Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kastre Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

62113, Tartu maakond, Kastre vald,

Kurepalu küla

Teie 15.02.2022 nr 6-3/339

Meie 08.03.2022 nr 7.2-2/22/3466-2

Seisukohtade väljastamine Kastre vallas

Tööstuse detailplaneeringu koostamiseks

Olete küsinud Transpordiametilt seisukohta Tartu maakonnas Kastre vallas Unikülas asuva

Tööstuse katastriüksuse (katastritunnus 18502:004:0217) detailplaneeringu (edaspidi planeering)

koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused puidu-ja liistutööstuse rajamiseks.

Planeeritava ala juurdepääs on riigiteelt nr 22265 Reola-Hammaste km 6.283 ja km 6.314

ristumiskohtade kaudu. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 172 autot ja kiirusrežiim

on 90 km/h.

Riigitee ohutuse ja toimivuse seisukohast peame vajalikuks väljastada seisukohad, millega palume

planeeringu koostamisel arvestada. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda

ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu kehtestamise otsuses. Kavandada ristmiku

ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks.

Palume arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu,

mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Sellest tulenevalt saab ristumiskoha

rajamine riigiteele (sh asukoha ja parmeetrite valik) toimuda üksnes kokkuleppel

Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud nõuetega.

Käesoleval hetkel on km 6,283-6,314 kasutuses kaheharuline ristmik. Vasakpoolselt harult

km 6,283 väljasõidul on vasakule nähtavus piiratud ning ristumiskoha nurk võimaldab

sooritada pöördeid suuremal kiirusel ja erinevate nurkade alt. Katend on kulunud (vt joonis

nr 1).

Tulenevalt uuest ja alalise iseloomuga kasutusest tuleb parempoolne km 6,314 ristumiskoht

näha planeeringus ette rekonstrueeritavana järgneva skeemi (vt joonis nr 2) alusel.

Tolmuvaba kattega ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all.

Plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti mahasõidu tüüpjoonistel II või III

toodud põhimõtetest. Pöörderaadiuste määramisel tuleb lähtuda liikluskoosseisust (kõige

2 (3)

ebasoodsama sõiduki pöördekoridorist). Vasakpoolne haru likvideerida ja taastada riigitee

peenar, haljastuse osa katta kasvupinnase ja murukülviga. Juurdepääs rekonstrueeritavalt

ristumiskohalt tagada ka naaberkinnistule või sellega külgnevatele kinnistutele.

Joonis nr 1. Teevideo pilt 2020a aprillis riigitee ristumiskohalt km 6,283.

Joonis nr 2. Skeem ristumiskoha rekonstrueerimiseks.

2. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata

planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

5. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute lahendustega.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

7. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

3 (3)

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

9. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

10. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

14. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]