Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Meie: 05.11.2026 nr 2-5/26-02211-2

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu/eelarve 10. novembri 2026. a istungitel

  Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  5.  novembri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  Eesti  seisukohad     Euroopa  Liidu majandus-  ja  rahandusküsimuste  nõukogu  9.  novembri  ja  Euroopa  Liidu  majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu / eelarve 10. novembri 2026. a istungitel:   1. Ühenduse 2027.  aasta eelarve: Euroopa Parlamendiga  toimuva  lepituskomitee kohtumise  ettevalmistamine.   - Eesti toetab Euroopa Liidu 2027. aasta eelarve suhtes Euroopa Parlamendiga kokkuleppele  jõudmist  enne  16.  novembri  kesköö  tähtaega,  mistõttu  oleme  lepituskomitees  valmis  võimalikeks  kompromissideks.  Sellega  tagatakse  Euroopa  Liidu  programmide  rahastamine  alates 1. jaanuarist 2027. a.   - Peame oluliseks läbirääkimistel parlamendiga järgida eelarveprojekti suhtes võetud nõukogu  seisukohta, kuid võimaluse korral toetame parlamendi ettepanekuid suurendada kulukohustusi,  mis  on  seotud  julgeoleku,  transporditaristu,  kaitse  ning  rände  ja  piirihaldusega  ning  teadusuuringute  ja  innovatsiooniprogrammidega  (Euroopa  horisont).  Lisaks  toetame  parlamendi  ettepanekut  suurendada  Euroopa  ühendamise  rahastu  programmi  eelarvemahtu,  mille  raames  tehakse  üleeuroopalisi  investeeringuid  transporditaristu  (sh  Rail  Balticu)  ehitamiseks.   2. Kiitab heaks,  et Eestit  esindab Euroopa Liidu majandus-  ja  rahandusküsimuste  /  eelarve  nõukogu 10. novembri 2026. a istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures  rahandustalituse direktor Andres Kuningas.      (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik    

.

2 (2)

  Lisad:  1. Seletuskiri   Sandra Metste [email protected]

.

1

Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9.11.2026 ja

10.11.2026 istungite ning eurorühma 9.11.2026 koosolekute teemadest.

9. novembri eurorühmas antakse ülevaade euroala pangandussüsteemi olukorrast ning

pangandusjärelevalve ja kriisihalduse peamistest riskidest. Laiendatud eurorühmas arutatakse

kaitsevõime rahastamist ning võimalusi tõhustada kaitsekulutusi ja edendada ühishankeid.

9. novembri majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) käsitletakse tubakaaktsiisi paketti,

Ukraina rahastamist ning ELi õigusloome lihtsustamist ja selle majanduslikke tagajärgi. Samuti on

päevakorras majandusjuhtimise raamistiku rakendamine, taastekavade väljamaksete edenemine,

Euroopa statistika ning oktoobrikuise G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise

tulemused.

10. novembri ELi eelarvele pühendatud ECOFINi istungi ja Euroopa Parlamendiga toimuva

lepituskohtumise eesmärk on jõuda kokkuleppele ELi 2027. aasta eelarves. Läbirääkimistel

käsitletakse eelarve kogumahtu ja programmide rahastamist.

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ja rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Eestit esindab 9.11.26 eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

rahandusminister Jürgen Ligi. Majandus- ja rahandusküsimuste eelarve nõukogu 10.11.26. istungil

esindab Eestit alalise esinduse Euroopa Liidu juures rahandustalituse direktor Andres Kuningas.

I. Eurorühm 9.11.2026

Eurorühmas esitavad ühtse pangandusjärelevalve ja kriisihaldusmehhanismi juhid ülevaate olukorra

kohta pangasüsteemis. Tegemist on eurorühma regulaarse teemaga. Avaldused annavad ülevaate on

pangandussüsteemi riskide seisust. Üldiselt on euroala pangandussüsteemi kasumlikkus, kapitali seis

ja varade kvaliteet tugevad. Geopoliitilised pinged suurendavad samas finantseerimiskulusid, mis

nõuab järelevalvelt teatud sektorite suhtes kõrgemat tähelepanu. Kriisihalduse poolel on peale

hübriidvastasseisu teravnemist ja tehisaru kasutamise kasvu vaja rohkem tähelepanu

operatsiooniriskidele. Tehisaru valdkonna investeeringuid on Euroopa pangad suhteliselt vähe

rahastanud, seega riskipositsioonid ei ole ülemäära suured. Pangandusjärelevalve jälgib ka tehisaru

mõju panga protsessidele ja operatsiooniriskidele, samuti pankade tegevust krüptoraha, digitaalse

valuuta ja hoiuste tokeniseerimisel (hoiuste digitaalne esitus plokiahelas).

