AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007

Tel 742 0218

[email protected]

www.artes.ee

Tartu 2026

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

Seletuskiri

Türi Vallavalitsus

Reg nr 75033460

Järva maakond, Türi linn, Hariduse tn 3, 72213

Töö nr: 24004DP3

Kuupäev: 21.08.2026

Türi vald, AB Artes Terræ

Planeeringu koostamise korraldaja, tellija:

Türi Vallavalitsus.

Planeeringu koostamise konsultant:

AB Artes Terrae OÜ; projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8, nr 222984) Heiki Kalberg; planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra.

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja:

LEMMA OÜ; keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (KMH litsents KMH0153) Piret Toonpere.

Huvitatud isikud:

Evecon Wind OÜ;

Vestman Solar OÜ.

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 3 / 30

Sisukord

1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ................................................................. 5

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ....................................................... 6

2.1 Riiklikud arengudokumendid .................................................................................................. 6

2.2 Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava ...................................................................... 6

2.3 Türi valla arengukava aastateks 2026-2030 ............................................................................ 7

2.4 Türi valla üldplaneering ........................................................................................................... 7

3 Planeerimislahendus ............................................................................................................. 8

3.1 Kruntideks jaotamine .............................................................................................................. 8

3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine ................................................................... 8

3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine .............................................................................. 9

3.4 Elektri- ja sideliinid ................................................................................................................ 11

3.5 Ehitise ehituslikud tingimused .............................................................................................. 13

3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad .................................................................................. 13

3.7 Asjaõiguslike kokkulepete vajadus ........................................................................................ 14

3.8 Kirjalikud kokkulepped maaomanikega ................................................................................ 15

3.9 Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 15

3.9.1 Taimestik ....................................................................................................................... 15

3.9.2 Linnustik ........................................................................................................................ 16

3.9.3 Nahkhiired ..................................................................................................................... 18

3.9.4 Rohevõrgustik ................................................................................................................ 18

3.9.5 Põhjavesi ....................................................................................................................... 19

3.9.6 Pinnavesi ....................................................................................................................... 20

3.9.7 Pinnas, sh väärtuslik põllumajandusmaa ...................................................................... 21

3.9.8 Visuaalne mõju .............................................................................................................. 21

3.9.9 Müra .............................................................................................................................. 21

3.9.10 Varjutus ......................................................................................................................... 24

3.9.11 Maavaravaru ................................................................................................................. 25

3.9.12 Jäätmeteke .................................................................................................................... 25

3.9.13 Kliimamuutused ............................................................................................................ 26

3.9.14 Side ................................................................................................................................ 26

3.9.15 Avariiolukordade vältimine ........................................................................................... 26

3.10 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 27

4 Keskkonnaseire vajadus ...................................................................................................... 27

5 Detailplaneeringu elluviimine .............................................................................................. 29

6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena) ......................................... 30

7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena) ................................................ 30

Lisa 1. Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne (KSH). ................................................................................................................. 30

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 5 / 30

1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Türi valla üldplaneeringuga on Türi valla haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina määratud

kolm potentsiaalset tuulepargiala. Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse

tuulepargi rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses.

Käesolev detailplaneering selgitab välja Kädva ja Sonni külades paikneval arendusalal tuulepargi

rajamise võimalikkuse ja määrab täpsed tingimused edasiseks kavandamiseks.

Türi Vallavolikogu 29.03.2023. a otsusega nr 381 algatati (edaspidi ka DP) detailplaneering ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). DP eesmärk on selgitada Türi valla

üldplaneeringuga määratud tuulepargi alal välja vastava ala ruumiline võimalik terviklahendus, sh

elektrituulikute parameetrid (kõrgus, võimsus, paigutus). DP-ga muudetakse maakasutuse

sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (vajadusel moodustatakse

eraldi krundid) ning määratakse ehitusõigus elektrituulikute ja energiasalvestite rajamiseks. DP-ga

lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, tehnovõrkudega varustamine ning heakorra

küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks või

servituutide seadmiseks.

DP määrab ehitusõigused 1397 ha suurusel alal (vt skeem 1) kuni 9 elektrituuliku püstitamiseks ning

alajaama/teenindushoone püstitamiseks. Detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamiseks.

Skeem 1. Detailplaneeringu ala ja paiknemine (planeeringuala suurus 1397 ha).

1https://wd.tyri.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=9853670&tid=17329&u=20230928151420&desktop=10017 &r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D17329%26u%3D20230928151420

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

6 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

2.1 Riiklikud arengudokumendid

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega

majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi

ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on

Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi

suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040.

aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega.

01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite

vähendamise 8 miljoni tonni CO2-ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks

2050.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK)2 üldeesmärgiks on, et Eesti energiamajandus

tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja aitab kaasa puhta energiaga majandusele

üleminekule. Arengukavas säilitatakse taastuvelektri 100% ambitsioon ning on turupõhine, mis

tähendab, et see saavutatakse siis kui tehnoloogiad on tegevustoetusteta konkurentsivõimelised.

2030. aastaks ei ole arengukava kohaselt võimalik ja majanduslikult mõistlik seda eesmärki saavutada.

Aastaks 2035 näeb arengukava maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust ette 1300–1800

MW ulatuses. Kavandatav tuulepark täidaks üheksa 6 MW nimivõimsusega elektrituuliku (kokku 54

MW) korral 3-4 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks olulise panusega taastuvenergia eesmärgi täitmise

suunas.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on

suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga

kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks

meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia

kasutamisel.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste

arengudokumentidega.

2.2 Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava3

Aastatel 2022–2023 on valminud Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt dokument „Järvamaa

omavalitsuste energia- ja kliimakava“. Teadaolevalt ei ole dokument aga hõlmatavate omavalitsuste

volikogude poolt kehtestatud. Nimetatud dokumendi peamine eesmärk on tõsta suutlikkust

roheleppest (rohepöördest) tulenevaid eesmärke koordineeritult valdkondade üleselt ellu viia,

juurutada keskkonnasõbralike käitumisharjumusi, tõsta võimekust rakendada kestlikkust tõstvaid

tehnoloogiaid ja digilahendusi. Tagada omavalitsuste keskne (ja suunav) roll roheleppe (-pöörde)

elluviimisel rohujuure tasandil. Suurendada maakonna kui terviku ja Paide linna, Türi valla ja Järva valla

valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ning vähendada nende territooriumil

kasvuhoonegaaside emissiooni.

2 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava 3https://jarva.kovtp.ee/documents/6653157/36629250/J%C3%A4rvamaa+energia-ja+kliimakava.pdf/ca6a6eaf- 0f67-48d4-8b5c-4e53ee600b53

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 7 / 30

Dokumendi andmetel oli aastal 2019 EKUK uuringu alusel Türi valla KHG koguheide 163,5 tuhat tonni

CO2-ekv, moodustades 42% kogu Järva maakonna KHG koguheitest ja seda põllumajanduse suure

osakaalu tõttu. Samuti jääb Türi valda Väätsa prügila, mis jätab jäätmete ladestamisel prügilasse

statistiliselt jäätmete heite Türi valla arvestusse.

Energia- ja kliimakava kohaselt pärsivad lokaalse hajatootmise arengut Järvamaal peamiselt

riigikaitselised piirangud, mis piiravad tuuleparkide ehitamist. Tuulepargid tekitavad häireid

õhuseireradarite töös ja sellepärast on kuni 2024. aastani võimalik kuni 150 meetriseid elektrituulikuid

püstitada ainult 13%-le Eesti maismaa territooriumist. Pärast kompensatsioonimeetme rakendamist

vabaneb tuuleparkide rajamiseks osa Eestimaast. 2025. aastal lisanduva kompensatsioonimeetmed,

mis vabastavad riigikaitselistest kõrguspiirangutest kokkuvõtvalt 60% Mandri-Eesti alast, kus on

võimalik kaaluda tuuleenergeetika arendamise võimalusi sh Järvamaal.

Järvamaa kliima- ja energiakava alusel on piirkonna üheks eesmärgiks, et Järvamaa liigub

süsinikuneutraalse maakonna suunas aastaks 2050, kus on vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja

suurenenud süsiniku sidumine. Valdkondlikeks eesmärkideks on energiasõltumatuse, -turvalisuse, -

varustuskindluse tõstmine ja taastuvenergia ressursside kasutatavuse suurendamine ning energia

tarbimise vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises. Energeetika

valdkonna üheks indikaatoriks on taastuvenergia 22 321 MWh/a suurendamine aastaks 2030 20%.

Järva vallas oli taastuvenergia tootjaid 2022. aastal ainult 157 (7422 kW), Paide linnas 179 (9439 kW)

ja Türi vallas 182 (5459 kW), aastaks 2030 on seatud sihiks 20% kõrgemad näitajad.

2.3 Türi valla arengukava aastateks 2026-2030

Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2026–2030 on kinnitatud Türi Vallavolikogu

25.09.2025 määrusega nr 5. Arengukava kohaselt on Türi vald aastaks 2035 kliima- ja energiateadlik,

säästvat arengut ja ringmajandust hindav omavalitsus. Arengukava ei käsitle eraldi taastuvenergiat,

kuid viitab teema osas kehtivas üldplaneeringus sätestatule.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus Türi valla arengukavaga aastateks 2026–

2030.

2.4 Türi valla üldplaneering4

Türi valla kehtiva üldplaneeringuga on Türi valla haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina

määratud kolm potentsiaalset tuulepargi arendamise ala. Üldplaneeringuga kavandatud aladel

hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringu koostamise

menetluses.

Üldplaneeringus on seatud eraldi tingimused väikestele ja suurtele tuulegeneraatoritele. Väikeseks

loetakse kuni 50 m kogukõrgusega (kogukõrgus= elektrituuliku masti kõrgus + elektrituuliku tiiviku

raadius) ja suureks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud üldplaneeringus esitatud elektrituulikute

püstitamise tingimusi.

