Projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 asuva ristmiku rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa 1. Projekteeritava riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 asuva teelõigu asukohaskeem

Km 125,8

Kraav-1

Ehituse kinnistu detailplaneering (Kehtiv)

Tila külas asuvate Pajuveere ja Tärmiääre kinnistute detailplaneering (Kehtiv)

Kuusisoo tee

Kruusa

943 943

Põrkepiire tõsta ümber.

Põrkepiire tõsta ümber. 531s

2

2

1 1

Proj truup Ø800

L=26.7; i=0.5%

Hsv=61.54; Hvv=61.40

Proj truup Ø400

L=9.7; i=1.0%

Hsv=61.20; Hvv=61.10

Proj truup Ø800

L=9.0; i=1.1%

Hsv=61.25; Hvv=61.15

Olol. truubid

(vert. asukoht orienteeruv)

951

953

Ri igi

tee nr

3

1.25 Tugipeenar

0.50 3.25 Sõidurada

3.25 Sõidurada

0.50 1.25 Tugipeenar

Sõidutee ristlõige 2-2 (70 km/h) M1:100

PK 1260+00

7.75 Eraldusriba

3.00 Persp. JJT

0.250.25

Ümbertõstetav põrkepiire

Ümbertõstetav põrkepiire

1:2 le nõlv planeerida kraavipõhjani 1:3 le nõlv planeerida kraavipõhjani

Ki nd

. p ee

na r

Ki nd

. p ee

na r

Tu gip

ee na

r

Tu gip

ee na

r

ol.olev maapind

Ri igi

tee nr

3

Sõidutee ristlõige 1-1 (70 km/h) M1:100

PK 1257+50

3.25 Sõidurada

1.50 Eraldusriba

3.00 Lisarada

3.25 Sõidurada

0.50 0.500.500.50

Ki nd

. p ee

na r

Ki nd

. p ee

na r

Tu gip

ee na

r

Tu gip

ee na

r

6.25 Eraldusriba

0.25 3.00

Persp. JJT 0.25

Tu gip

ee na

r

Tu gip

ee na

r

N

S W

E

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir

Teetööde alal paiknevad detailplaneeringute piir

Detailplaneeringute alad

Teega külgnev vaba ruum

Teemaa piiri ettepanek

Tee kaitsevöönd Projekteeritud tee telg

Projekteeritud tee servajooned

Projekteeritud tardkivist sõidutee äärekivi 150x290 (h = 12 cm)

Projekteeritud tardkivist sõidutee äärekivi (madaldatud) 150x290 (h = 0 cm)

Projekteeritud betoonplaatidest murukaitseriba (1 rida 40 x 40 cm plaate)

Projekteeritud nõlv

Projekteeritud kraav

Olemasoleva kraavi voolusuund Projekteeritud põrkepiire

Olemasolev likvideeritav põrkepiire

Projekteeritud terminal (P4)

Projekteeritud mahaviik (L = 12 m)

Olemasolev teekattemärgistus

Projekteeritud teekattemärgistus

Projekteeritud restkaev (kandiline restluuk)

Projekteeritud truup

Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkatend

Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonülekate

Projekteeritud jalgtee asfaltbetoonkatend

Projekteeritud betoonkivisillutiskatend

Projekteeritud tardkivisillutiskatend

Projekteeritud tardkivisillutiskatend

Projekteeritud tugipeenar

Projekteeritud haljasalade murukate

Projekteeritud kõrgusarv

Projekteeritud kõrgusarv restkaevul

Perspektiivne jalgtee (Ei ole käesoleva töö osa)

Likvideeritavad objektid

RK 7.00

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga

tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ümberehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Ave Kallo

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 79403:002:0126

4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Tartu vald (Kõrveküla alevik)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmik on

neljaharuline ristmik. Ristmikul on võimalik üle peatee risti

ülesõitmine. Sõidurajad on väga laiad.

Kõrveküla alevikku on võimalik ligipääs km 125,1 ja 126,5

ristmike kaudu.

Ristmikul on toimunud mitmed liiklusõnnetused.

5.1.2. Projekti eesmärk Liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa

määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

70 km/h, põhjendatud juhtudel madalam

5.1.4. Sõiduradade arv 2

5.1.5. Ristlõige Lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“.

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Projekteerida riigitee 3 km 125,8 asuva kohaliku tee Kruusa tänava (7940121)

ristmiku likvideerimine ja kohaliku tee Kuusisoo tee (7940123) ristmiku

ümberehitamine vastavalt lisas 2 toodud eskiisjoonisele. Projektlahendus täpsustub

ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.

5.2.4. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.5. Täiendavaid ristmikke projektiga mitte kavandada. Ristmike all on peetud silmas

kõiki ristmikke, sh neid, mida kuni 17.11.2023 kehtinud tee projekteerimise normide

alusel nimetati mahasõitudeks.

5.3.Kergliiklusteed

5.3.1. Lähtuda Transpordiameti juhendist „Teede projekteerimine“ ptk 7 Kergliiklustee ja

jalgrattarada.

5.4.Teega seotud rajatised (sillad, raudteeülesõidukoht jms)

5.4.1. Ei kavandata.

5.5.Teevalgustus

5.5.1. Projekteerida ristmiku valgustamine. Valgustus projekteerida vastavalt

Transpordiameti juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“.

5.6.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.6.1. Püsikatend projekteerida kasutusajaga vähemalt 30 aastat.

5.6.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.6.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa omandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.7.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.7.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.7.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8

ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

5.7.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.8.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.8.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigiteede

haljastustööd“.

5.8.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.9.EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☐ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ei kavandata.

5.10. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata.

☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata.

5.11. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☐ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☒ Ei kohaldu

Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Lisa 2. Eskiisjoonis

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. ARVAMUSED

1.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Keskkonnaamet

05.06.2026 nr 6-2/26/9512-

2

Arvamus riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

projekteerimistingimuste eelnõu, mille kohaselt on kavandatud riigitee 3 JõhviTartu-Valga tee km 125,8 ristmiku

ümberehitamine.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei jää tegevusalale kaitstavaid loodusobjekte

ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku.

Keskkonnaametil puuduvad tähelepanekud projekteerimistingimuste eelnõu kohta.

Otsus:

Lugeda, et Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõu täiendamiseks.

2 Tartu Vallavalitsus

e-kiri 22.05.2026

Olete pöördunud seoses projekteerimistingimuste menetlusega riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku

ehitusprojekti koostamiseks. Annate teada, et tee ehitustööd on teehoiukava kohaselt plaanis

2027. aastal.

Projekteerimistingimuste eelnõu juurde on lisatud ka ristmiku eskiisjoonis ja tingimustes on kirjeldatud p 5.2.2:

Projekteerida riigitee 3 km 125,8 asuva kohaliku tee Kruusa tänava (7940121) ristmiku likvideerimine ja kohaliku

tee Kruusisoo tee (7940123) ristmiku ümberehitamine vastavalt lisas 2 toodud eskiisjoonisele. Projektlahendus

täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

Anname teada, et ei nõustu Kruusa tänava tupiktänavaks kavandamisega, kuna seeläbi kaob ära oluline ühendustee

Kõrveküla aleviku keskusega.

Oleme varasemalt laual näinud ka varianti, kus ristmik on lahendatud 4-harulise ringristmikuna. Palume kaaluda

võimalust lahendada ristmik ringristmikuna ja jätta Kruusa tänav maanteele avatuks.

Nõustume kiiruse piiramisega ristmiku piirkonnas.

Lisaks anname teada, et Tartu valla üldplaneering näeb antud ristmiku piirkonda ette ka kergliiklusele mõeldud

tunneli perspektiivi. Kui tunneli alternatiiviks projekteeritakse tavaline teeületus, siis mis võtetega tagatakse

kergliiklejate turvaline ristmikuületus?

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Olemasolevas olukorras puudub Kuusisoo tee suunal läbiv

kergliiklustee, kuhu kergliiklejad põhimaantee äärde

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

kavandatavalt kergliiklusteelt võiksid suunduda, mistõttu pole

põhjendatud kergliiklustunneli kavandamine. Samas võimaldab

Kuusisoo teele pöördeks vasakpöörderaja kavandamine rajada

ohutussaare kergliiklejatele riigitee ületuseks, mis olemasoleva

liiklussageduse juures on teede projekteerimise juhendi ja ka

liiklusohutuse eksperthinnangute alusel sobiv lahendus ning

võimaldab teed ületada ühe sõiduraja kaupa. Kavandatav

lahendus ei välista kergliiklustunneli rajamist tulevikus.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

3 Telia Eesti AS

19.05.2026 nr EC.1-

5.1/710-1

Transpordiamet Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti projekteeritavas alas paiknevad

Teliale kuuluvad sideehitised.

Projekteerimiseks võtta siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks tehnilised tingimused Telia

„Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja maaomanikule - Telia kaudu.

Tegutsemiseks siderajatiste kaitsevööndis, tuleb see kooskõlastada järelevalvega ja võtta selleks vastav

tegutsemisluba Telia „Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja maaomanikule - Telia kaudu.

Otsus:

Taotleda projekteerimisel Telia Eesti AS-lt tehnilised tingimused

siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks.

4 AS Gaasivõrk

03.07.2026 nr 3-7/703-26

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 125,8 ristmikul (79403:002:0126) kinnistul on AS-i Gaasivõrk

gaasipaigaldiste kaitsevöönd.

Enne projekteerimist on vaja taotleda AS-lt Gaasivõrk projekteerimistingimusi projekteerimise planeerimiseks

gaasipaigaldise kaitsevööndis. Projekteerimistingimuste taotlemiseks saata päring e-mail: [email protected] .

Projekteerimistingimuste väljastamine on tasuline teenus vastavalt kehtivale hinnakirjale millega on võimalik

tutvuda meie kodulehel:

https://gaasivork.ee/wp-content/uploads/AS_Gaasivork_teenuste_hinnakiri.pdf

Otsus:

Enne projekteerimist taotleda AS Gaasivõrgu

projekteerimistingimused.

5 AS Tartu Veevärk

28.05.2026 INF/26082102

Palute AS Tartu Veevärk seisukohta riigitee ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõule.

Projekteeritaval alal ei asu olemasolevat ASile Tartu Veevärk kuuluvat taristut. Tartu vallas paiknevad

sademeveesüsteemid kuuluvad kohalikule omavalitsusele.

Edastatud projekteerimistingimuste punktis 5.6.2 on muuhulgas hästi käsitletud meile oluline teema vete ära

juhtimise kohta. Kui sademe- ja pinnasevee käitlemine on korraldatud väheneb risk, et liigvett hakatakse hiljem

reoveekanalisatsiooni abil lahendama.

Oleme tingimuste eelnõu üle vaadanud ja ei oma vastuväiteid nende määramiseks.

Otsus:

Lugeda, et AS Tartu Veevärgil puuduvad ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõu täiendamiseks.

6 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus

28.05.2026 nr 4112-

1.17/152

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA099. Projekteerimisel taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt

projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see Eesti Lairiba Arenduse SA

võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

Otsus:

Taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt projekteerimise tehnilised

tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see Eesti Lairiba

Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu.

1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Samas sõnastuses kirja

on saatnud järgnevad

isikud:

Pärna tn 33

79403:002:0923

Tutvusin Transpordiameti 18.05.2026 kirjaga nr 8-1/26-055/8621-1 ning esitan järgneva arvamuse riigitee 3 Jõhvi–

Tartu–Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu kohta.

Olen vastu kavandatavale lahendusele, mille kohaselt suletakse Kõrveküla alevikus Kruusa tänava ühendus

riigiteega nr 3.

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

H.M.

Kõrveküla elanik

M.S

Kõrveküla elanik

P.T

Kõrveküla elanik

T.V.

Kõrveküla elanik

J. J.

Kõrveküla elanik

K.R.

Kõrveküla elanik

T.L.

Kõrveküla elanik

T.S.

Kõrveküla elanik

M.S.

Mõistan Transpordiameti eesmärki tõsta liiklusohutuse taset riigiteel, kuid leian, et ristmiku täieliku sulgemise

mõju ei ole hinnatud piisavalt laias piirkondlikus vaates ning kavandatav lahendus ei pruugi olla eesmärgi

saavutamiseks kõige tasakaalustatum ega proportsionaalsem meede.

Liiklusohutust tuleb hinnata kogu liiklussüsteemi vaates

Projekteerimistingimuste menetluse eesmärk on liiklusohutuse parandamine. Samas ei saa liiklusohutust hinnata

üksnes ühe ristmiku toimimise põhjal.

Kruusa tänava ristmiku sulgemise tulemusena suunatakse märkimisväärne osa liiklusest ümber Vasula tee kaudu

Kõrveküla keskusesse. See tähendab liikluskoormuse suurenemist piirkonnas, kus liiguvad igapäevaselt

kooliõpilased, lasteaialapsed koos saatjatega, jalgratturid ning jalgsi liikuvad elanikud.

Seetõttu võib liiklusohutuse paranemine ühes punktis kaasa tuua liiklusohutuse halvenemise teistes kohtades.

Liiklusohutuse hindamisel tuleb arvestada kogu liiklusvõrgu toimimist ning kõikide liiklejate ohutust.

Liikluskoormus viiakse riigiteelt asula sisse

Kruusa tänava ristmik täidab olulist ühendusfunktsiooni Tila küla, Kruusisoo piirkonna ja Kõrveküla keskuse

vahel.

Praegu hajutab see ühendus liiklust mitme marsruudi vahel.

Ristmiku sulgemisel koondub liiklus peamiselt Vasula tee suunale ning suureneb koormus Pärna tee ja Vasula tee

ristmikul. Eriti tuntav on mõju hommikustel tipptundidel, mil piirkonnas toimub intensiivne kooli- ja

lasteaialiiklus.

Ristmiku sulgemine ei pruugi olla proportsionaalne meede

Ristmiku täielik sulgemine on kõige ulatuslikum võimalik piirang, sest sellega likvideeritakse olemasolev ühendus

täielikult.

Avalikkusele ei ole seni selgitatud, miks ei ole liiklusohutuse parandamiseks piisavalt kaalutud järgmisi

alternatiive: piirkiiruse alandamist ristmiku piirkonnas, vasakpöörderadade rajamist, kanaliseeritud ristmiku

rajamist, ohutussaarte ehitamist, täiendavat valgustust, nähtavuse parandamist ning muid liiklusrahustavaid

meetmeid.

Kruusa tänav on oluline piirkondlik ühendustee

Kruusa tänava näol ei ole tegemist üksnes kohaliku kõrvalteega, vaid piirkondliku ühendusega, mis tagab

otseühenduse Tila küla, Kruusisoo piirkonna ja Kõrveküla keskuse vahel.

Ühenduse säilitamine hajutab liikluskoormust, parandab liiklusvõrgu töökindlust, vähendab sõltuvust üksikutest

ühendusteedest ning toetab piirkonna loogilist liikluskorraldust.

Negatiivne mõju kohalikule ettevõtlusele

Kavandatav lahendus mõjutab otseselt ka piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Eelkõige puudutab see riigitee ääres

asuvat tanklat, mille nähtavus ja ligipääsetavus halvenevad oluliselt.

Ligipääsu keerukamaks muutumine võib vähendada möödasõitjate peatusi, juhukülastusi ning kohalike elanike

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

5

tankla kasutamist.

Kõrveküla piirkonna jaoks on tegemist olulise teenusega ning selle jätkusuutlikkust mõjutavaid asjaolusid tuleb

menetluses põhjalikult hinnata.

Piirkonna arengut tuleb arvestada

Kõrveküla ja Tila piirkond kuuluvad Tartu linnaregiooni kiiremini kasvavate piirkondade hulka. Elanike arv

suureneb ning liiklusmahud kasvavad ka tulevikus.

Sellises olukorras ei ole põhjendatud olemasolevate ühenduste vähendamine. Vastupidi – piirkonna areng eeldab

liikluskoormuse hajutamist ning mitme toimiva ühendustee säilitamist.

Kokkuvõte

Leian, et Kruusa tänava ristmiku sulgemisega kaasnevad olulised negatiivsed mõjud, sealhulgas liikluskoormuse

suurenemine Kõrveküla keskuses, ummikute süvenemine tipptundidel, liiklusohutuse võimalik halvenemine

kohalikel tänavatel, piirkonna ühendatuse vähenemine, negatiivne mõju kohalikule ettevõtlusele ning vastuolu

piirkonna kasvust tulenevate arenguvajadustega.

Palun hinnata ristmiku sulgemise mõjusid kogu Kõrveküla liiklussüsteemi ulatuses ning kaaluda enne ühenduse

likvideerimist vähem piiravaid alternatiivseid lahendusi.

Leian, et olemasoleva ühenduse säilitamine ning ristmiku ohutumaks ümberehitamine oleks piirkonna elanike,

ettevõtjate ja liiklejate huve paremini arvestav lahendus kui ristmiku täielik sulgemine.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Lähtudes asjaolust, et Kuusisoo teel on suur raskeliikluse osakaal

(ca 34% ööpäevasest liiklusest), mis vajab pöörete sooritamiseks

rohkem aega, peab Transpordiamet põhjendatuks kavandada

ristmikule valgustus. Valgustatud ristmik võimaldab riigiteel

liiklejatel olukorda paremini hinnata ning suurendab seeläbi

ohutust. Lisaks paraneb ohutus ka jalakäijate jaoks, kes antud

ristmikku teeületuseks kasutavad. Projekteerimistingimustes

korrigeeritakse punkti 5.5.1 ning määratakse ülesandeks

kavandada ristmikule valgustus.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

6

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Korrigeerida projekteerimistingimuste punkt 5.5.1 järgnevalt:

„5.5.1. Projekteerida ristmiku valgustamine. Valgustus

projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede

valgustuse kavandamine“.“

4. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

2 Kõrveküla elanik

A.S.

Arvamus riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Transpordiametile

Tutvusin Transpordiameti 18.05.2026 kirjaga nr 8-1/26-055/8621-1 ning esitan järgneva arvamuse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–

Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu kohta.

Olen vastu kavandatavale lahendusele, mille kohaselt suletakse Kõrveküla alevikus Kruusa tänava ühendus riigiteega nr 3.

Mõistan Transpordiameti eesmärki tõsta liiklusohutuse taset riigiteel, kuid leian, et ristmiku täieliku sulgemise mõju ei ole

hinnatud piisavalt laias piirkondlikus vaates ning kavandatav lahendus ei pruugi olla eesmärgi saavutamiseks kõige

tasakaalustatum ega proportsionaalsem meede.

Projekteerimistingimuste menetluse eesmärk on liiklusohutuse parandamine. Samas ei saa liiklusohutust hinnata üksnes ühe

ristmiku toimimise põhjal.

Kruusa tänava ristmiku sulgemise tulemusena suunatakse märkimisväärne osa liiklusest ümber Vasula tee kaudu

Kõrveküla keskusesse.

See tähendab liikluskoormuse suurenemist piirkonnas, kus liiguvad igapäevaselt kooliõpilased, lasteaialapsed koos

saatjatega, jalgratturid ning jalgsi liikuvad elanikud.

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

7

Seetõttu võib liiklusohutuse paranemine ühes punktis kaasa tuua liiklusohutuse halvenemise teistes kohtades.

Liiklusohutuse hindamisel tuleb arvestada kogu liiklusvõrgu toimimist ning kõikide liiklejate ohutust.

Kruusa tänava ristmik täidab olulist ühendusfunktsiooni Tila küla, Kruusisoo piirkonna ja Kõrveküla keskuse vahel. Praegu

hajutab see ühendus liiklust mitme marsruudi vahel.

Ristmiku sulgemisel koondub liiklus peamiselt Vasula tee suunale ning suureneb koormus Pärna tee ja Vasula tee

ristmikul. Eriti tuntav on mõju hommikustel tipptundidel, mil piirkonnas toimub intensiivne kooli- ja lasteaialiiklus.

Ristmiku täielik sulgemine on kõige ulatuslikum võimalik piirang, sest sellega likvideeritakse olemasolev ühendus

täielikult.

Avalikkusele ei ole seni selgitatud, miks ei ole liiklusohutuse parandamiseks piisavalt kaalutud järgmisi alternatiive:

piirkiiruse alandamist ristmiku piirkonnas, vasakpöörderadade rajamist, kanaliseeritud ristmiku rajamist, ohutussaarte

ehitamist, täiendavat valgustust, nähtavuse parandamist ning muid liiklusrahustavaid meetmeid.

Kruusa tänava näol ei ole tegemist üksnes kohaliku kõrvalteega, vaid piirkondliku ühendusega, mis tagab otseühenduse Tila

küla, Kruusisoo piirkonna ja Kõrveküla keskuse vahel.

Ühenduse säilitamine hajutab liikluskoormust, parandab liiklusvõrgu töökindlust, vähendab sõltuvust üksikutest

ühendusteedest ning toetab piirkonna loogilist liikluskorraldust.

Kavandatav lahendus mõjutab otseselt ka piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid.

Eelkõige puudutab see riigitee ääres asuvat tanklat, mille nähtavus ja ligipääsetavus halvenevad oluliselt. Ligipääsu

keerukamaks muutumine võib vähendada möödasõitjate peatusi, juhukülastusi ning kohalike elanike tankla kasutamist.

Kõrveküla piirkonna jaoks on tegemist olulise teenusega ning selle jätkusuutlikkust mõjutavaid asjaolusid tuleb menetluses

põhjalikult hinnata.

Kõrveküla ja Tila piirkond kuuluvad Tartu linnaregiooni kiiremini kasvavate piirkondade hulka. Elanike arv suureneb ning

liiklusmahud kasvavad ka tulevikus.

Sellises olukorras ei ole põhjendatud olemasolevate ühenduste vähendamine.

Vastupidi – piirkonna areng eeldab liikluskoormuse hajutamist ning mitme toimiva ühendustee säilitamist.

Leian, et Kruusa tänava ristmiku sulgemisega kaasnevad olulised negatiivsed mõjud, sealhulgas liikluskoormuse

suurenemine Kõrveküla keskuses, ummikute süvenemine tipptundidel, liiklusohutuse võimalik halvenemine kohalikel

tänavatel, piirkonna ühendatuse vähenemine, negatiivne mõju kohalikule ettevõtlusele ning vastuolu piirkonna kasvust

tulenevate arenguvajadustega.

Palun hinnata ristmiku sulgemise mõjusid kogu Kõrveküla liiklussüsteemi ulatuses ning kaaluda enne ühenduse

likvideerimist vähem piiravaid alternatiivseid lahendusi. Leian, et olemasoleva ühenduse säilitamine ning ristmiku

ohutumaks ümberehitamine oleks piirkonna elanike, ettevõtjate ja liiklejate huve paremini arvestav lahendus kui ristmiku

täielik sulgemine.

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

8

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Lähtudes asjaolust, et Kuusisoo teel on suur raskeliikluse osakaal

(ca 34% ööpäevasest liiklusest), mis vajab pöörete sooritamiseks

rohkem aega, peab Transpordiamet põhjendatuks kavandada

ristmikule valgustus. Valgustatud ristmik võimaldab riigiteel

liiklejatel olukorda paremini hinnata ning suurendab seeläbi

ohutust. Lisaks paraneb ohutus ka jalakäijate jaoks, kes antud

ristmikku teeületuseks kasutavad. Projekteerimistingimustes

korrigeeritakse punkti 5.5.1 ning määratakse ülesandeks

kavandada ristmikule valgustus.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

9

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Korrigeerida projekteerimistingimuste punkt 5.5.1 järgnevalt:

„5.5.1. Projekteerida ristmiku valgustamine. Valgustus

projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede

valgustuse kavandamine“.“

4. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

3Pärna tn 33

79403:002:0923 Täiendav seisukoht Transpordiametile seoses riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 125,8

projekteerimistingimustega Kõrveküla aleviku Pärnaõie tn 2 ja Pärna tn 33 elanikelt.

Lisandunud uue info põhjal soovime oma vastuseisu Kruusa tn otsa sulgemise osas veel kord põhjendada.

Täiendame eelnenud ettepanekuid käesolevaga ja koostame oma praeguse seisukoha peamiselt selleks, et vältida

hilisemat võimaliku vaide vajadust.

Taotleme riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 125,8 projekteerimistingimustega planeeritud Kruusa tn otsa

sulgemise asemel võtta kasutusele alternatiivseid lahendusi ristmiku ohutaseme parandamiseks.

Kruusa tn otsa sulgemine pole võimalik järgmistel põhjustel:

1. Tartu vald kui selleks pädev asutus on projekteerimistingimuste eelnõule esitatud seisukohas selgelt

väljendanud vastuseisu Kruusa tänava sulgemisele, põhjendanud selle ning pidanud vajalikuks

alternatiivsete lahenduste kaalumist.

Asjaolu on menetluses määrava tähtsusega, sest EhS § 32 p 6 kohaselt peaks projekteerimistingimuste andmisest

keelduma, kui EhS § 31 lg 4 p1 kohane pädev asutus ei ole eelnõule kooskõlastust andnud ja sellisel kujul eelnõu

muutmine ei ole võimalik.

Seega projekteerimistingimused saab meie kui kohalike elanike seisukohast vaadatuna vastu võtta vaid muudetud

kujul ja nii nagu pani ette Tartu vald – kaaluda neljaharulise ringristmiku lahendust, Kruusa tn teeotsa sulgemata.

Seda, et eelnõud on võimalik meile sobivamaks muuta, toetab ka järgnev.

2. Transpordiameti otsus on esialgne, seega pole see lõplik.

09.06.2026 on Pärnaõie tn 2 elanik saanud oma teabenõudele vastuse, millest nähtub, et projekteerimistingimuste

menetlus, millega Kruusa tn teeots sulgeda soovitakse, on algatatud töögrupi esialgse otsuse alusel. Järeldub, et

lõplikku seisukohta ei ole veel kujundatud ning enne lõpliku otsuse tegemist tuleb sisuliselt kaaluda ja võrrelda

kõiki asjakohaseid lahendusvariante, esmalt peab kaaluma ka seda, kas Kruusa tn sulgemine on üleüldse võimalik.

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

10

Otsuses arvestatakse võimalusega, et see nii ei ole, ja järeldub, et eskiislahendusi, seega eelnõu variante, on siiski

mitmeid ning projekteerimistingimuste praegune eelnõu on muudetav.

3. Juhul kui projekteerimistingimused soovitakse anda eelnimetatud põhjustele vaatamata esialgsel kujul

(Kruusa tn sulgemisega), on otsust võimalik vaidlustada mitmetel alustel.

Alljärgnevalt toome need välja.

3.1 Projekteerimistingimuste eelnõu ei vasta Tartu valla kehtivale üldplaneeringule ja kui kehtivat planeeringulist

lahendust asutakse muutma, pole kavandatavat võimalik teostada projekteerimistingimuste andmise raames.

Üldplaneeringuga vastavus on üks projekteerimistingimuste andmiste eeldus (EhS § 32 p 2).

Kavandatav esmalahendus muudab sisuliselt asulasisest liikluskorraldust ning riigiteelt juurdepääsude süsteemi

piirkonnas, mis paikneb tervikuna detailplaneeringu kohustusega alal.

Tartu valla üldplaneeringu seletuskirja (ptk Riigiteed, p 6.10.1.7 p 4) kohaselt võib olemasoleva mahasõidu

sulgemist kavandada üksnes juhul, kui asulale tagatakse uus juurdepääsutee. Käesoleval juhul eelnõu kohaselt

siiski uut juurdepääsu ei rajata, vaid liiklus keskusesse soovitatakse suunata olemasolevate teede kaudu. Need on

tänavad, mis ei ole kavandatud selliseks liikluskoormuse tõusuks, muutudes ohtlikuks kõige muu hulgas ka

sealsetele kergliiklejatele. Seetõttu ei ole tegemist üldplaneeringus ette nähtud asenduslahendusega, vaid

olemasoleva liikluskorralduse sisulise ümberkujundamisega. Kuna kohalike teede ja asulasisese liiklusvõrgu

väljatöötamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse, ei saa projekteerimistingimustega sisuliselt muuta

üldplaneeringus kavandatud juurdepääsulahendust ilma vastavat planeeringulist (või vähemalt avatud menetluse

kaudu) kaalumist läbi viimata.

3.2 EhS § 26 lg 3 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada väljakujunenud keskkonna, isikute

õiguste ja avaliku huviga. Kruusa tänava sulgemine muudab väljakujunenud liikluskorraldust ning suurendab

liikluskoormust Pärna tänaval, kuid eelnõust ei nähtu, et selle mõju liiklusohutusele, elukeskkonnale ja puudutatud

isikute õigustele ning avalikule huvile oleks hinnatud igakülgselt. Nt tanklasse juurdepääs on kõige lähim, otsem

just maanteelt, seega ei ole pakutud lahendusest huvitatud ei ettevõtjad, teenuste kasutajad ega kohalikud elanikud.

