Objekt: Korterelamu

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Uusna küla, Uusna tee 20

Katastritunnus: 89201:005:1600

Ehitisregistri kood: 112013657

Tellija: Viljandi vald, Uusna küla, Uusna tee 20 KÜ

Registrikood: 80009216

Viljandi maakond, Viljandi vald, Uusna küla, Uusna tee 20

Kontakt: Viivika Karv

E-post: [email protected]

Projekti number: P-16/06/26

Staadium: Eelprojekt

Väljastatud: 26.10.2026

Koostas: Kristina Vinogradina

Kontrollis: Kristina Vinogradina(konstruktsiooni osa), Kaido Kepp (arhitektuuri osa)

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks

Kontakt Eesti Soojustusprojekt OÜ | Fortuuna 11, Tartu, 50603 | Registrikood: 12129584

[email protected] | www.soojustusprojekt.ee

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 2 / 38

SISUKORD

A: Seletuskiri

1 ÜLDOSA .............................................................................................................................................. 4

2 TÖÖVÕTU ÜLDISED KOHUSTUSED ..................................................................................................... 7

3 ASENDIPLAAN .................................................................................................................................... 7

4 ARHITEKTUUR .................................................................................................................................. 13

5 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED .............................................................................. 15

6 TEHNOSÜSTEEMID ........................................................................................................................... 29

7 TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................................... 29

B: Graafiline osa

Jrk nr Joonise nimetus Tähis Mõõtkava

01 Asendiplaan 01 M 1:500

02 Keldrikorruse plaan 02 M 1:100

03 1. korruse plaan 03 M 1:100

04 2. korruse plaan 04 M 1:100

05 3. korruse plaan 05 M 1:100

06 Pööningu plaan 06 M 1:100

07 Katuse plaan 07 M 1:100

08 Vaade läänest 08 M 1:100

09 Vaade idast 09 M 1:100

10 Vaated põhjast ja lõunast 10 M 1:100

11 3D vaade 11 M 1:100

12 Lõige A-A 12 M 1:100

13 Vundamendi sõlmed 13 M 1:10

14 Sokli sõlmed 14 M 1:15

15 Välisseina sõlmed 1 15 M 1:15

16 Välisseina sõlmed 2 16 M 1:15

17 Sademeveerenni lõige 17 M 1:10

18 Katuse sõlmed 18 M 1:20

19 Pööningu sõlmed 19 M 1:20

20 Ventilatsioonikambri sõlmed 20 M 1:10

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 3 / 38

21 Aknapalede sõlmed 21 M 1:15

22 Keldrikorruse aknapalede sõlmed 22 M 1:15

23 Lodžade vertikaallõige 23 M 1:15

24 Lodžade horisontaallõige 24 M 1:15

25 Majaesise sissepääsu horisontaallõige 25 M 1:20

26 Majaesise sissepääsu vertikaallõige 26 M 1:20

27 Majataguse sissepääsu horisontaallõige 27 M 1:20

28 Majataguse sissepääsu vertikaallõige 28 M 1:20

29 Sisesein SS-1 29 M 1:10

30 Avatäidete spetsifikatsioon 1 30 M 1:100

31 Avatäidete spetsifikatsioon 2 31 M 1:100

32 Uste spetsifikatsioon 1 32 M 1:100

33 Uste spetsifikatsioon 2 33 M 1:100

34 Luukide spetsifikatsioon 34 M 1:100

C: Lisad

Nr Töö nimetus

Lisa 1

Energiatõhusus. Välispiirete analüüsid

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 4 / 38

A: Seletuskiri

1 ÜLDOSA

1.1 Üldandmed

Objekt

Nimetus: Korterelamu

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Uusna küla, Uusna tee 20

Tüüp: 4 trepikojaga, 3-korruseline

Korterite arv: 24

Tellija

Nimi: Viljandi vald, Uusna küla, Uusna tee 20 KÜ

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Uusna küla, Uusna tee 20

Kontakt: Viivika Karv

E-post: [email protected]

Peaprojekteerija

Ärinimi: Eesti Soojustusprojekt OÜ

Aadress: Fortuuna 11, Tartu linn, Tartu maakond

Projekteerija: Kristina Vinogradina

Vastutav arhitekt: Kaido Kepp

Vastutav insener: Kristina Vinogradina

MTR: EEP003887

1.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Kolmekorruselise viilkatusega korterelamu välisseinad soojustatakse. Fassaadikattena nähakse ette

Marmoroci fassaadikivid. Lisaks soojustatakse pööning ja paigaldatakse uus katusekate. Lisaks soojustatakse

sokkel ja vundament taldmikuni. Sokkel kaetakse kivipuruga tsementkiudplaatidega. Ümber hoone

rajatakse uus raudbetoonist sillutisriba.

Vahetatakse kõik korterite, trepikodade ja keldri aknad uute kolmekordse klaaspaketiga plastikakende

vastu.

Vajalikesse kohtadesse paigaldatakse uued tuletõkkeuksed. Trepikodades tehakse sanitaarremont.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 5 / 38

Projektis esitatud lahenduste eesmärgiks on pikendada konstruktsioonide eluiga, vähendada hoone kütte-

ja ekspluatsioonikulusid ning seeläbi süsiniku jalajälge, suurendada energiasäästu ja parandada eluruumide

sisekliimat ning hoone ligipääsetavust ja arhitektuurset väljanägemist.

Soovitud eesmärkide saavutamiseks on projektis esitatud konstruktiivsed lahendused ja määratud nõuded

kasutatavatele süsteemidele, materjalidele ja töövõtetele.

Projekt vastab Eesti Vabariigis kehtivatele ehitus- ja projekteerimisstandarditele, normidele ja määrustele

ning Tellija poolt seatud lähtetingimustele. Ehitusprojekti koostamisel on lähtutud Euroopa uue Bauhausi

põhimõtetest ja vormistamisel Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusest nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“.

Käesoleva projekti ETA tulemus (energiatõhususarv kWh/m2 kohta) on arvutuslik. Kuna tegemist on

rekonstrueeritava kortermajaga, siis võib tegelik tulemus (KEK - kaalutud energiaerikasutuse klass) erineda

arvutuslikust (ETA-st). KEK sõltub suuresti tarbimisharjumustest. Sellest tulenevalt ei saa võtta ei

projekteerija ega tulevane ehitaja vastutust, kui KEK erineb ETA-st.

1.1.2 Alusdokumendid

1.1.2.1 Lähteandmed

- Tellija poolt esitatud lähteülesanne ja lisamaterjalid;

- Projekteerimise lähteülesanne;

- Hoone inventariseerimisjoonised;

- Hoone ülevaatamisel tehtud fotod ning mõõdistused;

- Hanke ehituspakkumine

1.1.2.2 Normdokumendid

Määrused ja standardid

- Riigikogu 11.02.2015 seadus „Ehitusseadustik“ (kehtiv alates 01.07.2015);

- Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus“ (kehtiv alates 01.09.2010) ja sellega seonduvad

õigusaktid;

- Riigikogu 18.02.2015 seadus „Seadme ohutuse seadus“ (kehtiv alates 01.07.2015) ja sellega seotud

õigusaktid;

- Majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (kehtiv alates

21.07.2015);

- Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13 "Korterelamute energiatõhususe toetuse

tingimused" (kehtiv alates 11.03.2023);

- Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (kehtiv alates 22.01.2024);

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 6 / 38

- Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (kehtiv alates

07.04.2017);

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ (kehtiv alates 01.01.2019);

- Majandus ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika“ (kehtiv alates 01.07.2015);

- Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (kehtiv alates 01.02.2017);

- Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

- Standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

- Standard EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;

- Standard EVS 812-6:2012/A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

- Standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Standard EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;

- Standard EVS-EN 1838:2025 "Valgustusrakendused. Hoonete hädavalgustus"

- Standard EVS-EN 50172:2024 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“;

- Standard EVS 919:2020 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“;

- Standard EVS-EN ISO 10456:2008 +AC:2009 "Ehitusmaterjalid ja -tooted. Soojus- ja

niiskustehnilised omadused. Tabuleeritud arvutusväärtused ja deklareeritavate ning

arvutusväärtuste määramise meetodid";

- Standard EVS-EN ISO 6946:2017/AC:2025 „Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus

ja soojusläbivus. Arvutusmeetodid“;

- Standard EVS 908-1:2016 „Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga

kontaktis olev läbipaistmatu piire“;

Kvaliteedinõuded

- TarindiRYL 2010

- MaalritöödeRYL 2012

- MaaRYL 2010

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 7 / 38

2 TÖÖVÕTU ÜLDISED KOHUSTUSED

Käesoleva projekteerimistöö koosseisu kuuluvad projektiosad, joonised, seletuskiri, tabelid jm projektiga

seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Kui need ei võimalda üheselt

määratleda tööliigi ulatust/ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja

enne tööde teostamist pöörduma kirjalikult projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni

hankimiseks.

Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises järjekorras, arvestades

ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid.

Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ja kogemust ning olema kursis kõikide ehitusel kasutatavate

ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida

ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt. Kasutatavatel materjalidel või nende

pakenditel/saatedokumentidel peab olema märge, mille alusel on võimalik kontrollida toodete vastavust

kehtivatele nõuetele/projektile.

Juhul, kui ehitustegevuse käigus esineb olulisi kõrvalekaldeid projektis toodust, informeeritakse sellest

koheselt projekteerijat ja tellijat, võimaldamaks minimaalse ajakuluga leida sobiv lahendus.

2.1 Määrused ja eeskirjad

Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest seadustest, määrustest,

eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest. Töövõtja peab järgima kõiki materjalide

tarnijate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi. Ehitustööd tuleb teha Hea Ehitustava (ET -1 0207-

0068) kohaselt.

2.2 Ehitustööde tegemine

Juhul, kui töödokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest

ehitusnormidest ja üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest, vajadusel konsulteerida projekteerijaga.

Enne tööde alustamist peab töövõtja veenduma, et tööd saab teha vastavalt projekti dokumentidele.

Töövõtja kohustub järgima kehtivaid õigusakte, juhendeid ja reegleid ning mistahes muid nõudeid, mis

käsitlevad inimeste elu ja tervist, vara ja keskkonda, eesmärgiga vältida vigastuste ja kahjustuste tekkimist

või nende olemasolul vähendada nende mõju ja tagajärgi.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 8 / 38

2.3 Ehitusmaterjalid ja tooted

Töövõtja peab kasutama erinevate liitsüsteemide paigaldamisel ühe tootja poolt välja töötatud ja omavahel

sobituvaid materjale. Tooted peavad olema markeeritud, terved ja kvaliteetsed ning vastama neile esitatud

nõuetele.

Iga konkreetse toote tellimisel täpsustatakse mõõte ja mahte, mis võiks mõjutada nende paigaldatavust.

Tarnijafirmasid võib valida ehitusfirma. Töövõtja võib tellija nõusolekul vahetada ehitusmaterjale ja tooteid

tingimustel, et nende kvaliteet ja tugevusomadused ei ole halvemad projektis ettekirjutatust. Kahtluse

korral on töövõtjal õigus pöörduda projekteerija poole vastavate asenduste kooskõlastamiseks. Maksumuse

muutused asendustel kooskõlastab töövõtja täiendavalt tellijaga. Asendustest ja muudatustest tulenevad

projekteerimis- ja konsultatsioonitööd tasub ehitusfirma, kui ei ole eelnevalt kokku lepitud teisiti.

Ehitusplatsile toodud materjalid ja tooted ladustatakse ja kaitstakse valmistaja ettekirjutuste kohaselt, et

vältida nende riknemist ja muid kahjustusi. Töövõtja kohustub ehitustooted ja –seadmed ehitusplatsil

ladustama üksnes selleks ettenähtud kohtadesse. Töövõtja kohustub kasutama ehitusplatsi ainult töödega

seotud tegevuseks. Töövõtjal on õigus kasutada ehitist tööga mitteseotud tegevuseks üksnes tellija eelneval

kirjalikul nõusolekul.

2.4 Projektlahenduste muutmine

Töövõtjal on õigus teha projekti muudatusi seda ise finantseerides. Muudatuste tegemisel lähtuda määrus

nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 12 toodud kirjeldusest. Töövõtja kohustus on olenevalt muudatuste

iseloomust vajadusel kooskõlastada muudatusprojekt kohaliku omavalitsusega.

2.5 Nõuetekohane dokumentatsioon

Ehitustöid tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida. Dokumentatsioon peab sisaldama: ehitusprojekt ja selle

muudatused, ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid ja teostusjoonised, töökoosolekute protokollid,

ehitusmaterjalide sertifikaadid jm seaduses ettenähtu. Ehituse kaetud tööde aktid koostatakse kõikide

oluliste ehitise üleandmise hetkeks kaetud olevate konstruktsiooniosade kohta. Omanikujärelevalve

kontrollib ja teeb vajadusel ehitustööde päevikusse ettekirjutusi ja kontrollib nende täitmist. Töövõtja, tellija

ja projekteerija ehitusaegsed ülesanded koos vastavate järelevalvetega määratakse täiendavate

lepingutega. Töövõtja peab taotlema ja kooskõlastama ehituse valmimisel kasutusteatise.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 9 / 38

3 ASENDIPLAAN

3.1 Olemasolev olukord

Foto 1. Ortofoto Uusna tee 20, Uusna kinnistust. Allikas: Maa-ameti kaardiserver

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 10 / 38

3.1.1 Paiknemine

Kinnistu paikneb Uusna tänaval.

3.1.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Kinnistul paikneb rekonstrueeritav kolmekorruseline, nelja trepikojaga viilkatusega korterelamu. Hoonete

paigutus käesoleva projekti raames ei muutu.

3.1.3 Olemasolev reljeef ja pinnase omadused

Hoonet ümbritseva pinnase uuringuid teostatud ei ole. Visuaalse vaatluse kohaselt näib kinnistu pinnas kuiv.

3.1.4 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised

Kaitsealuseid objekte kinnistul ei paikne.

3.2 Vertikaalplaneering

Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi tuleb immutada oma kinnistu piires ja seega kalded

suunata oma kinnistu haljasalale.

Ehituse käigus kannatada saanud ümbruskonna pinnakattematerjalide taastamistööd kuuluvad

ehitustöövõttu. Taastamistööde tulem peab vastama enne töövõttu fikseeritud samaväärsele seisukorrale,

kuid kaks meetrit ümber hoone perimeetri tuleb tagada kalded hoonest eemale.

3.3 Sademevee ärajuhtimine

Sademevesi juhtida haljasalale betoonist sademeveerennidega ning immutada oma kinnistu piires.

Betoonist sademeveerennid on näidatud asendiplaanil.

3.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

3.4.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil

Säilib olemasolev liikluskorraldus ja parkimine.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 11 / 38

3.5 Teed ja platsid

3.5.1 Tänavad, juurdesõiduteed, kõnniteed

Juurdesõiduteed kinnistule on krundi põhjapoolses küljes. Juurdesõidutee on asfaltkattega. Juurdesõidutee

on heas seisukorras.

3.5.2 Krundisisesed teed ja platsid

Krundisisesed teed ja platsid on kaetud asfaltkattega. Kannatada saanud teekatte taastamistööd kuuluvad

ehitustöövõttu.

3.6 Haljastus ja heakorrastus

3.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Ehitustööde ja maaküttesüsteemi rajamise tõttu kärbitakse ning likvideeritakse hoone ümbruses ja kinnistul puid ning põõsaid vajalikus ulatuses.

Ehituse käigus kannatada saanud haljastuse taastamistööd kuuluvad ehitustöövõttu. Taastamistööde

tulemus peab vastama enne tööde algust fikseeritud olukorrale.

Rekonstrueeritava hoone läheduses paikneva kõrghaljastuse kaitsel juhinduda standardites EVS 843:2016

ja EVS 939-3:2020 märgitud nõuetest. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de)

kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele

panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani.

Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib haljastusliku hinnangu

koostanud dendroloogi nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja

puu võrakuju säilib. Kärpimisi ja võra kujundust tohib teha ainult arboristi kutsetunnistust omav inimene.

Hoolduslõikuse luba tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest.

Pinnase ja puujuurte kahjustamise vältimiseks katta mehhanismide liikumisteed pinnasekaitsemattide või -

plaatidega.

Ehitusobjekti kohta tuleb ehitajal koostada plaan, kus on määratud masinate ja inimeste liiklemisteed ning

pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamiskohad.

3.6.2 Jäätmekäitlus

Olemasolevad olmejäätmete prügikonteinerid paiknevad kinnistul. Juurdepääs prügiveoteenuse pakkujale

on tagatud.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 12 / 38

Juurdepääs prügimajale peab prügiveoteenuse pakkujale olema tagatud ka kogu ehitusperioodi jooksul.

Ehitusjäätmete käitlemine korraldatakse materjali liikide kaupa. Jäätmete käitluse eest vastutab ja

korraldab ehitaja. Jäätmed kogutakse liikide kaupa sorteeritult metallkonteineritesse ning antakse üle

võimalikult suures ulatuses vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Konteinereid hoitakse

ajutiselt omaniku kinnistul. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks

esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta

(kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri).

Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh. nende kasutatud

tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed,

saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale

ettevõttele.

3.6.3 Keskkonnamõju

Antud projektiga seotud tööd ei too kaasa keskkonna reostumist. Ehitaja peab tööd teostama selliselt, et

see ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda.

3.7 Välisvalgustus

Sissepääsu välisuste kohale paigaldada liikumis- ja hämaraanduriga LED välisvalgustid — kaks valgusti

trepikoja kohta (maja ees ja taga trepikoja uks).

Välisvalgustite lubatud maksimaalne valgusvärvus on 3000K.

Välisvalgustite valgusallikad peavad vastama vastavalt standardile EVS-EN 62471:2008 klassile RG0 või RG1.

Projekteeritav välisvalgustuslahendus ei tohi häirida valgusreostusega.

3.8 Maa-ala tehnilised andmed

Krundi pindala ja sihtotstarve 16538 m²; 100% elamumaa

Ehitisealune pind

Elamu 856,7 m²

Täisehitusprotsent 5,2 %

Hoone tuleohutusklass TP-2

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 13 / 38

4 ARHITEKTUUR

4.1 Olemasolev olukord

Fotod 2-11. Fotod olemasolevast olukorrast

Üldine välisseinte seisukord on rahuldav. Hoone otsaseinad on varasemalt soojustatud ning eemaldatakse

varasemalt paigaldatud soojustus. Hoonel on betoonplokkidest vundament. Hoone katuse soojapidavus on

ebapiisav. Akendest on varasemate ehitustööde käigus suur osa vahetatud plastikakende vastu.

Ehitusaegsed aknad on amortiseerunud ning ei vasta tänapäevastele soojapidavuse nõuetele. Välisuksed

on amortiseerunud.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 14 / 38

4.2 Arhitektuuri üldlahendus

4.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Kinnistu paikneb Uusna tänaval.

4.2.2 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon

Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga viilkatusega kolmekordne nelja trepikojaga korterelamu.

Hoone rekonstrueerimisel kasutatavad tehnoloogiad, materjalid ja lahendused on valitud selliselt, et oleks

vähendatud võimalikult palju ehitamise, kasutamise, korrashoiu ja lammutamise kulusid.

Projekteerimisel on lähtutud Euroopa uue Bauhausi eesmärkidest, et ruumilahendused oleksid ühtaegu

kaasavad, kaunid ja kestlikud.

Rekonstrueerimisel järgitakse olemasolevat arhitektuuri lahendust. Hoone põhigabariidid muutuvad

lisanduvate soojustus- ja viimistluskihtide paksuse võrra.

4.2.3 Energiatõhusus ja sisekliima

Projekti koostamisel on orienteeritud energiasäästule, süsiniku jalajälje vähendamisele,

keskkonnasõbralikkusele jt kliimaeesmärkide saavutamisele.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada hoone energiatõhususe miinimumnõuetega (Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määrusega nr 63 vastu võetud 11.12.2018) ja korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimustega (Majandus- ja taristuministri määrusega nr 13 vastu võetud 03.03.2023).

Katuslagi U≤0,12 W/m2K

Välissein U≤0,20 W/m2K

Aknad U≤1,10 W/m2K

Käsitletava hoone välispiirete soojusjuhtivused on toodud Lisas 1.

Tehnosüsteemide müratase eluruumis ei tohi ületada 25 dB, köögis ja sanruumides 35 dB, trepikojas 40 dB.

Välispiirde ühisisolatsioon : >24 dB (õhumüra)

Hoone helikindlust tõstab märgatavalt fassaadi soojustamine.

Eraldi on sisekliima parameetreid ja paigaldatavate tehnoseadmetele esitatavad müranõuded käsitletud

kütte- ja ventilatsiooniosa projektides.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 15 / 38

5 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED

5.1 Koormused

Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel võtta aluseks järgmised normatiivsed parameetrid:

Kasuskoormus:

Kasuskoormus vahelagedele: elamispinnad, klass A: qk=2,0 kN/m2

Lumekoormus:

Normatiivne lumekoormus maapinnal qk=1,5 kN/m2

Omakaalukoormused:

Omakaalukoormused arvestada vastavalt konstruktsioonilahendustele

Tuulekoormus:

Tuule baaskiirus vref=21 m/s

5.2 Vundament ja sillutisriba

Kui sillutisriba eemaldamisel ilmneb täiendavaid sillutisriba kihte, mis vajavad eemaldamist ja utiliseerimist,

siis käsitleda täiendavaid kulusid reservi arvelt. Projekteerimise käigus ei ole proovikaeveid ega avamisi

teostatud.

Hoone perimeetri ümbrus kaevatakse kuni taldmikuni lahti, vundament puhastatakse, hüdroisoleeritakse

SBS-ga ning soojustatakse vahtpolüstüreeniga 100 mm paksuselt (nt EPS 120 perimeeter, vt tabel 3).

Tagasitäitena kasutada jämedat ehitusliiva.

Rajada ümber hoone perimeetri raudbetoonist 600 mm laiune ja 100 mm paksune sillutisriba (harjatud

pind) kaldega hoonest eemale (minimaalne kalle 2%). Sillutisriba alla paigaldada 200 mm paksuse

tihendatud killustikupadi fraktsiooniga 16-32 mm, 90 MPa. Sillutisvöö armeerida armatuurvõrguga #150

mm, Ø6 mm, betooni tugevusklass C30/37, keskkonnaklass XC4+XF3. Armatuuri klass B500. Sillutisvööle on

ette nähtud elastse mastiksiga deformatsioonivuuk iga 2 m tagant. Sillutisvöö ja sokli vahele paigaldada

elastne vuugilint. Sillutisribade taastamine teostada vastavalt sokli sõlmele.

Vihmaveesüsteemi jätkudena paigaldatakse pinnasesse pooleldi uputatud betoonist sademeveerennid

pikkusega ca 2 meetrit..

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 16 / 38

Tööde käigus kahjustatud teekatend ja pinnas tuleb taastada.

5.3 Sokkel

Olemasolev aluspind puhastada lahtistest osakestest ning vastavalt vajadusele teha kohtparandused.

Sokkel soojustatakse vundamendi soojustuse jätkuna vahtpolüstüreeniga (λ≤0,037W/mK, nt EPS 120

Perimeeter) kogupaksusega 100 mm. Väljastpoolt katta sokkel 8 mm kivipuruga tsementkiudplaadiga (vt

tabel 2). Sokkel viimistleda kahekihilise 25x100 sügavimmutatud puidust roovitise peale kinnitatud 8 mm

kivipuruga tsementkiudplaadiga. Roovituse kinnitamiseks kasutada Sandwich paneeli kinnituskruvid.

Roovituse ja plaadi vahele paigaldada vastav tihenduslint.

Tsementkiudplaat kooskõlastada tellijaga näidiste alusel. Ventilatsioonirestid värvida sokliplaadiga sama

tooni.

Jälgida tootjapoolseid juhendeid konkreetsete toodete kasutamisel. Kõik kinnitusvahendid peavad vastama

C3 keskkonnaklassile. Kinnitusnurgikute tsingikihi minimaalne paksus 275 g/m2. Sügavimmutatud puit peab

olema tehases immutatud, immutusklassiga H3.

5.4 Katus, pööning

Tegemist on põhimõttelise lahendusega. Projekteerimise käigus olemasolevaid konstruktsioone ei avatud.

Kui ehitustööde käigus konstruktsioonide avamisel ilmnevad vastuolud joonistel esitatud lahenduse ja

tegeliku olukorra vahel, tuleb töövõtjal koostada või tellida vastav tööprojekt või konsulteerida

projekteerijaga.

Enne ehitustööde alustamist tuleb eemaldada ehitustöid segavad antennid ja muud detailid.

Katuse kandev konstruktsioon koos toestruktuuride ja sarikatega säilib põhimahus.

Olemasolev eterniidist katusekate koos aluskatte, roovituse ja olemasoleva räästalaudisega eemaldada.

Niiskuskahjustustega sarikad tuleb proteesida või, sõltuvalt kahjustuste ulatusest, täielikult välja vahetada.

Tööde käigus tuleb kontrollida olemasoleva müürlati kinnitust müürile. Tagada tuleb vähemalt üks müürlati

kinnitus iga sarika kohta. Vajadusel tuleb teostada täiendav ankurdus.

Kui konstruktsioonide avamisel selgub, et olemasolev sein on halvas seisukorras ning müürlati kinnitamine

seina külge ei ole võimalik, tuleb sarikad kinnitada vahelaepaneeli külge.

Olemasolevate sarikate samm varieerub, millest tulenevalt nähakse ette täiendavaid sarikad olemasolevate

vahele.

Piki- ja otsaseinte räästaid pikendada selliselt, et räästa üleulatus soojustatud välisseinast oleks vähemalt

500 mm.

Tuulekasti ümber paigaldada putukavõrk.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 17 / 38

Tuulekastid rajada mõõduga 21 × 100 mm immutatud, tuletõkkevahendiga töödeldud ja värvitud hõredast

laudisest. Laudise vahe peab olema 8–10 mm. Laudise tuletundlikkus peab olema vähemalt B-s1,d0.

Sarikatele paigaldada mittehingav aluskate, distantsliist mõõduga 32 × 50 mm ning roovitus mõõduga 32 ×

100 mm.

Roovituse ristlõige ja samm määrata vastavalt kasutatava katusekatte tootja paigaldusjuhistele.

Katusekattena paigaldada uus trapetsplekist katusekate PURAL kattega. Katusele paigaldada kõik vajalikud

katusetarvikud, sealhulgas harjaplekk, servaplekid ja muud vajalikud detailid.

Paigaldada üks lukustatav katuseluuk koos kohtkindla redeliga.

Pööningult eemaldada prügi ning vana soojustus.

Pärast ventilatsioonitorustike paigaldamist soojustada pööning 400 mm paksuse puistevillakihiga, kusjuures

400 mm on soojustuskihi lõplik paksus. Puistevilla paigaldamisel tuleb arvestada materjali ligikaudu 20%

mahukahanemisega.

Pööningul kasutatav puistevill peab vastama tuleohutusklassile A.

Kõikide hooldust vajavate seadmete juurde rajada puidust käiguteed laiusega 600 mm. Käiguteed

paigaldada vähemalt 50 mm kõrgemale puistevilla pinnast.

Kõik korstnapitsid lammutada ja taastada. Läbiviigud ja katusekattega liitumised teostada vastavalt

kasutatava katusekatte ja läbiviigudetailide tootja paigaldusjuhistele.

Olemasolevad kanalisatsiooni tuulutustorud pikendada läbi uue katusekatte hoonest välja (võimalusel

koondatakse kokku). Katuse läbiviigud teostada nõuetekohaste läbiviigudetailidega ning tagada nende vee-

ja õhutihedus.

Ventilatsioonisüsteemi jaotuskastide ümber rajada 75 mm paksusest PIR-plaadist soojustatud kastid. PIR-

plaadi pind peab vastama tulepüsivusklassile B-s1,d0. HDPE osa tuleb isoleerida A2-klassi materjaliga.

Ventilatsiooniagregaadi alla rajada pööningu põrandale ujuvalt toetuv 24 mm paksusest veekindlast

vineerist vann. Vann katta PVC-materjaliga.

Vanni servades teostada põrandakatte ülespöörded kõrgusega 150 mm.

Vanni alla paigaldada vibratsiooni ja müra summutamiseks 50 mm paksune jäik mineraalvill dünaamilise

jäikusega kd ≤ 15 MN/m³ ja soojuserijuhtivusega λ ≤ 0,037 W/mK, näiteks Paroc SSB 2t (vt tabel 3).

Vannist juhtida tekkiv kondensaat kuiva trappi ning sealt küttekaabliga varustatud toru kaudu lähimasse

kanalisatsioonituulutusse.

Ventilatsiooniagregaadi ümber rajada EI60 tulepüsivusega kamber. Kambrile paigaldada EI30

tulepüsivusega luuk.

Luugi mõõt tuleb valida selliselt, et selle kaudu oleks edaspidi võimalik tuua ventilatsiooniagregaadi juurde

vajalikud kulu- ja hooldustarvikud. Mõõt täpsustada kohapeal.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 18 / 38

Ventilatsiooniagregaadi kambri seinakonstruktsioon rajada puitkarkassil mõõduga 50 × 100 mm. Karkassi

vahele paigaldada mineraalvill paksusega 100 mm, soojuserijuhtivusega λ ≤ 0,037W/mK, näiteks Paroc Ultra

(vt tabel 3). Mõlemale poole puitkarkasskonstruktsiooni paigaldada 2 × 15 mm tuletõkkekipsplaadid.

Ventilatsiooniagregaadi kambri laekonstruktsioon rajada samasugusena nagu seinakonstruktsioon.

Kui pööningu kõrgusest tingituna ei ole võimalik eraldi ventilatsioonikambri lage rajada, tuleb 32 × 50 mm

roovide abil sarikate vahele paigaldada 13 mm paksune tuuletõkkeplaat. Sarikate vahe soojustada

mineraalvillaga, mille soojuserijuhtivus on λ ≤ 0,037W/mK, näiteks Paroc Ultra. Sarikad katta altpoolt 2 × 15

mm tuletõkkekipsplaatidega.

Paigaldada uued EI60 tulepüsivusega pööninguluugid. Pööninguluugid on esitatud avatäidete

spetsifikatsioonis.

Räästast tuleva õhuvoolu suunamiseks soojustuskihist ülespoole paigaldada sarikate vahele

tuuletõkkekangas, mida kinnitada sarikate külgedele paigaldatud lisaroovide külge.

Tuulesuunaja pikkus võib varieeruda, kuid tagada tuleb, et tuulesuunaja ülemine serv ulatuks vähemalt 200

mm kõrgemale pööningu soojustuskihi pinnast.

Paigaldada uus sademeveesüsteem, sealhulgas uued sademeveerennid ja vihmaveetorud.

Sademeveesüsteemi tehnilised nõuded:

• materjal: PURAL-kattega terasplekk;

• teraspleki paksus: 0,6 mm;

• rennide läbimõõt/laius: 125 mm;

• vihmaveetorude läbimõõt: 100 mm.

Sademeveesüsteemi paigaldamisel lähtuda tootja paigaldusjuhendist.

Katusele paigaldada vajalik turvavarustus, sealhulgas:

• käiguteed koos turvatrossi kinnitamise võimalusega (siinid);

• katuseredelid;

• lumetõkked kahe toruga.

Kõik kinnitusvahendid, välja arvatud kinnitusnurgikud, peavad vastama C3 keskkonnaklassi nõuetele.