4 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20100133

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

8 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

3 Planeerimislahendus

Detailplaneeringuga määratakse:

▪ krundid;

▪ krundi hoonestusalad;

▪ krundi ehitusõigus;

▪ detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht;

▪ ehitise ehituslikud tingimused;

▪ liikluskorralduse põhimõtted;

▪ müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja varjutuse ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded;

▪ servituutide seadmise vajadus.

Planeeringulahenduse kujundamisel järgiti:

▪ elektrituulikute optimaalset paigutust teineteise suhtes;

▪ kehtivaid riiklikke kitsendusi;

▪ Türi valla üldplaneeringu tingimusi;

▪ krundi suurus valiti selliselt, et geoloogilisest, logistilisest või tuuleoludest tulenevalt võib

ehitusprojektis olla vajalik elektrituuliku asukohta märgitud hoonestusala piires korrigeerida;

▪ põhimõtet, et võimalusel valiti lahendus, kus raadatava metsamaa ala on väiksem.

3.1 Kruntideks jaotamine

Planeeringulahendus näeb ette igale elektrituulikule ja alajaamale eraldiseisva(d) ehitusõigusega

krundi(d). Planeeritud krundid ja nende ehitusõigus on esitatud tuulepargi kruntimise joonisel ja

vastava krundi põhijoonisel.

Uue katastriüksuse moodustamisel ei pea detailplaneeringus määratud krundi piiridest lähtuma, kui

pärast katastriüksuse moodustamist on detailplaneeringus määratud ehitusõigus endisel kujul

elluviidav.

Näiteks, kui elektrituuliku labade paiknemine naaberkinnistul tagatakse õhuservituudiga (ehitusõigus

on elluviidav), ei ole vaja moodustada labade alusele alale detailplaneeringus kujutatud krundi alusel

uut maaüksust.

3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kuni üheksa kuni 250 m5 kõrguse elektrituuliku ja ühe

teenindushoone/alajaama rajamiseks. Elektrituulikule ja alajaamale on määratud hoonestusala, mille

piires võib projekteerimisel elektrituuliku või alajaama asukohta täpsustada võttes arvesse

detailplaneeringus esitatud muid tingimusi. Detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de)

koostamiseks.

Krundi ehitusõigus on esitatud joonistel, krundi ehitusõigusega on määratud:

▪ krundi sihtotstarve;

▪ krundi suurim lubatud hoonete arv (alajaama krundile on lubatud püstitada hoone);

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute (PlanSi kohane olulise avaliku huviga rajatis) arv;

▪ krundi suurim lubatud hoonete ehitisalune pind (kui krundile planeeritakse hoonet);

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute ehitisalune pind;

5 tuuliku suurim lubatud kõrgus on määratud vastavalt krundile ning esitatud detailplaneeringu kruntimise joonisel ning põhijoonistel.

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 9 / 30

▪ krundi suurim lubatud hoonete kõrgus (kui krundile planeeritakse hoonet);

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute kõrgus (lisaks absoluutkõrgus).

Ehitiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata.

3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine

Elektrituulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt

ligipääsetavad juurdepääsuteed elektrituulikuteni. Juurdepääsuteede kavandamisel püüti

olemasolevat teedevõrku võimalikult suures ulatuses ära kasutada.

Tuulepargile juurdepääs on kavandatud kahelt poolt. Kädva ojast läände jäävale tuulepargi osale, kus

paikneb seitse elektrituulikut ja üks alajaam, kavandatakse juurdepääs põhjasuunast Käru-Kädva

riigiteelt (20156) mööda Lungu-Kädva tee (3750012) kohalikku teed. Kädva ojast itta jäävale kahele

elektrituulikule juurdepääs lõuna suunast Käru-Pärniku riigiteelt (20256) mööda Pärniku-Kändliku teed

(3750020).

Detailplaneeringu joonistel on esitatud võimalikud tee ja montaažiplatsi alad (mõningal juhul

alternatiivne paigutus, kuna hoonestusala võimaldab elektrituuliku asukohta nihutada), mida on

lubatud tuulepargi projekteerimisel täpsustada.

Kõigi kruntideni on planeeringu joonistel märgitud kuni 10 m laiune tee. Tuulikute püstitamiseks on

märgitud põhimõtteline montaažiplats. Tegelik montaažiplatside suurus, teede laiused ja pöörangute

ulatused täpsustatakse tuulepargi projekteerimisel. Montaažiplatside ja teede kavandamisel eelistada

lahendusi, mille korral raadatava ala pindala on väiksem.

Juurdepääsuteede ja montaažiplatside asukohtade täpsustamisel arvestada:

▪ elektrituuliku täpsustatud asukohaga;

▪ elektrituuliku tüübist tulenevate vajadustega (pöörangute raadiused, montaažiplatsi suurus ja

asetus);

▪ inventeeritud tundliku taimestikuga alasid;

▪ inventeeritud nahkhiirte jaoks sobilikke elupaiku.

Lähtuvalt valitud elektrituulikute tehnilistest andmetest esitada ehitusprojektis:

▪ elektrituulikute transportimise skeem, määrates riigiteede lõikes konkreetsed trassikoridorid

(tuua välja riigiteede numbrid ja km ulatus);

▪ määrata riigitee(de) lõigud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või

laiendada;

▪ näidata olemasolevad ning planeeringuga kavandatavad riigitee ristmikud (km asukohad),

mida kasutatakse või mille rajamine on vajalik planeeringu realiseerimiseks;

▪ vajadusel näha ette olemasolevate riigiteede ristmike (ajutine) ümberehitamine ja/või

laiendamine, ajutiste möödasõidukohtade rajamine;

▪ näidata meetmed nähtavuskauguste tagamiseks riigiteede ristmikel vastavalt juhisele

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“6;

▪ määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime suurendamine;

▪ hinnata riigitee(de) ajutise liikluskorralduse vajadust seoses eri- ja ehitusaegsete veostega.

Riigiteede ümberehitamiseks ja ristumiskoha ehitamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.

Kuna osa elektrituulikud kavandatakse avalikkusele ligipääsetavatele teedele lähemale kui 1,5 × (torni

kõrgus + rootori läbimõõt), mis on käsitletav maksimaalse jäätükkide kandumise ohualana, siis

6 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 04/KEHTETU%20Juhis_ristmike_vahekauguse_ja_nahtavusala_maaramine.pdf

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

10 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

võimaliku ohu vältimiseks tuleb elektrituulikutele, mille ohutsooni jääb avalikult juurdepääsetav tee,

paigaldada jäätumisvastane süsteem või:

▪ projekteerimisel määrata elektrituulikute lähialal ohutsoon, koostada seal tegutsemiseks

juhised (jäätumise ohu korral võib osutuda vajalikuks ohualale jäävate teede ajutine sulgemine

ja märgistamine vastavate ohust hoiatavate siltidega);

▪ konkreetse elektrituuliku või mitme lähestikku paikneva elektrituuliku ohutsoonis tähistada

ohutsoon koos selgitusega, milles oht seisneb.

Ehitatavate elektrituulikute detailid on eeldatavalt vaja tuua Paldiski sadamast. Teekonna pikkuseks

sadamast tuulepargi alale kujuneb ca 110 km. Transpordiameti avaldatud info kohased olemasolevad

eriveoteede koridorid vahetult tuulepargini ei vii ning joonis 1-l esitatud marsruut tuleb veoste

täpsemate tehniliste parameetrite alusel kohandada suurveoste transportimiseks. Täpne

juurdepääsutee lahendus eriveoteelt esitada projekteerimisel.

Tuulepargi ehitusprojekti koostamisel tuleb koostöös omavalitsuse ja Transpordiametiga lahendada ka

tuulepargi ehitamise liikluskorraldus. Võimalusel vältida transpordivooge läbi Käru aleviku, kui see

siiiski võimalik pole, siis tuleb analüüsida Käru alevikus liiklusohutuse tagamist ja ka teeäärse

kõrghaljastuse säilimise tagamist – Käru-Kädvatee on alevikku läbiv kõnniteedeta tee, kus liigub palju

jalakäijaid ja jalgrattureid, ning on kohati ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei

soovita muuta laiaks teekoridoriks.

Ehitusaegsete liiklusmõjude vähendamiseks tuleb koostada ja kooskõlastada detailne liikluskorral-

duskava, määrata raskeveokitele kindlad marsruudid, vajadusel piirata vedusid tipptundidel ning

rakendada ajutisi liiklusohutusmeetmeid. Enne ehituse algust tuleb fikseerida kasutatavate kohalike

teede seisukord ning ehituse käigus tagada teede regulaarne puhastamine, tolmutõrje ning vajadusel

ajutine tugevdamine. Vajadusel tuleb rakendada rataste pesu süsteeme, et vältida avalike teede

määrdumist. Tuulepargi rajamisest ja käitamisest tulenevad teede kahjustused ja seisundi halvene-

mine tuleb likvideerida tuulepargi rajaja poolt koos sellekohaste kulude kandmisega. Samuti tuleb

ehituslubade andmisel tähelepanu pöörata ehitusaegse liiklusohutuse ja teede korrashoiu tagamise-

le, seades vastavad tingimused tuulepargi rajajale.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg

2) enne planeeringualale mistahes ehitise ehitusloa väljastamist. Arvestada, et Transpordiamet

riigiteede omanikuna ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale planeeringu elluviimisest tingitud uute

teelõikude rajamise, riigiteede ümberehitamise või muude planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Kõik ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 11 / 30

Joonis 1. Marsruut eriveoteelt.

3.4 Elektri- ja sideliinid

Tuulepargi toimimiseks on vajalik see liita olemasoleva elektrivõrguga. Selleks on vaja planeeringualale

püstitada alajaam (Pos 9) millega ühendatakse elektrituulikud. Tuulepargi sisesest alajaamast rajatakse

maakaabelliin põhivõrgu õhuliinini, kuhu tuleb rajada liitumisalajaam. Võimalikud liitumispunkti

asukohad asuvad planeeringualast väljaspool Rapla vallas Vahastu külas (vt joonis 2).

Kõik tuulepargi toimimiseks vajalikud tuulepargisisesed elektriühendused tagatakse

maakaabelliinidega. Detailplaneeringu joonistel on esitatud võimalik maakaabelliinide paiknemine.

Täpne maakaabelliinide lahendus ja liitumisalajaama paiknemine leitakse projekteerimisel järgides

käesolevas planeeringus esitatud tingimusi ja keskkonnameetmeid.

Maakaabelliinide edasisel kavandamisel arvestada:

▪ põhivõrguga liitumise täpseid tingimusi;

▪ alajaama täpsustunud asukohaga;

▪ elektrituulikute paigutusega määratud hoonestusalas;

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

12 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

▪ et, kohalik omavalitsus võib tuulepargi teenindamiseks vajalikule ehitisele (tuuleparki elektri

põhivõrguga ühendavale maakaablile, liitumisalajaamale) väljastada eraldiseisvad

projekteerimistingimused.

Elektri- ja sideliinid tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele ja parimale teadmisele.

Sidekaablite paigutamisel eelistada võimalusel elektriühendustega paralleelseid trasse. Võimalusel

paigutada maakaabli esinemiskoridor maksimaalselt olemasolevate elektriliinide või muu tehnilise

taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist

looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite. Kasutada

kaablitrassi asukohana võimalikult suures ulatuses olemasolevate teede ääri, metsasihte, kraavipervi

jms inimmõjulisi alasid.

Kaabli täpne kaugus teest ning teega ristumise lahendamise meetod lepitakse kokku tee valdajaga

projekteerimise käigus. Maakaabli paigaldamise tingimuste juures on oluline paigaldada need

võimalusel teede serva ja sellisele sügavusele maa sisse, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise

kohas metsamaterjali ladustamine. Kaabelliini ehitamiseks vajaliku ala ulatuses (nii tuulepargisiseste

kui põhivõrgu ühenduste) kooskõlastatakse projekt maa valdajaga. RMK poolt hallatavate maade

puhul tuleb projekteerimise käigus kokku leppida tehnilised parameetrid, et edaspidi oleks võimalik

kaabli paiknemise kohas metsamaterjali ladustamine, metsa kuivendamine jms.

Joonis 2. Tuulepargi võimaliku elektriühenduse paiknemine.

Võrguühenduste kavandamisel tuleb vältida maakaabli ja selle kaitsevööndi kattumist:

▪ kaitstavate loodusobjektidega;

▪ metsa vääriselupaikadega;

▪ loodusdirektiivi metsa- ning märgala elupaikadega;

▪ I ja II kaitsekategooria taimede kasvukohtadega.

Poollooduslike koosluste, sh loodusdirektiivi niiduelupaikade ning III kategooria kaitsealuste

taimeliikide kasvukohtade läbimise vajaduse korral taastada haljastus kaabli rajamise järgselt

ehitustegevuse käigus samalt alalt eemaldatud mulla ning murukamara abil. Vältida kaabli koridori

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 13 / 30

jaoks raiet ning raadamist lindude pesitsusperioodi 15.03-30.07. Metsise elupaikade alal ja EELISesse

kantud metsise elupaikade piirist 100 m raadiuses on kaabli rajamisega seotud ehitustegevus keelatud

ajavahemikus 01.03–15.05 alates 1,5 tundi enne päikeseloojangut kuni kella 10:00-ni hommikul.

Juhul, kui tuulepargisisesest alajaamast soovitakse liitumispunktini minevat ühendusliini teha

õhuliinina (kas mingis osas või tervikuna), siis tuleb õhuliini kavandamisel läbi viia kehtiva õiguse

kohane asjakohane menetlus, vajadusel teha täiendav keskkonnamõju hindamine.

3.5 Ehitise ehituslikud tingimused

Kasutada uusi töökorras elektrituulikuid. Tuulepargi omanikul tuleb tagada elektrituulikute hooldus

lähtuvalt tuuliku tootja hooldusnõuetele.

3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad

Elektrituulikute põlengud on suhteliselt harvaesinevad, kuid erinevad allikad pakuvad, et igal aastal

süttib 1 elektrituulik vahemikus 2000 kuni 15000 elektrituuliku kohta7.

Elektrituulikute suurim tuleoht valitseb elektrituuliku gondliosas, kus paikneb suur hulk mehaanilisi ja

elektrilisi süsteeme. Kuna elektrituuliku gondel asub maapinnast ca 170 m kõrgusel, siis tavapäraste

pääste- ja kustutusvahenditega ei ole sellisel kõrgusel tööde teostamine võimalik. Elektrituuliku

põlengu korral on eesmärgiks tagada ohutusperimeeter elektrituuliku kokkuvarisemist silmas pidades

ja vältida tule edasist levikut maastikule. Tulekustutusvee olemasolu on ennekõike vajalik

elektrituuliku langevate põlevate osiste kustutamiseks ja maastikupõlengu tekkimise takistamiseks.

Elektrituulikute tuleohutuse tagamisel arvestada järgmiste tingimustega:

▪ elektrituulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega, häireseadmete ja automaatse

tulekustutussüsteemiga;

▪ Päästeametile peab väljakutse korral olema tagatud vajalik juurdepääs ehitistele ja olulistele

seadmetele;

▪ tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu-

ja/või avariiolukordade lahendamiseks.

Kädva ojast itta jääva kahe elektrituuliku läheduses paikneb neli olemasolevat veevõtutiiki ja

täiendavate veevõtukohtade vajadust ei ole ette näha kui mõlemast elektrituulikust (Pos 12 ja Pos 5)

kuni kolme kilomeetri kaugusele jääva veevõtukoha osas tagatakse allpool toodud nõuded.

Kädva ojast läände jääva seitsme elektrituuliku ja alajaama tarbeks kavandatakse soovitavalt uus

veevõtukoht Paju kinnistul asuva tiigi baasil või rajatakse täiesti uus veevõtukoht Lungu-Kädva tee

(3750012) servas.

Olemasolevate veevõtutiikide rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja projekteerimisel võttes

aluseks allpool esitatud tingimused. Koostöös Päästeameti ja maaomanikuga on lubatud võimalikke

veevõtukohtade asukohti muuta ja rajada veevõtukohti asukohtadesse, mida planeeringus võimaliku

asukohana ei ole märgitud.

Elektrituulikutest 3 km kaugusele (piki teid) peab jääma tuletõrjeveevõtu koht võimaliku tulekahju

korral maastikupõlengu kustutamiseks. Tuletõrje veevõtutiiki kavandades jälgida, et see ei jääks

lähemale kui 200 m elektrituulikutest vältimaks nahkhiirte hukkumisohu tõusu. Tuletõrje veevõtukoha

vähim lubatud maht on 500 m³. Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema teenindustee ääres ja sellele

peab olema 15 m raadiusega mahasõit ja piisava kandevõimega manööverdusplats mõõtmetega 12 x

12 m. Tuletõrje veevõtukoht peab olema varustatud kuivhüdrandiga. Kui tuletõrje veevõtukoht

projekteeritakse elektrituulikule lähemale kui elektrituuliku kogukõrgus, siis peab vastava lähima

7 https://www.windsystemsmag.com/turbines-and-fire-risk/

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

14 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

elektrituuliku päästetöödeks olema võimalik kasutada teist tuletõrje veevõtukohta, mis on kolme

kilomeetri ulatuses.

3.7 Asjaõiguslike kokkulepete vajadus

Tuulepargi ja seda teenindava taristu elluviimiseks on vajalik erinevate asjaõiguslike kokkulepete

sõlmimine. Asjaõiguslike kokkulepete täpne vajadus selgub tuulepargi ehitusprojekti koostamisel.

Nii tuulepargi ida kui lääneosale juurdepääsuks kasutatavad olemasolevad ja tuulepargi vajadustest

lähtuvalt ümberehitatavad teed (Pärniku-Kändliku tee; Tihnulaane tee) sisaldavad Teeregistri kohaselt

avaliku tee, eratee ja/või metsatee lõike. Tuulepargi elluviimiseks on vajalik tagada nende tervikteede

avalik kasutus või tuulepargi püstitajal sõlmida vastavad asjaõiguslikud kokkulepped.

Tuulepargi ja seda teenindava taristu rajamiseks vajalikud asjaõiguslikud kokkulepped peavad olema

sõlmitud enne ehitusloa taotluse esitamist. Detailplaneeringuga antakse võimalikud

juurdepääsuservituudi vajadusega maaüksused tuginedes planeeringus esitatud juurdepääsude

lahendusele. Juurdepääsuservituutide täpne vajadus ja ulatus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise

käigus. Katastriüksused mille võib olla planeeringulahenduse elluviimiseks vajalik

juurdepääsuservituudi seadmine on esitatud tabel 1-s.

Tabel 1. Juurdepääsuservituudi võimaliku vajadusega maaüksused.

Aadress Küla Katastritunnus

Haavalehe Kädva küla 37501:001:0049

Käru metskond 150 Kädva küla 37501:001:0082

Naabri Kädva küla 37501:001:0100

Kraaviääre Kädva küla 37501:001:0101

Saareoksa Kädva küla 37501:001:0160

Luha Kädva küla 37501:001:0190

Ristikivi Kädva küla 37501:001:0290

Linnapää Kädva küla 37501:001:0550

Ojametsa Kädva küla 37501:001:0690

Lepametsa Kädva küla 37501:001:0720

Paju Kädva küla 37501:001:0850

Käru metskond 64 Sonni küla 37501:001:0860

Härgaru-Jaani Kädva küla 37501:001:1102

Sepametsa Kädva küla 37501:001:1280

Sokusarve Kädva küla 37501:001:1370

Mampli Kädva küla 37501:001:1380

Linnupõlma Lungu küla 37501:002:0181

Perniko Kädva küla 37501:002:0141

Käru metskond 59 Kändliku küla 37501:002:0630

Saare Lungu küla 37501:001:0760

Perniko Kädva küla 37501:002:0142

Perniko Lungu küla 37501:002:0143

Permiku Kädva küla 37501:002:0222

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 15 / 30

Aadress Küla Katastritunnus

Sääre Kädva küla 37501:002:0552

Ülesoo Kädva küla 37501:002:0841

Ülesoo Kädva küla 37501:002:0842

Saaremetsa Kädva küla 83401:001:0371

Saare Kädva küla 83401:001:0372

Perniko Lungu küla 83401:001:0457

Pernikometsa Kädva küla 83401:001:0458

Kirde-Sitika Lungu küla 83401:001:1437

Aleti Kändliku küla 37501:002:0410

Aletimaa Kändliku küla 37501:002:0431

Detailplaneeringus ei esitata võimalikku servituudivajadusega maaüksuste nimekirja maakaablite osas,

kuna iseseisva ehitisena ei ole neile vajalik koostada detailplaneeringut, nende paiknemine selgub

projekteerimisel ja need piiravad omandi kasutamist üldjuhul vähesel määral, mistõttu on

maaomanikega kokkulepete saavutamine lihtsam, kui maapealsete ehitiste puhul. Kuna maakaabelliini

paigutatakse valdavalt tuulepargi juurdepääsuteede servadesse, siis suurel määral on puutumusi

samade maaüksustega, mis on esitatud tabel 1-s.

3.8 Kirjalikud kokkulepped maaomanikega

Türi valla üldplaneeringust tuleneb, et detailplaneeringu edasise koostamise käigus on vajalik esitada

kohalikule omavalitsusele elamu omanike tahteavaldused elamute puhul, mis jäävad kavandatavatele

elektrituulikutele lähemale, kui 5x(H+D) (sealjuures H = elektrituuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk

tiiviku diameeter). Planeeringulahenduses esitatud ehitusõigus on kooskõlas üldplaneeringust

tuleneva elamu kaugusega, ehk kõikidel kruntidel on võimalik ilma tahteavaldusteta viia ellu

planeeringus märgitud ehitusõigust.

3.9 Keskkonnatingimused

Tuulepargi ehitamiseks kohased täiendavad eespool esitamata tingimused on esitatud allpool

mõjuvaldkondade kaupa. Joonistel on tugiinfona esitatud looduskaitselise piiranguga ala ja objektid

eraldi leppemärgiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda muuhulgas riiklikest looduskaitselistest

piirangutest.

3.9.1 Taimestik

Planeeringulahenduse koostamisel arvestati taimestiku inventuuri alusel määratud kõrge ökoloogilise

väärtusega alasid ning taristu paigutati võimalikult suurel määral neist aladest väljapoole. Samuti

paigutati ligipääsuteed ja taristu võimalusel olemasolevatele teedele, kraavipervedele jms

inimmõjutustega aladele, et mõjusid taimestikule vähendada.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ kasutada maksimaalselt elektrituulikute ligipääsuteede ja taristu rajamiseks olemasolevaid

teid ja metsasihte vähendamaks vee- ja valgusrežiimi muutuse mõju ümbritsevale kooslusele

ning raadamise vajadust;

▪ uute teede rajamisel eelistada olemasolevate kraavide kaldaid, et ei peaks täiendavaid kraave

kaevama ning seeläbi oleks minimeeritud ala veerežiimi muutus;

▪ elektrituulikute jt ehitiste asukohtadena eelistada võimalusel inimtegevusest mõjutatud alasid

(nt põllumaad, kuivendatud alad, lageraie langid), mille ökosüsteemi väärtus on madalam.

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

16 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

Metsamaale elektrituulikute rajamisel paigutada elektrituulik pigem metsa servaalale

vähendamaks raadatava ala suurust ja metsakoosluse killustamist;

▪ vältida võimalikult suures ulatuses ehitustegevust kaitsealuste taimede kasvukohtades.

Vähemalt 80% kaardistatud kaitsealuste taimede kasvukohtadest tuleb säilitada

ehitustegevusest puutumatuna. Sealjuures tagada, et ehitustegevusega kaasnev

ehitusmaterjalide ajutist hoiustamist ja ehitustehnikaga tallamist ei teostataks kaitsealuste

taimede kasvukohtades. Juhul kui mingil asjakohasel põhjusel ei ole võimalik ehitustegevust

kaitsealuse taimeliigi kasvukohas vältida, siis tuleb teostada taimede ümberasustamine

lähtudes vabariigi valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“ nõuetest. Planeeringualal esinevaid kaitsealuseid taimeliike on

taimede bioloogiast lähtuvalt põhimõtteliselt võimalik ümber asustada;

▪ sulgja õhiku kasvukohtade puhul ei ole liigi bioloogiast lähtuvalt võimalik teostada ümber

asustamist (tegu on puul kasvava samblaga). Kui sulgja õhikuga puid ei ole võimalik elusana

säilitada, siis tuleb puutüved säilitada lamapuiduna. Lamapuit tuleb paigutada laialeheliste

puude (haavad, pärnad, jalakad, tammed ja vahtrad) kasvukohta endise kasvukoha lähialale;

▪ säilitada võimalikult suures ulatuses loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldisi, mis tuulepargi

kavandamise ajaks on säilinud. Sealjuures tagada, et ehitustegevusega kaasnev

ehitusmaterjalide ajutist hoiustamist ja ehitustehnikaga tallamist ei teostataks loodusdirektiivi

elupaigatüüpide eraldistel;

▪ metsa vääriselupaikasid, kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ja loodusdirektiivi

elupaigatüüpidega piirnevate või neid läbivate teede ja platside projekteerimisel tuleb

minimeerida kuivenduse mõju nimetatud koosluste aladele;

▪ olemasolevate truupide asukohad säilitada. Uute teede rajamisel projekteerida

olemasolevatele vooluveekogudele (sh kraavidele) truubid, et vältida uute liigniiskete või -

kuivade alade teket;

▪ kaablitrasside ehitamisel loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisaladele või kaitsealuste

taimeliikide kasvukohtades tuleb süvistamisel kaevatav materjal eemaldada kihtide kaupa –

rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid

võimalikult looduslähedaselt, esmalt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks

istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad;

▪ tuulepargi ehitiste, rajatiste, teenindusteede servade niitmist võimalusel mitte teostada

sagedamini kui üks kord aastas. Võrdlemisi harv niitmine aitab soodustada liigilist

mitmekesisust;

▪ haljastuse taastamisel vältida võõrliikide kasutamist ning monokultuurse murukatte rajamist.

Eelistada kodumaist päritolu taimeistikuid ja seemnesegusid.

3.9.2 Linnustik

Meetmed tuulepargi kavandamisel, ehitamisel ja hilisemal hooldamisel:

▪ lindude pesitsusrahu tagamiseks ei tehta metsade raiet ja raadamist 15.03-30.07, mürarikkaid

ehitustöid (vaiade rammimine vms eriti kõrge müratasemega ehitustegevust) ei tohi teha

häirimise vähendamiseks 15.04-30.06;

▪ alal asuva kanakulli leiukoha suhtes rakenduvad majandustegevuse piirangud:

▫ raietegevus on keelatud 1. märtsist kuni 31. juulini;

▫ keelatud on pesapuu raie (okstest risupesaga);

▫ soovitatav kuni 100 m kaugusel pesapuust mitte raiuda või teha valikraiet;

uuendusraietel jätta säilikpuudena üksikuid suure võraga puid vähemalt 15% raie-

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 17 / 30

eelsest puidutagavarast (ca 35 tm), gruppidena; säilitada surnud puid ja metsa

eririndelisus.

▪ positsioon 3 puhul tuleb tõsta tuulikumasti nähtavust metskanaliste jaoks alumise 10 m

ulatuses. Efektiivseks meetmeks on tuulikuposti tumedaks või triibuliseks värvimine, see

vähendab kanaliste postidega kokkupõrke ohtu 48%8;

▪ positsioonid 1 ja 3 jääb Kastna rabasse jääva tedre elupaika potentsiaalselt mõjutavale alale.

Teder on elektrituulikute häiringute suhtes tundlik liik. Erialakirjanduse alusel põhjustavad

elektrituulikud nii mängupaiga hääbumist kui ka mängupaiga nihkumist elektrituulikutest

eemale. Ehitustegevust ja hilisemaid võimalikke elektrituulikute mürarikkaid hooldustöid on

oluline piirata hilistalvel ja kevadel, kui on kanaliste mänguaeg. Põhiline mäng toimub

hommikuti päikesetõusu ajal. Et vähendada ehitusmüra ja muid häiringuid, on kogu

ehitustegevus ja sellega kaasnev (sh pinnase vedu, metsaraie jne) Lungu-Kädva teest

läänes keelatud ajavahemikus 01.03–15.05 alates 1,5 tundi enne päikeseloojangut kuni kella

10:00-ni hommikul;

▪ positsioon 12 rajamisel toimub raadamine II või III kategooria linnuliigi elupaigas.

Leevendamaks elupaiga kadu tuleb tagada hävinud/kahjustatud elupaiga pindalaga võrdse üle

70-aastase metsa pindala (leevendusala) säilimine eelistatult planeeringualal või selle

lähiümbruses. Säilimisena saab käsitleda kaitse alla võtmist või lepingulist kohustust ala

majandamiseks püsimetsana.