3.3 Avalik huvi ja piirkonna elanike seisukoht. Teema vastu on kujunenud laiem avalik huvi, mida näitab ka

piirkonna elanike aktiivne kaasamine ja arutelu.

Kruusa tänava sulgemise kavatsust on käsitletud ka avalikus meedias, sealhulgas ajalehes Postimees (K. Kreela,

Transpordiameti plaan tõi Kõrvekülas kaasa tugeva vastuseisu), kus kajastatud teema on toonud esile kohalike

elanike mure kavandatava muudatuse mõju üle. Lisaks oleme loonud sotsiaalmeedias Facebooki grupi, kus

piirkonna elanikud on samuti väljendanud selget vastuseisu Kruusa tänava ühenduse sulgemisele ning toonud välja

praktilisi probleeme, mis kavandatava lahendusega kaasneksid.

Eeltoodu kinnitab, et tegemist ei ole ainult üksikute elanike isikliku rahulolematusega, vaid piirkonna laiemat huvi

puudutava liikluskorraldusliku muudatusega, mille mõju ulatub kohalike elanike, ettevõtjate, teenuste kasutajate ja

kogu asustusstruktuurini. Seetõttu peame vajalikuks, et enne lõpliku otsuse tegemist hinnatakse põhjalikult

erinevate lahendusvariantide mõju ning kaalutakse lahendust, mis parandab liiklusohutust ilma väljakujunenud ja

toimiva ühenduse põhjendamatult sulgemiseta.

Kokkuvõttes peame võimalikuks ristmiku ohutuks muutmisel vaid lahendust, mille puhul liiklusohutust

parandatakse ristmiku sellise tehnilise ümberehituse kaudu, mis säilitab Kruusa tänava ühenduse

riigimaanteega.

Sellisel juhul langeks ära ka peamine põhjus, mille tõttu oleme käesolevas menetluses vastuväiteid esitanud.

Isiklikku laadi puutekoht ja põhjused, miks oleme Kruusa tänava sulgemise vastu

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

11

Meie puutumus kavandatava muudatusega on vahetu ja igapäevane. Kasutame Kruusa tänava ristmikku

regulaarselt elukoha ja riigitee vahel liikumiseks ning see on meie jaoks lähim ja loogilisem ühendus Jõhvi–Tartu–

Valga maanteele. Ristmiku sulgemine pikendaks meie perede ja piirkonna elanike igapäevaseid liikumisteid ning

suunaks liikluse kohalikele tänavatele, mis ei ole kavandatud sellise liikluskoormuse vastuvõtmiseks, halvendaks

suurenevast liikluskoormusest tingitult elukeskkonda (liiklusmüra, õhusaaste, ohutus) jne.

Seni maanteeliiklusest vähem mõjutatud elamualad võivad sattuda suurema liikluskoormuse alla ilma, et piirkonda

oleks kavandatud vajalikud leevendusmeetmed keskkonnatingimuste maksimaalseks säilimiseks.

Eelnõust ei nähtu piisavat põhjendust, miks on just Kruusa tänava sulgemine liiklusohutuse parandamiseks parim

võimalik lahendus. Samuti ei nähtu, et oleks sisuliselt võrreldud alternatiivseid lahendusi ega hinnatud nende mõju

kohalikele elanikele, ettevõtlusele ja kogu piirkonna liikluskorraldusele.

Kavandatud lahendus suunaks liikluse osaliselt Vasula tee ja Pärna tänava kaudu riigimaanteele. Pärna tänav on

kitsas kohalik tänav, kus puuduvad eraldatud liikumisvõimalused jalakäijatele ja kergliiklejatele ning selle

parameetrid ja väljakujunenud elukeskkond ei ole kohandatud veelgi suurenevaks liiklusvooks. Pealegi on Pärna

tänav alates Kruusa tn – Hariduse tn ristmikust Jõhvi–Tartu–Valga maanteeni asfalteerimata – tänaval on vaid

tolmuvastane kergkate. Liikluskoormuse kasv kahjustaks oluliselt teekatet ja seeläbi pakutavat liikluspinna teenust.

Eriti mõjutab see piirkonnas tegutseva tankla kasutajaid ning Tila küla ja ümbruskonna elanike liikumist keskuse,

kooli ja lasteaia suunas. Kruusa tänava sulgemise järel ei vähene liiklus siin piirkonnas, vaid osa senisest riigitee

liiklusest suunatakse ümber asulasisestele tänavatele, meie majade lähedalt. Näiteks liiguks Jõhvi poolt saabuvad

sõidukid ja veokid Pärna tänava kaudu tanklasse ning pärast tankimist väljuks uuesti riigiteele Pärna tn – Vasula tee

ristmiku kaudu, mis tundub ebaloogiline ja samas ka ohtlik siinsetele kergliiklejatele. Ka asulas tankla lähistel

paikneva ettevõtte raskeveokid ja raskekraanad hakkaksid liikuma nimetatud teekonnal. Praegu väljuvad nimetatud

sõidukid peamiselt ohutumalt Kruusa tänava kaudu. Läbi Pärna tänava kulgeb Tartu linnaliini marsruut. On

küsitav, kuidas linnaliinibuss ja raskeveok mahuvad jagama ristmikke (eelkõige Pärna tn – Vasula tee ristmik).

Hariduse tänavalt Pärna tänavale sõites on nähtavus erakinnistul asuva heki tõttu praktiliselt olematu.

Liikluskoormuse kasv suurendaks sellel ristmikul veelgi ohte.

Samuti tekibki küsimus, kas kavandatav lahendus parandab tegelikult liiklusohutust või kandub oht lihtsalt teise

asukohta. Pärna tänava ja Vasula tee kaudu riigiteele väljumine, sealhulgas vasakpöörded võivad olla

liiklusohutuslikult keerukamad kui olemasolev Kruusa tänava ja riigitee ristmik. Eelnõust ei nähtu, et nende

lahenduste riske oleks võrreldud.

Kruusa tänava ristmik tagab praegu kiireima ja loogilisema juurdepääsu tanklale ning piirkonna elamualadele,

sealhulgas Hariduse tänava ja järveäärsete kinnistute piirkonda. Selle sulgemine mõjutab ka operatiivteenistuste

liikumisteid ja pikendada reageerimisaegu.

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Ehitusseadustikust tulenevalt ei ole riigitee

projekteerimistingimuste andmisel avatud menetluse

korraldamine kohustuslik. Transpordiameti hinnangul puudub

vajadus projekteerimistingimuste menetluse korraldamiseks

avatud menetlusena Menetlusse on kaasatud kõik isikud, kelle

kaasamine oli õigusaktidest tulenevalt vajalik, ning neile on

antud võimalus esitada projekteerimistingimuste eelnõu kohta

oma arvamus. Samuti on menetlusse olnud kaasatud Tartu

Vallavalitsus, kelle ülesandeks on seista kohalike huvide eest.

Lisaks on Transpordiamet võtnud vastu ja sisuliselt käsitlenud ka

nende maaomanike seisukohti, kelle kaasamine menetlusse ei

olnud nõutav, kuid kes on omal algatusel menetluse käigus

arvamuse esitanud. Nimetatud seisukohad ja Transpordiameti

vastused neile kajastuvad käesolevas tabelis.

Projekteerimisel tuleb välja selgitada Pärna tänava ristmiku

nähtavuse tingimused ning vajadusel kavandada nähtavuse

parandamine. Transpordiamet võtab informatsiooni Pärna tänava

ristmiku talviste olude osas teadmiseks ning edastab asjakohased

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

12

juhised Transpordiameti korrashoiu lepingupartnerile ja Tartu

Vallavalitsusele, kes korraldab talihoolet kohalikul tänaval.

Avaliku kasutusega tänava ääres elades peavad maaomanikud

arvestama, et elukeskkond ja liikluskorraldus nende ümber

võivad ajas muutuda. Tänavate müra ja õhusaaste olukord võib

muutuda ajas erinevatel põhjustel – näiteks elamuarendustest,

ettevõtlusest või ka keskkonnasõbralikemate autode

kasutamisest.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel ei koondu kogu liiklus ühele

tänavale vaid erinevatele tänavatele. Seega, müra ja õhusaaste

muutus võib esineda tänavatel kas suurenemise või vähenemise

näol. Piirkonda puudutavate tegevuste kavandamisel tuleb

tagada, et ei ületaks seadusega etteantud piirmäärasid.

Transpordiamet ei näe, et Kruusa tänava ristmiku likvideerimisel

muutuks mingi tänava tänane olukord selliselt, et piirmäärad

võiksid saada ületatuks.

Tartu Vallavalitsus on projekteerimistingimuste menetlusse

kaasatud arvamuse andjana (EhS § 31 lg 4 p 2, vt tabel 1.1),

mitte kooskõlastajana EhS § 31 lg 4 p 1 tähenduses. EhS § 32 p 6

keeldumise alus on seotud kooskõlastaja kooskõlastuse

puudumisega. Kui projekteerimistingimuste eelnõu kohta

esitatakse kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus

märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või

põhjendab arvestamata jätmist. Tartu Vallavalitsuse ettepanekud

on kaalutud ning põhjendused on esitatud tabeli 1.1 punktis 2.

Samuti puudub alus EhS § 32 p 2 alusel projekteerimistingimuste

andmisest keeldumiseks. Projekteerimistingimuste eesmärk on

olemasoleva riigitee ja selle ristumiskohtade ümberehitamine

olemasoleval transpordimaal. Kavandatav tegevus on kooskõlas

Tartu valla üldplaneeringuga 2035+. Üldplaneeringu punkti

6.10.1.7 kohaselt on liiklusohutuse kaalutlusel lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, kui juurdepääs

kinnistutele on tagatud. Kruusa tänaval asuvatele kinnistutele ja

Kõrveküla alevikule säilib juurdepääs olemasolevate Pärna

tänava ja Vasula tee ristmike kaudu.

Projekteerimistingimuste menetluse algatamine ei tähenda, et

lahendus oleks lõplikult otsustatud. Menetluse eesmärk on

koguda puudutatud isikute ja asutuste arvamused ning neid

sisuliselt kaaluda. Transpordiamet on kõik esitatud arvamused

läbi vaadanud ja kaalunud ning jõudnud järeldusele, et

liiklusohutuse tagamiseks põhimaanteel ei muudeta

projekteerimistingimuste eelnõus kirjeldatud põhimõttelist

ristmiku lahendust.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

13

Tanklale ja teistele piirkonna ettevõtetele, samuti päästeameti ja

kiirabi operatiivsõidukitele säilib juurdepääs Pärna tänava ja

Vasula tee kaudu.

Raskeveokid liiklevad Pärna tänava ja Vasula tee kaudu juba

täna. Riigitee ristmiku projekti koostamisel vaadatakse koostöös

Tartu Vallavalitsusega üle Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee (Vasula tee) ristmikud ning vajadusel

kavandatakse meetmeid lisanduva liiklusevastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks. Transpordiamet ei tuvastanud Kruusa tänava

ristmikku kasutavat bussiliini.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

4. Projekteerimisel tuleb välja selgitada Pärna tänava ristmiku

nähtavuse tingimused ning vajadusel kavandada nähtavuse

parandamine.

4 Kõrveküla elanik

M.V.

KASUTAN IGAPÄEVASELT SEDA RISTMIKU koos PEREGA.

Olen kategooriliselt vastu Kõrveküla Kruusa tänava ja Jõhvi–Tartu–Valga maantee (riigitee nr 3) ristmiku

sulgemisele.

Mõistan Transpordiameti eesmärki parandada liiklusohutust, kuid leian, et kavandatava lahenduse mõju ei ole

hinnatud piisavalt laias piirkondlikus vaates ning ristmiku täielik sulgemine ei ole kõige tasakaalustatum ega

proportsionaalsem lahendus.

- Kohalike elanike juurdepääs keskusesse halveneb

Kruusa tänav on oluline ühendustee Tila küla, Kruusisoo piirkonna ja Kõrveküla keskuse vahel. Selle sulgemine

sunnib paljusid elanikke kasutama pikemaid ja ebamugavamaid marsruute ning vähendab piirkonna ühendatust.

- Liiklusoht Kõrveküla keskuses suureneb

Ristmiku sulgemisel suunatakse märkimisväärne osa liiklusest ümber Vasula tee kaudu. See tähendab suuremat

liikluskoormust piirkonnas, kus liiguvad igapäevaselt kooliõpilased, lasteaialapsed, jalgratturid ja jalakäijad.

Liiklusohutust ei saa hinnata ainult ühe ristmiku põhjal. Ohutuse paranemine ühes kohas ei tohi toimuda teiste

liiklejate turvalisuse arvelt asula sees.

- Liikluskoormus kasvab Pärna tee ja Vasula tee ristmikul

Praegu aitab Kruusa tänava ühendus liiklust hajutada. Selle sulgemisel koondub liiklus peamiselt Vasula tee

suunale, kus mõju on eriti tuntav hommikustel tipptundidel kooli ja lasteaia piirkonnas.

- Kõrvekülast võib kaduda tankla

Kavandatav lahendus mõjutab otseselt riigitee ääres tegutsevat tanklat. Ligipääsu halvenemine vähendab nii

kohalike elanike kui ka möödasõitjate võimalusi tanklat kasutada. Tegemist on piirkonna jaoks olulise teenusega,

mille tulevikku ei tohi tähelepanuta jätta.

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

14

- Piirkonna areng vajab ühendusi, mitte nende sulgemist

Kõrveküla ja Tila piirkond on kiiresti kasvavad elukeskkonnad. Elanike arv suureneb ning liiklusmahud kasvavad

ka tulevikus. Sellises olukorras ei ole mõistlik olemasolevaid ühendusi vähendada, vaid säilitada toimiv liiklusvõrk,

mis hajutab koormust mitme tee vahel.- Alternatiive ei ole piisavalt kaalutud

Avalikkusele ei ole selgitatud, miks ei ole põhjalikumalt kaalutud muid liiklusohutust parandavaid lahendusi,

näiteks:

• piirkiiruse alandamist ristmiku piirkonnas;

• vasakpöörderadade rajamist;

• kanaliseeritud ristmiku ehitamist;

• ohutussaarte rajamist;

• täiendavat valgustust;

• nähtavuse parandamist ja muid liiklusrahustavaid meetmeid.

-Leian, et olemasoleva ühenduse säilitamine ning ristmiku ohutumaks ümberehitamine arvestaks paremini

piirkonna elanike, ettevõtjate ja liiklejate huve kui ristmiku täielik sulgemine.