Kinnitusnurgikute tsingikihi mass peab olema vähemalt 275 g/m².

5.5 Välisseinad

Hoone välisseintelt eemaldada inventar, antennid, kõik tehnosüsteemid jt rekonstrueerimist segavad

detailid.

Hoone otsaseintelt eemaldatakse varasemalt paigaldatud soojustus koos kattega.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 19 / 38

Välisseinad puhastada lahtistest osakestest ning mustusest ja vastavalt vajadusele teostada välisseintele

kohtparandused.

Välisseinad soojustada 200 mm paksuselt mineraalvillaga (λ≤0,037W/mK, nt Isover Standard Roll 37, vt

tabel 3). Seintele paigaldada 150x150x60x2,5 mm kuumtsingitud kinnitusnurgikute abil 600 mm sammuga

50x50 mm ristlõikega vertikaalsed puitprussid. Prusside taha paigaldada 100 mm paksuselt mineraalvill ja

vahele 50 mm paksuselt mineraalvill. Vertikaalsete puitprusside peale paigaldada horisontaalne puitroov,

ristlõike mõõtmetega 50x50 mm, sammuga 600 mm. Horisontaalsete prusside vahele paigaldada

mineraalvill paksusega 50 mm. Minimaalne lubatud soojustuse paksus on 200 mm, seinte kõveruse korral

paigaldada vastavalt vajadusele paksem soojustus. Vihmaveetorude kinnitusklambrite ja lipuvarda hoidiku

asukohtades paigaldada horisontaalse puitroovi kihti tugevamaks aluseks 2x50x200 puitprussid.

Tuuletõkkena kasutada tuuletõkkekips paksusega 9 mm (λ≤0,25 W/mK, nt Knauf KTS, vt tabel 3), plaatide

liitekohad ja läbiviigud teipida. Tuuletõkkekipsi peale paigaldatakse fassaadikatte kandeprofiilid ning

Marmoroc fassaadikivid. Tuulutusvahe alumisse otsa paigaldada närilisevõrk.

Akende kohal olevad olemasolevad kergkonstruktsioonist seinaosad lammutatakse ning nende asemele

rajatakse uued seinaosad. Uute akende kõrguseks nähakse ette 1200 mm.

Uued seinaosad rajatakse ristlõikega 50x100 mm puitkarkassist raam. Karkassi täpsed mõõtmed ja

paiknemine täpsustatakse ehitustööde käigus kohapeal, lähtudes olemasolevatest konstruktsioonidest ja

tegelikest mõõtmetest. Puitkarkassi vahed täidetakse mineraalvillaga. Konstruktsiooni siseküljele

paigaldatakse nõuetekohaselt aurutõkkekile, tagades aurutõkkekihi pidevuse ja õhutiheduse.

Välisküljel rajatakse seina konstruktsioonikihid ja viimistlus analoogselt olemasoleva välisseina lahendusega.

Uue seinaosa välispind viiakse olemasoleva välisseina pinnaga samasse tasapinda – välisküljele tagasiastet

ei jäeta.

Siseküljel kaetakse seinaosa kipsplaadiga. Sisepind viiakse külgneva olemasoleva siseseina pinnaga samasse

tasapinda, vältides akna kohal ja selle ümbruses tagasiastmete tekkimist.

Sissepääsude välisseinad soojustada kokku 300 mm paksuse mineraalvillaga (λ ≤ 0,037W/(m·K), nt Isover

Standard Roll 37 või samaväärne, vt tabel 3).

Seintele paigaldada 190 × 90 × 65 × 2,5 mm kuumtsingitud kinnitusnurgikute abil, sammuga 600 mm,

vertikaalsed puitprussid ristlõikega 150 × 50 mm. Prusside taha paigaldada 100 mm paksune mineraalvill

ning prusside vahele 150 mm paksune mineraalvill.

Vertikaalsetele puitprussidele paigaldada horisontaalne puitroov ristlõikega 50 × 50 mm, sammuga 600

mm. Horisontaalsete prusside vahele paigaldada 50 mm paksune mineraalvill.

Tuuletõkkena kasutada 9 mm paksust tuuletõkkekipsplaati (λ ≤ 0,25 W/(m·K), nt Knauf KTS või samaväärne,

vt tabel 3). Tuuletõkkeplaatide liitekohad ja läbiviigud tihendada süsteemse teibiga vastavalt tootja

juhistele.

Sissepääsude välisseinte alumine osa soojustada 300 mm kõrguselt EPS 60 soojustusplaatidega.

Tuuletõkkeplaadi peale paigaldada vertikaalne roovitus 25 × 100 mm vajaliku sammuga ning sellele 8 mm

paksune kivipuruga tsementkiudplaat.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 20 / 38

Täpsem välisseina konstruktsioon ja kihtide järjestus on esitatud projekti graafilises osas.

Jälgida tootjapoolseid paigaldusjuhendeid kõikide toodete kasutamisel.

Kõik kinnitusvahendid (va kinnitusnurgikud) peavad vastama C3 keskkonnaklassile. Kinnitusnurgikute

tsingikihi paksus peab olema vähemalt 275 g/m².

5.5.1 Fassaadi lisavarustus

Hoone välisseinale paigaldada nõuetele vastav maja uus aadressisilt ning välitingimustesse mõeldud

lipuvarda alus, mille asukohad kooskõlastada tellijaga. Lipuvarda alus valida koos tellijaga ehitustööde

käigus. Fassaadi lisavarustuse perspektiivsed asukohad on näidatud fassaadi vaadetel.

5.6 Sisesein

Seoses lasteaia tegevuse lõpetamisega muudetakse mitteeluruumide nr 2 ja 7 kasutusotstarve

eluruumideks ning moodustatakse vastavalt korterid nr 2 ja 7. Ruumide jagamiseks kaheks võrdse

suurusega korteriks rajatakse korteritevaheline sisesein SS-1.

Sisesein SS-1 rajatakse 150 mm paksustest bauroc ACOUSTIC plokkidest. Müüritise kõik horisontaal- ja

vertikaalvuugid täidetakse hoolikalt plokiliimiga. Nõuetekohaselt täidetud vuukide korral ei ole plokkseina

krohvimine vajalik.

Plokkseina mõlemale küljele paigaldatakse 66 mm laiustest metallprofiilidest kipsplaadikarkass, jättes

müüritise ja karkassi vahele 14 mm õhkvahe. Karkass täidetakse 50 mm paksuse mineraalvillaga ning

kaetakse kahe kihi kipsplaatidega: karkassipoolne kiht 12,5 mm standardkipsplaadiga ja välimine kiht 12,5

mm erikõva kipsplaadiga. Plaadikihtide vuugid paigaldatakse nihutatult. Nähtavad pinnad pahteldatakse ja

viimistletakse vastavalt ruumide siseviimistluslahendusele.

Seinakonstruktsiooni nõutav õhumüraisolatsiooniindeks on Rw ≥ 60 dB. Seina liitekohad põranda, lae ja

külgnevate seintega ning tehnosüsteemide läbiviigud tihendatakse õhutihedalt, kasutades

konstruktsiooniga sobivaid akustilisi tihendusmaterjale.

5.7 Sissepääsud, üldkasutatavad ruumid

5.7.1 Sissepääsud

Majaesised sissepääsud

Majaesiste sissepääsude lahendus säilitatakse ning keldrisse pääs toimub trepikojast. Tuulekotta

paigaldatakse uus tuletõkkeuks EI 30, S200 ning keldri sissepääsule uus tuletõkkeuks EI 45, S200.

Iga sissepääsu juurde paigaldataks uus terasprofiilidest välisuks.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 21 / 38

Olemasolevad sissepääsude varikatused eemaldatakse ning trepid lammutatakse.

Sissepääsude välisseinad soojustada kokku 300 mm paksuse mineraalvillaga (λ ≤ 0,037W/(m·K), nt Isover

Standard Roll 37 või samaväärne, vt tabel 3).

Täpsem sissepääsu välisseina konstruktsioon ja kihtide järjestus on esitatud projekti graafilises osas ning

kirjeldatud välisseina peatükkis.

Sissepääsude ette rajatakse uued harjatud pinnaga raudbetoonist trepiplaadid koos raudbetoonist

kaldteedega. Kaldtee maksimaalne kalle on 10%.

Trepiplaatide esiservad faasida. Trepiplaadid armeerida armatuurvõrguga Ø 8 mm, sammuga 150 mm.

Kasutada betooni tugevusklassiga C30/37, keskkonnaklassiga XC4 + XF4 ning armatuuri klassiga B500.

Sarruse betoonkaitsekihi minimaalne paksus c_min,dur = 35 mm.

Trepiplaatidele anda hoonest eemale vähemalt 2% kalle.

Trepiplaatide alla rajada 200 mm paksune killustikalus fraktsiooniga 16–32 mm, tihendusastmega 90 MPa.

Külmakergete vähendamiseks paigaldada killustikalusele 100 mm paksune vahtpolüstüreen, nt EPS 120

Perimeeter või samaväärne (vt tabel 3). Soojustusplaadid katta tugeva ehituskilega.

Esiseina ees näha betoonplaadis ette külmasilla katkestus 25 mm paksuse EPS 200 soojustuskihiga.

Trepiplaatidele paigaldada uksepiirajad. Kaldteedele paigaldada roostevabast terasest käsipuud.

Sissepääsude esised jalgteed planeerida ümber selliselt, et trepiplaadile jääks ainult üks aste. Jalgtee

taastada 400 × 400 mm kõnniteeplaatidega ilma äärekivideta.

Majatagused sissepääsud

Majataguste sissepääsude juures paigaldatakse uus välisuksepakett hoone välisseinaga samale joonele.

Olemasolev sissepääsu trepiplaat lammutatakse ning selle asemele rajatakse uus ligikaudu 1,0 m laiune

raudbetoonist trepiplaat.

Trepiplaadi esiservad faasida. Trepiplaat armeerida armatuurvõrguga Ø 8 mm, sammuga 150 mm. Kasutada

betooni tugevusklassiga C30/37, keskkonnaklassiga XC4 + XF4 ning armatuuri klassiga B500. Sarruse

betoonkaitsekihi minimaalne paksus c_min,dur = 35 mm.

Trepiplaadile anda hoonest eemale vähemalt 2% kalle.

Trepiplaadi alla rajada 200 mm paksune killustikalus fraktsiooniga 16–32 mm, tihendusastmega 90 MPa.

Külmakergete vähendamiseks paigaldada killustikalusele 100 mm paksune vahtpolüstüreen, nt EPS 120

Perimeeter või samaväärne (vt tabel 3). Soojustusplaadid katta tugeva ehituskilega.

