Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Riigikogu rahanduskomisjon

Riigikogu majanduskomisjon

Riigikogu õiguskomisjon

Meie: 28.10.2026 nr 1-6/2026-138-1

Järelevalvetasu sihipärane kasutamine ja Konkurentsiameti võimekus 2027. aasta

riigieelarves

Lugupeetud Riigikogu rahanduskomisjoni, majanduskomisjoni ja õiguskomisjoni liikmed!

Pöördun Teie poole küsimusega, mille saab kokku võtta järgmise lausega: Miks kogub riik

tarbijalt järelevalvetasu järelevalve rahastamiseks, kui märkimisväärne osa sellest rahast

järelevalve teostamiseni ei jõua?

Järelevalvetasu kehtestati 2022. aastal, et rahastada Konkurentsiameti järelevalvetööd

eriseadustega reguleeritud turgudel. Tasu sisaldub muu hulgas elektri-, gaasi-, kaugkütte-, vee-

ja postiteenuse hinnas. Ettevõtjad koguvad selle tarbijatelt ja kannavad riigieelarvesse.

Konkurentsiseaduse § 53¹ lõike 3 järgi rahastatakse järelevalvetasu laekumisest

Konkurentsiameti järelevalvetööd eesmärgiga tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja

kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinnaga.

Järelevalvetasu kehtestamisel 2021.a eeldati, et aastas laekub ligikaudu 1,6 miljonit eurot ning

sama suured on ka majandusregulaatori aastased tegevuskulud. Juba 2022. aastal laekus

järelevalvetasu 2 miljonit eurot ning 2027. aasta prognoositav laekumine on ligikaudu 2,5

miljonit eurot. Samas ameti majandusregulatsiooniks eraldatud eelarvet on aastatel 2025–2027

vähendatud kokku 10% võrra. Tarbijate makstavat järelevalvetasu seejuures ei vähendata.

Majandusregulatsiooni 2026. aasta kuludeks prognoosime ligikaudu 1,7 miljonit eurot. Siit

nähtub, et majandusregulatsiooniks eraldatud eelarvest ei piisa. Puuduvat osa katame teiste

ülesannete täitmiseks mõeldud vahenditest. Selline rahastamine ei ole jätkusuutlik.

Viimastel aastatel on kasvanud ka ameti kui majandusregulaatori töökoormus ja palgasurve.

Olukord on eriti terav energiavaldkonnas. Eesti on alates 2025. aastast sünkroniseeritud

Mandri-Euroopa sagedusalaga, lisandunud on sagedusreservide turu jälgimine ning laienevad

REMIT-i kohased energia hulgimüügituru järelevalveülesanded. Uusi ülesandeid toovad ka

veereform ja muutuv kaugkütteturg. Reguleeritud energiaettevõtjate tegevusmahud, tulud ja

investeeringud on kasvanud ning hinnad ja turud on muutunud keerukamaks. Ainuüksi

energiavaldkonnas oleme minimaalseks lisavajaduseks hinnanud 4 töökohta.

Konkurentsiamet kooskõlastab ka mitme riigiettevõtte tariife. Nende ettevõtjate palgakulu kasv

kajastub tariifis ja selle kannab tarbija. Regulaatori enda töötajate palgad on samal ajal

külmutatud. Tekib olukord, kus reguleeritaval ettevõttel on samade spetsialistide värbamiseks

ja hoidmiseks oluliselt paremad võimalused kui regulaatoril. See ei ole üksnes

personaliküsimus, vaid mõjutab otseselt majandusregulatsiooni ja järelevalve kvaliteeti.

2 (2)

Energiaturgudega seotud ressursipuuduse tagajärjed ei ole teoreetilised. Need tähendavad

pikemaid hinnakooskõlastusmenetlusi, väiksemat võimekust kontrollida ettevõtjate

investeeringuid ja tehnilisi näitajaid ning nõrgemat turujärelevalvet. Kannatab lõpuks tarbija.

Sama probleem avaldub postivaldkonnas. Postiseaduse muutmisel nenditi

majanduskomisjonis, et seoses uute ülesannetega vajab Konkurentsiamet ka täiendavat

ressurssi. 2027. aasta riigieelarve menetluses seda seni pole eraldatud. Lisaks suurendati

10.08.2026 jõustunud postiseadusega postiettevõtja makstavat järelevalvetasu, kuid ka see

summa ei jõua ameti eelarvesse. Kui postituru regulaatoril puuduvad ressursid tasude

kontrollimiseks ja kooskõlastamiseks nagu ka muude ülesannete täitmiseks, siis ei ole neid

ülesandeid võimalik nõutavas mahus ja tähtajal läbi viia. Seadusega ülesande andmine ei loo

iseenesest selle täitmiseks vajalikku võimekust.

Vähem tähtis ei ole ka institutsionaalne külg. Konkurentsiamet ei ole põhiseaduslik

institutsioon ja tegutseb valitsusasutusena. Samas on seadusandja ette näinud, et amet peab nii

konkurentsiasutusena kui ka energia- ja postituru regulaatorina tegutsema sõltumatult.

Sõltumatuse lahutamatu osa on ülesannete täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid.

Riigikogu ise lähtus järelevalvetasu kehtestamisel samast põhimõttest, mille kohaselt seaduses

sätestatud järelevalvetasu pidid tagama ameti rahastuse prognoositavuse ja seeläbi ka

sõltumatuse. Sestap ei ole Konkurentsiameti eelarve küsimus pelgalt rahaline, vaid tõstatab

küsimuse ka ameti sõltumatusest. Kogu tarbijalt kogutud järelevalvetasu tuleks kasutada

sihtotstarbeliselt või siis tarbija poolt makstavat tasu vähendada.

Palun teil käsitleda Konkurentsiameti rahastamist 2027. aasta riigieelarve menetluses ning

toetada lahendust, millega konkurentsiseaduse alusel kogutav järelevalvetasu suunatakse täies

ulatuses Konkurentsiameti eelarvesse reguleeritud turgude korraldamiseks ja järelevalveks. See

ei nõua tarbijatelt täiendavat tasu, sest tarbija on tasu juba maksnud. Küll tagab see, et

järelevalvetasu kasutatakse eesmärgil, mille seadusandja on ise ette näinud.

Palun teil küsida riigieelarve menetluse eest vastutavatelt ministritelt muu hulgas:

1. kui suur osa 2027. aastal kogutavast järelevalvetasust jõuab tegelikult Konkurentsiameti

eelarvesse. Kuidas on tagatud ameti sõltumatus?

2. millisel eesmärgil kasutatakse osa, mida ametile ei eraldata, ning kuidas on see

kooskõlas konkurentsiseaduse § 53¹ lõikes 3 sätestatud eesmärgiga;

3. kuidas tagatakse energiaturu ja veevaldkonna tõhus majandusregulatsioon ja järelevalve

olukorras, kus ülesanded kasvavad, kuid regulaatori ressursid vähenevad? Vt mh eelnõu

892 SE, mis on määratud täiskogu istungile 28.10.2026 ja mille seletuskirjas on öeldud,

et amet vajab 4 täiendavat töökohta kuluga ca 300 000 eurot aastas ja mida rahastatakse

riigieelarvesse laekuvast järelevalvetasust;

4. kuidas tagatakse ameti kui postitururegulaatori ülesannete täitmine, kui 2027 RES

protsessis 10.08.2026 jõustunud postiseadusega kaasnenud ülesannete täitmiseks

vajalikku ressurssi ei eraldatud (kuigi majanduskomisjonis seda arutati)?

Olen valmis komisjonidele teemat ja arvutusi täpsemalt tutvustama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor