1

AS PAIDE VESI ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU

ARVUTAMISE METOODIKA

1. Üldist

1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ka ÜVK) liitumistasu arvutamise metoodika

(edaspidi ka metoodika) reguleerib liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel AS Paide Vesi

(edaspidi ka vee-ettevõtja) kuuluva või valduses oleva ÜVK torustikuga kõigis AS Paide Vesi

tegevuspiirkondades, kus AS Paide Vesi on määratud kohaliku omavalitsuse poolt vee-

ettevõtjaks.

1.2 Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (edaspidi ka ÜVVKS) ning

selle alusel kehtestatud õigusaktid.

1.3 Vee-ettevõtja lähtub ÜVK rajamisel optimaalseimast ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja

heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

1.4 Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhte.

1.5 Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet,

pidades silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

1.6 Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha liitumispunkti likvideerimisel ning

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või tema

tegevuse tõttu, millega kaasnevad ÜVK-s tehtavad tööd.

2. Mõisted

2.1 Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega

seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaetud

ühendustasuga. Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse arenduspiirkonna

tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (näiteks piirkonna liitmiseks vajaliku

peatorustiku või rajatiste ehitamine või ümberehitamine koos vajalike seadmete ja

liitumiskaevudega). Liitumise hetkeks peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks

olevad tegevused lõpetatud ning kulud dokumentaalselt tõendatavad. Liitumise hetkeks veel

ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu arendamiskomponendiga katta ei tohi. Ühes konkreetses

arenduspiirkonnas on arendamiskomponent kõikidele liitujatele ühesugune.

2.2 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha liitmiseks vajalikud ÜVK

arendamise kulud.

2.3 Arenduspiirkond – ÜVK arendamise kavas või detailplaneeringu alusel sätestatud piirkond

(otseselt ÜVK liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK.

2.4 Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni

ÜVK-ga või muuta tarbija ja vee-ettevõtja vahel kokkulepitud liitumistingimusi (liitumispunkti

tehnilise lahenduse muutmine, liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise

2

aluseks oleva maksimaalse vooluhulga muutmine, täiendava liitumispunkti rajamine), millega

kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused.

2.5 Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistingimuste

muutmiseks (sh liitumistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu koosneb ühendustasust ja

arendamistasust.

2.6 Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud

tarbimiskoha või arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade summaarne maksimaalne vooluhulk

(liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu.

2.7 Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmine.

2.8 Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.

2.9 Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga ühendamiseks tehtud

kulutused (näiteks liitumispunkti ja ühendustoru ehituse kulu sh ühendustoru ühendustööd

peatorustikuga). Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava

tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga.

2.10 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu

varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning

mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab

vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla

kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse

üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks. ÜVK-na

käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

2.11 ÜVK arendamise kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse

volikogu poolt ja millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK arendamisel ja välja ehitamisel.

2.12 Käesolevas metoodikas esinevate ja mõistete alapunktis defineerimata mõistete korral,

juhindutakse ÜVVKS-i toodud vastavatest selgitustest.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1 Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.

3.2 Liitumistasuarvutamise aluseks olevateks kuludeks võivad olla: projektijuhtimise kulud,

projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud, ehitus ja -materjalide kulud, teiste

kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi

ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide

seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.

Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt,

Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest teostatud

investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni

väljaehitamise kulusid.

3.3 Liitumistasu arvutamise valem

LT = AT + ÜT = AK x (X1 / X) + ÜT

3

kus:

LT – liitumistasu;

AT – arendamistasu;

ÜT – ühendustasu;

AK – arendamiskomponent;

X1 – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/sek);

X – arenduspiirkonna summaarne liitumistasu arvestusalus ehk summa arenduspiirkonna

tarbimiskohtade maksimaalsetest vooluhulkadest (l/sek).

3.4 Liitumistasu koosneb vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimiseks liitumise eest arvestatud

liitumistasude summast.

3.5 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel

on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust

ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja arvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.

3.6 Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks

veetöötlusjaam, reoveepuhasti, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus

olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt liitumistasu

summaarse arvestusalusega ehk olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade ja

arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga seotud

kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu osa saab vee-

ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda.

Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate tarbijate

maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis kasutatakse

ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade võimsus).

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1 Liitumistasu tagastatakse, kui:

4.1.1. tarbimiskoha liitmiseks tehtud tegelikud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt

arvutatud liitumistasust;

4.1.2. arenduspiirkonna liitmiseks rajatud ÜVK-ga liidetakse seitsme aasta jooksul

pärast esmast liitumistasu tasumist tarbimiskohtasid, mida vee-ettevõtja

arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamisel arvesse ei võtnud.

Vee-ettevõtja tagastab kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu

sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem

liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.

4.2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum

s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis

vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4

4.3 Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks oli rohkem kui üks isik, siis kehtib liitumistasu

tagastamine kõigile isikutele.

5. Lõppsätted

Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

28.10.2026 nr 9-3/2026-049

AS Paide Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika

kooskõlastamine

AS Paide Vesi taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning otsustab

metoodika täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma

veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „AS Paide Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika“ neljal

leheküljel

Liina Kalm

[email protected]

2 (8)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud

liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja

23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

AS Paide Vesi osutab veeteenust Paide linna (endine Paide vald) territooriumil Paide linnas,

Kriilevälja, Sillaotsa, Prääma, Tarbja, Viraksaare, Mündi, Anna, Sargvere, Viisu külas ja

Roosna- Alliku alevikus ning Järva valla territooriumil Aravete, Ambla ja Peetri alevikus,

Käravete, Koigi, Päinurme, Sõrandu, Imavere, Käsukonna, Jõgisoo, Roosna, Roosna-

Tammiku, Raka, Kukevere ja Sääsküla külas.

AS Paide Vesi on määratud vee-ettevõtjaks: Paide Linnavolikogu 18.05.2006 otsusega nr 36

Paide linnas; Paide Vallavolikogu 23.09.2010 otsusega nr 46 Paide valla Kriilevälja, Sillaotsa,

Anna, Sargvere ja Tarbja külades ja 27.02.2014 otsusega nr 10 Paide valla Prääma küla Mõisa

tee 2, Mõisa tee 4 ja Mõisa tee 6 kinnistutel; Ambla Vallavolikogu 16.12.2010 määrusega nr

25 Ambla vallas; Imavere Vallavolikogu 21.01.2011 otsusega nr 1 Imavere vallas; Paide

Vallavolikogu 22.02.2017 otsusega nr 10 Viraksaare külas; Kareda Vallavolikogu 15.03.2011

otsusega nr 9 Kareda valla Peetri alevikus; Koigi Vallavolikogu 10.03.2011 otsusega nr 22

Koigi valla Koigi, Päinurme ja Sõrandu külades; Roosna-Alliku Vallavolikogu 23.02.2017

otsusega nr 13 Roosna-Alliku vallas. 2017. a-l haldusreformi käigus liideti Paide vald ja

Roosna-Alliku vald Paide linnaga. Ambla, Imavere, Kareda ja Koigi vallad moodustasid uue

Järva valla.

AS Paide Vesi soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS §

21 lg 3 alusel esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab AS Paide Vesi metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s

kajastatu.

2. Menetlusosaline

AS Paide Vesi (registrikood 10464290; aadress Kaevu tn 4, Paide linn, Järva maakond, 72713)

põhitegevusalaks on kanalisatsioon ja heitveekäitlus. Lisategevusaladeks on

veekogumine, -töötlus ja -varustus, vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, muu mujal

liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent ning muu

kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused.

3. Menetluse käik

20.10.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Paide Vesi taotlus metoodika

kooskõlastamiseks.

AS Paide Vesi kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

3 (8)

1. Üldist

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

5. Lõppsätted

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

4. Metoodika osa „1. Üldist“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldist“.

4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Liitumistasu on õigus võtta vaid

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega

on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid

nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.

4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle

alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktides. Seega on asjakohane

metoodikas neile õigusaktidele viidata ning Konkurentsiamet peab metoodika punkti 1.2

põhjendatuks.

4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.3 kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja

tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud

küsimustes.

4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.4 kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete

seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks

teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele

tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja

läbipaistvatel alustel.

4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.5 kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb

ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse

kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.

4.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.6: Vee-ettevõtjal on õigus nõuda

tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi

muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning vee-ettevõtjal

kaasnevad nende muudatustega kulutused ÜVK ümberehitustöödele. Selliste ehitustööde

hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine (ÜVVKS § 22 lg 6). Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.6 kajastatut, kuna see annab tarbijale selguse, milliste

põhimõtete järgi arvutatakse liitumistasu liitumispunkti likvideerimisel või tarbimiskoha

liitumistingimuste muudatustega seotud ümberehitustöödel.

4 (8)

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Arendamiskomponent on üks

liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine

(ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende

kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks

ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb

arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna

kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Samas ei tohi kulu

üheaegselt sisalduda arendamiskomponendis ja olla kaetud ühendustasuga. Kuna

konkreetse piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna

tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks

ühesugune arendamiskomponent.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“

definitsiooni.

5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Liitumistasuga tagatakse ÜVK

arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus

sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab

ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas

läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1),

milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.

5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.4 põhjendatuks, kuna mõiste „Liituja“ on metoodikas läbivalt

kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.

5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Vee-ettevõtjal, välja arvatud

ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is

sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3).

Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb ühendustasust ja

arendamistasust.

Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.5 põhjendatuks, kuna mõiste „Liitumistasu“

definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20.

5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Liitumistasu sisaldab

arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine.

Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1).

Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse)

määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa

arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga. Arendamis-

5 (8)

komponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas ÜVK-ga

liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on AS Paide Vesi arendamiskomponendi jagamise alusena ehk liitumistasu

arvestusalusena näinud ette maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet

peab põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka

(liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks

kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud

liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse

mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik

sekund. Seega väljendab AS Paide Vesi metoodika punktis 2.6 nimetatud liitumistasu

arvestusalus (liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse

maksimaalset taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik

l/s kasutusel hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Liitumistasu

arvestusalus“ definitsiooni.

5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Mõiste „Peatorustik“

defineerimine on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktis

2.8 kajastatut.

5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste

„Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS

§ 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et see on toru, mis

jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku vahele.

5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Liitumistasuga tagatakse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS

§ 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult

konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad

ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet

põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.

5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.10 põhjendatuks, kuna mõiste „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

(ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3

sõnastusele.

5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.11 põhjendatuks, kuna mõiste „ÜVK arendamise kava“ on

metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.

5.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is

defineeritud mõisteid ja selgitusi.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Liitumistasuga tagatakse ÜVK

arendamine ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga

6 (8)

liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). ÜVK arendamise kulud on metoodika punktis 2.2

defineeritud arendamistasuna. Tarbimiskoha ühendamise kulud on metoodika punktis 2.9

defineeritud ühendustasuna. Metoodika punkt 3.1 väljendab ÜVVKS § 20 lg 3 mõtet

metoodikas defineeritud mõistete kaudu. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet

põhjendatuks metoodika punkti 3.1.

6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Vee-ettevõtja võib võtta

liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1).

Metoodika mõistes „Ühendustasu“ on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks

vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.2 on AS Paide Vesi esitanud loetelu kuludest, mis

võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab metoodika

punkt 3.2 liitujale lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks vajalikud ja

sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika

punkti 3.2.

6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Liitumistasu arvutamise

metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS §

21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa.

Metoodika punkti 2.5 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning

seda väljendab ka punktis 3.3 esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi korrutamisel konkreetse tarbimiskoha

liitumistasu arvestusaluse ja summaarse liitumistasu arvestusaluse jagatisega.

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest,

mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu

arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub

jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused

(arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamis-

komponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab

konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus kõikide vastava arendamis-

komponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste summast ehk

summaarsest liitumistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,

mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja

tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.3.

6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Punktis 3.4 on AS Paide Vesi

selgitanud, et kui liituja soovib liituda nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga, siis

koosneb summaarne liitumistasu ühisveevärgiga liitumise kulude ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise kulude summast. See punkt aitab paremini mõista

metoodika rakendamist ja Konkurentsiamet loeb selle punkti põhjendatuks.

6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 3.5 põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja

otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse

7 (8)

maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust

ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu

väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.6: Metoodika punktis 3.6 on vee-

ettevõtja kirjeldanud liitumistasu arvutamist olukorras, kus rajatav objekt on üheaegselt

vajalik nii olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kui ka uute

tarbimiskohtade liitmiseks ÜVK-ga. Liitumistasu arvutamise valemi põhimõtet

üldistades tuleb tehtava kulutuse jagamisel arvesse võtta kõik tarbijad ja tarbimiskohad,

kelle jaoks see kulutus tehakse. Seetõttu on põhjendatud, et osaliselt olemasolevatele

tarbijatele veeteenuse osutamiseks kasutatava objekti maksumusest osa katavad

olemasolevad tarbijad. Sarnaselt liidetavate tarbimiskohtadega, on olemasolevate

tarbijate kaasamisel kulude jagamise aluseks nende tarbijate maksimaalsed vooluhulgad

kas liitumistingimustest ja/või liitumislepingust.

Jagamise tulemusel saadud arenduspiirkonnaga seotud kulutuse osa lisatakse

arendamiskomponendile ja kuulub selle kaudu jagamisele liidetavate tarbimiskohtade

arendustasusse.

Jagamise tulemusel saadud olemasolevate tarbijatega seotud kulutuse osa saab vee-

ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. See on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg 1, sest ÜVK

teenuse hinnaga tagatakse olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkus ja toimepidevus ning ÜVK

arendamise kava kohased investeeringud, välja arvatud tagastamatu abina saadud

investeeringud ja ÜVVKS § 20 lg 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

Lisaks on asjakohane lisada, et ebaotstarbekate ja liitumistasu kasvu kaasa toovate

kulutuste vältimiseks on põhjendatud liitumistasu arvutamise valemis maksimaalsete

vooluhulkade asemel kasutada mõnda muud näitajat, mis konkreetse objekti puhul on

asjakohane.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.6.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab

liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja

ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist.

Kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud

liitumistasust, siis on põhjendatud ülemäärase liitumistasu tagastamine, sest vee-ettevõtja

võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga. Seda väljendab metoodika punkt 4.1.1.

Metoodika punktis 4.1.2 kirjeldatud olukord on analoogne ÜVVKS § 23 lg 1 sätestatule.

Selle punktiga on selgitatud, et liitumistasu tagastatakse ka juhul, kui liitumiseks tehtud

kulutused on algselt täies ulatuses tasunud arenduspiirkonna tarbimiskohad ühiselt ning

uute liitujate lisandumisel tekib tagastamise kohustus vastavalt ÜVVKS § 23 lg-le 1.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.

7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb

metoodika punktis 4.2 esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23

lg 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta,

kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.

8 (8)

7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui

ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud

kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga

liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib

liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.

8. Metoodika osa „5. Lõppsätted“

Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 5: Konkurentsiamet loeb metoodika

punktis 5. esitatu põhjendatuks, sest punkt selgitab kehtiva käibemaksu lisandumist makstavale

liitumistasule.