Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu õiguskomisjon

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame

arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta

Teie 23.09.2026 nr 1-1/15-1009/1

Meie 28.10.2026 nr 6-6/26-84

1

Riigikohtu arvamus1 karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta

- Eelnõu § 1 p 1: vastutus tahtlikult tekitatud ajutise süüvõimetuse korral

Riigikohus leidis esialgsele eelnõule arvamust avaldades, et muudatust ei ole seletuskirjas

põhjalikult analüüsitud. Eelnõu seletuskirja on nüüd mõnevõrra täiendatud.

Ebaselge on, miks otsustati loobuda KarS § 60 (karistuse kergendamine seaduses sätestatud

juhtudel) kohaldamise võimalusest. Ka on sätet muudetud selliselt, et see laieneb üksnes ajutise

raske psüühikahäire esilekutsumisele. Seetõttu võib järeldada, et loodavat erandit ei saa

rakendada (püsivat) rasket psüühikahäiret põdevatele inimestele, kes ravist keelduvad.

Endiselt kasutatakse normis sõnastust tahtlikult, seletuskirja järgi peab aga psüühilise seisundi

kontrolli alt väljumine olema põhjustatud teadlikult ja tahtlikult. Jätkuvalt poleselge, mida peab

toimepanija tahtlus hõlmama ning mida on seletuskirja silmas peetud teadlikkuse all. Üldine

teadmine selle kohta, et alkohol, ravimid või uimastid võivad põhjustada (raskeid ajutisi)

tervisekahjustusi, ei saa automaatselt tõendada tahtlust raske psüühikahäire tekkimise suhtes

konkreetsel juhul. Ka varasem psühhootiline episood või meditsiiniline hoiatus ei pruugi olla

piisav alus tahtluse jaatamiseks. Eelnõu seletuskiri vajaks kavandatava muudatuse olulisust

silmas pidades enam selgitusi konkreetse riski ettenägemise ja selle tõendamise kohta.

- Eelnõu § 1 p 3: loomapidamise keeld

Läbi tuleb mõelda loomapidamiskeelu ja tegutsemiskeelu omavaheline suhe. Seletuskirjas ei

ole kõrvutatud omavahel loomapidamiskeeldu ja tegutsemiskeeldu ning nende võimalikke

kattuvusjuhtusid.

- Eelnõu § 1 p 5: perevägivald kui karistust raskendav asjaolu

Esialgu sooviti muuta KarS § 58 p 4 selliselt, et karistust raskendav asjaolu oleks süüteo

toimepanemine ka endise või praeguse elukaaslase suhtes. Nüüd on lisaks senisele karistust

raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine abikaasa või paarisuhtepartneri vastu.

Seletuskirjas põhjendatakse muudatust vajadusega tagada kooskõla Istanbuli konventsiooniga,

mis nõuab, et perevägivallana käsitataks ka vägivalda endise või praeguse partneri ja abikaasa

poolt. Seletuskirjas märgitakse, et ka nende isikute puhul tuleb tuvastada perekondlik sõltuvus.

Kordame VTK-le antud arvamuses selgitatut, et ka kehtiv seaduse sõnastus ei välista arvestada

raskendava asjaoluna süüteo toimepanemist (endise) abikaasa või paarisuhtepartneri vastu, kui

nende puhul tuvastatakse perekondlik sõltuvus. Istanbuli konventsiooni artikli 46 punkti a

nõudele vastab KarS § 58 p 4, mis näeb muu hulgas karistust raskendava asjaoluna ette

mistahes süüteo toimepanemise süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava

isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes (RKKK 1-21-

4285/79, p-d 27–28).

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

2

- Eelnõu § 1 p 7: ähvardamise koosseisu laienemine

Ähvardamise koosseisu oluline laiendamine on seadusandja õiguspoliitiline valik. Tehtavate

muudatuste vajalikkus ja sisu tuleb aga hoolikalt läbi kaaluda.

