborite teenuste kasutamise vajadus söödaohutuse analüüside tegemisel.

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) järelevalve infosüsteemi (JVIS) arendamise asemel

viiakse järelevalve funktsioonid üle PTA menetlemise infosüsteemi (MEIS), kuhu on looma-

tervise valdkonnas juba loodud antimikroobsete ainete kasutamise andmekogu, kuhu

kogutakse andmeid alates 2023. aastast. Vaktsineerimise andmeid on võimalik esitada alates

2024. aastast. Veterinaararstid esitavad andmed antimikroobsete ainete kasutamise

andmekogusse ja vaktsineerimiste kohta kord aastas.

Põllumajandusloomade aretus

Vähenenud on eesti punast tõugu ja tõusnud on eesti holsteini tõugu piimalehmade arv.

2021. aastal võeti vastu Euroopa loomageneetiliste ressursside strateegia „Animal Genetic

Resources Strategy for Europe“. Loodud on EL ohustatud tõugude referentskeskus (The

European Union Reference Centre for Endangered Animal Breeds (EURC-EAB)).

73 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1882, 3. detsember 2018, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel.

Vastuvõtmisel on programm „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine,

säilitamine ja kasutamine 2024–2030“. Programmi elluviimiseks kuulutatakse välja hanked.

2.2.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele

Järgnevalt on esitatud ülevaade TS 2 eesmärkidest, mõõdikutest ja nende edenemisest. TS 2

on kaks peamist eesmärki:

1. Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest, mille mõõdikuid on kaks:

• Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv – algtase 2018 aastal oli PTA andmetel 4,

sihttasemeks on seatud algtasemest väiksem või sama. 2024. aastal registreeriti PTA

poolt 1 ohtliku taimekahjustaja puhang, perioodil 2018-2023 ei ole registreeritud

puhangute arv üle 4 tõusnud. Näidik on püsinud soovitud tasemel;

• Taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvaheliste teatiste arv – 2018.

aastal oli teatisi 40, eeldatakse olukorra säilimist, sihttasemeks on aastaks 2024 seatud

15 ja aastaks 2030 5. Perioodil 2018-2024 ei ole teatiste arv tõusnud üle 11. Näidik on

püsinud soovitud tasemel.

2. Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge: Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest;

üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb, mõõdikud on:

• Eriti ohtliku loomataudi esinemine – 2020. aastal esines 2 taudi (SAK ja lindude gripp),

eeldatakse taudist (SAK) vabanemist, sihtasemeks on seatud aastaks 2024 1 taud ja

aastaks 2030 0 taudi. Siiski on registreeritud perioodil 2021-2023 2 taudi. Eesmärgi

poole ei ole suudetud liikuda.

• Kohustuslikult (EL) teavitamisele kuuluvate taudijuhtumite arv – 2018. aastal oli 262,

eeldatakse langust, 2024. aastaks on seatud sihttasemeks 20 juhtumit ning 2030.

aastaks 10 juhtumit. Perioodil 2019-2023 on juhtumeid registreeritud 70-120 (kasvav

trend), seega langus on algtasemega võrreldes saavutatud, kuid trend ei ole vähenev

perioodi jooksul. Kui antud mõõdiku sihttase on ebarealistlik, siis tuleks see üle vaadata.

• Antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU) – 2016. aastal 64,0 mg/PCU, eeldatakse

kasutamise langust, sihttasemeni 38,0 mg/PCU aastal 2024 ja 37,0 mg/PCU aastal

2030. Näitaja trend on languses, kuid seatud sihttaset ei ole saavutatud.

25.11.2024 vahehindamise kaasamispäeval osalejad märkisid TS 2 eesmärgid pigem

väheolulisteks, kuid olulisemaks neist kahest peeti loomade tervise ja heaolu taset riigis:

1) Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge: Eesti on vaba eriti ohtlikest

loomataudidest; üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb (13 eelistust);

2) Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest (4 eelistust).

2.2.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks

Loomade tervis ja heaolu

Alates 01.01.2026 on keelatud loomade pidamine, aretamine ja paljundamine üksnes või

peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.

Võiks kaaluda loomade heaolu toetusmeetme ühendamist loomade tervist edendavate

kõrgemate majandamisnõuete toetusmeetmega ning loomade tervist edendavate kõrgemate

majandamisnõuete toetuse abikõlblikke loomaliikide ja karja suurusgruppide laiendamist, et

karjaterviseprotokollide süsteemse rakendamise ulatus suureneks.

Loodud on antimikroobsete ainete kasutamise andmekogu, mis on kasutusel 2023. aastast.

Alates 2030 on vaja esitada andmeid ka lemmikloomadel kasutatavate antimikroobsete ainete

kohta.

PTA rakendab ametlike kontrollide määrust (AKM74).

Käimas veterinaarseaduse muutmise ettevalmistamine lemmikloomade jälgitavuse

parandamiseks. Koostatud on Loomakaitseseaduse (LoKS) väljatöötamiskavatsus75

lemmikloomade heaolu probleemidele lahenduse leidmiseks.

Töös on ka munakanade pidamise nõuete uuendamine, eesmärgiga keelustada munakaande

puuris pidamine aastaks 2035.

Loomatervise- ja heaolu baromeeter avaldati 2024. aastal.

Piimaveiste pidamisel avati perioodiks 2023-2027 loomade tervist edendavate kõrgemate

majandamisnõuete toetuse meede.

Põllumajandusloomade aretus

Kuna mitmete kohalike tõugude arvukus on viimastel aastatel langenud ning samavõrra on

tõusnud rahvusvaheliste tõugude arv, oleks vajalik analüüsida selle trendi peatamise

võimalusi, sh kaaluda kohalike ja ohustatud tõugude pidamise senisest enamat toetamist.

Loomade geneetilise ressursi säilitamise programm on väljatöötatud ja kinnitamisel.

Programmi tegevuste elluviimiseks on vajalik kuulutada välja hanked ning nende läbiviimiseks

vajalikud vahendid. Geenipanga loomiseks ning materjali kogumiseks on vajalik püsiv

rahastus.

Aretusühingutele makstakse põllumajandusloomade aretustoetust tõuraamatu pidamise ja

jõudluskontrolli läbiviimise teenuse pakkumise kulude hüvitamiseks, mis on suunatud

lõppkasusaajale, loomapidajale. Lisandunud on erinevaid rahvusvaheliste tõugude

tõuraamatuid. Ka nende tõuraamatute pidajatele makstakse põllumajandusloomade

aretustoetust.

2.3. Tegevussuund 3: toiduohutus

2.3.1. Hinnang olukorra kirjeldusele

Loodud on LABRISe riskihindamise osakond.

Seoses karmistunud keskkonnanõuetega, mille kohaselt tuleb plastist toidupakendites järjest

rohkem kasutada ringlusse võetud plasti ning tohib avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi

74 Määrus - EL - 2017/625 - EN - EUR-Lex 75 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2017/625/oj/eng

serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid toidunõusid ja söögiriistu on vaja tähelepanu

pöörata toiduga kokku puutuvate materjalide ja esemete ohutuse temaatikale.

Eestis tekib elaniku kohta keskmiselt 127 kg toidujäätmeid aastas, mis on veidi alla Euroopa

Liidu keskmise, 131 kg elaniku kohta. ÜRO kestliku arengu eesmärk näeb ette, et aastatel

2015–2030 tuleb vähendada jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra.

Selle eesmärgi täitmiseks kehtestatakse sihtarvud toidujäätmete vähendamiseks

tootmisettevõtetele ning jaekaubandusele ja tarbimisele.

2.3.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele

Tegevussuunal 3 on kaks eesmärki:

1. Eestis toodetud ja tarbitud toit on ohutu, mille mõõdikuteks on seatud:

• Toiduohutuse baromeeter, mille algtase on 100. Baromeeter sisaldab 21 näitajat, mille

muutus omab erinevat mõju baromeetri koondnäitajale76, sihttasemeks on seatud säilib

või kasvab ehk ei lange alla 100. Aastatel 2019 ja 2023 on baromeetri näit olnud üle 100,

kuid aastatel 2020-2022 alla 100. Seega, toiduohutuse olukord ei ole halvenenud, aga

pole ka märkimisväärselt paranenud.

• Tarbija kindlustunde indeks (%) – algtasemeks on 67 (2019. aastal), eeldatakse

kindlustunde kasvu 72%-ni, vahepeale languse järel 2021. aastal on kindlustunde tase

tõusnud 2023. aastaks 69%-ni, mis vastab 2024. aastaks seatud sihttasemele.

2. Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad, seatud

mõõdikuks on:

• Tarbija teadlikkuse baromeeter77, mille algtasemele (69,4%) eeldatakse säilimist või

kasvu (76,4%-ni). 2023. aastaks on baromeetri näit langenud 65,8% ja muutused ei ole

toimunud soovitud suunas.

25.11.2024 toimunud töögrupis hindasid osalejad tegevussuuna 3 esimese eesmärgi

oluliseks, kuid teise pigem väheoluliseks:

1) Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu (18 eelistust)

2) Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad (7

eelistust)

Mõlema baromeetri näidu muutuse selgitamiseks ning muutuse põhjuse selgitamiseks tuleb

vaadata baromeetrite komponente ja nende muutuseid. Baromeetrite sisu selgitamiseks on

vaja avada arusaadaval viisil nende sisu, et olukorra muutmiseks tegutseda negatiivses

suunas muutuva osa parandamise eesmärgil. Üldisel tasemel baromeetri näidu seire ei ole

piisav, et hinnata tegevussuuna eesmärkide täitmiseks tehtud tegevuste sisu.

76 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 77 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

2.3.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks

Välja on töötatud nõuded väikesemahulisele käitlemisele, sh tapamaja ehituse, projekt-

lahenduse ja seadmete nõuded; nõudeid kohaldatakse alates aprillist 2021.

Riiklikud toitumissoovitused on üle vaatamisel arvestades viimaseid teadusandmeid.

PõKa 2030 sõnastust on vaja laiendada ja sõnastada tervist toetava toidukeskkonna

kujundamisele. Vananeva rahvastikuga riikides pööratakse tervishoiu- ja sotsiaalkulude

ohjamiseks üha enam tähelepanu tervist toetava toidukeskkonna kujundamisele –

tasakaalustatud toitumist toetava ning madalama soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete

sisaldusega toidu tarbija jaoks kättesaadavamaks muutmisele. Lisaks tarbijale ostuotsuse

lihtsamaks tegemine erinevate märgisüsteemide (toidualase teabe FOP – front-of-package või

kestlikkuse märgisüsteem) kaudu, teatud toitude osas turunduse piiramine ning riiklikesse

toitlustushangetesse kestliku toidu kriteeriumide lisamine, et seeläbi kasvaks kestlikult

toodetud toidu tarbimine.

Suuremat tähelepanu on vaja pöörata toiduga kokku puutuvate materjalide ja esemete

ohutusele. Toiduga kokku puutuvate materjalide ja esemete ohutuse aspektidest on see juures

olulised teave sellest toitu erituvate ainete kohta, selle jälgitavus ja hügieen, samuti on oluline,

et järelevalveasutus oleks võimekas, st on ressurssi (sh teadmised ja vahendid analüüside

tellimiseks) tõhusat järelevalvet teha.

Toidujäätmete tekke vältimiseks tuleb tõsta ettevõtete ja tarbijate teadlikkust, edendada

koostööd, muuta vajadusel seadusandlust, toetada innovatsiooni ja teadus- ja

arendustegevust ning soodustada toidu annetamist. Oluline on, et tekkivad toidujäätmed

suunataks tagasi ringlusse – kompostil ja biogaasi tootmise kääritusjäägil on oluline roll

väetistena, ning nende laialdasem ja tõhusam kasutamine aitab vähendada sõltuvust

mineraalväetiste impordist.

2.4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses

2.4.1. Hinnang olukorra kirjeldusele

REMi hinnangul ei ole hetkeolukorras toimunud olulisi muutuseid seoses vee ja

maaparandusega, kõik PõKa 2030 tekstis kajastuv on endiselt asjakohane. Olulisena nähakse,

et maaparanduses ei soovita ühistegevust arendada ning lühiajalised maa rendilepingud ei

toeta maaparandusinvesteeringute tegemist. Põllumajandustootmise sisendihindade tõus

tekitab maaparandusega seotud investeeringuteks vahendite nappuse. Aastatel 2024-2027

rakendatakse ÜPP strateegiakava maaparandusele suunatud sekkumisi.

Taimse paljundusmaterjali ja põllumajandusloomade osas REMi sisend puudub.

Metsandusettevõtete poolt on surve põllumajandusmaa metsastamiseks ja kiirekasvuliste

puu- ja/või põõsaistandike rajamiseks. Seetõttu tuleks PõKa 2030 tekstis lisada ohuteguriks

põllumajandusmaade metsastamise ja puu- põõsaistandike rajamise väärtuslikule

põllumajandusmaale, mis viib maa põllumajanduslikust kasutusest välja.

Püsirohumaade osakaal 2023 a oli 23% ehk ca neljandik põllumajandusmaast.

Kliimamuutused mõjutavad põllumajandustootmises kasutavaid sisendeid, globaalsed

trendid ei ole muutunud. Sagenevad ebasoodsad ilmastikuolud, liigkuivus, suured

temperatuuride kõikumised, pikenenud vegetatsiooniperiood.

Põllumajandusmaa ja mullaga seonduv hetkeolukorra kirjeldus on asjakohane. Rendimaade

suur osakaal vajaks täpsemat seiret kuna ei pruugi praegusel kujul tihedalt läbipõimunud

majanduslike suhetega põllumajandusettevõtete omanike ringis tegelikku olukorda

iseloomustada. Ühele omanikule kuuluva ettevõtete ühtse tervikuna käsitlemine võimaldaks

paremat arusaamist ning moodustuks tervik nii taksonoomia kui kestlikkuse vaatest. Samuti

puuduvad detailsed andmed maaharimisviiside ning muude tootmispraktikate rakendamise

osas. E-põlluraamatu kohustuslikuks muutmine kõigile põllumajandustootjatele tagaks

parema seire ning võimaldaks andmetele tuginevaid otsuseid, eriti kui keskkonnahoiu

sekkumised siduda konkreetsete ettevõttepõhiste eesmärkidega.

Vee ja maaparandusega seonduv hetkeolukorra kirjeldus on asjakohane. Siiski tasuks kaaluda

ette vaatavalt niisutuse vajadusega seotud olukordade kirjeldamist, hetkel on fookus seatud

kuivendusele.

Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjaliga seonduv hetkeolukorra kirjeldus on asjakohane.

Sordiaretuses on oluline keskenduda nii talve- kui põuakindlusele, samuti haiguskindlusele,

keskendudes kohalikele oludele. Mitmekesisus sortide valikul aitab vähendada riske ning

toime tulla ebakindlustega saagikuste prognoosimisel. Koostöö teadusasutustega,

ilmastikuseire, hoiatuste ja seiresüsteemide juurutamised võimaldaksid enam rakendada

ilmastikuriskidega toimetulekut. Kohaliku seemnete ja paljundusmaterjali olemasolu

vähendab sõltuvust impordist ning aitab tagada varustuskindlust.

Põllumajandusloomade ja tõuaretusega seonduv hetkeolukorra kirjeldus on asjakohane.

Loomakasvatuses võib olla .potentsiaali imporditava soja ja teramaisi asendamisel kohaliku

söödaga. Lihaveisekasvatuses ning ka lamba- ja kitsekasvatuses tuleks enam rõhutada

jõudluskontrollis osalemise olulisust, et suurendada tarbija ootustele vastava toodangu mahtu

ning parandada tootjate elujõulisust. 20.11.2024 on kinnitatud regionaal- ja

põllmajandusministri käskkirjaga programm „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside

kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024-2030“78, milles kirjeldatakse

põllumajandusloomade geneetiliste ressursside olukorda ja lahendamist vajavaid probleeme,

sätestatakse programmi eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud tegevused. Seega võib

arengukavast viite tegevuskava puudumisele eemaldada.

Toidutootmise väärtusahela puutumus erinevate haldusalade poliitikate rakendamisega

sageneb. Arengukavas tuleks kirjeldada seoseid teiste arengukavade arengutest sõltuvalt.

2.4.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele

Tegevussuunal 4 on kolm eesmärki. Eesmärkidega seotud mõõdikud on järgnevad:

1. Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist

• Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) – seatud sihttase 2030. aastaks on

1 005 000 ha, saavutatud 2023. aastal tase 997 785 ha, mis on enam kui PõKa 2030

78 Programm „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024–2030“

rakendamise alguses. Mõõdiku trendina on märgitud säilib või suureneb mõõdukalt.

Trend on vastavuses soovituga, kuid ambitsioon on suurem.

• Toimivad riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud, mis võimaldavad kasutada

põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt – seatud sihttase 2030. aastaks on 167 500 ha,

2023. aastaks on toimivaid korrastatud ühiseesvoole 160 526 ha, mis ületab 2024.

aastaks seatud sihtväärtuse. Mõõdiku trendina on märgitud ha arvu suurenemine, trend

liigub seatud suunas.

2. Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine,

kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv

• Sordilehte võetud sortide arv, sh Eestis aretatud sortide arv – 2030. aastaks seatud

sihttase on 840, sh Eestis 265. 2023. aasta seisuga 746 sordilehte kantud sorti. Seatud

trend on sortide arv säilib või suureneb. Trend liigub soovitud suunas, kuid ambitsioon

on küllalt kõrge.

• Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus (t) – 2030. aastaks seatud sihttase on

32 000 t, 2023. aastal oli toodetud kogus 38 348 t. Soovitud trendina on märgitud

suurenemine. Trend ületab seatud sihttaset, mis võib viidata ambitsiooni

tagasihoidlikkusele.

• Eestis sertifitseeritud seemne sortide arv – 2030, aasta sihttase (165) on seatud

madalam kui algtase (173), kuid trendina on märgitud säilib või suureneb. Seireandmed

puuduvad.

3. Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus

• Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosas olevate loomade arv – 2030. aastaks seatud

sihttase 102 000, seatud trend suureneb. Seireandmed puuduvad.

• Jõudluskontrollis osalevate loomade arvu osakaal loomade arvust kokku (%) – 2030.

aastaks seatud sihttase 83%, trend suureneb. Seireandmed puuduvad.

• Kohalike ohustatud tõugu loomade arv, liigiti – trend on soovitud suurenemist või

säilimist, 2030. aastaks on seatud sihttasemed on: Eesti hobune 2950, 2023. aastal 2940

looma, trend suurenev; Eesti raskeveohobune 445, 2023. aastal 344 (väheneb); Tori

hobuse TA 615, 2023. aastal 586 (väheneb); Tori hobuse VT 59, 2023. aastal 36

(väheneb); Eesti maatõugu veis 790, 2023. aastal 894 (sihttase ületatud); Kihnu

maalammas 370. 2023. aastal 1894 (sihttase kordades ületatud); Eesti vutt 10 000,

2023. aastal 4467 (väheneb).

Vahehindamise kaasamispäeval osalejad pidasid TS4 eesmärkidest olulisimaks:

1) Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus (27

eelistust).

2) Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist (19 eelistust).

3) Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine,

kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv (11 eelistust).

Põllumajandusmaa säilimise eesmärk on tagada peamine tootmisressurss toidu tootmiseks.

Mõõdiku sihttaseme määramisel peaks arvestama kliimaeesmärkide täitmise vajadusega,

kliimakindla majanduse seadusega planeeritavate tegevustega.

Olenevalt riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude kogupindalast ja vajadusest kuivendada

põllumajandusmaad arvestades vajadusega KHG heidet vähendada korrigeerida mõõdiku

sihttaset. Seejuures uurida kui suur on vajadus kuivendamise kõrval niisutamiseks.

Sertifitseeritud seemne kogus tonnides sõltub suuresti vastava aasta saagikusest ning

sertifitseeritud seemne kasvupinna suurusest. Samuti ei ole selge, millise kultuuri seemnetega

on tegu. Kaaluda näitajat osakaaluna kogu kasutatava seemne kogusest kultuuriti, võttes

sihttaseme seadmisel aluseks hetkeolukorda.

Kohalike ohustatud tõugude puhul on vaja selgust saada Kihnu maalamba arvu kiire

suurenemise põhjustes ning vastavalt korrigeerida seatud sihttaset.

Ohustatud tõugude arvu seirel kaaluda ka nende tõugude kasvatajate seiret. Risk sihttaseme

poole liikumisel võib seisneda olukorras, kus ohustatud tõugu peab väga väike arv

põllumajandustootjaid ning keegi neist lõpetab tegevuse likvideerides karja.

Mõõdikute seadmisel võiks lähtuda olemasolevatest andmetest ning seades mõõdiku, seirata

seda järjepidevalt, et korrigeerida tegevusi vajadusel jõudmaks seatud eesmärgini. Vastasel

korral võiks mõõdiku eemaldada.

Uue arengukava perioodi tarbeks leppida kokku kas jätkata võrdlust ja arengute seiret

varasema baasaastaga või seada uus. Pikema aegrea jälgimine võib olla sobilikum

volatiilsetes turutingimustes ning keskkonnanäitajate muutuste jälgimiseks.

2.4.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks

Eestis on rakendatud ÜPP raames ühtset pindalatoetust (ÜPT) ja põhisissetulekutoetust

(PST), millega kaasnesid kuni 2022. aastani põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõuded

ja alates 2023. aastast peab toetuse taotleja täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja

kogu põllumajandusliku majapidamise maal toetuse saamise tingimuslikkuse nõudeid79.

Väärtusliku (kõrge boniteediga) põllumajandusmaa kaitseks ei ole eraldi õiguslikku raami

vastu võetud. Rakendatakse väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust80.

On olemas programm „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine

ja kasutamine 2024-2030“, Sordiaretusprogramm 2020-2030, Põllumajanduskultuuride

geneetilise ressursi kohumine, säilitamine ja kasutamine 2021-2027.

ÜPP strateegiakava raames rakendatakse põllumajandustootmisega seotud toetust

seemnekartuli kasvatamiseks81

Sekkumiste ja tegevuste planeerimisel võiks arvestada veel järgnevaga. Põllumajandusmaale

konkureerivad koos põllumajandustootjatega nii energeetika, metsa-, kui ehitus- ja kinnisvara

sektor. Maa maksustamine mõjutab ka põllumajandusmaa renditurgu. Toidujulgeoleku vaates

on oluline maa kuulumine kohalikule ettevõtjale. Eesti põllumajandussektoris jätkub

kontsentreerumine aina suurematesse ettevõtetesse või ettevõtete gruppidesse. Väiksemate

põllumajandustootjate tegevuse jätkamine suurte kõrval aitab ennetada tootmise

koondumisega seonduvaid riske ning suurendab toidu tootmise mitmekesisust. Oluline on

tootjate teadlikkuse tõstmine seatud eesmärkidest ja tegevustest, mis aitavad eesmärkideni

jõuda, ettevõtte tasandil. Oluline roll siin on andmetel ning nende eesmärgipärasel analüüsil.

79 Tingimuslikkus ja sotsiaalne tingimuslikkus | PRIA 80 Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus–Riigi Teataja 81 Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus–Riigi Teataja

ÜPP strateegiakava raames on planeeritud TS4 eesmärkide täitmisele kaasa aitamiseks

sekkumised: Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised82, Mulla- ja veekaitsetoetus83,

Pärandniidu hooldamise toetus84, Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus85, Ohustatud

tõugu looma pidamise toetus 86.

Seemnete sertifitseerimistoiminguid teeb endiselt PTA, PõKa 2030-s planeeritud erasektorile

sertifitseerimistoimingute suunamist ei ole veel toimunud87.

METK korraldab sordivõrdluskatseid, siloseiret, pakub mullaproovide võtmise ja

väetuskaartide koostamise teenuseid, tegeleb sordiaretusega ning sertifitseeritud seemnete

müügiga. PTA korraldab järelevalvet sertifitseeritud seemnepõldude üle. Fookusgrupis

osalejate hinnangul on vajadus spetsiifiliste rakendusuuringute järele sordivõrdluskatsetes,

aga ka tootmispraktikate ja keskkonnamõju hindamiseks.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS tegeleb piimaveiste-, lihaveiste-, sigade- ja

kitsede jõudluskontrolliga, loomade geneetilise hindamise ning toorpiima kvaliteedi sõltumatu

määramisega. Ainuke ÜPP strateegiakava sekkumine, mis suunab lihaveisekasvatajaid

osalema enam jõudluskontrollis on ammlehma kasvatamise otsetoetus88. Teistele

loomaliikidele sellist suunavat toetust ei ole planeeritud.

Tootmissisenditena on olulisel kohal energia, väetised ja TKV, kus Eesti põllumajandustootjad

sõltuvad suurel määral impordist. Roheülemineku teekaardi, kliimakindla majanduse saduse

eesmärkide ja ringbiomajanduse võimaluste ning tegevuste kaudu on potentsiaal vähesel

määral imporditavat osa asendada kohalikuga. Samas on võimalik importi vähendada ka

väetiste kasutamise tõhususe suurendamise teel. Oluline on loomakasvatuse ja

taimekasvatuse tasakaalustatud areng koostöös teiste väärtusahelatega.

2.5. Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine

2.5.1. Hinnang olukorra kirjeldusele

REMi hinnangul on vajadus uuendada erinevat statistikat ning kontrollida esitatud fakte

viimaste aastate arengute taustal. Maakasutuse ja tootmissuundade olukorrakirjeldus (PõKa

p 137), mahetootmisega seonduv statistika (p 141 ja p 151), sisemaise ja mahetoidu tarbimise

(p 151, p 152), ühistulise tegevuse statistika (p 159), tooraine ekspordi ja tööstuste sisendina

kasutatava impordi (p 161) osad vajavad uuendamist. Ka vajavad üle vaatamist PõKa 2030

punktid seoses lühikeste tarneahelate (p 162) ja toidukaupade väliskaubanduse (sh

mahetooted) (p 164 ja p 168) kohta.

TS5 eesmärkide täitmiseks kirjeldatud on välja töötatud pilootprogramm „Mahetoit

lasteasutustes“, tunnustatud on kuus tootjaorganisatsiooni ja vastav direktiiv on Eestis üle

82 Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus–Riigi Teataja 83 Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus–Riigi Teataja 84 Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus–Riigi Teataja 85 Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus–Riigi Teataja 86 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus–Riigi Teataja 87 Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded–Riigi Teataja 88 Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus–Riigi Teataja

võetud, hindade läbipaistvuseks on tellitud uuring Toiduainete hindade kujunemine

tarneahelas. Samuti seiratakse põllumajandussaaduste hindade arenguid.

Eksporditegevustega seonduvad teemad (p 188) on osaliselt liikunud Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele (EISA). Samas on ka AKISe kaudu müügiedenduse tegevustega

plaanis jätkata. Ekspordi edendamise kava enam ei ole. Tegevused viidi Eesti Toidu

visioonidokumenti, mille osas on plaan 2025. aastal uut koostamata hakata.

Arengukava TS 5 on seotud EL ÜPP rakendamisega, mistõttu sõltub eesmärkide saavutamine

paljuski EL eelarve läbirääkimisprotsessis Eestile soodsate tingimuste saavutamisest.

Arvestades Eesti toidutootmise sotsiaal-majanduslikku hetkeolukorda, keskkonnanäitajate

seisu, toidujulgeoleku ja geopoliitilise olukorraga seonduvat ning tarbijakäitumise ja ostujõu

muutustei, tuleks saavutada paindlikkus ÜPP raames eraldatavate vahendite kasutamiseks.

Põllumajandussektori ettevõtted koonduvad aina enam, kuid umbes pooled

põllumajanduslikest majapidamistest on endiselt väga väikesed (majandusliku suurusega

standardkogutoodangu alusel arvestatuna alla 4000 euro).

Vastavalt põllumajanduse majanduslikule arvepidamisele89 on köögi- ja puuvilja kogu-

toodangu väärtuse osakaal taimekasvatustoodangu kogutoodangu väärtuses 2024. aastaks

alanenud 10 %-le. Maakasutuse vaates on avamaaköögivilja kasvupind vähenenud võrdluses

2018. aastaga 2024. aastaks 47%, katmikköögivilja pind 65%, maasikate kasvupind 29% ning

viljapuude ja marjaaedade kasvupind 39%. Aiandussektoris oli 2023. aasta struktuuriuuringu

andmetel 1215 köögiviljakasvatusele spetsialiseerunud põllumajanduslikku majapidamist,

kellest 1000 on maakasutusega alla 1 ha90. Viljapuu- ja marjaaedadele oli spetsialiseerunud

1154 majapidamist, kellest ligikaudu neljandik on maakasutusega alla 0,3 ha91. Aiandus-

tootmist iseloomustavad nišitooted, otseturustus, väikesed mahud, kõrged tootmiskulud, suur

tööjõuvajadus, klimaatiliste tingimuste piirangud. Kuid tänu kõrgele hektari kohta loodavale

toodangu väärtusele on võimalik tootmiseks kasutada vähem põllumajandusmaad.

Mahetootmine on Eestis laienenud. 2023. aastal oli kogu kasutatavast põllumajandusmaast

23% mahepõllumajandusmaa. Alates 2018. aastast on lisandunud 18 666 ha. Positiivne on, et

mahetootmises on suurenenud põllumaa osakaal, kuid endiselt on 41% mahepõllumajandus-

maast püsirohumaa. Mahetootjate arv on suurenenud. 2025. aasta jaanuari seisuga oli PTA

mahepõllumajanduse tootjate registris registreeritud 1790 mahetootjat. 2023. aasta

põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel oli põllumajanduslikke majapidamisi kokku

10 712. Mahetootjate osakaal on suurenenud 16,7%-le. Mahetoodangu rahaline väärtus

suureneb tagasihoidlikult.

Eesti Konjunktuuriinstituudi 2022. aasta uuringu92 andmetel on kodumaiste toodete

eelistamise osakaal toidu ostmisel on võrreldes 2020. aastaga 1-10 protsendipunkti võrra

langenud. Suurim muutus on toimunud jahu- ja tangainete, jogurti ning värske sea- ja linnuliha

tarbimiseelistustes, kus kodumaiste toodete eelistajate osakaal on vähenenud 10%-punkti

võrra. Märkimisväärselt on vähenenud ka kodumaiste valmistoitude (-9%-punkti),

kohupiimakreemide (-7%-punkti) ja kodumaise juustu (-6%-punkti) eelistamine. Kodumaise

toidukauba eest ei ole pooled vastanud enamasti nõus maksma kõrgemat hinda võrreldes

imporditud toidukaubaga. 51% vastanutest ei oleks nõus rohkem maksma, 27% oleks sellega

89 PM54: põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus, kapitali kogumahutus vastava aasta alushindades ja põllumajanduse tööjõud. 90 PMS149: avamaaköögivilja- ning maasikakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi. 91 PMS150: viljapuu- ja marjaaiad kasvupinna suurusklassi järgi. 92 Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2022

nõus ja 22% ei osanud hinnangut anda (2020. aastal vastavalt 47%, 27% ja 26%). Elanike

otsused toidukauba ostuvalikul lähtuvad enamasti hinnast, konkreetsest tootest, selle

maitsest, kvaliteedist ja nende enda rahalisest seisust.

Mahetoidu ostjate osakaal ei ole võrreldes 2020. aastaga muutunud, 2022. aastal kinnitas

mahetoidu ostmist viimasel aastal 51% vastanuist ja 2020. aastal 52%. Kord nädalas ostis

mahetoitu 9% vastanuist (2020. a 13%), 1-3 korda kuus 22% (2020. a 18%) ja harvemini kui

kord kuus 20% (2020. a 21%). 25% vastanuist mahetoitu ei ostnud (2020. a 23%) ja 24% ei

osanud seda öelda (2020. a 25%). Kui varasemalt on mahetoidu mitteostmise peamiseks

põhjuseks olnud selle kõrge hind, siis viimases küsitluses toovad mahetoitu mitte ostnud

vastanud kõige sagedamini välja, et ei pea mahetoidu ostmist vajalikuks või ei tunneta selle

erinevust tavatoidust (54%, 2020. a 48%).

2023. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi93 läbiviidud mahetoodete sortimendivaatluse

tulemustest lähtuvalt oli kodumaiste mahetoodete osakaal sarnaselt 2022. aastaga 74%

mahetoodete sortimendist. Väikeste mahtude, ebastabiilsete tarnete ja kõrge hinna tõttu

eelistavad välismaised kaubandusketid pigem omamärgi mahetooteid, kui Eesti mahetooteid.

Mahetootmise kõrval on oluline tõsta esile erinevate tõenduspõhiste keskkonnasõbralike

tootmispraktikate kasu nii rahvatervisele kui looduskeskkonnale ning ressurssikasutusele.

REMi koostatud mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023-203094 võib

aidata ka PõKa-s mahetootmisega seotud eesmärkide täitmisele kaasa.

Põllumajandusühistute kohta puuduvad endiselt head statistilised andmed.

Kirjeldatud hetkeolukord vajab statistiliste andmete uuendamist, muudatusi on

loomakasvatuses, vähenev kariloomade arv jätavad sööda varumiseks kasutusest välja suure

hulga püsirohumaid. Toiduainetööstuste tootmismahud ei ole oluliselt suurenenud.

Tooraine ekspordi vähenemisele avaldab mõju uue piimatööstuse avamine. Eesti kuvandi

loomine puhta ja ohutu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksportijana peaks jätkuma

erinevate tegevuste kaudu koostöös teiste haldusaladega. Ekspordi ja kaubandusbilansi

seires peaks keskenduma toodetele, mille tootmise võimekus on kohapeal arendatav.

Väliskaubanduse üldises statistikas kajastub nii re-eksport, kui kaubad, mille impordile

asendust kohalikul tasandil leida ei ole võimalik. Samas tasuks ringbiomajanduse arendamisel

koostöös teadlastega keskenduda selliste asenduste leidmisele.

2.5.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele

Põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja turustamise tegevussuunale on seatud

kolm eesmärki. Eesmärkidega seotud mõõdikud on järgnevad:

1) Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul

• Põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu aastaühiku kohta võrreldes EL

keskmisega % (3 aasta liikuv keskmine) – seatud sihttase 2030. aastaks on 100%,

algtase 87% ning trendiks on seatud, et kasvab EL keskmisest näitajast kiiremini ehk

tootlikkuse näitaja läheneb EL keskmisele. Statistilised andmed vajavad uuendamist.

93 Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2023 94 Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

• Toiduainetööstuse lisandväärtus hõivatu kohta võrreldes ELi keskmisega – seatud

sihttase on 54%, algtase 53% ning trendiks on seatud, et kasvab EL keskmisest näitajast

kiiremini ehk tootlikkuse näitaja läheneb EL keskmisele. Statistilised andmed vajavad

uuendamist.

• Erinevate põllumajandussektori harude (FADN tootmistüüpide) netolisandväärtus

tööjõuühiku kohta, 3 aasta liikuv keskmine ja osatähtsus tootmistüüpide lõikes – seatud

sihttase 25 000 eurot (ükski tootmistüüp ei ole alla selle), algtase 21 672 eurot, trend

kasv erinevate tootmisharude lõikes. Keskmine on oluliselt suurenenud 2022. aastaks

(37 131 eurot), kuid osade tootmistüüpide (loomakasvatus, aiandus, püsikultuuride

kasvatus, ka segatootmine) vastav näitaja ei ole seatud sihttaset saavutanud.

• Noorte juhtide (alla 40-aastaste) osakaal põllumajanduslikes majapidamistes – seatud

sihttase 17%, algtase 2016. aasta struktuuriuuringu andmetel 16%, seatud trend püsib

stabiilsena või kasvab on 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel püsinud

stabiilsena. 2023. aasta struktuuriuuringute andmetega andmestik täiendmaata.

• Töödeldud toodete osakaal Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis-

sihttasemeks on seatud 80%, algtase on 2017. aastal 73%. Mõõdiku statistilised andmed

on esitamata.

• Stabiilsete ekspordi sihtturgude arv – seatud sihttase on 47, algtase 2019. aastal 41,

statistilised andmed täiendamata.

• Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe – seatud

sihttase 0,82 on viimaste aastate inflatsiooni mõjul jõudnud 0,83-ni ehk ületanud

sihttaseme. Algtase 2018. aastal oli 0,74.

• Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtus – seatud

sihttase 2030. aastaks on 1062,6 mln eurot, mis on ületatud alates 2020. aastast. 2023.

aastaks on väärtus 1485,6 mln eurot. Algtase 2018. aastal oli 867,5 mln eurot.

2) Tootja positsioon turul on tugev

• Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori

lisandväärtuses – seatud sihttase on 7,2%, algtase 2018. aastal 7,2%. 2021. aasta

andmetel on näitaja trend vastupidine soovitule (6,6%). Pandeemia ja geopoliitilise

olukorra mõjul on ettevõtlussektoris toimunud erinevates harudes vastassuunalisi

majanduslikke arenguid. HoReCa sektori piirangud pandeemia ajal mõjutasid oluliselt

tarneahelas loodava lisandväärtuse näitajaid.

• Ühistu teenitud müügitulu liikme kohta – seatud sihttase 2030. aastaks on 163 000

eurot, algtase 2016. aastal 139 418 eurot, statistilised andmed puuduvad

• Ühistusse koondunud põllumajandustootjate arv (keskmine ühistu liikmete arv) – seatud

sihttase 2030. aastaks on 20 liiget. 2020. aastal oli 13,3 liiget.

• Ühistute müügitulu osatähtsus kogu põllumajandussektori müügitulus, seatud sihttase

2030. aastaks on 45%, algtase 2016. aastal 37,7%. Statistilised andmed puuduvad.

3) Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu.

• Osakaal Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toitu – seatud sihttase 2030.

aastal on 75%, algtase 2016. aastal 74%. kuni 2021. aastani jälgis mõõdik seatud

stabiilset olekut, kuid 2022. aastal langes oluliselt (61%).

• Kodumaiste toodete osakaal jaekaupluste sortimendis (sh käibemaht, tootegruppide

jaotus), seatud sihttase „ei lange alla 55%“, seatud trendina kasv, kuid algtase on 2017.

aastal 58%. Statistilisi andmeid ei ole edastatud.

• Regulaarselt (vähemalt kord nädalas) mahetoitu tarbivate inimeste osakaal – seatud

sihttase 2030. aastaks on 20%, algtase 2018. aastal 9%. Vahetult pandeemiaeelse kasv

on 2022. aastaks alanenud algtasemeni. Ambitsioon on kõrge, kuid üldine majanduslik

konjunktuur ei toeta sinna poole liikumist.

Vahehindamisse kaasatutest märkis nendest eesmärkidest olulisimaks konkurentsivõime,

samas tootja positsiooni ja tarbijaeelistuste eesmärkide olulisust nähti tagasihoidlikumana:

1. Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul (38 eelistust).

2. Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu (12 eelistust).

3. Tootja positsioon turul on tugev (10 eelistust).

Konkurentsivõimet kirjeldatakse PõKas eelkõige lisandväärtuse loomise kaudu rahaliselt

mõõdetuna ning ekspordi väärtuse kasvus. Töödeldud toodete osatähtsuse kasv ekspordis ja

tooraine väljaveo vähendamine võivad suurendada loodavat lisandväärtust, kuid peamiste

sisendite (kütus, väetised, TKV) puhul impordist sõltuvus sunnib ettevõtjaid käituma

hinnavõtjatena. Lisaks impordist sõltuvusele on oluline säilitada stabiilsete sihtturgude arv,

mis alates 2022. aastast globaalsete tarneahelate ümberkorraldusest sõltuvalt on olnud

väljakutse. Konkurentsivõimet ei seostata arengukavas kestlikkusega, mis võtaks arvesse nii

majandusliku, kui keskkonna ja sotsiaalset mõõdet. Samas võivad kestlikkuse kolm suurt

komponenti koosmõjus konkurentsivõime arengusuunda kallutada. Looduslike ja sotsiaalsete

eeliste kadumisel alaneb ka majanduslik konkurentsivõime. Põlvkondade vahetus aitab

eeldatavasti kaasa uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtule, kuid sisenemine sektorisse

on piiratud eelkõige tootmismaale juurdepääsuga, kus konkureerida tuleb nii infrastruktuuri,

ehituse, metsakasvatuse, kui energiatootmisega. Oluline on jälgida toidutootmise arenguid

võrdluses üldise ettevõtluskeskkonna arenguga.

Noorte juhtide osakaalu põllumajandustootjate arvust alternatiivmõõdikuna võiks kaaluda

noorte juhtide ja üle 65-aastaste juhtide suhet. Samuti selle kõrval seirata, kui suur osakaal

kasutatavast põllumajandusmaast on noorte juhtidega majapidamiste kasutuses osakaaluna

kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Selliselt nähtuks noorte juhitavate ettevõtete

mõjuala kogu sektoris.

Tootlikkuse näitajate puhul on seni kasutusel tööjõu kohta taandatud näitajad. Esmatootmise

puhul võiks kaaluda alternatiivina kuludega toimetuleku või hektaritootlikkuse seiret.

Toiduainetööstuste puhul alternatiivina investeeringute tasuvust, kliima ja

keskkonnaeesmärkide täitmisel on osa mittetootlikel investeeringutel, mille mõju ettevõtete

konkurentsivõimele võib olla oluline.

Töödeldud toodete osakaal kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuses

on asjakohane ka tuleviku vaates, et hinnata lisandväärtusega toodete arengut. Samuti

ekspordi sihtturgude seire. Oluline on analüüsida pandeemia ja geopoliitilise olukorra ajal

toimunud muutuseid sihtturgudel. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja

impordi väärtuse suhte sihttaseme ambitsiooni tõstmist võib kaaluda, kuid enne on vajalik

sisuline sissevaade, mis on suhtarvu paranemise taga, kas edenemine on toimunud

inflatsiooni, hea saagi, lisandväärtusega toodete või muu põhjuse ajendil. Samuti võiks

kaaluda Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse ambitsiooni

tõstmist, kuid vaadata seda püsihindades. Alternatiiv sellele võiks olla põllumajandussaaduste

ja toidukaupade väliskaubandusbilansi jälgimine, kuid see on sisu poolest sama, mis ekspordi-

impordi suhe.

Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses ei

pruugi iseloomustada tegelikke arenguid kuna mitmetasandiline mõõdik ei ava erinevate lülide

olukorda, samuti on statistika pika aegviitega, mis ei anna piisavat informatsiooni olukorra

kohta, kus sekkumisi kavandatakse.

Ühistulise tegevuse jälgimiseks on vajalik statistika, mis hetkel on puudulik. Ühistute

müügitulu osakaalu leidmise metoodika selgitus vajab üle vaatamist.

Kodumaiste toodete osakaal jaekaupluste sortimendis (sh käibemaht, tootegruppide jaotus)

puhul tuleks täpsustada soovitud trend ja viia vastavusse sihttase.

Mõõdikud, mis on seatud väärtustena jooksevhinnas, on mõjutatud perioodi 2022-2024

tugevast inflatsioonist ja võivad olla seetõttu eksitavad tegelike arengute hindamisel.

Alternatiivina kasutada väärtusena kuvatavaid andmeid püsihinnas.

Mõõdikute seadmisel tuleb arvesse võtta seire maksumust, eelarve puudusel tuleb kaaluda

alternatiivseid lahendusi olemasoleva statistika alusel.

2.5.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks

ÜPP eelmine finantsperiood kestis 2022. aastani mil rakendati mitmeid erinevaid tootmisest

lahtiseotud ja tootmisega seotud sekkumisi, samuti toetati investeeringute tegemist. Alates

2023. aastast rakendatakse ÜPP strateegiakava95 raames mitmeid pindala- ja loomapõhiseid

sekkumisi. Kuigi tootmisega seotud toetuste eelarve maht on põllumajanduse tagatisfondist

eraldatud eelarvest ligi 13%, on endiselt suund turule orienteeritusele. AKISe raames

arendatakse nõuande- ja teadmussiirde teenust. Tootlike investeeringute tarbeks on ette

nähtud finantsinstrumendid. Põlvkondade vahetuseks on kogu eelarve mahust ette nähtud 2%,

mis hõlmab nii sissetulekutoetust kui investeeringutoetust. Piirdutud ei ole vaid põlvkondade

vahetusega vaid ka uute ettevõtete toetamisega. Väiksemad tootjad kuuluvad peamiselt

tootmisega seotud toetuste sihtgruppi, lisaks rakendatakse ümberjaotavat toetust.

Sekkumiste disainil on mõeldu järkjärgulisele toetustaseme alanemisele, et mitte piirata

ettevõtete loomulikku kasvu ja arengut. Üle veerandi ÜPP strateegiakava sekkumistest on

suunatud kliima ja keskkonnatoetuste tarbeks, osad varasemad vabatahtlikkuse alusel

võetavad kohustused tõsteti tingimuslikkuse osaks, et saada laiemat mõju keskkonda

säästvale toidu tootmisele. Kvaliteedikavade arendamistegevuste tarbeks on sekkumine

tootjaid ühendava TÜ, MTÜ või seltsingu tegevuseks96. Rakendunud on pilootprojekt „Mahetoit

lasteasutustes“97. Alustatud on ringbiomajanduse tegevuste ettevalmistamise ja eluviimisega.

Toidujäätmete tekke vältimine on KLIMi98 vedada. Koostatud on toidukao vähendamise

juhend, erinevaid toidujäätmete vähendamise õppematerjale, läbi viidud seminare ja infotunde,

et tõsta inimeste teadlikkust.

Riskijuhtimine, riskide ennetamine, nendega toimetulek, vastutusalad ja riigipoolne sekkumine

ei peaks piirduma vaid kindlustustoetusega, mis OECD hinnangul99 ei pruugi olla piisav ning

95 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 96 Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetus–Riigi Teataja 97 Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus–Riigi Teataja 98 Toidujäätmed ja toidujäätmete tekke vältimine | Kliimaministeerium 99 Design principles for agricultural risk management policies | OECD

Eesti tingimustes turu väiksuse tõttu keeruline ja kallis rakendada. Teadlikkuse tõstmine,

nõuanne ja mõttelaadi muutmine on endiselt ja edaspidi laiema fookusega vajalik.

Ühistegevuse toetamine ja sellealase teadlikkuse tõstmine on endiselt asjakohane. ÜPP

strateegiakava sekkumistega on loodud selleks võimalused tunnustatud

tootjaorganisatsioonide arengu toetamiseks100.

Eesti on üle võtnud ebaausate kauplemistavade ohjamise direktiivi ning põllumajandustoodete

ja toidu tarneahelas ebaausate kaubandustava tõkestamise seaduse101. Hindade

läbipaistvuse tagamiseks kogub ja avaldab hinnainfot METK.

Kinnitatud on Eesti Toidu visioonidokument 2022-2025102, vajalikud oleksid ettevalmistused

dokumendiga loodud kuvandi ja tegevuste jätkamiseks. Eesti toidusektori edendamise

tegevuskava kehtis aastatel 2019-2022103 .

Kaasamisüritusel osalenute mõtetest jäid kõlama peamised vajadused, mis ei ole praegu

riigipoolsete sekkumistega kaetud:

• riskijuhtimise laiem käsitlus;

• tööjõupuudus ja tehnoloogiate areng, mahajäämus ja investeeringuvajadus;

• väiksemate ettevõtete toimetulek;

• ekstreemsete ilmastikuoludega võitlemine ja hakkama saamine, riskide maandamine-

juhtimine, uuringud, katsed, sobivad sordid ja kultuurid;

• poliitika muutmine vastavalt vajadusele, keeruline ja aeganõudev (ÜPP SK);

• põllumajandusmaale konkurents ka energeetikast, metsastamine, ehitus;

• toimetulek hindade volatiilsuse tõusuga;

• toidujulgeolek ja varustuskindlus.

ÜPP uus lähenemisviis, kus kahe fondi poolt rahastatavad sekkumised on ühendatud ühiseks

kooskõlas toimivaks strateegiakavaks ning erieesmärgid on seatud tulemuspõhiselt, on

kõikidele EL liikmesriikidele uueks kogemuseks. PõKa 2030 peaks arvesse võtma EL üleseid

ÜPP suundumusi, kuid samas on siseriiklik arengukava oluline tugi uue perioodi

läbirääkimispositsiooni kujundamisel.

2.6. Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng

2.6.1. Hinnang olukorra kirjeldusele

Üldine hetkeolukorra kirjeldus on endiselt asjakohane ega vaja täiendusi. Endiselt on

elujõulised maapiirkonnad tasakaalustatud regionaalse arengu eelduseks, sest neil on oluline

roll majanduse ja tööhõive edendamisel ning kvaliteetse elukeskkonna tagamisel. Ka

struktuursed probleemid ei ole muutunud, kuid Ukrainas toimuva sõja tõttu on Eesti piirialadel

olukord pingelisem, mistõttu on ettevõttete huvi Eestisse investeerida väiksem. Jätkub

linnastumine ning noorte maapiirkonnast ära liikumine. Kasvav maksukoormus, sh mootor-

sõidukimaks võib anda suurema löögi just maapiirkonnas elavatele inimestele, kelle

100 Määrus.pdf 101 Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus–Riigi Teataja 102 Visioonidokument "Eesti toit 2022-2025" 103 Microsoft Word - Toidusektori_ekspordi_edendamise_tegevuskava_2019-2022_5_.docx

sissetulekud on väiksemad ja võimalused töökoha vahetuseks väiksemad võrreldes

linnapiirkonnas elavate inimestega. Euroopa rohelepe, Talust taldrikuni jt strateegilised

dokumendid suunavad põllumajandust keskkonnateadliku ja jätkusuutlikuma tootmise poole.

Maamajandus muutub mitmekesisemaks, teenusmajanduse kasvu kõrval laienevad

võimalused ringbiomajanduses.

Aktiivsete kohalike kogukondade kasvu on soodustanud CLLD-tüüpi kohalikul algatusel

põhinev alt üles lähenemisviis (LEADER tegevusrühmad, kalanduspiirkonna kohalikud

tegevusrühmad), mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse

kaasatuse suurendamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade loomisel maamajanduses.

Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 LEADER kohalikku tegevusrühma, mille

tegevuspiirkonnad katavad kogu Eesti maapiirkonna.

Kohalike omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel

on kitsenenud. Kasvanud intressimäärad on muutunud ka KOV eelarved pingelisemaks, mis

suurendab vajadust kokkuhoiuks ning lükkab edasi investeeringuid. Erinevates piirkondades

on haldussüsteemi muutuse järgsed mõjud veel tunda ning see mõjutab ka teenuste

kättesaadavust. E-riigi arengu, üldise rahvaarvu vähenemise ning riigi kärpe-eesmärkide

kooskõlas suletakse maapiirkondades aina rohkem piirkondlikke teeninduspunkte (nt

postkontorid, Transpordiameti bürood, Sotsiaalkindlustusameti bürood jt).

Maapiirkonna eluolu ja majanduslik areng sõltuvad üha enam ettevõtluse konkurentsivõimest,

atraktiivsete ja uute töökohtade olemasolust, paindlikest ja nutikatest töötamise võimalustest

(sh kaugtöö võimalused) ning tugevatest ja aktiivsetest kogukondadest. Olemasolevate

töökohtade säilitamine ning uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine saab toimuda

kõrgema lisandväärtusega majandustegevuse toel.

Sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine muutub aina keerulisemaks johtuvalt arengutest

välisturgudel. Ära on langenud on mitmed eksporditurud. Olulised on tõusnud sisendhinnad,

eelkõige energiahinnad kuid ka tööjõukulud. Ettevõttete kasumlikkus on veelgi madalam. .

Regionaal- ja maaelupoliitika on viidud ühtse juhtimise alla. Maapiirkonna elanikele peab

tagama kvaliteetse, mugava ja kiire juurdepääsu kõikidele põhiteenustele samaväärselt

linnapiirkonna elanikele. Sh on vajadus hea interneti- ja sideteenuse järele, mis võimaldavad

saada teenuseid ja arendada uusi oskusi ka virtuaalselt. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond

maal oleks atraktiivne, peavad oma panuse andma kõik valdkondlikud poliitikad ja

tegevussuunad. REM-i kõrval on siin olulised ka teised ministeeriumid ja valdkonnapoliitikad

(nt transport, tervishoid, haridus, kultuur, ettevõtlus, taristu). Kõiki võimalusi tuleb maa- ja

rannaelu taaselustamiseks ja edendamiseks ära kasutada – lähtuda tuleb piirkonna

vajadustest ja perspektiividest.

2.6.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele

Tegevussuund 6 hõlmab kahte eesmärki:

1) Eesmärgi „Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline“ täitmist hinnatakse kolme

mõõdiku kaudu:

• Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte

üldarvus (%). Võrreldes arengukava 2019. aasta algtasemega 27,76% on mõõdiku tase

langenud 26,17%ni aastaks 2023. Arengukava eesmärk on algtaseme (27,76%)

säilimine, mis on ühtlasi arengukava vahehindamise soovitud sihttasemeks. Seega

tähendab osatähtsuse jätkuv langus, et sihttaseme saavutamine 2030. aastaks on

ebatõenäoline. Maapiirkonnas elavate kuni 40-aastaste osatähtsuse suurenemine

pigem ei ole realistlik, mistõttu olemasoleva taseme säilitamist võib pidada piisavalt

ambitsioonikaks ja asjakohaseks.

• Suhtelise vaesuse määra maapiirkonnas (%) suundumus on olnud langev. Võrreldes

arengukava algtasemega 26,5% (2017) on suhtelise vaesuse määr alanenud 21,6%ni

aastaks 2023. Mõõdiku trendina on arengukava eesmärk jätkuv vähenemine, kusjuures

arengukava koostamise ajal seatud vahehindamise sihttasemeks on 25,3% ja 2030.

aasta sihtasemeks 23,9%. Seega on mõõdiku trend olnud üle ootuste positiivne, mistõttu

tuleb üle vaadata arengukavas seatud sihttasemed. Vahehindamise käigus on

muuhulgas tehtud ettepanek mõõdikut PõKa 2030-s mitte edasi kasutada. Üks

põhjuseid on see, et PõKa 2030-s ei ole tegevusi, mis suhtelise vaesuse taset otseselt

mõjutaksid. Kui võtta kasutusele asendusmõõdik, peaks see eelkõige võimaldama

iseloomustada maapiirkonna inimeste elatustaset. Samas, kui arengukava

vahehindamise üks eesmärke on mõõdikute arvu vähendamine, siis konkreetse

eesmärgi (maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline) täitmist iseloomustab ka

tööhõive määr.

• Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr (%). Mõõdiku algtase 2018. aastal

oli 76,9% (hõlmates maa-asulaid haldusjaotuse kohaselt), vahehindamisel kasutatava

maapiirkonna määratluse kohaselt 75,3%. 2022. aastal ületas tööhõive määr

esmakordselt 80%. Seega on vahehindamise sihttase 78,7% saavutatud, kusjuures 2023.

aasta tööhõive määr 80,5% oli sedavõrd kõrge, et sellega on saavutatud ka 2030.

aastaks seatud sihttase. Sellest tulenevalt peab arengukavas korrigeerima 2030.

aastaks seatud sihttaset, arvestades siiski, et tööhõive määr ei saa jätkata kasvu senises

tempos. Tähelepanu peaks pöörama linna- ja maapiirkonna vahelisele hõivelõhele –

positiivne muutus on, et hõivelõhe on vähenenud 2020. aastast alates, olles 2023. aastal

vaid 2,3 protsendipunkti. Kõrge tööhõive määr seostub ka tegevussuuna teise

eesmärgiga, et maapiirkonnas oleks kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus.

Kui maapiirkonnas luuakse kõrgema lisandväärtusega töökohti, väheneb ka hõivelõhe

linnapiirkondadega.

2) Eesmärgil „Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus“ on kaks

mõõdikut:

• Maapiirkonna SKP elaniku kohta (eurot). Arengukava algtase (2017) oli 12 000 eurot,

2022. aasta andmetel 20 100 eurot. Seega on saavutatud nii vahehindamiseks seatud

sihttase (13 514 eurot) kui ka 2030. aasta sihttase (15 500 eurot). Samas on näitaja

tasemeid olulisel määral mõjutanud viimaste aastate kiire hinnatõus, kuna tegemist on

jooksevhindades mõõdetud näitajaga. Seega ei ole maapiirkonna SKP elaniku

jooksevhindades sobiv mõõdik, hindamaks maapiirkonna arengut objektiivselt. Seetõttu

on soovitatav kasutades mõõdikuna näiteks püsivhindades SKP-d elaniku kohta

(aheldatud väärtus baasaasta hindades), mis tagab võrreldavuse aastate lõikes. Samuti

on võimalik maapiirkonna SKP-d elaniku kohta mõõta suhtarvuna, näiteks Eesti

keskmise suhtes, millega kõrvaldatakse hinnamuutuste mõju näitajale. Seejuures on

vaja arvestada asjaoluga, et arengukavas kasutatav maapiirkonna SKP elaniku kohta

tugineb Eurostati andmetele, mille maapiirkonna määratlus erineb Eesti siseriiklikust

käsitlusest. Eurostati käsitlus hõlmab linnapiirkonnana (metropolitan region) NUTS3

territoriaalse jaotuse järgi Harju maakonda, liigitades ülejäänud Eesti piirkonnad

maapiirkonda (non-metropolitan regions) kuuluvaks.

• Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates põhitöökoha

asukoha alusel (%). Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives on olnud

ühtlasel tasemel ja trend on seega kooskõlas arengukavas püstitatud eesmärgiga

mõõdiku taset säilitada. Olemuslikult iseloomustab mõõdik ka tööjõuressurssi

säästmist, lähtudes eeldusest, et kõrgema lisandväärtusega töökohtade olemasolul ei

ole maapiirkonnas elavatel inimestel vajadust linnas tööl käia. Arengukavas seatud

algtase 24,4% (2018) arvestab maa-asulates ja mitte maalises asustuspiirkonnas

hõivatute osatähtsust. Maalises asustuspiirkonnas hõivatute osatähtsus oli 2018.

aastal 28,1%. Arengukavas kasutatava metoodika kohaselt kujunevad mõõdiku tasemed

madalamaks – 2023. aastal oli see 24%, mis on vaid 0,4 protsendipunkti madalam

vahehindamise sihttasemest. Maapiirkonna puhul maalisest asustuspiirkonnast

lähtudes kujunevad mõõdiku tasemed kõrgemaks – 2023. aastal 27,6%. Mõõdiku üldine

trend on sellegipoolest stabiilne, mistõttu mõõdiku taseme säilitamine on pigem

realistlik suund. Metoodika muutust arvestades tuleb korrigeerida arengukavas

kirjeldatud sihttaset aastaks 2030.

Tegevussuuna 6 mõõdikute komplekt peaks hõlmama võimalusel erinevaid näitajaid, mis

iseloomustaksid nii demograafilisi, sotsiaalseid, töökohtade kui ka keskkonnaga seotud

muutusi.

Maapiirkonna mõõdikutest on enim küsimusi tekitanud suhtelise vaesuse määr. Selle võib

arengukavast eemaldada, kui see tekitab tegevussuuna konkreetset eesmärki (maapiirkonna

elanikkond on aktiivne ja elujõuline) arvestades segadust ja seostub sekkumistega kaudselt.

Arengukavas ei loo suhtelise vaesuse mõõtmine kõige õigemat konteksti. Oluline on samas

välja selgitada, mis on suhtelise vaesuse vähenemist maapiirkonnas mõjutanud – kas

vähenemine on seotud aina kõrgema tööhõivega, töötavate pensionäridega vms.

Mõõdikute sihttasemed on vaja üle vaadata ning korrigeerida vastavalt metoodika muutustele

ja hetkeolukorrale. Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama

vanusegrupi noorte üldarvus on mõõdik, mis on läbi aastate olnud langustrendis ja liigub seega

jätkuvalt mittesoovitud suunas. Enne kui sihtväärtuseid väiksemaks korrigeerida, tuleks

põhjuseid täpsemalt uurida, sh mis muutused on selles vanuserühmas on toimunud, kas see

vanuserühm tervikuna iseloomustab kõige paremini maapiirkonna elanike elujõulisust jne.

Mõõdiku trend oli negatiivne arengukava koostamise ajal ja on ka vahehindamise hetkel,

mistõttu taseme säilimine on niigi ambitsioonikas.

Maapiirkonna SKP elaniku kohta ei ole mõõdikuna praegusel kujul ajas võrreldav, kuna seda

arvestatakse jooksevhindades ja on seetõttu inflatsioonist mõjutatud. Arengukava muutmise

käigus on soovitatav mõõdikut korrigeerida, et sihttasemetes ei kajastuks hinnatõusu mõju.

Probleem on ka see, et mõõdikus käsitletud maapiirkonna määratlus tugineb Eurostati

metoodikale, mis erineb oluliselt Eestis siseriiklikult kasutatavast määratlusest. Paraku ei ole

paremaid statistilisi andmeid, mis võimaldaksid eristada maaliste ja linnaliste

asustuspiirkondade SKP-d elaniku kohta.

Maaettevõtjate majandusnäitajate (maksuandmed, PRIA andmed, Statistikaameti andmed

jms) edenemist võiks mõne üldise mõõdiku abil jälgida, aga praegu ei ole sobivaid

avaandmeid, millega iseloomustada maapiirkonna ettevõtlusaktiivsust. Võimalusel tuleks

paremini ära kasutada juba riigi poolt kogutavaid andmeid. Näiteks koostab Statistikaamet

ettevõtte elujõulisuse indeksi rakendust, mis peaks valmima 2024. aasta lõpuks104.

Maapiirkonnas ei ole enam probleemiks niivõrd ettevõtluse mitmekesisus kuivõrd madal

lisandväärtus ja konkurentsivõime, millele on suunatud ka maapiirkonna sekkumised, mistõttu

peaks vastavalt ümber sõnastama ka eesmärgi.

Tegevussuuna olemasolevate mõõdikute seas ei ole kodanikuühiskonna arengunäitajat, mis

võiks olla täiendav maapiirkonna elanike aktiivsust ja elujõulisust iseloomustav mõõdik.

Paraku puudub lihtne mõõdik, millega iseloomustada maapiirkonna elanike elukvaliteeti ja

mille edenemine oleks iga-aastaselt mõõdetav. Üks võimalusi on välja selgitada, kas näiteks

Minuomavalitsuse projekti105 andmeid, millega hinnatakse KOV teenuseid, sh kogukondade

toetamist ja kaasamist, saaks mingis osas kasutada, et paremini tuua esile kogukondlikku

mõõdet. Kvalitatiivsetele hinnangutele tuginemine on ajamahukuse ja regulaarsete andmete

puudumise tõttu keeruline, kuid ka kvantitatiivsete mõõdikute, näiteks MTÜde arvu kasutamine

konteksti arvestamata ei oleks eesmärgipärane.

Vahehindamisse kaasatutest märkis eesmärkidest olulisimaks maapiirkonna elanikkonnaga

seonduva:

1. Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline (28 eelistust).

2. Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus (17 eelistust).

2.6.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks

Tegevussuuna peamised sekkumised hõlmavad mitmesuguseid tegevusi, sh maapiirkonna ja

kalanduse LEADER, ettevõtlustoetused, laenu- ja käendusmeetmed ning ÜPP strateegiakava

rahastamisvahend (finantsinstrument). Maa- ja rannapiirkonna arengu sekkumised on suures

osas seotud EL ÜPP rakendamisega, siseriiklik rahastus on marginaalne. Arvestades et EL

eelarveperiood on vahehindamise hetkel pooleli, mõjutavad tehtavad otsused pigem juba

järgmist eelarveperioodi, alates 2028. aastast.

ÜPP strateegikava 2023-2027106 maapiirkonna arengu sekkumised hõlmavad nii

investeeringutoetusi kui ka finantsinstrumente. Maapiirkonna ettevõtluse arendamisse

panustab sekkumine 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“, mida

rahastatakse nii toetusena (tagastamatu abi) kui ka rahastamisvahendi kaudu. Toetusena

rahastatakse veel maapiirkonna sekkumisi 8.2 „Investeeringud ettevõtluskeskkonna

arendamiseks maapiirkonnas“ ja 8.4 „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“. LEADER-

sekkumise rahastamiseks on liikmesriikidel kohustus eraldada vähemalt 5% Euroopa Maaelu

Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest. Eesti on samas otsustanud LEADERit

rahastada oluliselt suuremas määras, kuna programm on eelnevatel perioodidel olnud

efektiivne maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra edendamisel. Need sekkumised

panustavad peamiselt strateegiakava erieesmärki (EE) 8 „Edendada tööhõivet, majandus-

kasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat

metsamajandust“. Maapiirkonna arengusse panustavad kaudselt ka strateegiakava

sekkumised 2.3 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud“,

104 Ettevõtte elujõulisuse indeksi rakendus ootab ettevõtete tagasisidet | Statistikaamet 105 Avaleht | Minuomavalitsus 106 Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027

mida rahastatakse finantsinstrumendina, ja 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava

noore ettevõtja soodustamine“, mida rahastatakse ettevõtlusega arendamise toetusena.

Üldine suund võiks olla, et maaelu arengu vajadustega arvestatakse igas valdkonnas,

käsitledes sekkumisi osana terviklikust süsteemist. Muutusi saab esile kutsuda ainult

koosmõjus teiste valdkondadega. Riiklikul tasandil on välja töötatud maaeluga arvestamise

juhend107, mille eesmärk on süsteemselt hinnata erinevate poliitikameetmete mõju

maapiirkonnale. Põhimõte seisneb selles, et erinevad ministeeriumid, kelle tegevus hõlmab

regionaalseid mõjusid, arvestaksid maapiirkonnale avalduvate mõjudega arengukavade ja

õigusaktide väljatöötamisel.

Hetkel on regionaalse mõõtmega arvestamise vajadust rõhutatud Eesti 2035 strateegias, kuid

puudub eraldi regionaalarengu strateegia – selle asemel on peamiseks riiklikuks

regionaalarengut suunavaks alusdokumendiks regionaalse arengu tegevuskava108. Regionaal-

ja maaelu areng on tihedalt omavahel seotud regionaalselt tasakaalustatud arengu tagamisel.

Iga valdkonna puhul peab fookus olema esmalt sellel, mis muutusi see regionaalarengus

vaates kaasa toob. Samuti on tasakaalustatud regionaalarengu seisukohast soovitatav vältida

seda, et struktuurifondide vahendid koonduvad jõukamatesse piirkondadesse (nn kapitalismi

nähtamatu käsi).

Eesti eristub paljudest teistest EL liikmesriikidest selle poolest, et maksupoliitilisi meetmeid

pole maapiirkonna arengu soodustamiseks kasutatud. Levinud on näiteks toiduainete

käibemaksu määra erisused, samuti liikmesriikide territooriumi liigitamine erinevateks

majanduspiirkondadeks, mis on aluseks struktuurifondide vahendite jaotamisel. Võimalik on

luua ka piirkondlikke maksuerisusi ettevõtetele – näiteks konkreetses piirkonnas

investeeringute soodustamiseks loodud töökohtadele maksusoodustuste andmine. Peamine

vastuargument piirkondlikele maksuerisustele on Eesti väiksus ning nende rakendamise

keerukus ja kaasnev halduskoormus.

Sellegipoolest on katsetamise vajadus tugev argument. Pikaajaliste maksupoliitiliste riskide

maandamiseks on võimalik teatud toiduainete gruppidele või piirkondlike investeeringute

soodustamiseks kehtestada erisusi ka kindlaks määratud perioodiks. Piloteerimine ehk

katsetamine peaks olema maapiirkonna arengut toetavate poliitikate osa, sealhulgas maksu-

erisustega katsetamine. Vastasel korral ei ole võimalik teha terviklikku analüüsi ega järeldusi,

et mõju puudub, näiteks toote hind ei muutu või kõrgema lisandväärtustega töökohti ei lisandu.

Planeeritud maksutõusud soodustavad sotsiaalsete probleemide võimendumist eeskätt

vaesusriskis perekondade seas. Seetõttu on oluline, et muuhulgas teatud toidugruppide kätte-

saadavuse parandamine maksumeetmega võetakse uuesti aruteluks. See, et toit moodustab

aina suurema osa leibkondade sissetulekutest, st „palk süüakse ära“, tuleb määratleda

probleemina.

Riigi tasandil peab katsetamisele järgnema andmepõhine analüüs – kui soovitud mõju ei ole,

siis seejärel saab välja töötada alternatiivsed lahendused. Turumoonutuste vältimiseks peaks

sellised maksupoliitilised katsetused hõlmama kogu riigi territooriumi. Piirkondlikud

maksuerisused kaubagruppidele ei annaks Eesti väiksuse tõttu objektiivset tulemust. Küll aga

võivad piirkondlikud maksuerisused olla tulemuslikud, kui soodustused on suunatud

ettevõtluse arendamiseks. Senisest enam tuleks ära kasutada ja analüüsida ka teiste riikide

kogemust – liikmesriikides on rakendatuid mitmesuguseid pilootprojekte hääbuvate maa-

piirkondade arengu soodustamiseks. Seejuures tasub eriti tähelepanu pöörata lähipiirkonnale

107 Maaeluga arvestamise (rural proofing) juhend 108 Regionaalse arengu tegevuskava

– mida on tehtud ja milline on mõju olnud. Positiivseid näiteid on võimalik mudelina üle võtta

ja mugandada Eesti tingimustele vastavaks. Eesti väiksust arvestades on võimalik koostada

vaatlusmudelid, millele tugineda. Seni ei ole otsuste ja seaduste modelleerimine ja teaduslikult

põhjendamine praktikas levinud.

Olukorras, kus struktuurifondide vahendid paratamatult vähenevad, tuleb valida, kas mitte

sekkuda ja loobuda tasakaalustatud regionaalarengu eesmärgist või sekkuda regulatiivselt.

Seejuures on vajalik terviklik käsitlus, sest erinevused ei ole mitte ainult maa- ja linna-

piirkondade või maakondade vahel, vaid ka suuremates linnade siseselt on areng ebaühtlane.

Probleemid on sarnased ka suuremates riikides, kus on kiiresti tühjenevaid piirkondi, mistõttu

on ka EL valmidus toetada kohalike kogukondade võimestamist. Kogukondi toetades

aktiviseeritakse kohalikke omavalitsusi pakkuma rohkem teenuseid, motiveerides seeläbi

noori maale elama asuma. Rural proofing peab muuhulgas hindama ka kultuurilist kapitali, sest

üldiselt läheb paremini neil piirkondadel, kus on tugevamad eestvedajad, mis on seotud nende

identiteedi, kodukanditunde ja eneseteadvusega. Arengukava või programmide tasandil on

vaja enam rõhutada kogukondliku lähenemise rolli maapiirkondade arengus. Ettevaatavalt ei

ole arengukavas fikseeritud ühtegi kogukondliku arengu eesmärki ega konkreetseid tegevusi,

mille tulemuslikkust mõõta ja hinnata.

Järgmiseks EL eelarveperioodiks alates 2028. aastast on võetud suund sellele, et erinevaid

fonde hakatakse senisest enam lõimima. Juba käimasoleval eelarveperioodil on näiteid

riikidest, kus erinevad rahalised vahendid on koondatud ühte vaatesse, mille lähtekohaks on

territoriaalne juhtimine, eesmärgiga saavutada sünergia omavalitsuste või maakondade

üleselt. Eestis rakendatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu arutelude tulemusena

käesoleval eelarveperioodil mitut fondi LEADER sekkumise näitel, kaasates lisaks Euroopa

Sotsiaalfond+ vahendeid. Osaliselt oleks võimalik tulevikus ka regionaalarengu fondi

vahendeid sarnasel viisil kasutusse võtta, eeldades et erinevate fondide seadusandlikke

aluseid ja metoodikat ühtlustatakse ning lihtsustatakse.

Eesmärkide ja prioriteedi paljusus ning kokkuleppimatus on peale järjestikuseid kriise

tekitanud uusi riske. Paljud probleemkohad on lahendamata või on otused tehtud kiirustades,

mille tulemusel tekib juurde probleeme, mille lahedamine nõuab aega ja raha. Ühtne regionaal-

poliitika on teema, mille puhul ministeeriumite tasandil eesmärgid ei ühildu. See põhjustab

lahendamatuid probleeme, kus on palju erinevaid osapooli, aga vastuolulised taotlused. Kui

regionaalarengut puudutavates teemades valitsuseüleselt kokku ei lepita, siis tasakaalustatud

regionaalareng ei ole saavutatav. REMi pädevuses on teha ka teistele ministeeriumitele

ettepanekuid, et nad lisaksid oma valdkonna arengukavadesse ka regionaal- ja maaelu arengu

seisukohast olulisi aspekte, sh haridussüsteemi, sotsiaalhoolekande, tervishoiuteenuste kätte-

saadavuse, pääste jm valdkondade puhul.

PõKa 2030 on võtnud pigem ettevõtlusele suunatud fookuse, aga tuleviku vaates peaks enam

tähelepanu suunama ka kogukondadele ja omavalitsustele. Oluline on sellise keskkonna

loomine, kus ettevõtjad toetavad ja täiendavad üksteise pakutavaid teenuseid. Elujõuliste

kogukondade kui üldeesmärgi lahutamatu osa on ettevõtlus ja kõrgema lisandväärtusega

töökohad. Samas on maapiirkonna arengu seisukohalt oluline, et fookus nihkuks ettevõtja

tasandi toetustelt omavalitsuste tasandile või vähemalt oleks arengueesmärgid paremini

seotud omavalitsuste tegevusega. Omavalitsusel puudub arusaam, miks on vajalik tegeleda

ettevõtlusega seotud küsimustega, kui see ei ole kohaliku omavalitsuse korralduse

seadusest109 tulenev kohustus. Kohalikel omavalitsustel ei ole otsest stiimulit ega kasu

109 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus–Riigi Teataja

ettevõtlusküsimustega tegeleda. Seejuures tuleb kaaluda ka riigi tasandil radikaalseid samme,

näiteks piirates ligipääsu teatud struktuurifondide vahenditele, et motiveerida kohalikke

omavalitsusi tegelema ettevõtluse arendamisega.

Tööstus- ja teadusparkide arendamist tuleb jätkuvalt soodustada, vastasel korral jätkub

kapitalimahukamate ettevõtlusharude suundumine lähiriikidesse. Samas peab teadusparkide

arendamisel silmas pidama, et kui ei ole kvalifitseeritud tööjõudu, siis turutingimustel

arendused toimima ei hakka. See tähendab, et kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse

arendamine peab toimuma tihedas seoses maale elama asumist soodustava poliitikaga.

Üldistatult on kaks vastandlikku võimalust: kas soodustada teatud meetmega maapiirkonnas

elamist või teha linnades elamine kallimaks. Sotsiaalse õigluse seisukohast on õigem toetada

maapiirkondade igakülgset arengut, kuid muutuma peab suhtumine, et maal elamine on

privileeg, millesse riik panustama ei peaks.

Oluline on mõista põhjuseid, miks inimesed soovivad maal elada – peamiselt elukeskkonna

pärast, aga ka kodulähedased töökohad ja haridusasutused lastele on olulisel kohal. Eelnevast

tuleneb, et regionaalareng ja maaelu arengut ei saa käsitleda teistest poliitikatest lahus

olevatena. Muutusi saab esile kutsuda, kui sekkumised on poliitikate ülesed. Nii näiteks on

vajalik haridusvaldkonnas jõuda kokkuleppele, mis on need tegurid, mida haridussüsteem ei

tohi maapiirkonna arengut arvestades kindlasti teha ja mida peaks tegema teisiti, et avalduks

pikaajaline positiivne mõju.

Trendid, kuhu inimesed elama asuvad, kus nad töötavad ja kus vaba aega veedavad, osutavad

jätkuvalt Suur-Tallinna ja Tartu mõju kasvule. Seejuures on viimase kümnendi jooksul Tallinnas

tööl käimise haare veelgi võimendunud, mille tulemusena koonduvad linna ka nende inimeste

muud tegevused. Ühiskondliku tulu-kulu seisukohast võib järeldada, et puuduliku regionaal-

poliitikaga kaasnevad kulud kannavad eelkõige üksikisikud.

Regionaalarengul on väliskeskkonna muutustest tulenevalt tekkinud ka julgeoleku aspekt, mis

on andnud täiendava konteksti elujõulise maapiirkonna olulisusele. Julgeoleku seisukohast on

väga oluline ääremaa käsitlus. Territoriaalselt on maapiirkondade asustus linnade tagala.

Sellest tulenevalt on kasulik ja vajalik, et elujõuline asustus säilib üleriigiliselt. See eeldab

teatud teenuste kättesaadavust kui mitte kohapeal, siis vähemalt kindlaks määratud

kauguses. Samuti on lisandunud aspektina toidujulgeolek varustuskindluse tähenduses.

Lisaks on ekspordil tähtis roll julgeoleku aspektist lähtuvalt, st milliste toidukaupade osas on

isevarustatus piisav ning milliseid kaupu imporditakse. Seega on arengukavas maapiirkonna

arengu tähendust vaja laiendada ka julgeoleku vaatest.

2.7. Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire

2.7.1. Hinnang olukorra kirjeldusele

Hetkeolukorra kirjelduses on endiselt asjakohane vajadus elukestva õppe toetamise, kutse- ja

kõrgharidusega spetsialistide järele, mis tehnoloogia arengu, uute ärimudelite rakendamise,

keskkonna ja ringbiomajanduse teemadega seonduvalt aina kasvab. Õppekavade

integreerimine, teadustöö ja rakendusuuringute tegemine peavad tuginema sektori

vajadustele. Eesti Taimekasvatuse Instituut ühendati alates 2023. aastast Põllumajandus-

uuringute Keskusega, et luua tugeva potentsiaaliga asutus, mille tegevus hõlmab taime-

kasvatusega seotud teadustegevust ja põllumajandusuuringuid, laboreid ja katsekeskusi ning

põllumajandus- ja maaeluvaldkonna võrgustikku koos koolitus-, nõuande- ja innovatsiooni-

teenusega.

REM hinnangul ei vaja hetkeolukord muutmist, välja arvatud viited asutuste ja ministeeriumi

nimele.

Hetkeolukorra kirjeldusse oleks asjakohane lisada AKIS-süsteemi arendamise ja

koordineerimisega seonduv vastavalt ÜPP strateegiakavas planeeritule.

2.7.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele

Tegevussuunale 7 on seatud üks eesmärk – teadmiste loome ja teadmussiire toetab

põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist.

Eesmärki saavutamist mõõdetakse REMi poolt valdkonna T&A rahastamise mahu alusel.

2018. aasta algtasemelt 5 mln eurot on soov jõuda 2030. aastaks kumulatiivselt 25 miljoni

euroni. Mõõdiku väärtus on liikunud soovitud suunas. 2023. aastal oli REM poolne rahastus

teadusvaldkonnas 12,7 miljonit eurot.

Mõõtes ainult valdkonna T&A eraldatavat eelarve mahtu ei ole hoomatav selle mõju. Eesti

Teadusagentuur koondab Eesti Teadussüsteemi ETIS informatsiooni teadus- ja

arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning erinevate teadustegevuste tulemuste

kohta. Kaaluda võiks konkreetsetes projektides osalemise arvu, teadusartiklite avaldamise

vms jälgimist. Lisaks REMi T&A rahastusele mõjutab valdkonna teadust, innovatsiooni ja

teadmussiiret ka teadustegevuse baasrahastus, konkurentsipõhine T&A rahastus, ettevõtete

ning teadus- ja arendusasutuste innovatsioonikoostöö rahastamine jm instrumendid.

Selle tegevussuuna eesmärk „Teadmiste loome ja teadmussiire toetab põllumajanduse ja

kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist“ pälvis vahehindamise kaasamispäeval 17

eelistust.

26.11.2024 kaasamisüritusel osalenute arvamusel on põllumajanduse, kalanduse,

toidutootmise ja maaeluga seotud Eesti T&A tegevuses olnud positiivsed ilminguid.

Ettevõtted on teinud koostööd uuringute tegemisel maaelu arengukava meetme 16.2 (Uute

toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine) raames. Toeks on olnud sihipärane

T&A tegevuse rahastamine riigieelarvest. REMi poolne süsteemne tegutsemine T&A

valdkonnas on olnud eesmärgipärane. Olulisena märgiti ka teadlatse kaasamist nõuande-

tegevusse ning uute konsulentide järelkasvuprogrammi algatamist. Teadusasutustele

suunatud investeeringutoetuste toel on arendatud METKi ja EMÜ infrastruktuuri.

ÜPP strateegiakava 2023-2027 koostamine koostöös T&A asutustega ning selle vastu

võtmine peale keerulisi läbirääkimisi EK-ga tagab teadmussiirde, nõuandeteenuse ja

innovatsioonialase koostöö rahastuse 38 mln euro ulatuses. Prioriteetide seadmisel tuleb

arvestada EK nõudmistega. Piiratud ressursside tingimustes tuleks minimeerida T&A

rahastamisel tsüklilisust, et prioriteetsed projektid ei jääks lõpetamata, samuti tuleks vältida

projektide valikul ühe teema topelt rahastamist erinevatest rahastusallikatest.

Kaasatute hinnangul on positiivne kliimamuutustega, toidujulgeoleku ja noortega seotud

teemade esile tõstmine uuringutes.

Välja toodi, et teadmuspõhisus peaks olema otsustusprotsessis eelduseks.

Kitsaskohana märgiti põllumajandusliku nõuandeteenuse süsteemi käivitumise viibimist,

ministeeriumite vahelist koostööd (kalandus), regionaalpoliitika hajusust, rahastuse kriitilisust

ja ainult rakendusuuringute tegemisele keskendumist. Arenguruumi nähakse teadmuspõhises

poliitikakujundamises.

Parendamiskohti on sektori ja teadlaste koostöös, T&A tegevuse rakendamises, innovatsiooni-

projektide kvalifitseerumises, eesmärkide ja prioriteetide seadmises. Prioriteetsete

teemadena märgiti kaasatute poolt söödaohutust ja toksiine, rohumaaviljelust, katsebaaside

töö jätkumist, sordiaretusprogramme, roheoskuste koolitusi. Läbipaistev info jagamine aitaks

projektide ja uuringute ettevalmistusprotsessi muuta põhjalikumaks. Noorte teadlaste

kaasamine ja T&A tegevuse põlvkondade vahetuse süsteem on puudulikud. Rahvusvahelised

ja siseriiklikud koostööprojektid aitaks tuua lisateadmust ning jagada kohalikke teadlaste

tulemusi laiemalt. Seadusandlus ja regulatsioonid peaksid toetama enam koostööd.

Negatiivne mõju T&A tegevusele avaldub ka inflatsiooni kaudu, mis seab taotletud eelarvetega

planeeritud tulemuste saavutamise surve alla.

Nii globaalsed kui Eesti sisesed muutused seavad T&A tegevuse täiendavaid vajadusi. Kriisid,

nagu COVID-19 viiruskriis ja Ukraina sõda on suurendanud vajadust toidujulgeoleku ja

isevarustatuse teemaga enam tegeleda. Kliimamuutused on mõjutanud pigem avalikku

arvamust, lisanduvad nõuded tootjatele, mistõttu tuleb rohkem kliimamuutustega seotud T&A

projekte. Rahastuseks ette nähtud summad on endised, ent palgasurve kasvab, samuti

kasvavad teadustegevusega seotud sisendite hinnad.

2.7.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks

Mitmed riiklikud ja rahvusvahelised programmid ja projektid on algatatud ja ellu viidud. Kuivõrd

alljärgnevad uuringute tulemused on jõudnud põllumajandustootjateni ning rakendatud ja

milline on uute võimaluste kasutuselevõtu tulemus, ei ole hinnatud.

Aastatel 2019-2020 rakendati EURAKNOS projekti110, mille eesmärgiks oli temaatiliste

võrgustike ühendamine teadmiste reservuaari – Euroopa põllumajandusalaste teadmiste

innovatsiooni avatud süsteemi suunas.

Aastatel 2019-2022 töötas MTÜ Põllukultuuride klaster111 koostöös teadusasutustega (METK,

EMÜ KBFI) välja ning katsetas maheväetisi, ERA-NET Sustainable Crop Productioni raames

tegeleti hübriidrukki aretusega112, samuti ERA-NET projekti raames odra uute

aretusstrateegiatega113. Perioodil 2021-2023 oli projekti NOBALwheat114 raames on rajada

Balti riikidest ja Norrast pärit suvinisu populatsioon ning kolme aasta jooksul testida selle

genotüüpilist plastilisust ja kliimamuutustega kohanemise võimet uuritavat materjali

fenotüpiseerides ja genotüpiseerides. Paremaks osutunud genotüübid lülitatakse aretus-

programmidesse haiguste ja abiootiliste stressidele resistentsete sortide aretamiseks.

110 EURAKNOS | Maaelu Teadmuskeskus 111 Põllukultuuride innovatsiooniklastris osalemine – mahegraanuli arendamine | Maaelu Teadmuskeskus 112 Rye-Sus | Maaelu Teadmuskeskus 113 BARISTA | Maaelu Teadmuskeskus 114 NOBALwheat | Maaelu Teadmuskeskus

Perioodil 2020-2021 tugevdati ja täiustati põllu- ja maamajanduse teadmiste ja innovatsiooni

levikut projekti EUREKA115 raames, loodi põllumajandusloomade ja väetiste osas integreeritud

KHG ja õhusaaste prognoosimise süsteem116, koostatud on mitmeid trükiseid tolmeldajate

rolli ja olulisuse kohta117. Eesti ja Läti ühise FARM Biodiversity projekti118 eesmärk on katsetada

erinevaid tegevusi, mis kaitsevad ja soodustavad elurikkust põllu- ja rohumaadel, analüüsida

nende mõju tootlikkusele ning ergutada tõhusaks osutunud tegevuste laiemat levikut.

Aastatel 2020-2022 analüüsiti toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarne-

ahelas varustuskindlust119, alustati umbrohu tõrje alase teadusliku ja sõltumatu kompetentsi

loomisega120, loodi Eesti päritolu maasikate referentsandmekogu, mille alusel on võimalik

laboratoorselt eristada Eestis toodetud maasikat mujal kasvatatud maasikast121. 2024. aastal

alustati projektiga Ambrosia122 ehk toiduohutus muutuvates kliimatingimustes, mille eesmärk

on toetada põllumajandustootjaid ja toidutootjaid toiduohutuse tagamisel, kohanedes

kliimakriiside mõjudega teadmussiirde ja innovatsiooni abil. Projektis töötatakse välja mudelid

ja stsenaariumid, mis võimaldavad hinnata kliimamuutustest tulenevaid toiduohutuse riske.

METK viib ellu sordiaretusprogrammi (2020-2030)123, mille raames aretatakse uusi tera-, kaun-

vilja ja õlikultuuride sorte, heintaimede sorte ning kartuli, tomati ja aedherne sorte. Programmi

tegevuste hulgas on sordiaretajate järelkasvu tagamine ja kogenud aretajate pädevuse

hoidmine ja tõstmine. Samuti sortidele sobiva agrotehnika katsetamine. 2024. aastal alustati

projektiga MARTA – Moodsad ARetustööriistad targaks toidujulgeoleku TAgamiseks124

Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine (2021-

2027)125 loob eeldused põllumajanduskultuuride kohalikku päritolu geneetiliste ressursside

kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks nii elurikkuse hoidmiseks, kliimamuutuste

leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, toidujulgeoleku tagamiseks kui kultuuripärandi

säilitamiseks.

Eesti maaelu arengukava raames rakendati perioodil 2014-2024 teadmussiirde pikaajalist

programmi126, mille raames on korraldatud mitmeid rakendusuuringuid.

Noorte huvi suurendamiseks põllumajanduse ja toidutootmise vastu on töös projekt „Näpud

mulda“127.

Erinevate projektide raames on tegeletud lahenduste otsimisega, mis kasutaksid ära

orgaanilisi jäätmeid, et vähendada toidutootmise, kliimamuutuste jm jäätmete ringlusse

võtuga seotud probleeme128. Integreeritud taimekaitse osas on uuritud bioloogiliselt ja

majanduslikult põhjendatud taluvuslävesid, mille korral keemiline taimekaitse on vajalik ja ka

majanduslikult tasuv129. Uuritud on teraviljadel ja rapsil levivate taimekahjustajate pestitsiidi-

115 EUREKA | Maaelu Teadmuskeskus, EU-FarmBook | Maaelu Teadmuskeskus 116 Põllumajandusloomade ja väetiste osas integreeritud KHG ja õhusaasteainete prognoosimise süsteemi loomine | Maaelu Teadmuskeskus, vt ka Põllumajandustootmise prognoosid | Maaelu Teadmuskeskus 117 Põhja-Euroopa kimalaste võrgustik | Maaelu Teadmuskeskus 118 FARM Biodiversity – elurikkuse hoidmine põllu- ja rohumaadel | Maaelu Teadmuskeskus 119 VARUST | Maaelu Teadmuskeskus 120 Keskkonnasäästliku umbrohutõrjealase teaduskompetentsi väljaarendamine (UMBROHI) | Maaelu Teadmuskeskus 121 2020-2022 Projekt "Eesti päritolu maasikate referentsandmebaasi loomine" | Maaelu Teadmuskeskus 122 Ambrosia – toiduohutus muutuvates kliimatingimustes | Maaelu Teadmuskeskus 123 Sordiaretusprogramm | Maaelu Teadmuskeskus 124 Moodsad ARetustööriistad targaks toidujulgeoleku TAgamiseks (MARTA) | Maaelu Teadmuskeskus 125 Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine | Maaelu Teadmuskeskus 126 Teadmussiirde pikaajalised programmid - METK nõuandeteenistus 127 „Näpud mulda“ - köögiviljade kasvatamise projekt koolidele ja lasteaedadele | Maaelu Teadmuskeskus 128 Sea2Land | Maaelu Teadmuskeskus 129 Integreeritud taimekaitse suuniste tõrjekriteeriumite uuendamine | Maaelu Teadmuskeskus

resistentsuse ja bioloogiliste taimekaitsevahendite kasutusvõimalusi130,131. Ringmajanduse

teemadel on algatatud projekt, mis keskendub taristu ja tehnoloogiate nüüdisajastamisele, et

suurendada põllumajandusest, omavalitsustest ja tööstusest pärineva biomassi taime-

toitainete taaskasutamist132.

Erasektoriga koostöös on näiteks uuritud üheteranisu kasvatamise ning nisu ja rukki

kasutamise mitmekesistamise võimalusi133. 2024. aastal alustati projektiga Climate Farm

Demo134 eesmärgiga kliimasõbralike lahenduste teadvustamiseks kaasates 25 erinevat

põllumajandusettevõte Eestist (1600 ettevõtet üle Euroopa).

ModernAKIS135 projekti eesmärgiks on Euroopa-ülese võrgustiku loomine teadmussiirde ja

innovatsiooni edendamiseks ning AKIS osapoolte juhendamiseks ja koolitamiseks (ehk kuidas

toetada head AKISe ülesehitust). Negatiivsete ilmingutena nimetati kaasatute poolt riigi-

eelarve kärpeid, ÜPP meetmed ühekordsed, teaduse rahastuse jätkuvat projektipõhisust,

rahastustingimuste vastuolulisust. "Climate Smart Advisors"136 on üle-Euroopaline mitme

osapoolega võrgustik. Selle projekti eesmärk on tugevdada ELi konsulentide kogukonda, mille

tulemuseks on kliimatarkade põllumajandustavade kasutuselevõtt.

Rahvusvahelisi projekte pakub Euroopa Horisont, osaletakse näiteks PREMIEREs137. SA Eesti

Teadusagentuur rahastab ka personaalseid uurimistoetuse stardigrante138.

Mullastiku valdkonnas on fookusesse võetud mulla tervise väärtustamine (ajendid ja

ärimudelid139, mulda säästvate ja taastavate võtete arendamine parandamaks süsiniku

sidumist ja vähendamaks kasvuhoonegaaside emissioone140. 2024. aastal alustati suure-

mõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomise ja olemasoleva

mullastikukaardi ajakohastamisega (MULD2)141. Euroopa tasemel on alustatud mulleseire

direktiivi tegevustega142.

Mullastiku valdkonnaga otseselt seotud on Väetamise ABC 2027143 projekt, mille käigus

nüüdisajastatakse põllukultuuride väetamisnormatiive, sh arendatakse digitaalse kasutamise

võimekust ning mõõdetakse väetamisest tulenevaid kasvuhoonegaaside voogusid.

Ilmastikuriskid on põllumajandustootmises olulisel kohal. 2025. aastal alustatakse projektiga

KIPPER144, mille põhieesmärk on integreerida ja analüüsida erinevatest allikatest pärinevaid

agrometeoroloogilisi andmeid, et töötada välja põllumeestele praktilised lahendused.

Digitaliseerimisega kaasneb aina enam andmeid, mille süstematiseeritus, taaskasutatavus ja

haldus vajab enam tähelepanu. Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk alustas 2022.

aastal üleminekut põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (FSDN). Üleminekuperiood

130 Teraviljadel ja rapsil levivate taimekahjustajate pestitsiidiresistentsuse ja bioloogiliste taimekaitsevahendite uuring | Maaelu Teadmuskeskus 131 Pestitsiidide kasutamist vähendavate bioloogiliste taimekaitsevahendite arendamine | Maaelu Teadmuskeskus 132 CiNURGi – taimetoitainete ringlustamine Läänemere piirkonna kestlikkuse tagamiseks | Maaelu Teadmuskeskus 133 Üheteranisu projekt | Maaelu Teadmuskeskus 134 Climate Farm Demo | Maaelu Teadmuskeskus 135 ModernAKIS | Maaelu Teadmuskeskus 136 Climate Smart Advisors | Maaelu Teadmuskeskus 137 Euroopa Horisondi projekt PREMIERE | Maaelu Teadmuskeskus 138 Fungitsiidiresistentse Zymoseptoria tritici populatsiooni areng ja kohastumus Eestis | Maaelu Teadmuskeskus 139 Mulla tervise väärtustamise ajendid ja ärimudelid | Maaelu Teadmuskeskus 140 PA1-RUP-CAROUND | Maaelu Teadmuskeskus 141 Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomine ja olemasoleva mullastikukaardi ajakohastamine (MULD2) | Maaelu Teadmuskeskus 142 Mullaseire direktiiv: EL soovib 2050. aastaks jõuda heas seisundis muldadeni - Consilium 143 Väetamise ABC | Maaelu Teadmuskeskus 144 KIPPER - Kliima- ja ilmateenuste prototüübid | Maaelu Teadmuskeskus

lõpeb 2028. aastal, mil põllumajandustootjate esindusliku valimi kohta kogutakse lisaks

detailsetele majandusnäitajatele (tootmine, kulud, tulud) ka mitmeid keskkonna ning

sotsiaalse sisuga näitajaid. Arendatakse võimalus ühendada FSDN andmed ÜPP tulemus- ja

väljundnäitajatega ning teha olulisemalt detailsemaid ÜPP rakendamise mõju analüüse.

Kaasamisüritusel osalejate sõnul on vaja kujundada järgnevad sekkumised ja meetmed T&A

tegevuses, et toime tulla muutustega Eestis:

• projektipõhisuse jätkumisel järelkasvu soodustamine;

• Valdkonnaüleste pikaajaliste projektide rakendamine;

• uute kultuuride sordikatsete tegemine ja aretustöö soodustamine, et vastata

kliimamuutustele;

• digioskuste kasvatamine ja digitaliseerimine, et vastata tootjate vajadustele;

• erasektoriga koostöö suurendamine, võrdluskatsete läbi viimine riigi toel;

• põllumajanduses ja kalanduses koostöö edendamine;

• Erinevate prognoosimudelite arendamine ja kasutuselevõtt.

Oluline on prioriteetide seadmisel arvestada maailmas toimuvate kliimamuutustega, aidata

kaasa kohanemisele, suurendada rahvusvahelist koostööd teadusandmete jagamisel.

2.8. Tegevussuund 8: kestlik kalandus

2.8.1. Hinnang olukorra kirjeldusele

2024. aastal võttis Euroopa Parlament kolm olulist resolutsiooni kalanduspoliitika kohta.

Parlamendi 18.01.2024 resolutsiooni (ühise kalanduspoliitika rakendamise seisu ja tuleviku-

väljavaadete kohta) eesmärk on anda poliitilisi suuniseid ühise kalanduspoliitika mis tahes

tulevaseks läbivaatamiseks. Resolutsioonis keskendutakse peamiselt kalavarude kaitsele ja

kalavarude majandamisele, tuginedes ka viimastel aastatel juba vastu võetud eriaruannetele

sellistes küsimustes nagu maksimaalne jätkusuutlik saagikus, lossimiskohustused ja kvoodid.

Parlamendi 18.01.2024. resolutsioonis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse

määruse rakendamise kohta toetatakse ELi turule lastavate kalandustoodete ühtseid

turustamisstandardeid, olenemata nende päritolust, ning edendatakse kalatoodete täpset

märgistamist.

Parlament võtab 18.01.2024. resolutsioonis ELi tegevuskava kohta: mereökosüsteemide

kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks seisukoha, et EK

tegevuskava peaks olema sidusam, laiemate prioriteetidega, nagu toiduga kindlustatuse ja

strateegilise sõltumatuse tagamine. Samuti väidab ta, et kavas on esitatud liiga lihtsustatud

lähenemisviis merekaitsealadele ja põhjapüügi keelustamisele.

Tegevussuuna 8 rakendamine toimub REMi ja KLIMi koostöös. Perioodil 2021-2027 toetab EL

ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rakendamist Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF), mille Eesti rakenduskava145 kehtib alates 01.01.2021.

145 Euroopa Merendus, Kalandus ja Vesiviljelusfond - Eesti rakenduskava.

2.8.2. Hinnang eesmärkide saavutamisele

Kestlikku kalanduse tegevussuuna eesmärgid on järgnevad:

1. Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus,

mille mõõdikud on:

• Heas seisus varude osakaal – algtase 2018. aastal 50%, sihttasemeks on seatud 2030.

aastaks 65%. Alates 2019. aastast on osakaal langenud, 2021. aastaks 39%-ni, kuid

2022. aastal taastunud 42%-ni. Mõõdik ei ole liikunud soovitud suunas.

• Tulemiga „vastab nõuetele“ kontrollide osakaal kalakaitses – algtase 2018. aastal 81%,

sihttasemeks on seatud 2030. aastaks 87%. Aastaks 2020 on langenud osakaal 58%-le,

millest edasi on järgnenud tasane tõus (2023. aastal 72%), kuid saavutatud ei ole ka

algtaset. Mõõdik ei ole liikunud soovitud suunas.

2. Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasvu mõõdikuteks on:

• Harrastajate arv – 2019. aastal 170 000, seatud sihttasemeks on 2030. aastaks 185 000.

Mõõdikut ei ole seiratud.

• Majanduslik mõju (eurodes) ühe harrastaja kohta aastas – algtase 2019. aastal 278

eurot harrastaja kohta, seatud sihttase 600 eurot harrastaja kohta. 2022. aastal 323

eurot harrastaja kohta. Mõõdik liigub soovitud suunas.

3. Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Eesmärgi mõõdikud:

• Ranna- ja sisevete kalapüügisektoris hõivatute keskmine vanus – 2019. aasta algtase

53,4 aastat peaks soovituslikult langema 2030. aastaks 52 aastani. Hõivatute vanus

sektoris on kõrgenenud jõudes 2023. aastaks 54,9 aastani. Mõõdik ei ole liikunud

soovitud suunas.

• Kalandusettevõtete töökohtade arv – algtase 2019. aastal 1991 töökohta, soovitav trend

kasvav, seatud eesmärk 2030. aastaks 2049 töökohta. 2022. aastaks on alanenud

töökohtade arv 1823-ni. Mõõdik ei ole liikunud soovitud suunas.

• Keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse) – algtase 2017.aastal 75,7%, sihttase 2030.

aastaks 80%. Viimati seiratult, 2019. aastal, oli sektori palgatase 68,7% Eesti keskmisest.

Mõõdikut ei ole seiratud, viimane trend soovitule vastassuunaline.

• Ettevõtete müügitulu (eurodes) – algtase 2019. aastal 210,8 mln eurot, seatud sihttase

2030. aastaks 230 mln eurot. Müügitulu on kogu vaatlusperioodil suurenenud, jõudes

2022. aastal 294,59 mln euroni, mis ületab seatud 2030. aasta sihttaset. Mõõdik on

liikunud soovitud suunas ning ambitsiooni on võimalik suurendada.

4. Kalandus ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure

ekspordipotentsiaaliga, mille mõõdikud on:

• Kalandustoodete tarbimine Eestis (kg inimese kohta) – kui võimalik, siis eristada ka

kodumaisest toormest toodete tarbimist soovituslikult suureneb. Algtasemeks on 2019.

aastal seatud 15 kg inimese kohta, sihttase 2030. aastaks 23,5 kg inimese kohta.

Tarbimine inimese kohta on suurenenud 2022. ja 2023. aastal (tase 17,5 kg inimese

kohta), kuid tagasihoidlikult. Mõõdik ei liigu soovitud suunas piisava kiirusega.

• Lisandväärtus töötaja kohta (EUR) – 2018. aasta algtase 28 087 eurot, sihttase 2030.

aastal 33 700 eurot. Peale algtasemest madalamale langemist perioodil 2020-2021,

suurenes mõõdiku tase 2022. aastal oluliselt tasemeni 34 190 eurot töötaja kohta.

Mõõdik on ületanud 2030. aastaks seatud taseme, on potentsiaali ambitsiooni

suurendamiseks.

• Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus (eurodes) – algtase 2020. aastal

121,6 mln eurot ja 2030. aastaks seatud sihttase 143,3 mln eurot. Mõõdik on liikunud

soovitud suunas, 2022. ja 2023. aastal (152,9 mln eurot) ületab 2030. aastaks seatud

sihttaseme. On potentsiaali ambitsiooni suurendamiseks.

Tegevussuunale 8 on seatud neli eesmärki, millest olulisimaks pidasid PõKa2030

kaasamisüritusel osalenud kalanduse ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ja

konkurentsivõimet:

1. Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline (24 eelistust).

2. Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure

ekspordipotentsiaaliga (7 eelistust).

3. Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas

seisus (2 eelistust).

4. Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv (0 eelistust).

Kaasamisürituselt jäid mõõdikute suundumuste põhjustena kõlama järgnevad mõtted. Heas

seisus varude osakaalu puhul puudub selgus, milliseid liike on mõõdiku puhul arvesse võetud,

mistõttu ei olnud võimalik detailsemalt languse põhjusi analüüsida. Peab arvestama, et

mitmete kalavarude puhul mõjutavad varude seisu keskkonna muutused, nagu näiteks

Läänemere eutrofeerumine, kliimamuutused, kormoranid ja hülged. EMKVF rakenduskava

raames planeeritud sekkumised varude seisu parandamiseks on jätkuvalt asjakohased. Nt

toetakse kudealade taastamist aga ka kalandusandmete kogumist, mis annab sisendi

kalavarude majandamise parendamiseks.

Tulemiga „vastab nõuetele“ kontrollide osakaal kalakaitses seirel on oluline kas kontrollide

maht või sihtgrupi suurus on stabiilne. Samas keskkonna teadlikkuse suurenemisele ja

järelevalve tõhustamisele kaasa aitavad tegevused on jätkuvalt asjakohased.

Harrastajate arvu mõõdiku seireandme puudusid, kuid kerkis küsimus, kas olukorras, kus heas

seisus kalavarude osakaal on languses peaks harrastuspüüki suurendama. Pigem peaks

lähtuma kalavaru põhiselt.

Rahalises väärtuses mõõdetavad mõõdikud on suurenenud, eeldatavasti inflatsioonist

tingituna. Kuigi mõne üksiku ettevõtte tasandil võib olla mõningaid uusi kõrgema

lisandväärtusega tooteid, siis suuremat struktuurset muutust (uued avanenud turud, uued

kõrge lisandväärtusega tooted) ei ole toimunud. Sektori esindajad juhtisid tähelepanu sellele,

et müügitulu statistikat mõjutavad suurel määral nn „vahendusettevõtted“, kes ise kala püügi

ja töötlemisega ei tegele. Lisandväärtus töötaja kohta suureneb tänutöötajate arvu vähene-

misele ja müügitulu suurenemisele. Eesti päritolu ekspordi väärtuston samuti mõjutatud

inflatsioon. Suuremat muutust kõrgema lisandväärtusega kalandustoodete tootmise osas ei

ole toimunud.

Ka kalandussektoris tegutsevate isikute vanuse puhul peaks arvestama üldist elanikkonna

vananemise trendi. Kalavarude haldamisest (kalapüügiõigus, kalalaeva püügivõimsus) ja

spetsiifiliste investeeringute vajadusest tulenevalt on sektorisse sisenemine raskendatud.

Järelkasvu vähesus on eelkõige probleemiks ranna- ja sisevete püügil ning vähemal määral

traalpüügi ja töötlemissektoris. Hetkel puuduvad sekkumised noorte sektorisse sisenemise

lihtsustamiseks. Kaudselt panustavad eesmärki kalateabe keskuse noortele suunatud

tegevused. Samas võib eeldada, et planeeritud sihttasemeid ei saavutata, ning vananemise

trend jätkub.

Kui planeeriti töökohtade säilitamist, siis tegelikkuses on töökohtade arv langustrendis.

Sektori esindajad prognoosisid jätkuvat langustrandi, eelkõige seetõttu, et kalavarud

vähenevad ja ettevõtted muutuvad efektiivsemaks. Sisendite kallinemine, investeeringud

kaasaegsetesse tehnoloogiatesse ja automatiseerimisse vähendavad veelgi tööjõu vajadust.

Ka merevesiviljeluse planeeritav areng ei suuda katta muude töökohtade vähenemist, mistõttu

sihttase jääb arvatavasti saavutamata.

Kalandus- ja vesiviljelussektori keskmise palga suhe Eesti keskmisesse palka on mõõdikuna

asjakohane ja seda peaks seirama.

Kalandustoodete tarbimise mõõdik on püsinud stabiilsena, mida võib pidada positiivseks,

kuna tarbijate ostuvõime on langenud. Kuna eluasemega seotud kulud ja maksud on jätkuvas

tõusus siis on sihttaseme saavutamine küsitav.

2.8.3. Sekkumiste rakendamine ja vajadused edasisteks sekkumisteks

Kaasamisüritusel osalenute sõnul on kalandussektorit on mõjutanud eelkõige geopoliitiline

olukord ja idapoolsete turgude vähenemine. Covid 19 viiruksriisist ja Ukraina sõjast tulenevalt

on muutunud tarneahelad ja kallinenud sisendid. Otseselt PõKa 2030 ja rakenduskava tasandil

midagi muuta vaja ei ole ja eesmärgid ning sekkumised on jätkuvalt asjakohased. Eelkõige

tuleks kiiremini rakendada planeeritud sekkumisi, nagu nt uute turgude avamine,

investeeringutoetused jne.

Mitu mõõdikut on mõjutatud välistest teguritest ja seos konkreetsete riigi ja sektori

tegevustega on vähene.

3. Kokkuvõte ja poliitikasoovitused

3.1. Välis- ja sisekeskkonna muutused ja trendid

Peatükis 1 analüüsitud välis- ja sisekeskkonna muutuste ja trendide märksõnad koondati

kokku ja süstematiseeriti. Joonisel 2 on esitatud PõKa 2030 üle vaatamise kontekstis olulised

peamised teemad. Need on innovatsioon, konkurentsivõime, sotsiaalne jätkusuutlikkus,

keskkond, tarbijad ja julgeolek. Lisaks on oluline arvestada rahvusvahelise ja geopoliitika

konteksti ning sellega seoses arenguid EL poliitikates. Kõikide märksõnade osas anti hinnang,

kas nendega seotud temaatika kajastub PõKa 2030-s ning kas PõKa 2030 vajaks nende osas

üle vaatamist.

Teemade keskmes on jätkusuutlikkus oma traditsioonilise alateemade jaotusega –

konkurentsivõime, keskkond ja sotsiaalne kestlikkus. Nende kolme väljakutsete rühmaga

toimetulekul on oluline roll innovatsioonil. Konkurentsivõimeline, keskkonna alaselt ja

sotsiaalselt kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutööstus on olulised eeskätt kodumaistele

tarbijatele ning teatud valdkondades ka eksportturgudel. Ühtlasi on need valdkonnad olulised

toidu- ja territoriaalse julgeoleku kontekstis. Järgnevalt on välja toodud teemad, mille osas

PõKa 2030 TS või seosed teiste valdkondade strateegiliste dokumentidega vajaks

täiendamist.

Joonis 2. Peamised teemad ja kontekst, mida PõKa 2030 üle vaatamisel tuleks käsitleda

3.1.1. Innovatsioon

PõKa 2030 valdkonnad on samaaegselt läbimas mitmeid üleminekuid – roheüleminek,

digiüleminek, põlvkonnavahetus, ringbiomajanduse areng. Seetõttu on järgneval dekaadil, aga

kindlasti ka pärast seda äärmiselt oluline roll innovatsioonil, et need üleminekud sujuksid hästi

ja viiksid PõKa 2030 valdkonnad uuele arengutasemele.

Teadus- ja arendustegevus

Teadustegevus – vahehindamise kaasamispäeval osalenud rõhutasid teaduse

projektipõhisusega seotud kitsaskohti, probleeme teadlaste järelkasvuga ning piiratud

ressursside tingimustes prioriteetide seadmise vajadust.

Tehnoloogiate arendamine – praegune käsitlus PõKa-s on vesiviljeluse kontekstis, aga

tehnoloogiate arendamiseks on palju võimalusi ringbiomajanduses. Piiratud ressursside tõttu

oleks vajalik prioriteetide seadmine ning era- ja avaliku sektori koostöö.

Uuendtoit – käsitlus puudutab järelevalvet, aga mitte uuendtoidu arendamist. Uuendtoidu

temaatika seondub ka pikaajalise arengulaani loomisega loomakasvatuses.

Regulatiivsete piirangute vähendamine uute tehnoloogiate turule jõudmiseks –

rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on oluline, et uuendused jõuaksid turule.

KHG inventuuri metoodika arendamine – oluline on läbi viia KHG heite mõõtmised Eesti

põllumajanduse peamistel tegevusaladel, et KHG inventuuri aruandlus oleks võimalikult

adekvaatne ning kliimapoliitika eesmärkide suunas liikumiseks tehtaks valikuid võimalikult

adekvaatsetele andmetele ja analüüsidele tuginedes.

Teadmussiire

Töötajate teadmiste ja oskuste arendamine – oluline oleks PõKa 2030 tekstis ära tuua

nõuandeteenistuse võimestamise vajadus ja viisid, mikrokraadid, täienduskoolitused,

teadmised, mis puudutavad tehnoloogiaid, digi- ja roheüleminekut.

Lihtne ligipääs uusimatele teadmistele ja innovatsioonile – PõKa 2030 võiks kirjeldada Eesti

AKIS süsteemi eesmärke, prioriteete ja toimimist.

Sotsiaalne innovatsioon – oluline on käsitleda ka ühiskonna arenguga kaasnevaid uuendusi,

nt sotsiaalne põllundus, erinevad haridusprogrammid, koostöö- ja infovahetusviiside

uuenemine.

Digiüleminek

Vastutustundlik digiüleminek – digiülemineku käsitluse juures on oluline vastutustundlikkuse

aspekti lisamine, st andmete omandi, kasutamise ja eetikaga seotud küsimuste lahendamine.

Digiüleminek saab edukalt toimuda vaid siis, kui see on läbipaistev ning osapoolte vahel on

usaldus.

Andmete jagamine ja andmeruumid – oluline on erinevate registriandmete seostatavus,

ükskord esita mitu korda kasuta põhimõtte rakendamine, koostöö Statistikaameti ja teiste

ametkondade vahel, andmevahetuse võimaldamine ja arendamine. PõKa 2030 võiks käsitleda

ka Eesti sihte Euroopa põllumajanduse andmeruumis osalemise suhtes.

Digitaalsed rohelahendused – roheülemineku ja ettevõtete konkurentsivõime toetamiseks

ning roheüleminekuga seotud halduskoormuse vähendamiseks on vajalik digitaalsete

rohelahenduste arendamine nii keskkonnajalajälje hindamiseks ja tõendamiseks kui

otsustustoeks. Näidetena saab tuua rohefoori, NPK bilansi kalkulaatorid, väetussoovitused.

Kaugseire ning erinevate andurite kogutud andmete kasutamine – andmepõhise

toetusnõuete täitmise ja poliitikameetmete eesmärkide saavutamise hindamine, ülepindse

põllumajandus-keskkonna seire arendamine, andmete kasutamine otsustustoeks ning

tootmispraktikate kohta info edastamiseks tarneahelas.

Tehisintellekti areng – tuleks luua võimalused tehisintellekti rakenduste turvaliseks

kasutusele võtmiseks.

Küberohutuse olulisuse suurenemine – koos vastutustundliku digiülemineku ja

digilahenduste enama rakendamisega suureneb küberohutuse olulisus PõKa 2030

valdkondades.

3.1.2. Konkurentsivõime

Võrreldes PõKa 2030 koostamise ajaga on majanduses toimunud olulisi muutusi ja Eesti

majanduse konkurentsivõime on pigem halvenenud. Ettevõtlussektori esindajate ootus on, et

PõKa 2030 täidaks senisest tõhusamalt sektori konkurentsivõime kava rolli.

Investeeringud

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – oluline on soodustada investeeringuid ettevõtete

konkurentsivõimet ja roheüleminekut toetavatesse tehnoloogiatesse, nt täppistehnoloogia,

keskkonnasõbralike vedelate biokütuste kasutamine jne.

Rahaturgude volatiilsus – viimastel aastatel on ettevõtete jaoks intressikeskkond muutunud.

Sellega on kaasnenud suurenenud finantsriskid ja vähenenud investeerimisvõime.

Taksonoomia rakendamine finantseerimisel – seoses taksonoomia rakendamisega avaldub

finantseerimistingimuste mõju väärtusahelas ülalt alla, samasugune mõju on taksonoomial

sisendite tootmisele ja kasutamisele. Oluline on jälgida, et kaasnevad piirangud ja täiendavad

kulud ei kahjustaks liigselt ettevõtete konkurentsivõimet.

Tarneahel

Turgude läbipaistvus – paljude oluliste sisendite puhul impordist sõltuvuse tõttu ei peaks

piirduma vaid saaduste hinnaahela jälgimisega, vaid keskenduda tuleks ka sisendite hinnale

ja päritolule. EL tasemel on loodud AFCO vaatlusgrupp (EU Agri-Food Chain Obesrvatory alates

2024 aasta suvest, osaleb METK).

Ebaausate kaubandustavade seire – ebaausate kauplemistavade direktiiv on üle võetud,

oluline on kehtestatud reeglite täitmise seire.

Strukturaalsed muutused ja koostöö

Ettevõtete kontsentreerumine – nii põllumajanduses kui toidutootmises jätkub ettevõtete

kontsentreerumine, mis on oluline nende konkurentsivõime säilitamiseks. Sellega kaasneb

maa omandi ja kasutamise koondumine aina kitsama isikute ringi kätte. Väiksemate

ettevõtete koostöö ja ühistuline tegevus peaks olema soodustatud, et säiliks mitmekesine

ettevõtlusstruktuur ja arvestatav turujõud.

Toodangu mitmekesisuse vähenemine – ettevõtete kontsentreerumise ja mastaabisäästu

saavutamise vajadusega kaasneb toodangu mitmekesisuse vähenemine. See on

konkurentsivõime seisukohast positiivne, kuid tarbijate jaoks valikuvõimalused vähenevad

ning põllumajanduses toetab üheülbalisem toodang elurikkust vähem.

Konkurentsikeskkond

Protektsionism – maailmas laiemalt, aga ka EL sees sagenevad protektsionistlikud ilmingud.

Selles kontekstis on oluline hoida toimimas EL ühisturgu.

Ebasoodsates piirkondades asuvate ettevõtete toetamine – Eesti on EL piiririik, mis asub

kaugel Kesk-Euroopa suurtest turgudest. Seetõttu on oluline, et EL ühispoliitikad toetaksid

enam ebasoodsamates piirkondades asuvaid ettevõtteid, seejuures defineerida

ebasoodsama piirkonnana ka EL piirialad, mis on enim mõjutatud majanduslike sanktsioonide

tõttu lähiturgudel tegutsemisele seatud piirangutest.

Kõrged energiahinnad – Eestis on suurenenud energia import, viimastel aastatel on energia

hinnad tõusnud, sh on Eestis energia kohati kallim kui naaberriikides. Globaalsed tarneahelad

on geopoliitilistel põhjustel ümber kujundatud. Kõrged energiahinnad vähendavad ettevõtete

ja nende toodangu konkurentsivõimet.

Maksupoliitika – Maksutõusud suurendavad sektori kulusid ja vähendavad konkurentsi-

võimet. Kütuseaktsiisi määra seadmisest EL miinimumtasemele on olnud põllumajandus-

ettevõtete kuludele suur positiivne mõju. Katmikalaaiandus eeldab Eesti tingimustes soodsa

hinnaga energia kättesaadavust, mistõttu aiandustoodete isevarustatuse suurendamiseks

oleks üks võimalus energiaaktsiiside soodustuste tegemine aiandussektorile. Tuleks seirata

põllumajandussektori KHG heidet maksustavate riikide kogemusi ja selle mõju nende riikide

ettevõtete konkurentsivõimele.

Lisandväärtuse suurendamine ja tootlikkus

Ressursikasutuse vähendamine – roheleppe mõistes ei ole PõKa-s ressursikasutuse

vähendamist kirjeldatud. Biomajandusega seonduvalt on ressursikasutust kajastatud, samuti

maa ja järelevalvega seonduvalt

Tõhusam energiakasutus – PõKa-s puudub osa mis viitaks võimalusele kasutada

põllumajanduses gaasi transpordis või taastuvenergiat (päikese-, tuuleenergia). Oluline on

viidata ka sellele, et sektor saab panustada riigi kliimaeesmärkidesse läbi oma

energiakasutuses jõupingutuste tegemise.

Ettevõtete halduskoormus

Kestlikkuse aruandlusega kaasnev halduskoormus – teema puudutab otseselt suuremaid

ettevõtteid, kuid sisendandmed neile annavad ka seotud osapooled, st väiksemad ettevõtted.

Innovatsiooni peatükis käsitletud digiüleminek (andmete jagamine, andmeruumid, digitaalsed

rohelahendused) võimaldaks hästi realiseerimise korral ettevõtete halduskoormust

vähendada.

Ringbiomajandus ja regionaalsus

Regionaalsus – ringbiomajanduse teemakäsitluse juures tuleks rõhutada selle regionaalseid

aspekte. Koos ringbiomajanduse teekaardi valmimisega on käivitatud regionaalsete

ringbiomajanduse teekaartide loomine. Nende elluviimine võimaldaks läbi ringbiomajanduse

arendamise arendada ka regionaalset ettevõtlust.

Riskide juhtimine ja kriisidele reageerimine

Sektori kriisikindluse suurendamine – selgemalt peaks välja kujundama arusaama

toidusektori olulisusest, toidujulgeolekust, varude olulisusest. Vaja on suurendada ettevõtjate

teadlikkust ja kriisideks valmis olekut (investeeringud generaatoritesse, kütusemahutitesse

vmt).

Riskide juhtimise võimekuse parandamine – puudub selge raamistik, mida teeb riik ja millal

ning mis on erasektori vastutada. Keskenduda tuleks nii ennetavatele kui järeltegevustele.

Kriisi- ja riskijuhtimise instrumendid – riskide maandamise instrumendid (nt erinevad

kindlustuslahendused, ühisfondid) on endiselt vähe kasutatud.

Loomakasvatus

Vajadus pikaajalise visiooni järele – loomakasvatussektoris tekitab ebakindlust

loomakasvatuse tulevik seoses kliimaeesmärkidega, mille osas on vastakaid seisukohti. Kuna

loomakasvatuses tehtavad investeeringud on pikaajalised ning neil sageli puuduvad

alternatiivsed kasutusviisid, siis on vajalik pikaajaline visioon, mis annaks ettevõtjatele sihi

tulevikukindla loomakasvatuse arendamiseks Eestis.

3.1.3. Keskkond

Keskkonna temaatika on PõKa 2030 tekstis põhjalikult esindatud. Eraldi täiendavat tähelepanu

vajaks kliimamuutuste leevendamise temaatika, veekeskkonna seisundi küsimused (seos

väetiste kasutamisega ja kliimamuutusega) ning põllumajandusliku maakasutuse muutuste

temaatika seoses sektori arengu ning kliimamuutuste leevendamise vajadusega.

Kliima ja välisõhk

Kliimamuutuste leevendamine – oluline on põllumajanduses, toidusektoris ja maakasutuses

KHG heite vähendamine, atmosfäärist CO2 sidumise suurendamine ning C pikaajaline

talletamine muldades ja biomassis. Kui kliimakindla majanduse seadus võetakse vastu, siis

rakenduvad põllumajandussektorile konkreetsed KHG heite vähendamise eesmärgid.

Praegune trend nende saavutamist ei võimalda, mistõttu on vajalikud täiendavad meetmed.

Õhusaasteainete heite vähendamine – seosed ka loomakasvatuse pikaajalise visiooniga,

õhusaasteainete heidet vähendavad mh ka kliimaeesmärkide täitmiseks vajalikud meetmed.

Taimetoitained ja vesi

Mineraalväetiste kasutamise tõhusus, taimetoitainete kao vähendamine ning põhja- ja

pinnavee seisundi parandamine on omavahel seotud teemad, mille osas on problemaatika

PõKa 2030 tekstis piisavalt lahti kirjutatud. Nendes valdkondades edu saavutamine mõjutab

positiivselt nii kliimamuutuste leevendamise eesmärki, veekeskkonna seisundit kui

põllumajandustootjate tootlikkust. Oluline on, et Väetamise ABC mineraalväetiste kasutamise

osa saab uuendatud, et tulevikus uuendataks juhiseid ka vedelsõnniku ja digestaadi

kasutamiseks, et paraneks põllumajandustootjate teadlikkus toiteelementide bilansist ja

väetussoovitustest. Keskkonnaseirel tuleks keskenduda pikaajalisele trendile.

Taimekaitse

Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise ja riskide vähendamise temaatika on PõKa

2030 tekstis avatud. Seoses innovatsiooniga on oluline biopõhiste tõrjemeetodite arendamine

ja turule toomine. Seosed EL Roheleppega vajavad täiendamist.

Elurikkus

Rohevõrgustiku säilimine ja hea seisund – käsitlemist vajaks põllumajandusliku

maakasutuse roll Eesti looduse rohevõrgustikus ning võimalike põllumajandusliku

maakasutuse muutuste seos rohevõrgustiku säilimise ja hea seisundi tagamisega.

Geneetilised ressursid

Sordiaretuse ja loomade tõuomaduste parandamise temaatika on PõKa 2030 tekstis piisavalt

kaetud. Jätkuvalt on oluline, et tehtav arendustöö aitaks kaasa sellele, et põllumajandus-

tootmine kohaneks kliimamuutusega ning põllukultuuride ja põllumajandusloomade

kasvatamine oleks kasumlik. Põllukultuuride sortide ja põllumajandusloomade tõuomaduste

sobivus kohalikkesse tingimustesse panustab kaudselt tootmisriskide vähendamisse.

Mullad ja maakasutus

Muldade hea seisund – seoses mullaseire direktiiviga tuleb üle vaadata mullaseire korraldus

ja täiendavad tegevused muldade kaitsel ja majandamisel.

Põllumajandusmaa ja muldade kaitse – väärtuslik põllumajandusmaa ja selle kaitsmine on

õigusakti tasemel endiselt määratlemata. See on vajalik ka kliimamuutuse leevendamiseks

asjakohaste maakasutuse muutuste kontekstis. Aina enam suureneb maale konkurents nii

metsanduse, looduskaitse, energia kui ehitussektori poolt.

Märgalaviljelus – selle potentsiaal Eestis vajab endiselt uurimist, sh tuleks seda teha koos

biomassi töötlemise võimaluste uurimisega.

Elurikkust ja põllumajandustootmist arvestav metsastamine – seoses kliimamuutuse

leevendamise vajadusega ning maakasutuse muutusega, tuleks sätestada kriteeriumid,

millistel juhtudel on aktsepteeritav põllumajandusliku maa metsastamine.

Raadamise kahandamine – EL raadamise regulatsioon ja kaubanduslepingud mõjutavad

toidusektori ettevõtjaid.

Tootmispraktikad

Taastav põllumajandus – tuleks lisada praktikate alla, mis võiks olla riigi poolt soodustatud,

eelduseks on katsete läbiviimine, kasulik oleks luua demofarmide võrgustik.

Süsinikupõllundus – lisada praktikate alla mis võiks olla riigi poolt soodustatud. Oluline on

teadlikkuse suurendamine, katsed, demofarmide võrgustik.

Looduskrediit – ÜPP eelarvevahendite piiratuse kontekstis on oluline suurendada turupõhiste

instrumentide rolli. Üheks võimaluseks võiks olla ka nn looduskrediit, mis annab

põllumajandustootjatele stiimuli elurikkuse suurendamiseks ja looduse taastamiseks. Selle

võimalusi tuleks uurida ja soodustada selliste instrumentide turule tulekut.

Söödakultuuride mitmekesistamine (valgurikaste kultuuride kasvatamine) – EL

põllumajanduse suveräänsuse suurendamiseks on vajalik praegu peamiselt imporditavate

valgurikaste põllumajandustoodete asendamine kohalikega. Seetõttu tuleks soodustada Eesti

tingimustes potentsiaali omavate söödakultuuride kasvatamist ja kasutamist.

3.1.4. Sotsiaalne jätkusuutlikkus

Eesti majanduses on käimas juhtide põlvkonnavahetus. Samal ajal ettevõtlus kontsentreerub.

Oluline on, et AKIS süsteem toetaks teadmussiirde ja nõuandesüsteemi abil uusi ja noori

ettevõtjaid. Kuna põllumajanduses otseselt hõivatute arv väheneb, on oluline, et

põllumajanduse rolli ja sellega ka kodustes tingimustes tegelemise võimalusi propageeritaks

ühiskonnas laiemalt.

Töötajad

Tööjõupuudus – ka põllumajandus- ja toidusektor on silmitsi tööjõupuudusega. Viiruskriisi

kogemus näitas, et teatud põllumajanduse tootmisharusid mõjutab oluliselt ebaregulaarne

migratsiooniga, kriisiolukorras seatud liikumispiirangud. Valdav on oskustööjõu puudumine

või siis ettevõtete suutmatus maksta oskustööjõu ootustele vastavat töötasu.

Võrdsed võimalused – oluline on liikuda selle poole, et meestel ja naistel oleks põllumajandus-

ja toidusektoris võrdsemad võimalused.

Ühiskond

Linna- ja koduaiapõllumajandus – olukorras, kus üha vähem Eesti elanikke puutub otseselt

kokku põllumajanduse ja toidutootmisega, on toidukultuuri seisukohast oluline pakkuda ja

tutvustada põllumajandusega tegelemise võimalusi ja kogemusi ka linnades.

3.1.5. Toidu tarbijad

Rahvatervis

Rahvatervise aspektid on PõKa 2030 tekstis piisavalt kajastatud ja ei vaja uuendamist. Toidu

hindade inflatsiooni ja majanduslanguse taustal on oluline, et ka madalama sissetulekuga

tarbijatel oleks majanduslik ligipääs tervist toetavale toidule.

Nõudlus

Ostujõu vähenemine – PõKa 2030 olukorra kirjeldus vajab täiendamist tarbija ostujõu

vähendamise teema osas seoses toiduhindade inflatsiooni ja maksutõusudega.

Ränne – migratsioon mõjutab tarbijaskonda ja läbi selle ka toidunõudluse kogust, aga ka

tarbijate eelistusi nii Eestis kui EL riikides.

Teadlikkus ja informatsioon

Geograafilised tähised – 2021. aasta juunis sai EL geograafilise tähise sõir.

Tarbija teadlikkus – veelgi enam rõhku tuleks panna Eesti toidu kuvandi loomisesse ja

argumendina kasutamissee turustamisel. Kui on andmetel põhinevaid kinnitusi Eestis

kasutatud tootmispraktikate kohta (nt tootmisel kasutatud vähem antibiootikume jne), siis

seda infot võiks aktiivsemalt tarbijateni viia. Digiüleminek ja andmete jagamine võiks selleks

tulevikus uusi võimalusi luua. Tarbijatele tuleks selgitada ka vastuolulisi teemasid, kasutades

selleks teaduslikke põhjendusi ja värskeimate uuringute tulemusi.

3.1.6. Julgeolek

Alates PõKa 2030 vastuvõtmisest on julgeolekuolukord ja toidujulgeoleku mõtestamine

saanud oluliselt suurema kaalu. Seetõttu on oluline PõKa edasi arendamisel julgeoleku

temaatika sisse toomine.

Geopoliitilised arengud

Ukraina sõda ja suurenev julgeolekuoht – julgeolekuohu suurenemine tuleks lisada

hetkeolukorra kirjeldusse. Tugevad seosed esinevad julgeoleku, konkurentsivõime,

riskijuhtimise ja turgude volatiilsusega ning sisendite varustuskindluse teemade vahel.

Migratsioon – rände temaatika on oluline ka PõKa 2030 kontekstis. Ühelt poolt mõjutab ränne

toidu tarbijaid, kuid teisalt on see oluline ka põllumajandus- ja toidusektori tööjõu aspektist.

Viiruskriis

Tarneahelate tõrked ja töötajatega seotud piirangud – viirukriisi näitel tuleks käsitleda

valmisolekut kriisideks, täpsustada riskijuhtimise põhimõtteid ning vastutusalasid.

Toidujulgeolek

Rahvusvaheliselt läbipõimitud tarneahelad – tuleks käsitleda rahvusvaheliste tarneahelate

muutusi ja sellega seotud ebakindlust ning vajadust suveräänsema ja lokaalsema

põllumajandus- ja toidutootmise väärtusahela järele.

Toiduga isevarustatus – seoses julgeoleku temaatikaga laiemalt, vajab uuendamist ka

toiduga isevarustatuse käsitlus. Lisaks primaartoodetele tuleks käsitleda ka

tootmissisenditega varustatuse temaatikat.

Toimepidevad ettevõtted – vajalik on, et sektori ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised ja

toimepidevad. Võtmetähtsusega ettevõtted vajavad toetamist, valmisolekut kriisideks, riskide

hindamist ja asjakohast riskide juhtimist.

Varude olemasolu – seos toidujulgeolekuga nii põhitoiduainete kui ka tootmiseks vajalike

sisendite puhul.

Varustuskindlus

Varustuskindluse temaatika on seotud riikliku julgeolekustrateegiaga ja teiste

väärtusahelatega. Põllumajandus- ja toidusektori seisukohast on oluline mineraalväetiste,

valgurikaste söötade, toidu, veterinaarravimite, elektrienergia ja vedelkütuste varustuskindlus

ja varud. Regionaalse varustuskindluse tagamiseks on oluline ettevõtete regionaalne

hajutatus.

Regionaalareng

Regionaalarengut tuleks täiendavalt käsitleda julgeoleku kontekstis. Põllumajandus- ja

toidusektoril ning ringbiomajandusel on jätkuvalt oluline roll maakogukondade võimestamisel.

Oluline on rural proofing kontseptsiooni rakendamine kõikide riiklike poliitikate puhul. Jätkata

tuleks LEADER kogukonna juhitud tegevustega ning nutikate külade koostöö arendamisega.

3.1.7. Euroopa Liit

PõKa 2030 olukorra kirjeldusse tuleks lisada viimaste aastate muudatused, sealhulgas ÜPP

uus (st käesoleva perioodi) arhitektuur ja viited 2025. aasta EK teatistele.

Eelarve

Kuna PõKa 2030 rakendamisel on suur osa EL ÜPP meetmetel ja rahastusel, siis mõjutab ka

PõKa 2030 valdkondade tulevikku see, milliseks kujuneb tulevikus EL eelarve.

Julgeolekuolukorrast tingituna võib eeldada, et kaitsekulutused suurenevad nii liikmesriikide

kui EL tasandil ja see võib mõjutada põllumajanduspoliitika rahastamise võimalusi.

EL poliitikavaldkondade juhtimise agiilsuse suurendamiseks on oluline EL eelarve

lihtsustamine ja paindlikkuse ning regulatsioonide ajakohastamise kiiruse suurendamine.

Kuna EL on tolliliit, siis erinevad kaubanduslepingud ja protektsionistlikud ilmingud mõjutavad

ka Eesti põllumajandus- ja toidusektorit.

Võimalik EL laienemine toob tõenäoliselt kaasa EL eelarve ümberjagamise nii, et Eesti jaoks

vähenevad EL eelarvest tulenevad siirded. See loob muutuste vajaduse valdkondades, mis

sõltuvad EL rahastusest.

EL kestlikkuse standardid mõjutavad kõikide liikmesriikide ettevõtted. Kui muutub

rahvusvaheline kontekst, sh see, mil määral kolmandad riigid keskenduvad roheüleminekule,

võivad väga kõrged standardid halvendada kolmandate riikide turgudel konkureerivate

ettevõtete konkurentsivõimet.

EL looduse taastamise kavadega seoses võivad avalduda kitsendused eraomandi

kasutamisele. See võib tekitada vastuseisu, põhjustada täiendavaid kulutusi ja/või saamata

jäävat tulu.

Oluline on, et EL poliitikaettepanekute puhul oleksid tehtud mõjuanalüüsid. EL rohelise

kokkuleppe ja Talust taldrikule strateegia puhul jäid mõjuanalüüsid hiljaks, mistõttu tekkis

neile märkimisväärne vastuseis ja need poliitikate rakendamine venib ning ei pruugi osutuda

edukateks.

EL ühine põllumajanduspoliitika

Peatükis 1.1 on toodud peamised märksõnad EK teatisest põllumajandus- ja toidusektori

tulevikuvisiooni kohta. Lisaks eelnevalt kirjeldatud teemadele, võib ÜPP tuleviku kontekstis

tulevikus oluline olla suurem tulemustele orienteeritus, erakapitali kaasamine, kõrgete

standardite hoidmine ning ettevõtete halduskoormuse vähendamine. Eelnev viitab suuremale

prioriteetide seadmise vajadusele.

3.2. PõKa 2030 eesmärgid ja nende prioriseerimine

PõKa 2030 eesmärgid ei ole prioriseeritud. Selleks, et testida, kas eesmärkide prioritiseerimine

oleks vajalik, viidi 25.11.2024 toimund vahehindamise kaasamispäeval läbi eksperiment, kus

osalejad said prioritiseerida PõKa 2030 eesmärke vastavalt nende enda tunnetusele (tabel 2).

Tabelis 2 toodud tulemuste kohaselt on suure prioriteetsusega konkurentsivõimega seotud

eesmärgid. Antud eksperiment ei ole esinduslik selles mõttes, et PõKa 2030 tegevussuundade

lõikes oli nendega otseselt kokku puutuvate osalejate arv erinev ja see tõenäoliselt mõjutas

tulemust. Kuid kuna selgelt joonistus välja, et eesmärkide lõikes eelistused erinesid, näitab see

harjutus, et tulevikus PõKa 2030 arengukava uuendades või siis seda ellu viivate programmide

kujundamisel on prioritiseerimine oluline. Samas tuleb silmas pidada, et prioriteedid on ajas

muutuvad ja sõltuvad tõenäoliselt keskkonnas toimuvatest muutustest.

Tabel 2. PõKa eesmärkide prioriteetsus 25.11.2025 vahehindamise kaasamispäeval osalenute

hinnangul

PõKa tegevussuund Eesmärk Saadud punktid

Punktide osakaal

TS 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine

Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul

38 12.7%

TS 6: maa- ja rannapiirkonna areng

Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline 28 9.4%

TS 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses

Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus

27 9.0%

TS 8: kestlik kalandus Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline

24 8.0%

TS 1: põllumajanduskeskkond

Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine

20 6.7%

TS 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses

Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist

19 6.4%

TS 1: põllumajanduskeskkond

Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud

18 6.0%

TS 3: toiduohutus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu 18 6.0%

TS 6: maa- ja rannapiirkonna areng

Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus

17 5.7%

TS 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire

Teadmiste loome ja teadmussiire toetab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist

17 5.7%

TS 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu

Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge: Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest; üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb

13 4.3%

TS 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine

Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu

12 4.0%

TS 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses

Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv

11 3.7%

TS 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine

Tootja positsioon turul on tugev 10 3.3%

TS 1: põllumajanduskeskkond

Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene

7 2.3%

TS 3: toiduohutus Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad

7 2.3%

TS 8: kestlik kalandus Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga

7 2.3%

TS 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu

Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest 4 1.3%

TS 8: kestlik kalandus Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus

2 0.7%

TS 8: kestlik kalandus Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv 0 0.0%

3.3. PõKa 2030 eesmärgid ja nende mõõdikute edenemine

3.3.1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond

Tegevussuunal 1 on kolm eesmärki:

1. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene

2. Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on

vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud

3. Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on

ökosüsteemi teenuste toimimine

Nende kolme eesmärgi lõikes on selgelt probleeme kolme mõõdiku arengutega. Nendeks on

NTA-l põhjavee seirepunktide osakaal, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l, TKV kasutamine

põllumajanduslikes majapidamistes ning põllulinnuindeks. Need mõõdikud ja trendid on

osaliselt seotud põllumajandustootmise intensiivistumisega, kuid tulemused sõltuvad ka

mõõtmismetoodika ja vahendite muutustest.

Kuigi väetiste kasutamisega seotud eesmärk sai kaasamispäeval prioriteetsuse osas vähe

eelistusi, näitab mõõdiku areng, et väetamine ning taimetoiteelementide tõhusam kasutamine

vajab jätkuvalt tähelepanu.

Sama saab öelda põllulindude arvukuse kohta, kuid see näitaja on languses

põllumajanduslikest tootmispraktikatest (mahe, keskkonnasõbralik ja tavaviljelus) sõltumata

ning ka teistes riikides, mistõttu on põllumajanduslike meetmete otsest mõju sellele on

keeruline prognoosida.

TKV kasutamine vajab esmajoones paremat statistikat ja seiret. TKV kasutamise statistikat

põllumajanduses tehakse kord viie aasta jooksul läbi viidava küsitlusuuringuga. Antud

näitajaga võrdlemiseks pole aga seireandmeid piirnormi ületavate TKV jääkidega proovide

osakaalu kohta Eesti päritolu toidus, mis on samuti PõKa 2030 mõõdik.

Muuta tuleks KHG heidet puudutav mõõdik ja selle sihtväärtus. Heide toodangu väärtuse

suhtes ei ole piisav mõõdik tingimustes, kus sektor peab oma heidet vähendama kliimakindla

majanduse seaduses seatud eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu on otstarbekas sektori KHG

mõõdikuks võtta kliimakindla majanduse seaduses toodud mõõdik.

Lisaks on oluline perioodiliselt hinnata põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu muutust

ja selle seoseid toetusmeetmete ja/või põllumajanduspraktikatega.

3.3.2. Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu

TS2 mõõdikud on sobilikud. Esimese eesmärgi, Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest,

mõõdikute väärtused on liikunud soovitud suunas. Teise eesmärgi, loomade tervise ja heaolu

tase riigis on kõrge: Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest; üldine karjatervise tase ja

loomade heaolu paraneb, mõõdikud arenevad oodatud trendis, kuid sihttasemete

saavutamine võib osutuda ebarealistlikus, seda eriti loomataudide esinemisega seotud

mõõdikute puhul. Kuna vahepealsetel aastatel töötati välja loomatervise baromeeter, siis

oleks otstarbekas ka selle lülitamine PõKa 2030 mõõdikute sekka.

3.3.3. Tegevussuund 3: toiduohutus

Toiduohutuse tegevussuunal on mõõdikutena kasutusel baromeetrid ja indeks, mis on oma

olemuselt koondnäitajad ja küllaltki staatilised. Nende puhul tuleks tähelepanu fokusseerida

nende koosseisus olevate näitajate arengule ning probleemsetele suunamuutustele

reageerimisele. Samuti on veel vara öelda, kas nende baromeetrite ja indeksite metoodika

vajaks uuendamist. Sellele tuleks anda hinnang PõKa 2030 järelhindamise käigus.

3.3.4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses

Mitme kohaliku ohustatud tõu (nt Eesti raskeveohobune, Tori hobune, Eesti vutt) arvukus on

vähenenud või jääb soovitud sihttasemele alla. PõKa 2030 kui sektori arengukava seisukohast

on küsitav, kas selle mõõdikute koosseisus peavad olema nii üksikasjalikud mõõdikud.

Asjakohane oleks kaaluda nende mõõdikute viimist sobiva programmi tasandile.

Sordilehte võetud sortide arvu asemel või sellele lisaks oleks asjakohane lisada mõõdik, mis

annaks informatsiooni tegelikult kasvatatavate sortide ja nende mitmekesisuse kohta. Üheks

võimalikuks andmeallikaks selle kohta võiks tulevikus olla e-põlluraamat.

3.3.5. Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine,

turustamine

Seoses tarbijate ostujõu vähenemisega on vähenenud Eesti toitu eelistavate ning regulaarselt

mahetoitu tarbivate elanike osakaal.

Selle tegevussuuna all on hulk mõõdikuid, mille arengu kohta andmeid ei ole. Asjakohane oleks

panustada nende mõõdikute seiresse või andmete analüüsi. Näiteks eesmärgi „tootja

positsioon tarneahelas on tugev“ puhul ei ole sisuliselt mõõdikute väärtusi uuendatud. Samuti

puuduvad andmed kodumaiste toodete osakaalu kohta jaekaupluste sortimendis, töödeldud

toodete osakaalu kohta Eesti põllumajandussaaduste ekspordis, stabiilsete sihtturgude arvu

kohta jne. Vahehindaja arvates on need mõõdikud jätkuvalt olulised. Seega tuleks kaaluda,

milliste mõõdikute andmetega varustamine võiks olla jõukohane ning milliste puhul mitte.

Jõukohaste mõõdikute puhul tuleks aegread uuendada.

3.3.6. Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng

Soovitud suunas ei ole liikunud mõõdiku „maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40

osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus“ väärtus.

3.3.7. Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi rahastatava valdkonna teadus- ja arendustegevuse

maht (eurodes) on suurenenud. Tegevussuuna mõõdikud ei kajasta teadmussiirde,

innovatsiooni ja digiülemineku arenguid. Seetõttu oleks otstarbekas selle tegevussuuna

mõõdikute komplekti täiendada.

3.3.8. Tegevussuund 8: kestlik kalandus

Tegevussuuna 8 mõõdikud näitavad probleeme heas seisus kalavarude osakaaluga ja

nõuetele vastavate kontrollitulemustega kalakaitses.

Ootustele vastavas suunas ei ole suurenenud harrastajate arv ja majanduslik mõju ühe

harrastaja kohta aastas. Neist viimase puhul võiks kaaluda selle asjakohasust PõKa 2030

mõõdikuna.

Sektoris hõivatute vanus on suurenenud, mis on vastupidine soovitule. Töökohtade arv on

vähenenud, mis on samuti soovitule vastupidine trend.

Eurodes väljendatud mõõdikute (ettevõtete müügitulu, lisandväärtus töötaja kohta,

eksporditavate toodete väärtus) väärtused on suurenenud, kuid arvestades toimunud

inflatsiooni, jäävad neist kaks viimast seatud sihttasemetele alla.

3.4. Sisend fookusgrupi aruteludest

Järgnevalt on ära toodud peamised poliitikasoovitused, mis tulenevad 24.11.2024 toimunud

vahehindamise kaasamispäeval peetud fookusgruppide aruteludest.

Arengukava eesmärk peaks endiselt olema kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse,

vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule.

Nimetatud sektorite konkurentsivõime kasvu toetamise kõrval tuleks enam panustada

toidujulgeolekule, mis peaks olema osa riigi terviklikust julgeoleku perspektiivist.

Konkurentsivõimelised ettevõtted suudavad tagada nii põhitoiduainetega (teravili, piim, liha,

hooajaliselt köögi- ja puuvili, kala) varustatuse, kui rakendada uuenduslikke tootmisviise, et

kasutada säästlikumalt ressursse, panustada loomade heaolusse, mulla seisundi

parandamisse, toiduohutusse ning elurikkuse säilimisse.

Vähendada tuleks sõltuvust peamistest tootmissisendite impordist, kasutades

ringbiomajanduse pakutavaid võimalusi.

Väiksemate põllumajandustootjate toetamine ei pruugi aidata piisavalt kaasa toidujulgeoleku

eesmärkide täitmisele. Madalat tootlikkust ja toetussõltuvust esineb enim väiksemate

põllumajanduslike majapidamiste hulgas, kus põllumajandustootmine ei ole peamine

sissetulekuallikas ning motivatsioon ja võimekus toodangut turule toota ja turu ootustele

vastata on madal. Tugevad ja mitmekesised põllumajandustootjad, kelle huvi on kestlik areng,

looksid baasi nii julgeoleku, keskkonna- kui kliimaeesmärkide ja konkurentsivõime tagamisel.

Selliste ettevõtete toetamine tagastamatu abiga peaks jätkuma.

Liigne toetuste sidumine tootmisega võib viia suuremate riskide võtmiseni, mis vähendab nii

keskkonnakasu kui majanduslikku tootlikkust. Liigne ettevõtete koondumine suurendab riske

toidujulgeolekule. Väga tihedate majanduslike sidemete tõttu oleks vajalik kaardistada

omavahel seotud ettevõtted, et hinnata ressurssi koondumise riski.

Põllumuldade hea seisundi saavutamine ja hoidmine ning väärtusliku põllumajandusmaa

säilitamine peaks olema ka edaspidi eesmärk. Maale konkureerivad nii looduskaitse,

energeetika, metsamajandus kui taristu- ja kinnisvaraarendus. Tuleks vältida kõrge väärtusega

põllumaade loovutamist toidutootmisest väljapoole. Soodustada tuleks nii taastava

põllumajandus kui C-põllunduse praktikaid.

Maa, kui piiratud ressurssi, turule sekkumisel tuleks lähtuda eelkõige põhimõttest, kus

kolmandate riikide kodanikud ja ettevõtted ei ole eelistatud, samuti peaks hoolikalt kaaluma

erandite tegemisel vanuse või soolise eelistuse puhul tehingute võimalikku mahtu.

Maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengut tuleks vaadata tervikuna riigi

regionaalpoliitika osana ning regionaalpoliitikat omakorda osana julgeolekupoliitikast.

Digitaliseerimisega kasvab vajadus piisava ja toimiva internetiühenduse järele.

Üldiste taksonoomia reeglite rakendumisel tuleks kaaluda ka finantsinstrumentide

rakendamisel lähtuda põhimõttest, kus kestlik majandamine ja investeeringud on eelistatud.

Samal ajal kasutada kõikvõimalikke juba riigile esitatud andmeid, et vähendada ettevõtete

halduskoormust ning esitatavate aruannete tükeldatust. Korrastada riiklikud registrid ning

nende omavahelised seosed. Lahendada parema sidususe loomiseks juriidilised ja tehnilised

küsimused.

Eesti põllumajandustootja on investeeringutoetuste toel kaasajastanud oma tehnoloogiat

kiiremini kui seda on suutnud teha toiduainetööstus, kus endiselt on investeeringuvajak..

Endiselt on vähe tugevaid põllumajandustootjate ühistuid, kuigi riigi poolt on ette nähtud

soodustavad sekkumised. Oluline on teadlikkuse tõstmine ühistulise tegevuse kasudest ning

selle sidumine riskijuhtimisega. Kõneisikute leidmine ja toetamine võiks aidata seejuures

kaasa ka kuvandi parandamisele.

Otsene ekspordi toetamine riigi poolt EL ühisel turul ja ka kolmandatesse riikidesse on

taunitav, tuleb leida võimalused ekspordile suunatud ettevõtete toetamiseks uutele turgudele

laienemisel (kontaktid, nõuetele vastavus, usaldusväärsus, Eestis toodetu kuvand, koostöö ja

vajadused).

ÜPP üks eesmärke on tagada tarbijale mõistliku hinnaga toit. Viimaste aastate inflatsioon on

kergitanud ka toiduhindasid oluliselt ning ÜPP pakutavad sekkumised ei ole enam piisavad

taskukohase toidu pakkumiseks. Toidu hind sõltub aina enam rangematest

keskkonnanõuetest, kallinevast energiast ja tööjõukuludest, jaekaubanduse juurdehindlusest,

millega kaetakse kaubanduspindade ülalpidamisega seotud kulud.

Vajadus on suutlikkuma nõuandeteenistuse järele, kus on selge pikaajaline riigi strateegiliste

eesmärkidega, globaalsete trendide ja tarbija ootustega arvestav vaade. Andmepõhine

analüüs, koostöö teadlastega ja rakendusuuringutel põhinevad katsed peaksid toetama

nõuandesüsteemi. Riigi poolt pakutav teadmussiire peaks aina enam sisaldama

riskijuhtimisega seotud teemasid, suurenema peab sektoris tegutsevate ettevõtjate

teadlikkust riskijuhtimisest, sealhulgas ennetavaid tegevusi seoses kliimamuutustega,

toimetulekut ebasoodsamate ilmastikuoludega. Riigi sekkumine peaks olema õigustatud vaid

katastroofikahjude hüvitamisel.

Eestis on alla 40-aastaste põlumajanduslike majapidamiste juhtide kasutuses ligi viiendik

kasutuses olevast põllumajandusmaast, mis on enam kui EL keskmine. Üle 65-aastaste juhtide

osakaal aga jääb alla EL keskmisele. Oluline on tagada noorte põllumajandustootjate

pikemaajalisem tugi ja sujuv väljumine, et noored jätkaks sektoris ka peale ette nähtud

toetusperioodi lõppu.

Enamus riigi poolt arengukavas planeeritud sekkumisi on algatatud. Oluline on algatuste

tulemuste mõju seirata ja hinnata, seejuures unustamata põllumajandustootmise pikaajalist

tasuvusaega ning hüplike, tihti muudetavate regulatsioonide negatiivset mõju

ettevõtluskeskkonnale ja investeerimisjulgusele.

Arengukavas on eesmärke, mis vajavad suuremat ambitsiooni, näiteks maapiirkonnas on

kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus või põllumajandusmaa võimaldab

mitmekesist põllumajandustootmist. EL suundumus majanduskasv lahti siduda

ressursikasutuse suurenemisest eeldab eesmärkide ja mõõdikute seadmist suhtarvuna, mis

välistaks ainult rahalise väärtuse kasvu mõõtmist.

Mõõdikute arvu võiks vähendada, eriti kohtades, kus mõõdiku seire vajab suurt pingutust ning

rahalisi vahendeid napib.

3.5. PõKa 2030 rakendamisega seotud riskid

Arengukava elluviimisega seotud riskidena on nimetatud planeerimisriski, väliskeskkonna riski ja finantsriski.

Arengukavas on seatud prioriteedid maaelu arenguga seonduvalt. Neid on kuus ja need tuginevad Euroopa Parlamendi 10.03.2019 seatud ÜPP teise samba prioriteetidele. Eestis tuleks seada täpsemad kohalikke olusid silmas pidavad prioriteedid, et suunata rahalised vahendid kokkulepitud valdkondadesse.

a) Teadmussiirde soodustamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades –

leppida sektoriga kokku peamised uurimissuunad, mis toetavad seatud eesmärke.

b) Kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisuse

suurendamine; keskenduda tugevale keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime

toetamisele läbivalt tarneahelas.

c) Toiduainete tarneahela korralduse ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses;

suurendada teadlikkust riskijuhtimise vajalikkust ning seada selge piir riigi sekkumise

vajadusele, leppida kokku riskijuhtimise raamistik, kus erasektori ja riigi rollid on selgelt paigas,

on mõõdetavad sekkumiste rakendumise lävendid ning erakindlustusturg ei ole moonutatud.

d) põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja

parandamine; leppida kokku millised ökosüsteemid taastatakse ja kui suures mahus, millised

turbaalad vajavad säilitamist ja põllumajandustootmisest välja arvamist ning millised alad

tuleks pigem metsastada, kuidas toetada ökosüsteemiteenuse pakkujaid.

e) ressursside tõhusa kasutamise edendamine ning vähese KHG heitega ja kliimamuutuste

suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajandus-, toidu- ja

metsandussektoris; Eelkõige leida ja toetada demofarme/ettevõtteid, mille kaudu on võimalik

tõsta sektoris tegutsevate ülejäänud ettevõtjate teadlikkust koostöös nõuandeteenistuse ja

teadlastega.

e) sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majandusliku arengu edendamine

maapiirkondades – prioriteediks võiks olla ÜPP ja regionaalpoliitika kooskõla tagamine.

Mullatemaatikat tuleb edaspidi tähtsustada enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide

kaudu, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning

milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. METKi pakutav mulla

tervikteenus, mulladirektiivi alusel tegutsemine jmt peaks olema jätkuvalt prioriteet.

Prioriteet on kõige kõrgema rahvatervise-, keskkonna- või majanduslike riskidega seotud

nõuetekohasuse järelevalvel ja taudiprogrammide elluviimisel. Rahvatervise tagamiseks

loodud riskipõhine järelevalvesüsteem peab olema prioriteet ka edaspidi, sh pikaajalise

mõjuga riskide hindamine (saasteained, lisaained, GMO).

Merenduspoliitikas on kaks prioriteeti: ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne,

soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse

edasi.

Väliskeskkonna riskina nähakse sektori poolt püstitatud eesmärkide erinevust PõKa 2030

eesmärkidest.

Nelja sektori arengukava on koostatud piimasektori, teraviljasektori, lihasektori ja

aiandussektori ning nendega seotud töötleva tööstuse kohta.

Piimasektori peamiste eesmärkidena on seatud lisandväärtuse suurendamine tööstuses ja

selle kaudu toorpiima hinna tõus, millega kaasneb teadus- ja arendusprojektides osalemine

ning koostöö. Esmatootmise efektiivsuse, konkurentsivõime tõus ja kestlikkuse tagamine

(toorpiima mahu kõrval tooraine kvaliteedi ja põhikarja heaolu kasv). Eesmärk ei lähe vastuollu

PõKa 2030 eesmärgiga.

Teraviljasektori eesmärk on suurendada kõrgema lisandväärtusega toodangut, lähtudes

tootearendusest ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisest. Samal ajal rakendatakse kestlikke

tootmispraktikaid ja soovitakse parandada tootmise kuvandit ning tõsta ekspordipotentsiaali.

Eesmärk ei lähe vastuollu PõKa 20230 eesmärkidega.

Lihasektori eesmärkideks on seatud tootearenduse ja kõrvalsaaduste väärindamise kaudu

lisandväärtuse tõstmine, seejuures fookusega toiduohutusele, isevarustatuse suurendamisele

ja ekspordi kasvule. Eesmärk ei lähe vastuollu PõKa 20230 eesmärkidega.

Ka aiandussektori eesmärgid, milleks on sarnaselt eelnevatele lisandväärtuse kasvuga ja

tööjõu motiveeritusega seonduv, ei lähe vastuollu PõKa 20230 eesmärkidega.

Finantsriski puhul viitab REM valitsemisalaülesele riskijuhtimise raamistikule, mida

arengukava hindaja vahehindamise käigus ei hinda. Finantsriski üks maandamise võimalus oli

koostada nõuetekohane Eesti ÜPP strateegiakava 2023-2027, mis kinnitati Euroopa Komisjoni

poolt 11. novembril 2022. Antud otsuse alusel eraldati Eestile strateegiakava ellu viimiseks

kokku 1,007 miljardit Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ning 440,08 mln eurot

Euroopa Maaeluarengu Fondist (EAFRD). Seoses geopoliitilise olukorra muutusega RU-UA

sõja tingimustes ning alates 2023. aastast kestnud majanduslangusega Eestis ja Eesti

peamistel eksporditurgudel, samuti Euroopa Liidu 2027+ finantsperioodiga seotud esialgsete

mõtetega, on PõKa 2030 finantsrisk suurenenud ning prioriteetide seadmine veelgi olulisem.

1

SELETUSKIRI

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja otsuse eesmärk

Riigikogule esitatakse arutamiseks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030“ (edaspidi PõKa 2030) ajakohastatud versioon. Muudatuse eesmärk on ajakohastada

kehtivat arengukava, et see arvestaks pärast arengukava koostamist muutunud julgeoleku-,

kliima-, keskkonna- ja majandusoludega ning toetaks Eesti põllumajandus-, kalandus- ja

toidusektori ning maa- ja rannapiirkondade ettevõtluse pikaajalist konkurentsivõimet ja

kestlikkust. Olulisim sisuline muudatus on toidujulgeoleku eraldi tegevussuuna lisamine.

Tegemist ei ole uue arengukava koostamise ega senise strateegilise kokkuleppe täieliku

ümberkujundamisega. Ajakohastamise käigus on täpsustatud arengukava eesmärke, lihtsustatud

tegevussuundade ülesehitust ning vaadatud üle mõõdikud ja nende seosed arengukava elluviivate

programmidega.

2. Muutmise õiguslik alus

Arengukava muutmise ja selle Riigikogule arutamiseks esitamise õigusliku alusena lähtutakse

riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ning Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr

117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord“ § 5 lõikest 1.

3. Muutmise vajadus ja taust

PõKa 2030 vahehindamine viidi läbi 2025. aastal. Vahehindamise järelduse kohaselt on

arengukava põhisuunad jätkuvalt asjakohased, kuid arengukava tuleb ajakohastada, et arvestada

välis- ja sisekeskkonnas toimunud muutusi ning sihtrühmade tagasisidet.

Viimaste aastate geopoliitilised pinged, Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, rahvusvaheliste

tarneahelate haavatavus, energia- ja tootmissisendite hindade volatiilsus, kliimamuutuste süvenev

mõju ning majanduskeskkonna ebakindlus on muutnud põllumajanduse, kalanduse ja

toidutootmise arengueeldusi. Need muutused on toonud selgemalt esile vajaduse tugevdada Eesti

toidusüsteemi vastupanuvõimet, vähendada kriitilisi sõltuvusi ning käsitleda toidujulgeolekut

valdkonna arengukava tasandil.

Vahehindamisel rõhutati, et Eesti tarbijate toidujulgeoleku tagamisel on oluline roll Eesti

territooriumil hajusalt paiknevatel eri suurusega põllumajandus- ja toidusektori ettevõtetel ning

teistel maapiirkonna ettevõtetel. Samuti toodi esile sektori majandusliku konkurentsivõime,

kliimamuutustega kohanemise, keskkonnahoiu, atraktiivse töökeskkonna ning toimiva

innovatsioonisüsteemi olulisus.

Ajakohastamisel on säilitatud arengukava põhisuunad, kuid täpsustatud nende eesmärke ja riigi

tulevasi sekkumisi. Arengukava teksti on lühendatud: välja on jäetud tegevussuundade varasemad

hetkeolukorra kirjeldused, senise riigi sekkumise kirjeldused ning mõõdikud, mis dubleerisid

programmides olevaid mõõdikuid. Arengukavasse on jäetud tegevussuuna lühikirjeldus,

eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks kavandatavad riigi sekkumised.

2

4. Muudatuste sisu

4.1 Visioon, üldeesmärk ja alaeesmärgid

Arengukava visioon on ühtlustatud ministeeriumi visiooniga: „Igas Eesti piirkonnas on hea elada

ja Eesti toit on hinnatud!“. Üldeesmärk sõnastab terviklikult Eesti toidu eelistamise, toidusektori

ettevõtete edukuse, keskkonna ja elurikkuse hoidmise ning maa- ja rannakogukondade

elujõulisuse. Arengukava kaks alaeesmärki on viidud kooskõlla arengukava elluviivate

programmide eesmärkidega (biomajandus, toiduohutus, regionaalareng).

4.2. Tegevussuunad

Tegevussuundade struktuuri on lihtsustatud. Arengukavast on välja jäetud varasemad

hetkeolukorra kirjeldused, seniste riigi sekkumiste kirjeldused ning programmidega dubleerivad

mõõdikud. Arengukavas on säilitatud tegevussuundade lühikirjeldused, eesmärgid ja eesmärkide

saavutamiseks kavandatavad riigi sekkumised.

Varasema kaheksa tegevussuuna asemel on üheksa tegevussuunda – lisandunud on

toidujulgeoleku tegevussuund, mille eesmärk on tagada piisav ja ohutu toit igas olukorras. Suund

koondab kolm omavahel seotud teemat: põhitoiduainetega isevarustatuse ja tarneahelate

terviklikkuse tagamise; toidusektori konkurentsivõime ja kohaliku tootmisvõimekuse

tugevdamise; ning kriisikindluse, varude, toimepidevuse ja elutähtsatest teenustest sõltuvate

riskide maandamise.

Tegevussuunas nähakse ette põhitoidugruppide isevarustatuse ja kriitiliste sisendite

kättesaadavuse tugevdamine või hoidmine, toidusektori kriisitaluvuse ja toimepidevuse

suurendamine, toidujulgeoleku seisukohalt kriitiliste investeeringute ja võimekuste arendamise

toetamine ning toiduvarude planeerimise ja juhtimise süsteemi arendamine. Samuti rõhutatakse

kriisieelset koostööd erasektoriga ning riskide ennetamise, seire, prognoosimise ja juhtimise

süsteemide arendamist.

Eraldi tegevussuuna lisamine annab toidujulgeolekule arengukava tasandil selge strateegilise

koha. Toidujulgeolekut ei käsitleta üksnes kodumaise toidutootmise mahuna, vaid tervikuna, mis

hõlmab ka tootmiseks vajalikke sisendeid, tarneahelaid, varusid, toidusektori ettevõtete

konkurentsivõimet ja toimepidevust kriisiolukordades.

4.3 Mõõdikute ajakohastamine

Arengukava mõõdikud vaadati PõKa 2030 uuendamise käigus üle, lähtudes muu hulgas

vahehindamise soovitustest. Ülevaatamise eesmärk oli vähendada dubleerimist programmide

mõõdikutega ning keskenduda arengukava tasandil valdkonna üldist arengut kirjeldavatele

näitajatele. Samuti hinnati mõõdikute sihttasemete ajakohastamise vajadust, lähtudes iga näitaja

eesmärgist ja olemusest.

Vajaduse ja võimaluse korral sihttasemeid ajakohastati, kuid kõigi näitajate puhul ei peetud

sihttaseme tõstmist põhjendatuks. Mõne näitaja puhul on oluline eelkõige saavutatud hea taseme

säilitamine ja kokkulepitud piirist kõrgemal hoidmine. Näiteks on tarbijate kindlustunde näitaja

puhul eesmärk hoida tase üle 72% ning toiduohutuse baromeetri puhul vähemalt tasemel 100.

Seetõttu ei tähenda tegeliku tulemuse sihttaset ületav väärtus automaatselt, et sihttase ei oleks

piisavalt ambitsioonikas.

Vahehindamisel soovitati asendada põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) suhtarv

absoluutse heitkoguse näitajaga. Seda soovitust kaaluti, kuid mõõdik otsustati säilitada, kuna

3

sektor ei toetanud selle muutmist ning olemasolev suhtarvupõhine näitaja kajastab otsesemalt

põllumajandustootmise mõjutatavaid muutusi ja kliimatõhususe kasvu.

Mõõdikute ülevaatamise tulemusena tehti ka järgmised muudatused: lisandväärtuse mõõdikust

jäeti välja metsamajandus, sest ministeeriumi mõju selle valdkonna lisandväärtusele on väike;

elurikkuse mõõtmiseks lisati kimalaste mitmekesisuse indeks; toidujulgeoleku mõõtmiseks lisati

põhitoiduainetega isevarustatuse näitaja ning vahehindamise soovituse alusel muudeti

maapiirkonna elanike mõõdikut.

Põhitoiduainetega isevarustatuse mõõdiku eesmärk on hinnata ja jälgida Eesti isevarustatuse taset

üheksas põhitoiduainete grupis ning aidata kaasa isevarustatuse suurendamisele eelkõige nendes

gruppides, kus see on madal. Põhitoiduainete gruppide hulka kuuluvad teravili (nisu, rukis, oder

ja kaer), õlikultuurid (raps ja rüps), piim, veiseliha, sealiha, linnuliha, kartul, köögivili ja munad.

Isevarustatuse taseme arvutamise aluseks on kodumaise tootmise ja tarbimise suhe.

Aastate 2020–2024 keskmiste andmete põhjal oli isevarustatuse tase üle 80% neljas

põhitoiduainete grupis: teravilja puhul 206%, rapsi ja rüpsi puhul 113%, piima puhul 171% ning

veiseliha puhul 106%. Seega oli vähemalt 80% isevarustatuse tase saavutatud neljas grupis

üheksast. 2030. aasta sihttase on saavutada vähemalt 80% isevarustatuse tase vähemalt kuues

põhitoiduainete grupis üheksast. Mõõdiku arvutamise täpsem metoodika on Statistikaametiga

veel täpsustamisel. 2025. aasta andmed selguvad 2026. aasta novembris.

5. Arengukava rahastamine ja maksumus

PõKa 2030 elluviimise eeldatav kogumaksumus aastatel 2020–2030 on ligikaudu 4,7 miljardit

eurot. Arengukava ajakohastamise eesmärk ei olnud suurendada selle rahalist mahtu, vaid

ajakohastada strateegilist raamistikku ja kohandada seda muutunud olude ning riigi

prioriteetidega. Seetõttu ei kavandata arengukava muudatusega rahalise mahu suurendamist.

Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarvest, tagades selle kooskõla riigi

eelarvestrateegiaga (RES). Käimasoleva eelarvestrateegia perioodi rahastus jääb samaks ning

olemasolevad vahendid toetavad juba ka toidujulgeoleku eesmärkide saavutamist. Järgmise

perioodi riigieelarve strateegias on kriisikindlus ja konkurentsivõime kajastatud eraldi

suundadena ning nende elluviimiseks on kavandatud eelarveressursid. Käimasoleva

eelarveperioodi ülejäänud osas hinnatakse, millised tegevused saavad senisest enam panustada

kriisivalmidusse.

Toidujulgeoleku tegevussuuna lisamine ei too seega kaasa vajadust taotleda eraldi lisarahastust.

Tegevuste elluviimine ja maht sõltuvad riigieelarve strateegias ning iga-aastastes programmides

kavandatud vahenditest ja nende piires tehtavatest prioriteedivalikutest.

6. Arengukava muutmise mõju

PõKa 2030 ajakohastamisega täpsustatakse valdkonna strateegilisi eesmärke, tegevussuundi ja

nende seiret. Olulisim sisuline muudatus on toidujulgeoleku lisamine eraldi tegevussuunana, mis

loob selgema raamistiku kodumaise toidutootmise võimekuse, tarneahelate toimimise ja

toidusüsteemi kriisitaluvuse arendamiseks.

Arengukava elluviimisega kaasneb mõju mitmele valdkonnale, sealhulgas majandusele ja

konkurentsivõimele, loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule. Mõju avaldub eelkõige

kaudselt ning sõltub arengukava elluviivatest programmidest ja konkreetsetest meetmetest.

Meetmete kavandamisel hinnatakse nende rakendamisega kaasnevaid olulisi mõjusid

põhjalikumalt, sealhulgas mõju loodus- ja elukeskkonnale ning majandusele ja

konkurentsivõimele.

4

Arengukava muudatusega ei kaasne vahetult uusi kohustusi ettevõtjatele ega tarbijatele,

toetustingimuste muutmist või täiendavat eelarvevajadust.

7. Rakendamine, seire ja vastutus

PõKa 2030 elluviimist juhib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Arengukava viiakse ellu

peamiselt biomajanduse ja toiduohutuse programmide kaudu. Maaelu puudutavaid tegevusi

viiakse ellu regionaalarengu programmi kaudu. Programmides määratakse kindlaks tegevused,

nende eesmärgid, vastutajad, eelarved ja mõõdikud.

Arengukava elluviimisse panustavad põllumajanduse, kalanduse, toiduainetööstuse ning maa- ja

rannapiirkondade arenguga seotud riigi, erasektori ja kolmanda sektori osapooled ning teadus- ja

arendusasutused. Toidujulgeoleku eesmärkide saavutamine eeldab koostööd ka nende

osapooltega, kelle tegevus mõjutab toidutootmiseks vajalike sisendite, tarneahelate ja elutähtsate

teenuste toimepidevust.

Arengukava eesmärkide saavutamist hinnatakse arengukavas määratletud mõõdikute alusel.

Mõõdikute täpsem metoodika, andmeallikad ja seire korraldus määratakse koostöös vastutavate

asutustega ning vajaduse korral täpsustatakse programmide tasandil.

8. Kaasamine ja kooskõlastamine

PõKa 2030 ajakohastamisel võeti arvesse arengukava vahehindamise tulemusi ja soovitusi.

Vahehindamisel käsitleti muu hulgas valdkonna konkurentsivõime, tootlikkuse, innovatsiooni,

kliima- ja keskkonnaküsimuste ning kalandusega seotud arenguvajadusi. Vahehindamise

tulemused olid üheks sisendiks arengukava eesmärkide, tegevussuundade ja mõõdikute

ülevaatamisel.

Arengukava muudatused vaadati läbi arengukava juhtkomisjoni 8. juuli 2026. aasta koosolekul,

kus juhtkomisjoni liikmed kiitsid muudatused heaks. Pärast koosolekut esitas kolm juhtkomisjoni

liiget täiendava kirjaliku tagasiside, millega arvestati arengukava teksti täiendamisel võimalikult

suures ulatuses. Täiendatud arengukava tekst saadeti juhtkomisjonile tutvumiseks 18. septembril

2026.

9. Koostajad

Arengukava uuendamise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja

põllumajandusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna juhataja Silver Salla (5850 4107,

[email protected]) ja nõunik Kaili Tikk (5690 5319, [email protected]).