PK K

Kohalik tee nr 2820140 Kodijärve - Kroonu tee

liitumiskilp Elektri

120.14

120.21120.05

120.13

120.25

120.27120.20

120.12

120.18

120.17120.06119.71

119.68

119.78

119.76

119.60

119.76

119.95

119.95

119.39

118.81

118.89

118.74

118.20

118.18

117.90

117.46

117.19

117.27

117.19 117.34

117.32

117.23

117.13

117.30

117.45

117.32

117.42

117.89

117.96

118.22

118.65

119.57

119.61

119.54 119.47

119.73

119.50

119.39

119.42

119.12

119.29

119.14

118.12

118.34

118.11

117.83

118.06

117.74

117.36

117.73

118.14

118.42

118.85

119.25

119.52

119.46

119.48

119.74

119.71

119.22

119.17

119.02

119.08

119.24

119.37

119.28

119.24

118.81

118.22

117.92

118.52

118.63

117.77

118.25

118.60

118.35

118.69

118.53

118.67

118.59

118.78

118.72

118.41

118.77

118.98

119.18

119.50

119.74

PK

K

53 198 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0152

Metsasuntsi

53 890 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0153

Jaagupi

2 912 m ²

Tra n sp

o rd im a a 100%

28201:008:0144

K o d ijä rve -K ro o n u te

e

57 725 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0139

Suntsi

71 192 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0095

Lätte

59 209 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0087

Lättemäe

Kr

Kr

X=6450100

Y =

6 5

0 2

5 0

X=6450150

Y =

6 5

0 2

5 0

11 8

118

119

119

120

120

1 686 m ²

Transpordim aa 100%

28201:008:0199

Kodijärve-Kroonu tee

2 5

10

20

88

6 2

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Hardo Ilves

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

038-26

Kuupäev:

21.09.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

41:500

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Palumäe külas asuva Metsasutsi maaüksuse ja lähiala Kogu planeeringuala on nähtav joonistel nr 1, 2 ja 3.

Planeeringualaks on maaüksus Metsasuntsi ja sellega piirnev Kodijärve - Kroonu tee. Planeeringuala pindala kokku on ligikaudu 5,4 ha.

ka immutuskeeluala ulatus.

5. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel. Projekteerimisel täpsustub (puurkaevu asukohast tulenevalt)

haljastus antakse projekteerimisel.

4. Asendiplaaniline lahendus kirjeldab planeeritud põhimõtteid. Täpne lahendus (hoonete paiknemine, juurdepääsutee, parkimine, tiik ja

3. Hoonestusala on antud terviklikult. Hoonestamine on keelatud elektri õhuliini alla ja selle kaitsevööndis.

on alusplaanil mõningat infot suurendatud. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 04.08.2026.

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Tugijoonise mõõtkava 1:1000 paremaks loetavuseks

2. Aluskaardina on kasutatud Geodeesia OÜ poolt juulis 2026 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4821).

1.

MÄRKUSED:

LEPPEMÄRGID (alusandmed):

53 198 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0152

Metsasuntsi

Elektri liitumiskilp

Elektri madalpinge õhuliin 2 m kaitsevööndiga

Kanalisatsioonitorustik

Veevõtukoha 10 m hooldusala

Puurkaev/salvkaev

Puistu ala (mets)

Üksikpuu (okaspuud, lehtpuu)

Muru

Heinamaa

Kohaliku maantee kaitsevöönd 20 m tee teljest

Sõidusuunad

Kruusakattega sõidutee

sihtotstarve ja pindala

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir (vt märkus 1)

LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus):

Planeeritud omapuhasti kujadega (indikatiivne, vt märkus 5)

immutuskeelualaga (indikatiivne, vt märkus 5)

Planeeritud puurkaev 10 m hooldusalaga ja 10 m + 50 m

Planeeritud tiik (indikatiivne, vt märkus 4)

Planeeritud tee ja parkimise ala (indikatiivne, vt märkus 4)

Planeeritud juurdepääs (indikatiivne, vt märkus 4)

Planeeritud hoonestus (indikatiivne, vt märkus 4)

Planeeritud hoonestusala (vt märkus 3)

loeta ehitusõiguse hulka. Lisaks on lubatud ehitusloakohustuseta rajatised, mida ei ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m. *Elamu ja kuni neli abihoonet, sh on üks abihoone lubatud

EHITUSÕIGUSE TABEL:

Metsasuntsi

maatulundusmaa

Krundi kasutamise sihtotstarve:

500 m² pind:

ehitisealune lubatud suurim

Hoonete

5* krundil:

arv lubatud suurim

Hoonete

53 198 m² Krundi pindala

abihoone 6,0 m elamu 8,5 m

suhteline kõrgus: maksimaalne

lubatud Hoonete

3,2 m sügavus: suhteline lubatud suurim

Hoonete

N

S

PALUMÄE KÜLA KAMBJA VALD

-S a n g a st e t e e

O te

p ä ä

T a tr a -

R iig im

a a n te

e n r 4 6

nr 28

20 14

0 Ko

ha lik tee

PALUMÄE KÜLA KAMBJA VALD

MAKITA KÜLA OTEPÄÄ VALD

KODIJÄRVE KÜLA KAMBJA VALD

Kodijärve - Kroonu tee

Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena.

LEPPEMÄRGID:

Haldus- ja asustusüksuse nimetus

Asustusüksuse piir (seisuga 03.08.2026)

Haldusüksuse piir (seisuga 03.08.2026)

Planeeringuala

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Harmo Ilves

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

038-26

Kuupäev:

03.08.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

11:10 000

SITUATSIOONISKEEM

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala

Mälestise kaitsevöönd

Mälestis (Asulakoht, reg nr 13101)

Maardla (kruus)

Kohalik tee nr 2820140 Kodijärve - Kroonu tee

PK K

T u g im

a a n te

e n r 4 6 T a tr a -O te

p ä ä -S

a n g a st e t e e

liitumiskilp Elektri

120.14

120.21 120.05

120.13

120.25

120.27 120.20

120.12

120.18

120.17 120.06 119.71

119.68

119.78

119.76

119.60

119.76

119.95

119.95

119.39

118.81

118.89

118.74

118.20

118.18

117.90

117.46

117.19

117.27

117.19117.34

117.32

117.23

117.13 117.30

117.45

117.32

117.42

117.89

117.96

118.22

118.65

119.57

119.61

119.54119.47

119.73

119.50

119.39 119.42

119.12

119.29

119.14

118.12

118.34

118.11

117.83

118.06

117.74

117.36

117.73

118.14

118.42

118.85

119.25

119.52

119.46

119.48

119.74

119.71

119.22

119.17

119.02

119.08

119.24

119.37

119.28

119.24

118.81

118.22

117.92

118.52

118.63

117.77

118.25

118.60

118.35

118.69

118.53

118.67

118.59

118.78

118.72

118.41

118.77

118.98

119.18

119.50

119.74

PK

K

53 198 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0152

Metsasuntsi

53 890 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0153

Jaagupi

57 725 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0139

Suntsi

71 192 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0095

Lätte

59 209 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0087

Lättemäe

Kr

Kr

X=6450100

Y =

6 5

0 2

5 0

X=6450150

Y =

6 5

0 2

5 0

11 8

118

119

119

120

120

1 686 m²

Transpordimaa 100%

28201:008:0199

Kodijärve-Kroonu tee

2 912 m²

Transpordimaa 100%

28201:008:0144

Kodijärve-Kroonu tee

1 1 7 .2

4

1 1 7 .0

5 1 1 6 .9

7

1 1 7 .0

7 1 1 6 .9

4

1 1 6 .8

9 1 1 6 .8

0

1 1 6 .8

3 1 1 6 .7

2

1 1 6 .7

0 1 1 6 .5

7

1 1 6 .5

7

A

T a t r a - -

>

< - -

O t e p ä ä

Elektri madalpinge õhuliin 2 m kaitsevööndiga

Kanalisatsioonitorustik

Veevõtukoha 10 m hooldusala

Puurkaev/salvkaev

Puistu ala (mets)

Üksikpuu (okaspuud, lehtpuu)

Muru

Heinamaa

Kohaliku maantee kaitsevöönd 20 m tee teljest

Tugimaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)

Sõidusuunad

Asfaltkattega sõidutee

Kruusakattega sõidutee

sihtotstarve ja pindala

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Harmo Ilves

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

038-26

Kuupäev:

05.08.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

31:1 000

TUGIJOONIS

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala

Planeeringualaks on maaüksus Metsasuntsi ja sellega piirnev Kodijärve - Kroonu tee. Planeeringuala pindala kokku on ligikaudu 5,4 ha.

on alusplaanil mõningat infot suurendatud. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 04.08.2026.

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Tugijoonise mõõtkava 1:1000 paremaks loetavuseks

2. Aluskaardina on kasutatud Geodeesia OÜ poolt juulis 2026 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4821).

1.

MÄRKUSED:

53 198 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0152

Metsasuntsi

N

S

nr 28

20 14

0 Ko

ha lik tee

-S a n g a st e t e e

O te

p ä ä

T a tr a -

R iig im

a a n te

e n r 4 6

nr 2820140

Kohalik teeKODIJÄRVE KÜLA KAMBJA VALD

MAKITA KÜLA OTEPÄÄ VALD

PALUMÄE KÜLA KAMBJA VALD

PALUMÄE KÜLA KAMBJA VALD

50

50

125

80

110

3 0

AJALOOLISED TALUKOHAD

Suntsi, Lätte, Lombi ja Kiipsaare

21. SAJ HOONESTUS

Jaagupi

1 5 0

Ko dij är ve - K roo

nu te

e

Kodijärve- Kroonu tee

LEPPEMÄRGID:

Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena. Katastriüksuste piiride kuvamisel on kasutatud WMS-teenust.

(balti sõrmkäpp))Dactylorhiza baltica( III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht

Maardla (kruus)

Katastriüksuse piir

Haldus- ja asustusüksuse nimetus

Asustusüksuse piir (03.08.2026 seisuga)

Haldusüksuse piir (03.08.2026 seisuga)

Planeeringuala

Õuealade vahekaugus (meetrites)

50 m kuja planeeringuala suunas Naabermaaüksusel asuva imbväljaku

veevõtukoha 10 m hooldusala Naabermaaüksusel asuva

(moodustuv õueala) Planeeritud hoonestusala

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Hardo Ilves

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

038-26

Kuupäev:

06.08.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

21:5 000

MÕJUALA ANALÜÜSI JOONIS

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala

Palumäe külas asuva Metsasuntsi

maaüksuse ja lähiala

detailplaneering

Töö nr 038-26

Versioon 22.10.2026

nr 21004060

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Kambja Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

Harmo Ilves

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Ruum Raamis OÜ

Mob: +372 5698 3956

[email protected]

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Sisukord

SELETUSKIRI .............................................................................................................................................................. 5

1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5

2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 5

2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................ 5

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 8

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................................ 9

2.4 Maastikuanalüüs ............................................................................................................................................ 11

2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.

Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused ............................................................................ 14

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 15

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 15

3.2 Krundi hoonestusala ...................................................................................................................................... 15

3.3 Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................................... 15

3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 16

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 16

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 17

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 17

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 18

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .................................................................................................................... 18

3.7.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 19

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 19

3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 19

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................... 21

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 21

3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine .............................................................................................................. 21

3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 22

3.10.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 23

3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 23

3.10.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 23

3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 24

3.10.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 24

3.11 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 25

3.12 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 26

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 26

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 27

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ...................................................................... 29

JOONISED, SKEEMID JA ILLUSTRATSIOONID ....................................................................................................... 31

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavalitsuse 16.07.2026

korraldus nr 423 ja korralduse lisana kinnitatud lähteseisukohad.

Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega Metsasuntsi maaüksusele ehitusõiguse määramist väikeelamu ja

abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus

juurdepääsule, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja

heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks .

Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohases sisus kasutatud järgmisi

dokumente:

⚫ „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);

⚫ „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ (kehtestatud

Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);

⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

⚫ „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud

kulude kandmise kokkuleppimise kord“ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

16.11.2022 määrusega nr 21);

⚫ „Kambja valla Energia- ja kliimakava“ (2022);

⚫ Planeerimisseadus ning teised kehtivad käesolevale detailplaneeringule

kohalduvad õigusaktid ja standardid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geodeesia OÜ poolt juulis

2026 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4821). Geodeetilise

alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,

mõõtkava M 1:500.

Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud

detailplaneeringut.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest,

mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde

kuuluvad ka lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning

planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta,

planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra

kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Planeeringu

juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses sõlmitavad

lepingud.

2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeringualaks on Palumäe külas asuv maaüksus Metsasuntsi (28201:008:0152,

pindala 53 198 m², katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja sellega

piirnev Kodijärve - Kroonu tee (28201:008:0144, pindala 2 912 m² (planeeringualas

on 644 m²), katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%). Planeeringuala

pindala kokku on ligikaudu 5,4 ha.

6 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Metsasuntsi maaüksus on hoonestamata valdavalt metsamaa. Maakatastris

registreeritud katastriüksuste üldandmete kohaselt moodustab metsamaa ligi 85%,

ülejäänud ala on haritav maa ja muu maa. Lagedam heakorrastatud muruala (vt

foto 1), mida liigendavad üksikud puud või puudegrupid, sh väiksem puistu ala,

jääb maaüksuse põhjapoolsele alale Kodijärve - Kroonu tee äärde.

Foto 1. Vaade Kodijärve - Kroonu tee poolt Metsasuntsi maaüksusele. Foto: Jaana Veskimeister,

31.07.2026

Juurdepääs maaüksusele toimub kahesuunaliselt Kodijärve - Kroonu teelt, mis

lähtub tugimaanteelt nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee.

Metsasuntsi maaüksus on võrdlemisi tasase reljeefiga kergelt lainjas ja väikese

langusega lõuna suunas. Põhjapoolse lagedama ala kõrgused jäävad keskmiselt

vahemikku 117-119 m/abs.

Metsamaa kõlviku osale on varasemalt koostatud metsakorralduskava, mille

kohaselt on ala jaotatud kümneks eraldiseks. Eeldatavalt 2017 aastal on teostatud

harvendus-, sanitaar- ja lageraied. Metsakorralduskava alusel on peamised

enamuspuuliigid haab, sanglepp, hall lepp ja kask. Maaüksuse põhjapoolsel alal

kasvavad (looduslikule valikule lisaks on tehtud ka istutusi) järgmised puuliigid:

kask, tamm, kuusk, mänd.

Planeeringualasse osaliselt jääv ja Metsasuntsi maaüksusele juurdepääsu tagav

Kodijärve - Kroonu tee (nr 2820140) on haljastunud kruusatee (vt foto 2). Teealal

olevate rattarööbaste laius on ligikaudu 2,2 - 2,4 m. Tegemist on eraomandis oleva

teega, kuid Metsasuntsi maaüksuse kasuks on seatud tasuta ja tähtajatu

reaalservituut (teeservituut). Servituudi alaks on kogu Kodijärve-Kroonu tee kinnistu

koosseisu kuuluv maaüksus.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7

Foto 2. Vaade Kodijärve - Kroonu teele läänest ida suunas. Metsasuntsi maaüksus jääb teest

paremale poole. Foto: Jaana Veskimeister, 31.07.2026

Kitsendustest ulatuvad Metsasuntsi maaüksuse läänepoolsele küljele riigitee

(tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee) 30 m kaitsevöönd1; maaüksust

läbi selle loodenurgas elektri madalpinge õhuliin kaitsevööndiga 2 m mõlemale

poole liini.

Tehnovõrkudest on Metsasuntsi maaüksusel olevamas elektriliitumine. Elektrikilp

asub maaüksusele jääva elektriposti küljes.

Planeeringuala asub piirkonnas, kus põhjavesi on kaitstud 2 , mis tähendab, et

põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud

03.08.2026) ei paikne planeeritaval alal looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses

looduskaitseobjekte, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ega ka

kultuurimälestisi.

Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.

1 ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel 2 Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus, M 1: 50 000

8 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Palumäe küla lõunapiiril, mis on ühtlasi ka Kambja valla

lõunapiir, riigitee (tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee) ja kohaliku tee

(Kodijärve - Kroonu tee nr 2820140) ääres (vt skeem 1).

Skeem 1. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardist. Punasega on markeeritud Palumäe küla,

asukohamärk suunab planeeringualale.

Planeeringualasse osaliselt jääv kohalik tee nr 2820140 Kodijärve - Kroonu tee

tagab juurdepääsu lisaks Metsasuntsi maaüksusele ka selle äärde jäävale viiele

hoonestatud maaüksusele: Suntsi, Jaagupi, Lätte, Lombi ja Kiipsaare.

Kambja valla kantide tüpoloogilise iseloomustuse 3 kohaselt jääb Palumäe küla

maalisse kanti, kus asustus on hajali ja teenuseid pakkuva keskasulata. Teenuseid

tarbitakse vallakeskuseks olevas alevikus või lähedal asuvas linnas, mõnel puhul

naabermaakonna linnas. Vallakeskus Kambja alevik jääb planeeringualast u 14 km

kaugusele. Lähimad teised keskused on Elva ja Otepää, mis jäävad

planeeringualast samuti u 14 km kaugusele. Maakonnakeskus Tartu asub u 28 km

kaugusel.

Palumäe küla on võrdlemisi hõredalt asustatud maaline piirkond, mille tihedamalt

hoonestatud piirkonnad on Kivijärve ja Kodijärve ümbrus (Kivijärve aiandusühistu,

Kodijärve Kodu peremajad (erihooldusteenus)). Planeeringuala ümbruses on

hõredalt paiknevad talukohad (sh ka ajaloolised talukohad Suntsi, Lätte, Lombi ja

Kiipsaare). Hoonete ja (talu)õuede vahel paiknevad põllu-, heina- ja metsamaad.

Hoonestatud maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega.

Palumäe küla hoonestus on valdavalt kujunenud kas vahetult piirnevate teede

äärde (ahelküla) või hagukülale iseloomulikult, kus peateelt viib iga õue juurde

väike harutee. Planeeringuala mõjuala ajalooline hoonestus on sarnaseim

ahelküla struktuurile, naabermaaüksuse Jaagupi uuem struktuur pigem

hagukülale. Taluõuede vahelised kaugused on ligikaudu 80 m-st 150 m-ni.

3 https://www.kambja.ee/tutvustus#kandid

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9

Piirkonna hoonete arhitektuuris domineerivad traditsiooni lisele taluarhitektuurile

omased kahepoolse viilkatusega elamud ja abihooned. Välisviimistluses on enam

levinud puit (laudis, sh servamata laud, palk), ajaloolised abihooned on maakivist.

Iseloomulikud on mitmed abihooned, mis ajalooliste vanade talukomplekside

puhul on ehitisealuselt pinnalt kohati suuremad kui elamud ja pika ristkülikulise

põhiplaaniga. Elamud on ehitisealuselt pinnalt erineva suurusega, u 70 m² kuni

150 m². Hoonete asetus on vabakujuline, seda nii teede suhtes kui omavahel.

Hoonete vahelise ala moodustab heakorrastatud õueala. Piirdeaedu üldjuhul

kasutatud ei ole, valdavalt piiritleb privaatsema (õue)ala haljastus (puuderead,

hekid jmt).

Planeeringuala mõjupiirkonnas mälestisi ei asu. Lähim kultuurimälestis, milleks on

arheoloogiamälestis (reg. nr. 13101 kalmistu „Asulakoht“) jääb planeeringualast

lõunasuunda umbes 500 m kaugusele Otepää valda Makita külasse.

Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti, vääruselupaika,

kaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Pangodi maastikukaitseala jääb

planeeringualast u 1 km kaugusele põhjasuunda ja planeeringualast u 160 m

kaugusele edelasse, tugimaantee nr 46 läänepoolsel küljele jääb III

kaitsekategooria taimeliigi Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) kasvukoht.

Lähimaks loodusvaraks on kruus. Planeeringualast u 200 m kaugusele kagusuunda

jääb kohaliku tähtsusega kruusamaardla (mäeeraldised: 1186 - Makita

kruusakarjäär (aktiivne), 2508 - Makita liivakarjäär (taotletav)).

Planeeringuala asukoht ning mõjuala analüüs on kajastatud joonistel nr 1 ja 2.

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Detailplaneeringu ala planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad

strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering

2030+“(2019) ja „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla osas“ (2007)

ning koostamisel olev uus „Kambja valla üldplaneering“.

Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja

valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna maakonna-

planeering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute

koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel, tuleb strateegiliste

planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata paralleelselt nii kehtiva

üldplaneeringu kui maakonnaplaneeringu sümbioosis ning kõrvutada eesmärki

koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõus teada olevate põhimõtetega.

„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala Pangodi

ümbruse (R5) väärtuslikule maastikule. Pangodi ümbruse väärtusliku maastiku

puhul on tegemist II väärtusklassi jääva võimaliku riikliku tähtsusega alaga.

Maastikuliste väärtuste säilimine käesoleva detailplaneeringu tasemel on võimalik

maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmise ning harmoneeruvate

heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramisega. Traditsioonilist talutüüpi

hajaasustust, kus piiretega üksikmajapidamiste õue-aiamaad paiknevad üksteisest

lahus ja moodustavad väikese osa tervikmaaüksusest, tuleb maakonna-

planeeringu kohaselt pidada rohelise võrgustiku toimimist mittetakistavaks, mis

tähendab, et planeeringulahendusega on tagatud ka rohelise võrgustiku

toimimine.

10 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ kohaselt asub

planeeringuala valdavalt säilitataval metsamaal ja osaliselt valgel alal, millel säilib

olemasolev kasutusotstarve ning millele üldplaneeringuga uut võimalikku

kasutusotstarvet ei kavandata (vt skeem 2). Planeeringuala asub ka väärtuslikul

maastikul (R5).

Skeem 2. Väljavõte „Kambja valla üldplaneeringust endise Kamba valla osas“. Planeeringuala

orienteeruv asukoht on markeeritud musta joonega.

Üldplaneeringust tuleneb, et juhul kui maatulundusmaale uushoonestuse

planeerimisel kattub vastav katastriüksus osaliselt või täielikult säilitamisele

kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrgustiku aladega,

asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb koostada detailplaneering

hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks.

Projekteerimistingimuste alusel võib üldreeglina lubada uushoonestust vaid

endistel talukohtadel (sealjuures järgides kunagist hoonete paigutust) ja juhul, kui

lähima olemasoleva hoonetekompleksini on vähemalt 250 m, mis tagaks

väljakujunenud hajaasustusliku struktuuri säilimise. Detailplaneering tuleb

koostada väärtuslikule põllumaale, metsamaale, väärtuslikule maastikule ja

rohevõrgustiku alale ehitamissoovi korral kui lähima hoonetekompleksini jääb

vähem kui 250 m, v.a endisele talukohale ehitamisel.

Arvestades lähialal asuvate olemasolevate hoonetekomplekside kaugusi, jääb

käesoleva detailplaneeringuga kavandatav hoonete kompleks naaberhoonetele

lähemale kui 250 m, millest tulenevalt on vajalik lahenduse koostamisel analüüsida

kavandatava hoonestuse sobivust. Analüüs põhineb olemasolevale olukorrale,

maastikuanalüüsile ja strateegilistele dokumentidele vastavusele. Analüüsil

põhinevad järeldused ja lahenduse põhjendused ning kaalutlused on toodud

peatükis 2.5.

Kuna ala asub väärtuslikul maastikul, tuleb uusehitiste kavandamisel arvestada

piirkonna väärtuslike maastike säilitamisega ning tagada, et uusehitis ei rikuks üldist

väljakujunenud maastikupilti ja piirkonna identiteeti. Uute hoonete puhul tuleb

lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest nii gabariitide kui katusekuju osas. Tuleb

vältida kõiki arhitektuurselt piirkonnale võõraid elemente. Keelatud on massiivsete

ja läbipaistmatute maastiku ühtsust lõhkuvate piirete rajamine. Järgida tuleb

väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Olemasolevate looduslike

rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise

võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta.

Koostamisel olevauue „Kambja valla üldplaneeringu“ eelnõukohaselt jääb

Metsasuntsi maaüksus Pangodi kanti, kus on jätkuv suund hoida piirkonna seniseid

väärtuseid.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringu ja

üldplaneeringu põhimõtteid ning suuniseid, sh arhitektuurilisi tingimusi, st

planeeringulahendus on strateegiliste planeerimisdokumentidega kooskõlas.

Piirkond asub hajaasustuses ajalooliste talukohtade läheduses, naabrusesse

(planeeringualast läänepoole) on 21. sajandi alguses rajatud ka uus elukoht.

Käesoleva lahenduse sobivust on hinnatud maastikuanalüüsi käigus, mis on

toodud peatükis 2.4. Lahenduse koostamisel on arvestatud külatüübile omast

struktuuri ja hoonestuslaadi, mis tagab üldise sobiva identiteedi.

Maakonnaplaneering ja kehtiv valla üldplaneering näeb ette perspektiivse

jalgrattatee tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee äärde. Olemasolevalt on

kergliiklustee rajatud kuni Hortuse tee ristmikuni , mis jääb Oomiste külasse

planeeringualast umbes 4 km kaugusele põhjasuunda. Olemasoleva

kergliiklusteega on antud põhimõtteline suundumus kergliiklustee asukohale

riigiteest lääne suunas, st planeeringualast teisel pool riigiteed, mistõttu käesoleva

planeeringuga ei tule tagada võimalust perspektiivse kergliik lustee rajamiseks

(reserveerida maa-ala). Perspektiivse kergliiklustee tegelik asukoht selgub

projekteerimise käigus ja juhul, kui käesoleva planeeringuga piirnevas osas

nähakse ette kergliiklustee riigitee idapoolsele küljele, tehakse koostööd vastavate

maaüksuste omanikega, sh Metsasuntsi maaüksuse omanikuga.

2.4 Maastikuanalüüs

Planeeringuala mõjualas on ajalooline maastikuline muster (hoonete/taluõuede

asetus põldude vahel, juurdepääsuteed, metsamassiivid) säilinud võrdlemisi hästi,

kuna piirkonnas ei ole suuri uusarendusi toimunud. Lähim uushoonestus on rajatud

planeeringuala läänepoolsele naabermaaüksusele Jaagupi (28201:008:0153).

2006 aastal on toonane Suntsi katastriüksus jagatud kuueks katastriüksuseks

(Tagasuntsi pindalaga 3,62 ha; Männiku pindalaga 6,72 ha; Suntsi pindalaga

5,77 ha; Eessuntsi pindalaga 2,87 ha; Metsasuntsi pindalaga 7,83 ha; Kodijärve-

Kroonu tee pindalaga 2912 m²) 4 , mille tulemusel on mh tekkinud käesolevaks

planeeringualaks olev maaüksus.

Nagu ptk-s 2.2 on toodud, on planeeringuala mõjuala ajalooline hoonestus

sarnaseim ahelküla struktuurile, naabermaaüksuse Jaagupi uuem struktuur pigem

hagukülale. Olemasolevate taluõuede vahelised kaugused on ligikaudu 80 m-st

150 m-ni. Õuede ja hoonete vahele jäävad puistu alad, st hoonestus ei ole

omavahel vaadeldav.

Metsasuntsi maaüksusele hoonestuse kavandamisel on valida kahe alternatiivi

vahel – olemasoleva metsamassiivi alale maaüksuse lõunapoolses osas või

olemasolevale lagedale alale maaüksuse põhjaosas.

Metsamassiivi alal on tegemist säilitatava metsamaaga (vt ptk 2.3). Juurdepääs

tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste teelt on problemaatiline, kuna

mahasõidu asukoht maaüksusega piirnevas lõigus ei vasta kliimaministri 17.11.2023

määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“. 2025 aasta liiklusloenduse alusel on

maantee aasta keskmine ööpäevane liiklus 2 397, mis tähendab, et ristmike vähim

vahekaugus peab olema vähemalt 150 m, sh arvestatakse mõlemad sõidusuunad

koos. Metsasuntsi maaüksuse edelanurga asukohast teisele poole riigiteed on aga

mahasõit juba rajatud, mille vahekaugus Kodijärve - Kroonu tee nr 2820140

ristmikuga on alla 300 m, st nende ristmike vahele määruse kohaselt täiendavat

mahasõitu rajada ei ole võimalik. Lisaks ei ole hoonestuse metsa alale

kavandamine kooskõlas üldplaneeringuga (säilitatav metsamaa) ja küla

4 https://www.kambja.info/9249/uelevaade-vallavolikogu-oktoobriistungi-otsustest/

12 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

struktuuriga, kuna ahel- ja haguküla ei moodustu Palumäe külas üldjuhul tugi- ega

kõrvalmaanteede, vaid väiksemate kohalike teede äärde.

Eelnevat arvestades kavandatakse uushoonestus Kodijärve - Kroonu tee nr

2820140 poolsele küljele väljaspoole metsamassiivi ala. Allpool on välja toodud

analüüs nimetatud asukoha sobivusele.

Maastikuline sobivus ja mõju väljakujunenud asustusstruktuurile

Üldplaneeringus sätestatud 250 m tingimusest tulenevalt tuleb käesoleva

detailplaneeringu koostamisel pöörata erilist tähelepanu sellele, et uushoonestuse

rajamine ei muudaks piirkonnale iseloomulikku hajaasustuslikku struktuuri ega

põhjustaks olulist negatiivset mõju maastikupildile.

Planeeringu- ja mõjuala paikvaatlusel (31.07.2026) tuli esile, et olemasolevad

taluhooned ja -õued ei ole omavahel õuealadelt ja Kodijärve - Kroonu teelt üldiselt

vaadeldavad (vt fotod 3, 4 ja 5), kuna planeeringuala ümbrus ei ole avatud

põllumajandusmaastik, vaid üsna tugevalt metsastunud ja puistutega liigendatud.

Olemasolevad hoonekompleksid on ka üksteisele lähemal kui 250 m, mistõttu ei

ole kaugus iseseisvalt piisav näitaja hoonestuse maastikulise sobivuse hindamiseks.

Oluliseks asjaoluks on hoonekomplekside vaheline kõrghaljastus ja mets ning tekkiv

sobiv (iseloomulik) külastruktuur.

Planeeringuala ja lähimate olemasolevate hoonekomplekside (taluõuede) vahel

paiknevad puistud, mis toimivad maastikus loodusliku visuaalse puhvrina. Puistu

tõttu on erinevate hoonekomplekside omavaheline vaadeldavus vähene või

praktiliselt puudub. Seetõttu ei moodusta kavandatav hoonestus koos

naaberhoonestusega visuaalselt ühtset tihedat hoonestust ega tekita muljet

hajaasustuse tihendamisest. Samuti sobitub planeeritav uus hoonestus piirkonnas

juba esinevate külatüüpidega (hoonestusala kui moodustuva õueala asukoht

võimaldab hoonete rajamise asukohas, kus tekkiv struktuur on iseloomulik kas

hagu- või ahelkülale (sõltuvalt hoonete kaugusest Kodijärve - Kroonu teest ja

juurdepääsutee pikkusest)).

Kokkuvõttes võib hinnata kavandatava hoonestuse paiknemist maastikuliselt

sobivaks. Kuigi lähimate olemasolevate hoonekomplekside kaugus kavandatavast

hoonestusest jääb alla üldplaneeringus toodud 250 m põhimõtte, sh alla 100 m, on

hoonestusüksuste vahel asuvate looduslike visuaalsete puhvrite (metsade ja

väiksemate puistute) tõttu nende omavaheline vaadeldavus vähene. Kavandatav

hoonestus ei põhjusta seetõttu piirkonna hoonestusstruktuuri olulist tihendamist

ega muuda oluliselt väljakujunenud hajaasustuslikku maastikupilti. Uue hoonestuse

rajamisega kaasnev maastikuline mõju on eeldatavalt väike ja lokaalne

tingimusel, et olemasolev väärtuslikum kõrghaljastus säilitatakse ning hoonestus

kavandatakse piirkonna olemasoleva hoonestuslaadi ja maastikustruktuuriga

sobivalt.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13

Foto 3. Vaade Kodijärve - Kroonu teelt Metsasuntsi maaüksusele Kodijärve - Kroonu tee ja Jaagupi

maaüksusele viiva tee ristumiskohalt. Foto: Jaana Veskimeister, 31.07.2026

Foto 4. Vaade Kodijärve - Kroonu teelt Metsasuntsi maaüksusele Lätte maaüksuse sissesõidutee

esiselt alalt. Foto: Jaana Veskimeister, 31.07.2026

14 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Foto 5. Vaade Metsasuntsi maaüksuselt eeldatava elamu asukohast Kodijärve - Kroonu teele.

Vasakpoolse puistu taha jäävad Suntsi maaüksuse hooned ja õueala. Foto: Jaana Veskimeister,

31.07.2026

2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.

Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused

Planeeringulahenduse eesmärk on võimaldada Metsasuntsi maaüksusele ühe

elamukompleksi rajamist viisil, mis arvestab piirkonna hajaasustuslikku iseloomu,

väljakujunenud hoonestusstruktuuri, sh külastruktuuri, väärtuslikku maastikku ja

rohevõrgustiku toimimist.

Planeeringulahenduse koostamisel kaaluti hoonestuse asukoha valikul kahte

põhimõttelist alternatiivi – hoonestuse paiknemist maaüksuse lõunapoolses

metsaosas või põhjapoolses lagedamas osas. Metsaalale hoonestuse

kavandamine ei ole põhjendatud, kuna tegemist on säilitatava metsamaaga,

samuti ei sobitu selline asukoht piirkonna väljakujunenud külastruktuuriga ja

juurdepääsu rajamine otse tugimaanteelt ei ole liikluskorralduslikult eeldatavalt

sobiv. Seetõttu on hoonestus kavandatud Kodijärve–Kroonu tee äärde väljapoole

metsamassiivi.

Valitud asukoht võimaldab kujundada hoonestuse olemasoleva ahel - ja haguküla

struktuuriga sobivalt ning kasutada ära olemasolevaid looduslikke visuaalseid

puhvreid – metsa ja puistuid. Need vähendavad uue ja olemasoleva hoonestuse

omavahelist vaadeldavust ja aitavad säilitada piirkonnale iseloomulikku hajusat

maastikupilti. Maastikuanalüüsi põhjal on kavandatava hoonestuse mõju

maastikule eeldatavalt väike ja lokaalne.

Planeeringulahendusega on hoonestusala kavandatud kompaktsena ja

ehitusõigus on määratud ühe elamu ja kuni nelja abihoone rajamiseks. Hoonete

suuruse ja kõrguse määramisel on lähtutud piirkonna ehitustingimustest ja

olemasolevast hoonestuslaadist, et uus hoonestus sobituks ümbritsevasse maalisse

keskkonda. Elamu ehitisealuse pinna määramisel on lähtutud võimalusest rajada

kaetud terrasse ja/või varjualuseid, mis elavdavad hoone arhitektuuri ja loovad

erineva ilmastikuga (vihm, kuum suvepäev) võimaluse viibida väliruumis .

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15

Planeeringulahenduse valikul on seega lähtutud põhimõttest, et uus hoonestus

peab täiendama olemasolevat hajaasustuslikku struktuuri, säilitama väärtuslikuma

kõrghaljastuse ja metsamassiivi ning sobituma piirkonna maastiku ja

hoonestuslaadiga. Selliselt on võimalik kavandada uus elukoht ilma p iirkonna

väljakujunenud ruumilist ja maastikulist iseloomu oluliselt muutmata ning

metsamaad raadamata.

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Planeeritud krundiks on olemasolev Metsasuntsi katastriüksus. Detailplaneeringu

lahendusega Metsasuntsi katastriüksuse piire ei muudeta ja säilib katastrisse

kantud pindala 53 198 m².

3.2 Krundi hoonestusala

Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned

(üksikelamu ja abihooned). Võimalikud erinevad rajatised, nt jäätmete varjualune,

mängumajad, kasvuhooned ning muud väikerajatised võib ehitada väljaspoole

hoonestusala (vt ka ptk 3.3).

Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis

võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju

(moodustada sobiv õueala). Hoonestusala pindala on u 3 000 m².

Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.

3.3 Krundi ehitusõigus

Ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.

Ehitusõiguse kohaselt nähakse Metsasuntsi maaüksusele ette ühe üksikelamu

(ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja kuni nelja abihoone (ehitise kasutamise

ostarbe kood 12744) ehitamine, sh peab üks abihoone olema väikehoone, st

ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m.

Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku

üksikelamule ja abihoonetele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on

lubatud kuni 200 m², abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu.

Üksikelamule ja abihoonetele lisaks on lubatud rajatiste (nt laste mängumajad,

jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ehitamine.

Rajatiste arvu ei piirata, aga kavandamisel peab arvestama, et lahendus

moodustaks arhitektuurse ja ruumilise terviku. Täiendavate ehitusloakohustuseta

väikehoonete ehitamine ei ole lubatud.

Ehitusõiguse kohased üksikelamu ja abihooned tuleb projekteerida ning ehitada

hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on nende ehitamine keelatud).

Võimalikud rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, v.a Kodijärve -

Kroonu tee poolsel küljel, kui tagatud on vajalikud (tuleohutus)kujad.

16 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning

parkimiskorraldus

Juurdepääs on kavandatud kohalikult Kodijärve - Kroonu teelt (nr 2820140).

Eeldatavalt kasutatakse mahasõiduks olemasolevat asukohta, kuid

projekteerimisel on vajadusel lubatud näha ette uus asukoht maaüksusega

piirnevalt sobivalt lõigult. Juurdepääsu projekteerimisel tuleb selle asukoht

kooskõlastada Kambja Vallavalitsusega. Mahasõidu laius on lubatud

maksimaalselt 5,5 m.

Parkimine tuleb lahendada krundi piires õuealal või selle lähedal nähes ette

vähemalt kolm parkimiskohta.

Elektriautode laadimistaristu kavandamine ja vajadus tuleb ette näha vastavalt

ehitusseadustikule. Kohustuse puudumisel otsustab maaomanik selle rajamise oma

vajadustest lähtuvalt.

Juurdepääsu eeldatav asukoht on näidatud joonisel nr 4. Samal joonisel on

illustreeritud ka põhimõtteline juurdepääsutee ning parkimis- ja manööverdusala

lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused

Planeeritud hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline,

kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning piirkonda sobiv, st uute hoonete

kavandamisel tuleb lähtuda taluarhitektuurile omastest põhimõtetest nii mahtude

kui vormi osas.

Arhitektuurilised nõuded elamule ja abihoonetele 5:

⚫ Korruselisus: elamul kuni kaks (teine korrus katusealusena) ja abihoonetel üks

maapealne korrus, lubatud on ka üks maa-alune korrus;

⚫ Katusetüüp: põhimahul viil- ja kelpkatus, v.a väikehoone, põhimahtu võib ilmestada

muu katusetüübiga;

⚫ Katuse kalle: elamu põhimahul 30-45 kraadi, põhimahtu võib ilmestada muu

kaldega; abihoonetel 10-45 kraadi;

⚫ Katusekatte materjal: katuseplekk, katusekivi;

⚫ Välisviimistlus: puit, kivi, krohv, klaas (soovituslikult kombineeritud). Keelatud on

imiteerivad materjalid (plastvooder jmt) kasutamine;

⚫ Kohustuslikku ehitusjoont ja katuseharja suunda ei määrata. Hooned paigutada

maastiku arvestavalt selliselt, et tekiks kompaktne õueala.

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.

Paneelide paigaldamine on lubatud hoonete katustele ja seina tasapinnale.

Paneelide paigaldamine maapinnale on lubatud üksnes aladel, mis ei ole

juurdepääsuteelt nähtavad (et ei rikuks maastiku vaateid). Hoonete külge

kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse

(paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest

elementidest).

5 Rajatistele arhitektuurinõudeid ei seata. Arvestama peab, et tekkiv kompleks oleks arhitektuurselt terviklik.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Hoonestusala piiresse ja juurdepääsutee alla jääva võimaliku olemasoleva

kõrghaljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise kohustust

üksikpuudena. Küll tuleb hoonestuse ja juurdepääsutee asukoha valikul arvestada

maksimaalselt olemasoleva kõrghaljastuse säilimisega. Ehitusprojekti aluseks oleval

topo-geodeetilisel alusplaanil tuleb kajastada puud üksikpuudena (v.a metsa

kõlvikud) ja näidata hoonestuse ja tee asetus puude vahel või likvideerimise

vajadus. Likvideerida on lubatud haigestunud, kuivanud või väärkasvuga puud,

kui sellised ilmnevad. Olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine on

oluline, kuna see omab kohest roheefekti ja pakub looduskeskkonnale jahutavat

mõju (sh inimestele), tagab suurema liigirikkuse ning piirab vaateid

naabermaaüksustele ja naabermaaüksustelt .

Kavandatava hoonestuse sobivuse tagamiseks on vajalik säilitada planeeringuala

ja olemasoleva naaberhoonestuse vahel paiknev kõrghaljastus (üksikpuud,

puistu/metsa kõlvikud) võimalikult suures ulatuses, st hoonestusala ümbruses tuleb

säilitada olemasolevad olulisemad puistud, kuna need tagavad

hoonekomplekside vahelise visuaalse eraldatuse ja vähendavad uusehitise mõju

maastikupildile.

Maaüksuse kesk- ja lõunaosas säilib metsamaa kõlvik ning seal toimub

majandamine vastavalt metsaseadusele.

Õueala haljastus- ja kujunduslahendus antakse vastavalt maaomaniku soovile.

Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute

liike. Haljastuse rajamisega vältida invasiivsete liikide teket. Väljaspool õueala

hoida maastik võimalikult looduslik, st mitte teostada lausniitmist, vajadusel niita

kord-paar suve jooksul.

Piirdeaiaga võib piirata õueala või osa sellest (nt õue- või tarbeaia osa). Piirdeaia

kõrgus on lubatud kuni 1,5 m, keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast

minimaalselt 25% peab olema läbipaistev). Piirdeaia stiil lahendada vastavalt

kohalikule tavale, mis oleks piirkonda ja hoonestuse arhitektuuriga sobiv. Eelistada

siiski õueala valdavat kujundamist/eraldamist ülejäänud maaüksusest

puittaimedega (hekid, põõsa- ja puudegrupid). Arvestada, et piirdeaia, heki vms

piirde kaugus Kodijärve - Kroonu tee transpordimaa servast peab jääma vähemalt

2 m.

Olemasoleva maapinna (reljeefi) suuremahuline muutmine on keelatud, säilima

peab looduslik piirkonnale iseloomulik reljeef. Lubatud on maapinda tõsta ainult

hoonealustes osades kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega

on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Maaüksusele on lubatud kuni 200 m² (veepeegli pindala) suuruse tiigi rajamine.

Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt

juurdepääsutee ja hoonete asukohast. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et

sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ning tee alale.

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on

põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.

18 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem. Põhjavesi

piirkonnas on kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal).

Veevõtukohaks on planeeritud puur- või salvkaev (eeldatavalt puurkaev), mille

hooldusala on 10 m.

Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti (septik või biopuhasti,

millest väljuv vesi suunatakse imbväljakusse). Omapuhasti projekteerimisel

(asukoha valikul) tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja kivimite kõrgus

jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud imbväljak (imbväljaku

kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja aluspõhja kivimite

kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks tagatud immutussügavus aasta ringi

hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt

1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)).

Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud planeeritud puurkaevu eeldatav ja

omapuhastisüsteemi võimalik asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust

täpsustada arvestades, et:

⚫ Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega naabermaaüksustel;

⚫ Veevõtukoha ja kanalisatsioonisüsteemi kitsenduste ulatumisel väljaspoole planeeringuala tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastada;

⚫ Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu;

⚫ Omapuhasti kuja on 5 m; ⚫ Imbväljaku kuja on 10 m.

Kuna suuri kõvakattega pindu alale ei planeerita, puudub vajadus sademevee

kogumiseks ja suunamiseks. Sademevesi on võimalik lahendada lokaalselt omal

maaüksusel immutades (haljasala pind on selleks piisav). Katusepindadelt on

sademevesi soovitatav kokku koguda ja suunata kogumismahuti(te)sse nt

kastmisveeks. Võimalikest valingvihmadest tuleneva äkilise ja suure sademete

hulga lahendamiseks on soovitatav katusepindade ja võimaliku parkimisala

sademeveed suunata ka maaüksusele rajatavasse tiiki, vihmaaeda või imbpeenra

alale, ehk siis kasutada looduslähedasi lahendusi läbi maastikukujunduse.

Sademevee juhtimine naaberkatastriüksustele ja kaevu hooldusalale on keelatud.

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Metsasuntsi maaüksus omab elektriliitumist. Liitumiskilp asub maaüksusele jääval

elektripostil. Elektritoide liitumiskilbist objektideni (hoone, rajatis vm, mida

soovitakse elektriga varustada) tuleb ette näha maakaabliga.

Elamukompleksi välisvalgustus (õueala valgustus) lahendatakse omaniku enda

soovide kohaselt. Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke

lahendusi, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada

minimaalne häiring elusloodusele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla

suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse

kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19

3.7.3. Soojavarustus

Planeeringuala hoonete kütmine tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb

süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel -

või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud

projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda

projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et

tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.

Arvestades naaberhoonete kaugust, ei ole eeldada, et hoonetele paigaldatavad

soojuspumbad häiriks naaberelanikke (tekitaks häirivat müra). Soojuspumpade

välisosad on lubatud paigaldada maapinnale või fassaadi lähedusse või katusele.

Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab

soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ja

on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab

ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga, et

seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad.

Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi

hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse

kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega

kõrghaljastust.

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus

Sideühendus lahendatakse mobiilsidega.

3.8 Tuleohutus

Lahenduse koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse, siseministri 30.03.2017

määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja siseministri 18.02.2021

määrusega nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”.

Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Tuleohutusklass

määratakse projekteerimisel (eeldatavalt TP3).

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja

arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese

elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline

kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet

rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja

mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välis-

servast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks

hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3

klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala (suletud netopind) lubatud kuni

400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud suurim

lubatud ehitisealune pind on kuni 500 m², mis tähendab, et projekteerimisel peab

hoonete vahekauguste kavandamisel (maksimaalse ehitusõiguse realiseerimisel)

arvestama nõuetekohase vahekaugusega või rakendama tule leviku piiramiseks

ehituslikke abinõusid.

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt

30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust

ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.

Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid

20 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni

jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei

kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega

võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas

piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise

veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;

2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;

3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;

4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200

megadžauli ruutmeetri kohta.

I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone

veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Planeeritud hoonestusala jääb naaberhoonetest enam kui 40 m kaugusele.

Veevõtukohana on saab kasutada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Lähim olemasolev veevõtukoht (vt skeem 3) asub Kodijärve ääres umbes 2,5 km

kaugusel planeeringualast (mööda teed mõõdetuna).

Skeem 3. Teekond (punane joon) Kodijärve äärse veevõtukoha ja planeeringuala vahel.

Päästeautode juurdepääs planeeringualale on tagatud avaliku kasutusega

tugimaanteelt nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ja Kodijärve - Kroonu teelt.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate

normide ja nõuetega, sh vajadusel ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002

põhimõtteid.

Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on

soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus

elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.

Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada

ka videovalvet.

Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia ja/või haljastuse

rajamisega.

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine

Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus (ühe uue elamukompleksi

ehitamine) ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju ega ole

olemasolevale keskkonnale koormav. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,

peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine

Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:

temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide

sagenemine 6 . Kambja vald, nagu teisedki Eesti omavalitsused, seisab silmitsi

kirjeldatud kliimamuutustega seotud väljakutsetega: suurenevad valingvihmad ja

tormid võivad tekitada asulates üleujutusi, ohustada taristut ja turvalisust.

Kuumalained võivad muuta elu kodudes ja töö tootmishoones väga raskeks või

talumatuks. Seetõttu tuleb kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega

arvestada ning planeerimisel ja projekteerimisel sellele tähelepanu pöörata.

Lähtuvalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030“ on

kliimamuutuste suurim mõju inimeste tervisele seotud õhutemperatuuri tõusu ja

kuumalainete sagenemisega. Ohtlikum on kuumalaine asulates, kus see

võimendab soojussaare efekti. Käesolev planeeringuala asub maalises keskkonnas

ja kavandatava elukoha puhul on hea võimalus kliimamuutustega toime tulekuks,

kuna suuri kõvakattega pindu, sh katusepindu ei kavandata, maaüksuse pindala

on suur ja hoonestusest jäävad vabaks piisavalt suured looduslikud alad, sh suur

metsamassiiv, mis tulevad eeldatavalt hästi toime nii põua kui ka

valingvihmadega. Hoonestuse ümbruses tuleb säilitada puistu alad, mis annavad

varju. Hoonestuse rajamisel kõrghaljastuse lähedale tuleb hinnata tormiriske, st

ohutut kaugust.

Kuumalaine ja põua ajal suureneb maastikupõlengute oht. Tulevane maaüksuse

omanik saab ohtu minimeerida seda teadvustades ja käitudes vastutustundlikult

ning vältides põua ajal tegevusi, mis põhjustaks põlenguid.

6 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

22 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Kliimamuutusega käib kaasas ka joogivee probleem (nt salvkaevud võivad suve

lõpul kuivale jääda). Veevarustus on seetõttu soovitatav kavandada puurkaevust,

kuigi salvkaev võimaldab joogivee tagada ka elektrikatkestuse ajal . Vee

säästmiseks suvisel perioodil on soovitatav kastmisveena kasutada kogutud

sademevett.

Häired elektri-, vee- ja küttevarustuses mõjutavad rohkem neid inimesi, kel

puuduvad alternatiivsed autonoomsed lahendused. Küttelahenduses on

soovitatav näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal

perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.

Päästevõimekuse aspektist tuleb arvestada paduvihmadest tingitud üleujutustega

tiheasustusaladel ning ulatuslike metsa- ja maastikupõlengutega, tormikahjustuste

ja lumevangistustega. Nendest riskidest tulenev oht inimeste tervisele on madal,

kuid varalise kahju oht suur. Maalises piirkonnas elades peab arvestama asjaoluga,

et abi ei pruugi jõuda nii kiiresti kui linnas, samuti võib teede lahti lükkamine võtta

kauem aega kui linnas.

Planeeringualal ja selle lähistel ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi.

Planeeritud maakasutus on mõistlik. Tegevus ühe elamukompleksi kohta on

jaotunud piisavalt suurele maa-alale, st säilib piisav looduslik keskkond (loodus ei

asendu suuremahulise tehisliku keskkonnaga).

Hooned ja rajatised tuleb ehitada arvestades vastupanuvõimet tormidele jm

ekstreemsetele ilmastikunähtustele.

Kliimamuutused mõjutavad ka olemasolevat elurikkust, sj negatiivselt 7 . Kliima-

muutustega koos võib laieneda invasiivsete võõrliikide levik ja väheneda seniste

tõrjeviiside tõhusus. Seetõttu on soovitatav uusistutustel kasutada kodumaiseid ja

piirkonnale iseloomulikke puid ning põõsaid (nt sama piirkonna taimede

ümberistutamine, samuti looduslik järelkasv). Taimmaterjali ostmisel ja istutamisel

tuleb jälgida invasiivsete liikide teket, olla hoolikas ning mitte istutada invasiivseid

liike, jälgida puukoolist ostetud taimmaterjaliga levivaid võõrliike (nt võõrnälkjate

levik).

3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse

kohaselt kaitstud alal.

Kuna kavandatavad ehitusmahud on väikesed ja suuri kõvakattelisi alasid ei ole

ette näha, on sademevesi võimalik immutada maaüksuse siseselt ja/või juhtida

planeeritud tiiki või võimalikku vihmaaeda. Soovitatav on sademevett ka koguda

ja kasutada nt kastmisveeks.

Veevarustuse allikana on planeeritud puur- või salvkaev (eeldatavalt puurkaev) ja

reoveelahenduses on lubatud omapuhasti rajamine (septik või biopuhasti).

Imbväljaku puhul on immutatava heitvee kogus alla 1 m³ ööpäevas, mis vastab

kehtivatele nõuetele (kaitstud põhjaveega aladel on pärast reovee bioloogilist

puhastamist lubatud immutada kuni 50 m³ ööpäevas ja kuni 5 m³ ööpäevas

kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist). Immutusalade valikul peab

arvestama vajalike kujadega veevõtukohast.

7 SOER, 2015. Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23

Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel (reovesi,

sademevesi) peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest,

ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.

3.10.3 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Kambja

valla jäätmehoolduseeskirjale“ . Maaüksusel tekkivad jäätmed tuleb koguda

suletava(te)sse konteineri(te)sse. Jäätmekonteiner(id) on soovitatav paigutada

varjualuse alla. Ehitusjäätmed käidelda samuti vastavalt „Kambja valla

jäätmehoolduseeskirjale“. Konteiner(id) peab/peavad asetsema hoonestusest

ohutus kauguses. Vajadusel tuleb konteiner(id) viia prügiveo päeval Kodijärve –

Kroonu tee äärde.

3.10.4 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse

seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

Elamu projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel

lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja

alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.

Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on

soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide

(elektri tootmiseks) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja

toodud ptk-s 3.5.

3.10.5 Radoon

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel on piirkonna riskiklass keskmine või madal.

EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi

hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid.

Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas

õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat,

kuidas soovitud tulemuseni jõuda.

Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav

ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste

standardiga).

Eeldatavalt puudub vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on

täpsema informatsiooni alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringu

läbiviimist.

24 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.10.6 Insolatsioon

Juhendi 8 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.

Planeeritud üksikelamukompleksi asukoht maaüksusel (hoonestusala ulatus) võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

3.10.7 Müra ja vibratsioon

Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda

kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtuda

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määram ise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused

on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir -

ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud

sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

Kodijärve – Kroonu tee liikluskoormus ja võimalik sõidukiirus on väga madal,

mistõttu ei kujune planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud müra,

saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon.

Tugimaantee nr 36 Tatra-Otepää-Sangaste tee aasta keskmine ööpäevane liiklus

2025 aasta loenduse alusel on 2 397 sõidukit ja lubatud sõidukiirus 90 km/h.

Kavandatav hoonestusala jääb riigiteest u 250 m kaugusele ning tee ja hoonestuse

vahele jääb tihe metsamassiiv.

Planeeringualal (hajaasustusalal kavandatav elamu) tuleb atmosfääriõhu kaitse

seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel

lugeda II kategooria müratundlikuks alaks (elamu maa-alaks).

Hajaasustusalal uute hoonestusalade kavandamisel tuleb keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse

hindamisel lähtuda müra sihtväärtuse nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra

sihtväärtus on 55 dB päeval (müra hinnatud tase päeval - Ld) ja 50 dB öösel (müra

hinnatud tase öösel - Ln). Võrdluseks võib välja tuua ka piirväärtuse nõuded

(rakendatakse tiheasustusalal uute hoonete kavandamisel) - II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete

teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel.

Lähtudes ümardatud ja ka mõningasest liikluskoormuse tõusust (2 700 a/ööp), võib

arvutuslikult 9 u70 m kaugusel teest ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb

suurusjärku 54…55 dB päeval (Ld) ning 46…47 dB öösel (Ln). Kuna hoonestus

kavandatakse ligi neli korda kaugemale, vastab l iiklusmüra tase kavandatavas

eluhoone võimalikus asukohas seega II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtuse

nõuetele.

8 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf 9 Liiklusmüra leviku arvutused teostas OÜ Hendrikson & Ko (keskkonnaekspert Veiko Kärbla) spetsiaaltarkvaraga

SoundPLAN 9.1, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute koostamisel ning mõju hindamisel

siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses

nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ esitatud

normtasemeid. Arvestades hoonestuse kaugust riigiteest, ei ole eeldada

normtasemete ületamist. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on

planeeringualal tagatud ja täiendavaid piiranguid projekteerimiseks või

arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal). Hoonele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest (sh naabermaaüksuse hooned) võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid (hoone arhitektuuriga sobivalt).

Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja

kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja

tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib

ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid ja

järgmisi nõudeid kasutades:

⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel

ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid

(varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);

⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel

niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja

seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-

19.00;

⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks

vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .

3.11 Servituudi seadmise vajadus

Planeeringulahendusest tulenevalt servituutide seadmise vajadus puudub. Küll

tuleb veevõtukoha ja kanalisatsioonisüsteemi kitsenduste ulatumine vastava

maaüksuse omanikuga, kelle maale kitsendus ulatub, kooskõlastada.

26 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.12 Planeeringu elluviimine

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,

veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei

põhjusta see eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Soovitatav on võimalusel lähtuda ringmajanduse printsiipidest (rakendada

ehitusmaterjalide kordus-, taas- ja uuskasutust).

Nõuetekohase veevõtukoha ja reovee lahenduse korral ning ette nähtud kujasid

järgides on riskid veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed.

Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole

ette näha. Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse

rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada

põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatav tegevus, kui peetakse kinni

kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid

häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda

kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate

mõjudega ning arvestades tegevuse suhteliselt väikest mahtu, ei ole ehitustööde

korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu

kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne

lahenduse realiseerimisega olulist liikluskoormuse tõusu ning sellega kaasnevat

müra- ja õhusaastet.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu

saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist

negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti

koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel ühe uue majapidamise korral

oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja vahetus läheduses

mälestised puuduvad. Seega mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse

realiseerimisel puudub.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale. Planeeringuga on sätestatud olemasoleva kõrghaljastuse

(maksimaalne) säilitamine. Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas levinud

looduslike liikidega. Nimetatud nõuded aitavad tagada kliimamuutustega

kohanemist, luua elurikkust ja piirata visuaalseid vaateid naabermaaüksuste vahel.

Detailplaneeringu elluviimine muudab vähesel määral visuaalset maastikupilti,

seda eelkõige hoonestuse kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale.

Planeeringuala asukohta võib aga pidada visuaalselt sobivaks elamuala

rajamiseks (sobitub piirkonna maastikumustrisse ja hoonestuslaadi). Planeeringus

on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed nõuded, mis

tagavad hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning tagavad

rohevõrgustikule sobiva keskkonna.

Planeeringulahendusel on positiivne mõju uue atraktiivse elukoha loomisele.

Järgides piirkonna hoonestuslaadi, väärtustatakse sellega külamiljööd ja

aidatakse ühtlasi hoida küla elujõulisust.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27

Elanike olemasolu maapiirkonnas ja küla elujõulisena hoidmine ning hajusalt

paiknemine tõstab tõenäosust kriisiolukordades paremini toime tulla/neist väljuda.

Kriisiks valmistumise üldised infomaterjalid annavad teada, et kõige

haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud. Maapiirkonnas on võimalik endale ise

toitu kasvatada ja olla sel viisil kriisiolukordadeks paremini valmistunud. Seetõttu

tuleb maapiirkondades elukohtade loomist toetada, kui see sobitub

asustusstruktuuriga ega ole kohalikule omavalitsusele ja/või huvitatud isikule liigselt

koormav, sh ka majanduslikult. Maapiirkonnas elades peab teadvustama sõltuvust

isiklikust sõiduautost. Lähimad keskused ei ole oluliselt kaugemal (u 14 km) kui

keskmise suurusega linnas liigeldavad vahemaad. Maapiirkonnas puudub aga

alternatiivi pakkuv ühistransport.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku

finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule

omavalitsusele planeeringu elluviimisega senisega võrreldes täiendavaid

kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne.

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.

Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste

kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise

käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Kõik

edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule

ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik

detailplaneeringus ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu

detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja

sellega funktsionaalselt seotud.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise

etapid):

1. Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajaliku taristu (veeühendus,

reoveelahendus, juurdepääsutee (vajadusel koos mahasõiduga)) projekteerimine.

2. Ehituslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu). Hoonestust

võib rajada etapiviisiliselt.

3. Kasutuslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale

detailplaneeringu kehtestamist, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 29

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Kooskõlastaja/

arvamuse andja

Kooskõlastuse/

arvamuse

kuupäev ja

number

Ettepaneku/arvamuse koond ja/või märkused

-

as.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 31

JOONISED, SKEEMID JA ILLUSTRATSIOONID

1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000

2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000

3. Tugijoonis M 1 : 500

4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500

5. Ruumilised illustratsioonid (lisatakse vastuvõtmise ajaks)

Digitaalselt esitatud joonised ja illustratsioonid on eraldi failidena.