Esiseina ees näha betoonplaadis ette külmasilla katkestus 25 mm paksuse EPS 200 kihiga.

Sissepääsust kuni hoone taguse kõnniteeni kulgev jalgtee lõik ning hoone tagune kõnnitee lammutatakse ja

eemaldatakse.

Hoone taha, sillutisriba äärde, rajatakse uus kõnnitee, kasutades kahes reas paigaldatavaid 400 × 400 mm

betoonist kõnniteeplaate ilma äärekivideta.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 22 / 38

Varikatused

Olemasolevate majataguste varikatuste seinast väljaulatuvad betoonosad lõigata maha välisseina pinnaga

tasa.

Majaesiste ja majataguste sissepääsude kohale rajatakse uued ühekaldelised puitkonstruktsioonist

varikatused, mille kalle suunatakse hoonest eemale.

Varikatuste sarikatena kasutada 50 × 100 mm puitmaterjali s. 400 mm. Sarikatele paigaldada mittehingav

aluskate, distantsliistud 32 × 50 mm ning roovitus 32 × 100 mm. Roovituse täpne ristlõige ja samm määrata

vastavalt kasutatava katusekatte tootja paigaldusjuhendile.

Varikatuste katusekattena kasutada trapetsprofiilplekki analoogselt hoone katusekattega. Varikatustele

paigaldada kõik vajalikud serva-, liite- ja muud plekid.

Varikatused kinnitada hoone välisseinte külge C3 keskkonnaklassile vastavate kinnitusvahenditega.

Varikatuste esiserva paigaldada C3H keskkonnaklassile vastava pinnakattega teraspostid.

Varikatuste alumised pinnad, esiservad ja küljed katta 8 mm paksuse kivipuruga tsementkiudplaadiga (vt

tabel 2), analoogselt hoone sokli viimistlusega. Plaadid kinnitada sügavimmutatud puitroovitusele

ristlõikega 25 × 100 mm, maksimaalse sammuga 600 mm. Puitroovituse ja tsementkiudplaadi vahele

paigaldada sobiv tihenduslint.

Varikatustele paigaldada vihmaveesüsteem, mille:

• vihmaveerenni läbimõõt on 100 mm;

• allavoolutoru läbimõõt on 90 mm;

• materjali paksus on 0,6 mm;

• pinnakatteks on PURAL.

Vihmaveesüsteemi paigaldamisel lähtuda süsteemi tootja paigaldusjuhendist.

Trepikodade välisuste kohale paigaldada vastavas trepikojas asuvate korterite numbritega tähised.

Ühe majataguse sissepääsu trepikoja olemasolev põrand on avariilises seisukorras ning rekonstrueeritakse.

Olemasolev põrandakonstruktsioon lammutatakse vajalikus mahus ning rajatakse uus raudbetoonpõrand

vastavalt projekti graafilises osas esitatud lahendusele.

Hoone ette, sissepääsude juurde, paigaldatakse 4-kohalised jalgrattahoidjad. Jalgrattahoidjate täpsed

asukohad määratakse vastavalt projekti graafilisele osale.

Tsementkiudplaatide, soojustusmaterjalide, katusekatte, vihmaveesüsteemi ja muude ehitustoodete

paigaldamisel lähtuda vastava tootja paigaldusjuhenditest ja süsteemsetest lahendustest.

Kõik kinnitusvahendid, välja arvatud eraldi kirjeldatud kuumtsingitud kinnitusnurgikud, peavad vastama

vähemalt C3 keskkonnaklassile. Kinnitusnurgikute tsingikihi mass peab olema vähemalt 275 g/m².

Kasutatav sügavimmutatud puit peab olema tehases immutatud ning vastama immutusklassile H3.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 23 / 38

Sissepääsude, treppide, kaldteede ja varikatuste täpsemad konstruktsioonid, mõõtmed ning paiknemine on

esitatud projekti graafilise osa sissepääsude joonistel.

5.7.2 Üldkasutatavad ruumid

Trepikodade seintel, lagedel ja treppide all eemaldatakse lahtine krohv ja värv, kahjustatud pinnad

taastatakse dekoratiivkrohviga ning seinad kaetakse struktuurse pesemiskindla värviga; laed ja treppide

alumised osad krohvitakse ja värvitakse valgeks.

Igale korrusele värvitakse seinale korruse number.

Trepimademed ja sissepääsude põrandad kaetakse R10 libisemiskindlusklassiga keraamiliste plaatidega.

Trepipiirete terasraamid puhastatakse, katkised ja puuduvad detailid parandatakse ning terasraamid

värvitakse üle. Piirete peale paigaldatakse uued lakitud puidust käsipuud.

I korruse treppidele paigaldatakse puuduvatesse kohtadesse seinapealsed käsipuud.

Pööninguluukide juurde pääsemiseks paigaldatakse uued seinapealsed redelid.

Trepikodades demonteeritakse vanad kasutusest väljas kaablid, paigaldatakse uued elektrijaotus- ja

sidekilpide luugid ning kasutuses olev kaabeldus paigaldatakse seinte peale karbikutesse. Trepikodadesse

paigaldatakse igale korrusele ja tuulekotta välisukse juurde liikumisanduriga väljumistee valgustid

akutoitega, minimaalse toimimisajaga vähemalt 60 minutit. Uusi postkaste ja teadetetahvleid ei ole ette

nähtud.

Keldrikorrus säilib põhimahus. Tehnoruumides (kilbiruum, soojussõlm) teostatakse remont: seinad ja laed

puhastatakse ning värvitakse, uksed vahetatakse uute vastu ning tagatakse nõuetekohane tuletõke.

Soojussõlm paikneb keldrikorrusel.

Demonteeritakse moodulkorsten ning keldrikorrusel asuvad katlad ja õlipaagid.

Ühte trepikotta rajatakse tsiviilkaitseruum ning ruumi seinad ja laed viimistletakse. Lisaks paigaldatakse

kaks wc-d vanadesse WC ruumidesse, sealsed seinad ja laed värvitakse ning põrandatel tasandusvalu. Lisaks

lammutada wc ruumide ees olev käiguteest eraldav kergkonstruktsioonist sein ning laotakse uus

kergplokkidest sein, mis pahteldatakse ja värvitakse ning varustatakse terasuksega.

Igasse trepikotta paigaldatakse päästemeeskonna infopunkt.

Kõik tööde käigus tekitatud kahjustused tuleb taastada. Jälgida tootjapoolseid juhendeid konkreetsete

toodete kasutamisel.

5.8 Avatäited

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 24 / 38

Kõik avatäidete mõõdud, kogused ja avanemissuunad tuleb enne tootmist kohapeal üle kontrollida ning

täpsustada.

Avatäidete mõõdud ja kogused on esitatud avatäidete spetsifikatsioonis. Avatäidete markeeringud on

näidatud hoone plaanidel.

Kõik olemasolevad korterite ja trepikodade aknad asendatakse uute kolmekordse klaaspaketiga PVC-

raamiga akendega, mille soojusläbivustegur on U ≤ 0,9W/m²K (korterite aknad), U ≤ 1,1 W/m²K

(trepikodade aknad).

Uued korteri- ja trepikojaaknad peavad olema varustatud:

• sooja klaaspaketi vaheprofiiliga;

• tehases paigaldatud soojustusmaterjalist paigaldusprofiiliga.

Lodzade aknad paigaldatakse nurgikute abil soojustuskihi tasapinda. Ülejäänud aknad paigaldatakse

soojustuskihi tasapinda puitkarkassi abil. Aknaraamid peavad olema seest valget värvi ning väljast vastavalt

arhitektuursele lahendusele määratud toonis.

Kõik aknad projekteeritakse kald- ja pöördavatavatena, välja arvatud lodžauste kõrval paiknevad aknad, mis

jäävad kinnisteks.

Trepikodade aknad tehakse kaldavatavad ning viimase korruse aknad varustatakse

suitsueemaldusmootoritega.

Kõik olemasolevad keldriaknad asendatakse uute kolmekordse klaaspaketiga PVC-raamiga akendega, mille

soojusläbivustegur on U ≤ 1,1 W/m²K.

Kõik keldriaknad projekteeritakse kald- ja pöördavatavatena, et tagada nõuetekohane keldrikorruse

suitsueemaldus.

Keldriaknad paigaldatakse soojustuskihti.

Kõik olemasolevad veeplekid asendatakse uutega.

Veeplekkide nõuded:

• pleki paksus vähemalt 0,6 mm;

• PURAL-kattega terasplekk;

• üleulatus seinapinnast vähemalt 30 mm;

• kalle vähemalt 1:10 hoonest eemale.

Lodžade avatäidete piirkonnas peab veeplekkide üleulatus seinapinnast olema 10 mm.

Vahetatavatele korteriakendele paigaldatakse uued PVC aknalauad.

Korterite ja trepikodade aknapaled viimistletakse kipsplaadiga.

Avatäidete vahetamise käigus kahjustatud siseviimistlus taastatakse. Akende sisepaled:

• kaetakse kipsplaadiga;

• pahteldatakse;

• värvitakse valgeks.

Seinapinnale tehakse tagasipööre vähemalt 150 mm. Nurkades ning erinevate materjalide liitekohtades

kasutatakse liitevõrku.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 25 / 38

Keldriakende paled krohvitakse.

Avatäidete vahetamise käigus rikutud siseviimistlus taastatakse.

Akende kohal olevad kergkonstruktsioonist seinaosad lammutatakse ning nende asemele ehitatakse uued.

Uute akende kõrgus tehakse 1200 mm. Väljastpoolt tagasiastet ei tehta ning seestpoolt ehitatakse

kipskarkassiga osa täis kogu seina paksuselt ehk et ei tekiks tagasiastet.

Olemasolevad välisuksed, keldri sissepääsuuksed ja tehnoruumide uksed demonteeritakse.

Trepikodade sissepääsudele paigaldatakse uued terasprofiilist välisuksed, mille soojusläbivustegur on U ≤

1,8 W/m²K.

Parklapoolsed sissepääsu välisuksed peavad olema varustatud:

• suure pinnaga kirgasklaasiga;

• lukusüsteemiga (nt ASSA või Abloy);

• uksesulguriga;

• väljastpoolt poolkuukäepideme ja seestpoolt lingiga.

Paigaldatakse uus tuulekoja tuletõkkeuks EI 30, s200 ning uus keldri sissepääsu tuletõkkeuks EI 45, s200.

Hoovipoolsed sissepääsu välisuksed peavad olema varustatud:

• suure pinnaga kirgasklaasiga;

• lukusüsteemiga (nt ASSA või Abloy);

• uksesulguriga;

• väljastpoolt ja seestpoolt lingiga.

Lävepaku kõrgus ei tohi ületada 25 mm.

Trepikoja parklapoolsed välisuksed varustatakse läbipääsusüsteemiga( kood+kiip).

Fonosüsteemi paneel peab sisaldama visuaalset väljundit, mis teavitab ukse avanemisest. Klahvistik peab

olema reljeefne ja kombatav või varustatud Braille kirjaga.

Kõikide korterite uksed asendatakse korteri poole avanevate EI30 tulepüsivuse ja S200 suitsupidavusega

ustega (värvitud puitkilpuks, heliisolatsiooniindeks Rw vähemalt 38 dB, uksesilmaga).

Korteriuste palede taastamisel kasutada olemasoleva viimistlusega sobiva viimistlusega lengilaiendeid ning

teisele poole paigaldada katteliistud. Kui ukse uus asukoht tingib vajaduse täita põrandas olemasolevaid

uksekinnituste või lengide avasid, kuulub nende avade täitmine tööde mahtu.

Kilbiruumile paigaldatakse uus tuletõkkeuks klassiga EI45-S200. Soojussõlmeruumile paigaldatakse uued

siledad terasuksed. WC-ruumidele paigaldatakse uued siledad terasuksed. Uste asukohad on näidatud

keldrikorruse plaanidel.

Kõik uued evakuatsiooniteele või evakuatsioonitrepikotta avanevad uksed peavad vastama

suitsupidavusklassile S200.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 26 / 38

Kõik uued lukud peavad olema sarjastatud ning varustatud seespool väändenupu või lingiga.

Välisuksed ja üldkasutatavate ruumide uksed tuleb varustada uksesulguritega.

Kõikide uste lukud sarjastatakse ning igale korterile antakse neli võtit.

5.9 Lodžad

Projekteerimise ajal konstruktsioone ei avatud.

Põrandatelt eemaldatakse vana amortiseerunud tasandusvalu kiht ning soojustatakse alt ja pealt.

Põrandapaneelide peale paigaldada 50x50 mm sügavimmutatud puitprussid, mille vahele paigaldada 50

mm paksune EPS 60 soojustuskiht. Selle peale paigaldada veekindel vineer 18 mm, SBS kate ning

terrassilaudadest rest. Lodžade põrandapaneelid soojustada alt 50 mm paksuse mineraalvillaga, mis

paigaldada 50x50 mm sügavimmutatud prusside vahele. Seejärel paigaldada tuuletõkkekangas (liitekohad

teipida) ning roov 25x100 mm, millele paigaldada pindvärvitud tsementkiudplaat 8 mm (sama värvi seintega

värvitud). Lodža põrandapaneele pikendatakse ca 100-150 mm võrra. Pikenduse rajamiseks ehitatakse

50×100 mm ja 50x50 mm immutatud prussidest karkass, mis täidetakse mineraalvillaga. Konstruktsioon

kaetakse küljelt veekindla vineeriga.

Lodžade välisseinad soojustatakse mineraalvillaga (λ ≤ 0,036 W/mK, nt Paroc Linio 10; vt tabel 3) paksusega

150 mm.

Lodžade külmseinad soojustatakse 50 mm ning trepikojaga piirnevad seinad 100 mm paksuse

mineraalvillaga.

Lodžade külgseinte esiotsad soojustatakse 300 mm paksuse mineraalvillaga analoogselt sissepääsude

välisseintega.

Pärast soojustuskihi paigaldamist armeeritakse pinnad ning viimistletakse toonitud silikoonkrohviga.

Fassaad viimistletakse toonitud silikoonkrohviga vastavalt hoone vaadetel esitatud värvilahendusele.

Olemasolevad lodžade piirded demonteeritakse. Paigaldatakse uued 70x30 alumiiniumkonstruktsioonist

piirded (kõrgus uuest põrandapinnast 1 m), mis kaetakse 6 mm karastatud ja matistatud toonklaasiga.

Piirded kinnitada täiendavalt külgnevate tarindite külge kinnitusnurgikutega. Lodžadele paigaldada

lükandklaasidena raamideta toonitud karastatud klaasiga lükandklaaside süsteem tihenditega. Lodžade

klaasid on 90 % ulatuses on avatavad ja kergesti purustatavad.

Materjalide paigaldamisel lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Kõik kinnitusvahendid peavad

vastama C3 keskkonnaklassile. Kinnitusnurgikute tsingikihi paksus peab olema vähemalt 275 g/m².

Esialgsed lahendused on antud graafilises osas.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 27 / 38

5.10 Muud tööd

- Korterites asuvate vee- ja kanalisatsioonišahtide avamine ja sulgemine kuulub töövõttu. Sulgemiseks

ehitatakse kipsseina tagune karkass ning paigaldatakse kipsplaat, mis on varustatud vähemalt 300×300 mm

suuruse teenindusluugiga. Kruvipead, vuugid ja üleminekud pahteldatakse tasaseks ning kogu pind

värvitakse valgeks. Eelnevalt plaaditud pinnad taastatakse kindla kipsi ja kruntvärviga.

- Radiaatorite tagused pindade viimistlusena nähakse ette kogu seina viimistlemine.

- Sissepääsude juurde majaesises osas paigaldatakse 4-kohalised jalgrattahoidjad.

Hoone tehnilised näitajad

Otstarve: 11222 – muu kolme või enama korteriga elamu

Pikkus: 71,9 m

Laius: 12,1 m

Kõrgus: 11,6 m

Ehitisealune pind: 856,7 m²

Maapealsete korruste arv: 3

Maa-aluste korruste arv: -1

Suletud netopind: 2155,1 m²

Köetav pind: 1796,9 m²

Eluruumide pind: 1564,1 m²

Üldkasutatav pind 534,2 m²

Maapealse osa maht: 9067 m³

Maht: 9929 m³

Projekteeritud kasutusiga: Pideva hoolduse korral 50 aastat

Tabel 1. Hoone tehnilised näitajad

Käesoleva projektiga esitatakse õiged projektijärgsed andmed.

Tsementkiudplaadi tehnilised parameetrid

Parameeter Ühik Näitaja

Tihedus kuivana Kg/m3 1450

Painde elastsusmoodul N/mm2 15000

Paindetugevus, märg risti MPa 15

Paindetugevus, märg paralleelselt MPa 18

Külmakindlus Tsüklit 100

Kasutustemperatuur Kraadi -40 kuni 80

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 28 / 38

Veeimavus % (24 h 105° C) ≤30

Niiskuspaisumine mm/m (30/90 % RH) 3

Soojuspaisumine mm/m C° 0,01

Veeauru läbilaskvus Ng/m2s 200

Tuletundlikkus EN13501 A2-s1,d0

Tabel 2. Tsementkiudplaadi tehnilised parameetrid

Soojustusmaterjalide tehnilised näitajad

Soojustusmaterjal Soojuserijuhtivus Tihedus Survetugevus Märkus

Jäik klaaskiudvill

pinnakattega

mineraalvillaplaat

0,037 W/m*K 160 kg/m3 40 kPa Nt Paroc SSB 2t –

ventilatsiooniseadme alus,

Vahtpolüstüreen 0,037W/m*K 22 kg/m3 120 kPa

(lühiajaline)

Nt EPS 120 Perimeeter –

sokkel, vundament

Pehme

pinnakatteta

mineraalvill

0,037W/m*K NPD NPD Nt Paroc Ultra –

ventilatsioonikamber

Tuuletõkkekips 0,25 W/m*K 726 kg/m3 NPD Nt Knauf KTS - välisseinad

Puistevill 0,041 W/m*K 22 kg/m3 NPD Nt Isover KV - pööning

Pehme mineraalvill 0,037W/m*K 25 kg/m3 NPD Nt Isover Standard Roll 37–

Seinad

Vahtpolüstüreen 0,039 W/m*K 13,5 kg/m3 60 kPa

(lühiajaline)

Nt EPS 60

Krohvitav

mineraalvillaplaat

0,036 W/m*K 80 kg/m3 20 kPa Nt Paroc Linio 10 –lodža

seinad

Tabel 3. Soojustusmaterjalide tehnilised näitajad

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 29 / 38

6 TEHNOSÜSTEEMID

6.1 Küte ja soojusvarustus

Hoone soojusvarustus (küte, ventilatsiooni kalorifeer, soe tarbevesi) lahendatakse maasoojuspumba baasil.

Soojussõlm koos soojuspumbaga ja veeboileritega paigaldatakse keldrikorrusele. Kinnistule paigaldatakse

pinnasekollektor.

Soojussõlme rühmade arvutuslikud võimsused:

- Radiaatorküttesüsteem 61 kW

- Ventilatsioonikalorifeer 22 kW

Olemasolev küttesüsteem demonteeritakse.

Lisakütteks on ettenähtud elektrikatel. Tarbevee valmistamiseks on ette nähtud tarbeveeboilerid. Lisaks

varustada soojussõlm akumulatsioonipaagiga.

Rajatakse kahetoru küttesüsteem: plekkradiaatorid, dünaamilised eelseadeventiilid ja piirajatega

varustatud termopead (18-23°C). Paigaldatakse uued küttesüsteemi magistraalid, püstikud ja küttekehade

ühendustorustikud galvaniseeritud teraspresstorustikust koos vajaliku armatuuriga avatuna ruumide

seintele. Trepikojad on küttesüsteemiga köetavad.

6.2 Ventilatsioon

Pööningule projekteeritakse vastuvoolu plaatsoojustagastiga ventilatsiooniseade, mis varustatakse

mürasummutajatega nii hoone, kui ka väliskeskkonna poole peal. Ventilatsiooniseadme soojustagastuse

määr ≥80%, SFP<1.8 kW/(m³/s). Soojusvaheti sulatamine toimub sektsioonide kaupa, seade varustatakse

vee baasil (30% glükooli segu) järelküttega. Ventilatsiooniseadme ümber ehitatakse EI60 tulepüsivusega

kamber.

Hoone mehhaanilise ventilatsiooni arvutuslik õhuhulk on 730 l/s. Seadmest kuni jaotuskollektoriteni

paigaldatakse kuumtsingitud terasplekist kanalid. Pööningu magistraalkanalid paigaldatakse valdavalt

pööningu soojustuse sisse, osaliselt paigaldatakse magistraalid soojustusest väljapoole ja isoleeritakse

100mm (50+50) fooliumkattega soojusisolatsiooniga. Jaotuskastidest edasi kuni iga sissepuhkepunktini

paigaldatakse HDPE materjalist ventilatsioonikanalid, mis on ette nähtud paigaldada mineraalvillast

soojustuskihi sisse. Välisseintel paigaldatakse HDPE kanalid seina välispinnale soojustuskihi alla. Köökide ja

sansõlmede väljatõmme lahendatakse plekk-õhukanalist püstakute abil. Püstakud paigaldatakse

veevarustuse ja kanalisatsiooni šahti. Korterid eraldatakse tuletõkkeklappidega ja mürasummutajatega.

Osaliselt paigaldatakse õhukanalid WC ja vannitoa lae alla. Otsakorterite väljatõmmete ühendused teostada

jaotuskastidega ja paigaldada kanalid seina välispinnale, samal põhimõttel nagu sissepuhkel. Olemasolevad

köökide ventilatsiooni lõõrid jäetakse köögikubude teenindamiseks. Kubude lõõride ühendustele

paigaldatakse kanalisisesed tuletõkke- ja tagasilöögiklapid.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 30 / 38

Trepikoja väljatõmme ühendatakse tsentraalse süsteemiga, õhu kompenseerimine värskeõhuklappide

kaudu. Keldri õhuvahetuse intensiivistamiseks nähakse ette värskeõhuklapid. Projektivälised

mittekasutatavad ventilatsiooniavad suletakse kogu hoones.

6.3 Vesi ja kanalisatsioon

Renoveeritakse veevarustuse magistraalosad ja püstikud ning rajatakse tsentraalne sooja tarbevee

süsteem. Töövõtu piiriks on korterite veemõõdusõlmed ühelt poolt ja hoone veemõõdusõlm teiselt poolt.

Korterpõhised veeboilerid demonteeritakse. Süsteem monteeritakse Alupex torudest. Paigaldatakse

kaugloetavad veemõõtjad.

Renoveeritakse olmekanalisatsiooni magistraalosad ja püstikud. Töövõtu piiriks on korterite ühendused

süsteemiga ühelt poolt ja ühendused olemasolevate esimeste kanalisatsioonikaevudega teiselt poolt.

Süsteem monteeritakse PP torudest, püstakud mürasummutavatest PP torudest. Soojussõlme ruumi

paigaldatakse põrandatrapp.

Keldrikorrusele nähakse ette vajalik sanitaartehnika nii WC-desse kui tsiviilkaitseruumi.

Välisvõrgu osas lahendatakse olmekanalisatsioon kuni liitumispunktini.

6.4 Elektrisüsteem ja automaatika

Hoone otsaseinas oleva liitumiskilbi ümbertõstmine tellitakse võrguvaldajalt ning ei lahendata käesoleva

projekteerimise raames.

Peajaotuskilp rekonstrueeritakse. Üldkasutatavates ruumides paiknevate elektri- ja sidekilpide uksed

vahetatakse uute vastu ning korruste jaotuskilbid renoveeritakse. Trepikoja korruse kilpidesse

paigaldatakse uued korterite kaugloetavad elektriarvestid. Elektri magistraalid vahetatakse täies mahus.

Rekonstrueeritakse maandus ja potentsiaaliühtlustus.

Kasutusest väljasolev kaabeldus eemaldatakse ning kasutuses olev kaabeldus paigaldatakse seina peale

karbikutesse. Elektrisüsteemide rajamise ja rekonstrueerimisega rikutud siseviimistlus taastatakse.

Trepikodadesse paigaldatakse uued sisseehitatud akuga liikumisanduriga evakuatsioonivalgustid

valgustustihedusega 1 lx igale korrusele ning välisuste juurde; elektrikatkestuse korral on toimeaeg 1 h.

Kilbiruumi ja soojussõlmeruumi paigaldatakse sisseehitatud akuga ohtliku tööpiirkonna valgustid

valgustustihedusega 5 lx autonoomse toimeajaga 3 h. Lahendatakse lisanduvate tehnoseadmete ning

suitsueemaldusmootorite elektritoide. Suitsueemaldusmootorite juhtimiseks paigaldatakse sissepääsude

juurde juhtnupud ning trepikoja viimase korruse lakke suitsuandur, mis on seotud

suitsueemalduskeskusega.

Hoone varustatakse uue läbipääsusüsteemiga (kood + kiip); välispaneelid paigaldatakse ainult maja esisele

küljele välisuste kõrvale ning trepikoja välisustele paigaldatakse elektrilised vasturauad. Välissüsteemi

paneelil peab olema visuaalne väljund ukse avanemise kohta ning klahvistik peab olema reljeefne ja

kombatav või Braille kirjas.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 31 / 38

Sissepääsu juurde paigaldatakse liikumis- ja hämaraanduriga juhitavad LED välisvalgustid — kaks valgusti

trepikoja kohta (maja ees ja taga trepikoja uks). Üldkasutatavates ruumides ja pööningul vahetatakse

valgustid uute LED valgustite vastu; juhtimine toimub liikumisanduritega (va tsiviilkaitseruum ja wc-d).

Hoonele nähakse ette välise toiteallika (generaatori) ühendamise võimalus soojussõlme toite tarbeks.

Tehnosüsteemide juhtimiseks ja jälgimiseks jääb seadmete tootjapoolsed automaatikalahendused - nii

maakütte soojuspump kui ka ventilatsiooniseade ühendatakse cat kaablitega, mis veetakse keldrikorrusele

kilbiruumi.

Hoonest kuni parklani veetakse kaablikaitsetorud perspektiivsete autolaadijate jaoks.

6.5 Päikeseelektrijaam

Hoone katusele projekteeritakse päikeseelektrijaam koguvõimsusega 30 kW. Päikeseelektrijaamale

nähakse ette hübriidinverter.

Päikeseelektrijaama salvestusmaht 100 kW.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 32 / 38

7 TULEOHUTUSNÕUDED

7.1 Normdokumendid

• Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus“ (kehtiv alates 01.09.2010);

• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (kehtiv alates

22.0.2024);

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (kehtiv alates

01.03.2021);

• Standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• VV 02.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“

(Lisa 1) (kehtiv alates 01.07.2024);

• EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

• EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid“;

• EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus“;

• EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• EVS-EN 12845:2015+A2:2026 „Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed sprinklerisüsteemid.

Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus“;

• EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;

• EVS-EN 1838:2025 „Valgustehnika. Hädavalgustus“;

• EVS-EN 50172:2024 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“;

• EVS 919:2020 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“;

7.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Hoone tuleohutusklass: TP-2

Hoone kasutusviisid: I – kolme ja enama korteriga elamu

Hoone kasutusotstarve: 11222 – muu kolme või enama korteriga elamu

Korruste arv: 3

7.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

7.3.1 Tuleohutuskujad

Normidega ettenähtud tuleohutuskujad (vähemalt 8 m) ümberkaudsete hooneteni on tagatud. Hoone

välisseinad soojustatakse mineraalvillaga, mille tuletundlikkuse klass on vähemalt A2-s1,d0.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 33 / 38

7.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Eluruumidega korruste tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus on EI60.

Keldrikorruse tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus on EI90.

Eluruumidega korruste tuletõkketarindites asuvate avatäidete tulepüsivus on pool tarindi tulepüsivusest

ehk EI30.

Keldrikorruse tuletõkketarindites asuvate avatäidete tulepüsivus on pool tarindi tulepüsivusest ehk EI45.

Eluruumidega korruste jäigastavate konstruktsioonide tulepüsivus on R60.

Keldrikorruse jäigastavate konstruktsioonide tulepüsivus on määruse järgselt R120. Tingituna asjaolust, et

tegemist on olemasoleva hoonega, siis eelduslikult ei ole keldrikorruse vahelae osas R120 tagatud ning

antud olukord säilib projekteerimise raames.

Tuletõkkeuste suitsupidavus on S200.

7.3.3 Põlemiskoormus

Kuni 600 MJ/m2, keldris 600-1200 MJ/m2.

7.3.4 Muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid

Hoone välisseinad on plokkidest. Vahelaed on raudbetoonpaneelidest.

TP-2 klassi ehitise välissein peab üldjuhul vastama vähemalt klassile B-s1,d0. Kasutatakse mineraalvilla,

mille tuletundlikkuse klass on vähemalt A2-s1,d0.

Kõikide tuletõkkeuste suitsupidavus S200.

7.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Hoones moodustavad tuletõkkesektsioonid kelder, pööning, trepikojad ja iga korter eraldi. Keldrikorrusel

moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni kilbiruum. Pööningul moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni

ventilatsioonikamber.

Korterite uksed käesoleva projekti raames vahetatakse, siis uute uste tulepüsivus peab olema EI30 ning

suitsupidavus S200.

7.5 Tuletundlikkus

Põrandad: Nõudeid ei

esitata

Seinad ja lagi: Ds2,d2

Välisseinte välispinnad: B,d0

Katusekate: BROOF(t2-t4)

Keldri seinad ja laed: B-s1,d0

Keldri põrand: DFL-s1

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 34 / 38

Tehnoruumi( katlaruumi) seinad ja laed: B-s1,d0

Tehnoruumi( katlaruumi) põrand: A2FL-s1

Evakuatsioonitee seinad ja laed: B-s1,d0

Evakuatsioonitee põrandad: DFL-s1

Kaablite tuletundlikkus hoones va evakuatsioonitee: Dca-s2,d2,a2

Kaablite tuletundlikkus evakuatsiooniteel: Cca-s1,d1,a2

Õhutuspilu välispind B,d0

Õhutuspilu sisepind B-s1, d0

(1) Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või

laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0

tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele.

(2) Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või

laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama

vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:

1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;

2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;

3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.

7.6 Evakuatsioonilahendus

7.6.1 Maksimaalne inimeste arv

Hoonet kasutavate inimeste arv :

- I kasutusviis – eluruumid – ei ole piiratud

7.6.2 Evakuatsiooniteed ja –väljapääsud

Evakuatsioon toimub läbi keldri välisuste. Evakuatsiooniväljapääsud peavad olema ilma võtmeta avatavad.

Trepikodades on akudega (minimaalne toimeaeg akutoitel 1 tund) varustatud liikumisanduriga valgustid,

mis valgustavad evakuatsiooniteed. Keldris on käiguteedel valgustid, mis valgustavad evakuatsiooniteed.

Keldri tehnoruumides on ohtliku tööpiirkonna valgustid, mis töötavad elektrikatkestuse korral

autonoomselt minimaalselt 3 tundi. Täidetud peab olema nõue Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17

”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded” § 32 lg 2 p 4.

Trepikoja sissepääsu lähistel peab paiknema silt, kuhu on kantud info, mis numbriga korterid antud

trepikojas asuvad. Korterite uksed peavad olema nummerdatud.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 35 / 38

Evakuatsiooniukse valgusava minimaalkõrguseks on pealmaakorrustel vähemalt 2000 millimeetrit,

pööningul ja keldris vähemalt 1800 millimeetrit. Evakuatsioonitee laius peab üldjuhul olema vähemalt 1,2

m. Evakuatsioonitee trepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada evakuatsiooniteed ega takistada

evakuatsiooni.

Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja laius

500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit.

7.6.3 Juurdepääs keldrisse ja katusele

Keldrisse pääseb igast trepikojast. Pööningule pääseb äärmistest trepikodadest mööda kohtkindlat redelit.

Katusele pääseb pööningult mööda kohtkindlat redelit.

7.7 Tuleohutuspaigaldised

Paigaldada autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid igasse korterisse (iga korteri omanik peab ise

tagama).

7.7.1 Suitsueemaldamine

Suitsu eemaldamiseks varustatakse trepikodade ülemised aknad suitsuärastusmootoritega.

Suitsuärastusmootorite toitenupud paigaldatakse trepikojas sissepääsuuste lähedusse ja viimasele

korrusele.

Säilib olemasolev lahendus - suitsu ning soojust on võimalik eemaldada uste ning akende kaudu.

Keldrikorruse suitsuärastus tagatakse avatavate akendega. Lähtutakse põhimõttest, et keldrikorruse

suitsuärastuseks vajalik avatäidete pind on 1% tuletõkkesektsiooni põrandapinnast.

7.8 Tehnosüsteemide tuleohutus

Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50%

tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast.

7.8.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Ventilatsioonisüsteemi tuletõkestitena tuleb kasutada EI tüübikinnitust omavaid tuletõkesteid, mille

tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusajast.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 36 / 38

Väljatõmbeplafoonideks kasutada üldjuhul tuletõkke väljatõmbeplafoone (näit. KSO-F tüübi plafoonid).

Juhul, kui korteri ühendus on varustatud tuletõkkeklapiga, ei ole tuletõkke plafoonide kasutamine vajalik.

Iga väljatõmbekanali (juhul, kui ei ole kasutatud tuletõkke plafooni) korterisse sisenemisel paigaldada

kanalisisene tuletõkkeklapp, näiteks Systemair PKI-C EI60. Iga tuleklapi juurde paigaldada puhastusluuk või

jätta teenindamisvõimalus eemaldatava plafooni kaudu. Toru läbimineku tulepüsivus peab olema vähemalt

½ läbitava tarindi tulepüsivusest (korterite tulepüsivus EI60).

Korteri iga ühendus on varustatud tuletõkkeklapiga.

7.8.2 Kütteseadmete tuleohutus

Hoones on tsentraalne keskküte.

Püstikute läbiminekul vahelagedest kasutada hülsstorusid ning läbiminekuavad täita tuletõkkemastiksiga,

et oleks tagatud ½ tulepüsivus (korteritel tulepüsivus EI60, keldrikorruse tulepüsivus EI90).

Küttevee jaotustorustik paikneb keldris ning läbib kõiki elamusektsioonide keldriruume.

Küttepüstikute torud läbivad erinevate korruste korterite põrandaid ja lagesid. Iga korter moodustab

omaette tuletõkkesektsiooni EI60.

Torude tuletõkkesektsioonidest läbiviigud tihendatakse nii et tarindi läbiviigu tulepüsivus oleks vähemalt ½

läbitava tarindi tulepüsivusest, kuid mitte vähem kui EI30.

7.8.3 Vee ja kanalisatsiooni tuleohutus

Keldriosa moodustab ühe tuletõkkesektsiooni (EI90). Iga korter moodustab omaette tuletõkkesektsiooni,

mille tulepüsivus on EI60. Tarbeveetorude läbiviigud läbi tuletõkkesektsioonide tihendada materjalidega,

mis tagavad läbiva tarindi vähemalt ½ tulepüsivuse. Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldada kanalisatsooni

torustikele tuletõkkemansetid, mille tulepüsivus on vähemalt ½ läbitava tarindi tulepüsivusest.

7.8.4 Päikesepaneelide tuleohutus

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvestada teiste tehnosüsteemide toimimiseks vajaliku ruumiga ning

vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks.

Päikesepaneelide minimaalsed kaugused suitsueemaldusseadmetest on:

- Suitsuluukidest 1 m. Juurdepääsutee laius suitsuluugini peab olema min 0,8 m - Vertikaalse suitsueemalduse väljapuhketoru otsast 1 m - Horisontaalselt paigaldatud väljapuhketoru otsast 5 m

Kuna antud juhul hoonel piksekaitsesüsteem katusel puudub ja piksekaitsekomplekt PV süsteemile ei ole

kohustuslik, siis antud projektiga seda ei lahendata.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 37 / 38

Projekteeritud PV paneelide gruppide maksimaalne pindala on alla lubatud 300 m2 ning erinevate tsoonide

vahele on jäetud vaba ruumi min 1 m. laiuselt. Juurdepääsuteed tsooni teiste seadmeteni on min 0,8 m

laiad.

Kõik pinge alla jäävad kaablid on kogu oma kulgemistee jooksul paigaldatud kõrisse/renni või kaabliredelile.

Pinge all olevad kaablid on tähistatud mõlemas kaabli otsas ja ligipääsetavates kohtades korrustel

kontrastse sildiga „PV“. Kui kaabel kulgeb korruste vahel kinnises šahtis, ei ole tähistus selles osas vajalik.

Hoone peakilbi või inverteri juurde tuleb ette näha koht päikeseelektri paigaldise

projektdokumentatsioonile. Projektdokumentatsioon peab sisaldama järgmisi dokumente: paigaldusplaani

(pealtvaade), paigaldise struktuurskeemi, kaabliteede asukohta.

Päikeseelektri paigaldisel on ette nähtud ohutu lahutusvõimalus järgmistes punktides: liitumiskilbis,

peakilbis/jaotuskilbis ja inverteri juures.

7.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästemeeskond pääseb ehitise juurde Uusna tänavalt. Hoone on lõunast ja idast ligipääsetav.

7.10 Tuletõrje veevarustus

Lähim veevõtukoht on nr 2857 Saareküla tee lähedal ning mille kaugus käsitletavast hoonest mööda teed

on ligikaudu 420 m. Nõutav veevooluhulk 10 l/s 3 h jooksul on tagatud.

Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks | Eelprojekt

Uusna tn 20, Uusna, Viljandi vald, Viljandi maakond| Projekti number: P-16/06/26

Eesti Soojustusprojekt OÜ | Koostas: Kristina Vinogradina | Kontrollis: K. Kepp, K.Vinogradina 26.10.2026 | 38 / 38

Koostas (projekteerija): Kontrollis (arhitekt): Kontrollis (insener):

Kristina Vinogradina Kaido Kepp Kristina Vinogradina

…………………… …………………… ……………………

(allkiri) (allkiri) (allkiri)

Olemasolev veetorustik

Olemasolev kanalisatsiooni torustik

Olemasolev kanalisatsioonikaev

Ol. olev haljasala ja haljastus

Olemasolev tee

Olemasolev madalpingekaabel kaablikanalis

Olemasolev sidekanalisatsioon

HOONE TEHNILISED NÄITAJAD Suletud netopind 2155,1 m² Korruselisus 3 Ehitisealune pindala 856,7 m² Kõrgus 11,6 m Pikkus 71,9 m Laius 12,1 m Hoone tuleohutusklass TP-2

KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD Kinnistu pindala 16538 m² Täisehitusprotsent 5,2 % Sihtotstarve 100 % elamumaa Katastritunnus 89201:005:1600

Käsitletav hoone

Juurdepääs kinnistule

Projekteeritav sillutisriba

Krundi piir

Olemasolev tänavavalgusti Käsitletava hoone sissepääs

Jalrattahoidja neljakohaline

Perspektiivne laadimistaristu ( juhtmetaristu) Elektrikilp

Projekteeritav betoonist sadeveerenn

Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 03.05.23

Objekt:

Joonise nimetus:

TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN

UUSNA TEE 20 Viljandi maakond, Viljandi vald, Uusna küla, Uusna tee 20

Leht:Staadium:Töö nr: Kuupäev: 03.05.23807-21 GEODEESIA

Projektijuht:

Geodeet:

Kristjan Veia

1

Kevin Knjazev

Mõõtkava: 1:500

Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev liiklusmärk

M1M1M1M1M1M1M1M1M1

M1M1M1M1M1M1M1M1M1

M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1 M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1M1

M1 M1 M1 M1 M1 M1 Projekteeritud maakollektori magistraaltoru Projekteeritud maakollektori toru Projekteeritud hülsstoru

Projekteeritud maakollektori jaotuskaev Likvideeritud objekt

Projekteeritav konstruktsioon

Projekteeritav 400x400 mm kõnniteeplaatidest tee

Taastatav asfalttee

Taastatav killustiktee

Olemasolev veekaev

Olemasolev sidevõrgu kaev

Maja taga olemasoleva pinnakatte ja kõnniteeplaatide eemaldus

KUUPÄEV

KUUPÄEV

JOONISE NIMETUS

MÕÕTKAVAJOONISE NR

TELLIJA / ESINDAJA

OBJEKT

AADRESS

PROJEKTI ETAPPPROJEKTI NR REV

0 Fortuuna 11 50603 Tartu, +372 55 563 689 [email protected] www.soojustusprojekt.ee

PROJEKTEERIJA ALLKIRI

ALLKIRIARHITEKT

K.Vinogradina

Kaido Kepp

08.10.2026

08.10.2026

ASENDIPLAAN

P-16/06/26

KORTERELAMU

Viljandi maakond, Viljandi vald, Uusna küla, Uusna tee 20

EELPROJEKT

Viljandi maakond, Uusna küla, Uusna tee 20 KÜ

01

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viljandi Vallavalitsus

[email protected]

Sakala tn 1

Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101,

Viljandi maakond

Teie 30.10.2026

Meie 03.11.2026 nr 7.1-2/26/19361-2

Uusna tee 20 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Viljandi maakonna Viljandi valla Uusna küla

Uusna tee 20 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 575177, EHR kood nr 112013657).

Kinnistu (katastritunnus 89201:005:1600) asub riigitee nr 24143 Uusna tee km 1,09 - 1,19

kaitsevööndis. Ehitusluba taotletakse kortermaja renoveerimiseks. Ehitusloa aluseks on

„Ehitusprojekt korterelamu rekonstrueerimiseks. Viljandi maakond ,Viljandi vald, Uusna küla,

Uusna tee 20“ projekt (peaprojekteerija Eesti Soojustusprojekt OÜ, töö nr P-16/06/26).

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu km 1,16.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 575177) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

1. P160626_EP_AA-0-01_seletuskiri

2. P160626_EP_AS-4-01_asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]