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

15

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Lähtudes asjaolust, et Kuusisoo teel on suur raskeliikluse osakaal

(ca 34% ööpäevasest liiklusest), mis vajab pöörete sooritamiseks

rohkem aega, peab Transpordiamet põhjendatuks kavandada

ristmikule valgustus. Valgustatud ristmik võimaldab riigiteel

liiklejatel olukorda paremini hinnata ning suurendab seeläbi

ohutust. Lisaks paraneb ohutus ka jalakäijate jaoks, kes antud

ristmikku teeületuseks kasutavad. Projekteerimistingimustes

korrigeeritakse punkti 5.5.1 ning määratakse ülesandeks

kavandada ristmikule valgustus.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

16

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Korrigeerida projekteerimistingimuste punkt 5.5.1 järgnevalt:

„5.5.1. Projekteerida ristmiku valgustamine. Valgustus

projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede

valgustuse kavandamine“.“

4. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

5 Kõrveküla elanik

A.M. Seisukoht Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti projekteerimistingimuste

menetluse ja avalikkuse kaasamise vajaduse kohta.

Olen saanud juhuslikult teada (02.06kpv-l) kavandatavast, olemasoleva liiklusühenduse sulgemisest

riigimaanteelt kohaliku tänava (Kruusa tn) suunas. Menetluse kohta saadetud teavitus on edastatud üksnes teega

piirneva kinnistu omanikule ja Tartu vallale, mis viitab sellele, et menetlust käsitletakse haldusorgani poolt

tavapärase väikese mõjuulatusega projekteerimistingimuste väljastamisena, kus puudutatud isikute ring on

määratletud kitsalt.

Kasutan kõnealust teed igapäevaselt ning minu tähelepanekute kohaselt teenindab see märkimisväärset hulka

liiklejaid, mistõttu ei saa seda pidada vähese kasutusega või üksikute isikute huve puudutavaks ühenduseks.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et eelnimetatud menetlusosaline, kinnistu omanik on pidanud vajalikuks teavitada

omal algatusel teisi huvitatud isikuid, sealhulgas piirkonna elanikke ja ettevõtjaid, keda kavandatav oluline

muudatus tegelikult mõjutab. Sisuliselt on pidanud menetlusosaline ise asuma täitma haldusorgani eest avalikkuse

kaasamise funktsiooni, sest kavandatava tegevuse mõju on märkimisväärselt ulatuslikum ja see ei puuduta vaid tee

piirinaabreid.

Mida suurem on kavandatava otsuse mõju avalikkusele ja olemasolevale liikluskorraldusele, seda suurem on ka

vajadus avalikkuse kaasamiseks. Käesoleval juhul on juba menetluse algfaasis ilmnenud märkimisväärne avalik

huvi, mida kinnitabki asjaolu, et teavituse saanud kinnistu omanik on pidanud vajalikuks informatsiooni iseseisvalt

levitada ning kaasata teisi puudutatud isikuid. Kogukond on üles näidanud elavat huvi ning juba ka koondunud.

Kavandatav muudatus puudutab pikaajalises kasutuses olnud liiklusühendust, mille kaudu toimub igapäevane

liikumine piirkonna elanike ja ettevõtjate poolt, liikluskoormuse asulasisene hajutamine, mille toimivus on end

ajaga tõestanud. Tegemist ei ole üksnes tehnilise projekteerimisküsimusega, vaid olemasoleva liiklusskeemi

muutmisega, millel on negatiivne mõju oluliselt suuremale hulgale isikutele ning kogu suure piirkonna liikuvusele,

kogu asulasisesele liikuvusele.

Tartu valla üldplaneeringus on kõnealune tänav märgitud jaotus - tänavaks, mis on tähtsuselt ehk olulisuselt

teine teede-tänavate kasutuse hirearhias.

Kruusa tn sulgemine tupiktänavaks ei ole kooskõlas meie üldplaneeringuga, mistõttu ei ole võimalik vastavalt

ehitusseadustiku §32 p 2 le projekteerimistingimusi sel kujul vastu võtta.

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

17

Üldplaneeringuga vastuolus olev projekteerimistingimuste väljastamine oleks õigusvastane ning tooks kaasa

üldplaneeringus kavandatud ruumilise lahenduse sisulise muutmise ilma selleks ettenähtud

planeerimismenetlust läbi viimata.

Seetõttu leiangi, et olemasoleva ühenduse sulgemise küsimuse menetlemine üksnes projekteerimistingimuste

tavamenetluse korras ei ole kavandatava otsuse mõju arvestades piisav. Avalikkuse huvi asja vastu on ilmne ning

piirkonna elanikud ja ettevõtjad soovivad menetluses kaasa rääkida ja oma seisukohti esitada.

Veel üks märkimist vääriv asjaolu. Liiklusohutuse parandamise eesmärki tuleb hinnata terviklikult. Kui ühe

ristmiku sulgemine suurendab liikluskoormust teistel ristmikel või suunab liikluse läbi tihedamalt asustatud

piirkonna, võib ohutusrisk üksnes asukohta vahetada, mitte väheneda. Projekteerimistingimustest ei selgu kas

seda on analüüsitud.

Samuti juhin tähelepanu asjaolule, et kõnealune liiklusühendus paikneb üldplaneeringu kohaselt ühtlasi

detailplaneeringu kohustusega alal ning tee sulgemine mõjutab otseselt kogu suurema asulapiirkonna

liikluskorraldust ning ilmselt ka sealseid planeeringuid ja ehitusõiguseid. Pole aru saada kas seda on eelnõu

koostamisel arvesse võetud.

Lisaks on meile teada, et Tartu vald on kavandatava lahenduse suhtes väljendanud samuti põhjendatud vastuseisu.

Arvestades kavandatava otsuse ulatust ja mõju, oleks põhjendatud menetluse läbiviimine avatud

menetlusena haldusmenetluse seaduse tähenduses. See võimaldaks kõigil huvitatud isikutel tutvuda

menetlusmaterjalidega, esitada arvamusi ja vastuväiteid ning tagaks olulise avaliku huvi piisava kaalumise enne

lõpliku otsuse tegemist.

Eeltoodust tulenevalt palun kokkuvõtvalt:

1. hinnata menetluse läbiviimise vajadust avatud menetlusena , millega on tagatud laiemalt kõikide

huvitatud isikute ja ettevõtjate kaasamine otsustusprotsessi.

2. lugeda mind huvitatud ja puudutatud isikuks ning kaasata menetlusse;

3. avalikustada menetluse alusdokumendid, sealhulgas tee sulgemise sisulised kaalutlused ja

põhjendused, otsused, liiklusanalüüsid ja muud otsuse aluseks olevad materjalid;

4. selgitada, kuidas on hinnatud kavandatava lahenduse kooskõla kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga

ning milliste lahenduste vahel on ristmiku uue lahenduse kaalumine toimunud.

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

18

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Ehitusseadustikust tulenevalt ei ole riigitee

projekteerimistingimuste andmisel avatud menetluse

korraldamine kohustuslik. Transpordiameti hinnangul puudub

vajadus projekteerimistingimuste menetluse korraldamiseks

avatud menetlusena Menetlusse on kaasatud kõik isikud, kelle

kaasamine oli õigusaktidest tulenevalt vajalik, ning neile on

antud võimalus esitada projekteerimistingimuste eelnõu kohta

oma arvamus. Samuti on menetlusse olnud kaasatud Tartu

Vallavalitsus, kelle ülesandeks on seista kohalike huvide eest.

Lisaks on Transpordiamet võtnud vastu ja sisuliselt käsitlenud ka

nende maaomanike seisukohti, kelle kaasamine menetlusse ei

olnud nõutav, kuid kes on omal algatusel menetluse käigus

arvamuse esitanud. Nimetatud seisukohad ja Transpordiameti

vastused neile kajastuvad käesolevas tabelis.

Isik on loetud menetluses puudutatud isikuks ning tema arvamus

on käesolevas koondtabelis läbi vaadatud ja kaalutud.

Projekteerimistingimuste eelnõu koos lisadega ning käesolev

arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel on korralduse osad ja

avalikud.

Projekteerimistingimuste eesmärk on olemasoleva riigitee ja selle

ristumiskohtade ümberehitamine olemasoleval transpordimaal.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga

2035+, mille seletuskirja punkti 6.10.1.7 kohaselt on

liiklusohutuse kaalutlusel lubatud olemasolevaid mahasõite

põhimaanteele sulgeda, kui juurdepääs kinnistutele on tagatud.

Kruusa tänaval asuvatele kinnistutele ja Kõrveküla alevikule

säilib juurdepääs olemasolevate Pärna tänava ja Vasula tee

ristmike kaudu. Puudub alus EhS § 32 p 2 alusel

projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

19

6 Kõrveküla elanik

A.R.

Tutvusin Transpordiameti 18.05.2026 kirjaga nr 8-1/26-055/8621-1 ning esitan kohaliku elanikuna oma arvamuse

projekteerimistingimuste eelnõu kohta, millega kavandatakse sulgeda Kruusa tänava ühendus riigiteega nr 3.

1. ÄÄRMISELT halb ja kohalikku elu halvav mõte. Suureneb liiklusoht ja koormus tänavatel kus on

niigi ülekoormus ja oht.

2. Kruusa tänava ristmik on väga hea nähtavausega, ka pimedas. Pärna tänava mõlemad ristid mida

kruusa tänava sulgemisel tuleks kasutada on väga palju palju piiratuma nähtavusega. Pärna tänava ja vasula

tee ristmik on juba praegu liiga tiheda liikluskoormusega. Sealt ei ole võimalik ohutult mingitel

kellaaegadel vasakpööret teha.

3. Kõrvekülla sissesõit Tartu poolt tulles. Põrna tänava Jõhvi maantee poolses otsas on maantee kitsas

ja tuleb teha järsk terava nurga all mahapööre Pärna tänavale. Maantee on kitsas ja oht et keegi tagant

(Tartu poolt) selga sõidab on väga suur. Kruusa tänava ja jõhvi maantee rist on Tartu poolt tulles praegu

oluliselt ohutum ja laiem.

4. Nagu ennegei mainitud siis Kõrveküla keskus on niigi üle koormatud liiklusest ja sealtkaudu

Kõrvekülla sisenemine on ohtlik.

5. Talvised tingimused. Kruusa ja Jõhvi maantee rist on isegi lumevallide korral piisava nähtavusega.

Pärna ja Jõhvi maantee rist on tihti suurte lumevallidega ja sealt välja keeramine maanteele on väga ohtlik.

6. Ristmiku sulgemine halvab kohaliku elu. Kaob tankla. Liiklusohtlikus tõuseb. Niigi ülekoormatud

ristmikud muutuvad veelgi ülekoormatumaks. Mingi õnnetuse või teeremondi vms korral ei pääseks

päästemasinad võibolla kohalegi.

Äärmiselt lühinägelik ja rumal idee. Milleks riigi raha ning kohalike elanikke närve kulutatakse selliste

asjade peale?

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

20

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Projekteerimisel tuleb välja selgitada Pärna tänava ristmiku

nähtavuse tingimused ning vajadusel kavandada nähtavuse

parandamine. Transpordiamet võtab informatsiooni Pärna tänava

ristmiku talviste olude osas teadmiseks ning edastab asjakohased

juhised Transpordiameti korrashoiu lepingupartnerile ja Tartu

Vallavalitsusele, kes korraldab talihoolet kohalikul tänaval.

Tanklale ja teistele piirkonna ettevõtetele, samuti päästeameti ja

kiirabi operatiivsõidukitele säilib juurdepääs Pärna tänava ja

Vasula tee kaudu.

Riigitee ristmiku projekti koostamisel vaadatakse koostöös Tartu

Vallavalitsusega üle riigitee 3 km 125,077 asuv Pärna tänava

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

21

ristmik ning vajadusel kavandatakse meetmeid lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

4. Projekteerimisel tuleb välja selgitada Pärna tänava ristmiku

nähtavuse tingimused ning vajadusel kavandada nähtavuse

parandamine.

7 Liiva tn 1

79403:002:1134

Seoses MNT kavaga ümberehitus riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 neljaharulise ristmiku muutmine

kolmeharuliseks, mis toob kaasa Kruusa tn. (7940121)likvideerimise, siis seoses selle eelnõuga on tekkinud

küsimused projekteerijatele, Kaie Kruusimaa-le, Kaarel Kaine-le. Sooviks vastuseid kogu-

konda puudutavatel teemadel.

Milleks vajadus likvideerida sissesõit Kruusa tn-le?

Kuidas aitab selline lahendus kaasa liiklusturvalisusele?

Miks on eelnõus mindud liiklusuuringutest, prognoosist mööda, miks ei kohaldata?

Miks pole ettenähtud teevalgustust liiklusohtlikule teelõigule?

Miks on antud teelõigus suurim kiirus 90 km/h ?Tegelikkus on veelgi jubedam, sellel lõigul sõidetakse oluliselt

kiiremini, kui piirkiirus lubab !!!

Kas sellepärast soovitaksegi ümberehituse käigus piirata 70 km/h? See ei lahenda probleemi.

Seoses Kruusa tn. likvideerimise kavale halveneb sadade leibkondade elu Kõrvekülas, paljud noored

soetasidki endale kodu tänu heale transpordiühendusele Tartu ja Kõrveküla vahel. Kuid nüüd muutub kõik, tänu

ühele mõtetule eelnõule. Transpordiameti eelnõu kohaselt jääks kohalikel elanikel kojupääs alles kahest teeotsast

125,1 ja 126,5 km.

Mis muutub kohalike elus? Pikenevad hommikuti järjekorrad Tartusse minekul ,asulasiseselt on teed niigi kitsad

uusarendustes ,ja ka eelnevalt projekteeritud kohtades, sest maa on kallis. Inimesed soovivad minna tööle, kooli,

lasteaeda jne., kuid nüüd ei osutu see enam väga võimalikuks normaalse ajaga.

Arvestades Eesti elu ja geopoliitilist olukorda, siis sellel taustal teede sulgemine ei ole kindlasti õige otsus. Tee

sulgemine toob kaasa samuti töökohtade kadumise tanklas, puiduettevõttes jne. Pole teed, siis ei lähe sinna, keegi

ei hakka vabatahtlikult sõitma ümber ,eriti ,kui see toob kaasa lisakulud. Toon välja enda kulud arvuliselt. Kui tee

lahti, siis on ristmikust majani 200 m, tundub igati viisakas. Tänasest tee suletud, see tooks mulle ühes päevas

lisakilomeetreid 13-17,kui ma käiks linna ja kodu vahet ,30 päeva-510 km ,12 kuud-6120 km , 5 aastat-30600

km!!!!

Kes selle kõik inimestele hüvitaks, see on otsene tekkiv rahaline kulu, lisaks ajakulu. Selline kilometraaz tuleks

ainult minu perel, kuid Kõrvekülas ei ela üks pere !Lisaks on tegu ju müra ,vibratsiooni ,ning saastega, mis kõik

kahe tänava vahel jaotub, pole kõige normaalsem lahendus.

Mina elan antud ristmikust 200 m kaugusel, näen seda liiklusolukorda päevast-päeva. Elan tankla kõrval LIIVA

1,eramajas.

Näen eramaja aknast alati seda ristmikku, kui on järjekordne teelt väljasõit, ettesõit peateele jne., teeoludele

mittevastav sõidukiirus, politsei ja kiirabi, päästeamet askeldamas, vahetevahel on ka surmaga juhtunud õnnetused.

Ausalt öeldes olen seda ristmikku kasutanud nüüdseks juba 47 aastat!!

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

22

Samuti koolipoisina, käisin iga päev seda teed, hetkel töötan enda autokoolis, ja koolitan noori juhte, et liiklus

oleks turvalisem ja ohutum, olen õpetanud 26 aasta jooksul tuhandeid juhte ,lisaks osalenud koolitustel jne.mis

puudutab liiklusohutusküsimusi.

Liigume vaikselt edasi, olgem ausad, ristmik pole klassikaline, sest riigitee3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 125,8 selles

kohas on looga-kujuline, mitte klassikaline sirge. Sellepärast on ka toimunud ristmikult väljasõidud, suur kiirus,

ebapiisav nähtavus, nähtavuse vähenemine, enne vasakpööret vastutuleva sõiduki

kiiruse vale hindamine, samuti vähene nähtavus Kõrvekülast vasak- ja parempööret tehes. Täpselt sama Kuusisoo

teelt eriti ohtlik vasakpööre, sest juhist vasakule paigaldatud märkide küljes painutatud plekid, mis teevad sellise

efekti, et juht ei näe vasakult tulevat sõidukit, samuti jookseb sõiduki uksepiit ette,

jälle ei näe. Tgajärjeks jälle avarii !!!

MIDA TEHA ,ET ANTUD RISTMIK MUUTUKS TURVALISEKS ?

1.Ristmikule tuleks rajada kindlasti TEEVALGUSTUS!!

Projektis-ei kavandata. Polevat vaja? Autojuhina igapäevaselt probleem, kui kaugel sõiduk sel hetkel on? Juhid

hindavad liikuva sõiduki kiirust valesti, saan

aru, et kehtib sekundi -reegel. Vähe abi, kui ikka ristmikul avariid, mis lõppevad sõidukijuhi surmaga, peab midagi

kapitaalselt muutma!!Teevalgustus peab

olema kogu ristmikul, neljal suunal. Vastasel juhul ei toimi see lahendus. Pimedus toob ikkagi avariid sinna

ristmikule.

Tänu valgustusele oleks nähtav peateel sõitev sõiduk mõlemas suunas, samuti Kruusa tn ja Kuusisoo tee

valgustatud, see muudab ka jalakäijad nähtavamaks, lisaks võiks tee keskel olla mingi eraldussaar.

2.Piirkiiruse piiramine juba 200 m enne ristmikuni jõudmist 90/ 70/50!!

Teades, et osa sõidukijuhte vilistab nagunii piirkiirusele, mis on kehtestatud, siis tuleb teha järgmine samm.

3.Tuleks rajada ohutussaared SIK-SAK kujuga, või looklevad, mis sunnivad kiirust vähendama(Kambjasse

sissesõit)-Toimiv lahendus, lisaks võimalik teekitsend ehitada, kuid selline ,mis võimaldaks veokil, või bussil

ikkagi ohutult ära manööverdada.

4.Tuleks rajada riigiteele vähemalt 2 künnist kogu sõidutee laiuses, välistaks ( lõikamise )! On ju olemas erineva

laiuse, kõrguse ja suurusega toimivaid künniseid!

5.Künnised peaks paigaldama kuskil 42 m kaugusele enne ristmikku, kui soovitakse teha vasakpööret! Miks?

Sõiduk liigub 50 kmh,läbib keskmiselt 14 m/s!See tähendaks, et jääks 3-sekundiline ajaaken nendele

sõidukijuhtidele, kes soovivad sooritada vasakpööret Kuusisoo teele või Kruusa tn.-le.Eluline tähelepanek näitab,et

mootorsõidukil kulub 4-6 sekundit sellise manöövri puhul sõiduki sõidujoone jaoks.

KUI NEID ASJU SILMAS PIDADA JA RAKENDADA,SIIS ME SAAME LIIKLUSOHUTUSE TÕSTMISE

ANTUD RISTMIKUL,VASTASEL JUHUL

JÄTKUVAD AVARIID KA EDASPIDI ANTUD TEELÕIGUL!

Suhtlesime 04.06.2026 Kaarel Kaine-ga antud teemal, kus seletasin talle samuti need probleemid ära, lubas

tegeleda ja ühendust võtta, ehk hoida kursis mind jooksvate küsimustega. Teeme koos ristmiku ohutumaks, nii

sõidukijuhile ,kui jalakäijale, ilma segadust tekitamata

kohalikele Kõrveküla elanikele, ilma KRUUSA tn. sulgemiseta, likvideerimiseta.

Loodan, et tänu selle projekteerimistingimuste eelnõu läbivaatamisele, tekkis TRAM-il UUS VISIOON antud

ristmikust.

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda needd konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

23

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Lähtudes asjaolust, et Kuusisoo teel on suur raskeliikluse osakaal

(ca 34% ööpäevasest liiklusest), mis vajab pöörete sooritamiseks

rohkem aega, peab Transpordiamet põhjendatuks kavandada

ristmikule valgustus. Valgustatud ristmik võimaldab riigiteel

liiklejatel olukorda paremini hinnata ning suurendab seeläbi

ohutust. Lisaks paraneb ohutus ka jalakäijate jaoks, kes antud

ristmikku teeületuseks kasutavad. Projekteerimistingimustes

korrigeeritakse punkti 5.5.1 ning määratakse ülesandeks

kavandada ristmikule valgustus.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Projekteerimisel tuleb välja selgitada Kuusisoo tee ristmiku

nähtavuse tingimused (liiklusmärkide asukoht ja paigutus

raskeliikluse vaatest) ning vajadusel kavandada liiklusmärkide

ümber paigutamine nähtavuse parandamiseks.

Põhimaantee funktsioon on regioonide ja linnade vahelise

liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Transpordiamet ei pea

põhjendatuks kavandada asulavälisel põhimaanteel kiiruse

alandamist 50 km/h kiiruseni ning künniste, šikaanide või

teekitsenduste rajamist. Liiklusohutus tagatakse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

24

konfliktipunktide vähendamise ja ristumiskohtade koondamise

läbi.

Avaliku kasutusega tänava ääres elades peavad maaomanikud

arvestama, et elukeskkond ja liikluskorraldus nende ümber

võivad ajas muutuda. Tänavate müra ja õhusaaste olukord võib

muutuda ajas erinevatel põhjustel – näiteks elamuarendustest,

ettevõtlusest või ka keskkonnasõbralikemate autode

kasutamisest.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel ei koondu kogu liiklus ühele

tänavale vaid erinevatele tänavatele. Seega, müra ja õhusaaste

muutus võib esineda tänavatel kas suurenemise või vähenemise

näol. Piirkonda puudutavate tegevuste kavandamisel tuleb

tagada, et ei ületaks seadusega etteantud piirmäärasid.

Transpordiamet ei näe, et Kruusa tänava ristmiku likvideerimisel

muutuks mingi tänava tänane olukord selliselt, et piirmäärad

võiksid saada ületatuks.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Korrigeerida projekteerimistingimuste punkt 5.5.1 järgnevalt:

„5.5.1. Projekteerida ristmiku valgustamine. Valgustus

projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede

valgustuse kavandamine“.“

4. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

5. Projekteerimisel tuleb välja selgitada Kuusisoo tee ristmiku

nähtavuse tingimused (liiklusmärkide asukoht ja paigutus

raskeliikluse vaatest) ning vajadusel kavandada liiklusmärkide

ümber paigutamine nähtavuse parandamiseks.

6. Projekteerida piirkiirus ristmiku piirkonnas 70 km/h.

8 Kõrveküla elanik

A.S.

Tutvusime Transpordiameti 18.05.2026 kirjaga nr 8-1/26-055/8621-1 ning esitame kohalike elanike ja Tila küla

perena oma arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu kohta, millega kavandatakse sulgeda Kruusa tänava

ühendus riigiteega nr 3.

Oleme kavandatava lahenduse suhtes selgelt vastu, kuna see halvendab piirkonna liiklusohutust, igapäevast

elukorraldust ja kohalike elanike liikumisvõimalusi.

1. Liiklusohutust ei ole hinnatud terviklikult

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

25

Ristmiku sulgemine suunab liikluskoormuse Kõrveküla keskusesse, kus liiguvad igapäevaselt lapsed, jalakäijad ja

jalgratturid. See suurendab ohtu just neile liiklejatele, kelle kaitsmine peaks olema prioriteet.

2. Tegelik riskikoht on Kuusisoo teelt väljasõit , mitte Kruusa tänav

Kohaliku kogemuse põhjal:

• enamik liiklusest tuleb Kuusisoo teelt,

• varasemad õnnetused on toimunud enamasti seal,

• probleemiks on ettesõidud ja nähtavus.

Kruusa tänava sulgemine ei vähenda tegelikku ohtu ega lahenda probleemi juurpõhjust.

3. Tila tööstuspargi planeerimatu kasv on loonud lisakoormuse

Tööstuspargi laienemine toimus ilma vajalike liikluslahendusteta. Nüüd püütakse selle tagajärgi lahendada

kohalike elanike ühenduste arvelt, mis ei ole proportsionaalne ega õiglane.

4. Sulgemine sunnib Tila elanikke tegema kaks ohtlikku vasakpööret

Kruusa tänava sulgemisel peab Tila elanik Kõrvekülla liikudes:

• sõitma põhimaanteele vasakpöördega,

• tagasiteel tegema vasakpöörde Vasula teelt.

Mõlemad manöövrid on oluliselt ohtlikumad kui praegune lahendus.

5. Jalgratturite ohutus halveneb

Praegu pääseb Kõrveküla kaudu ohutult kergliiklusteele. Põhimaanteel puudub jalgrattatee ning suured kiirused

tekitavad ohtlikke õhuvoolusid. Sulgemine tõstab jalgratturite riskitaset ja vähendab ohutuid liikumisvõimalusi.

6. Ristmikul on tegelikult hea nähtavus

Oht tuleneb liikluskultuurist (kiirustamine, närvilisus), mitte ristmiku geomeetriast. Tee sulgemine ei paranda

liikluskäitumist ega vähenda kiirustamist.

7. Kruusa tänav on oluline piirkondlik ühendustee

Kruusa tänav:

• hajutab liikluskoormust,

• tagab otseühenduse Tila küla ja Kõrveküla keskuse vahel,

• vähendab sõltuvust üksikutest ühendusteedest.

Ühenduse kaotamine halvendab piirkonna liikuvust ja suurendab ummikuid.

8. Sulgemine halvendab oluliselt kohalike elanike igapäevaelu Meie pere kasutab Kruusa tänava ühendust

mitmeid kordi päevas:

• pakiautomaadi, kaupluse, raamatukogu külastamiseks,

• kohalike teenuste kasutamiseks,

• traktorite ja autode tankimiseks,

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

26

• laste liikumiseks.

Sulgemine pikendab kõiki sõite, suurendab kütusekulu ja halvendab teenuste kättesaadavust.

9. Kohalik tankla on kogukonna oluline teenuspunkt Tankla on:

• kohalike elanike kohtumispaik,

• oluline teenuspunkt,

• tööstuspargi töötajate igapäevane peatuskoht.

Ligipääsu halvenemine mõjutab negatiivselt nii ettevõtlust kui kogukonda.

10. Olemas on vähem piiravad ja tõhusamad alternatiivid Ohutuse parandamiseks saab rakendada:

• aeglustus- ja kiirendusrajad,

• kiirusepiirangud,

• valgustuse ja märgistuse parandamise,

• kanaliseeritud ristmiku lahenduse.

Need meetmed parandavad ohutust ilma ühendust likvideerimata.

Kokkuvõte

Kruusa tänava ühenduse sulgemine:

• ei lahenda tegelikku ohutusprobleemi,

• halvendab liiklusohutust Kõrveküla keskuses,

• suurendab Tila elanike riskitaset,

• halvendab jalgratturite ohutust,

• kahjustab igapäevast elukorraldust,

• mõjutab negatiivselt ettevõtlust ja kogukonda.

Leiame, et tegemist ei ole proportsionaalse ega põhjendatud meetmega.

Taotlus

Taotleme:

1. Kruusa tänava ühenduse säilitamist riigiteega nr 3.

2. Projekti ümbervaatamist ja vähempiiravate alternatiivide kaalumist.

3. Täiendava liiklusohutuse analüüsi koostamist kogu piirkonna ulatuses.

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Lähtudes asjaolust, et Kuusisoo teel on suur raskeliikluse osakaal

(ca 34% ööpäevasest liiklusest), mis vajab pöörete sooritamiseks

rohkem aega, peab Transpordiamet põhjendatuks kavandada

ristmikule valgustus. Valgustatud ristmik võimaldab riigiteel

liiklejatel olukorda paremini hinnata ning suurendab seeläbi

ohutust. Lisaks paraneb ohutus ka jalakäijate jaoks, kes antud

ristmikku teeületuseks kasutavad. Projekteerimistingimustes

korrigeeritakse punkti 5.5.1 ning määratakse ülesandeks

kavandada ristmikule valgustus.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

27

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Projekteerimisel tuleb välja selgitada Kuusisoo tee ristmiku

nähtavuse tingimused (liiklusmärkide asukoht ja paigutus

raskeliikluse vaatest) ning vajadusel kavandada liiklusmärkide

ümber paigutamine nähtavuse parandamiseks.

Kuusisoo teele kavandatav vasakpöörderada ja ristmik

valgustatakse ning seeläbi paraneb ohutus.Jalgratturite ja

jalakäijate ohutuse tagamiseks projekteeritakse riigiteele 3

ohutussaarega teeületuskoht, mis võimaldab teed ületada ühe

sõiduraja kaupa. Lisaks on kavas rajada riigitee 3 äärde Aovere–

Kõrveküla lõigule kergliiklustee koostöös Tartu

Vallavalitsusega.