Normitehniliselt on küsitav, miks on eelnõukohase § 120 lg 1 p-s 3 eraldi välja toodud

vägistamisega ähvardamine, kui sama punkti järgi soovitakse kriminaliseerida kõikide

seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude toimepanemisega ähvardamine.

KarS § 120 lg 1 punktiga 4 kriminaliseeritakse seksuaalse sisuga materjali ebaseadusliku

avaldamisega ähvardamine. Eelnõu tekst ja seletuskiri ei ole selle muudatuse osas jätkuvalt

omavahel vastavuses. Eelnõu räägib (nüüd) seksuaalse sisuga materjali avaldamisest,

seletuskirjas aga kirjeldatakse seksuaalse sisuga andmete avaldamist, mis peaks hõlmama

ähvardamist pildi, video või muu teabetalletuse avalikustamisega. Viidatakse eelnõuga

loodavale kuriteokoosseisule § 1574, mis kriminaliseerib seksuaalse iseloomuga pildi, video või

muu teose kättesaadavaks tegemise. Jääme eelnõu varasemas menetlusetapis väljendatud palve

juurde esitada süstemaatiline ja ühtne käsitlus kasutatavate mõistete sisu kohta, s.o selgitada,

mis on teabetalletus, teos, seksuaalse sisuga andmed ja seksuaalse sisuga materjal ning selgelt

määratleda, millised teod milliste andmete ja/või talletustega vms on kavas kriminaliseerida.

KarS § 120 lg 1 p-ga 6 kriminaliseeritakse olulise vara rikkumise või hävitamisega

ähvardamine. Riigikohtu varasemaid märkusi selle seadusemuudatuse kohta ei ole arvestatud.

Vähesed on seletuskirjas antud juhised selle kohta, kuidas kohtupraktikas vara olulisust

edaspidi sisustada. Pelgalt kannatanu jaoks mingi eseme väärtuse kaudu selle hindamine, kas

tegu on kuriteoga või mitte, võib viia õiguskindlusetuseni. Endiselt pole selge, kas ja kuidas

mõjutab eelnõu väljatöötajate hinnangul uus, kannatanu subjektiivsest aspektist lähtuv vara

olulisuse kriteerium nt KarS § 214 (väljapressimise) kohaldamist.

KarS § 120 kohaldamisala märkimisväärsel laiendamisel ei ole eelnõu koostamisel antud

reaalistlikku hinnangut kavandatavate muudatuste mõjule menetlejate töökoormusele.

- Eelnõu § 1 p 8: füüsilise ja vaimse tervise kahjustamine (KarS § 121)

Seni saab kehalise väärkohtlemise eest karistada kuni üheaastase vangistusega, edaspidi kuni

kaheaastase vangistusega. Riigikohtu märkusi arvestati osaliselt ning sanktsiooni ülemmäära

vähendati esialgu planeeritud kolmeaastaselt vangistuselt kaheaastase vangistuseni. Samuti

täiendati seletuskirja.

Kordame, et sanktsiooni tõstmine on seadusandja karistuspoliitiline valik, kuid seda ei saa

põhjendada üksnes üldise vajadusega reageerida vägivallale rangemalt. Tuleks näidata, miks

kehtiv sanktsiooniraam ei võimalda piisavalt proportsionaalset karistamist või milline

konkreetne probleem on praktikas ilmnenud ning kas kavandatud muudatus seda ka tegelikult

lahendab. Hindama peab kogu sanktsioonisüsteemi, sh suhet kvalifitseerivate koosseisudega,

ning karistuse individualiseerimise võimalusi.

Normitehniliselt on küsitav, miks on kasutatud ülaindeksiga (21) punkti, kui kogu paragrahvile

antakse eelnõuga läbivalt uus sõnastus.

3

- Eelnõu § 1 p 9: hooldaja kohustuse rikkumine

Edaspidi karistatakse KarS § 1241 järgi teadvalt ja korduvalt isiku, kes haiguse, puude, vanuse

või muu põhjuse tõttu on abitus seisundis või vajab hooldamist ja kelle suhtes toimepanijal

lasub hooldamise kohustus, vajaliku abi, ravimite või ravi andmata jätmise või ravi

väärkasutamise, samuti teadvalt ja korduvalt inimväärikust alandava kohtlemise eest kuni

üheaastase vangistusega. Riigikohtu märkusi arvestati varasemas menetlusetapis osaliselt.