Komisjon teeb ülevaate makromajanduslikest ja fiskaalarengutest. Arvestades energiahindade tõusu,

keskendub komisjon eelkõige tarbijahindade tõusu teemale lisades tähelepanekuid muude üldiste

trendide kohta. Teemaks tulevad ka muudatused Euroopa Keskpanga tippjuhtkonnas.

Ministrid saavad ülevaate läbirääkimistest nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel digieuro teemal.

2

Laiendatud eurorühma päevakorras on kaitsevõime rahastamine. Ministritega kohtub NATO

peasekretär. Täpsemalt on diskussiooni teemaks eelarvepoliitilised väljakutsed kaitsekulude

suurendamisel, kuidas kaitsekulusid teha (s.t. kas raha jääb EL majanduse kasvatamiseks või läheb

mujale; investeeringute ja jooksvate kulude vahekord, kaitsealase teadus- ja arendustegevuse

osakaal), kuidas vähendada EL kaitsevaldkonna hangete killustatust ja teha rohkem ühishankeid.

Ministrite aruteluks pakutud küsimused käivad kaitsekulutuste mõjususe ja tõhususe, EL

kaitsetööstusbaasi edasiarendamise, EL instrumentide kaudu ühishangete soodustamise kohta.

Rahandusministrite vastutusala põhiküsimusena on arutelus kindlasti kaitsekulutuste kasvu

mahutamine riikide eelarvetesse pikaajalises perspektiivis.

II. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu 9.11.2026

1. Tubakaaktsiisi pakett

a) Nõukogu direktiiv tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta

b) Nõukogu direktiiv aktsiisi üldise korralduse kohta

- Üldine lähenemine

Komisjon avaldas ettepaneku nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi

2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta COM(2025) 580 2025.

aasta juulis ning sisuline töö algas sama aasta septembris. Direktiivi eelnõu peamine eesmärk on

hõlmata uut liiki tooteid, sealhulgas e-sigareti vedelikke, et kehtestada nende aktsiisiga

maksustamiseks ühesugused reeglid. Lisaks nähakse ette tubakatoodete aktsiisi alammäärade

tõstmine ning nende korrigeerimine tarbijahinnaindeksi ja hinnataseme indeksi alusel. Algse

ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi oma riigisisesesse õigusesse üle võtma ja

rakendama alates 1. jaanuarist 2028.

Läbirääkimistel on eelnõu muudetud, kuid mitmed Eesti tõstatatud probleemid on lahendamata.

Eelnõuga loodavas toodete struktuuris võivad eri kategooriad kattuda ning sellisel juhul nähakse ette

toote maksustamine madalama alammääraga kategooria järgi. See võib soodustada kõrgema määraga

maksustatavate toodete näilikku liigitamist madalama määraga toodeteks ja vähendada

aktsiisilaekumist. Eesistuja ei ole arvestanud Eesti ettepanekut võimaldada jätkata senise lihtsa ja

tõhusa maksustamissüsteemiga, kuigi selle säilitamine ei kahjustaks teiste liikmesriikide

maksutulusid.

Aktsiisi alammäärade kahetasandiline indekseerimine on praeguses tekstis säilinud.

Tarbijahinnaindeksiga korrigeerimise üle otsustamine on antud liikmesriikide pädevusse. Alates 1.

jaanuarist 2034 teeb komisjon iga kolme aasta järel ettepaneku EL alammäärade korrigeerimiseks

tarbijahinnaindeksi alusel. Ettepaneku heakskiitmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust ning

esimesed selliselt korrigeeritud määrad peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2035. Hinnatasemega seotud

korrigeerimine jääb seevastu kohustuslikuks sõltumata sellest, kas liikmesriigid otsustavad EL

alammäärasid inflatsiooniga korrigeerida.

3

Alates 1. jaanuarist 2028 peab iga liikmesriik kolmeaastase intervalliga korrigeerima EL alammäära

kas oma riigi hinnataseme indeksiga või kasutama alternatiivset meetodit. Samas nähakse eelnõu

tekstis ette kohustus, et üleminekuperioodil kuni 2031. aasta lõpuni tuleb EL alammäärasid

korrigeerida kaheaastase intervalliga. Indekseerimist sätestav tekst on keeruline ja raskesti arusaadav.

