Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

2/5

KINNITATUD

Kaitseväe Akadeemia ülema

11.04.2024 käskkirjaga nr 628

KAITSEVÄE AKADEEMIA MENTORLUSE KORD

I   Üldsätted

1. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) mentorluse kord sätestab akadeemias toimuva mentorluse liigid, põhimõtted ning läbiviimise korralduse.

2. Mentorluse üldeesmärk on soodustada uute töötajate ja õppurite professionaalset arengut ning kohanemist akadeemia tööprotsessidega akadeemia arengu järjepidevuse tagamiseks.

3. Mentorlus toimub kollegiaalse koostöö vormis. Mentorluse kaudu soodustatakse avatud dialoogi ja suhtlemist, üksteiselt õppimist, koostööd ning akadeemia väärtuste ja eesmärkide mõistmist. Mentorluse eelduseks on positiivne õhkkond ning soov olla valmis iseennast ja teisi aidata.

4. Mentorlus toimib reeglina konfidentsiaalsuse põhimõttel. Konfidentsiaalsusnõue ei kehti juhul, kui ilmneb oht isiku(te) tervisele, Kaitseväe varale või eraomandile.

II   Mentorluse liigid, osalejad

5.  Akadeemias rakendatakse kolme liiki mentorlust:

5.1. teenistujate (v.a õppejõududest akadeemilised töötajad) mentorlus, mille korraldamise eest vastutab akadeemia ülema asetäitja (vt lisa 1);

5.2. õppejõududest akadeemiliste töötajate (edaspidi õppejõud) mentorlus, mille korraldamise eest vastutab akadeemia didaktika arendusjuht (vt lisa 1);

5.3. õppurite mentorlus, mille korraldamise eest vastutab õppeosakonna juhataja (vt lisa 2).

6.  Mentorluses osalejad on:

6.1. mentor – kogenum kolleeg või õppurite grupile määratud tegevväelasest õppejõud, tegevväelane või reservväelane väljastpoolt akadeemiat, k.a õhu- ja mereväes;

6.2. mentee – mentorluse kaudu tuge saav uus teenistuja, õppejõud või õppur.

III   Mentori valimine

7. Teenistuja või õppejõu mentoriks saamine toimub reeglina vabatahtlikkuse printsiibil ja ettepaneku selleks teeb mentorluse liigi vastutaja. Õppurite mentorluses määratakse mentor vastavalt lisas 2 toodud korrale.

8. Mentori valimisel või määramisel lähtutakse potentsiaalse mentori omadustest järgmiselt:

8.1. omab vähemalt üheaastast töökogemust akadeemias;

8.2. on õppimis- ja analüüsivõimeline;

8.3. on avatud, usaldusväärne, motiveeritud ja suunatud asutuse arengule;

8.4. on arenenud sotsiaalsete- ja enesemääratluspädevustega (k.a empaatiavõimeline, hea suhtleja ja konfliktide lahendaja, oma vigade tunnistaja).

9. Iga mentori kohustus on tutvustada menteele mentorluse korda ja innustada menteesid haarama initsiatiivi.

10.  Mentortegevus on osa akadeemilise teenistuja arendustegevuse tööülesannetest.

Lisa 1 Õppejõudude ja teenistujate mentorlus

Lisa 2 Õppurite mentorlus

Lisa 1

ÕPPEJÕUDUDE JA TEENISTUJATE MENTORLUS

I  Üldsätted

1. Eelistatud mentori valivad või mentor määratakse kõigile akadeemia uutele õppejõududele ja teenistujatele.

2. Mentorlussuhe kestab reeglina üks aasta. Ühel mentoril võib olla mitu menteed.

3. Akadeemia uued õppejõud ja teenistujad osalevad akadeemiat tutvustavatel infopäevadel (nt „Suveakadeemia“).

II  Mentori ülesanded

5. Mentori ülesanded on:

5.1. kaasata mentee akadeemia arendamise protsessidesse;

5.2. soovitada menteele täienduskoolitusi;

5.3. abistada menteed professionaalse arengu eesmärkide sõnastamisel;

5.4. analüüsida nii enda tegevust kui ka mentee arengut;

5.5. õppejõust mentoril kaasata mentee õppejõudude professionaalset arengut toetavatesse tegevustesse (nt õppetöövaatlus, KäRu kohvipausid, H.U.V.I seminarid, konverentsid jmt).

Lisa 2

ÕPPURITE MENTORLUS

I  Üldsätted ja eesmärk

1. Õppurite mentorlus reguleerib õppuritele kohaldatava mentorluse põhimõtted, korraldamise alused ning õppurite mentorluses osalejate õigused ja kohustused.

2. Sõjaväeliste juhtide kujundamine toimub valdavalt läbi õppekavade põhise õppetöö, millega paralleelselt toimub õppurite mentorlus.