PK K

Kohalik tee nr 2820140 Kodijärve - Kroonu tee

liitumiskilp Elektri

120.14

120.21120.05

120.13

120.25

120.27120.20

120.12

120.18

120.17120.06119.71

119.68

119.78

119.76

119.60

119.76

119.95

119.95

119.39

118.81

118.89

118.74

118.20

118.18

117.90

117.46

117.19

117.27

117.19 117.34

117.32

117.23

117.13

117.30

117.45

117.32

117.42

117.89

117.96

118.22

118.65

119.57

119.61

119.54 119.47

119.73

119.50

119.39

119.42

119.12

119.29

119.14

118.12

118.34

118.11

117.83

118.06

117.74

117.36

117.73

118.14

118.42

118.85

119.25

119.52

119.46

119.48

119.74

119.71

119.22

119.17

119.02

119.08

119.24

119.37

119.28

119.24

118.81

118.22

117.92

118.52

118.63

117.77

118.25

118.60

118.35

118.69

118.53

118.67

118.59

118.78

118.72

118.41

118.77

118.98

119.18

119.50

119.74

PK

K

53 198 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0152

Metsasuntsi

53 890 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0153

Jaagupi

2 912 m ²

Tra n sp

o rd im a a 100%

28201:008:0144

K o d ijä rve -K ro o n u te

e

57 725 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0139

Suntsi

71 192 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0095

Lätte

59 209 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0087

Lättemäe

Kr

Kr

X=6450100

Y =

6 5

0 2

5 0

X=6450150

Y =

6 5

0 2

5 0

11 8

118

119

119

120

120

1 686 m ²

Transpordim aa 100%

28201:008:0199

Kodijärve-Kroonu tee

2 5

10

20

88

6 2

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Hardo Ilves

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

038-26

Kuupäev:

21.09.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

41:500

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Palumäe külas asuva Metsasutsi maaüksuse ja lähiala Kogu planeeringuala on nähtav joonistel nr 1, 2 ja 3.

Planeeringualaks on maaüksus Metsasuntsi ja sellega piirnev Kodijärve - Kroonu tee. Planeeringuala pindala kokku on ligikaudu 5,4 ha.

ka immutuskeeluala ulatus.

5. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel. Projekteerimisel täpsustub (puurkaevu asukohast tulenevalt)

haljastus antakse projekteerimisel.

4. Asendiplaaniline lahendus kirjeldab planeeritud põhimõtteid. Täpne lahendus (hoonete paiknemine, juurdepääsutee, parkimine, tiik ja

3. Hoonestusala on antud terviklikult. Hoonestamine on keelatud elektri õhuliini alla ja selle kaitsevööndis.

on alusplaanil mõningat infot suurendatud. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 04.08.2026.

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Tugijoonise mõõtkava 1:1000 paremaks loetavuseks

2. Aluskaardina on kasutatud Geodeesia OÜ poolt juulis 2026 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4821).

1.

MÄRKUSED:

LEPPEMÄRGID (alusandmed):

53 198 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0152

Metsasuntsi

Elektri liitumiskilp

Elektri madalpinge õhuliin 2 m kaitsevööndiga

Kanalisatsioonitorustik

Veevõtukoha 10 m hooldusala

Puurkaev/salvkaev

Puistu ala (mets)

Üksikpuu (okaspuud, lehtpuu)

Muru

Heinamaa

Kohaliku maantee kaitsevöönd 20 m tee teljest

Sõidusuunad

Kruusakattega sõidutee

sihtotstarve ja pindala

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir (vt märkus 1)

LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus):

Planeeritud omapuhasti kujadega (indikatiivne, vt märkus 5)

immutuskeelualaga (indikatiivne, vt märkus 5)

Planeeritud puurkaev 10 m hooldusalaga ja 10 m + 50 m

Planeeritud tiik (indikatiivne, vt märkus 4)

Planeeritud tee ja parkimise ala (indikatiivne, vt märkus 4)

Planeeritud juurdepääs (indikatiivne, vt märkus 4)

Planeeritud hoonestus (indikatiivne, vt märkus 4)

Planeeritud hoonestusala (vt märkus 3)

loeta ehitusõiguse hulka. Lisaks on lubatud ehitusloakohustuseta rajatised, mida ei ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m. *Elamu ja kuni neli abihoonet, sh on üks abihoone lubatud

EHITUSÕIGUSE TABEL:

Metsasuntsi

maatulundusmaa

Krundi kasutamise sihtotstarve:

500 m² pind:

ehitisealune lubatud suurim

Hoonete

5* krundil:

arv lubatud suurim

Hoonete

53 198 m² Krundi pindala

abihoone 6,0 m elamu 8,5 m

suhteline kõrgus: maksimaalne

lubatud Hoonete

3,2 m sügavus: suhteline lubatud suurim

Hoonete

N

S

PALUMÄE KÜLA KAMBJA VALD

-S a n g a st e t e e

O te

p ä ä

T a tr a -

R iig im

a a n te

e n r 4 6

nr 28

20 14

0 Ko

ha lik tee

PALUMÄE KÜLA KAMBJA VALD

MAKITA KÜLA OTEPÄÄ VALD

KODIJÄRVE KÜLA KAMBJA VALD

Kodijärve - Kroonu tee

Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena.

LEPPEMÄRGID:

Haldus- ja asustusüksuse nimetus

Asustusüksuse piir (seisuga 03.08.2026)

Haldusüksuse piir (seisuga 03.08.2026)

Planeeringuala

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Harmo Ilves

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

038-26

Kuupäev:

03.08.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

11:10 000

SITUATSIOONISKEEM

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala

Mälestise kaitsevöönd

Mälestis (Asulakoht, reg nr 13101)

Maardla (kruus)

Kohalik tee nr 2820140 Kodijärve - Kroonu tee

PK K

T u g im

a a n te

e n r 4 6 T a tr a -O te

p ä ä -S

a n g a st e t e e

liitumiskilp Elektri

120.14

120.21 120.05

120.13

120.25

120.27 120.20

120.12

120.18

120.17 120.06 119.71

119.68

119.78

119.76

119.60

119.76

119.95

119.95

119.39

118.81

118.89

118.74

118.20

118.18

117.90

117.46

117.19

117.27

117.19117.34

117.32

117.23

117.13 117.30

117.45

117.32

117.42

117.89

117.96

118.22

118.65

119.57

119.61

119.54119.47

119.73

119.50

119.39 119.42

119.12

119.29

119.14

118.12

118.34

118.11

117.83

118.06

117.74

117.36

117.73

118.14

118.42

118.85

119.25

119.52

119.46

119.48

119.74

119.71

119.22

119.17

119.02

119.08

119.24

119.37

119.28

119.24

118.81

118.22

117.92

118.52

118.63

117.77

118.25

118.60

118.35

118.69

118.53

118.67

118.59

118.78

118.72

118.41

118.77

118.98

119.18

119.50

119.74

PK

K

53 198 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0152

Metsasuntsi

53 890 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0153

Jaagupi

57 725 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0139

Suntsi

71 192 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0095

Lätte

59 209 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0087

Lättemäe

Kr

Kr

X=6450100

Y =

6 5

0 2

5 0

X=6450150

Y =

6 5

0 2

5 0

11 8

118

119

119

120

120

1 686 m²

Transpordimaa 100%

28201:008:0199

Kodijärve-Kroonu tee

2 912 m²

Transpordimaa 100%

28201:008:0144

Kodijärve-Kroonu tee

1 1 7 .2

4

1 1 7 .0

5 1 1 6 .9

7

1 1 7 .0

7 1 1 6 .9

4

1 1 6 .8

9 1 1 6 .8

0

1 1 6 .8

3 1 1 6 .7

2

1 1 6 .7

0 1 1 6 .5

7

1 1 6 .5

7

A

T a t r a - -

>

< - -

O t e p ä ä

Elektri madalpinge õhuliin 2 m kaitsevööndiga

Kanalisatsioonitorustik

Veevõtukoha 10 m hooldusala

Puurkaev/salvkaev

Puistu ala (mets)

Üksikpuu (okaspuud, lehtpuu)

Muru

Heinamaa

Kohaliku maantee kaitsevöönd 20 m tee teljest

Tugimaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)

Sõidusuunad

Asfaltkattega sõidutee

Kruusakattega sõidutee

sihtotstarve ja pindala

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Harmo Ilves

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

038-26

Kuupäev:

05.08.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

31:1 000

TUGIJOONIS

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala

Planeeringualaks on maaüksus Metsasuntsi ja sellega piirnev Kodijärve - Kroonu tee. Planeeringuala pindala kokku on ligikaudu 5,4 ha.

on alusplaanil mõningat infot suurendatud. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 04.08.2026.

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Tugijoonise mõõtkava 1:1000 paremaks loetavuseks

2. Aluskaardina on kasutatud Geodeesia OÜ poolt juulis 2026 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4821).

1.

MÄRKUSED:

53 198 m²

Maatulundusmaa 100%

28201:008:0152

Metsasuntsi

N

S

nr 28

20 14

0 Ko

ha lik tee

-S a n g a st e t e e

O te

p ä ä

T a tr a -

R iig im

a a n te

e n r 4 6

nr 2820140

Kohalik teeKODIJÄRVE KÜLA KAMBJA VALD

MAKITA KÜLA OTEPÄÄ VALD

PALUMÄE KÜLA KAMBJA VALD

PALUMÄE KÜLA KAMBJA VALD

50

50

125

80

110

3 0

AJALOOLISED TALUKOHAD

Suntsi, Lätte, Lombi ja Kiipsaare

21. SAJ HOONESTUS

Jaagupi

1 5 0

Ko dij är ve - K roo

nu te

e

Kodijärve- Kroonu tee

LEPPEMÄRGID:

Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena. Katastriüksuste piiride kuvamisel on kasutatud WMS-teenust.

(balti sõrmkäpp))Dactylorhiza baltica( III kaitsekategooria taimeliikide kasvukoht

Maardla (kruus)

Katastriüksuse piir

Haldus- ja asustusüksuse nimetus

Asustusüksuse piir (03.08.2026 seisuga)

Haldusüksuse piir (03.08.2026 seisuga)

Planeeringuala

Õuealade vahekaugus (meetrites)

50 m kuja planeeringuala suunas Naabermaaüksusel asuva imbväljaku

veevõtukoha 10 m hooldusala Naabermaaüksusel asuva

(moodustuv õueala) Planeeritud hoonestusala

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Hardo Ilves

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

038-26

Kuupäev:

06.08.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

21:5 000

MÕJUALA ANALÜÜSI JOONIS

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala

Palumäe külas asuva Metsasuntsi

maaüksuse ja lähiala

detailplaneering

Töö nr 038-26

Versioon 22.10.2026

nr 21004060

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Kambja Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

Harmo Ilves

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Ruum Raamis OÜ

Mob: +372 5698 3956

[email protected]

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Sisukord

SELETUSKIRI .............................................................................................................................................................. 5

1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5

2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 5

2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................ 5

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 8

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................................ 9

2.4 Maastikuanalüüs ............................................................................................................................................ 11

2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.

Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused ............................................................................ 14

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 15

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 15

3.2 Krundi hoonestusala ...................................................................................................................................... 15

3.3 Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................................... 15

3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 16

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 16

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 17

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 17

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 18

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .................................................................................................................... 18

3.7.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 19

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 19

3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 19

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................... 21

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 21

3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine .............................................................................................................. 21

3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 22

3.10.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 23

3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 23

3.10.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 23

3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 24

3.10.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 24

3.11 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 25

3.12 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 26

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 26

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 27

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ...................................................................... 29

JOONISED, SKEEMID JA ILLUSTRATSIOONID ....................................................................................................... 31

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavalitsuse 16.07.2026

korraldus nr 423 ja korralduse lisana kinnitatud lähteseisukohad.

Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega Metsasuntsi maaüksusele ehitusõiguse määramist väikeelamu ja

abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus

juurdepääsule, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja

heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks .

Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohases sisus kasutatud järgmisi

dokumente:

⚫ „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);

⚫ „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ (kehtestatud

Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);

⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

⚫ „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud

kulude kandmise kokkuleppimise kord“ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

16.11.2022 määrusega nr 21);

⚫ „Kambja valla Energia- ja kliimakava“ (2022);

⚫ Planeerimisseadus ning teised kehtivad käesolevale detailplaneeringule

kohalduvad õigusaktid ja standardid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geodeesia OÜ poolt juulis

2026 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4821). Geodeetilise

alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,

mõõtkava M 1:500.

Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud

detailplaneeringut.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest,

mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde

kuuluvad ka lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning

planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta,

planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra

kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Planeeringu

juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses sõlmitavad

lepingud.

2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeringualaks on Palumäe külas asuv maaüksus Metsasuntsi (28201:008:0152,

pindala 53 198 m², katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja sellega

piirnev Kodijärve - Kroonu tee (28201:008:0144, pindala 2 912 m² (planeeringualas

on 644 m²), katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%). Planeeringuala

pindala kokku on ligikaudu 5,4 ha.

6 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Metsasuntsi maaüksus on hoonestamata valdavalt metsamaa. Maakatastris

registreeritud katastriüksuste üldandmete kohaselt moodustab metsamaa ligi 85%,

ülejäänud ala on haritav maa ja muu maa. Lagedam heakorrastatud muruala (vt

foto 1), mida liigendavad üksikud puud või puudegrupid, sh väiksem puistu ala,

jääb maaüksuse põhjapoolsele alale Kodijärve - Kroonu tee äärde.

Foto 1. Vaade Kodijärve - Kroonu tee poolt Metsasuntsi maaüksusele. Foto: Jaana Veskimeister,

31.07.2026

Juurdepääs maaüksusele toimub kahesuunaliselt Kodijärve - Kroonu teelt, mis

lähtub tugimaanteelt nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee.

Metsasuntsi maaüksus on võrdlemisi tasase reljeefiga kergelt lainjas ja väikese

langusega lõuna suunas. Põhjapoolse lagedama ala kõrgused jäävad keskmiselt

vahemikku 117-119 m/abs.

Metsamaa kõlviku osale on varasemalt koostatud metsakorralduskava, mille

kohaselt on ala jaotatud kümneks eraldiseks. Eeldatavalt 2017 aastal on teostatud

harvendus-, sanitaar- ja lageraied. Metsakorralduskava alusel on peamised

enamuspuuliigid haab, sanglepp, hall lepp ja kask. Maaüksuse põhjapoolsel alal

kasvavad (looduslikule valikule lisaks on tehtud ka istutusi) järgmised puuliigid:

kask, tamm, kuusk, mänd.

Planeeringualasse osaliselt jääv ja Metsasuntsi maaüksusele juurdepääsu tagav

Kodijärve - Kroonu tee (nr 2820140) on haljastunud kruusatee (vt foto 2). Teealal

olevate rattarööbaste laius on ligikaudu 2,2 - 2,4 m. Tegemist on eraomandis oleva

teega, kuid Metsasuntsi maaüksuse kasuks on seatud tasuta ja tähtajatu

reaalservituut (teeservituut). Servituudi alaks on kogu Kodijärve-Kroonu tee kinnistu

koosseisu kuuluv maaüksus.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7

Foto 2. Vaade Kodijärve - Kroonu teele läänest ida suunas. Metsasuntsi maaüksus jääb teest

paremale poole. Foto: Jaana Veskimeister, 31.07.2026

Kitsendustest ulatuvad Metsasuntsi maaüksuse läänepoolsele küljele riigitee

(tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee) 30 m kaitsevöönd1; maaüksust

läbi selle loodenurgas elektri madalpinge õhuliin kaitsevööndiga 2 m mõlemale

poole liini.

Tehnovõrkudest on Metsasuntsi maaüksusel olevamas elektriliitumine. Elektrikilp

asub maaüksusele jääva elektriposti küljes.

Planeeringuala asub piirkonnas, kus põhjavesi on kaitstud 2 , mis tähendab, et

põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud

03.08.2026) ei paikne planeeritaval alal looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses

looduskaitseobjekte, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ega ka

kultuurimälestisi.

Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.

1 ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel 2 Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus, M 1: 50 000

8 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Palumäe küla lõunapiiril, mis on ühtlasi ka Kambja valla

lõunapiir, riigitee (tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee) ja kohaliku tee

(Kodijärve - Kroonu tee nr 2820140) ääres (vt skeem 1).

Skeem 1. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardist. Punasega on markeeritud Palumäe küla,

asukohamärk suunab planeeringualale.

Planeeringualasse osaliselt jääv kohalik tee nr 2820140 Kodijärve - Kroonu tee

tagab juurdepääsu lisaks Metsasuntsi maaüksusele ka selle äärde jäävale viiele

hoonestatud maaüksusele: Suntsi, Jaagupi, Lätte, Lombi ja Kiipsaare.

Kambja valla kantide tüpoloogilise iseloomustuse 3 kohaselt jääb Palumäe küla

maalisse kanti, kus asustus on hajali ja teenuseid pakkuva keskasulata. Teenuseid

tarbitakse vallakeskuseks olevas alevikus või lähedal asuvas linnas, mõnel puhul

naabermaakonna linnas. Vallakeskus Kambja alevik jääb planeeringualast u 14 km

kaugusele. Lähimad teised keskused on Elva ja Otepää, mis jäävad

planeeringualast samuti u 14 km kaugusele. Maakonnakeskus Tartu asub u 28 km

kaugusel.

Palumäe küla on võrdlemisi hõredalt asustatud maaline piirkond, mille tihedamalt

hoonestatud piirkonnad on Kivijärve ja Kodijärve ümbrus (Kivijärve aiandusühistu,

Kodijärve Kodu peremajad (erihooldusteenus)). Planeeringuala ümbruses on

hõredalt paiknevad talukohad (sh ka ajaloolised talukohad Suntsi, Lätte, Lombi ja

Kiipsaare). Hoonete ja (talu)õuede vahel paiknevad põllu-, heina- ja metsamaad.

Hoonestatud maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega.

Palumäe küla hoonestus on valdavalt kujunenud kas vahetult piirnevate teede

äärde (ahelküla) või hagukülale iseloomulikult, kus peateelt viib iga õue juurde

väike harutee. Planeeringuala mõjuala ajalooline hoonestus on sarnaseim

ahelküla struktuurile, naabermaaüksuse Jaagupi uuem struktuur pigem

hagukülale. Taluõuede vahelised kaugused on ligikaudu 80 m-st 150 m-ni.

3 https://www.kambja.ee/tutvustus#kandid

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9

Piirkonna hoonete arhitektuuris domineerivad traditsiooni lisele taluarhitektuurile

omased kahepoolse viilkatusega elamud ja abihooned. Välisviimistluses on enam

levinud puit (laudis, sh servamata laud, palk), ajaloolised abihooned on maakivist.

Iseloomulikud on mitmed abihooned, mis ajalooliste vanade talukomplekside

puhul on ehitisealuselt pinnalt kohati suuremad kui elamud ja pika ristkülikulise

põhiplaaniga. Elamud on ehitisealuselt pinnalt erineva suurusega, u 70 m² kuni

150 m². Hoonete asetus on vabakujuline, seda nii teede suhtes kui omavahel.

Hoonete vahelise ala moodustab heakorrastatud õueala. Piirdeaedu üldjuhul

kasutatud ei ole, valdavalt piiritleb privaatsema (õue)ala haljastus (puuderead,

hekid jmt).

Planeeringuala mõjupiirkonnas mälestisi ei asu. Lähim kultuurimälestis, milleks on

arheoloogiamälestis (reg. nr. 13101 kalmistu „Asulakoht“) jääb planeeringualast

lõunasuunda umbes 500 m kaugusele Otepää valda Makita külasse.

Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti, vääruselupaika,

kaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Pangodi maastikukaitseala jääb

planeeringualast u 1 km kaugusele põhjasuunda ja planeeringualast u 160 m

kaugusele edelasse, tugimaantee nr 46 läänepoolsel küljele jääb III

kaitsekategooria taimeliigi Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) kasvukoht.

Lähimaks loodusvaraks on kruus. Planeeringualast u 200 m kaugusele kagusuunda

jääb kohaliku tähtsusega kruusamaardla (mäeeraldised: 1186 - Makita

kruusakarjäär (aktiivne), 2508 - Makita liivakarjäär (taotletav)).

Planeeringuala asukoht ning mõjuala analüüs on kajastatud joonistel nr 1 ja 2.

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Detailplaneeringu ala planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad

strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering

2030+“(2019) ja „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla osas“ (2007)

ning koostamisel olev uus „Kambja valla üldplaneering“.

Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja

valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna maakonna-

planeering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute

koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel, tuleb strateegiliste

planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata paralleelselt nii kehtiva

üldplaneeringu kui maakonnaplaneeringu sümbioosis ning kõrvutada eesmärki

koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõus teada olevate põhimõtetega.

„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala Pangodi

ümbruse (R5) väärtuslikule maastikule. Pangodi ümbruse väärtusliku maastiku

puhul on tegemist II väärtusklassi jääva võimaliku riikliku tähtsusega alaga.

Maastikuliste väärtuste säilimine käesoleva detailplaneeringu tasemel on võimalik

maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmise ning harmoneeruvate

heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramisega. Traditsioonilist talutüüpi

hajaasustust, kus piiretega üksikmajapidamiste õue-aiamaad paiknevad üksteisest

lahus ja moodustavad väikese osa tervikmaaüksusest, tuleb maakonna-

planeeringu kohaselt pidada rohelise võrgustiku toimimist mittetakistavaks, mis

tähendab, et planeeringulahendusega on tagatud ka rohelise võrgustiku

toimimine.

10 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ kohaselt asub

planeeringuala valdavalt säilitataval metsamaal ja osaliselt valgel alal, millel säilib

olemasolev kasutusotstarve ning millele üldplaneeringuga uut võimalikku

kasutusotstarvet ei kavandata (vt skeem 2). Planeeringuala asub ka väärtuslikul

maastikul (R5).

Skeem 2. Väljavõte „Kambja valla üldplaneeringust endise Kamba valla osas“. Planeeringuala

orienteeruv asukoht on markeeritud musta joonega.

Üldplaneeringust tuleneb, et juhul kui maatulundusmaale uushoonestuse

planeerimisel kattub vastav katastriüksus osaliselt või täielikult säilitamisele

kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrgustiku aladega,

asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb koostada detailplaneering

hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks.

Projekteerimistingimuste alusel võib üldreeglina lubada uushoonestust vaid

endistel talukohtadel (sealjuures järgides kunagist hoonete paigutust) ja juhul, kui

lähima olemasoleva hoonetekompleksini on vähemalt 250 m, mis tagaks

väljakujunenud hajaasustusliku struktuuri säilimise. Detailplaneering tuleb

koostada väärtuslikule põllumaale, metsamaale, väärtuslikule maastikule ja

rohevõrgustiku alale ehitamissoovi korral kui lähima hoonetekompleksini jääb

vähem kui 250 m, v.a endisele talukohale ehitamisel.

Arvestades lähialal asuvate olemasolevate hoonetekomplekside kaugusi, jääb

käesoleva detailplaneeringuga kavandatav hoonete kompleks naaberhoonetele

lähemale kui 250 m, millest tulenevalt on vajalik lahenduse koostamisel analüüsida

kavandatava hoonestuse sobivust. Analüüs põhineb olemasolevale olukorrale,

maastikuanalüüsile ja strateegilistele dokumentidele vastavusele. Analüüsil

põhinevad järeldused ja lahenduse põhjendused ning kaalutlused on toodud

peatükis 2.5.

Kuna ala asub väärtuslikul maastikul, tuleb uusehitiste kavandamisel arvestada

piirkonna väärtuslike maastike säilitamisega ning tagada, et uusehitis ei rikuks üldist

väljakujunenud maastikupilti ja piirkonna identiteeti. Uute hoonete puhul tuleb

lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest nii gabariitide kui katusekuju osas. Tuleb

vältida kõiki arhitektuurselt piirkonnale võõraid elemente. Keelatud on massiivsete

ja läbipaistmatute maastiku ühtsust lõhkuvate piirete rajamine. Järgida tuleb

väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Olemasolevate looduslike

rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise

võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta.

Koostamisel olevauue „Kambja valla üldplaneeringu“ eelnõukohaselt jääb

Metsasuntsi maaüksus Pangodi kanti, kus on jätkuv suund hoida piirkonna seniseid

väärtuseid.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringu ja

üldplaneeringu põhimõtteid ning suuniseid, sh arhitektuurilisi tingimusi, st

planeeringulahendus on strateegiliste planeerimisdokumentidega kooskõlas.

Piirkond asub hajaasustuses ajalooliste talukohtade läheduses, naabrusesse

(planeeringualast läänepoole) on 21. sajandi alguses rajatud ka uus elukoht.

Käesoleva lahenduse sobivust on hinnatud maastikuanalüüsi käigus, mis on

toodud peatükis 2.4. Lahenduse koostamisel on arvestatud külatüübile omast

struktuuri ja hoonestuslaadi, mis tagab üldise sobiva identiteedi.

Maakonnaplaneering ja kehtiv valla üldplaneering näeb ette perspektiivse

jalgrattatee tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee äärde. Olemasolevalt on

kergliiklustee rajatud kuni Hortuse tee ristmikuni , mis jääb Oomiste külasse

planeeringualast umbes 4 km kaugusele põhjasuunda. Olemasoleva

kergliiklusteega on antud põhimõtteline suundumus kergliiklustee asukohale

riigiteest lääne suunas, st planeeringualast teisel pool riigiteed, mistõttu käesoleva

planeeringuga ei tule tagada võimalust perspektiivse kergliik lustee rajamiseks

(reserveerida maa-ala). Perspektiivse kergliiklustee tegelik asukoht selgub

projekteerimise käigus ja juhul, kui käesoleva planeeringuga piirnevas osas

nähakse ette kergliiklustee riigitee idapoolsele küljele, tehakse koostööd vastavate

maaüksuste omanikega, sh Metsasuntsi maaüksuse omanikuga.

2.4 Maastikuanalüüs

Planeeringuala mõjualas on ajalooline maastikuline muster (hoonete/taluõuede

asetus põldude vahel, juurdepääsuteed, metsamassiivid) säilinud võrdlemisi hästi,

kuna piirkonnas ei ole suuri uusarendusi toimunud. Lähim uushoonestus on rajatud

planeeringuala läänepoolsele naabermaaüksusele Jaagupi (28201:008:0153).

2006 aastal on toonane Suntsi katastriüksus jagatud kuueks katastriüksuseks

(Tagasuntsi pindalaga 3,62 ha; Männiku pindalaga 6,72 ha; Suntsi pindalaga

5,77 ha; Eessuntsi pindalaga 2,87 ha; Metsasuntsi pindalaga 7,83 ha; Kodijärve-

Kroonu tee pindalaga 2912 m²) 4 , mille tulemusel on mh tekkinud käesolevaks

planeeringualaks olev maaüksus.

Nagu ptk-s 2.2 on toodud, on planeeringuala mõjuala ajalooline hoonestus

sarnaseim ahelküla struktuurile, naabermaaüksuse Jaagupi uuem struktuur pigem

hagukülale. Olemasolevate taluõuede vahelised kaugused on ligikaudu 80 m-st

150 m-ni. Õuede ja hoonete vahele jäävad puistu alad, st hoonestus ei ole

omavahel vaadeldav.

Metsasuntsi maaüksusele hoonestuse kavandamisel on valida kahe alternatiivi

vahel – olemasoleva metsamassiivi alale maaüksuse lõunapoolses osas või

olemasolevale lagedale alale maaüksuse põhjaosas.

Metsamassiivi alal on tegemist säilitatava metsamaaga (vt ptk 2.3). Juurdepääs

tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste teelt on problemaatiline, kuna

mahasõidu asukoht maaüksusega piirnevas lõigus ei vasta kliimaministri 17.11.2023

määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“. 2025 aasta liiklusloenduse alusel on

maantee aasta keskmine ööpäevane liiklus 2 397, mis tähendab, et ristmike vähim

vahekaugus peab olema vähemalt 150 m, sh arvestatakse mõlemad sõidusuunad

koos. Metsasuntsi maaüksuse edelanurga asukohast teisele poole riigiteed on aga

mahasõit juba rajatud, mille vahekaugus Kodijärve - Kroonu tee nr 2820140

ristmikuga on alla 300 m, st nende ristmike vahele määruse kohaselt täiendavat

mahasõitu rajada ei ole võimalik. Lisaks ei ole hoonestuse metsa alale

kavandamine kooskõlas üldplaneeringuga (säilitatav metsamaa) ja küla

4 https://www.kambja.info/9249/uelevaade-vallavolikogu-oktoobriistungi-otsustest/

12 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

struktuuriga, kuna ahel- ja haguküla ei moodustu Palumäe külas üldjuhul tugi- ega

kõrvalmaanteede, vaid väiksemate kohalike teede äärde.

Eelnevat arvestades kavandatakse uushoonestus Kodijärve - Kroonu tee nr

2820140 poolsele küljele väljaspoole metsamassiivi ala. Allpool on välja toodud

analüüs nimetatud asukoha sobivusele.

Maastikuline sobivus ja mõju väljakujunenud asustusstruktuurile

Üldplaneeringus sätestatud 250 m tingimusest tulenevalt tuleb käesoleva

detailplaneeringu koostamisel pöörata erilist tähelepanu sellele, et uushoonestuse

rajamine ei muudaks piirkonnale iseloomulikku hajaasustuslikku struktuuri ega

põhjustaks olulist negatiivset mõju maastikupildile.

Planeeringu- ja mõjuala paikvaatlusel (31.07.2026) tuli esile, et olemasolevad

taluhooned ja -õued ei ole omavahel õuealadelt ja Kodijärve - Kroonu teelt üldiselt

vaadeldavad (vt fotod 3, 4 ja 5), kuna planeeringuala ümbrus ei ole avatud

põllumajandusmaastik, vaid üsna tugevalt metsastunud ja puistutega liigendatud.

Olemasolevad hoonekompleksid on ka üksteisele lähemal kui 250 m, mistõttu ei

ole kaugus iseseisvalt piisav näitaja hoonestuse maastikulise sobivuse hindamiseks.

Oluliseks asjaoluks on hoonekomplekside vaheline kõrghaljastus ja mets ning tekkiv

sobiv (iseloomulik) külastruktuur.

Planeeringuala ja lähimate olemasolevate hoonekomplekside (taluõuede) vahel

paiknevad puistud, mis toimivad maastikus loodusliku visuaalse puhvrina. Puistu

tõttu on erinevate hoonekomplekside omavaheline vaadeldavus vähene või

praktiliselt puudub. Seetõttu ei moodusta kavandatav hoonestus koos

naaberhoonestusega visuaalselt ühtset tihedat hoonestust ega tekita muljet

hajaasustuse tihendamisest. Samuti sobitub planeeritav uus hoonestus piirkonnas

juba esinevate külatüüpidega (hoonestusala kui moodustuva õueala asukoht

võimaldab hoonete rajamise asukohas, kus tekkiv struktuur on iseloomulik kas

hagu- või ahelkülale (sõltuvalt hoonete kaugusest Kodijärve - Kroonu teest ja

juurdepääsutee pikkusest)).

Kokkuvõttes võib hinnata kavandatava hoonestuse paiknemist maastikuliselt

sobivaks. Kuigi lähimate olemasolevate hoonekomplekside kaugus kavandatavast

hoonestusest jääb alla üldplaneeringus toodud 250 m põhimõtte, sh alla 100 m, on

hoonestusüksuste vahel asuvate looduslike visuaalsete puhvrite (metsade ja

väiksemate puistute) tõttu nende omavaheline vaadeldavus vähene. Kavandatav

hoonestus ei põhjusta seetõttu piirkonna hoonestusstruktuuri olulist tihendamist

ega muuda oluliselt väljakujunenud hajaasustuslikku maastikupilti. Uue hoonestuse

rajamisega kaasnev maastikuline mõju on eeldatavalt väike ja lokaalne

tingimusel, et olemasolev väärtuslikum kõrghaljastus säilitatakse ning hoonestus

kavandatakse piirkonna olemasoleva hoonestuslaadi ja maastikustruktuuriga

sobivalt.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13

Foto 3. Vaade Kodijärve - Kroonu teelt Metsasuntsi maaüksusele Kodijärve - Kroonu tee ja Jaagupi

maaüksusele viiva tee ristumiskohalt. Foto: Jaana Veskimeister, 31.07.2026

Foto 4. Vaade Kodijärve - Kroonu teelt Metsasuntsi maaüksusele Lätte maaüksuse sissesõidutee

esiselt alalt. Foto: Jaana Veskimeister, 31.07.2026

14 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Foto 5. Vaade Metsasuntsi maaüksuselt eeldatava elamu asukohast Kodijärve - Kroonu teele.

Vasakpoolse puistu taha jäävad Suntsi maaüksuse hooned ja õueala. Foto: Jaana Veskimeister,

31.07.2026

2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.

Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused

Planeeringulahenduse eesmärk on võimaldada Metsasuntsi maaüksusele ühe

elamukompleksi rajamist viisil, mis arvestab piirkonna hajaasustuslikku iseloomu,

väljakujunenud hoonestusstruktuuri, sh külastruktuuri, väärtuslikku maastikku ja

rohevõrgustiku toimimist.

Planeeringulahenduse koostamisel kaaluti hoonestuse asukoha valikul kahte

põhimõttelist alternatiivi – hoonestuse paiknemist maaüksuse lõunapoolses

metsaosas või põhjapoolses lagedamas osas. Metsaalale hoonestuse

kavandamine ei ole põhjendatud, kuna tegemist on säilitatava metsamaaga,

samuti ei sobitu selline asukoht piirkonna väljakujunenud külastruktuuriga ja

juurdepääsu rajamine otse tugimaanteelt ei ole liikluskorralduslikult eeldatavalt

sobiv. Seetõttu on hoonestus kavandatud Kodijärve–Kroonu tee äärde väljapoole

metsamassiivi.

Valitud asukoht võimaldab kujundada hoonestuse olemasoleva ahel - ja haguküla

struktuuriga sobivalt ning kasutada ära olemasolevaid looduslikke visuaalseid

puhvreid – metsa ja puistuid. Need vähendavad uue ja olemasoleva hoonestuse

omavahelist vaadeldavust ja aitavad säilitada piirkonnale iseloomulikku hajusat

maastikupilti. Maastikuanalüüsi põhjal on kavandatava hoonestuse mõju

maastikule eeldatavalt väike ja lokaalne.

Planeeringulahendusega on hoonestusala kavandatud kompaktsena ja

ehitusõigus on määratud ühe elamu ja kuni nelja abihoone rajamiseks. Hoonete

suuruse ja kõrguse määramisel on lähtutud piirkonna ehitustingimustest ja

olemasolevast hoonestuslaadist, et uus hoonestus sobituks ümbritsevasse maalisse

keskkonda. Elamu ehitisealuse pinna määramisel on lähtutud võimalusest rajada

kaetud terrasse ja/või varjualuseid, mis elavdavad hoone arhitektuuri ja loovad

erineva ilmastikuga (vihm, kuum suvepäev) võimaluse viibida väliruumis .

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15

Planeeringulahenduse valikul on seega lähtutud põhimõttest, et uus hoonestus

peab täiendama olemasolevat hajaasustuslikku struktuuri, säilitama väärtuslikuma

kõrghaljastuse ja metsamassiivi ning sobituma piirkonna maastiku ja

hoonestuslaadiga. Selliselt on võimalik kavandada uus elukoht ilma p iirkonna

väljakujunenud ruumilist ja maastikulist iseloomu oluliselt muutmata ning

metsamaad raadamata.

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Planeeritud krundiks on olemasolev Metsasuntsi katastriüksus. Detailplaneeringu

lahendusega Metsasuntsi katastriüksuse piire ei muudeta ja säilib katastrisse

kantud pindala 53 198 m².

3.2 Krundi hoonestusala

Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned

(üksikelamu ja abihooned). Võimalikud erinevad rajatised, nt jäätmete varjualune,

mängumajad, kasvuhooned ning muud väikerajatised võib ehitada väljaspoole

hoonestusala (vt ka ptk 3.3).

Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis

võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju

(moodustada sobiv õueala). Hoonestusala pindala on u 3 000 m².

Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.

3.3 Krundi ehitusõigus

Ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.

Ehitusõiguse kohaselt nähakse Metsasuntsi maaüksusele ette ühe üksikelamu

(ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja kuni nelja abihoone (ehitise kasutamise

ostarbe kood 12744) ehitamine, sh peab üks abihoone olema väikehoone, st

ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m.

Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku

üksikelamule ja abihoonetele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on

lubatud kuni 200 m², abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu.

Üksikelamule ja abihoonetele lisaks on lubatud rajatiste (nt laste mängumajad,

jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ehitamine.

Rajatiste arvu ei piirata, aga kavandamisel peab arvestama, et lahendus

moodustaks arhitektuurse ja ruumilise terviku. Täiendavate ehitusloakohustuseta

väikehoonete ehitamine ei ole lubatud.

Ehitusõiguse kohased üksikelamu ja abihooned tuleb projekteerida ning ehitada

hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on nende ehitamine keelatud).

Võimalikud rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, v.a Kodijärve -

Kroonu tee poolsel küljel, kui tagatud on vajalikud (tuleohutus)kujad.

16 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning

parkimiskorraldus

Juurdepääs on kavandatud kohalikult Kodijärve - Kroonu teelt (nr 2820140).

Eeldatavalt kasutatakse mahasõiduks olemasolevat asukohta, kuid

projekteerimisel on vajadusel lubatud näha ette uus asukoht maaüksusega

piirnevalt sobivalt lõigult. Juurdepääsu projekteerimisel tuleb selle asukoht

kooskõlastada Kambja Vallavalitsusega. Mahasõidu laius on lubatud

maksimaalselt 5,5 m.

Parkimine tuleb lahendada krundi piires õuealal või selle lähedal nähes ette

vähemalt kolm parkimiskohta.

Elektriautode laadimistaristu kavandamine ja vajadus tuleb ette näha vastavalt

ehitusseadustikule. Kohustuse puudumisel otsustab maaomanik selle rajamise oma

vajadustest lähtuvalt.

Juurdepääsu eeldatav asukoht on näidatud joonisel nr 4. Samal joonisel on

illustreeritud ka põhimõtteline juurdepääsutee ning parkimis- ja manööverdusala

lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused

Planeeritud hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline,

kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning piirkonda sobiv, st uute hoonete

kavandamisel tuleb lähtuda taluarhitektuurile omastest põhimõtetest nii mahtude

kui vormi osas.

Arhitektuurilised nõuded elamule ja abihoonetele 5:

⚫ Korruselisus: elamul kuni kaks (teine korrus katusealusena) ja abihoonetel üks

maapealne korrus, lubatud on ka üks maa-alune korrus;

⚫ Katusetüüp: põhimahul viil- ja kelpkatus, v.a väikehoone, põhimahtu võib ilmestada

muu katusetüübiga;

⚫ Katuse kalle: elamu põhimahul 30-45 kraadi, põhimahtu võib ilmestada muu

kaldega; abihoonetel 10-45 kraadi;

⚫ Katusekatte materjal: katuseplekk, katusekivi;

⚫ Välisviimistlus: puit, kivi, krohv, klaas (soovituslikult kombineeritud). Keelatud on

imiteerivad materjalid (plastvooder jmt) kasutamine;

⚫ Kohustuslikku ehitusjoont ja katuseharja suunda ei määrata. Hooned paigutada

maastiku arvestavalt selliselt, et tekiks kompaktne õueala.

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.

Paneelide paigaldamine on lubatud hoonete katustele ja seina tasapinnale.

Paneelide paigaldamine maapinnale on lubatud üksnes aladel, mis ei ole

juurdepääsuteelt nähtavad (et ei rikuks maastiku vaateid). Hoonete külge

kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse

(paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest

elementidest).

5 Rajatistele arhitektuurinõudeid ei seata. Arvestama peab, et tekkiv kompleks oleks arhitektuurselt terviklik.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Hoonestusala piiresse ja juurdepääsutee alla jääva võimaliku olemasoleva

kõrghaljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise kohustust

üksikpuudena. Küll tuleb hoonestuse ja juurdepääsutee asukoha valikul arvestada

maksimaalselt olemasoleva kõrghaljastuse säilimisega. Ehitusprojekti aluseks oleval

topo-geodeetilisel alusplaanil tuleb kajastada puud üksikpuudena (v.a metsa

kõlvikud) ja näidata hoonestuse ja tee asetus puude vahel või likvideerimise

vajadus. Likvideerida on lubatud haigestunud, kuivanud või väärkasvuga puud,

kui sellised ilmnevad. Olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine on

oluline, kuna see omab kohest roheefekti ja pakub looduskeskkonnale jahutavat

mõju (sh inimestele), tagab suurema liigirikkuse ning piirab vaateid

naabermaaüksustele ja naabermaaüksustelt .

Kavandatava hoonestuse sobivuse tagamiseks on vajalik säilitada planeeringuala

ja olemasoleva naaberhoonestuse vahel paiknev kõrghaljastus (üksikpuud,

puistu/metsa kõlvikud) võimalikult suures ulatuses, st hoonestusala ümbruses tuleb

säilitada olemasolevad olulisemad puistud, kuna need tagavad

hoonekomplekside vahelise visuaalse eraldatuse ja vähendavad uusehitise mõju

maastikupildile.

Maaüksuse kesk- ja lõunaosas säilib metsamaa kõlvik ning seal toimub

majandamine vastavalt metsaseadusele.

Õueala haljastus- ja kujunduslahendus antakse vastavalt maaomaniku soovile.

Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute

liike. Haljastuse rajamisega vältida invasiivsete liikide teket. Väljaspool õueala

hoida maastik võimalikult looduslik, st mitte teostada lausniitmist, vajadusel niita

kord-paar suve jooksul.

Piirdeaiaga võib piirata õueala või osa sellest (nt õue- või tarbeaia osa). Piirdeaia

kõrgus on lubatud kuni 1,5 m, keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast

minimaalselt 25% peab olema läbipaistev). Piirdeaia stiil lahendada vastavalt

kohalikule tavale, mis oleks piirkonda ja hoonestuse arhitektuuriga sobiv. Eelistada

siiski õueala valdavat kujundamist/eraldamist ülejäänud maaüksusest

puittaimedega (hekid, põõsa- ja puudegrupid). Arvestada, et piirdeaia, heki vms

piirde kaugus Kodijärve - Kroonu tee transpordimaa servast peab jääma vähemalt

2 m.

Olemasoleva maapinna (reljeefi) suuremahuline muutmine on keelatud, säilima

peab looduslik piirkonnale iseloomulik reljeef. Lubatud on maapinda tõsta ainult

hoonealustes osades kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega

on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Maaüksusele on lubatud kuni 200 m² (veepeegli pindala) suuruse tiigi rajamine.

Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt

juurdepääsutee ja hoonete asukohast. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et

sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ning tee alale.

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on

põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.

18 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem. Põhjavesi

piirkonnas on kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal).

Veevõtukohaks on planeeritud puur- või salvkaev (eeldatavalt puurkaev), mille

hooldusala on 10 m.

Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti (septik või biopuhasti,

millest väljuv vesi suunatakse imbväljakusse). Omapuhasti projekteerimisel

(asukoha valikul) tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja kivimite kõrgus

jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud imbväljak (imbväljaku

kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja aluspõhja kivimite

kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks tagatud immutussügavus aasta ringi

hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt

1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)).

Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud planeeritud puurkaevu eeldatav ja

omapuhastisüsteemi võimalik asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust

täpsustada arvestades, et:

⚫ Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega naabermaaüksustel;

⚫ Veevõtukoha ja kanalisatsioonisüsteemi kitsenduste ulatumisel väljaspoole planeeringuala tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastada;

⚫ Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu;

⚫ Omapuhasti kuja on 5 m; ⚫ Imbväljaku kuja on 10 m.

Kuna suuri kõvakattega pindu alale ei planeerita, puudub vajadus sademevee

kogumiseks ja suunamiseks. Sademevesi on võimalik lahendada lokaalselt omal

maaüksusel immutades (haljasala pind on selleks piisav). Katusepindadelt on

sademevesi soovitatav kokku koguda ja suunata kogumismahuti(te)sse nt

kastmisveeks. Võimalikest valingvihmadest tuleneva äkilise ja suure sademete

hulga lahendamiseks on soovitatav katusepindade ja võimaliku parkimisala

sademeveed suunata ka maaüksusele rajatavasse tiiki, vihmaaeda või imbpeenra

alale, ehk siis kasutada looduslähedasi lahendusi läbi maastikukujunduse.

Sademevee juhtimine naaberkatastriüksustele ja kaevu hooldusalale on keelatud.

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Metsasuntsi maaüksus omab elektriliitumist. Liitumiskilp asub maaüksusele jääval

elektripostil. Elektritoide liitumiskilbist objektideni (hoone, rajatis vm, mida

soovitakse elektriga varustada) tuleb ette näha maakaabliga.

Elamukompleksi välisvalgustus (õueala valgustus) lahendatakse omaniku enda

soovide kohaselt. Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke

lahendusi, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada

minimaalne häiring elusloodusele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla

suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse

kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19

3.7.3. Soojavarustus

Planeeringuala hoonete kütmine tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb

süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel -

või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud

projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda

projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et

tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.

Arvestades naaberhoonete kaugust, ei ole eeldada, et hoonetele paigaldatavad

soojuspumbad häiriks naaberelanikke (tekitaks häirivat müra). Soojuspumpade

välisosad on lubatud paigaldada maapinnale või fassaadi lähedusse või katusele.

Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab

soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ja

on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab

ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga, et

seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad.

Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi

hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse

kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega

kõrghaljastust.

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus

Sideühendus lahendatakse mobiilsidega.

3.8 Tuleohutus

Lahenduse koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse, siseministri 30.03.2017

määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja siseministri 18.02.2021

määrusega nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”.

Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Tuleohutusklass

määratakse projekteerimisel (eeldatavalt TP3).

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja

arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese

elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline

kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet

rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja

mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välis-

servast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks

hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3

klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala (suletud netopind) lubatud kuni

400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud suurim

lubatud ehitisealune pind on kuni 500 m², mis tähendab, et projekteerimisel peab

hoonete vahekauguste kavandamisel (maksimaalse ehitusõiguse realiseerimisel)

arvestama nõuetekohase vahekaugusega või rakendama tule leviku piiramiseks

ehituslikke abinõusid.

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt

30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust

ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.

Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid

20 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni

jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei

kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega

võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas

piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise

veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;

2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;

3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;

4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200

megadžauli ruutmeetri kohta.

I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone

veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Planeeritud hoonestusala jääb naaberhoonetest enam kui 40 m kaugusele.

Veevõtukohana on saab kasutada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Lähim olemasolev veevõtukoht (vt skeem 3) asub Kodijärve ääres umbes 2,5 km

kaugusel planeeringualast (mööda teed mõõdetuna).

Skeem 3. Teekond (punane joon) Kodijärve äärse veevõtukoha ja planeeringuala vahel.

Päästeautode juurdepääs planeeringualale on tagatud avaliku kasutusega

tugimaanteelt nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ja Kodijärve - Kroonu teelt.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate

normide ja nõuetega, sh vajadusel ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002

põhimõtteid.

Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on

soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus

elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.

Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada

ka videovalvet.

Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia ja/või haljastuse

rajamisega.

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine

Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus (ühe uue elamukompleksi

ehitamine) ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju ega ole

olemasolevale keskkonnale koormav. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,

peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine

Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:

temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide

sagenemine 6 . Kambja vald, nagu teisedki Eesti omavalitsused, seisab silmitsi

kirjeldatud kliimamuutustega seotud väljakutsetega: suurenevad valingvihmad ja

tormid võivad tekitada asulates üleujutusi, ohustada taristut ja turvalisust.

Kuumalained võivad muuta elu kodudes ja töö tootmishoones väga raskeks või

talumatuks. Seetõttu tuleb kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega

arvestada ning planeerimisel ja projekteerimisel sellele tähelepanu pöörata.

Lähtuvalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030“ on

kliimamuutuste suurim mõju inimeste tervisele seotud õhutemperatuuri tõusu ja

kuumalainete sagenemisega. Ohtlikum on kuumalaine asulates, kus see

võimendab soojussaare efekti. Käesolev planeeringuala asub maalises keskkonnas

ja kavandatava elukoha puhul on hea võimalus kliimamuutustega toime tulekuks,

kuna suuri kõvakattega pindu, sh katusepindu ei kavandata, maaüksuse pindala

on suur ja hoonestusest jäävad vabaks piisavalt suured looduslikud alad, sh suur

metsamassiiv, mis tulevad eeldatavalt hästi toime nii põua kui ka

valingvihmadega. Hoonestuse ümbruses tuleb säilitada puistu alad, mis annavad

varju. Hoonestuse rajamisel kõrghaljastuse lähedale tuleb hinnata tormiriske, st

ohutut kaugust.

Kuumalaine ja põua ajal suureneb maastikupõlengute oht. Tulevane maaüksuse

omanik saab ohtu minimeerida seda teadvustades ja käitudes vastutustundlikult

ning vältides põua ajal tegevusi, mis põhjustaks põlenguid.

6 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

22 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Kliimamuutusega käib kaasas ka joogivee probleem (nt salvkaevud võivad suve

lõpul kuivale jääda). Veevarustus on seetõttu soovitatav kavandada puurkaevust,

kuigi salvkaev võimaldab joogivee tagada ka elektrikatkestuse ajal . Vee

säästmiseks suvisel perioodil on soovitatav kastmisveena kasutada kogutud

sademevett.

Häired elektri-, vee- ja küttevarustuses mõjutavad rohkem neid inimesi, kel

puuduvad alternatiivsed autonoomsed lahendused. Küttelahenduses on

soovitatav näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal

perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.

Päästevõimekuse aspektist tuleb arvestada paduvihmadest tingitud üleujutustega

tiheasustusaladel ning ulatuslike metsa- ja maastikupõlengutega, tormikahjustuste

ja lumevangistustega. Nendest riskidest tulenev oht inimeste tervisele on madal,

kuid varalise kahju oht suur. Maalises piirkonnas elades peab arvestama asjaoluga,

et abi ei pruugi jõuda nii kiiresti kui linnas, samuti võib teede lahti lükkamine võtta

kauem aega kui linnas.

Planeeringualal ja selle lähistel ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi.

Planeeritud maakasutus on mõistlik. Tegevus ühe elamukompleksi kohta on

jaotunud piisavalt suurele maa-alale, st säilib piisav looduslik keskkond (loodus ei

asendu suuremahulise tehisliku keskkonnaga).

Hooned ja rajatised tuleb ehitada arvestades vastupanuvõimet tormidele jm

ekstreemsetele ilmastikunähtustele.

Kliimamuutused mõjutavad ka olemasolevat elurikkust, sj negatiivselt 7 . Kliima-

muutustega koos võib laieneda invasiivsete võõrliikide levik ja väheneda seniste

tõrjeviiside tõhusus. Seetõttu on soovitatav uusistutustel kasutada kodumaiseid ja

piirkonnale iseloomulikke puid ning põõsaid (nt sama piirkonna taimede

ümberistutamine, samuti looduslik järelkasv). Taimmaterjali ostmisel ja istutamisel

tuleb jälgida invasiivsete liikide teket, olla hoolikas ning mitte istutada invasiivseid

liike, jälgida puukoolist ostetud taimmaterjaliga levivaid võõrliike (nt võõrnälkjate

levik).

3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse

kohaselt kaitstud alal.

Kuna kavandatavad ehitusmahud on väikesed ja suuri kõvakattelisi alasid ei ole

ette näha, on sademevesi võimalik immutada maaüksuse siseselt ja/või juhtida

planeeritud tiiki või võimalikku vihmaaeda. Soovitatav on sademevett ka koguda

ja kasutada nt kastmisveeks.

Veevarustuse allikana on planeeritud puur- või salvkaev (eeldatavalt puurkaev) ja

reoveelahenduses on lubatud omapuhasti rajamine (septik või biopuhasti).

Imbväljaku puhul on immutatava heitvee kogus alla 1 m³ ööpäevas, mis vastab

kehtivatele nõuetele (kaitstud põhjaveega aladel on pärast reovee bioloogilist

puhastamist lubatud immutada kuni 50 m³ ööpäevas ja kuni 5 m³ ööpäevas

kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist). Immutusalade valikul peab

arvestama vajalike kujadega veevõtukohast.

7 SOER, 2015. Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23

Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel (reovesi,

sademevesi) peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest,

ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.

3.10.3 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Kambja

valla jäätmehoolduseeskirjale“ . Maaüksusel tekkivad jäätmed tuleb koguda

suletava(te)sse konteineri(te)sse. Jäätmekonteiner(id) on soovitatav paigutada

varjualuse alla. Ehitusjäätmed käidelda samuti vastavalt „Kambja valla

jäätmehoolduseeskirjale“. Konteiner(id) peab/peavad asetsema hoonestusest

ohutus kauguses. Vajadusel tuleb konteiner(id) viia prügiveo päeval Kodijärve –

Kroonu tee äärde.

3.10.4 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse

seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

Elamu projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel

lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja

alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.

Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on

soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide

(elektri tootmiseks) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja

toodud ptk-s 3.5.

3.10.5 Radoon

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel on piirkonna riskiklass keskmine või madal.

EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi

hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid.

Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas

õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat,

kuidas soovitud tulemuseni jõuda.

Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav

ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste

standardiga).

Eeldatavalt puudub vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on

täpsema informatsiooni alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringu

läbiviimist.

24 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.10.6 Insolatsioon

Juhendi 8 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.

Planeeritud üksikelamukompleksi asukoht maaüksusel (hoonestusala ulatus) võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

3.10.7 Müra ja vibratsioon

Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda

kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtuda

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määram ise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused

on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir -

ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud

sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

Kodijärve – Kroonu tee liikluskoormus ja võimalik sõidukiirus on väga madal,

mistõttu ei kujune planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud müra,

saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon.

Tugimaantee nr 36 Tatra-Otepää-Sangaste tee aasta keskmine ööpäevane liiklus

2025 aasta loenduse alusel on 2 397 sõidukit ja lubatud sõidukiirus 90 km/h.

Kavandatav hoonestusala jääb riigiteest u 250 m kaugusele ning tee ja hoonestuse

vahele jääb tihe metsamassiiv.

Planeeringualal (hajaasustusalal kavandatav elamu) tuleb atmosfääriõhu kaitse

seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel

lugeda II kategooria müratundlikuks alaks (elamu maa-alaks).

Hajaasustusalal uute hoonestusalade kavandamisel tuleb keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse

hindamisel lähtuda müra sihtväärtuse nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra

sihtväärtus on 55 dB päeval (müra hinnatud tase päeval - Ld) ja 50 dB öösel (müra

hinnatud tase öösel - Ln). Võrdluseks võib välja tuua ka piirväärtuse nõuded

(rakendatakse tiheasustusalal uute hoonete kavandamisel) - II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete

teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel.

Lähtudes ümardatud ja ka mõningasest liikluskoormuse tõusust (2 700 a/ööp), võib

arvutuslikult 9 u70 m kaugusel teest ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb

suurusjärku 54…55 dB päeval (Ld) ning 46…47 dB öösel (Ln). Kuna hoonestus

kavandatakse ligi neli korda kaugemale, vastab l iiklusmüra tase kavandatavas

eluhoone võimalikus asukohas seega II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtuse

nõuetele.

8 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf 9 Liiklusmüra leviku arvutused teostas OÜ Hendrikson & Ko (keskkonnaekspert Veiko Kärbla) spetsiaaltarkvaraga

SoundPLAN 9.1, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute koostamisel ning mõju hindamisel

siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses

nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ esitatud

normtasemeid. Arvestades hoonestuse kaugust riigiteest, ei ole eeldada

normtasemete ületamist. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on

planeeringualal tagatud ja täiendavaid piiranguid projekteerimiseks või

arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal). Hoonele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest (sh naabermaaüksuse hooned) võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid (hoone arhitektuuriga sobivalt).

Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja

kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja

tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib

ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid ja

järgmisi nõudeid kasutades:

⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel

ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid

(varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);

⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel

niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja

seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-

19.00;

⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks

vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .

3.11 Servituudi seadmise vajadus

Planeeringulahendusest tulenevalt servituutide seadmise vajadus puudub. Küll

tuleb veevõtukoha ja kanalisatsioonisüsteemi kitsenduste ulatumine vastava

maaüksuse omanikuga, kelle maale kitsendus ulatub, kooskõlastada.

26 Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3.12 Planeeringu elluviimine

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,

veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei

põhjusta see eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Soovitatav on võimalusel lähtuda ringmajanduse printsiipidest (rakendada

ehitusmaterjalide kordus-, taas- ja uuskasutust).

Nõuetekohase veevõtukoha ja reovee lahenduse korral ning ette nähtud kujasid

järgides on riskid veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed.

Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole

ette näha. Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse

rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada

põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatav tegevus, kui peetakse kinni

kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid

häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda

kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate

mõjudega ning arvestades tegevuse suhteliselt väikest mahtu, ei ole ehitustööde

korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu

kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne

lahenduse realiseerimisega olulist liikluskoormuse tõusu ning sellega kaasnevat

müra- ja õhusaastet.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu

saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist

negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti

koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel ühe uue majapidamise korral

oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja vahetus läheduses

mälestised puuduvad. Seega mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse

realiseerimisel puudub.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale. Planeeringuga on sätestatud olemasoleva kõrghaljastuse

(maksimaalne) säilitamine. Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas levinud

looduslike liikidega. Nimetatud nõuded aitavad tagada kliimamuutustega

kohanemist, luua elurikkust ja piirata visuaalseid vaateid naabermaaüksuste vahel.

Detailplaneeringu elluviimine muudab vähesel määral visuaalset maastikupilti,

seda eelkõige hoonestuse kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale.

Planeeringuala asukohta võib aga pidada visuaalselt sobivaks elamuala

rajamiseks (sobitub piirkonna maastikumustrisse ja hoonestuslaadi). Planeeringus

on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed nõuded, mis

tagavad hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning tagavad

rohevõrgustikule sobiva keskkonna.

Planeeringulahendusel on positiivne mõju uue atraktiivse elukoha loomisele.

Järgides piirkonna hoonestuslaadi, väärtustatakse sellega külamiljööd ja

aidatakse ühtlasi hoida küla elujõulisust.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27

Elanike olemasolu maapiirkonnas ja küla elujõulisena hoidmine ning hajusalt

paiknemine tõstab tõenäosust kriisiolukordades paremini toime tulla/neist väljuda.

Kriisiks valmistumise üldised infomaterjalid annavad teada, et kõige

haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud. Maapiirkonnas on võimalik endale ise

toitu kasvatada ja olla sel viisil kriisiolukordadeks paremini valmistunud. Seetõttu

tuleb maapiirkondades elukohtade loomist toetada, kui see sobitub

asustusstruktuuriga ega ole kohalikule omavalitsusele ja/või huvitatud isikule liigselt

koormav, sh ka majanduslikult. Maapiirkonnas elades peab teadvustama sõltuvust

isiklikust sõiduautost. Lähimad keskused ei ole oluliselt kaugemal (u 14 km) kui

keskmise suurusega linnas liigeldavad vahemaad. Maapiirkonnas puudub aga

alternatiivi pakkuv ühistransport.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku

finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule

omavalitsusele planeeringu elluviimisega senisega võrreldes täiendavaid

kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne.

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.

Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste

kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise

käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Kõik

edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule

ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik

detailplaneeringus ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu

detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja

sellega funktsionaalselt seotud.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise

etapid):

1. Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajaliku taristu (veeühendus,

reoveelahendus, juurdepääsutee (vajadusel koos mahasõiduga)) projekteerimine.

2. Ehituslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu). Hoonestust

võib rajada etapiviisiliselt.

3. Kasutuslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale

detailplaneeringu kehtestamist, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 29

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Kooskõlastaja/

arvamuse andja

Kooskõlastuse/

arvamuse

kuupäev ja

number

Ettepaneku/arvamuse koond ja/või märkused

-

as.

Palumäe külas asuva Metsasuntsi maaüksuse ja lähiala detailplaneering 31

JOONISED, SKEEMID JA ILLUSTRATSIOONID

1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000

2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000

3. Tugijoonis M 1 : 500

4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500

5. Ruumilised illustratsioonid (lisatakse vastuvõtmise ajaks)

Digitaalselt esitatud joonised ja illustratsioonid on eraldi failidena.