Jätkuvalt on kaheldav, kas hooldamise kohustuse tekkimise alus on piisavalt selge, kas mõisted

vajalik abi ja inimväärikust alandav kohtlemine on seaduse, seletuskirja ja asjakohase

kohtupraktika abil piisavalt piiritletavad ning kuidas eristada loodavat koosseisu teistest

isikuvastastest kuriteokoosseisudest.

- Eelnõu § 1 p 10: ahistava jälitamise sanktsiooni tõstmine

KarS § 1573 lg 1 sanktsiooni tõstetakse üheaastaselt vangistuselt kolmeaastasele vangistusele.

Muudatuse eesmärk on tagada, et ahistava jälitamisena kvalifitseeritavad vaimse vägivalla

rasked vormid, mis võivad põhjustada kannatanule pikaajalist psüühilist kahju, saavad

proportsionaalse karistusähvarduse. Vastuseks Riigikohtu varasemale soovitusele analüüsida,

kuidas suhestub see karistusraam ülejäänud sanktsioonisüsteemiga, on paralleel tõmmatud

üksnes KarS §-ga 137 (ahistav jälitamine). Seega ei ole arvestatud sanktsioonisüsteemi

tervikuna, näiteks pole selge, miks väärib ahistav jälitamine rangemat karistust, kui vaimse ja

füüsilise tervise kahjustamine (KarS § 121).

- Eelnõu § 1 p 11: seksuaalse sisuga materjali avaldamise kriminaliseerimine

Seletuskirjas pole defineeritud, mis on seksuaalse sisuga teos. Kas see on midagi erinevat

seksuaalse sisuga materjalist ning milles erinevus seisneb (vrd kuriteokoosseisu pealkirja ja

objektiivse koosseisu tunnuseid). Seletuskirjas räägitakse endiselt ka teabetalletuse ja andmete

avaldamisest. Soovitame loodavas normis kasutatavad mõisted süsteemselt läbi mõelda.

Samuti jääb arusaamatuks, kuidas erinevad üksteisest koosseisuteod edastamine, avaldamine ja

muul viisil kättesaadavaks tegemine, kui seletuskirja järgi ei eelda avaldamine materjali

jõudmist määratlemata hulga inimesteni ning avaldamiseks piisab, kui midagi (materjal,

teabetalletus või teos?) tehakse kättesaadavaks vähemalt ühele isikule. Kui edastamine on

üksnes üks avaldamise vormidest, siis miks on see koosseisupärase teona lisaks avaldamisele

koosseisus eraldi nimetatud ning millised teod täidaksid veel muul viisil kättesaadavaks

tegemise koosseisutunnuse? Selgitust vajab ka muutmise ja töötlemise kui koosseisupäraste

tegude sisu ning erinevused.

Seletuskirja kohaselt peab isik, kellest seksuaalse iseloomuga materjali on avaldatud, olema

äratuntav. Kuriteokoosseisu enda sõnastusest see ei tulene. Seletuskirja järgi ei ole äratuntavuse

kriteeriumi täitmiseks vajalik, et võõrad inimese ära tunneksid, vaid isik peab olema äratuntav

temaga lähemalt (või lausa intiimselt) kokku puutunud inimestele. See on väga ebamäärane ega

anna selget juhist, mille alusel ning milliste inimeste (tuttavate) perspektiivist tuleb äratuntavust

praktikas hinnata.

4

- Eelnõu § 1 p 12: seksuaalse sisuga materjali soovimatu edastamine

Luuakse uus väärteokoosseis KarS § 1575, millega muudetakse karistatavaks teadvalt teisele

isikule tema tahte vastaselt teda oluliselt häiriva seksuaalse sisuga pildi, video või muu teose

edastamine. Kui sellega loodi oht raske psüühikahäire tekkeks, on tegu kuriteoga, mille eest

võib karistada kuni üheaastase vangistusega.

