Maa- ja Ruumiamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Marina Minerals OÜ [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Paide Linnavalitsus [email protected]

03.11.2026 nr DM-136807-20

Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa esmataotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Marina Minerals OÜ (reg. kood 11349875, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312) esitas 08.06.2026 Keskkonnaametile Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotluse. Viimane parandustaotlus on esitatud 15.07.2026. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.07.2026 nr DM 136807-7, menetluse nr M-136807 juurde.

Taotletav Sargvere liivakarjäär asub Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas jäädes riigiomandisse kuuluvale Metsatuka (katastritunnus 56701:001:0658, 100% maatulundusmaa; valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet) ja eraomandisse kuuluvale Santeri (katastritunnus 56701:001:0725, 100% maatulundusmaa) kinnistule. Taotlusele on lisatud erakinnistu maaomaniku nõusolek kinnistul maavara kaevandamiseks. Luba taotletakse 7 aastaks.

Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 17.11.2026.

Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine Teie seisukohata.

Tulenevalt eelnõu arvamuste ja ettepanekute küsimise vajadusest Sargvere liivakarjääri KMH eelhinnangu ning KMH algatamise otsuse eelnõu kohta pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise otsuse tegemise tähtaega kuni 02.12.2026. Võimalusel tehakse otsus siiski varem.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lisateave

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine_eelnõu.pdf

Teadmiseks: Elektrilevi OÜ, Katre Siller

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

2(2)

EELNÕU

(02.11.2026)

Sargvere maardla Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Marina Minerals OÜ 15.07.2026 esitatud Sargvere liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusest nr T-KL/1027445-3 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele

4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja §

3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ ja Paide Linnavolikogu 15.10.2026 otsusele nr 41, otsustab

Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Sargvere liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele.

1.2. Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Masinate tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks

spetsiaalselt ettevalmistatud platsil;

1.2.2. Lähimate elamute (Tiiu katastritunnus 56701:001:0856 ja Soone

katastritunnus 56701:001:0732) suunal tuleb rajada katendist müratõkkevallid;

1.2.3. Kui maavara realiseerimisel soovitakse tulla Tiiu maaüksuse elamule

(katastritunnus 56701:001:0856) lähemale kui 100 meetrit, siis tuleb see eelnevalt

maaüksuse omanikuga kirjalikult kooskõlastada;

1.2.4. Loa omanikul tuleb läbi viia kaevandamise alustamisel kui ka kaebuste

esinemisel aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes müra

mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal) ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö

selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal).

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile;

1.2.5. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5

kraadi C, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt.

Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid ja valida

sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peenosakesi;

1.2.6. Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikke teid ei risustataks ega

kahjustataks.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH

algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning

puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Marina Minerals OÜ (reg. kood 11349875, aadress Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312) esitas 08.06.2026 Keskkonnaametile Sargvere

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse. Viimane parandustaotlus on esitatud 15.07.2026.

Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.07.2026 nr DM-

136807-7, menetluse nr M-136807 juurde.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le,

keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa

andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus

vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on avalikustatud 04.08.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitati 04.08.2026 kirjaga nr

DM-136807-10 keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus avaldas arvamust üks eraisik ja

Transpordiamet.

Eraisik K.S. esitas 04.08.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-136807-

12) sooviavalduse, et sooviksin olla kursis menetluskäiguga. Olen naaberkinnistu Tiiu

(56701:001:0856) omanik ning sõltun otseselt antud kaevanduse tõttu tekkivatest

ebamugavustest (müra, tolm jms). Lisaks taotluses märgitud 7a kaeveõigust tundub

ebamõistlikult pikk aeg elamu vahetusläheduses kaevandamiseks. Olen kooskõlastanud

kaevandamise lähemal kui 100m eritingimusega, et mul on õigus sellest taganeda ilma

suurema põhjendamiseta, miks ma seda ei soovi. Eritingimus peab olema väljastatava

loa sees. Oleksin huvitatud täpsematest selgitustest, mida ja kuidas toimetatakse,

näidetest mujal Eestis ning ehk tegutsevate kaevanduste visiidist.

Keskkonnaamet vastas eraisikule 11.08.2026 kirjaga nr DM-136807-13, et

Keskkonnaamet nõustub tingimuse lisamisega väljastatavale loale. Taotleja on tingimuse

välja toonud ka taotluse seletuskirjas. Keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks ning taotletav

mäeeraldis korrastatakse kohe peale selle ammendamist. See tähendab, et varu tuleb

ammendada ja maa-ala korrastada 7 aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist.

Kaevandatud maa korrastatakse taotluse kohaselt põllu- ja metsamaaks. Kogu

kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde

ajaline ning ruumiline areng määratakse koostatavas kaevandamise projektis.

Täpsem info Sargvere liivakarjääri kohta on leitav taotlusest ja seal juures olevatest

lisamaterjalidest. Näiteid mujal asuvate karjääride asukohtadest Eestis leiab Maa- ja

Ruumiameti geoportaali maardlate kaardirakenduse kaudu.

Kuna töös olevatesse karjääridesse ligipääsud on üldjoontes eraisikutele keelatud, siis

nende külastamiseks tuleb aeg kokku leppida kaevandaja endaga. Karjääri sissesõitude

juures on olemas ka infotahvlid vastavate kontaktidega.

Transpordiamet edastas 28.08.2026 kirjaga nr 7.1-7/26/13677-2 (registreeritud

KOTKAS-s 31.08.2026 nr DM-136807-14), et Santeri maaüksus piirneb idaküljel

vahetult riigiteega nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu tee ja mäeeraldis ja selle teenindusmaa

asuvad osaliselt riigitee kaitsevööndis, mis konkreetse tee puhul on 30 m mõlemal pool

äärmise sõiduraja välimisest servast. Tegevus tee kaitsevööndis on reguleeritud EhS §-s

72. Juhime tähelepanu, et käesoleval hetkel puudub maardlale nõuetekohane ligipääs

ning palume keskkonnaloa menetluse käigus leida sobiv lahendus nõuetekohase

juurdepääsu tagamiseks. Lähtuvalt eeltoodust palume Transpordiamet kaasata käesoleva

loa menetluse järgnevatesse etappidesse.

Keskkonnaamet edastas 31.08.2026 kirjaga nr DM-136807-15 Transpordiameti kirja

taotlejale tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Marina Minerals OÜ vastas 31.08.2026 (registreeritud KOTKAS-s 02.09.2026 nr DM-

136807-16) e-kirjaga, et Transpordiametiga on sellel teemal suheldud ja ka vastavad

kokkulepped kooskõlastused olemas. TRAM esitas meile oma 15.03.2023 kirjaga nr 7.1-

7/23/5293-2 tingimused maavara aktiivse tarbevaru kinnitamiseks ja hilisemaks maavara

kaevandamiseks:

1. Vastavalt EhS § 70 lg 3 on kaeveloa taotlemine lubatud vähima kaugusega 13 m riigitee

25 teekatte servast;

2. Mäeeraldise ja teenindusmaa piirid peavad ühtima riigitee poolsel küljel;

3. Vastavalt ristumiskohtade vahekauguste juhendile on lubatud mahasõitude vahekaugus

tugimaanteel liiklussagedusega vahemikus 500-1500 sõidukit minimaalselt 150 m, sh

arvestatakse mõlemas sõidusuunas olemasolevaid ristumisi. Seega uut mahasõitu

(maavara väljaveoteeks) sellesse riigitee lõiku kavandada ei saa.

4. Maavara kaevandamise loa taotlus kooskõlastada Transpordiametiga.

Selle kohaselt on lubatud maavara kinnitada ja kaevandada 13 m kaugusel riigitee nr 25

teekatte servast. Olgugi, et kõnealuses kirjas mainitakse seda, et taotletava

mäeeraldisega riigitee lõigus uut mahasõitu kavandada ei saa, siis lasime koostada

eksperdi abiga lahenduse, mille kohaselt seda siiski teha saab, millega TRAM hiljem ka

nõustus.

Juhul, kui meile Sargvere liivakarjääri keskkonnaluba väljastatakse, siis taotleme

Transpordiametilt vastavad projekteerimistingimused ja ehitame ristmiku nõuetekohase

projekti järgi valmis.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Sargvere liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse 04.08.2026 kirjaga nr DM-136807-11 Paide Linnavalitsusele

arvamuse avaldamiseks. Paide Linnavalitsus soovis 21.09.2026 (registreeritud

KOTKAS-s dokumendina nr DM-136807-17) pikendada vastamistähtaega kuni

23.10.2026.

Paide Linnavolikogu nõustus 15.10.2026 otsusega nr 41 (registreeritud KOTKAS-s

20.10.2026 nr DM-136807-19) keskkonnaloa andmisega tingimusi esitamata.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6

lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90.

päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on

otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet.

Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

§ 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata

jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk

3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava

tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹

alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja

eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike

5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017

korraldusega nr 1-1/17/329);

4. Paide linna üldplaneering (kehtestatud Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr

29);

5. Sargvere liivakarjääri müra modelleerimise raport (OÜ Inseneribüroo STEIGER; reg.

kood 11206437; koostaja Hendrik Klaas).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Marina Minerals OÜ (reg. kood 11349875) taotleb maavara kaevandamise

keskkonnaluba Sargvere liivamaardlal (registrikaardi nr 1 033) Sargvere liivakarjääri

mäeeraldisel täiteliiva kaevandamiseks.

Taotletav Sargvere liivakarjäär asub Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas jäädes

riigiomandisse kuuluvale Metsatuka (katastritunnus 56701:001:0658, 100%

maatulundusmaa; valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud

asutus Maa- ja Ruumiamet) ja eraomandisse kuuluvale Santeri (katastritunnus

56701:001:0725, 100% maatulundusmaa) kinnistule. Taotlusele on lisatud erakinnistu

maaomaniku nõusolek kinnistul maavara kaevandamiseks.

Taotletava Sargvere liivakarjääri mäeeraldise (sh teenindusmaa) pindala on 1,27 ha.

Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Sargvere maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru (aT)

plokid 1 ja 2. Luba taotletakse 7 aastaks.

Mäeeraldise hõlmatavad varukogused on järgmised (seisuga 01.05.2024):

1 plokk (täiteliiv) aT – 21 tuh m3;

2 plokk (täiteliiv) aT – 19 tuh m3.

Kaevandatav varu kogus on 33 tuh m3.

Maavara kaevandamise keskmiseks tootmismahuks aastas on 5 tuh m3. Kaevandamise

keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta

jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes

sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Maavara

kasutusaladeks on teede- ja tsiviilehitus, kaevandatud maa korrastatakse põllu- ja

metsamaaks.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks

tuleb kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks

nõlvuseks on kõikjal arvestatud 1 : 2.

Karjäärile lähimad elamud jäävad taotletava mäeeraldise piirist ~54 m kaugusele põhja

suunda Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja ~120 m kaugusele edelasse Soone

(katastritunnus 56701:001:0732) kinnistutele. Tiiu kinnistu maaomanik on

kooskõlastanud maavara realiseerimise kogu ploki piires tingimusel, et kui maavara

realiseerimisel soovitakse mäeeraldisel liikuda elamule lähemale kui 100 m, siis tuleb see

maaomanikuga eelnevalt ka kirjalikult kooskõlastada.

Taotletavast mäeeraldisest kagus kulgeb 25 Mäeküla-Koeru-Kapu tugimaantee, millele

on seatud teekaitsevöönd 30 m tee servast. Transpordiamet on plokkide moodustamisel

öelnud, et vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 3 on maavara kaevandamiseks

keskkonnakaitseloa taotlemine ja maavara kaevandamine lubatud vähima kaugusega 13

m riigitee 25 teekatte servast. Seega kattub taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa

teekaitsevööndiga kuni ~15 m ulatuses.

Sargvere liivakarjääri mäeeraldist ja selle teenindusmaad läbib alla 1 kV pingega

elektriõhuliin AMKA.3x50+70 (VID kood 5523095) koos mastitõmmitsate või tugedega

(VID koodid 109148627 ja 109148628). Taotlusele on lisatud Elektrilevi OÜ

kooskõlastus.

Lähim registris olev puurkaev PRK0022685 jääb taotletavast mäeeraldisest ~140 m

kaugusele edelasse Soone (katastritunnus 56701:001:0732) katastriüksusele. Tiiu

(katastritunnus 56701:001:0856) kinnistul ~41 m kaugusel asub registrisse kandmata

kaev.

Taotletavale mäeeraldisele lähim looduslik veekogu on ~1,9 km kaugusel loodes asuv

Esna jõgi (VID kood VEE1124100).

Mäeeraldise teenindusmaa kattub kogu ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundliku alaga (VID kood LTA1000001).

Sargvere liivakarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei asu Natura 2000 linnu- ega

loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi.

Kogu kaevandatav maavara turustatakse ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja

mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse koostatavas kaevandamise projektis.

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada

korrastamisprojekt korrastamistingimuste alusel.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017

korraldusega nr 1-1/17/329)

Maakonnaplaneeringuga uusi maardlaid ei määrata, vaid näidatakse ära maardlate alad

ning nendest tulenevad piirangud. Maavara kasutuse perspektiivi järgi on

maakonnaplaneeringuga olemasolevad maardlad jagatud kolme kategooriasse järgmiselt:

I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus

toimub juba praegu ning on mõistlik kaevandamist jätkata; tegu on piirkonnaga, kus on

vähe varusid ja suuri takistusi teada ei ole);

II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole käesoleva teabe kohaselt

teada suuremaid takistusi. Vajalikuks võib osutuda täiendavate uuringute teostamine

kaevandamise võimalikkuse välja selgitamiseks;

III kategooria – alad, kus on olulised kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad,

Natura 2000 alad) maavara kaevandamiseks.

Maavarad kasutuse perspektiivi järgi on toodud „Järvamaa maakonnaplaneering.

Maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne“ lisas nr 5 olevas

tabelis. Sargvere liivakarjääri kategooriat märgitud ei ole. Joonisel 3 majandus- ja

looduskeskkondlikud väärtused on märgitud Sargvere liivakarjääri asukoht metsa ja

põllumaana.

Soovitused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutamiseks

- I kategooria ja II kategooria aladel või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt ehitada uusi

elamualasid).

- III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest olulisem funktsioon (nt

looduskaitse, tiheasustus) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei

ole tõenäoliselt võimalik. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole

maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida

ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena,

määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa

taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

- Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju

maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja

põllumajanduslikule kasutusele.

- Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga

kaasnevatele negatiivsetele mõjudele.

- Kasutusele võetud karjäärid tuleb vastavalt tehnilistele võimalustele ammendada.

- Ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevanduste rikutud maa tuleb

nõuetekohaselt korrastada.

- Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs

maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui

kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või

maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

- Enne maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks on kohalikul omavalitsusel

põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutletud otsuse alusel algatada maa-ala

kohta detailplaneeringu koostamine (vajadusel ka keskkonnamõjude strateegiline

hindamine - otsustatakse igakordselt eraldi).

Paide linna üldplaneering

Paide linna uue üldplaneeringu põhilahendust on muudetud ning uut üldplaneeringut ei

ole kehtestatud. Seetõttu lähtub Keskkonnaamet kehtivast Paide linna üldplaneeringust

(kehtestatud Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29).

Kehtiva Paide linna üldplaneeringu materjalide põhjal ei ilmnenud kavandatava tegevuse

piirkonnas üldplaneeringust tulenevaid otseseid maardlate või karjääritegevust

välistavaid asjaolusid.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste

planeerimisdokumentide ja kehtivate õigusaktidega. Lähipiirkonna praeguseid ja

planeeritavaid tegevusi on käsitletud peatükis 3.3.3.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Metsatuka kinnistule jääb vana 2 – 3 m sügavune karjäärisüvend, millest on kunagi liiva

kaevandatud, kuid puuduvad andmed, et antud alal oleks varem geoloogilisi uuringuid

tehtud ja maavara kaevandamiseks mäeeraldist vormistatud. Tänaseks kasvab

riigikinnistul mets. Eraomandisse kuuluva Santeri kinnistu piires on põllumaa.

Sargvere liivakarjäär on ümbritsetud suuremas osas maatulundusmaaga. Sargvere

liivakarjäär asub hajaasustusalal.

Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale

registreeritud ei ole. Need jäävad eemale (nende osas antakse ülevaade ptk-s 3.2.3).

Sargvere liivakarjääri mäeeraldisele jääva täiteliiva 1. ploki aktiivne tarbevaru on 21 tuh

m3 ja 2 ploki aktiivne tarbevaru 19 tuh m3. Täiteliiva kaevandatav varu kogus on 33 tuh

m3. Kaevandatava katendi (sh mulla) kogus on 6 tuh m3.

Kattekihi paksus on valdavalt 0,4 – 0,5 m (keskmiselt 0,5 m) ning selle moodustab kogu

ulatuses kasvukiht (muld). Kasuliku kihi paksus on 2,5 – 3,5 m, keskmiselt 3,1 m (1,6 m

plokis 1 aT ja 1,5 m plokis 2 aT). Lamamipind on tasane, jäädes 65,1 – 66,4 abs m

vahemikku.

Karjääri avamisel tuleb mäeeraldisel langetada Metsatuka kinnistul kasvav mets,

vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend kooritakse järk-järgult

ning see kasutatakse ära esimesel võimalusel kogu mahus kaevandatud maa

korrastamisel. Kooritud huumuskihti ei tohiks ladustada kõrgetesse puistangutesse.

Eelistatult tuleks see ladustada võimalikult õhukese kihina (kuni 0,5 m) ning tagada sellel

taimkate, et hoida mulla viljakust.

Karjäärist materjali väljaveoks tuleb Santeri (tunnus 56701:001:0725) kinnistule rajada

teenindustee ja mahasõit mäeeraldisest kagus asuvale 25 Mäeküla-Koeru-Kapu

tugimaanteele.

Sargvere liivakarjääri kogu kaevandatav liivavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal, st

kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega

pinnavett ning ei alandata veetaset.

Looduslikul kujul sobib liiv täitematerjaliks. Ülipeene- ja väga peeneteralist liiva saab

valdavalt kasutada täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Peene- ja keskmiseteralist

liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes.

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik

mitmekesisus paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olnud taimekooslus ja liigiline

mitmekesisus hävineb, kuid hilisema korrastamise käigus rajatakse alale põllu- ja

metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused. Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada

nii, et oleks tagatud maa pikaajaline ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku

üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

Veel eemaldamata katendi koorimisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55

lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade

kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, on keelatud. Viidatud säte kehtib keskkonnaloa omajale sõltumata

sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei kohusta kõrvaltingimust

seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava kõrvaltingimuse puudumine.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Mäetehnilised tingimused Sargvere liivakarjääris lasuva täiteliiva kaevandamiseks on

soodsad. Alale on hea ligipääs 25 Mäeküla-Koeru-Kapu teelt, kaevandatav maavara on

kogu ulatuses veepealne ning kasulikku kihti katva katendi paksus on võrdlemisi väike.

Karjäärist materjali väljaveoks tuleb Santeri (katastritunnus 56701:001:0725) kinnistule

rajada teenindustee ja mahasõit mäeeraldisest kagus asuvale 25 Mäeküla-Koeru-Kapu

tugimaanteele.

Joonis 1. Mahasõidu asendiskeem (Teelahendused OÜ)

Karjääri avamisel tuleb mäeeraldisel langetada Metsatuka kinnistul kasvav mets,

vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend.

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja

masinad. Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, raadamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Liivakarjäärist vett ära ei juhita ning seetõttu lisaenergiat ei kulutata.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral

looduskeskkonda. Sargvere liivakarjääris kaevandamisega on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhuosakesed (tolm)

ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Taotletavas Sargvere liivakarjääris asub kogu kasulik kiht põhjaveetasemest peal pool,

millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju

ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju

põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava

tehnika avariiolukordadega.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub kogu ulatuses Pandivere ja Adavere-

Põltsamaa nitraaditundliku alaga (VID kood LTA1000001).

On tõenäoline, et masinate/seadmete avarii käigus võib sattuda pinnasesse ja vette

diiselkütust ja/või määrdeaineid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas ei

ole avariiolukordade tekkimise tõenäosus suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus). Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja.

Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt

ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb

reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale

jäätmekäitlusasutusele.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning

piirkonna veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva

maavara kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide

abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb

väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri

välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab

omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase

alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja

ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab

suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Taotletavas

Sargvere liivakarjääris kaevandatakse veetaset alandamata st kaevandamise käigus

vett ära ei juhita ega pumbata välja, seega puudub oluline ebasoodne mõju

väljakujunenud veerežiimile.

Geoloogilise kaardi (1 : 50 000) andmeil esinevad alal Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Mäeeraldise

kvaternaarisetete lamamis on Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu

lubjakivi ja dolokivi. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad siin Siluri-

Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid.

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks

kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv

õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega. Avariide likvideerimise viisid

planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Karjäärile lähimad elamud jäävad taotletava mäeeraldise piirist ~54 m kaugusele põhja

suunda Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja ~120 m kaugusele edelasse Soone

(katastritunnus 56701:001:0732) kinnistutele.

Lähim registris olev puurkaev PRK0022685 jääb taotletavast mäeeraldisest ~140 m

kaugusele edelasse Soone (katastritunnus 56701:001:0732) katastriüksusele. Tiiu

(katastritunnus 56701:001:0856) kinnistul ~41 m kaugusel asub registrisse kandmata

kaev. Taotletavale mäeeraldisele lähim looduslik veekogu on ~1,9 km kaugusel loodes

asuv Esna jõgi (VID kood VEE1124100).

Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta

oluliselt piirkonna kaeve ega veerežiimi.

Tulenevalt ettevaatusprintsiibist, lisatakse keskkonnaloale järgmine

kõrvaltingimus:

- Masinate tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks

spetsiaalselt ettevalmistatud platsil.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast,

tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamisel põhjustavad

müra mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid nagu kasuliku kihi kaevandamine ja

laadimistööd.

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, frontaallaadur,

kallurauto) on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase.

Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase

on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis

sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest

sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus,

seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks

liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate),

liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.

Lähimad elamud jäävad taotletava Sargvere liivakarjääri mäeeraldise piirist ~54 m

kaugusele põhja suunda Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja ~120 m kaugusele

edelasse Soone (katastritunnus 56701:001:0732) kinnistutele.

Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele

nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla tööstusmüratase päeval 60 dB ning

öösel 45 dB.

Seletuskirja kohaselt mürataseme ligikaudseks hindamiseks on kasutatud konservatiivset

arvutusmetoodikat, mille puhul lähtutakse müraallika helivõimsustasemest ja kaugusest

vastuvõtjani. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk

helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika

ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Mida suurem on

kaugus müraallikast, seda madalamaks müratase leviku käigus üldjuhul väheneb.

Müratase taotletava karjääri piiril lähimatele elamutele lähimas punktis on leitav järgneva

valemiga:

Arvestades lähimate elamumaade paiknemise ja arvutusliku müratasemega, on

mäeeraldise perimeetrile lähimate elamute suunal soovituslik rajada katendist

müratõkkevallid, mis aitavad kaevandamise müra levikut täiendavalt lokaliseerida.

Müratõkkevallide täpsed asukohad ja parameetrid fikseeritakse loa väljastamisel

kaevandamise projektis. Kaevandamise alustamisel ja selle käigus on võimalik teostada

müratasemete kontrollmõõtmisi, et veenduda müratõkkevallide vajalikkuses ning

efektiivsuses nende rajamisel. Tiiu kinnistu maaomanik on kooskõlastanud kaevandamise

kogu ploki piires tingimusel, et kui maavara realiseerimisel soovitakse mäeeraldisel

liikuda elamule lähemale kui 100 m, tuleb see maaomanikuga eelnevalt ka kirjalikult

kooskõlastada. See tingimus on vajalik selleks, et juba toimunud kaevetegevuse käigus

majast kaugemal saab maaomanik eelnevalt veenduda, et maavara kaevandamine (eriti

elamule lähemal kui 100 m) ei kujuta ohtu kinnisvarale ja seal elavatele inimestele.

Kuna logaritmiline hindamine näitab, et müratase võib olla ületatud (või risk selleks on

suur), siis on taotlusele juurde lisatud müra modelleerimine, mis võtab arvesse ka

karjäärisüvendit ning müratõkkevalli.

Modelleerimise tulemustest nähtub, et Sargvere liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisel

jääb üldine müratasemete kasv lähimate elamute õuealadel ligikaudu vahemikku 3 – 9

dB, olles suurim lähimatel katastriüksustel Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja Soone

(katastritunnus 56701:001:0732), ületamata seejuures keskkonnaministri määrusega nr

71 sätestatud piirväärtustega (60 dB).

Oluline on märkida, et teostatud modelleerimine on konservatiivne, kuna kasutatud on

müraallikate maksimaalseid helirõhutasemeid ning nende pidevat koostöötamist. Parima

võrdluse prognoositud ja tegelike müratasemete vahel annab kohapealne seire, mis

arvestab ka mudelist välja jäetud (külgneva maapinna reljeef, kõrghaljastus)

keskkonnatingimustega.

Eelnevast tulenevalt ei ole oodata mürale kehtestatud normtasemete ületamist ega

mürahäiringuid, kuid tulenevalt ettevaatusprintsiibist, lisatakse keskkonnaloale

järgmised kõrvaltingimused:

- Lähimate elamute (Tiiu katastritunnus 56701:001:0856 ja Soone katastritunnus

56701:001:0732) suunal tuleb rajada katendist müratõkkevallid;

- Kui maavara realiseerimisel soovitakse tulla Tiiu maaüksuse elamule

(katastritunnus 56701:001:0856) lähemale kui 100 meetrit, siis tuleb see

eelnevalt maaüksuse omanikuga kirjalikult kooskõlastada;

- Loa omanikul tuleb läbi viia kaevandamise alustamisel kui ka kaebuste esinemisel

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes müra mõõtmised

lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal) ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri

töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu

tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul

alal). Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile.

Osakesed (tolm)

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil

asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas

nimetatud künniskogust.

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis-

ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil

kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti

raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud

liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra.

Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise

loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m

kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist vedavatest kallurautodest. Avamaal,

niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on

võimalik vähendada heiterohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib

(vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal

kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt teede ja kaevise

niisutamine.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/frontlaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad

kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes

esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate

mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.

Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid

kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Seletuskirjas on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Kokku

on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste

heitkoguste summa 0,0342 t/a.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav

õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus seletuskirja

kohaselt ei ületata. Õhu eriosa täitmine ei ole vajalik.

Tulenevalt ettevaatusprintsiibist, lisatakse keskkonnaloale järgmine

kõrvaltingimus:

- Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5

kraadi C, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt.

Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid ja valida

sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peenosakesi

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei

kaasne.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab

vastama kehtestatud normidele. Sargvere liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega

vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on

tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise

ning kaevandamise töö tulemusena.

Taotluse seletuskirja kohaselt Sargvere liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett

ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend

ladustatakse mäeeraldisel võimalikult madalates (kuni 0,5 m) puistangutes ja kasutatakse

hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks.

Karjäärialale on keelatud muude jäätmete ladustamine. Karjäärimasinate hooldamist

kohapeal üldjuhul ei tehta, kuid äärmisel vajadusel tehakse seda selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õlikogumis- ja tõrjevahendid. Tehnika

hooldamisel tekkida võivad keskkonnale ohtlikud jäätmed (määrdeõlid, pliiakud,

patareid, õlised kaltsud jms) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ning anda käitlemiseks

üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus

Taotletavas Sargvere liivakarjääris asub kogu kasulik kiht põhjaveetasemest peal pool,

millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju

ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele.

Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ning kütust, siis on

võimalik, et esineb nende lekkeid.

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse

saastada nii pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist

seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada

kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite

olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades.

Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada

kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav

tegevus

Sargvere liivakarjääri planeeritav tegevus on kirjeldatud ptk 3.1.1. ning siin kohal ei

korrata.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Sargvere liivakarjääri ala on uuritud 2024. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt

„Järva maakonna Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga

01.05.2024)“. EGF 9922.

Geoloogilise kaardi (1 : 50 000) andmeil esinevad alal Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu glatsiofluviaalsed setted. Mäeeraldise kvaternaarisetete lamamis on Siluri

ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu lubjakivi ja dolokivi. Maapinnalt esimese

aluspõhjalise veekihi moodustavad siin Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi

lõhelised ja karstunud kivimid.

Metsatuka kinnistul jääb katendi paksus vahemikku 0,2 – 0,7 m. Santeri kinnistu piires

moodustab katendi kasvukiht paksusega 0,4 – 0,5 m (keskmiselt 0,5 m). Taotletava

Sargvere liivakarjääri kasuliku kihi moodustavad liiv ja moreen (täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokid 1 ja 2 aT) paksusega 2,5 – 3,5 m. Mäeeraldise lamamiks on murenenud

lubjakivi.

Santeri kinnistule rajatud kaevandid olid kuivad, põhjavett aukudesse ei ilmunud.

Metsatuka kinnistule tehtud kaevandites oli vett ühes kaevandis (KA-2) 0,90 m sügavusel

maapinnast abs kõrgusel 65,93 m. 2022. a oktoobris mõõdeti ka lähedal asuvates

kaevudes veetasemed, mis jäid abs kõrgusele 63,89 – 64,76 m. Taotletav ja kaevandatav

varu on veepealne.

Taotletavale mäeeraldisele lähim looduslik veekogu on ~1,9 km kaugusel loodes asuv

Esna jõgi (VID kood VEE1124100).

Sargvere liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 1,27 ha ning

see hõlmab täielikult Sargvere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 aT.

Kaevandatav maavara asub osaliselt riigi- ja osaliselt eraomandisse kuuluval kinnistul.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks

tuleb kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks

nõlvuseks on kõikjal arvestatud 1 : 2.

Sargvere liivakarjääri kogu kaevandatav liivavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal, st

kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega

pinnavett ning ei alandata veetaset.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus on kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus muutunud või hävinud täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav

karjääriala korrastamisega. Taotletava Sargvere liivakarjääri korrastamise suunaks on

põllu- ja metsamaa.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide,

maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide,

alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada,

tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus

ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega

kaasneda keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.

Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks

on kaevandamise tehnoloogilise protsessiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku

ning mõju maastikule ja maakasutusele, samuti kaitstavatele liikidele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale

kui 250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku

paiskuv osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste

olukordade vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste

leevendusmeetmete rakendamiseks (ptk 3.3.4.).

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise.

Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade

jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.

Taotletav ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää alale ega

lähiümbrusesse kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

Sargvere liivakarjääri teenindusmaast jääb kagu suunda ~660 m kaugusele Numenius

arquata (suurkoovitaja), KLO9116649; põhja-loe suunda ~ 1,6 km kaugusele I kategooria

kaitsealune fauna Clanga pomarina (väike-konnakotkas), KLO9128895, Põhjaka väike-

konnakotka püsielupaik KLO3001813; ~ 2,7 - 6,1 km kaugusele Ciconia nigra (must-

toonekurg) KLO9128758 ja KLO9128761.

Mõjutatavad liigid on piisavalt kaugel, et mõju oleks neile oluline. Täiendavad

leevendusmeetmed liikidest tulenevalt ei ole vajalikud.

Umbes 1 km kaugusele põhja-loe suunda jääb Natura elupaik (aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud, 6510) ning kirde suunda ~ 860 m kaugusele jääb Sargvere mõisa

park.

Liivakarjääri maksimaalseks mõjualaks on üldjuhul 250 meetrit, mistõttu on oluline

ebasoodne mõju kaitsealadele ja Natura alale välistatud ning eelhindamist nende kohta

läbi ei viida.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus

isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või

kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt

on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi

või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu

tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele

leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega

tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Sargvere liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhuosakesed (tolm) ja võimalik mõju

põhjaveele.

Taotletav Sargvere liivakarjäär asub Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas jäädes

riigiomandisse kuuluvale Metsatuka (katastritunnus 56701:001:0658, 100%

maatulundusmaa; valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud

asutus Maa- ja Ruumiamet) ja eraomandisse kuuluvale Santeri (katastritunnus

56701:001:0725, 100% maatulundusmaa) kinnistule. Taotlusele on lisatud erakinnistu

maaomaniku nõusolek kinnistul maavara kaevandamiseks. Tänaseks kasvab

riigikinnistul mets. Eraomandisse kuuluva Santeri kinnistu piires on põllumaa.

Karjäärile lähimad elamud jäävad taotletava mäeeraldise piirist ~54 m kaugusele põhja

suunda Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja ~120 m kaugusele edelasse Soone

(katastritunnus 56701:001:0732) kinnistutele. Tiiu kinnistu maaomanik on

kooskõlastanud maavara realiseerimise kogu ploki piires tingimusel, et kui maavara

realiseerimisel soovitakse mäeeraldisel liikuda elamule lähemale kui 100 m, siis tuleb see

maaomanikuga eelnevalt ka kirjalikult kooskõlastada.

Sargvere liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisel jääb üldine müratasemete kasv

lähimate elamute õuealadel ligikaudu vahemikku 3 – 9 dB, olles suurim lähimatel

katastriüksustel Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja Soone (katastritunnus

56701:001:0732), ületamata seejuures keskkonnaministri määrusega nr 71 sätestatud

piirväärtusteid (60 dB).

Santeri maaüksus piirneb idaküljel vahetult riigiteega nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu tee ja

mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad osaliselt riigitee kaitsevööndis, mis konkreetse

tee puhul on 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Tegevus tee

kaitsevööndis on reguleeritud EhS §-s 72.

Ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p 3 kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud maavara

kaevandada. Kaevandamine on ka kaevise vedu mäeeraldise või mäeeraldise

teenindusmaa piires (MaaPS § 6 lg 1) st tee kaitsevööndis ei tohi olla ka mäeeraldise

teenindusmaa. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust (EhS

§ 70 lg 3 esimene lause). Seega, kui tee omaniku nõusolekut ei ole, siis ei tohi tee

kaitsevööndis kaevandada st ka mäeeraldise teenindusmaa piires kaevist vedada.

Kui mäeeraldis ja/või selle teenindusmaa asub riigitee tee kaitsevööndis (sõltuvalt tee

tähtsusest võib kaitsevööndi laius olla 30-50 m), tuleb Transpordiameti tingimused

väljaveotee kasutamiseks loale lisada. Transpordiamet on „kitsenduse valdaja“ ja tal on

õigus reguleerida tegevusi oma valduse raames.

Transpordiamet on oma 28.08.2026 vastuskirjas 7.1-7/26/13677-2 (registreeritud

KOTKAS-s 31.08.2026 nr DM-136807-14) juhtinud tähelepanu, et käesoleval hetkel

puudub maardlale nõuetekohane ligipääs ning palub keskkonnaloa menetluse käigus

leida sobiv lahendus nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks. Lähtuvalt eeltoodust tuleb

Transpordiamet kaasata käesoleva loa menetluse järgnevatesse etappidesse.

Marina Minerals OÜ vastas 31.08.2026 (registreeritud KOTKAS-s 02.09.2026 nr DM-

136807-16) e-kirjaga, et Transpordiametiga on sellel teemal suheldud ja ka vastavad

kokkulepped kooskõlastused olemas. TRAM esitas meile oma 15.03.2023 kirjaga nr 7.1-

7/23/5293-2 tingimused maavara aktiivse tarbevaru kinnitamiseks ja hilisemaks maavara

kaevandamiseks:

1. Vastavalt EhS § 70 lg 3 on kaeveloa taotlemine lubatud vähima kaugusega 13 m riigitee

25 teekatte servast;

2. Mäeeraldise ja teenindusmaa piirid peavad ühtima riigitee poolsel küljel;

3. Vastavalt ristumiskohtade vahekauguste juhendile on lubatud mahasõitude vahekaugus

tugimaanteel liiklussagedusega vahemikus 500-1500 sõidukit minimaalselt 150 m, sh

arvestatakse mõlemas sõidusuunas olemasolevaid ristumisi. Seega uut mahasõitu

(maavara väljaveoteeks) sellesse riigitee lõiku kavandada ei saa.

4. Maavara kaevandamise loa taotlus kooskõlastada Transpordiametiga.

Selle kohaselt on lubatud maavara kinnitada ja kaevandada 13 m kaugusel riigitee nr 25

teekatte servast. Olgugi, et kõnealuses kirjas mainitakse seda, et taotletava

mäeeraldisega riigitee lõigus uut mahasõitu kavandada ei saa, siis lasime koostada

eksperdi abiga lahenduse, mille kohaselt seda siiski teha saab, millega TRAM hiljem ka

nõustus.

Juhul, kui meile Sargvere liivakarjääri keskkonnaluba väljastatakse, siis taotleme

Transpordiametilt vastavad projekteerimistingimused ja ehitame ristmiku nõuetekohase

projekti järgi valmis.

Seletuskirja kohaselt karjäärist materjali väljaveoks tuleb Santeri (katastritunnus

56701:001:0725) kinnistule rajada teenindustee ja mahasõit mäeeraldisest kagus asuvale

25 Mäeküla-Koeru-Kapu tugimaanteele (vt ptk 3.1.4. joonis 1).

Eeltoodust lähtuvalt lisatakse loale järgnev kõrvaltingimus:

- Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikke teid ei risustataks ega

kahjustataks.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub kogu ulatuses Nurmsi õppevälja pv ning

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (VID kood LTA1000001).

Lähim registris olev puurkaev PRK0022685 jääb taotletavast mäeeraldisest ~140 m

kaugusele edelasse Soone (katastritunnus 56701:001:0732) katastriüksusele. Tiiu

(katastritunnus 56701:001:0856) kinnistul ~41 m kaugusel asub registrisse kandmata

kaev.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks

määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt

korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked

kiiresti avastatavad.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid

regulaarselt niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle

teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee

omanik, sõlmides vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate

isikutega. Häiringute leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud

meetmed.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline.

Mõistetavalt võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade

kaevandamisel ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud

normeeritud piiridesse jäämisel. Kuivõrd keskkonnaloa keeldumiseks pole alust, on

otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate

keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Sargvere liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm, müra) ja maastikule.

Ebasoodsa mõju esinemist veekogudele ning põhjaveele ei ole eeldada, kuna

kaevandamise käigus vee ärajuhtimist ei toimu ning jälgitakse, et pinnasesse ei satuks

kütust/õli.

Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole eeldada ebasoodsa mõju esinemist Natura 2000

võrgustiku aladele, kaitstavatele aladele ega kaitsealustele liikidele.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad,

tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Sargvere liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 200-250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib

teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused

kehtestatud piirnormidesse, kuid vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus

keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval

tegevusel otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava

tegevuse mõju. Eelhinnangu kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju, samas võib tekkida ümberkaudsetele elanikele tavapärasest

mõnevõrra rohkem häiringuid (müra, tolm). Siiski võib eeldada, et häiringute

leevendamine on võimalik.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 90 km kaugusele.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Sargvere liivakarjäär on ümbritsetud suuremas osas maatulundusmaaga. Sargvere

liivakarjäär asub hajaasustusalal. Lähimad teised karjäärid jäävad kaugemale kui 2 km.

Lähipiirkonnas suurtööstusi ei ole.

Eeltoodust võib järeldada, et ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist koos

lähipiirkonna teiste tegevustega. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki

asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning

tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute

esinemist ning levimist.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Sargvere liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3. - 3.2.4 ja

3.3 ning siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab

Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks seada antavale keskkonnaloale

järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. Masinate tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks

spetsiaalselt ettevalmistatud platsil;

2. Lähimate elamute (Tiiu katastritunnus 56701:001:0856 ja Soone katastritunnus

56701:001:0732) suunal tuleb rajada katendist müratõkkevallid;

3. Kui maavara realiseerimisel soovitakse tulla Tiiu maaüksuse elamule

(katastritunnus 56701:001:0856) lähemale kui 100 meetrit, siis tuleb see eelnevalt

maaüksuse omanikuga kirjalikult kooskõlastada;

4. Loa omanikul tuleb läbi viia kaevandamise alustamisel kui ka kaebuste esinemisel

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes müra mõõtmised

lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal) ning piirnormide ületamisel

võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et

ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal).

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile;

5. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5

kraadi C, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt.

Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid ja valida

sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peenosakesi;

6. Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikke teid ei risustataks ega

kahjustataks.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust

keskkonnaloa andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub

oluline keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku

alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte

ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel ei ületata kaevandamisel

piirmäärasid õhusaaste ega müra osas;

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja

reostuse teket tuleb hoolega vältida;

4. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;

5. Kaevandamine ei avaldada negatiivset mõju kaitstavatele liikidele ning ebasoodsa

mõju tõhusaks ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks järgitakse

keskkonnaloale kantavaid tingimusi.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks

või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on

kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud

juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka

arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed,

sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema

proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt

avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse

olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja on KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa

taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat

keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr DM-xxxxxx-x

Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu

ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Marina Minerals OÜ-le,

Maa- ja Ruumiametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Paide Linnavalitsusele,

Transpordiametile ning teadmiseks Elektrilevi OÜ-le ja eraisikule K.S.

EELNÕU

(02.11.2026)

Sargvere maardla Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Marina Minerals OÜ 15.07.2026 esitatud Sargvere liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusest nr T-KL/1027445-3 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele

4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja §

3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ ja Paide Linnavolikogu 15.10.2026 otsusele nr 41, otsustab

Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Sargvere liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele.

1.2. Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Masinate tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks

spetsiaalselt ettevalmistatud platsil;

1.2.2. Lähimate elamute (Tiiu katastritunnus 56701:001:0856 ja Soone

katastritunnus 56701:001:0732) suunal tuleb rajada katendist müratõkkevallid;

1.2.3. Kui maavara realiseerimisel soovitakse tulla Tiiu maaüksuse elamule

(katastritunnus 56701:001:0856) lähemale kui 100 meetrit, siis tuleb see eelnevalt

maaüksuse omanikuga kirjalikult kooskõlastada;

1.2.4. Loa omanikul tuleb läbi viia kaevandamise alustamisel kui ka kaebuste

esinemisel aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes müra

mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal) ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö

selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal).

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile;

1.2.5. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5

kraadi C, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt.

Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid ja valida

sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peenosakesi;

1.2.6. Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikke teid ei risustataks ega

kahjustataks.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH

algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning

puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Marina Minerals OÜ (reg. kood 11349875, aadress Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312) esitas 08.06.2026 Keskkonnaametile Sargvere

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse. Viimane parandustaotlus on esitatud 15.07.2026.

Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.07.2026 nr DM-

136807-7, menetluse nr M-136807 juurde.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le,

keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa

andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus

vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on avalikustatud 04.08.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitati 04.08.2026 kirjaga nr

DM-136807-10 keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus avaldas arvamust üks eraisik ja

Transpordiamet.

Eraisik K.S. esitas 04.08.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-136807-

12) sooviavalduse, et sooviksin olla kursis menetluskäiguga. Olen naaberkinnistu Tiiu

(56701:001:0856) omanik ning sõltun otseselt antud kaevanduse tõttu tekkivatest

ebamugavustest (müra, tolm jms). Lisaks taotluses märgitud 7a kaeveõigust tundub

ebamõistlikult pikk aeg elamu vahetusläheduses kaevandamiseks. Olen kooskõlastanud

kaevandamise lähemal kui 100m eritingimusega, et mul on õigus sellest taganeda ilma

suurema põhjendamiseta, miks ma seda ei soovi. Eritingimus peab olema väljastatava

loa sees. Oleksin huvitatud täpsematest selgitustest, mida ja kuidas toimetatakse,

näidetest mujal Eestis ning ehk tegutsevate kaevanduste visiidist.

Keskkonnaamet vastas eraisikule 11.08.2026 kirjaga nr DM-136807-13, et

Keskkonnaamet nõustub tingimuse lisamisega väljastatavale loale. Taotleja on tingimuse

välja toonud ka taotluse seletuskirjas. Keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks ning taotletav

mäeeraldis korrastatakse kohe peale selle ammendamist. See tähendab, et varu tuleb

ammendada ja maa-ala korrastada 7 aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist.

Kaevandatud maa korrastatakse taotluse kohaselt põllu- ja metsamaaks. Kogu

kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde

ajaline ning ruumiline areng määratakse koostatavas kaevandamise projektis.

Täpsem info Sargvere liivakarjääri kohta on leitav taotlusest ja seal juures olevatest

lisamaterjalidest. Näiteid mujal asuvate karjääride asukohtadest Eestis leiab Maa- ja

Ruumiameti geoportaali maardlate kaardirakenduse kaudu.

Kuna töös olevatesse karjääridesse ligipääsud on üldjoontes eraisikutele keelatud, siis

nende külastamiseks tuleb aeg kokku leppida kaevandaja endaga. Karjääri sissesõitude

juures on olemas ka infotahvlid vastavate kontaktidega.

Transpordiamet edastas 28.08.2026 kirjaga nr 7.1-7/26/13677-2 (registreeritud

KOTKAS-s 31.08.2026 nr DM-136807-14), et Santeri maaüksus piirneb idaküljel

vahetult riigiteega nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu tee ja mäeeraldis ja selle teenindusmaa

asuvad osaliselt riigitee kaitsevööndis, mis konkreetse tee puhul on 30 m mõlemal pool

äärmise sõiduraja välimisest servast. Tegevus tee kaitsevööndis on reguleeritud EhS §-s

72. Juhime tähelepanu, et käesoleval hetkel puudub maardlale nõuetekohane ligipääs

ning palume keskkonnaloa menetluse käigus leida sobiv lahendus nõuetekohase

juurdepääsu tagamiseks. Lähtuvalt eeltoodust palume Transpordiamet kaasata käesoleva

loa menetluse järgnevatesse etappidesse.

Keskkonnaamet edastas 31.08.2026 kirjaga nr DM-136807-15 Transpordiameti kirja

taotlejale tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Marina Minerals OÜ vastas 31.08.2026 (registreeritud KOTKAS-s 02.09.2026 nr DM-

136807-16) e-kirjaga, et Transpordiametiga on sellel teemal suheldud ja ka vastavad

kokkulepped kooskõlastused olemas. TRAM esitas meile oma 15.03.2023 kirjaga nr 7.1-

7/23/5293-2 tingimused maavara aktiivse tarbevaru kinnitamiseks ja hilisemaks maavara

kaevandamiseks:

1. Vastavalt EhS § 70 lg 3 on kaeveloa taotlemine lubatud vähima kaugusega 13 m riigitee

25 teekatte servast;

2. Mäeeraldise ja teenindusmaa piirid peavad ühtima riigitee poolsel küljel;

3. Vastavalt ristumiskohtade vahekauguste juhendile on lubatud mahasõitude vahekaugus

tugimaanteel liiklussagedusega vahemikus 500-1500 sõidukit minimaalselt 150 m, sh

arvestatakse mõlemas sõidusuunas olemasolevaid ristumisi. Seega uut mahasõitu

(maavara väljaveoteeks) sellesse riigitee lõiku kavandada ei saa.

4. Maavara kaevandamise loa taotlus kooskõlastada Transpordiametiga.

Selle kohaselt on lubatud maavara kinnitada ja kaevandada 13 m kaugusel riigitee nr 25

teekatte servast. Olgugi, et kõnealuses kirjas mainitakse seda, et taotletava

mäeeraldisega riigitee lõigus uut mahasõitu kavandada ei saa, siis lasime koostada

eksperdi abiga lahenduse, mille kohaselt seda siiski teha saab, millega TRAM hiljem ka

nõustus.

Juhul, kui meile Sargvere liivakarjääri keskkonnaluba väljastatakse, siis taotleme

Transpordiametilt vastavad projekteerimistingimused ja ehitame ristmiku nõuetekohase

projekti järgi valmis.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Sargvere liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse 04.08.2026 kirjaga nr DM-136807-11 Paide Linnavalitsusele

arvamuse avaldamiseks. Paide Linnavalitsus soovis 21.09.2026 (registreeritud

KOTKAS-s dokumendina nr DM-136807-17) pikendada vastamistähtaega kuni

23.10.2026.

Paide Linnavolikogu nõustus 15.10.2026 otsusega nr 41 (registreeritud KOTKAS-s

20.10.2026 nr DM-136807-19) keskkonnaloa andmisega tingimusi esitamata.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6

lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90.

päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on

otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet.

Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

§ 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata

jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk

3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava

tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹

alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja

eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike

5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017

korraldusega nr 1-1/17/329);

4. Paide linna üldplaneering (kehtestatud Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr

29);

5. Sargvere liivakarjääri müra modelleerimise raport (OÜ Inseneribüroo STEIGER; reg.

kood 11206437; koostaja Hendrik Klaas).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Marina Minerals OÜ (reg. kood 11349875) taotleb maavara kaevandamise

keskkonnaluba Sargvere liivamaardlal (registrikaardi nr 1 033) Sargvere liivakarjääri

mäeeraldisel täiteliiva kaevandamiseks.

Taotletav Sargvere liivakarjäär asub Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas jäädes

riigiomandisse kuuluvale Metsatuka (katastritunnus 56701:001:0658, 100%

maatulundusmaa; valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud

asutus Maa- ja Ruumiamet) ja eraomandisse kuuluvale Santeri (katastritunnus

56701:001:0725, 100% maatulundusmaa) kinnistule. Taotlusele on lisatud erakinnistu

maaomaniku nõusolek kinnistul maavara kaevandamiseks.

Taotletava Sargvere liivakarjääri mäeeraldise (sh teenindusmaa) pindala on 1,27 ha.

Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Sargvere maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru (aT)

plokid 1 ja 2. Luba taotletakse 7 aastaks.

Mäeeraldise hõlmatavad varukogused on järgmised (seisuga 01.05.2024):

1 plokk (täiteliiv) aT – 21 tuh m3;

2 plokk (täiteliiv) aT – 19 tuh m3.

Kaevandatav varu kogus on 33 tuh m3.

Maavara kaevandamise keskmiseks tootmismahuks aastas on 5 tuh m3. Kaevandamise

keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta

jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes

sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Maavara

kasutusaladeks on teede- ja tsiviilehitus, kaevandatud maa korrastatakse põllu- ja

metsamaaks.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks

tuleb kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks

nõlvuseks on kõikjal arvestatud 1 : 2.

Karjäärile lähimad elamud jäävad taotletava mäeeraldise piirist ~54 m kaugusele põhja

suunda Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja ~120 m kaugusele edelasse Soone

(katastritunnus 56701:001:0732) kinnistutele. Tiiu kinnistu maaomanik on

kooskõlastanud maavara realiseerimise kogu ploki piires tingimusel, et kui maavara

realiseerimisel soovitakse mäeeraldisel liikuda elamule lähemale kui 100 m, siis tuleb see

maaomanikuga eelnevalt ka kirjalikult kooskõlastada.

Taotletavast mäeeraldisest kagus kulgeb 25 Mäeküla-Koeru-Kapu tugimaantee, millele

on seatud teekaitsevöönd 30 m tee servast. Transpordiamet on plokkide moodustamisel

öelnud, et vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 3 on maavara kaevandamiseks

keskkonnakaitseloa taotlemine ja maavara kaevandamine lubatud vähima kaugusega 13

m riigitee 25 teekatte servast. Seega kattub taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa

teekaitsevööndiga kuni ~15 m ulatuses.

Sargvere liivakarjääri mäeeraldist ja selle teenindusmaad läbib alla 1 kV pingega

elektriõhuliin AMKA.3x50+70 (VID kood 5523095) koos mastitõmmitsate või tugedega

(VID koodid 109148627 ja 109148628). Taotlusele on lisatud Elektrilevi OÜ

kooskõlastus.

Lähim registris olev puurkaev PRK0022685 jääb taotletavast mäeeraldisest ~140 m

kaugusele edelasse Soone (katastritunnus 56701:001:0732) katastriüksusele. Tiiu

(katastritunnus 56701:001:0856) kinnistul ~41 m kaugusel asub registrisse kandmata

kaev.

Taotletavale mäeeraldisele lähim looduslik veekogu on ~1,9 km kaugusel loodes asuv

Esna jõgi (VID kood VEE1124100).

Mäeeraldise teenindusmaa kattub kogu ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundliku alaga (VID kood LTA1000001).

Sargvere liivakarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei asu Natura 2000 linnu- ega

loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi.

Kogu kaevandatav maavara turustatakse ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja

mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse koostatavas kaevandamise projektis.

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada

korrastamisprojekt korrastamistingimuste alusel.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017

korraldusega nr 1-1/17/329)

Maakonnaplaneeringuga uusi maardlaid ei määrata, vaid näidatakse ära maardlate alad

ning nendest tulenevad piirangud. Maavara kasutuse perspektiivi järgi on

maakonnaplaneeringuga olemasolevad maardlad jagatud kolme kategooriasse järgmiselt:

I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus

toimub juba praegu ning on mõistlik kaevandamist jätkata; tegu on piirkonnaga, kus on

vähe varusid ja suuri takistusi teada ei ole);

II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole käesoleva teabe kohaselt

teada suuremaid takistusi. Vajalikuks võib osutuda täiendavate uuringute teostamine

kaevandamise võimalikkuse välja selgitamiseks;

III kategooria – alad, kus on olulised kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad,

Natura 2000 alad) maavara kaevandamiseks.

Maavarad kasutuse perspektiivi järgi on toodud „Järvamaa maakonnaplaneering.

Maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne“ lisas nr 5 olevas

tabelis. Sargvere liivakarjääri kategooriat märgitud ei ole. Joonisel 3 majandus- ja

looduskeskkondlikud väärtused on märgitud Sargvere liivakarjääri asukoht metsa ja

põllumaana.

Soovitused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutamiseks

- I kategooria ja II kategooria aladel või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt ehitada uusi

elamualasid).

- III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest olulisem funktsioon (nt

looduskaitse, tiheasustus) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei

ole tõenäoliselt võimalik. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole

maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida

ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena,

määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa

taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

- Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju

maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja

põllumajanduslikule kasutusele.

- Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga

kaasnevatele negatiivsetele mõjudele.

- Kasutusele võetud karjäärid tuleb vastavalt tehnilistele võimalustele ammendada.

- Ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevanduste rikutud maa tuleb

nõuetekohaselt korrastada.

- Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs

maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui

kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või

maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

- Enne maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks on kohalikul omavalitsusel

põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutletud otsuse alusel algatada maa-ala

kohta detailplaneeringu koostamine (vajadusel ka keskkonnamõjude strateegiline

hindamine - otsustatakse igakordselt eraldi).

Paide linna üldplaneering

Paide linna uue üldplaneeringu põhilahendust on muudetud ning uut üldplaneeringut ei

ole kehtestatud. Seetõttu lähtub Keskkonnaamet kehtivast Paide linna üldplaneeringust

(kehtestatud Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29).

Kehtiva Paide linna üldplaneeringu materjalide põhjal ei ilmnenud kavandatava tegevuse

piirkonnas üldplaneeringust tulenevaid otseseid maardlate või karjääritegevust

välistavaid asjaolusid.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste

planeerimisdokumentide ja kehtivate õigusaktidega. Lähipiirkonna praeguseid ja

planeeritavaid tegevusi on käsitletud peatükis 3.3.3.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Metsatuka kinnistule jääb vana 2 – 3 m sügavune karjäärisüvend, millest on kunagi liiva

kaevandatud, kuid puuduvad andmed, et antud alal oleks varem geoloogilisi uuringuid

tehtud ja maavara kaevandamiseks mäeeraldist vormistatud. Tänaseks kasvab

riigikinnistul mets. Eraomandisse kuuluva Santeri kinnistu piires on põllumaa.

Sargvere liivakarjäär on ümbritsetud suuremas osas maatulundusmaaga. Sargvere

liivakarjäär asub hajaasustusalal.

Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale

registreeritud ei ole. Need jäävad eemale (nende osas antakse ülevaade ptk-s 3.2.3).

Sargvere liivakarjääri mäeeraldisele jääva täiteliiva 1. ploki aktiivne tarbevaru on 21 tuh

m3 ja 2 ploki aktiivne tarbevaru 19 tuh m3. Täiteliiva kaevandatav varu kogus on 33 tuh

m3. Kaevandatava katendi (sh mulla) kogus on 6 tuh m3.

Kattekihi paksus on valdavalt 0,4 – 0,5 m (keskmiselt 0,5 m) ning selle moodustab kogu

ulatuses kasvukiht (muld). Kasuliku kihi paksus on 2,5 – 3,5 m, keskmiselt 3,1 m (1,6 m

plokis 1 aT ja 1,5 m plokis 2 aT). Lamamipind on tasane, jäädes 65,1 – 66,4 abs m

vahemikku.

Karjääri avamisel tuleb mäeeraldisel langetada Metsatuka kinnistul kasvav mets,

vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend kooritakse järk-järgult

ning see kasutatakse ära esimesel võimalusel kogu mahus kaevandatud maa

korrastamisel. Kooritud huumuskihti ei tohiks ladustada kõrgetesse puistangutesse.

Eelistatult tuleks see ladustada võimalikult õhukese kihina (kuni 0,5 m) ning tagada sellel

taimkate, et hoida mulla viljakust.

Karjäärist materjali väljaveoks tuleb Santeri (tunnus 56701:001:0725) kinnistule rajada

teenindustee ja mahasõit mäeeraldisest kagus asuvale 25 Mäeküla-Koeru-Kapu

tugimaanteele.

Sargvere liivakarjääri kogu kaevandatav liivavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal, st

kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega

pinnavett ning ei alandata veetaset.

Looduslikul kujul sobib liiv täitematerjaliks. Ülipeene- ja väga peeneteralist liiva saab

valdavalt kasutada täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Peene- ja keskmiseteralist

liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes.

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik

mitmekesisus paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olnud taimekooslus ja liigiline

mitmekesisus hävineb, kuid hilisema korrastamise käigus rajatakse alale põllu- ja

metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused. Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada

nii, et oleks tagatud maa pikaajaline ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku

üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

Veel eemaldamata katendi koorimisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55

lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade

kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, on keelatud. Viidatud säte kehtib keskkonnaloa omajale sõltumata

sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei kohusta kõrvaltingimust

seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava kõrvaltingimuse puudumine.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Mäetehnilised tingimused Sargvere liivakarjääris lasuva täiteliiva kaevandamiseks on

soodsad. Alale on hea ligipääs 25 Mäeküla-Koeru-Kapu teelt, kaevandatav maavara on

kogu ulatuses veepealne ning kasulikku kihti katva katendi paksus on võrdlemisi väike.

Karjäärist materjali väljaveoks tuleb Santeri (katastritunnus 56701:001:0725) kinnistule

rajada teenindustee ja mahasõit mäeeraldisest kagus asuvale 25 Mäeküla-Koeru-Kapu

tugimaanteele.

Joonis 1. Mahasõidu asendiskeem (Teelahendused OÜ)

Karjääri avamisel tuleb mäeeraldisel langetada Metsatuka kinnistul kasvav mets,

vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend.

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja

masinad. Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, raadamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Liivakarjäärist vett ära ei juhita ning seetõttu lisaenergiat ei kulutata.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral

looduskeskkonda. Sargvere liivakarjääris kaevandamisega on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhuosakesed (tolm)

ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Taotletavas Sargvere liivakarjääris asub kogu kasulik kiht põhjaveetasemest peal pool,

millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju

ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju

põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava

tehnika avariiolukordadega.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub kogu ulatuses Pandivere ja Adavere-

Põltsamaa nitraaditundliku alaga (VID kood LTA1000001).

On tõenäoline, et masinate/seadmete avarii käigus võib sattuda pinnasesse ja vette

diiselkütust ja/või määrdeaineid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas ei

ole avariiolukordade tekkimise tõenäosus suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus). Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja.

Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt

ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb

reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale

jäätmekäitlusasutusele.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning

piirkonna veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva

maavara kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide

abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb

väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri

välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab

omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase

alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja

ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab

suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Taotletavas

Sargvere liivakarjääris kaevandatakse veetaset alandamata st kaevandamise käigus

vett ära ei juhita ega pumbata välja, seega puudub oluline ebasoodne mõju

väljakujunenud veerežiimile.

Geoloogilise kaardi (1 : 50 000) andmeil esinevad alal Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Mäeeraldise

kvaternaarisetete lamamis on Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu

lubjakivi ja dolokivi. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad siin Siluri-

Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid.

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks

kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv

õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega. Avariide likvideerimise viisid

planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Karjäärile lähimad elamud jäävad taotletava mäeeraldise piirist ~54 m kaugusele põhja

suunda Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja ~120 m kaugusele edelasse Soone

(katastritunnus 56701:001:0732) kinnistutele.

Lähim registris olev puurkaev PRK0022685 jääb taotletavast mäeeraldisest ~140 m

kaugusele edelasse Soone (katastritunnus 56701:001:0732) katastriüksusele. Tiiu

(katastritunnus 56701:001:0856) kinnistul ~41 m kaugusel asub registrisse kandmata

kaev. Taotletavale mäeeraldisele lähim looduslik veekogu on ~1,9 km kaugusel loodes

asuv Esna jõgi (VID kood VEE1124100).

Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta

oluliselt piirkonna kaeve ega veerežiimi.

Tulenevalt ettevaatusprintsiibist, lisatakse keskkonnaloale järgmine

kõrvaltingimus:

- Masinate tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks

spetsiaalselt ettevalmistatud platsil.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast,

tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamisel põhjustavad

müra mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid nagu kasuliku kihi kaevandamine ja

laadimistööd.

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, frontaallaadur,

kallurauto) on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase.

Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase

on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis

sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest

sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus,

seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks

liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate),

liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.

Lähimad elamud jäävad taotletava Sargvere liivakarjääri mäeeraldise piirist ~54 m

kaugusele põhja suunda Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja ~120 m kaugusele

edelasse Soone (katastritunnus 56701:001:0732) kinnistutele.

Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele

nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla tööstusmüratase päeval 60 dB ning

öösel 45 dB.

Seletuskirja kohaselt mürataseme ligikaudseks hindamiseks on kasutatud konservatiivset

arvutusmetoodikat, mille puhul lähtutakse müraallika helivõimsustasemest ja kaugusest

vastuvõtjani. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk

helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika

ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Mida suurem on

kaugus müraallikast, seda madalamaks müratase leviku käigus üldjuhul väheneb.

Müratase taotletava karjääri piiril lähimatele elamutele lähimas punktis on leitav järgneva

valemiga:

Arvestades lähimate elamumaade paiknemise ja arvutusliku müratasemega, on

mäeeraldise perimeetrile lähimate elamute suunal soovituslik rajada katendist

müratõkkevallid, mis aitavad kaevandamise müra levikut täiendavalt lokaliseerida.

Müratõkkevallide täpsed asukohad ja parameetrid fikseeritakse loa väljastamisel

kaevandamise projektis. Kaevandamise alustamisel ja selle käigus on võimalik teostada

müratasemete kontrollmõõtmisi, et veenduda müratõkkevallide vajalikkuses ning

efektiivsuses nende rajamisel. Tiiu kinnistu maaomanik on kooskõlastanud kaevandamise

kogu ploki piires tingimusel, et kui maavara realiseerimisel soovitakse mäeeraldisel

liikuda elamule lähemale kui 100 m, tuleb see maaomanikuga eelnevalt ka kirjalikult

kooskõlastada. See tingimus on vajalik selleks, et juba toimunud kaevetegevuse käigus

majast kaugemal saab maaomanik eelnevalt veenduda, et maavara kaevandamine (eriti

elamule lähemal kui 100 m) ei kujuta ohtu kinnisvarale ja seal elavatele inimestele.

Kuna logaritmiline hindamine näitab, et müratase võib olla ületatud (või risk selleks on

suur), siis on taotlusele juurde lisatud müra modelleerimine, mis võtab arvesse ka

karjäärisüvendit ning müratõkkevalli.

Modelleerimise tulemustest nähtub, et Sargvere liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisel

jääb üldine müratasemete kasv lähimate elamute õuealadel ligikaudu vahemikku 3 – 9

dB, olles suurim lähimatel katastriüksustel Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja Soone

(katastritunnus 56701:001:0732), ületamata seejuures keskkonnaministri määrusega nr

71 sätestatud piirväärtustega (60 dB).

Oluline on märkida, et teostatud modelleerimine on konservatiivne, kuna kasutatud on

müraallikate maksimaalseid helirõhutasemeid ning nende pidevat koostöötamist. Parima

võrdluse prognoositud ja tegelike müratasemete vahel annab kohapealne seire, mis

arvestab ka mudelist välja jäetud (külgneva maapinna reljeef, kõrghaljastus)

keskkonnatingimustega.

Eelnevast tulenevalt ei ole oodata mürale kehtestatud normtasemete ületamist ega

mürahäiringuid, kuid tulenevalt ettevaatusprintsiibist, lisatakse keskkonnaloale

järgmised kõrvaltingimused:

- Lähimate elamute (Tiiu katastritunnus 56701:001:0856 ja Soone katastritunnus

56701:001:0732) suunal tuleb rajada katendist müratõkkevallid;

- Kui maavara realiseerimisel soovitakse tulla Tiiu maaüksuse elamule

(katastritunnus 56701:001:0856) lähemale kui 100 meetrit, siis tuleb see

eelnevalt maaüksuse omanikuga kirjalikult kooskõlastada;

- Loa omanikul tuleb läbi viia kaevandamise alustamisel kui ka kaebuste esinemisel

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes müra mõõtmised

lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal) ning piirnormide

ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri

töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu

tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul

alal). Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile.

Osakesed (tolm)

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil

asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas

nimetatud künniskogust.

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis-

ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil

kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti

raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud

liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra.

Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise

loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m

kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist vedavatest kallurautodest. Avamaal,

niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on

võimalik vähendada heiterohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib

(vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal

kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt teede ja kaevise

niisutamine.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/frontlaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad

kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes

esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate

mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.

Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid

kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Seletuskirjas on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Kokku

on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste

heitkoguste summa 0,0342 t/a.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav

õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus seletuskirja

kohaselt ei ületata. Õhu eriosa täitmine ei ole vajalik.

Tulenevalt ettevaatusprintsiibist, lisatakse keskkonnaloale järgmine

kõrvaltingimus:

- Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5

kraadi C, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt.

Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid ja valida

sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peenosakesi

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei

kaasne.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab

vastama kehtestatud normidele. Sargvere liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega

vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on

tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise

ning kaevandamise töö tulemusena.

Taotluse seletuskirja kohaselt Sargvere liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett

ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend

ladustatakse mäeeraldisel võimalikult madalates (kuni 0,5 m) puistangutes ja kasutatakse

hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks.

Karjäärialale on keelatud muude jäätmete ladustamine. Karjäärimasinate hooldamist

kohapeal üldjuhul ei tehta, kuid äärmisel vajadusel tehakse seda selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õlikogumis- ja tõrjevahendid. Tehnika

hooldamisel tekkida võivad keskkonnale ohtlikud jäätmed (määrdeõlid, pliiakud,

patareid, õlised kaltsud jms) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ning anda käitlemiseks

üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus

Taotletavas Sargvere liivakarjääris asub kogu kasulik kiht põhjaveetasemest peal pool,

millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju

ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele.

Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ning kütust, siis on

võimalik, et esineb nende lekkeid.

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse

saastada nii pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist

seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada

kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite

olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades.

Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada

kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav

tegevus

Sargvere liivakarjääri planeeritav tegevus on kirjeldatud ptk 3.1.1. ning siin kohal ei

korrata.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Sargvere liivakarjääri ala on uuritud 2024. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt

„Järva maakonna Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga

01.05.2024)“. EGF 9922.

Geoloogilise kaardi (1 : 50 000) andmeil esinevad alal Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu glatsiofluviaalsed setted. Mäeeraldise kvaternaarisetete lamamis on Siluri

ladestu Llandovery ladestiku Raikküla kihistu lubjakivi ja dolokivi. Maapinnalt esimese

aluspõhjalise veekihi moodustavad siin Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi

lõhelised ja karstunud kivimid.

Metsatuka kinnistul jääb katendi paksus vahemikku 0,2 – 0,7 m. Santeri kinnistu piires

moodustab katendi kasvukiht paksusega 0,4 – 0,5 m (keskmiselt 0,5 m). Taotletava

Sargvere liivakarjääri kasuliku kihi moodustavad liiv ja moreen (täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokid 1 ja 2 aT) paksusega 2,5 – 3,5 m. Mäeeraldise lamamiks on murenenud

lubjakivi.

Santeri kinnistule rajatud kaevandid olid kuivad, põhjavett aukudesse ei ilmunud.

Metsatuka kinnistule tehtud kaevandites oli vett ühes kaevandis (KA-2) 0,90 m sügavusel

maapinnast abs kõrgusel 65,93 m. 2022. a oktoobris mõõdeti ka lähedal asuvates

kaevudes veetasemed, mis jäid abs kõrgusele 63,89 – 64,76 m. Taotletav ja kaevandatav

varu on veepealne.

Taotletavale mäeeraldisele lähim looduslik veekogu on ~1,9 km kaugusel loodes asuv

Esna jõgi (VID kood VEE1124100).

Sargvere liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 1,27 ha ning

see hõlmab täielikult Sargvere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 aT.

Kaevandatav maavara asub osaliselt riigi- ja osaliselt eraomandisse kuuluval kinnistul.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks

tuleb kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks

nõlvuseks on kõikjal arvestatud 1 : 2.

Sargvere liivakarjääri kogu kaevandatav liivavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal, st

kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega

pinnavett ning ei alandata veetaset.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus on kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus muutunud või hävinud täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav

karjääriala korrastamisega. Taotletava Sargvere liivakarjääri korrastamise suunaks on

põllu- ja metsamaa.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide,

maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide,

alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada,

tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus

ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega

kaasneda keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.

Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks

on kaevandamise tehnoloogilise protsessiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku

ning mõju maastikule ja maakasutusele, samuti kaitstavatele liikidele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale

kui 250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku

paiskuv osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste

olukordade vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste

leevendusmeetmete rakendamiseks (ptk 3.3.4.).

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise.

Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade

jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.

Taotletav ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää alale ega

lähiümbrusesse kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

Sargvere liivakarjääri teenindusmaast jääb kagu suunda ~660 m kaugusele Numenius

arquata (suurkoovitaja), KLO9116649; põhja-loe suunda ~ 1,6 km kaugusele I kategooria

kaitsealune fauna Clanga pomarina (väike-konnakotkas), KLO9128895, Põhjaka väike-

konnakotka püsielupaik KLO3001813; ~ 2,7 - 6,1 km kaugusele Ciconia nigra (must-

toonekurg) KLO9128758 ja KLO9128761.

Mõjutatavad liigid on piisavalt kaugel, et mõju oleks neile oluline. Täiendavad

leevendusmeetmed liikidest tulenevalt ei ole vajalikud.

Umbes 1 km kaugusele põhja-loe suunda jääb Natura elupaik (aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud, 6510) ning kirde suunda ~ 860 m kaugusele jääb Sargvere mõisa

park.

Liivakarjääri maksimaalseks mõjualaks on üldjuhul 250 meetrit, mistõttu on oluline

ebasoodne mõju kaitsealadele ja Natura alale välistatud ning eelhindamist nende kohta

läbi ei viida.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus

isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või

kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt

on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi

või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu

tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele

leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega

tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Sargvere liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhuosakesed (tolm) ja võimalik mõju

põhjaveele.

Taotletav Sargvere liivakarjäär asub Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas jäädes

riigiomandisse kuuluvale Metsatuka (katastritunnus 56701:001:0658, 100%

maatulundusmaa; valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud

asutus Maa- ja Ruumiamet) ja eraomandisse kuuluvale Santeri (katastritunnus

56701:001:0725, 100% maatulundusmaa) kinnistule. Taotlusele on lisatud erakinnistu

maaomaniku nõusolek kinnistul maavara kaevandamiseks. Tänaseks kasvab

riigikinnistul mets. Eraomandisse kuuluva Santeri kinnistu piires on põllumaa.

Karjäärile lähimad elamud jäävad taotletava mäeeraldise piirist ~54 m kaugusele põhja

suunda Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja ~120 m kaugusele edelasse Soone

(katastritunnus 56701:001:0732) kinnistutele. Tiiu kinnistu maaomanik on

kooskõlastanud maavara realiseerimise kogu ploki piires tingimusel, et kui maavara

realiseerimisel soovitakse mäeeraldisel liikuda elamule lähemale kui 100 m, siis tuleb see

maaomanikuga eelnevalt ka kirjalikult kooskõlastada.

Sargvere liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisel jääb üldine müratasemete kasv

lähimate elamute õuealadel ligikaudu vahemikku 3 – 9 dB, olles suurim lähimatel

katastriüksustel Tiiu (katastritunnus 56701:001:0856) ja Soone (katastritunnus

56701:001:0732), ületamata seejuures keskkonnaministri määrusega nr 71 sätestatud

piirväärtusteid (60 dB).

Santeri maaüksus piirneb idaküljel vahetult riigiteega nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu tee ja

mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad osaliselt riigitee kaitsevööndis, mis konkreetse

tee puhul on 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Tegevus tee

kaitsevööndis on reguleeritud EhS §-s 72.

Ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p 3 kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud maavara

kaevandada. Kaevandamine on ka kaevise vedu mäeeraldise või mäeeraldise

teenindusmaa piires (MaaPS § 6 lg 1) st tee kaitsevööndis ei tohi olla ka mäeeraldise

teenindusmaa. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust (EhS

§ 70 lg 3 esimene lause). Seega, kui tee omaniku nõusolekut ei ole, siis ei tohi tee

kaitsevööndis kaevandada st ka mäeeraldise teenindusmaa piires kaevist vedada.

Kui mäeeraldis ja/või selle teenindusmaa asub riigitee tee kaitsevööndis (sõltuvalt tee

tähtsusest võib kaitsevööndi laius olla 30-50 m), tuleb Transpordiameti tingimused

väljaveotee kasutamiseks loale lisada. Transpordiamet on „kitsenduse valdaja“ ja tal on

õigus reguleerida tegevusi oma valduse raames.

Transpordiamet on oma 28.08.2026 vastuskirjas 7.1-7/26/13677-2 (registreeritud

KOTKAS-s 31.08.2026 nr DM-136807-14) juhtinud tähelepanu, et käesoleval hetkel

puudub maardlale nõuetekohane ligipääs ning palub keskkonnaloa menetluse käigus

leida sobiv lahendus nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks. Lähtuvalt eeltoodust tuleb

Transpordiamet kaasata käesoleva loa menetluse järgnevatesse etappidesse.

Marina Minerals OÜ vastas 31.08.2026 (registreeritud KOTKAS-s 02.09.2026 nr DM-

136807-16) e-kirjaga, et Transpordiametiga on sellel teemal suheldud ja ka vastavad

kokkulepped kooskõlastused olemas. TRAM esitas meile oma 15.03.2023 kirjaga nr 7.1-

7/23/5293-2 tingimused maavara aktiivse tarbevaru kinnitamiseks ja hilisemaks maavara

kaevandamiseks:

1. Vastavalt EhS § 70 lg 3 on kaeveloa taotlemine lubatud vähima kaugusega 13 m riigitee

25 teekatte servast;

2. Mäeeraldise ja teenindusmaa piirid peavad ühtima riigitee poolsel küljel;

3. Vastavalt ristumiskohtade vahekauguste juhendile on lubatud mahasõitude vahekaugus

tugimaanteel liiklussagedusega vahemikus 500-1500 sõidukit minimaalselt 150 m, sh

arvestatakse mõlemas sõidusuunas olemasolevaid ristumisi. Seega uut mahasõitu

(maavara väljaveoteeks) sellesse riigitee lõiku kavandada ei saa.

4. Maavara kaevandamise loa taotlus kooskõlastada Transpordiametiga.

Selle kohaselt on lubatud maavara kinnitada ja kaevandada 13 m kaugusel riigitee nr 25

teekatte servast. Olgugi, et kõnealuses kirjas mainitakse seda, et taotletava

mäeeraldisega riigitee lõigus uut mahasõitu kavandada ei saa, siis lasime koostada

eksperdi abiga lahenduse, mille kohaselt seda siiski teha saab, millega TRAM hiljem ka

nõustus.

Juhul, kui meile Sargvere liivakarjääri keskkonnaluba väljastatakse, siis taotleme

Transpordiametilt vastavad projekteerimistingimused ja ehitame ristmiku nõuetekohase

projekti järgi valmis.

Seletuskirja kohaselt karjäärist materjali väljaveoks tuleb Santeri (katastritunnus

56701:001:0725) kinnistule rajada teenindustee ja mahasõit mäeeraldisest kagus asuvale

25 Mäeküla-Koeru-Kapu tugimaanteele (vt ptk 3.1.4. joonis 1).

Eeltoodust lähtuvalt lisatakse loale järgnev kõrvaltingimus:

- Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikke teid ei risustataks ega

kahjustataks.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub kogu ulatuses Nurmsi õppevälja pv ning

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (VID kood LTA1000001).

Lähim registris olev puurkaev PRK0022685 jääb taotletavast mäeeraldisest ~140 m

kaugusele edelasse Soone (katastritunnus 56701:001:0732) katastriüksusele. Tiiu

(katastritunnus 56701:001:0856) kinnistul ~41 m kaugusel asub registrisse kandmata

kaev.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks

määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt

korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked

kiiresti avastatavad.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid

regulaarselt niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle

teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee

omanik, sõlmides vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate

isikutega. Häiringute leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud

meetmed.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline.

Mõistetavalt võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade

kaevandamisel ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud

normeeritud piiridesse jäämisel. Kuivõrd keskkonnaloa keeldumiseks pole alust, on

otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate

keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Sargvere liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm, müra) ja maastikule.

Ebasoodsa mõju esinemist veekogudele ning põhjaveele ei ole eeldada, kuna

kaevandamise käigus vee ärajuhtimist ei toimu ning jälgitakse, et pinnasesse ei satuks

kütust/õli.

Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole eeldada ebasoodsa mõju esinemist Natura 2000

võrgustiku aladele, kaitstavatele aladele ega kaitsealustele liikidele.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad,

tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Sargvere liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 200-250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib

teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused

kehtestatud piirnormidesse, kuid vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus

keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval

tegevusel otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava

tegevuse mõju. Eelhinnangu kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju, samas võib tekkida ümberkaudsetele elanikele tavapärasest

mõnevõrra rohkem häiringuid (müra, tolm). Siiski võib eeldada, et häiringute

leevendamine on võimalik.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 90 km kaugusele.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Sargvere liivakarjäär on ümbritsetud suuremas osas maatulundusmaaga. Sargvere

liivakarjäär asub hajaasustusalal. Lähimad teised karjäärid jäävad kaugemale kui 2 km.

Lähipiirkonnas suurtööstusi ei ole.

Eeltoodust võib järeldada, et ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist koos

lähipiirkonna teiste tegevustega. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki

asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning

tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute

esinemist ning levimist.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Sargvere liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3. - 3.2.4 ja

3.3 ning siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab

Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks seada antavale keskkonnaloale

järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. Masinate tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks

spetsiaalselt ettevalmistatud platsil;

2. Lähimate elamute (Tiiu katastritunnus 56701:001:0856 ja Soone katastritunnus

56701:001:0732) suunal tuleb rajada katendist müratõkkevallid;

3. Kui maavara realiseerimisel soovitakse tulla Tiiu maaüksuse elamule

(katastritunnus 56701:001:0856) lähemale kui 100 meetrit, siis tuleb see eelnevalt

maaüksuse omanikuga kirjalikult kooskõlastada;

4. Loa omanikul tuleb läbi viia kaevandamise alustamisel kui ka kaebuste esinemisel

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes müra mõõtmised

lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal) ning piirnormide ületamisel

võtta kasutusele leevendusmeetmeid ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et

ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha

kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel (müratundlikul alal).

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile;

5. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5

kraadi C, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt.

Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali veoks koormakatteid ja valida

sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peenosakesi;

6. Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikke teid ei risustataks ega

kahjustataks.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust

keskkonnaloa andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub

oluline keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku

alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte

ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel ei ületata kaevandamisel

piirmäärasid õhusaaste ega müra osas;

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja

reostuse teket tuleb hoolega vältida;

4. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;

5. Kaevandamine ei avaldada negatiivset mõju kaitstavatele liikidele ning ebasoodsa

mõju tõhusaks ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks järgitakse

keskkonnaloale kantavaid tingimusi.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks

või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on

kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud

juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka

arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed,

sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema

proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt

avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse

olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja on KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa

taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat

keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr DM-xxxxxx-x

Sargvere liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu

ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Marina Minerals OÜ-le,

Maa- ja Ruumiametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Paide Linnavalitsusele,

Transpordiametile ning teadmiseks Elektrilevi OÜ-le ja eraisikule K.S.