Kruusa tänava ühenduse sulgemine ei ole seotud tööstusala

liikluse suurenemisega, vaid on vajalik neljaharulise ristmiku

otsesuunas ületamise ohu kõrvaldamiseks. Pärast Kruusa tänava

ühenduse sulgemist jääb Kuusisoo tee ristmik kolmeharuliseks,

mis parandab muuhulgas ka tööstusala liikluse ohutust.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Korrigeerida projekteerimistingimuste punkt 5.5.1 järgnevalt:

„5.5.1. Projekteerida ristmiku valgustamine. Valgustus

projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede

valgustuse kavandamine“.“

4. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

5. Projekteerimisel tuleb välja selgitada Kuusisoo tee ristmiku

nähtavuse tingimused (liiklusmärkide asukoht ja paigutus

raskeliikluse vaatest) ning vajadusel kavandada liiklusmärkide

ümber paigutamine nähtavuse parandamiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

28

9 R.K.

SevenOil Est OÜ

Seisukoht riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu kohta

SevenOil Est OÜ-le sai kavandatavast Kruusa tänava ristmiku likvideerimisest teatavaks eelkõige tankla

rendileanja kaudu. Kuivõrd kavandatav lahendus mõjutab otseselt SevenOil Est OÜ kasutuses oleva tankla

toimimist, ligipääsetavust ning investeeringu väärtust, peame vajalikuks esitada käesoleva seisukoha.

SevenOil Est OÜ on investeerinud tankla rajamisse, arendamisse ja käigushoidmisse arvestusega, et olemasolev

liiklusskeem ning väljakujunenud juurdepääsud riigiteele säilivad. Kruusa tänava ühendus ei ole juhuslik või

kõrvalise tähtsusega juurdepääs, vaid aastakümneid kasutusel olnud ühendus, mille kaudu jõuab oluline osa

klientidest tanklasse.

Kavandatav ristmiku sulgemine mõjutab otseselt tankla nähtavust, ligipääsetavust ja konkurentsivõimet. Tanklat

kasutavad nii kohalikud elanikud, piirkonna ettevõtted kui ka siseriiklikku ja rahvusvahelist kaubavedu teostavad

raskeveokid. Oluline osa nimetatud liiklusest jõuab tanklasse just Kruusa tänava ühenduse kaudu.

Menetlusmaterjalidest ei nähtu, et Transpordiamet oleks hinnanud kavandatava lahenduse mõju olemasolevatele

ettevõtetele, kinnisvara väärtusele, investeeringutele ega piirkonna teenuste kättesaadavusele. Samuti ei ole

hinnatud mõju tankla külastatavusele, käibele ega objekti pikaajalisele majanduslikule jätkusuutlikkusele.

SevenOil Est OÜ hinnangul võib ristmiku sulgemine vähendada tankla kasutatavust sellisel määral, et selle edasine

opereerimine muutub majanduslikult küsitavaks. Sellisel juhul väheneb oluliselt ettevõtte vara väärtus ning ohtu

satuvad investeeringud, mis on tehtud arvestusega, et tanklal säilib olemasolev ühendus riigiteega.

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et menetlusmaterjalidest ei nähtu liiklusuuringut, liiklusprognoosi ega mõjuanalüüsi.

Vastupidi, projekteerimistingimustes on märgitud, et liiklusuuringuid ja liiklusprognoose ei kavandata. Samal ajal

on projekti peamiseks eesmärgiks nimetatud liiklusohutuse parandamine. SevenOil Est OÜ hinnangul ei ole

võimalik teha põhjendatud otsust nii olulise liikluskorraldusliku muudatuse kohta ilma liiklusvoogude

ümberjaotumise mõju hindamata.

Samuti ei nähtu menetlusmaterjalidest, et oleks hinnatud raskeveokite liikluse ümber suunamise mõju Kõrveküla

asulale. Kavandatava lahenduse tulemusel liigub osa senisest liiklusest läbi asula siseste teede, mille ääres

paiknevad laste mängu- ja puhkealad, palliplatsid ning jalakäijate liikumisteed. Seetõttu tekib põhjendatud

küsimus, kas ühe võimaliku liiklusohutusprobleemi lahendamise käigus ei looda uusi liiklusohte teistes

asukohtades.

Meile teadaolevalt ei ole kõnealust ristmikku kantud liiklusohtlike kohtade nimekirja ega ole seda varasematel

aastatel sellisena käsitletud. Samuti nähtub avalikult kättesaadavatest andmetest, et ristmikul on küll aastate jooksul

toimunud üksikuid liiklusõnnetusi, kuid tegemist ei ole piirkonna kontekstis erandliku õnnetuskoormusega

asukohaga. Seetõttu jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete uuringute ja riskihinnangute alusel on jõutud

järeldusele, et ristmiku täielik sulgemine on vajalik ning proportsionaalne meede.

Juhul kui projekteerimistingimused kinnitatakse ilma mõjuanalüüside, liiklusuuringute ning alternatiivsete

lahenduste sisulise kaalumiseta, jätab SevenOil Est OÜ endale õiguse kasutada kõiki seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, sealhulgas vaidlustada vastavad haldusaktid ning pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Palume käesolevat seisukohta käsitleda SevenOil Est OÜ ametliku vastuväitena projekteerimistingimuste eelnõule.

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

29

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

30

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

10 D.R.

ALV Kinnisvara OÜ

Liiva tn.3, Kõrveküla

omanik

Tutvusime Transpordiameti poolt saadetud projekteerimistingimuste eelnõuga, mille kohaselt kavandatakse riigitee

3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 125,8 asuva Kruusa tänava ristmiku likvideerimist ning Kruusisoo tee ristmiku

ümberehitamist.

Peame vajalikuks esitada oma seisukoha ning väljendada vastuseisu ristmiku sulgemisele.

Kõnealune ühendus ei ole ajutine ega hiljuti rajatud juurdepääsutee. Kruusa tänava ühendus riigiteega on olnud

piirkonna liiklussüsteemi oluline osa aastakümneid. Seda kasutavad igapäevaselt kohalikud elanikud, piirkonnas

tegutsevad ettevõtted, nende kliendid ning raskeveokid. Seetõttu peab nii olulise liikluskorraldusliku muudatuse

tegemine põhinema põhjalikel uuringutel, mõjuanalüüsidel ning erinevate lahendusvariantide võrdlusel.

Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt on projekti eesmärgiks liiklusohutuse parandamine. Samas ei nähtu

menetlusmaterjalidest liiklusuuringut, liiklusprognoosi ega mõjuanalüüsi, mis võimaldaks hinnata kavandatava

lahenduse tegelikku mõju kogu piirkonna liiklussüsteemile. Vastupidi, projekteerimistingimustes on märgitud, et

liiklusuuringuid ja liiklusprognoose ei kavandata. Leiame, et sellise ulatusega liikluskorralduse muudatuse puhul ei

ole võimalik teha põhjendatud otsust ilma liiklusvoogude ümberjaotumise mõju hindamata.

Samuti ei ole menetlusmaterjalides esitatud liiklusõnnetuste analüüsi, millele tuginedes on jõutud järeldusele, et

ristmiku likvideerimine on kõige sobivam lahendus.

Dokumendis on küll märgitud, et ristmikul on toimunud mitmeid liiklusõnnetusi, kuid puudub teave nende arvu,

raskusastme, põhjuste ja asjaolude kohta. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas kavandatav lahendus on tegelikult

proportsionaalne ega seda, kas liiklusohutust oleks võimalik parandada ka vähem piiravate meetmetega.

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

31

Rõhutame siinkohal ka seda, et ristmikku ei ole kantud liiklusohtlike kohtade nimekirja ning ristmiku ei ole

varasematel aastatel liiklusohtlikuks objektiks tunnistatud.

Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et Transpordiameti enda avaldatud põhimõtete kohaselt hinnatakse

liiklusohtlikke kohti riskianalüüside, prognoositavate liiklusõnnetuste arvu ning liiklusohtlike kohtade pingeridade

alusel. Meile teadaolevalt ei ole kõnealust ristmikku kantud liiklusohtlike kohtade nimekirja ega ole seda

varasematel aastatel sellisena käsitletud. Samuti nähtub Eesti Liikluskindlustuse Fondi avalikult kättesaadavatest

andmetest, et ristmikul on küll aastate jooksul toimunud üksikuid liiklusõnnetusi, kuid tegemist ei ole piirkonna

kontekstis erandliku õnnetuskoormusega asukohaga. Sarnaseid ning kohati suurema õnnetuste arvuga ristmikke

esineb piirkonnas mitmeid. Seetõttu jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete riskianalüüside, uuringute või

võrdlevate hinnangute alusel on jõutud järeldusele, et just selle ristmiku täielik sulgemine on vajalik ja

proportsionaalne meede.

Ebaselgeks jääb ka see, millistel alustel eelistatakse liiklusohutuse kaalumisel ühte ristmiku haru teisele.

Kavandatav lahendus säilitab ühenduse Kruusisoo tee kaudu, kuid likvideerib Kruusa tänava ühenduse.

Menetlusmaterjalidest ei nähtu analüüsi, mis põhjendaks sellise valiku tegemist ega selgitaks, miks ei ole võimalik

säilitada olemasolevat ühendust liiklusohutust parandavate meetmete rakendamise kõrval.

Kõnealust ühendust kasutavad igapäevaselt ka piirkonnas tegutseva tankla kliendid. Tanklat kasutavad nii

siseriiklikku kui ka rahvusvahelist kaubavedu teostavad raskeveokid ning oluline osa nimetatud liiklusest jõuab

tanklasse just Kruusa tänava ühenduse kaudu. Kavandatav ristmiku sulgemine mõjutab otseselt tankla

ligipääsetavust ning võib kaasa tuua olulise klientide arvu vähenemise.

Raskeveokite liiklus ei kao ristmiku sulgemisega kuhugi, vaid suunatakse ümber läbi Kõrveküla asula siseste teede.

Need teed läbivad piirkondi, mille ääres paiknevad laste mängu- ja puhkealad, palliplatsid, jalakäijate liikumisteed

ning muud avalikus kasutuses olevad alad. Seetõttu tekib põhjendatud küsimus, kas ühe liiklusohutusprobleemi

lahendamise käigus ei looda uusi liiklusohte asula sees. Käesoleval ajal puudub igasugune analüüs, mis hindaks

raskeveokite liikluse suurenemise mõju Kõrveküla keskuses ning selle mõju jalakäijate, jalgratturite ja laste

ohutusele.

Me ei vaidle vastu liiklusohutuse parandamise eesmärgile. Küll aga leiame, et ristmiku sulgemine ei ole ainus

võimalik lahendus ning enne sellise otsuse tegemist tuleb põhjalikult hinnata alternatiivseid meetmeid.

Liiklusohutust on võimalik parandada ka muude lahendustega, sealhulgas ristmiku ümberkujundamise,

kanaliseerimise, vasakpöörderadade rajamise, kiiruspiirangu muutmise, nähtavuse parandamise või muude

liikluskorralduslike meetmete abil. Menetlusmaterjalidest ei nähtu, et selliseid alternatiive oleks sisuliselt hinnatud

või omavahel võrreldud.

Palume Transpordiametil koostada ja edastada meile tutvumiseks kõik uuringud, analüüsid, liiklusloendused,

liiklusohutuse hinnangud, õnnetusstatistika, riskianalüüsid ning muud dokumendid, millele tuginedes on jõutud

järeldusele, et Kruusa tänava ristmiku likvideerimine on vajalik ja põhjendatud lahendus. Samuti palume edastada

kõik materjalid, mille alusel on hinnatud kavandatava lahenduse mõju piirkonna liikluskorraldusele, ettevõtlusele ja

kohalikele elanikele.

Palume pärast kõigi asjakohaste dokumentide väljastamist võimaldada meile täiendava seisukoha esitamiseks

vähemalt 14 kalendripäeva alates dokumentide kättesaamisest.

Juhul kui projekteerimistingimused kinnitatakse ilma eelpool nimetatud uuringute, mõjuanalüüside ja

alternatiivsete lahenduste sisulise kaalumiseta, jätame endale õiguse kasutada kõiki seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, sealhulgas vaidlustada vastavad haldusaktid ning pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

32

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Liiklusohutuse parandamise vajadust ei hinnata üksnes

liiklusohtlike kohtade nimekirja ega toimunud õnnetuste arvu

alusel – arvesse võetakse ka ristmiku tüübist tulenevat

potentsiaalset riski. Kruusa tänava ristmikul on liiklusõnnetusi

registreeritud regulaarselt, keskmiselt üks juhtum aastas. Kuigi

seni on tegemist olnud varalise kahjuga õnnetustega, näitab

õnnetuste püsiv esinemine, et ristmikul on korduv riskiallikas.

Arvestades põhimaantee nr 3 liiklussagedust ja -kiirust, võib iga

järgnev õnnetus lõppeda raskemate tagajärgedega, mistõttu on

konfliktipunkti kõrvaldamine põhjendatud ennetava meetmena.

Kruusa tänava ristmiku avatuks jätmisel ületaks Tila küla elanik

riigiteed 3 risti suunas, mis on kõige ohtlikum manööver. Pärast

Kruusa tänava ühenduse sulgemist jääb Kuusisoo tee ristmik

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

33

kolmeharuliseks, mis välistab üle põhimaantee otsesuunas

liikumise. Kuusisoo teele kavandatav vasakpöörderada ja ristmik

valgustatakse ning seeläbi paraneb ohutus.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

11 Kõrveküla elanik

A.K.

Tutvusime Transpordiameti 18.05.2026 kirjaga nr 8-1/26-055/8621-1 ning esitame kohalike elanike ja Kõrveküla

aleviku perena oma arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu kohta, millega kavandatakse sulgeda Kruusa tänava

ühendus riigiteega nr 3.

Oleme kavandatava lahenduse suhtes selgelt vastu, kuna see halvendab piirkonna liiklusohutust, igapäevast

elukorraldust ja kohalike elanike liikumisvõimalusi.

1. Liiklusohutust ei ole hinnatud terviklikult

Ristmiku sulgemine suunab liikluskoormuse Kõrveküla keskusesse, kus liiguvad igapäevaselt lapsed, jalakäijad ja

jalgratturid. See suurendab ohtu just neile liiklejatele, kelle kaitsmine peaks olema prioriteet.

2. Tegelik riskikoht on Kuusisoo teelt väljasõit , mitte Kruusa tänav

Kohaliku kogemuse põhjal:

• enamik liiklusest tuleb Kuusisoo teelt,

• varasemad õnnetused on toimunud enamasti seal, probleemiks on ettesõidud ja nähtavus.