Indekseerimist pooldavad eeskätt need liikmesriigid, kelle hinnatase on EL keskmisest madalam ja

kes sellest tulenevalt saavad õiguse kohaldada madalamat EL alammäära. Kui hinnatasemega

indekseerimine on mõeldud aktsiisitaset leevendava meetmena, siis oleks kohane kaaluda selle

kehtestamist liikmesriigile vabatahtliku meetmena.

Alternatiivset meetodit kirjeldatakse lähtetekstis EL alammäära ja asjaomase toote määra liitmisena

ning saadud summa korrutamisena 3%-ga; arvutuskäigu täpne tähendus vajab eelnõu sõnastuse alusel

täpsustamist. Valitud meetodi tulemusel kujuneb liikmesriigile oma alammäär, mis võib olla EL

alammäärast madalam või kõrgem. Eesti hinnatase tõusis 2025. aastal 101%-ni EL 27 liikmesriigi

keskmisest, võrreldes 100%-ga 2024. aastal.

Eesti jaoks ei too direktiivide praegused versioonid tubakaaktsiisi rakendamisel soodsaid muudatusi.

Meil on juba kehtestatud paljudest teistest liikmesriikidest laiapõhjalisem ja tõhus

maksustamissüsteem, mis tuleks direktiivi jõustumisel ümber kujundada. Sellega kaasneb vajadus

muuta toimivat süsteemi ning toodete kategooriate kattuvusest tulenev aktsiisilaekumise vähenemise

risk. Samal ajal peavad teised liikmesriigid hakkama maksustama tooteid, millele seni tubakaaktsiis

ei ole kehtinud. Eesti suhtelise hinnataseme tõus on oluline ka kavandatava hinnatasemepõhise

korrigeerimise kontekstis, sest riigipõhise alammäära kujunemine sõltub valitud arvutusmeetodist.

Ühisturu seisukohalt laiendab eelnõu aktsiisiga hõlmatud toodete ringi, kuid läbirääkimistel tehtud

kompromissidega on kavandatud ühtlustamist nõrgendatud ja teatavate toodete alammäärasid

oluliselt vähendatud. Liikmesriikide erinevad tubakatarbimise harjumused ning soov säilitada oma

tarbijatele sobiv maksustamine on mõjutanud kokkuleppe kujunemist. Tootekategooriate kattuvus ja

madalama alammääraga kategooria eelistamine võivad soodustada maksustamise erinevusi, samal

ajal kui riigipõhiste alammäärade kujunemine tähendab, et maksustamise alammäärad ei ole kogu

ühisturul ühesugused. Seega jäävad vaatamata maksustatavate toodete ringi laienemisele püsima

probleemid, mis puudutavad toodete ühetaolist maksustamist ja aktsiisitulude kaitset.

Nõukogu läbirääkimistel oleme lähtunud Vabariigi Valitsuses 4.12.2025 ja 12.06.2026 ja Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjonis 23.01.2026 kinnitatud seisukohtadest:

1.1.Toetame uute toodete nagu e-sigareti vedelikud ja nikotiinipadjad Euroopa Liidu ülest

kohustuslikku maksustamist aktsiisiga.

1.2. Peame oluliseks lugeda tubakatoodeteks ka tubakaga seonduvad tooted, et need oleksid hõlmatud

aktsiisiga maksustamise üldiseid reegleid kehtestava direktiiviga ja teeme läbirääkimistel sellekohase

ettepaneku.

1.3. Peame oluliseks hõlmata aktsiisiga maksustamise objektina lisaks e-sigareti seadmes

kasutamiseks valmis olevaid vedelikke ka vedelikke, mida tarbija ise segab kokku kasutamiseks e-

sigareti seadmes või muudele tubakatoodetele lisamiseks.

4

1.4. Teeme ettepaneku anda liikmesriigile rohkem võimalusi aktsiisimäära ühiku valimiseks viisil, et

saaks vajadusel kohaldada kas tüki, kaalu või väärtuse alusel maksustamist.

1.5. Toetame võimalikult väheste erisustega aktsiisi alammäärasid ehk tubakatoodete võimalikult

ühetaolist maksustamist.

1.6. Soovime sarnaselt teistele tubakatoodetele kehtestada ka suitsetamistubaka aktsiisi alammäära

kohaldamisele üleminekuperioodi 2028. aastalt 2032. aastani.

1.7. Eesti maksupraktika säilitamiseks teeme ettepaneku aktsiisivabastuse või -tagastuse tingimuse

taastamiseks, kui tubakatooted hävitatakse haldusjärelevalve all.

1.8. Arvestades, et Eesti peab oluliseks maksustamise küsimuste otsustamisel ühehäälsuse põhimõtet,

eelistada lahendusi, mis ei näe ette aktsiisi alammäärade otsustamise õiguse delegeerimist Euroopa

Komisjonile.

- Eesti peab oluliseks mõistete täpsustamist direktiivi eelnõus, et vältida mitmeti tõlgendatavust ja

probleeme aktsiisi administreerimisel.

- Eesti ei toeta aktsiisi alammäära korrigeerimist hinnataseme indeksiga (HTI) ning soovib selle välja

jätmist direktiivi eelnõust või alalist erandit Eestile HTI kohaldamata jätmise õigusele. Kui eelnevat

ei ole võimalik saavutada, hääletab Eesti vastu.

2. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis

- Teave eesistujalt ja komisjonilt

Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna eelnõude menetluse

seisust.

3. Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja majanduslik ja finantsmõju

- Arvamuste vahetus

Tegemist on regulaarse päevakorrapunktiga. Ministrite arutelu keskendub andmetele ja analüüsile, et

saada ligikaudne hinnang 2027. aasta rahastamisvajaduse kohta. Täpse prognoosi tegemine ei ole

praeguses olukorras reaalne. Siin on ka mitmeid kaalukaid muutujaid nagu EL väliste partnerite ja

EL osa rahastamisel, juba välja antud laenude intressikulude katmine jm. Ukraina on esitanud

rahastamisstrateegia dokumendi. 2027 rahastamislünk on selle järgi 70 miljardit eurot (40 miljardit

kaitsevaldkonnale ja 30 miljardit eelarvetoetusele).

Komisjon teeb ülevaate käimasolevate Ukraina rahastamisprogrammide seisust, s.t. väljamaksetest ja

nende eelduseks olevate poliitikameetmete edenemisest. Praegu keskendutakse Ukraina

toetusrahastu rakendamisele (tingimuslikkuse nõuete täitmise seire, järgmiste väljamaksete

ettevalmistamine). 2026. aasta järelejäänud kahe kuu rahastamisplaani täitmisel suuri probleeme näha

ei ole.

5

Meie põhisõnumid:

- Õige on tegeleda 2027. a. rahastamisvajaduse läbivaatusega juba praegu ning vajadusel

otsustada Ukraina rahastu 2027 vahendite kasutamine ennaktempos.

- Toetame agressori külmutatud varade kasutamist Ukrainale sõjaga tekitatud kahju

hüvitamisel.

- Rahvusvahelisel tasemel tuleb kaasata teisi samameelseid (eriti G7) Ukraina toetamisse.

4. Lihtsustamine ja majanduslikud tagajärjed

a) EL õiguse majanduslikud tagajärjed

b) Komisjoni 2026. aasta ülevaade ja eduaruanne lihtsustamise, rakendamise ja jõustamise

kohta

- Esitlus

- Arvamuste vahetus

ELi õigusloome lihtsustamise eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja vähendada

halduskoormust seejuures kahjustamata poliitikaeesmärke, kõrgeid standardeid ega ühtse turu

toimimist. Erilist tähelepanu pööratakse innovatsiooni ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete

vajadusi arvestavale regulatsioonile. Nõukogu päevakorras on see olnud viimase aasta jooksul kahel

korral.

Nõukogu eesistuja poolt ajakohastatud õigusaktide majandusmõju ülevaade tugineb komisjoni

mõjuhinnangutele ning koondab eri nõukogu koosseisudes käsitletavate ettepanekute kulusid ja kasu.

Tuleb teadvustada, et kuluhinnangud on kohati osalised, sest osa kululiike jääb välja ja kasu mõõtmist

piirab andmete puudus.

Komisjon esitleb õigusloome lihtsustamisel seni tehtut ja 2026 eduaruannet. Kokku on ettepanekuid

tehtud kaheteistkümne nn omnibus algatuse vormis. Rahanduses jagunevad algatused kahe voliniku

(Albuquerque ja Dombrovskis vahel). 5. oktoobri 2026 aruandes on toodud prognoositav

halduskulude kokkuhoid 22,3 miljardit eurot. Tegemist on prognoositava, mitte juba saavutatud

kokkuhoiuga. Kolm paketti (kestlikkusaruandlus, InvestEU, ühine põllumajanduspoliitika) on

jõustunud ja veel kolme (väikesed ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja digitaliseerimine,

kaitsevõime, kemikaale käsitlevad õigusaktid) läbirääkimised on lõppjärgus.

Edasine edu eeldab tasakaalu leidmist kiire tegutsemise ning põhjaliku konsulteerimise ja

mõjuhindamise vahel. Samuti tuleb ühitada ELi tasandil tõhusad lahendused liikmesriikide

põhjendatud eripäradega. Regulatsiooni keerukust suurendavad nii 27 liikmesriigi kompromissid kui

ka ELi nõuetele lisanduvad riigisisesed nõuded, mille koondmõju võib olla ettevõtetele

märkimisväärne. Muudatuste majandusmõju peab ületama nendega kaasnevaid kulusid. Nad ei tohi

kahjustada õiguskindlust.

6

Seekord juhib eesistuja ministrite arutelu senise lihtsustamistöö tulemuslikkusele, toimivatele

lahendustele ja parandamist vajavatele aspektidele. Samuti käsitletakse tasakaalu leidmist

lihtsustamise kiiruse, tõhususe, prognoositavuse, selguse, paindlikkuse ja riiklike eelistuste

vahel ning liikmesriikide kogemusi lihtsustamise tegevuskava rakendamisel oma riigi

poliitikakujundamises.

Vastavalt 2025 detsembris üldasjade nõukogus vastu võetud nõukogu järeldustele saadab ECOFIN

juhataja arutelu kohta kirja üldasjade nõukogule.

Meie põhisõnumid (vastustena nõukogu eesistuja antud aruteluküsimustele) on viimase aasta

jooksul olnud:

- EL õigusloome halduskoormuskulude süsteemne ülevaade praegu puudub. Põhjalikuma

ülevaate tekitamisel kaasneb ka märgatav analüüsikoormus.

- Nõukogul ei ole praegu oma mõjuanalüüside tegemise võimekust, samas oleks ebaotstarbekas

dubleerida komisjoni tööd.

- Erilist tähelepanu vajavad sellised komisjoni ettepanekud, mille kohta ei ole piisavat

mõjuanalüüsi.

- (Finantsteenuste kontekstis) Kõige olulisemad oleksid põhimõtted, mis võimaldaksid saada

kohase ülevaate erinevate algatustega ja ka menetlusprotsessis tehtavate muudatustega

kaasnevatest mõjudest. Siin võiks kandev roll olla komisjonil ja selle mõjude hindamisega

seonduvatel struktuuridel.

- Oleme nõus, et EL kaasõigusloomes võidakse eelnõudes teha kaalukaid muudatusi, mille mõju

tuleks analüüsida.

- Oleme nõus, et analüüsid võiks keskenduda üksnes kõige olulisematele mõjudele ning et

kasutatakse läbi proovitud kulumudeleid ning hindamismalle.

- Oluliste muudatuste mõjuanalüüsis tuleks taotleda järjepidevust ja sidusust komisjoni poolt

koostatud mõjuanalüüsiga, mis koostati õigusliku ettepaneku ettevalmistuse käigus.

- Tervitame komisjoni valmisolekut toetada fokusseeritud analüüsi metoodikat ja vahendeid.

Meie põhisõnumid eelseisval kohtumisel:

- Praeguseks jõustunud kolme ning kolme läbirääkimiste lõppjärgus oleva paketi menetlemise

kiirus ja kvaliteet on rahuldavas tasakaalus. Seotud osapoolte kaasamiseks on aeg kohati

napiks jäänud.

- Meie arvates avalduvad lihtsustamistöö mõjud ajalise viitega samas kui muutused

ümbritsevas keskkonnas on jätkuvalt kiired. Seetõttu tuleb mõju hinnata keskpikas

perspektiivis ning vajadusel ette võtta järgmisi muudatusi.

- Peame lihtsustamisel kvaliteeti kiirusest tähtsamaks. Peame oluliseks, et ka tulevikus algavad

muudatusettepanekud olukorra diagnostikast, mis peab tuginema usaldusväärsetele

andmetele.

- Tulevikus tuleb õigusloomes hoiduda ülemäärasest keerukusest ja halduskoormusest.

5. Majandusjuhtimise raamistiku rakendamine

Riiklik vabastusklausel: nõukogu soovitus (õiguslik alus ELTL artikkel 126 (6-7)

- Vastuvõtmine

7

Eeldatavasti nõustub nõukogu, et Itaalia kasutab riikliku vabastusklausli laiendamist

energiameetmetele. Itaalia on Kreeka järel teine riik, mis EL majandusjuhtimise raamistiku ajutist

lõdvendamist (riiklik vabastusklausel) kasutab energiahindade kasvu leevendamiseks.

6. Euroopa majanduse taastumine. Nõukogu rakendusotsused taastekavade kohta

- Asjade seis

- Arvamuste vahetus

Taastekava (RRF) väljamaksed on lõpufaasis. Välja on makstud taastekavast 451 miljardit eurot, 115

miljardit on jäänud veel maksta, 72 miljardit toetuseks ja 43 laenuna. Üha enam riike on saanud või

kohe saamas oma viimase väljamakse. Mitmetel juhtudel tuleb tõenäoliselt ka väljamaksete

vähendamist.

7. Järeldused Euroopa Liidu statistika kohta

- Heakskiitmine

Järeldused Euroopa statistika kohta on tavapäraselt novembrikuu nõukogu päevakorras.

Euroopa statistika arendamisel tuleb keskenduda andmete paremale kasutamisele, valmisolekule

tehisintellekti rakendamiseks ning aruandluskoormuse vähendamisele. Nõukogu järeldused

käsitlevad ka majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja muu valdkondliku statistika ajakohastamist.

Nõukogu toetab nii administratiivsete kui ka eraandmete laialdasemat kasutamist, vastutustundlikku

tehisintellekti rakendamist ning Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi

koostööd. Programmiperioodi 2028-2034 jaoks peavad statistikasüsteemi rakendamiseks olema

piisavad ressursid.

Lihtsustamise tegevuskava eesmärk statistikasüsteemis on tugevdada andmete ühekordse esitamise

põhimõtet ning vähendada andmeesituskoormust. 2027. aastal tuleb esitada esimene

lihtsustamispakett kuid samal ajal jätkata majandus- ja riigi rahanduse statistika kvaliteedi

parandamist.

Järeldused toetavad uusi või täiustatud andmeid kaitsekulutuste, eluasemete, rohepöörde,

põllumajanduse, rahvastiku ja rände (sealhulgas rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse

rakendamist alates 2028), tööturu ning turismi kohta.

Meie põhisõnumites aasta eest pidasime oluliseks (i) statistikasüsteemi võimekuse hoidmist ja

tõstmist, et toime tulla kiirete muutustega andmemaailmas; (ii) andmeesitajate koormuse

vähendamist ning regulaarset ja süsteemset andmete asjakohasuse hindamist ning (iii) erinevate

andmekvaliteedi aspektide (ajakohasus, täpsus, selgus, kättesaadavus, sidusus) tasakaalus hoidmist.

Meie põhisõnum:

- Toetame Euroopa statistikasüsteemi järelduste vastuvõtmist.

8. G20 riikide rahandusministrite ja keskpankade juhtide 15.10.2026 kohtumise tagasivaade

- Teave eesistujalt ja komisjonilt

- Arvamuste vahetus

8

15.10.2026 Bangkokis toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumisel räägiti

maailmamajanduse šokkidest, fiskaalruumi taastamisest, finantsstabiilsusest ning tehisintellekti ja

digitaalsete varade mõjudest. Arutati ka USA eesistumise tulemusi ja Ühendkuningriigi 2027. aasta

prioriteete.

IMF hinnangul on maailmamajandus šokkidele seni hästi vastu pidanud, kuid kasv aeglustub 2026.

aastal ja taastub 2027. aastal vaid vähesel määral. Energia- ja toormehindade tõus ning

tehisintellektipõhine investeerimisbuum mõjutavad nõudlust vastassuunaliselt, kuid suurendavad

mõlemad inflatsioonisurvet. Osalejad rõhutasid ettevaatliku eelarvepoliitika olulisust, ajutisi ja

sihitud toetusmeetmeid, fiskaalpuhvrite taastamist ning struktuurseid reforme.

Finantsstabiilsuse nõukogu hoiatas uute tehnoloogiate ja muutuvate turustruktuuridega seotud riskide

eest ja seda eelkõige küberjulgeoleku ja finantsstabiilsuse valdkonnas. Toetati vastutustundliku

tehisintellekti kasutuselevõtu soovitusi, tugevamat riskijuhtimist ning rahvusvahelist koostööd ja

teabevahetust. Samuti toetati üleilmsete stabiilsete müntide vastutustundlikku piiriülest kasutamist ja

regulatiivse järelevalve ajakohastamist.

Rahapesu tõkestamise arutelu juures keskendus FATF (rahapesuvastane töökond) riskipõhise

regulatiivse ja järelevalveraamistiku tugevdamisele, innovatsiooni toetamisele virtuaalvarades koos

kaitsemeetmete säilitamisega ning 14. 19. 2026 avaldatud Bangkoki pettusekindlate finantsteenuste

tegevuskava rakendamisele. Liikmed kutsusid üles suurendama digitaalsete varade ja stabiilsete

müntide valdkonna rahvusvahelist koostööd.

Ameerika Ühendriikide eesistumise lõpus otsustati jätkata tööd tehisintellekti, võlaküsimuste,

üleilmsete tasakaalustamatuste ja majanduskasvu teemadel ning võimaluse korral ka üleilmse tervise,

kliimamuutuste ja kestliku rahastamise valdkonnas. Ühendkuningriigi eesistumise keskmes on

kõigile tagatud kasv kestliku tootlikkuse kaudu, tehisintellekt kui muutlik tehnoloogia, vastupidavus

üleilmsetele šokkidele ning paremini toimiv rahvusvaheline finantssüsteem, sealhulgas erasektori

kapitali tõhusam kaasamine ja arengupankade suutlikkuse suurendamine.

9. Muud teemad

- Teave komisjonilt

III. Euroopa Liidu 2027. aasta eelarve

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (eelarve) istungi päevakorras on Euroopa Liidu 2027. aasta

eelarve. Ühenduse eelarves kokkuleppele jõudmiseks toimub 10. novembril 2026 Euroopa

Parlamendi ja nõukogu lepituskomitee koosolek.

Komisjoni esitatud eelarveprojekti poliitilisteks eesmärkideks on edendada konkurentsivõimet,

julgeolekut, rohe- ja digiüleminekut ning luua töökohti, tugevdades samal ajal Euroopa strateegilist

suveräänsust ja ülemaailmset rolli. Eelarve projekti kogumaht on 199,9 miljardit eurot

kulukohustustes ja 211,9 miljardit eurot maksetes, mis moodustab vastavalt 0,96% ja 1,00% EL-i

rahvakogutulust. Kulukohustused on õiguslikult siduvad rahalised kohustused tegevusteks, mille

elluviimine ulatub üle mitme eelarveaasta. Maksekohustustega kaetakse kulud, mis tulenevad

käesoleva eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate jooksul võetud kulukohustustest.

9

EL pikaajalises eelarves seatakse seitsmeks aastaks iga-aastased eelarve ülemmäärad EL kulutustele

konkreetsel aastal eri valdkondades. 2027. aastal on eelarveprojekt kogu ülemmäärast 476,9 miljoni

euro võrra väiksem, et võimaldada EL-il reageerida ettenägematutele vajadustele.

Nõukogu on võtnud eelarveprojekti suhtes seisukoha, et eelarve peab olema poliitikameetmete ja

programmide rakendamiseks asjakohane. Samuti peaks eelarve kindlustama EL-i suutlikkuse tulla

toime praeguste kriisidega ja probleemidega, nagu kriisid Ukrainas ja Lähis-Idas, ning rändesurvega.

Nõukogu leiab ka, et eelarve peaks tagama mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames

piisava varu, et tulla toime ettenägematute asjaoludega.

Nõukogu soovib vähendada komisjoni ettepanekus esitatud kogusummasid järgnevalt: 1,003

miljardit eurot kulukohustusteks ja 501,76 miljonit eurot makseteks. Parlament leiab aga, et

kulukohustusi tuleks suurendada 1,17 miljardi euro võrra viies kogusumma 201,1 miljardi euroni.

Parlamendi ja nõukogu vahelised suurimad erimeelsused puudutavad teadusuuringute ja

innovatsiooni (Euroopa horisont), hariduse ja tervise programmide (Erasmus+, EU4Health),

põllumajanduse ja keskkonna (EAGF, LIFE) ning rände ja julgeoleku rahastamist. Erimeelsusi on ka

naabruse, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi (NDICI), sõjalise liikuvuse ning

detsentraliseeritud agentuuride eelarve ja ametikohtade suhtes. Humanitaarabi rahastamise osas on

aga parlamendi ja nõukogu seisukohad sarnasemad.

Kui nõukogu soovib eelarves mitmeid vähendusi, siis parlament teeb ettepaneku suurendada mitme

programmi rahastust. Programmi ,,Euroopa horisont” eelarvet soovib nõukogu vähendada 231,5

miljoni euro võrra, seevastu parlament tahab komisjoni ettepaneku eelarvemahtu suurendada 63

miljoni euro võrra. Euroopa ühendamise rahastu kohta teeb nõukogu ettepaneku vähendada rahastust

40,1 miljoni euro võrra, samas kui parlament näeb ette täiendavalt 260,5 miljonit eurot:

transpordivaldkonnale 205,5 miljonit, energiaprojektidele 50 miljonit ja digivaldkonnale 5 miljonit.

Rände ja piirihalduse eelarvemahtu soovib nõukogu vähendada 12,9 miljoni euro võrra, samas kui

parlament soovib eelarvet suurendada 60 miljoni euro võrra.

Eesti huvides on, et 2027. aasta eelarve saaks sel aastal vastu võetud mistõttu oleme lepituskohtumisel

valmis kompromissideks, et saavutada parlamendiga kokkulepe. Eesti lähtub läbirääkimistel nõukogu

ühispositsioonist, kuid võimaluse korral toetame parlamendi ettepanekuid suurendada kulukohustusi,

mis on seotud julgeoleku ja kaitse ning rände ja piirihaldusega. Lisaks toetame parlamendi

ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi

eelarvemahtu, mille raames teostatakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail

Balticu) ehitamiseks.

Komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2027. aasta EL eelarveks

Eelarverubriigid

Kulukohustused

mln eurot

Erinevus komisjoni 2027 eelnõust

2027 eelarve-

projekt

Paranduskiri

1

Nõukogu

positsioon

Parlamendi

positsioon

1 Ühtne turg, innovatsioon ja

digitaalvaldkond

21 901,5 -5,9 -435,5 + 376,7

10

2a Majanduslik, sotsiaalne ja

territoriaalne ühtekuuluvus

58 483,4 0 0 +0,15

2b Vastupidavus ja väärtused 17 277,8 +7,2 -523,1 +275,1

3 Loodusvarad ja keskkond 57 235,5 -80,3 -12,6 +170

4 Ränne ja piirihaldus 5 789,3 +4,8 -12,9 +60

5 Julgeolek ja kaitse 3 066,4 +2,1 -11,5 +54,8

6 Naabrus ja maailm 15 467,9 0 +1,01 +139

7 Euroopa avalik haldus 13 659,3 +206,9 -8,6 +0,5

Kulukohustused rubriikides 192 880,0 +134,7 -1 447,2 +1 076,2

Erivahendid 12 124,2 -500 -180 +180

ELi solidaarsus reserve (ESR) 1 214,2 0 0 0

ELi hädaabireserv (EAR) 607,1 0 0 0

Globaliseerumisega Kohanemise

Euroopa Fond (EGF)

35,9 0 0 0

Brexit Adjustment Reserve

(BAR)

- - - -

NGEU täiendav intressikulu

vabastatud kohustustest

2 459,8 0 -180 +180

Ukraina reserv 4 016,9 0 0 0

Ukraina toetuslaenu instrument 1 150 -500 0 0

Mittetemaatilised erivahendid 5 874,1 -285,9 -441,7 0

Paindlikkusinstrument 1 990,2 0 0 0

Ühtne varuinstrument (SMI) 1 800,1 -285,9 -441,7 0

Komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2027 EL eelarveks, programmide lõikes

Eelarveprogrammid

Kulukohustused

mln eurot

Erinevus komisjoni 2027 eelnõust

2027 eelarve-

projekt

Paranduskiri

1

Nõukogu

positsioon

Parlamendi

positsioon

Euroopa horisont 11 977,3 -87 -231,5 +63

Euroopa ühendamise rahastu 3 091,1 -0,39 -53,6 +260,5

Digitaalne Euroopa 1 032,1 0 -55 +14,8

Ühtse turu programm 592,9 +77,9 -2,34 +31,6

11

EU4Health 606 -0,25 -43,3 +50

Erasmus+ 4 438,2 0 -159 +96

Loov Euroopa 390,3 0 -31,6 +5

LIFE programm 815,3 -0,34 -10,2 +85

Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfond

40 554,1 -81,1 0 +85

Varjupaiga-, rände- ja

integratsioonifond

2 103 0 -0,6 +20

Piirihalduse ja viisade

rahastamisvahend

1 957 0 -10 +40

Euroopa kaitsefond 988,2 0 -0,4 +5

Sõjaline liikuvus 254,3 0 0 +20

NDICI – Globaalne Euroopa 9 694,2 0 -4,7 +99

Humanitaarabi 1 951,1 0 +9,82 +40

Seisukohad:

- Eesti toetab Euroopa Liidu 2027. aasta eelarve suhtes Euroopa Parlamendiga kokkuleppele

jõudmist enne 16. novembri kesköö tähtaega, mistõttu oleme lepituskomitees valmis võimalikeks

kompromissideks. Sellega tagatakse Euroopa Liidu programmide rahastamine alates 1. jaanuarist

2027.

- Peame oluliseks läbirääkimistel parlamendiga järgida eelarveprojekti suhtes võetud nõukogu

seisukohta, kuid võimaluse korral toetame parlamendi ettepanekuid suurendada kulukohustusi,

mis on seotud julgeoleku, transporditaristu, kaitse ning rände ja piirihaldusega. Lisaks toetame

parlamendi ettepanekut suurendada Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu, mille

raames teostatakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail Balticu) ehitamiseks.

12