Soovituslikud meetmed (rakendamine vabatahtlik või võimalik määrata kohustuslikuks kui järelseire

alusel esineb oluline ebasoodne mõju linnustikule):

▪ tuulepark jääb väike konnakotka elupaikade ja kaljukotka toitumisala vahele. Elektrituulikutel

on soovitatav kasutada video, radar vms juhtimissüsteemi, mis võimaldab elektrituuliku

peatamist väike-konnakotka (samuti kaljukotka ja merikotka), must-toonekure või kanakulli

lähenemisel). Meede võimaldab hukkumisriski minimeerida. Tehnilise võimekuse olemasolul

oleks soovitav seiresüsteem seadistada reageerima ka haneliste massrändele võimaldamaks

elektrituulikuid peatada suurte linnuparvede lähenemisel;

▪ konnakotkaste pesapaikadest kuni 3 km raadiuses tuuleparki jäävatele heinamaadele on

soovitav eelistatult rajada päikesepark või haritavana maana kasutamisel eelistada

põllukultuure, mis ei ole väike-konnakotka poolt eelistatud toitumisalad (konnakotkad

kasutavad oluliselt vähem toitumiseks põlde, millel kasvatatakse rapsi, ristikut, kaera,

juurvilju);

▪ sügisesel randaalimisel, silo tegemisel või vilja koristamisel 5 km raadiuses tuulepargist on

soovitav elektrituulikud seisata põllutööde tegemise ajaks, et vältida kulliliste kokkupõrkeid

elektrituuliku labadega sel ajal. Meede on soovituslik, kuna selle rakendamine ei ole

tõenäoliselt võimalik väga ulatuslike kokkulepete sõlmimise vajaduse tõttu ning läbiviidud

linnustiku uuringu alusel ei ole oodata röövlindude kõrgendatud hukkumisriski antud

tuulepargi ala puhul;

▪ tuuleparkide tähistamiseks on soovitav kasutada ohutumaid tulesid, et vähendada

elektrituulikute atraktiivsust öösel rändavatele linnuliikidele. Kasutada tuleks katkendlikke või

vilkuvaid rohelisi või valgeid tulesid, mis vähendavad öiste rändurite kokkupõrkeriski 50–70%.

Mida pikem on valgussähvatuste vahe, seda vähem meelitab objekt linde enda poole. Parimaks

lahenduseks linnustiku vaates oleks lennuohutustulede välja lülitamine perioodideks, mil

8 Stokke B. G., Nygård T., Falkdalen U., Pedersen H. C., May R. 2020. Effect of tower base painting on willow ptarmigan collision rates with wind turbines.

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

18 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

õhusõidukeid ei lähene. Meede ei ole käesoleval ajal kehtiva lennuohutuse regulatsiooni alusel

võimalik, kuid juhul kui see peaks muutuma võimalikuks, siis on soovitav seda rakendada.

3.9.3 Nahkhiired

Meetmed tuulepargi kavandamisel, ehitamisel ja hilisemal hooldamisel:

▪ mitte teostada raietöid metsades 1.05-15.08 elektrituulikute arendusaladel, kus nahkhiirtele

esineb vanu õõnsustega puid;

▪ nahkhiirte hukkumise vältimiseks tuleb rakendada nahkhiirte kaitse abinõud nende

aktiivsusperioodiks. Perioodil 1 mai – 15 september päikeseloojangust päikese tõusuni tuleb

seisata nahkhiirte koondumiskohtadest ja sobilikest metsakooslustest 500 m raadiuses

paiknevad elektrituulikud kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5 m/s9, õhutemperatuur on

>5°C10 ja sademeid ei esine. Meede vähendab nahkhiirte hukkumisriski perioodil, kui

nahkhiirte jahitavad putukad tõusevad kõrgele ja nii kasvab nahkhiirtel oht labadega kokku

põrgata. Piirangut võib täpsustada täiendavatest uuringutest (nt kui õnnestub läbi viia enne

elektrituulikute ehituslubade taotlemist elektrituulikute labade töökõrgusel nahkhiirte

lennuaktiivsuse uuring kasutades alale rajatavat tuulemõõdumasti) tulenevate teadmiste

alusel ehitusloa menetluses või järelseire andmete alusel. Alternatiivina võib elektrituulikutel

kasutada radar/ultraheli vms detektoritel põhinevate seadmete ja elektrituulikute

juhtimissüsteemi lahendusi11, mis võimaldavad elektrituulikud peatada nahkhiirte esinemisel

elektrituuliku labade töötsoonis. Meede puudutab tuulikuid nr 2, 5, 6, 8 ja 9 ning olenevalt

tuuliku ehitusprojektis valitud asukohast ka tuulikuid nr 3 ja 12 (vt Tuulepargi kruntimise

joonis).

3.9.4 Rohevõrgustik

Tuulepark jääb suures osas rohevõrgustikule. Elektrituulikud paiknevad hajali, mistõttu ei ole ulukite

liikumine erinevate elupaikade vahel takistatud. Planeeringulahenduse koostamisel on võimalikult

suures osas ära kasutatud olemasolevaid teid

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ ei tohi tarastada elektrituulikuid või nendega seotud infrastruktuuri objekte/teenindusalasid

(va alajaamad jt ohte tekitavaid objektide tarastamine turvakaalutlustel), et vältida ulukite

toitumis- ja sigimisaladele füüsiliste barjääride teket;

▪ üldjuhul vältida rohevõrgustiku aladel raadamist. Kuna tuulepargi rajamisel ei ole see täielikult

võimalik, siis tuleb raadatava metsaala ulatust minimeerida. Elektrituulikute montaažiplatside

projekteerimisel eelistada lahendusi, mille korral raadatav ala on minimaalne (nt kasutada ära

juurdepääsuteid platside osana);

▪ tuulepargi lahenduse kavandamisel tuleb vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või

olulist mõjutamist. Juhul kui see on möödapääsmatu, siis on vajalik rajada kahepaiksetele

sigimiseks sobivaid asendusveekogusid. Juhul kui tuulepargi osana kavandatakse veekogusid

(nt kraave või tuletõrjeveehoidlaid), siis kavandada need viisil, mis võimaldavad neil toimida

ka kahepaiksete sigimisveekogudena12. Samas ei tohi selliseid kahepaiksetele sobivaid

9 Tuule kiiruse mõõtmiseks on tuulikud varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud tuuliku gondli kõrgusele. 10 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlusväljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m kõrgusel maapinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest. https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/ 11 https://landingpages.wildlifeacoustics.com/smart-system 12 Vaikre, M., Rannap, R., Remm, L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227).

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 19 / 30

veekogusid rajada lähemale kui 200 m elektrituulikutest vältimaks nahkhiirte meelitamist

elektrituulikute juurde. Juhul kui peaks olema möödapääsmatu kahepaiksete

sigimisveekogusid mõjutada, peab see toimuma ajal, mil isendid ei ole konkreetsete

veekogudega seotud (st vältida sigimis- ja talvitusperioodi);

▪ rohevõrgustiku tugialal tuleb vältida veel kuivendamata või nõrgema kuivenduse mõjuga

metsaalade täiendavat kuivendamist, sest see vähendaks ala elurikkust ning tugiala

ökoloogilist ja kliimamuutuste leevendamisega seonduvat väärtust. Kuivendamist võib

teostada tuulepargi rajamiseks vältimatult vajalikus ulatuses ning tegevuse käigus tuleb

kuivendusrajatistesse integreerida leevendusrajatisi nii elurikkuse tõstmiseks kui ka

veereostuse vältimiseks13.

3.9.5 Põhjavesi

Vundamendisüvendite rajamise mõju põhja- ja pinnavee režiimile jääb tagasihoidlikuks ja ajutiseks.

Meetmed tuulepargi kavandamisel, ehitamisel ja hilisemal hooldamisel:

▪ edasisel projekteerimisel tuleb alal teostada ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemustest tuleb

lähtuda elektrituulikutele sobiliku vundamendilahenduse ning ka montaažiplatside ja teede

projekteerimisel;

▪ ehitussüvenditest väljapumbatava vee koguse vähendamiseks tuleks kavandada kaevetööd

võimalikult suures osas ajale, mil põhjavee tase on madalseisus (kuivale perioodile).

Vundamendisüviste avatuna hoidmise aega on soovitatav minimeerida;

▪ on vajalik vee erikasutuse keskkonnaluba kui tekib vajadus põhjavee ümberjuhtimiseks

(veeseadus § 187 p 12);

▪ tuleb vaivundamendi kasutamisel tagada, et kogu puuraugu diameeter valatakse täis betooni

või kasutada rammimismeetodit, mille käigus vai surutakse otse maasse ilma puurimata.

Tagada tuleb, et vaivundamendi rajamisel ei tekitataks ohtu pinnavee sattumiseks

põhjaveekihtidesse ega põhjaveekihtide segunemiseks;

▪ tohib planeeringualale paigaldada uusi Eestis kehtivatele seadme ohutuse nõuetele vastavaid

elektrituulikuid jt tehnoseadmeid. Vedelkemikaale sisaldavad seadmete osad peavad olema

varustatud asjakohaste lekete tuvastamise ja vältimise süsteemidega (nt nivooandurid,

lekkevannid, topeltkestad). Tagada tuleb seadmete nõuetekohane hooldus kogu seadmete

eluea jooksul;

▪ tuleb ehitusprojekti osana koostada keskkonnajuhtimiskava ja seda ehitustegevuse perioodil

järgida. Keskkonnajuhtimiskava võib täpsustada lähtuvalt projektist, kuid asjakohane on

põhjavee kaitse osas järgida järgmisi põhimõtteid:

▫ ehitustegevuse käigus kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid. Ehitusmasinate

tehnilist seisukorda hinnatakse iga tööpäeva alguses ja hooldatakse korrapäraselt,

kinni pidades tööohutus- ja keskkonnanõuetest, et vältida juhuslikke lekkeid ja

reostusohtu;

▫ ehitusmasina juhil peab olema kütuse- ja õlilekete likvideerimise oskus ning ligipääs

vastavale teabele (enne ehitustööde teostamist) ja varustusele. Lekkeohu ilmnemisel

rakendatakse koheselt vajalikud meetmed reostuse vältimiseks;

▫ tööobjektil/-alal peab olemas olema vajalik varustus reostuse korral selle leviku

tõkestamiseks (reostusaine tõkestamiseks poomid, absorbent);

13 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet.

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

20 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

▫ Kui ehitusmasinate tankimine toimub objektil, hoitakse kütust nõuetekohaselt

märgistatud sobilikes mahutites ja järgides ohutusnõudeid. Tankimist välditakse

ekstreemsete ilmastikutingimuste (nt paduvihm) ajal;

▫ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ajutised kütuse ja õlide käitlemiskohad ning ehituseks vajalike

masinate parkimiskohad asuvad ehitusmeeskonna poolt kinnitatud sobivatel aladel.

▫ Betoonimikserite pesemine toimub ainult objektijuhi poolt ettenäidatud vastava

ettevalmistusega alal, kuhu on võimalik jätta ka pumba puhastamisel tekkinud

betoonijäätmed;

▫ õli, kütuse vms vedelkemikaali mahavalgumise/lekke või reostuse avastamisel sh

visuaalselt/lõhna järgi, tuleb esmajärjekorras takistada selle levimist keskkonda,

kogudes kemikaal kokku ja puhastades saastunud pinnast. Väikesed kogused tuleb

imada inertse absorbendiga, näiteks liiva, silikageeli, happelise või universaalse siduja

või saepuruga. Suuremad kogused tuleb mehaaniliselt kokku koguda, näiteks

pumbates, ning paigutada sobivatesse suletud jäätmeanumatesse ning anda üle

käitlemiseks vastavale ettevõttele. Reostuse avastaja peab viivitamatult teatama

otsest juhti või objektijuhti. Juhul kui esineb kahtlus, et tegemist on vastavalt

keskkonnavastutuse seaduses sätestatud keskkonnakahjuga (oluline ebasoodne mõju

keskkonnale, § 2), on objektijuht kohustatud teavitama Keskkonnaametit, sh esitama

Keskkonnaametile kõik vajalikud andmed vastavalt keskkonnakahju ja kahju ohtu

puudutavate andmete loetelu määruse alusel. Vajadusel teavitatakse Päästeametit.

Päästeameti saabumisel juhatada neid reostuse asukoha juurde ja osutada

päästeteenistusele võimalikku kaasabi.

3.9.6 Pinnavesi

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ tagada maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus ning tegevusega ei tohi muuta

veerežiimi maaparandussüsteemi ümbritsevatel aladel. Vajadusel tuleb kavandada

kuivendussüsteemide osade ümbertõstmine, täiendamine vms. Kõik tegevused

maaparandussüsteemidega tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga;

▪ kui kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide olulist

rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või

looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud),

et vähendada heljumi sissekannet;

▪ tuulepargi teede ja platside projekteerimisel tuleb kuivendusrajatiste projekteerimisel

arvestada, et Kastna raba ja selle äärsete rabametsade ala ei ole lubatud täiendavalt

kuivendada, sh süvendada/puhastada raba ja rabametsade veerežiimi mõjutavat

kuivendusvõrku;

▪ metsa vääriselupaikasid, kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ja loodusdirektiivi

elupaigatüüpidega piirnevate või neid läbivate teede ja platside projekteerimisel tuleb

minimeerida kuivenduse mõju nimetatud koosluste aladele;

▪ vooluveekogusid (sh kuivenduskraave) ületavate teede jt rajatiste projekteerimisel ja rajamisel

tagada pinnavee vaba liikumine ka kõrgvee perioodil ehk truupide hüdroloogilistele

tingimustele vastav dimensioneerimine. Vee ärajuhtimise projektid koos leevendavate

meetmetega tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerija poolt;

▪ ehitusaegse vee ärajuhtimine tuleb lahendada vastavas ehitusprojektis. Heljumi ja suuremate

osakeste jõudmist eesvoolu saab takistada ja vähendada spetsiaalselt rajatud settebasseinides

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 21 / 30

või vahetult kuivenduskraavides, sinna rajatud tammide või laienduste abil. Projekteerimisel

tuleb lähtuda kehtivatest projekteerimisnormidest ning parimast võimalikust tehnoloogiast,

kasutada ka antud valdkonnas olemasolevaid praktilisi kogemusi ja lahendusi;

▪ tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul

veekogul tuleb registreerida veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuna vastavalt VeeS §

196 lg 1 ja lg 2 p 4;

▪ ehitusprojekti osana tuleb koostada keskkonnajuhtimiskava ja seda ehitustegevuse perioodil

järgida. Keskkonnajuhtimiskava võib täpsustada lähtuvalt projektist, kuid asjakohane on

pinnavee kaitse osas järgida järgmisi põhimõtteid (osaliselt ühtivad pinnavee kaitse meetmed

põhjavee kaitse meetmetega ja korduvaid meetmeid uuesti ei esitata):

▫ kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogu ehituskeeluvööndi

ulatusse. Väljakaevatava pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et see ei valguks

veekogudesse;

▫ vältida veekogu kallastel veekaitsevööndi ulatuses sõitmist ehitustöödel kasutatava

rasketehnikaga;

▫ ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate

parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd

peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine

pinnavette.

3.9.7 Pinnas, sh väärtuslik põllumajandusmaa

Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju.

Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, mille alusel

määratakse ehituslikud lahendused. Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste

ehitusaladega. Mõju pinnasele võib seega pidada mitteoluliseks, kui rakendatakse allpool esitatud

meetmeid. Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel

kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ pinnase kaitseks on asjakohane rakendada samu meetmeid, mis on kavandatud pinna- ja

põhjavee kaitseks ja kirjeldatud ptk 3.9.5 ja 3.9.6;

▪ kooritav kasvupinnas tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

Põllumajandusmaadelt eemaldatav muld laotada ümbritsevale säilivale põllumaale, mis tagab

selle edasise põllumajandusliku kasutuse;

▪ väljakaevatav taaskasutuses sobilik pinnas tuleb võimalikult suures mahus suunata

taaskasutusse. Eelistatud on taaskasutamine samal objektil ehitusmaterjalina;

▪ pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada ja haljastada (sealjuures vältida võõrliikide

kasutamist).

3.9.8 Visuaalne mõju

Täiendavalt on võimalik elamute õuealal visuaalset mõju vähendada rajades täiendavat haljastust

vaatesuundadesse, kus vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Elamualade puhul on tuulepargi

visuaalset mõju asjakohane vähendada elamualadel, kus esineb suur maastikuvaate muutus ja see on

elamu kasutajate jaoks häiriv. Olemasolev istutus, traditsioonilised krunte ääristavad suured puud ja

hekid omavad visuaalsete mõjude leevendamisel olulist tähtsust. Näiteks õuealal 50-60 m kaugusel

olev 12 m kõrgusest istutusest 1 km kaugusel olev 250 m kõrgune tuulik üle ei paista.

3.9.9 Müra

Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada elamut või mõnda muud

müratundlikku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse (vt joonis 3).

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

22 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

Tuulepargi edasisel käitlemisel tuleb tagada müra vastavus kehtivatele normidele, planeeringu koos-

tamise hetkel on kehtivad asjakohased normid määratud järgmiste määrustega:

▪ keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;

▪ sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutu-

sele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“;

▪ sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasu-tu-

sega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

Müra suurus ja levik sõltub elektrituuliku mudelist, elektrituuliku kõrgusest, elektrituulikute arvust,

nende paiknemisest ning maastikust – KSH läbiviimisel on leitud erinevate elektrituulikute kohased

müra leviku ulatused, mis on kujutatud planeeringu üldjoonisel.

Projekteerimisel tuleb lähtuvalt projekteeritud elektrituulikutest täpsustada müra leviku ulatus ja

lähtuda määruse alusel rakenduvatest piirangutest. Kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal

esitada müra arvutusliku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute

müratundlike hoonete lubatavust piirkonda.

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 23 / 30

Joonis 3. Modelleeritud müra normtasemed.

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

24 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

Meetmed müra leviku osas:

▪ kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis tuleb

tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra

vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada uusi töökorras

elektrituulikuid;

▪ tuulepargi omanik peab tagama, et elamute õuealadel ei ületaks müratase tööstusmüra öist

sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult notariaalse kokkuleppe (servituudi)

olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud;

▪ juhul kui soovitakse kasutada käesolevas KSH aruandes hinnatud tuulikumudelist kõrgema

helivõimsustasemega mudelit või teistes töötamiskombinatsioonides, siis tuleb ehitusloa

taotlusel tuulepargi arendajal esitada mürahinnang, milles näidatakse kasutada soovitatava

tuulikumudeli ja töörežiimi korral vastavus müra normtasemetele;

▪ elektrituulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida

elektrituuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Elektrituuliku tootjad garanteerivad tuuliku

tehnilises dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui elektrituulikud on

paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt. Elektrituulikute paigutamisel teineteisele lähemale,

kui on tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud

müratase;

▪ ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud:

▫ keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;

▫ sotsiaalministri 12.11.2025. a määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja

infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid;

▪ mürarikkaid statsionaarseid ehitustöid, nagu pinnasetööd, vundamendi rajamine või muud

samalaadsed tegevused, ei teostata öisel perioodil (kell 22.00–07.00), välja arvatud vältimatu

vajaduse korral ning eelneva kooskõlastuse alusel. Tuuliku komponentide transport öisel ajal

on lubatud, kui see tuleneb eriveoste liiklusohutuse ja logistika eripärast. Sellisel juhul tuleb

rakendada häiringu vähendamise meetmeid, sealhulgas sobiva marsruudi valikut, kiiruse

piiramist tundlikes lõikudes ning kohalike elanike eelnevat teavitamist.

3.9.10 Varjutus

Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas või üle 30 minuti

päevas) tuleb elamualadel võimalusel vältida. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada

ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Tabel 2-s esitatud elamuga maaüksuste suhtes tuleb

kasutada allpool esitatud varjutuse leevendamise/vältimise meetmeid ja/või seada elamu suhtes

varjutuse talumise servituut.

Tabel 2. Elamuga maaüksused, millel on võimalik häiriva varjutuse teke.

Aadress Katastritunnus

Nurme 37501:001:0056

Metsari 37501:001:1010

Padiko 37501:001:0250

Tamme 37501:001:0530

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 25 / 30

Tuulikust huvitatud isikul on varjutuse vältimiseks/vähendamiseks kaks võimalust:

▪ rajada/istutada varjutusest mõjutatud elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest

varjutuse tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke

(tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala

tuulepargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool

detailplaneeringu ala, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava

mõjutatava elamuala omanikuga;

▪ kasutada elektrituulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab

valgustugevuse andurite ja elektrituuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva

varjutuse esinemise ajaks elektrituuliku töö peatada. Piirangute kava välja töötamisel võib

mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:

▫ siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem mõjutatud fassaadil

asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna keskpunkti;

▫ väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset kasutamist peegeldav

punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis ei paikne hoonest rohkem kui 15 m

kaugusel.

Kui reaalselt ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid elektrituulikuid kui planeeringulahenduse

varjutuse modelleerimisel arvestati, siis on lubatav elektrituulikute projekteerimisel teostada täiendav

varjutuse modelleerimine valitud elektrituuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui

modelleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt toodud meetmete

rakendamine ei ole vajalik.

Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava tuulikumudeli andmed ja sellele vastav

varjutustaseme modelleering koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega,

mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel varjutuse

häiringutaseme ületamise vältimises tundlikel aladel.

3.9.11 Maavaravaru

Kavandatud elektrituulikute ning neid teenindava taristu läheduses puuduvad maavarade registris14

arvel olevad maardlad, mistõttu ei mõjuta tuulepargi rajamine otseselt maavarade kaevandamist

olemasolevatest maardlatest. Samuti ei jää põhivõrguga liitumispunkti ja tuulepargi vahelisele alale

maardlaid, mis võiksid mõjutada liitumisühenduse rajamist.

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb olulises mahus maavarade kasutamine. Ehitusmaavarasid

tuleb kasutada säästvalt. Tehnoloogilisel sobivusel tuleb kasutada looduslike ehitusmaavarasid

asendavana ringlussevõtuks sobivaid ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Põhivõrgu ühenduse trassikoridorid kavandada võimalusel väljaspoole maardlate esinemisalasid. Juhul

kui see on siiski vajalik, siis tuleb arvestada, et tegevus nõuab Kliimaministeeriumi või valdkonna eest

vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekut. Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaa

alale elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini rajamise korral on vajalik saada nõusolek

keskkonnaloa omajalt.

3.9.12 Jäätmeteke

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist

keskkonnamõju juhul kui järgitakse järgmisi meetmeid:

14 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

26 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

▪ nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke

vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu

tervisele, varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse

ja jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse

kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta

ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena

saasteainete keskkonda sattumist ning laialikandumist tuulega;

▪ vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel

võimalusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav

rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset

mõju keskkonnale;

▪ jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel

tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas

kordus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse

suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu;

▪ tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb

võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal

taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest;

▪ avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat

järelevalvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire

likvideerimine;

▪ tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või

lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt sh kõik

lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda.

3.9.13 Kliimamuutused

Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva

elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel

eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju

kliimamuutuste pidurdamisele.

Samas siiski kaasneb tuulepargi rajamisega maakasutuse sektori süsiniku sidumise eesmärkide

kahjustamine. Sellest lähtuvalt tuleb minimeerida täiendavat kuivendamist ning mulla koorimist

teostada ainult kohtades kus see on ehitustegevuseks vältimatult vajalik. Kooritav kasvupinnas tuleb

pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil

kohapeal.

Riiklikus plaanis maakasutuse muutusest tuleneva süsiniku sidumise kompenseerimise meetmete

väljatöötamisel tuleb neid tuulepargi rajamisel rakendada.

3.9.14 Side

Häiringu tekkimisel on elektrituulikust huvitatud isikul võimalik mõju vähendada tugevdades piirkonna

sidemastide võrgustikku. Üldjuhul peetakse probleemseks kui elektrituulik on mobiilimastile lähemalt

kui 500 m, mida antud juhul ei esine.

3.9.15 Avariiolukordade vältimine

Vajadusel (juhul kui elektrituulikutes kasutatakse õli vm vedelas olekus keskkonnaohtlikke kemikaale)

tuleb elektrituulikutesse paigaldada sobilikud vahendid reostustõrje korraldamiseks.

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 27 / 30

Avariiolukordade vältimiseks ja ennetamiseks tuleb:

▪ tagama pideva elektrituulikute korrasoleku monitooringu ning hoolduste toimimise vastavalt

tehnilistele tingimustele. Tuulepark peab olema oma olemasolu vältel ohutu ega tohi

põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Ehitise ohutuse tagamise eest vastutab

selle omanik;

▪ elektrituulikud varustada tulekustutusvahenditega, häireseadmete ja automaatse

tulekustutussüsteemiga. Päästeametile peab väljakutse korral olema tagatud vajalik

juurdepääs ehitistele ja olulistele seadmetele. Vajadusel (juhul kui tuulikutes kasutatakse õli

vm vedelas olekus keskkonnaohtlikke kemikaale) tuleb tuulikutesse paigaldada sobilikud

vahendid reostustõrje korraldamiseks;

▪ jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel, mille

ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi. Kui seda ei tehta, siis tuleb tuulepargile

koostada jäätumise korral tegutsemise juhised ning tagada nende järgimine. Jäätumise ohu

korral võib osutuda vajalikuks nt ohualale jäävate teede märgistamine vastavate ohust

hoiatavate siltidega. Jäätükkide kandumise ohualana käsitletakse kaugust elektrituulikust

1,5×(torni kõrgus+rootori läbimõõt), mis on maksimaalne ohu esinemise ulatus. Kuivõrd

ohuala on leitud üldistatult, siis ohuala ulatust võib tuule-pargi omanik vähendada täpsema

riskihinnangu alusel.

3.10 Kokkuvõte

Planeeringu koostamisel on algselt püstitatud eesmärk tuulepargi rajamiseks. Planeeringuga määrati

ehitusõigus üheksa elektrituuliku ning ühe alajaama püstitamiseks. Lahendusega esitati

liikluskorralduslikud põhimõtted ning maakaabelliinide võimalik vajadus. Majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise ning avalikkuse kaasamise protsessi

on läbi huvide tasakaalustamise ja lõimumise koostatud planeeringulahendus, mis oma seletuskirjas ja

joonistel seatud tingimustega tagab otstarbeka maakasutuse ja taastuvenergia eesmärkide täitmise.

4 Keskkonnaseire vajadus

Looduskeskkonda puudutava järelseire teostamise täpsed metoodikad tuleb kooskõlastada eelnevalt

Keskkonnaametiga, sest aja jooksul võivad teadmised seire metoodika osas muutuda või täpsustuda.

Seega on lubatav kasutada ka järgnevalt kirjeldatust teistsuguseid seire metoodikaid kui need tagavad

vähemalt samaväärselt järelseire eesmärki. Planeeringu elluviimisel on vajadus teha keskkonnaalast

seiret järgnevalt:

1. teostada linnustiku inventuur kasutades planeeringu koostamise alusuuringus kasutatud

metoodikaga võrreldavat loendusmetoodikat (teostada linnustiku punktloendus, rähniliste,

laanepüü ja kanakulli peibutus) sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast vastava

arendusala tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist (esimene kord peale

tuulikute käivitumist ja teine kord 5 aasta möödumisel esimesest inventuurist).

Loendusmetoodikate osas järgida Keskkonnaameti koostatud juhendit või muud vastaval

ajahetkel asjakohast suunisdokumenti15;

2. teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega

kahel aastal peale tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist vastavalt

metoodikale. Metoodika kirjeldus on esitatud Maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.316. Hukkunud

15 Mägi, M., Saag, P. 2024. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded. 16 https://keskkonnaportaal.ee/et/ule-eestiline-maismaalinnustiku-analuus

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

28 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

lindude otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret

teostatakse tuulepargi kõigi tuulikute all vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiuse

ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist (otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala

ulatust vähendada). Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada.

Kui linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel

ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks

või kompenseerimiseks;

3. positsioon 5 tuuliku rajamisel on soovitatav:

▫ korraldada kanakulli elupaigas KLO9136233 isendi varustamine saatjatega, et saada

andmeid elupaigakasutuse kohta tuulepargi ehitamise eel ja ehitamise ajal ning pärast

tuulepargi tööle hakkamist;

▫ läbi viia kanakulli pesitsusaegne seire kanakulli elupaigas tuulepargi ehitamise eel ja

ehitamise ajal ning vähemalt kolme pesitsusperioodi jooksul pärast tuulepargi tööle

hakkamist.

4. Rumbi looduskaitseala must-toonekure pesa asustatust seirata riikliku seire raames ja pesa

asustamisel must-toonekurgede poolt tuleb tuulepargi omanikul kaasata must-toonekure

ekspert ning rakendada asjakohaseid meetmeid tuulepargi poolt noorlindude ohustamise

vältimiseks nt võib osutuda asjakohaseks noorlindude pesast lahkumise ajal tuulikud seisata 1.

augustist kuni 1. septembrini; must-toonekure poegade lisasöötmise korraldamine;

vooluveekogude seisundi parandamiseks meetmekava koostamine ja selle elluviimine

(eelistada tuleb veekogusid, mis asuvad pesast idas, kirdes ja põhjas, et võimaldada nendes

suundades must-toonekurgedel leida rohkem toitu ja vähendada vajadust lennata tuulikute

suunas) vms tegevus;

5. jätkata saatjaandmete kogumist Keava raba kaljukotka osas. Peale tuulepargi käivitumist

teostada andmete analüüs, mis käsitleb elupaigakasutuse muutust tuulepargi ehitamise ajal ja

sellele järgnevatel pesitsushooaegadel (vähemalt kolm hooaega) võrreldes tuulepargi

rajamisele eelnenule;

6. kui linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel

ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks

või kompenseerimiseks. Seiret teostavad eksperdid peavad seire käigus tegema omapoolse

ettepaneku olulise mõju piirväärtuseks, millest alates on täiendavate meetmete rakendamine

kohustuslik, seire tulemused ei saa jääda umbmäärasteks. Läbiviidava seire tulemustest

lähtudes peab olema võimalik käitisele antavaid tegevuslubasid muuta või neile lisatingimusi

seada;

7. selgitamaks püstitatud tuulikute mõju käsitiivalistele tuleb pärast tuulikute tööle rakendamist

teostada nahkhiirte järelseiret. Seire tulemuste põhjal saab hinnata kasutatavate

leevendusmeetmete piisavust ning nende rakendatuse põhjendatust. Järelseire käigus tuleb

salvestada nahkhiiri nende aktiivsusperioodil, tuulikute rootorite tööraadiuse kõrgusel,

kasutades selleks nahkhiirte automaatregistraatoreid. Andmete alusel on võimalik tuulikute

tööaja piiranguid optimeerida ning võimalusel vähendada aega mil tuulikutel käivituda ei lasta

või vajadusel suurendada piirangut vältimaks olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Arendajal

tuleb arvestada, et järelseire tulemuste alusel võib osutuda asjakohaseks ka tuulikute

käitamispiirangute suurendamine kui mõne tuuliku puhul esineb olulist nahkhiirte hukkumist;

8. mürahinnangu kohaselt võibtööstusmüra sihtväärtusele lähedasi müratasemeid esineda Saare

(83401:001:0372) maaüksusel. Tuulepargi valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada antud

elamute õuealadel müratasemete kontrollmõõtmised ja hinnata vastavust tööstusmüra

piirväärtusele või müra taluvusservituudiga määratud väärtusele. Mõõtmised tuleb teostada

Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering 24004DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 29 / 30

asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtetulemused

tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ja Terviseametile. Juhul kui osutub, et elamualal

ületatakse müra normtaset, siis tuleb tuulepargi omanikul välja töötada meetmed tuulepargi

müra vähendamiseks (nt tuulikute piiramine öisel perioodil vaiksemasse töörežiimi);

9. mürahinnangu kohaselt võib Saare (83401:001:0372) maaüksusel tekkida madalsagedusliku

müra normtaseme lähedased väärtused siseruumides sagedustel 50 ja 63 Hz. Tuulepargi

valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada madalsagedusliku müra mõõtmised nimetatud

maaüksuse eluhoone siseruumides. Madalsagedusliku müra mõõtmine toimub vastavuses

standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse dokumendiga. Mõõtetulemused tuleb

esitada kohalikule omavalitsusele ja Terviseametile. Juhul kui osutub, et elamu heliisolatsioon

ei ole piisav tagamaks madalsagedusliku müra normtasemete vastavust siseruumides tuleb

heliisolatsiooni parandada (tegu on tuulepargi omaniku kohustusega, mille elluviimiseks tuleb

teha koostööd elamu omanikuga). Tagatud peavad olema madalsagedusliku müra

normtasemed siseruumides kogu madalsagedusliku müra sageduskõvera ulatuses;

10. teostatud varjutuse hinnangust ilmnes, et mitmetel elamualadel võib esineda häirival tasemel

varjutust ja vajalik on varjutuse osas meetmete rakendamine. Häirival tasemel esineva

varjutuse vältimist teostatakse tavapäraselt tuulikute juhtimissüsteemi abil järgides vajalikku

tuulikute töötamisplaani (nn curtailment plan). Tuulepargi omanik on kohustatud säilitama

tuulikute juhtimissüsteemi andmeid, mis võimaldavad kontrollida häirival tasemel esineva

varjutuse vältimisplaani järgimist. Kaebuse korral on tuulepargi omanik kohustatud andmeid

esitama kohalikule omavalitsusele ja kaebuse esitajale.

5 Detailplaneeringu elluviimine

Detailplaneering on aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele

projektidele.

Planeeringu elluviimise etapid on esitatud allpool, tegevuste 1…9 puhul ei ole oluline ajaline järjekord,

oluline on, et need oleksid tehtud enne tegevusele nr 9 asumist:

1. maakorraldustoimingud;

2. põhivõrgu valdajalt liitumistingimuste taotlemine;

3. põhivõrguga liitumiseks vajalike rajatiste püstitamiseks täiendavate tingimuste küsimine

naaberomavalitsusest, kui liitumispunkt asub naaberomavalitsuses;

4. tuuleparki põhivõrguga ühendavate kaabelliinide osas vastavalt liitumistingimustele

projekteerimistingimuste taotlemine;

5. Transpordiametilt nõuete taotlemine planeeringu elluviimiseks vajalike riigitee(de) lõikude

õgvendamiseks ja/või laiendamiseks, riigiteede ristmike (ajutiseks) ümberehitamiseks ja/või

laiendamiseks, ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks ja riigitee(de) kandevõime

suurendamiseks;

6. geodeetilised mõõdistustööd;

7. geoloogilised uuringud;

8. projekteerimine, sh muud vajalikud uuringud ja analüüsid. Projekteerimisest tulenev täiendav

asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine;

9. ehituslubade taotlemine ja väljastamine. Projektikohane elluviimine, st ehitamine ja muu

tegevus sh kõigi planeeringus ja ehitusprojektis määratud tingimuste kohaselt. Lähtuvalt

projekteeritud elektrituulikutest täpsustada projekteerimisel müratundliku ehitise keeluala

piir;

24004DP3 Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneering

30 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

10. riigiteede ümberehitamine, sealhulgas ajutiste möödasõidukohtade ehitamine enne

tuulepargi ehituse algust;

11. kasutuslubade taotlemine. Kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal esitada müra

arvutusliku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute

müratundlike hoonete lubatavust piirkonda;

12. kasutuslubade väljastamine;

13. seire ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur tulevikus.

Planeeritud krundi ehitusõiguse realiseerib krundi omanik ja/või valdaja. Ehitustegevust rahastab

krundi omanik ja/või valdaja. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik ja/või valdaja

kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega. Enne hoonete või rajatiste kasutuselevõttu taotleb

kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab

kasutusteatised vastavalt ehitusseadustikule. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele

põhjustada kahju.

Võimalik ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahju tuleb krundi igakordsel omanikul hüvitada

koheselt ja õiglaselt.

6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena)

Planeeringu joonisteks on allpool esitatud joonised, mis on esitatud eraldi failidena/joonistena.

1. Üldjoonis 1:30000

2. Kruntimise joonis 1:7000

3. Positsioonide 1, 2 ja 7 põhijoonis 1:2000

4. Positsioonide 2, 3 ja 6 põhijoonis 1:2000

5. Positsioonide 9 ja 12 põhijoonis 1:2000

6. Positsioon 5 põhijoonis 1:2000

7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena)

Allolevad nimetatud lisad on esitatud eraldi failidena/köidetena.

Lisa 1. Türi vallas Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne (KSH).

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Ülle Surva

Türi Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tänav 3

72213, Türi linn, Türi vald, Järva

maakond

Teie 09.10.2026 nr 7-1.4/3735

Meie 03.11.2026 nr 7.2-1/26/11201-4

Arvamus Kädva ja Sonni külade tuulepargi

detailplaneeringu eelnõu kohta

Olete teavitanud meid Kädva ja Sonni külade tuulepargi detailplaneeringu (edaspidi planeering)

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumisest

19. oktoobrist kuni 04. detsembrini 2026.a ja avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu

toimumisest 13. jaanuaril 2027. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise

algatamise eesmärgiks on rajada üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale

taastuvenergiapark (tuuleenergia ning elektrienergiasalvestid).

Oleme väljastanud seisukohad Kädva ja Sonni külade alal tuuleparkide detailplaneeringu

koostamiseks 08.05.2023 kirjaga nr 7.2-1/23/8281-2.

Võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ esitame planeeringu koostamiseks järgnevad ettepanekud.

1. Soovitame analüüsida tuuliku komponentide transporti Paldiski sadamast ja materjalide (nt

betoon, kruus, killustik) transporti tuulepargini, võttes arvesse veoste mõõte ja massi.

Teatud juhtudel on huvitatud isikul osutunud vajalikuks õgvendada riigitee kurve,

parandada kandevõimet ning projekteerida keerukamaid ajutisi ristmiku laiendusi

põhimaanteedel. Tuleb kasuks, kui huvitatud isik on oma vajadused aegsasti kaardistanud

ning teab, kus, millal ja mis küsimustes tuleb teha koostööd Transpordiametiga.

2. Planeeringu seletuskirja peatükis 3.3 on tuulepargi juurdepääsude kirjeldamisel vigu nii

kohalike teede kui ka riigiteede viidetes. Palume viited üle kontrollida ja parandada,

lähtudes kavandatud juurdepääsude tegelikust asukohast.

3. Soovitame täiendada planeeringu üldjoonist näidates riigiteed nr 20156 ja nr 20256.

4. Kehtetu juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ (seletuskirjas peatükk

3.3) asemel lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8.

5. Kuna planeeringus kavandatavate elektrituulikute gondel asub maapinnast ca 170 m

kõrgusel (seletuskirja ptk 3.6), palume lisada planeeringusse nõue, et üle 45 meetri

kõrguste ehitiste puhul on vajalik arvestada nende märgistamise ja lennuohutustuledega.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. 24004DP3_Kädva_tuuleenergeetika_DP_seletuskiri

2. 24004DP3_1_Tuulepargi_üldjoonis

Mildred Liinat

58786958, [email protected]