3. Mentor on tegevväelasena õppuritele eeskujuks oma välimuses, käitumises (sh avalikus esinemises), tegutsemises ja suhtumises teenistusse ning õppimisse.

4. Õppurite mentorluse eesmärgiks on:

4.1. toetada õppuri kujunemist allohvitserist või ohvitserist sõjaväeliseks juhiks;

4.2. toetada õppuri väärtuspõhise Ausus enda ja oma mentori/mentee osas, valmidus olla avatud enda eesmärkides ja mõtetes, julgus tunnistada enda vigu ja osutada vastaspoole/süsteemi puudujääkidele, valmidus koostööks oma kolleegidega enda ja kogu organisatsiooni arendamise nimel, tahe arendada enda professionaalsust ja asjatundlikkust ning soov olla ustav Kaitseväe eesmärkidele ja organisatsioonile tervikuna. ja ennastjuhtiva tegutsemise ning ülekantavate pädevuste arendamist;

4.3. suunata õppurit eneserefleksioonile ning arendada tema tagasiside vastuvõtmise oskust;

4.4. toetada õppuri edenemist õppetöös ning nõustada teda professionaalses arengus.

II  Menteed, mentorite määramine

5. Menteed on kõik 1., 2. ja 3. aasta tasemeõppe õppurid (k.a kutseõppe õpilased ja magistrandid).

6. Mentorid 1. aasta õppuritele määratakse taktika õppetooli ülema ettepanekul taktika õppetooli tegevväelasest õppejõudude hulgast. Mentori määramine lähtub üldjuhul põhimõttest, et mentor-õppejõul on antud perioodil õppuriga kokkupuude õppetöö ja/või muu teenistuse kaudu. Sellise määramispõhimõtte eesmärgiks on suurendada aega, millal mentoril on võimalik mentee tegevust jälgida tagamaks sisulise tagasisidestamise. Õppurite arvu mentori kohta võib mõjutada kursuste suurus ja mentorite arv.

7. Mentorid 2. ja/või 3. aasta rakenduskõrgharidusõppe õppuritele määratakse juhtimise- ja pedagoogika õppetooli ülema ettepanekul tegev- ja reservväelastest vabatahtlike hulgast.

8. Menteede jaotuse mentorite vahel korraldab õppurkorpuse ülem.

9. Mentorid ja menteed kinnitatakse õppeosakonna juhi korraldusega hiljemalt õppeaasta algusele eelneval töönädalal.

III  Rakenduskõrghariduse 1. õppeaasta õppurite mentorlus

10. Rakenduskõrgharidusõppe 1. õppeaasta mentorlus keskendub eelkõige õppuritele kui tulevastele rühmaülematele vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamisele ning kujundamisele.

11. Mentorluse käigus menteedele tutvustatavad teemad on: Kaitseväe organisatsioonikultuur, ohvitserikarjäär, rühmaülemale vajalikud juhtimistööriistad, eeskujuga juhtimine, distsipliini jõustamise võtted, koostöö rühmavanemaga, rühma juhtimisega seotud väljakutsed välismissioonidel ja muud teemad, mille järgi menteed näevad vajadust.

IV  Rakenduskõrghariduse 2. ja 3. õppeaasta õppurite mentorlus

12. Rakenduskõrgharidusõppe 2. ja 3. õppeaasta mentorlus keskendub:

12.1. õppurite juhipädevuste arendamisele vastavalt kaitseväelise juhi pädevusmudelile https://www.kvak.ee/files/2021/09/Ulle-Saalik-Aarne-Ermus-Ivar-Mannamaa-Liisi-Toom-Antek Kasemaa_KAITSEVAELISE-JUHI-PADEVUSMUDEL.pdf ;

12.2. Gibbs’i https://tulevikuopetaja.edu.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/1-mudel-gibbsi-refleksiooniring-gibbs-1988/ refleksioonimudeli põhjal tehtavatele juhtimisalastele juhtumianalüüsidele.

13. Mentorluse põhirõhk on õppurite endi poolt eneseanalüüsi põhjal väljaselgitatud ja mentorite poole heakskiidetud pädevusvaldkondade ja pädevuste arendamisel.

V  Magistrantide mentorlus

14. Keskastmekursuse mentorlus keskendub:

14.1. õppurite arengu toetamisel sõjaväeliseks juhiks ja juhtimiskäitumise tagasiside andmisel erinevates ülema rollides taktikalistes õppeainetes;

14.2. vanemohvitseri rolli teadvustamisel Kaitseväes laiemalt ja ülemale vajalike hoiakute arendamisel.

15. Keskastmekursusele määrab mentorid 1. õppeaastaks taktika õppetooli ülem taktika õppetooli jalaväepataljoni- ja brigaadi grupi vanemohvitseride hulgast.

VI  Allohvitseride mentorlus

16. Allohvitseride mentorlus keskendub:

16.1. allohvitseri rolli, põhiväärtuste, ülesannete ja kogemuste tutvustamisele ning nimetatud põhimõtete rakendamisele suunamisel edasises teenistuses;

16.2. toimetulekule läbipõlemise ja igapäevaeluliste väljakutsetega;

16.3. õppuri nüüdisaegse õpikäsituse praktilisele rakendamisele, eneserefleksioonile ja koostööle.

17. Mentorlusprogrammis osalevale õppurile määratakse üldjuhul mentor allohvitseride õppesuuna instruktor. Allohvitseride suunal saab mentoriks määrata ka suurema kogemusega kaasõppureid, kes on valmis võtma mentori rolli ja vastutuse.

18. Mentor/mentee määratakse põhiõpingute ajaks.

19. Mentori ja mentee vahelised arutelud toimuvad nii formaalsetes kui ka mitteformaalsetes tingimustes, et soodustada vastastikuse usalduse ja turvatunde kujunemist ning isiklike ja professionaalsete kogemuste jagamist.

VI  Osalejate õigused ja kohustused

20. Mentori õigused:

20.1. saada õppeosakonna planeerimisjaoskonnast informatsiooni talle määratud õppurite õpingutes edenemise kohta;

20.2. esitada taotlus mentee ergutamiseks õppurkorpuse ülemale;

21. Mentori kohustused:

21.1. ette valmistada ja läbi viia mentee(de)ga  Kokkusaamiste korraldamisel rakendub mõistlikkuse ja vajalikkuse printsiip. Esineda võib perioode, kui kokkusaamine kord kuus ei ole nt teenistuse tõttu võimalik, teisalt võib olla vajadus korraldada kohtumisi tihedamalt kui kord kuus. individuaalsed või grupivestlused ja käsitleda õppeaasta jooksul vähemalt järgmiseid teemasid:

21.1.1. õppuri ootused, eesmärgid ja sooritused;

21.1.2. Kaitseväe ja akadeemia väärtused, distsipliini järgimine, ülema eeskuju roll ja mõju teenistuses, kutse- ja tööeetika;

21.1.3. Kaitseväelise juhi pädevusmudelile vastavalt pädevuste arendamist.

21.2. suunata vähem edukaid õppureid tulemuslikumalt õppima ning võtta kõrgendatud tähelepanu alla õppur, kes on õppeaine sooritus(t)es ebaõnnestunud;

21.3. esitada õppurkorpuse ülemale iga kõrghariduse esimese astme mentee kohta õppeaasta arenguülevaade lähtuvalt käesoleva regulatsiooni lisa 2 punktis 4 toodud eesmärkidest ning anda õppurile soovitused enesearendamiseks. Koopia arenguülevaatest edastatakse menteele.

22. Juhised õppurile:

22.1. võta initsiatiiv nii enda õppetöö ja teenistusega kui akadeemiaga seotud küsimuste lahendamisel;

22.2. ole valmis avatud ja ausaks mentor-mentee suhteks;

22.3. pöördu omal initsiatiivil mentori poole toetuse, selgituse saamiseks õppetöö või teenistusega seotud küsimustes Õppekorraldusliku info tagab mentoritele õppeosakonna planeerimisjaoskond ning konkreetse õppeaine õppetöö info peab mentoritele andma õppeaine vastutav õppejõud.;

22.4. osale isiklikul initsiatiivil või mentori kutsel individuaalsel või grupivestlusel;

22.5. valmistu vestluseks, mõeldes läbi vahepealsed sündmused, murekohad ning nende lahendamise viisid;

22.6. analüüsi oma tugevusi ja nõrkusi nii käitumises kui tegutsemises ja paku välja arendamist vajav;

22.7. ole avatud mentori ettepanekutele enesearendamiseks;

22.8. tea, et mentorit on võimalik vahetada kooskõlastades vastavalt kas taktika õppetooli ülema või juhtimise ja pedagoogika õppetooli ülemaga.

2

KÄSKKIRI

Tartu 11.04.2024 nr 628

Kaitseväe Akadeemia mentorluse

korra kinnitamine

Mentorlussüsteemi kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 24 lg 2 p 5 ja Kaitseväe Akadeemia ülema 03.11.2022 käskkirjaga nr 1867 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppeosakonna põhimääruse p 16.16 alusel

1. Kinnitan Kaitseväe Akadeemia mentorluse korra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe Akadeemia ülema 11.09.2019 käskkirja nr 68 „Kaitseväe Akadeemia mentorluse korra kinnitamine. Mentorlussüsteemi kehtetuks tunnistamine".

3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe Akadeemia isikkoosseisule.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Vahur Karus

Brigaadikindral

Kaitseväe Akadeemia ülem