Kehtima jääb KarS § 1531 (seksuaalne ahistamine), mille järgi on teise isiku kehalisse

privaatsfääri tungimine karistatav üksnes inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärje korral.

Pelgalt seksuaalse materjali edastamise eest karistamiseks sellist lisanõuet aga ei ole. Loodava

väärteokoosseisu eraldi sätte alla viimine seda vastuolu ei kõrvalda ning ebaloogiline on, et

reaalselt inimese kehalisse sfääri sekkuva teo karistatavus eeldab täiendavaid lisatingimusi

võrreldes pelgalt seksuaalse materjali saatmisega.

Osutame ka sellele, et oluliselt häiriva materjali mõiste abstraktsuse tõttu ei pruugi praktikas

olla piisava ettenähtavusega eristav karistatav käitumine pelgalt soovimatust suhtlusest.

Seletuskirja kohaselt muudetakse karistatavaks visuaalse materjali edastamine, kuigi koosseis

kasutab sama sõnastust loodava KarS §-ga 1574 (seksuaalse iseloomuga pilt, video või muu

teos), mille kohta on seletuskirjas märgitud, et materjal ei pea olema tingimata visuaalselt

tajutav. Jääb mõistetamatuks, miks ja kuidas saab samu mõisteid sarnastes koosseisudes

sisustada sedavõrd erinevalt.

Uue eelnõuga on lisandunud kuriteokoosseis, mis eeldab seksuaalse sisuga materjali soovimatu

edastamisega raske psüühikahäire tekke ohu loomist. Seletuskirja kohaselt peab toimepanijal

olema otsene tahtlus psüühikahäire tekitamise ohu suhtes. Kuriteokoosseisu sõnastusest selline

järeldus otsesõnu ei tulene. Oht raske psüühikahäire tekkeks on sedavõrd abstraktne ja

raskestimõistetav koosseisutunnus, et ilma täiendavate põhjalike selgitusteta ei ole võimalik

mõista, kuidas praktikas selle koosseisutunnuse olemasolu tuvastada. Seletuskirjas

põhjendatakse selle kuriteokoosseisu loomise vajadust direktiivi 2024/1385 art 7 punkti b

nõuetega. Viidatud direktiivi punkt on aga oluliselt konkretiseeritum ning kohustab liikmesriike

kriminaliseerima osalemine koos teiste isikutega IKT vahendite abil avalikult nähtavas

ähvardavas või solvavas tegevuses, mis on suunatud isikule, kui selline tegevus võib põhjustada

kõnealusele isikule rasket psühholoogilist kahju.

- Eelnõu § 1 p 13: isikuandmete avaldamine isiku tervise kahjustamise eesmärgil

Sarnaselt eelpool öelduga on ebaselge mõistete edastamine, avaldamine ja muul viisil

kättesaadavaks tegemine sisu, omavaheline vahekord ning koosseisu tasandil eristamise

vajadus. Miks on koosseisus eraldi nimetatud isikut tuvastavad või tuvastada võimaldavad

isikuandmed, kui isikuandmete mõiste hõlmabki igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku kohta. Tekib küsimus, kas eelnõu koostajate hinnangul on olemas ka sellised

isikuandmed, mis ei tuvasta ega võimalda isikut tuvastada ning nende avaldamine peaks

koosseisu alt välja jääma?

Seletuskirjas viidatakse direktiivi 2024/1385 art 7 punktile d, mis on jällegi piiritletum

võrreldes loodava kuriteokoosseisuga. Viidatud direktiivi punkt kohustab kriminaliseerima

5

isiku nõusolekuta IKT vahendite abil avalikkusele tema isikuandmeid sisaldava materjali

kättesaadavaks tegemine, et õhutada teisi isikuid tekitama kõnealusele isikule füüsilist või

rasket psühholoogilist kahju. Seletuskirjas pole direktiiviga nõutust erineva kuriteokoosseisu

loomist selgitatud ega põhjendatud.