Kruusa tänava sulgemine ei vähenda tegelikku ohtu ega lahenda probleemi juurpõhjust.

3. Kuusisoo tööstusala planeerimatu kasv on loonud lisakoormuse

Tööstuspargi laienemine toimus ilma vajalike liikluslahendusteta. Nüüd püütakse selle tagajärgi lahendada

kohalike elanike ühenduste arvelt, mis ei ole proportsionaalne ega õiglane.

4. Sulgemine sunnib Tila elanikke tegema kaks ohtlikku vasakpööret

Kruusa tänava sulgemisel peab Tila elanik Kõrvekülla liikudes:

• sõitma põhimaanteele vasakpöördega,

• tagasiteel tegema vasakpöörde Vasula teelt.

Mõlemad manöövrid on oluliselt ohtlikumad kui praegune lahendus.

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

34

5. Jalgratturite ohutus halveneb

Praegu pääseb Kõrveküla kaudu ohutult kergliiklusteele. Põhimaanteel puudub jalgrattatee ning suured kiirused

tekitavad ohtlikke õhuvoolusid. Sulgemine tõstab jalgratturite riskitaset ja vähendab ohutuid liikumisvõimalusi.

6. Ristmikul on tegelikult väga hea nähtavus

Oht tuleneb liikluskultuurist (kiirustamine, närvilisus), mitte ristmiku geomeetriast. Tee sulgemine ei paranda

liikluskäitumist ega vähenda kiirustamist.

7. Kruusa tänav on oluline piirkondlik ühendustee

Kruusa tänav:

• hajutab liikluskoormust,

• vähendab sõltuvust üksikutest

ühendusteedest.

Ühenduse kaotamine halvendab piirkonna liikuvust ja suurendab ummikuid.

8. Sulgemine halvendab oluliselt kohalike elanike igapäevaelu

Meie pere kasutab Kruusa tänava ühendust mitmeid kordi päevas:

• laste kooli viimiseks

• jalgrattaga Kõrvekülast Kuusisoo teele tööle sõitmiseks

• kohalike teenuste kasutamiseks,

• autode tankimiseks,

Sulgemine pikendab kõiki sõite, suurendab kütusekulu ja halvendab teenuste kättesaadavust.

9. Kohalik tankla on kogukonna oluline teenuspunkt

Tankla on:

• kohalike elanike kohtumispaik,

• oluline teenuspunkt,

• tööstuspargi töötajate igapäevane peatuskoht.

Ligipääsu halvenemine mõjutab negatiivselt nii ettevõtlust kui kogukonda.

10. Olemas on vähem piiravad ja tõhusamad alternatiivid

Ohutuse parandamiseks saab rakendada:

• aeglustus- ja kiirendusrajad,

• kiirusepiirangud,

• valgustuse ja märgistuse parandamise,

• kanaliseeritud ristmiku lahendus.

Need meetmed parandavad ohutust ilma ühendust likvideerimata.

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

35

Kokkuvõte

Kruusa tänava ühenduse sulgemine:

• ei lahenda tegelikku ohutusprobleemi,

• halvendab liiklusohutust Kõrveküla keskuses,

• suurendab Tila elanike riskitaset,

• halvendab jalgratturite ohutust,

• kahjustab igapäevast elukorraldust,

• mõjutab negatiivselt ettevõtlust ja kogukonda.

Leiame, et tegemist ei ole proportsionaalse ega põhjendatud meetmega.

Taotlus

Taotleme:

1. Kruusa tänava ühenduse säilitamist riigiteega nr 3.

2. Projekti ümbervaatamist ja vähem piiravate alternatiivide kaalumist.

3. Täiendava liiklusohutuse analüüsi koostamist kogu piirkonna ulatuses.

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Lähtudes asjaolust, et Kuusisoo teel on suur raskeliikluse osakaal

(ca 34% ööpäevasest liiklusest), mis vajab pöörete sooritamiseks

rohkem aega, peab Transpordiamet põhjendatuks kavandada

ristmikule valgustus. Valgustatud ristmik võimaldab riigiteel

liiklejatel olukorda paremini hinnata ning suurendab seeläbi

ohutust. Lisaks paraneb ohutus ka jalakäijate jaoks, kes antud

ristmikku teeületuseks kasutavad. Projekteerimistingimustes

korrigeeritakse punkti 5.5.1 ning määratakse ülesandeks

kavandada ristmikule valgustus.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Projekteerimisel tuleb välja selgitada Kuusisoo tee ristmiku

nähtavuse tingimused (liiklusmärkide asukoht ja paigutus

raskeliikluse vaatest) ning vajadusel kavandada liiklusmärkide

ümber paigutamine nähtavuse parandamiseks.

Kruusa tänava ristmiku avatuks jätmisel ületaks Tila küla elanik

riigiteed 3 risti suunas, mis on kõige ohtlikum manööver. Pärast

Kruusa tänava ühenduse sulgemist jääb Kuusisoo tee ristmik

kolmeharuliseks, mis välistab üle põhimaantee otsesuunas

liikumise. Kuusisoo teele kavandatav vasakpöörderada ja ristmik

valgustatakse ning seeläbi paraneb ohutus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

36

Jalgratturite ja jalakäijate ohutuse tagamiseks projekteeritakse

riigiteele 3 ohutussaarega teeületuskoht, mis võimaldab teed

ületada ühe sõiduraja kaupa. Lisaks on kavas rajada riigitee 3

äärde Aovere–Kõrveküla lõigule kergliiklustee koostöös Tartu

Vallavalitsusega.

Kruusa tänava ühenduse sulgemine ei ole seotud tööstusala

liikluse suurenemisega, vaid on vajalik neljaharulise ristmiku

otsesuunas ületamise ohu kõrvaldamiseks. Pärast Kruusa tänava

ühenduse sulgemist jääb Kuusisoo tee ristmik kolmeharuliseks,

mis parandab muuhulgas ka tööstusala liikluse ohutust.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Korrigeerida projekteerimistingimuste punkt 5.5.1 järgnevalt:

„5.5.1. Projekteerida ristmiku valgustamine. Valgustus

projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede

valgustuse kavandamine“.“

4. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

5. Projekteerimisel tuleb välja selgitada Kuusisoo tee ristmiku

nähtavuse tingimused (liiklusmärkide asukoht ja paigutus

raskeliikluse vaatest) ning vajadusel kavandada liiklusmärkide

ümber paigutamine nähtavuse parandamiseks.

12 T.L.

Rending OÜ

Transpordiamet on kaasanud piirneva kinnisasja omaniku Rending OÜ projekteerimistingimuste väljastamise

menetlusse Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 asuva ristmiku ehitusprojekti koostamiseks.

Meie seisukoht on järgmine:

Rending OÜ ei võta endale tulevikus teemürast tekkivate häiringute vähendamisel rahalisi kohustusi.

Otsus: Projekteerimistingimustega ei panda Rending OÜ-le kohustusi

liiklusmüra leevendusmeetmete rahastamiseks.

13 Kõrveküla elanik

R.A.

Tutvusin Transpordiameti 18.05.2026 kirjaga nr 8-1/26-055/8621-1 ning esitan käesolevaga oma arvamuse riigitee

nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu kohta.

Olen vastu kavandatavale lahendusele, mille kohaselt suletakse Kõrveküla alevikus Kruusa tänava ühendus

riigiteega nr 3.

Mõistan Transpordiameti eesmärki parandada liiklusohutust riigiteel, kuid leian, et ristmiku täieliku sulgemise

mõju ei ole hinnatud piisavalt laias piirkondlikus vaates. Minu hinnangul ei pruugi kavandatav lahendus olla

eesmärgi saavutamiseks kõige tasakaalustatum ega proportsionaalsem meede.

Liiklusohutust tuleb hinnata kogu liiklussüsteemi vaates

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

37

Projekteerimistingimuste menetluse eesmärk on liiklusohutuse parandamine. Samas ei saa liiklusohutust hinnata

üksnes ühe ristmiku toimimise põhjal, vaid arvestada tuleb kogu piirkonna liiklussüsteemi toimimist.

Kasutan kõnealust ristmikku igapäevaselt tööle sõitmiseks Tila küla tööstuspiirkonda. Ristmiku sulgemise korral

peaksin kasutama Vasula tee ja Jõhvi maantee ristmikku, kus vasakpöörde sooritamine on juba praegu

hommikustel tipptundidel keeruline. Linnast suunaga Kõrveküla poole liigub sel ajal väga tihe liiklus, sealhulgas

lapsevanemad, kes viivad lapsi kooli ja lasteaeda. Seetõttu võivad ooteajad ristmikul märkimisväärselt pikeneda

ning liikluskoormus suureneda.

Minu hinnangul on Vasula tee ristmikul vasakpöörde sooritamine liiklusohutuse seisukohalt keerulisem kui

olemasoleval Kruusa tänava ristmikul otseülesõidu tegemine.

Leian, et enne ristmiku sulgemist tuleks kaaluda alternatiivseid meetmeid, näiteks piirkiiruse alandamist ristmiku

piirkonnas 70 km/h-ni, STOP-märgi paigaldamist ning olemasoleva metallpiirde asendamist trosspiirdega. Sellised

meetmed võimaldaksid suurendada liiklusohutust ilma ühendust täielikult sulgemata.

Kruusa tänava ristmiku sulgemise tulemusena suunatakse märkimisväärne osa liiklusest ümber Vasula tee kaudu

Kõrveküla keskusesse. See tähendab liikluskoormuse suurenemist piirkonnas, kus liiguvad igapäevaselt

kooliõpilased, lasteaialapsed koos saatjatega, jalgratturid ning jalgsi liikuvad elanikud.

Seetõttu võib liiklusohutuse paranemine ühes punktis kaasa tuua liiklusohutuse halvenemise teistes kohtades.

Liiklusohutuse hindamisel tuleb arvestada kogu liiklusvõrgu toimimist ning kõikide liiklejate ohutust.

Liikluskoormus suunatakse asula sisestele teedele

Kruusa tänava ristmik täidab olulist ühendusfunktsiooni Tila küla, Kruusisoo piirkonna ja Kõrveküla keskuse

vahel.

Praegu hajutab see ühendus liiklust mitme marsruudi vahel. Ristmiku sulgemisel koondub liiklus peamiselt Vasula

tee suunale ning suureneb koormus Vasula tee ja Pärna tee ristmikul. Eriti tuntav on mõju hommikustel

tipptundidel, mil piirkonnas toimub intensiivne kooli- ja lasteaialiiklus.

Ristmiku sulgemine ei pruugi olla proportsionaalne meede

Ristmiku täielik sulgemine on kõige ulatuslikum võimalik piirang, kuna sellega likvideeritakse olemasolev ühendus

täielikult.

Avalikkusele ei ole seni piisavalt selgitatud, miks ei ole liiklusohutuse parandamiseks kaalutud või eelistatud

järgmisi alternatiivseid lahendusi:

 piirkiiruse alandamine ristmiku piirkonnas;

 vasakpöörderadade rajamine;

 ohutussaarte ehitamine;

 täiendava valgustuse rajamine;

 STOP-märgi paigaldamine;

 nähtavuse parandamine;

 muud liiklusrahustavad meetmed.

Kruusa tänav on oluline piirkondlik ühendustee

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

38

Kruusa tänava näol ei ole tegemist üksnes kohaliku kõrvalteega, vaid olulise piirkondliku ühendusega, mis tagab

otseühenduse Tila küla, Kruusisoo piirkonna ja Kõrveküla keskuse vahel.

Ühenduse säilitamine aitab hajutada liikluskoormust, parandab liiklusvõrgu töökindlust, vähendab sõltuvust

üksikutest ühendusteedest ning toetab piirkonna loogilist liikluskorraldust.

Negatiivne mõju kohalikule ettevõtlusele

Kavandatav lahendus mõjutab otseselt ka piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Eelkõige puudutab see riigitee ääres

asuvat tanklat, mille nähtavus ja ligipääsetavus võivad ristmiku sulgemise tulemusena oluliselt halveneda.

Seetõttu tuleks projekteerimistingimuste menetluses hinnata ka kavandatava lahenduse majanduslikku mõju

piirkonna ettevõtluskeskkonnale.

Kokkuvõte

Leian, et Kruusa tänava ristmiku sulgemisega kaasnevad olulised negatiivsed mõjud, sealhulgas liikluskoormuse

suurenemine Kõrveküla keskuses, ummikute süvenemine tipptundidel, liiklusohutuse võimalik halvenemine

kohalikel tänavatel, piirkonna ühendatuse vähenemine, negatiivne mõju kohalikule ettevõtlusele ning vastuolu

piirkonna kasvust tulenevate arenguvajadustega.

Palun hinnata ristmiku sulgemise mõjusid kogu Kõrveküla liiklussüsteemi ulatuses ning kaaluda enne olemasoleva

ühenduse likvideerimist vähem piiravaid alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid parandada liiklusohutust ja

samal ajal säilitada piirkonna toimiva ühendusvõrgu.

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Lähtudes asjaolust, et Kuusisoo teel on suur raskeliikluse osakaal

(ca 34% ööpäevasest liiklusest), mis vajab pöörete sooritamiseks

rohkem aega, peab Transpordiamet põhjendatuks kavandada

ristmikule valgustus. Valgustatud ristmik võimaldab riigiteel

liiklejatel olukorda paremini hinnata ning suurendab seeläbi

ohutust. Lisaks paraneb ohutus ka jalakäijate jaoks, kes antud

ristmikku teeületuseks kasutavad. Projekteerimistingimustes

korrigeeritakse punkti 5.5.1 ning määratakse ülesandeks

kavandada ristmikule valgustus.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

39

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Kõrvekülast Tila küla tööstuspiirkonda liikudes on võimalik

kasutada Vasula tee või Pärna tänava ristmikku ning seejärel

Kuusisoo tee ristmikku, mis ehitatakse ümber ning millele

kavandatakse vasakpöörderada ja valgustus.

STOP-märgi paigaldamine ja muud arvamuses viidatud meetmed

ei kõrvalda neljaharulise ristmiku põhiohtu – põhimaantee

otsesuunas ületamist ja sellega kaasnevat raskete tagajärgedega

külgkokkupõrgete ohtu.

Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.1.3 kohaselt

kavandatakse ristmiku piirkonda kiirus 70 km/h.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Korrigeerida projekteerimistingimuste punkt 5.5.1 järgnevalt:

„5.5.1. Projekteerida ristmiku valgustamine. Valgustus

projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede

valgustuse kavandamine“.“

4. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

14 79403:002:0434

H.E.

Esitasite mulle kui puudutatud kinnisasja omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks 18.05.2026

kirjaga nr 8-1/26-055/8621-1 projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga tee km 125,8

ristmiku ehitusprojekti projekteerimistingimuste kohta. Seisukohta ootasite hiljemalt 05.05.2026 aadressile

[email protected]

Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Mainitud on, et

ristmikul on võimalik üle peatee risti ülesõitmine, sõidurajad on väga laiad ning ristmikul on toimunud mitmed

liiklusõnnetused. Projektiga soovitakse alandada lubatud suurimat sõidukiirust kiirusele 70 km/h ning sulgeda

Kõrveküla alevikku (Kruusa tänavale) suunduv ristmiku haru, kuna Kõrveküla alevikku on võimalik ligipääs km

125,1 ja 126,5 ristmike kaudu.

Põhjendus:

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat

tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike

väljaselgitamiseks ning nende ümberehitamiseks. Liiklusohtlike

kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamise

eesmärgiks on muuta riigimaanteede taristut nii, et

liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks

kõige enam. Liiklusohtlikud kohad selgitatakse ühe osana välja

ka riskianalüüsi alusel, kus arvestatakse mitmete erinevate

liiklusohutust mõjutavate teguritega ning tuvastatakse

tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

40

Märgin, et minule kui maaomanikule tundub joonisega tutvudes, et minu kinnisasjadest äralõigete tegemine antud

projekti teostamiseks vajalik ei ole. Kui tegelik situatsioon on teistsugune, palun parandage.

Tartu valla ning Kõrveküla aleviku ruumilist arengut silmas pidades on antud ristmiku ümberehitus probleemne.

On mõistetav, et ristmiku liiklusohutust soovitakse suurendada, ent samas tuleb kaaluda ka muid aspekte.

Liikluskindlustusfondi andmetel on viimase kahe aasta jooksul antud ristmikul toimunud 2 kokkupõrget ristuval

teel liiklejaga, aastal 2023 oli kolm sellist liiklusõnnetust, ent enne seda oli viimati üks liiklusõnnetus 2019. aastal

ja üks 2017. aastal. Seega ei tundu ristmik väga liiklusohtlik mõne teise ristmikuga võrreldes. Näiteks kirjas

viidatud km 126,5 ristmikul on toimunud alates 2017. a juunist 4 ristuval teel liiklejaga kokkupõrget, lisaks kaks

vastassuunda kaldumist ning üks reastumisel toimunud kokkupõrge ehk kokkuvõttes sama palju, kuigi üle peatee

risti ülesõitmine seal võimalik ei ole.

Tartu valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on riigitee nr 3 ning Kõrveküla aleviku vahelisele alale ette nähtud

segahoonestusala ning juba on välja mõõdetud tootmis- ja ärimaa sihtostarvetega katastriüksused. Määratud

sihtotstarbed viitavad perspektiivsele aktiivsele majandustegevusele, mis toob endaga suure tõenäosusega kaasa

raskeveokite liikluse. Juba praegu on käsitletav ristmik juurdepääsuks puidutööstusele. Antud ristmiku sulgemisel

toimuks piirkonna juurdepääs läbi Kõrveküla aleviku ehk raskeveokid suunatakse ristmiku ümberehituse tagajärjel

kitsastele teedele eluhoonete vahele. Lisaks puuduvad Kõrveküla alevikus suuresti kõnniteed, mistõttu võib selline

olukord kujuneda väga ohtlikuks kergliiklejatele, nt kooli minevatele lastele. Soov ühes kohas liiklusohutust tõsta,

võib kaasa tuua üldise liiklusohutuse vähenemise.

Samuti kaoks suure tõenäosusega aleviku ainukene tankla, kuna maanteelt otsejuurdepääsu kadumisega halveneb

tanklale juurdepääs oluliselt ning ei ole usutav, et praegused kliendid hakkavad tanklasse läbi aleviku sõitma. See

tähendab kriitilise hulga kliendibaasi vähenemist. Seega halveneb oluliselt aleviku elanike juurdepääs

mootorikütustele. Lähimad tanklad paiknevad Aoveres või Tartu linna piiril, kuhu on mitmeid kilomeetreid.

Minu hinnangul võiks kaaluda ümberehituse vajalikkust projekti eelnõus kavandatud viisil ning piirduda vaid

piirkiiruse alandamisega ning füüsilise keskkonna kujundamisega vastavalt madalamale piirkiirusele (kitsamad

sõidurajad). Selliselt säiliks ristmiku kaudu juurdepääs maanteele ning ei väheneks aleviku sõiduteedel liikuvate

jalakäijate ohutus.

liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Sealjuures analüüsi

ning projektlahenduse väljatöötamise puhul ei ole määravaks

mitte ainult toimunud liiklusõnnetused, vaid ka võimalikud ära

hoitavad ehk n.ö potentsiaalselt toimuda võivad õnnetused.

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee on üleeuroopalise teedevõrgu

üldvõrgu maantee ning Eesti teedevõrgus põhimaantee, mis on

ette nähtud ühendama pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu

omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,

raudteesõlmede ja piiripunktidega. Põhimaanteedel on

eesmärgiks sujuv ja kiire läbiv liiklus. Kohalik liiklus peab

võimalusel toimuma madalamate liiklussagedustega

kõrvalmaanteede ning kohalike teede ja tänavate kaudu. Iga

samatasandiline ristumiskoht loob täiendavaid konfliktipunkte

riigiteel liiklejatega, mistõttu on liiklusohutuse parandamiseks

vajalik vähendada põhimaanteedel samatasandiliste

ristumiskohtade arvu. Neljaharuline ristmik on kõige

riskiohtlikum ristmiku tüüp. Riskioht õnnetuse tekkeks seisneb

eelkõige antud ristmiku tüübi konfliktpunktide rohkuses

(võimaldab palju erinevaid pöördeid), võimaluses kõrvalharudelt

ristmikust peatumata üle sõita ja ohus erinevateks sõidukite

külgkokkupõrgeteks sh väga raskete tagajärgedega õnnetusteks.

Ristumiskohti riigiteedel likvideeritakse üle Eesti järk-järgult,

kusjuures esmalt tegeletakse suurema liiklussagedusega ja

ohtlikumate teelõikudega võttes muuhulgas arvesse, et ohutule

liikluskeskkonnale vastavad alternatiivsed juurdepääsuteed oleks

olemas.

Ka Tartu valla üldplaneeringu 2035+ punkti 6.10.1.7. kohaselt on

valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega

põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga, mille funktsiooniks on

läbiva liikluse ja kiire regioonide vahelise ühenduse tagamine.

Lisaks on üldplaneeringu punktis 6.10.1.7 liikluskorralduse

põhimõtetes välja toodud, et põhi- ja tugimaanteedel tuleb vältida

kohaliku liikluse segunemist pikamaaliiklusega

(transiitliiklusega). Liiklusohutuse kaalutlusel on lubatud

olemasolevaid mahasõite põhimaanteele sulgeda, tingimusel et

rajatakse uued koguja- ja/või juurdepääsuteed ning juurdepääs

kinnistutele tagatakse koostöös Transpordiametiga.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel säilivad juurdepääsud

põhimaanteele olemasolevate riigitee 3 km 125,077 asuva Pärna

tänava ja km 126,532 asuva riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee

(Vasula tee) ristmike kaudu. Seega ühendus aleviku keskusega ei

kao vaid liigub teistele ristmikele.

Vastupidiselt arvamuses toodule on liikluse ümber suunamine

madalama kiiruse ja väiksema liiklussagedusega kõrvalmaanteele

ja kohalikule teele kooskõlas üldise teedevõrgu hierarhia

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

41

põhimõttega, kus nimetatud teed on ette nähtud kohaliku liikluse

korraldamiseks.

Transpordiamet nõustub, et riigitee ristmiku projekti koostamisel

tuleb koostöös Tartu Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja

riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee seisukorda ja vajadusel

kavandada meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

2024. aastal teostatud liiklusuuringu alusel kasutas Kruusa tn

ristmikku päeva kõige suurema sagedusega tipptunnil

(hommikusel tipptunnil) kõikideks erinevateks manöövriteks

kokku alla 50 sõiduki, mistõttu ei ole alles jäävatele

olemasolevatele ristmikele lisanduv liiklus märkimisväärne.

Transpordiamet on lisaks ristmiku sulgemisele kaalunud ka muid

liiklusohutusmeetmete rakendamise ja ristmiku ümberehitamise

lahendusi, kuid nende maksumused on oluliselt suuremad ning

toovad kaasa ka vajaduse täiendavalt maad omandada. Lisaks ei

vähenda need konfliktipunktide arvu või ei paranda liikluse

sujuvust põhimaanteel. Põhimaantee funktsioon on regioonide ja

linnade vahelise liikluse kiire ja ohutu ühenduse tagamine. Seega

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus parandab

liiklusohutust enim ning on majanduslikult märkimisväärselt

soodsam.

Kruusa tänava ristmiku sulgemisel on juurdepääsud Kõrveküla

alevikku tagatud nii valgustatud ja kanaliseeritud riigiteede 3 ja

22210 ristmiku kui Pärna tänava ristmiku kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ei muudeta projekteerimistingimuste

eelnõus kirjeldatud põhimõttelist ristmiku lahendust.

Projekteerimistingimuste alusel kavandatava lahenduse peamine

eesmärk on tagada riigiteel liiklejate ohutus, mis on kaalukas

avalik huvi. Maaomanikud peavad arvestama, et elukeskkond ja

liikluskorraldus nende ümber võivad ajas muutuda.

Maaomanikud ei saa eeldada, et ümbritsev keskkond ja

infrastruktuur kunagi ajas ei muutu, säilib alati olemasoleval

kujul või muutub alati just meelepärase liikluslahenduse

realiseerimise näol. Parema ohutuse tagamiseks riigiteedel

võivad liikluslahenduse muudatused tuua paratamatult kaasa ka

olukordi, kus kellegi huvidest lähtuvalt võib muudatus olla

negatiivne või mitte meelepärane. Kuid see ei saa kaaluda üle

avalikku huvi ohutumale riigitee lahendusele.

Transpordiamet peab võimalikuks kavandada tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamise avatuks jäävate ristmike piirkonda,

mis teavitaksid liiklejaid tankla olemasolust ning suunaksid selle

juurdepääsuks kasutama teisi ristmikke.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

42

Täpne teemaa vajadus ja võimalikud äralõiked piirnevatest

kinnisasjadest selguvad järgmises projekti staadiumis

krundijaotuskava koostamise käigus. Juhul kui projektlahendus

eeldab kinnisasjast äralõike tegemist, võetakse maaomanikega

eraldi ühendust.

Liiklusohutuse parandamise vajadust ei hinnata üksnes toimunud

liiklusõnnetuste arvu alusel ega võrdluses teiste ristmikega –

arvesse võetakse ka ristmiku tüübist tulenevat potentsiaalset

riski. Kruusa tänava ristmik võimaldab põhimaantee otsesuunas

ületamist, mis on raskete tagajärgedega külgkokkupõrgete riski

tõttu kõige ohtlikum manööver. Riigitee 22210 (Vasula tee)

ristmikul selline manööver võimalik ei ole.

Raskeveokid liiklevad Pärna tänava ja Vasula tee kaudu juba

täna. Riigitee ristmiku projekti koostamisel vaadatakse koostöös

Tartu Vallavalitsusega üle Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee (Vasula tee) ristmikud ning vajadusel

kavandatakse meetmeid lisanduva liikluse vastuvõtmiseks ja/või

ohutuse tagamiseks.

Otsus:

1. Projekteerimistingimusi mitte muuta, näha ette Kruusa tänava

ühenduse sulgemine.

2. Riigitee ristmiku projekti koostamisel tuleb koostöös Tartu

Vallavalitsusega analüüsida Pärna tänava ja riigitee 22210

Kõrveküla-Lähte tee seisukorda, kiirusrežiimi ja liiklust

rahustavate meetmete vajadust. Vajadusel projekteerida

kiirusrežiimi muutmine, meetmed lisanduva liikluse

vastuvõtmiseks ja/või ohutuse tagamiseks (nt künnised).

3. Näha ette Kõrveküla alevikus asuvale tanklale viitavate

liiklusmärkide paigaldamine avatuks jäävate ristmike

piirkonda.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

43

1.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Künni 79403:002:0440

Kruusa tn 2a 79601:001:0501

Ehituse tn 2 79403:002:1031

Ehituse tn 1 79403:002:1030

Ehituse tn 3 79403:002:1141

Ehituse tn 4 79403:002:1032

Ehituse tn 6 79403:002:1033

Ehituse tn 8 79403:002:1140

Kruusa tn 1 79403:002:1135

Liiva tn 5 79601:001:2060

Pärna tn 27a 79601:001:2622

Pärna tn 27 79601:001:2621

Pärna tn 25 79403:002:1291

Kruusa tn 2c 79601:001:2958

Kruusa tn 2 79601:001:2959

Pärna tn 35 79403:002:0922

Kruusa tn 2b 79601:001:0502

Pärna tn 23 79403:002:0602

Kulu 79403:002:0492

Pärna tn 17 79403:002:0671

Liiva tn 7 79601:001:1185

Pärna tn 19 79403:002:0305

Pärna tn 21 79401:001:0490

Martini 79403:002:0502

Kuusisoo tee 2 79403:002:1149

Kuusisoo tee 4 79403:002:1154

Danieli 79403:002:1152

Pihlapuu 79601:001:1689

Kuusisoo tee 6 79403:002:0846

Kuusisoo tee 14 79403:002:0326

Kuusisoo tee 16 79403:002:0663

Tehnoringi tee 1 79403:002:1391

Tehnoringi tee 37 79403:002:1419

Veski 79403:002:0367

Tea 79403:002:0021

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

03.11.2026 nr 1.1-3/26/692

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-

Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti

koostamiseks

Transpordiamet algatas 04.05.2026 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi-

Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §

99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8

ristmik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 79403:002:0126) Tartu maakonnas

Tartu vallas Kõrveküla alevikus.

Projekti eesmärk on olemasoleva ohtliku neljaharulise ristmiku ümberehitamine kolmeharuliseks

ristmikuks, vasakpöörderaja rajamine Jõhvi suunalt Kuusisoo teele pöördeks ning ülekäigukoha

rajamine riigitee 3 ületuseks ristmiku piirkonnas, et tõsta liiklusohutuse taset. Lisaks määratakse

tehniliselt vajalik teemaa.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõike 4 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

2

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku

ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 125,8 ristmiku ehitusprojekti

projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus