MINISTRI KÄSKKIRI

04.11.2026 nr 90

Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu II etapi taotluste hindamise kord

Sotsiaalministri 18. detsembri 2025. a määruse nr 74 „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas “ § 21 lõike 8 alusel kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punktiga 26: kinnitan teise etapi taotlusvooru taotluste hindamise korra (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

2

KINNITATUD sotsiaalministri 04.11.2026

käskkirjaga nr 90 „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu II etapi taotluste hindamise kord “

Lisa

Teise etapi taotlusvooru taotluste hindamise kord

1. Reguleerimisala ja hindamise lähtekohad

Käesolevaga kehtestatakse sotsiaalministri 18. detsembri 2025. a määruse nr 74 „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ teise etapi taotluste hindamisel kohaldatavate valikukriteeriumide hindamisküsimused, hinnete tõlgendused ning paremusjärjestuse moodustamise metoodika.

2. Hindamise ja hinnete üldpõhimõtted

Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumide 3.1–3.5 alusel. Iga kriteeriumi kohta antakse üks tervikhinnang skaalal 1–5. Kriteeriumi hinnatakse tervikuna, st hindamisküsimustele ei anta eraldi hindeid ega arvutata nende keskmist. Komisjon määrab ühe hinde, lähtudes hindamisküsimustest ning puuduste arvust ja olulisusest. Hinde kujundamisel lähtutakse hindamisküsimustest, taotluses esitatud teabest ja tõenditest ning puuduste arvust ja olulisusest. Sama puudust ei arvestata eri küsimuste või kriteeriumide all korduvalt.

Puuduste raskusastmed:

 Väike puudus ei mõjuta sisuliselt projekti teostatavust ega kriteeriumi eesmärgi saavutamist.

 Mõõdukas puudus mõjutab hinnatava aspekti kvaliteeti, kuid ei sea tervikuna kahtluse alla projekti teostatavust ega tulemuste saavutamist.

 Oluline puudus seab kahtluse alla kriteeriumi eesmärgi saavutamise, projekti teostatavuse või nõude sisulise täitmise.

3. Valikukriteeriumid ja osakaalud koondhindest

3.1. Projekti eeldatav mõju, sealhulgas kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse ning vastavus määruse

§-s 4 nimetatud eesmärgile ja tulemusele (edaspidi „Projekti mõju“)

Osakaal koondhindest: 15%

Kriteeriumis hinnatakse, mil määral projekt panustab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Lahenduse puhul hinnatakse lahendatava probleemi olulisust ning lahenduse mõju potentsiaali, sealhulgas mõjuloogikat, tõenduspõhisust, potentsiaalse mõju olulisust ja ulatust ning jätkusuutlikkuse ja skaleeritavuse potentsiaali.

Kriteerium katab määruse § 4 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud lahenduse kriteeriumid: lahendus keskendub toetuse andmise eesmärgist lähtuva olulise probleemi lahendamisele ning on potentsiaalselt olulise mõjuga, jätkusuutlik ja skaleeritav.

Kriteeriumi 3.1 puhul hinnatakse lahenduse mõju potentsiaali. Mõju hindamise metoodika kvaliteeti ja kavandatud mõju tegeliku mõõtmise plaani hinnatakse kriteeriumis 3.2 „Projekti põhjendatus“.

3

Hindamisküsimused

A. Lahendatav probleem ja seos toetuse andmise eesmärgiga 1. Kui oluline ja aktuaalne on lahendatav probleem Eestis, kui hästi seostub see toetuse

andmise eesmärgi, rakenduskava erieesmärgi, meetme eesmärkide ja asjakohaste valdkondlike arengukavade eesmärkidega ning, mil määral panustab projekt toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse?

2. Kui usaldusväärselt on asjakohastele andmetele ja muudele allikatele tuginedes tõendatud probleemi olemasolu, ulatus ja põhjused?

3. Kui selgelt ja asjakohastele andmetele tuginedes on määratletud probleemist mõjutatud sihtrühm, selle suurus ja vajadused?

B. Lahenduse mõju potentsiaal 1. Kui selge ja põhjendatud on lahenduse mõjuloogika ehk seos lahendatava probleemi,

lahenduse ning selle oodatavate tulemite ja mõju vahel? 2. Mil määral toetab esitatud tõendus eeldust, et lahendus võib kavandatud sihtrühmas ja

kasutuskeskkonnas oodatava mõju saavutada? 3. Mil määral on tuvastatud lahenduse võimalikud negatiivsed või soovimatud mõjud ning

nendega lahenduse potentsiaalse mõju hindamisel arvestatud? 4. Kui oluline ja ulatuslik on lahenduse potentsiaalne mõju, sh sihtrühmale, organisatsioonidele

ning tervise- ja hoolekandesüsteemile? 5. Kui selgelt on määratletud lahenduse eesmärgid, oodatavad tulemid ja mõju ning kas nende

saavutamise hindamiseks on valitud asjakohased mõõdikud?

C. Jätkusuutlikkuse ja skaleeritavuse potentsiaal 1. Kui põhjendatud on lahenduse potentsiaal olla pärast projekti jätkusuutlik ja skaleeritav ning

jõuda laiaulatuslikku kasutusse?

Hinnete tõlgendused

Hinne Hinde tõlgendus

5 – suurepärane Projekt panustab väga selgelt ja veenvalt toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Lahendus keskendub toetuse andmise eesmärgist lähtuvalt väga olulise ja aktuaalse probleemi lahendamisele ning probleemi olemasolu, ulatus, põhjused, sihtrühm ja vajadused on asjakohaste andmete põhjal veenvalt tõendatud. Lahenduse mõjuloogika on selge, terviklik ja tõenduspõhine ning olemasolev tõendus toetab veenvalt mõju saavutamise eeldust kavandatud sihtrühmas ja kasutuskeskkonnas. Võimalikud negatiivsed või soovimatud mõjud on piisavalt arvesse võetud. Lahendusel on veenvalt põhjendatud potentsiaal saavutada oluline ja ulatuslik mõju ning olla jätkusuutlik ja skaleeritav. Lahenduse eesmärgid, oodatavad tulemid ja mõju on selgelt määratletud ning nende saavutamise hindamiseks on valitud asjakohased mõõdikud. Puudusi ei esine.

4

4 – väga hea Projekt panustab selgelt ja põhjendatult toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Lahendus keskendub toetuse andmise eesmärgist lähtuvalt olulise ja aktuaalse probleemi lahendamisele ning probleem, sihtrühm ja vajadused on selgelt tõendatud. Lahenduse mõjuloogika on selge ja seda toetab asjakohane tõendus kavandatud sihtrühma ja kasutuskeskkonna kohta. Potentsiaalse mõju olulisus ja ulatus ning jätkusuutlikkuse ja skaleeritavuse potentsiaal on hästi põhjendatud. Lahenduse eesmärgid, oodatavad tulemid ja mõju on selgelt määratletud ning mõõdikud on nendega kooskõlas. Võimalikud negatiivsed või soovimatud mõjud on arvesse võetud. Esineb üksikuid väikeseid puudusi, mis ei sea lahenduse potentsiaalse mõju saavutamist kahtluse alla.

3 – hea Projekt panustab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Lahendus keskendub toetuse andmise eesmärgist lähtuvalt olulise probleemi lahendamisele ning sellel on põhjendatud potentsiaal saavutada oluline mõju ning olla jätkusuutlik ja skaleeritav. Probleem, sihtrühm ja vajadused on üldiselt tõendatud ning lahenduse mõjuloogika on valdavalt selge ja olemasoleva tõendusega toetatud. Probleemi või sihtrühma kirjelduses, mõjuloogikas, tõenduspõhisuses, mõju olulisuses või ulatuses, lahenduse eesmärkide, oodatavate tulemite ja mõju määratluses või mõõdikute asjakohasuses, negatiivsete mõjude käsitluses või jätkusuutlikkuse ja skaleeritavuse potentsiaali põhjenduses esineb mitu väikest või üks mõõdukas puudus. Puudused ei sea tervikuna kahtluse alla lahenduse potentsiaalset väärtust ega mõju saavutamise võimalikkust.

2 – rahuldav Projekti panus toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse või lahenduse keskendumine toetuse andmise eesmärgist lähtuvale olulisele probleemile ei ole piisavalt põhjendatud või lahenduse potentsiaalselt olulise mõju, jätkusuutlikkuse või skaleeritavuse põhjenduses esineb vähemalt üks oluline puudus. Oluline puudus võib esineda ka probleemi olemasolu või ulatuse, sihtrühma ja vajaduste, mõjuloogika, tõenduspõhisuse, mõju olulisuse või ulatuse, lahenduse eesmärkide, oodatavate tulemite ja mõju

5

määratluses või mõõdikute asjakohasuses või negatiivsete mõjude käsitluses. Puudus seab kahtluse alla, kas lahendus võiks kavandatud sihtrühmas ja kasutuskeskkonnas olulist mõju saavutada või olla jätkusuutlik ja skaleeritav.

1 – puudulik Projekt ei panusta sisuliselt toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse või lahendus ei keskendu toetuse andmise eesmärgist lähtuvale olulisele probleemile. Probleemi olemasolu, sihtrühm või vajadus on sisuliselt tõendamata. Lahenduse mõjuloogika puudub või on vastuoluline ning olemasolev tõendus ei toeta mõju saavutamise eeldust. Lahenduse potentsiaalselt oluline mõju, jätkusuutlikkus või skaleeritavus ei ole põhjendatud või nende hindamiseks vajalik sisuline teave puudub.

3.2. Projekti põhjendatus, sealhulgas ettevalmistuse kvaliteet, tulemuste saavutamise realistlikkus, tegevuste põhjendatus, planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevuste tõhusus ja tegevuste ajakava realistlikkus ning eelarve põhjendatus (edaspidi „Projekti põhjendatus“) Osakaal koondhindest: 30%

Kriteeriumis hinnatakse väljatöötatud lahenduse põhjendatust, terviklikkust ja valmidust, sh määruse § 4 lõike 2 punktides 3–5 sätestatud kriteeriumitele vastavust ja selle põhjendatust, ning teise etapi projekti kvaliteeti, sh lahenduse katsetamise koos mõju-uuringuga, kasutuselevõtu ja skaleerimise ning projektiplaani põhjendatust ja realistlikkust.

Lahenduse all peetakse silmas tehnoloogiapõhist teenusemudelit, sealhulgas tasumudelit, koos kõigi selle kasutuselevõtuks vajalike organisatoorsete, tehniliste, õiguslike jm muudatustega.

Katsetamine hõlmab lahenduse toimivuse hindamist kavandatud sihtrühmas ja kasutuskeskkonnas ning selle tegeliku, sealhulgas majandusliku mõju hindamist. Lahenduse toimivust hinnatakse enne mõju hindamist või selle alguses ulatuses, mis võimaldab veenduda, et lahendus on mõju usaldusväärseks hindamiseks piisavalt toimiv ja valmis. Mõju-uuringuga hinnatakse katsetamise käigus lahenduse tegelikku mõju. Kriteeriumis 3.2 hinnatakse projekti tegevuste, ajakava ja tulemuste saavutamise realistlikkust ning eelarve põhjendatust projekti tegevuste, töömahtude, ajakava ja kavandatud tulemuste saavutamise seisukohast. Eelarve realistlikkust ja mõistlikkust ning ressursikasutuse kuluefektiivsust hinnatakse kriteeriumis 3.3 „Projekti kuluefektiivsus“. Lahenduse jätkusuutlikkuse ja skaleeritavuse potentsiaali hinnatakse kriteeriumis 3.1, selle realiseerimiseks kavandatud tulemuste rakendamise kava kriteeriumis 3.2 ning projekti kaasatud osapoolte ja organisatsioonide suutlikkust kriteeriumis 3.4. Sihtrühma kaasamise kui määruse § 4 lõike 2 punktis 6 sätestatud kohustusliku sisulise nõude täitmist hinnatakse kriteeriumis 3.4. Kriteeriumis 3.2 hinnatakse, kuidas on kasutajate vajadusi ja kasutajakeskse disaini põhimõtteid lahenduse väljatöötamisel arvestatud.

Hindamisküsimused

A. Lahenduse põhjendatus, terviklikkus ja valmidus 1. Kui selge ja loogiline on lahendus tervikuna, sh teenusmudeli, tehnoloogia ja tasumudeli

omavaheline seos?

6

2. Kui põhjendatud on lahenduse uudsus Eesti kontekstis ja mille poolest erineb lahendus olemasolevatest või alternatiivsetest lahendustest?

3. Kui sisuliselt on lahenduse väljatöötamisel lähtutud kasutajate vajadustest ja järgitud kasutajakeskse disaini põhimõtteid ning kuidas kajastuvad kasutajate vajadused lahenduse omadustes ja teenusmudelis?

4. Kas lahenduses rakendatakse digitaalset tehnoloogiat, mis võimaldab andmete kogumist, töötlemist, edastamist või kasutajaga suhtlemist elektroonilisel kujul?

5. Kui sobiv on valitud tehnoloogiline lahendus kavandatud teenusmudeli, sihtrühma ja kasutuskeskkonna jaoks?

6. Kui põhjendatud on tehnoloogilise lahenduse ja tehnoloogiapakkuja(te) valik, arvestades turul olevaid alternatiive?

7. Kas lahenduse tehnoloogilise valmiduse tase on taotluse esitamise hetkel vähemalt TRL 6? 8. Kui piisavalt on lahenduses arvestatud andmekaitse, infoturbe, koostalitlusvõime,

ligipääsetavuse ja muude asjakohaste nõuetega? 9. Kui valmis on lahendus tervikuna kavandatud katsetamise alustamiseks, arvestades

teenusmudeli, tasumudeli ning vajalike organisatoorsete, õiguslike ja muude eelduste hetkeseisu?

B. Katsetamine, sh mõju hindamine 1. Kui sobiv on valitud metoodika lahenduse toimivuse ja kavandatud mõju hindamiseks ning

kas toimivuse hindamise tulemused võimaldavad põhjendatult mõju hindamisega alustada või jätkata?

2. Kuidas on katsetamise, sh mõju-uuringu kavandamisel arvestatud eetika- ja andmekaitseküsimustega?

3. Kas katsetamine, sealhulgas lahenduse toimivuse ja mõju hindamine, võimaldab saada piisavalt usaldusväärset tõendusmaterjali lahenduse kasutuselevõtuga jätkamise otsustamiseks?

C. Kasutuselevõtt ja skaleerimine 1. Kui põhjendatud ja realistlik on lahenduse kasutuselevõtu plaan (sh taotluse esitamise ajal

alla TRL 8 tasemel olevate kasutuselevõtuks vajalike kriitiliste tehnoloogiliste komponentide viimine vähemalt TRL 8 tasemele ning andmekaitse-, privaatsus-, infoturbe-, koostalitlusvõime-, ligipääsetavus- ja muude asjakohaste nõuete täitmine projekti lõpuks)?

2. Kui piisavalt on kavandatud lahenduse igapäevaseks kasutuselevõtuks vajalikud muudatused ja tegevused (sh teenusekorralduse ja tööprotsesside muudatused, tehnoloogia hankimine ja kasutusele võtmine, IT-liidestused, töötajate koolitamine, lepingulised ja regulatiivsed muudatused ning vajalikud tugitegevused)?

3. Kui põhjendatud ja realistlik on projekti tulemuste rakendamise kava lahenduse jätkusuutlikkuse ja skaleerimise tagamiseks pärast projekti lõppu, sh tasumudeli realistlikkus ja elujõulisus?

D. Projektiplaan ja riskid 1. Kas projektiplaan moodustab selge, loogilise ja realistliku terviku, milles on arvestatud

projekti kahe osa ja tegevuste omavaheliste sõltuvuste, katsetamise osa järgse otsustuspunkti ja tegevuste elluviimiseks vajalike eeltingimustega (nt arendused, koolitused, hanked, load, kooskõlastused, integratsioonid)?

2. Kas projekti eelarve on projekti tegevuste, töömahtude, ajakava ja kavandatud tulemuste saavutamise seisukohast põhjendatud?

3. Kas peamised projekti elluviimisega seotud riskid on tuvastatud ning nende tõenäosus, mõju, vastutaja ja maandamismeede kirjeldatud?

Hindamispiirangud Kui lahenduse uudsus Eesti kontekstis, digitaalse tehnoloogia rakendamine või vähemalt TRL 6 taseme nõude täitmine ei ole piisavalt tõendatud, ei saa kriteeriumile anda kõrgemat hinnet kui 2.

7

Kui lahendus ei ole Eesti kontekstis uudne, ei rakenda digitaalset tehnoloogiat, ei vasta vähemalt TRL 6 tasemele või ei ole kavandatud katsetamise alustamiseks valmis, vastab kriteerium hinde 1 kirjeldusele. Kui katsetamise ülesehitus, sealhulgas lahenduse toimivuse või mõju hindamise metoodika, ei võimalda saada kasutuselevõtuga jätkamise otsustamiseks piisavalt usaldusväärset tõendusmaterjali või, kui katsetamist ei ole võimalik eetiliselt või õiguspäraselt läbi viia, kohaldatakse hinde 2 või 1 kirjeldust vastavalt puuduse raskusele.

Hinnete tõlgendused

Hinne Hinde tõlgendus

5 – suurepärane Väljatöötatud lahendus on selge, loogiline, terviklik ja kavandatud katsetamise alustamiseks valmis. Lahendus on Eesti kontekstis uudne, rakendab digitaalset tehnoloogiat ning selle kasutajakeskne väljatöötamine, tehnoloogilise lahenduse sobivus ja valik ning vähemalt TRL 6 tase on veenvalt põhjendatud ja tõendatud. Lahenduses on piisavalt arvestatud andmekaitse, infoturbe, koostalitlusvõime, ligipääsetavuse ja muude asjakohaste nõuetega. Katsetamise eesmärk, etapid ja ülesehitus on põhjendatud ning lahenduse toimivuse ja mõju hindamiseks valitud metoodika on sobiv. Toimivuse hindamine võimaldab veenduda lahenduse valmisolekus mõju hindamiseks ning katsetamine tervikuna võimaldab saada kasutuselevõtuga jätkamise otsustamiseks usaldusväärset tõendusmaterjali. Eetika- ja andmekaitseküsimused on nõuetekohaselt lahendatud. Kasutuselevõtu plaan, igapäevaseks kasutuselevõtuks vajalikud tegevused ning tulemuste rakendamise kava on põhjendatud ja realistlikud. Projektiplaan moodustab selge, loogilise ja realistliku terviku, projekti eelarve on tegevuste, töömahtude, ajakava ja kavandatud tulemuste seisukohast põhjendatud ning riskid on nõuetekohaselt käsitletud. Puudusi ei esine.

4 – väga hea Lahendus ja projekt on sisuliselt põhjendatud ning tervikuna realistlikud. Lahendus on kavandatud katsetamise alustamiseks valmis ning selle uudsus, digitaalse tehnoloogia rakendamine, kasutajakeskne väljatöötamine, tehnoloogilise lahenduse sobivus ja valik, TRL 6 tõendatus ning asjakohaste nõuetega arvestamine on piisavad. Katsetamise, sealhulgas lahenduse toimivuse ja mõju

8

hindamise, ning eetika- ja andmekaitseküsimuste käsitlus võimaldab saada kasutuselevõtuotsuseks vajaliku tõendusmaterjali. Kasutuselevõtu ja tulemuste rakendamise kavad ning projektiplaan on realistlikud, eelarve on projekti tegevuste ja tulemuste seisukohast põhjendatud ning riskid on läbi mõeldud. Esineb üksikuid väikeseid puudusi, mis ei sea lahenduse katsetamist, kasutuselevõttu ega tulemuste saavutamist kahtluse alla.

3 – hea Lahendus ja projekt on üldiselt põhjendatud ning kavandatud kujul teostatavad. Lahendus on Eesti kontekstis uudne, rakendab digitaalset tehnoloogiat ja vastab vähemalt TRL 6 tasemele ning lahendus on kavandatud katsetamise alustamiseks piisavalt valmis. Lahenduse terviklikkuses, uudsuse põhjenduses, kasutajakeskses väljatöötamises, tehnoloogilise lahenduse valikus, asjakohaste nõuetega arvestamises, katsetamise ülesehituses või lahenduse toimivuse või mõju hindamise metoodikas, kasutuselevõtu või tulemuste rakendamise kavas, projektiplaanis, eelarve põhjendatuses või riskide käsitluses esineb mitu väikest või üks mõõdukas puudus. Puudused ei sea kasutuselevõtuga jätkamise otsustamiseks vajaliku tõendusmaterjali saamist ega projekti tulemuste saavutamist kahtluse alla.

2 – rahuldav Lahenduse uudsus Eesti kontekstis, digitaalse tehnoloogia rakendamine või vähemalt TRL 6 taseme nõude täitmine ei ole piisavalt tõendatud või lahenduse või projekti põhjendatuses esineb vähemalt üks oluline puudus. Puudus võib esineda lahenduse terviklikkuses, uudsuse põhjendatuses, digitaalse tehnoloogia rakendamise tõendatuses, kasutajakeskses väljatöötamises, TRL 6 tõendatuses, tehnoloogilise lahenduse valikus, lahenduse valmiduses katsetamiseks, andmekaitses, infoturbes, koostalitlusvõimes või ligipääsetavuses, katsetamise ülesehituses, lahenduse toimivuse või mõju hindamise metoodikas või katsetamise eetilises ja õiguspärases teostatavuses, eelarve põhjendatuses, projektiplaani realistlikkuses või riskide käsitluses. Puudus seab kahtluse alla lahenduse toimivuse või mõju kohta usaldusväärse tõendusmaterjali saamise,

9

kasutuselevõtu või projekti tulemuste saavutamise.

1 – puudulik Lahendus või projekt on olulises osas põhjendamata, vastuoluline või olemasoleval kujul teostamatu. Lahendus ei ole Eesti kontekstis uudne, ei rakenda digitaalset tehnoloogiat, ei vasta vähemalt TRL 6 tasemele või ei ole kavandatud katsetamise alustamiseks valmis. Lahenduse väljatöötamisel ei ole sisuliselt järgitud kasutajakeskse disaini põhimõtteid. Katsetamine ei võimalda usaldusväärselt hinnata lahenduse toimivust või mõju-uuring ei võimalda saada lahenduse mõju kohta kasutuselevõtuotsuseks vajalikku tõendusmaterjali. Projektiplaan või eelarve ei ole kavandatud tegevuste ja tulemuste saavutamise seisukohast sisuliselt põhjendatud või projekti ei ole esitatud teabe põhjal võimalik usutavalt ellu viia.

3.3. Projektis ettenähtud tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsus, planeeritud eelarve realistlikkus ja mõistlikkus (edaspidi „Projekti kuluefektiivsus“) Osakaal koondhindest: 20%

Kriteeriumis hinnatakse projekti kuluefektiivsust ehk seda, kas kavandatud tulemused saavutatakse põhjendatud ja mõistliku ressursikuluga ning kas planeeritud eelarve on läbipaistev, realistlik ja mõistlik.

Hindamisküsimused 1. Kas projekti tegevused, kavandatud töömahud ja kulud on omavahel kooskõlas ning projekti

oodatavate tulemuste ja ulatusega proportsionaalsed? 2. Kas eelarve kujunemine on läbipaistev, kontrollitav ja põhjendatud, sealhulgas kas

kavandatud töömahud ning personali, teenuste ja tehnoloogiaga seotud kulud on realistlikud?

3. Kas projekti katsetamise koos mõju-uuringuga osa ning kasutuselevõtu osa kulud on selgelt eristatavad?

4. Kas projekti ressursse kasutatakse säästlikult ja kavandatud teostusviisid on tulemuste saavutamiseks kuluefektiivsed?

5. Kas projekti eelarve ja kulude jaotus on kooskõlas projekti tegevuste ja töömahuga ning projekti kaasatud osapoolte kavandatud rollide ja panusega?

Hinnete tõlgendused

Hinne Hinde tõlgendus

5 – suurepärane Eelarve on läbipaistev, realistlik ja kontrollitavalt põhjendatud. Projekti tegevused, töömahud ja kulud on omavahel kooskõlas ning projekti tulemuste ja ulatusega proportsionaalsed. Kavandatud teostusviisid on kuluefektiivsed ning eelarve ja kulude jaotus vastab projekti tegevustele ja projekti kaasatud osapoolte rollidele.

10

Projektiosade kulud on selgelt eristatavad. Puudusi ei esine.

4 – väga hea Eelarve on läbipaistev, realistlik ja põhjendatud. Projekti tegevused, töömahud ja kulud on omavahel kooskõlas ning kavandatud teostusviisid on kuluefektiivsed. Eelarve ja kulude jaotus vastab üldiselt projekti tegevustele ja projekti kaasatud osapoolte rollidele ning projektiosade kulud on eristatavad. Esineb üksikuid väikeseid puudusi, mis ei sea projekti kuluefektiivsust ega tulemuste saavutamist kahtluse alla.

3 – hea Eelarve on üldiselt realistlik ja projekt on kavandatud ressursikuluga teostatav. Tegevuste, töömahtude ja kulude kooskõlas, kulude põhjendatuses, teostusviiside kuluefektiivsuses, projektiosade kulude eristatavuses või eelarve ja kulude jaotuses esineb mitu väikest või üks mõõdukas puudus, kuid projekt on kavandatud eelarvega siiski realistlikult elluviidav.

2 – rahuldav Eelarve realistlikkuses, kulude põhjendatuses või proportsionaalsuses, teostusviiside kuluefektiivsuses, projektiosade kulude eristatavuses või eelarve ja kulude jaotuses esineb vähemalt üks oluline puudus. Puudus seab kahtluse alla projekti kuluefektiivsuse või kavandatud tulemuste saavutamise.

1 – puudulik Eelarve on olulises osas põhjendamata, ebarealistlik või projekti tegevuste ja tulemustega vastuolus. Kulude kujunemist ei ole võimalik kontrollida, ressursikasutus ei ole kuluefektiivne või kavandatud eelarve põhjal ei ole projekti tulemuste saavutamine usutav.

3.4. Taotleja suutlikkus projekt ellu viia ning tagada tulemuste jätkusuutlikkus ja skaleerimine, sealhulgas vajalike osapoolte kaasamine ja projektimeeskonna võimekus, sealhulgas kogemus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused (edaspidi „Elluviimise suutlikkus“) Osakaal koondhindest: 30%

Kriteeriumis hinnatakse, kas projekti kaasatud osapooltel ja projektimeeskonnal on projekti elluviimiseks ning tulemuste jätkusuutlikkuse ja skaleerimise tagamiseks vajalik koostöö, kompetentsid, juhtimiskorraldus, ressursid ja pikaajaline võimekus. Taotleja ja partner on taotluse formaalsed rollid. Projekti kaasatud osapooled on kõik projekti elluviimises või tulemuste jätkusuutlikkuse ja skaleerimise tagamises olulist rolli täitvad organisatsioonid, sõltumata sellest, kas nad on taotleja, partner või muu osapool. Avaliku ja erasektori partnerlus tähendab projekti kaasatud osapoolte sisulist koostöösuhet, mitte tingimata partneristaatust taotluses.

11

Määruse § 4 lõike 2 punktides 6 ja 7 sätestatud sihtrühma kaasamine ning osapoolte koostöö, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlus, on kohustuslikud sisulised nõuded. Kui nende täitmine ei ole piisavalt tõendatud, vastab kriteerium hindele 2. Kui sisuline tõendus puudub või nõue on ilmselgelt täitmata, vastab kriteerium hindele 1.

Määruse § 4 lõike 2 punktis 6 sätestatud sihtrühma kaasamise kriteerium loetakse täidetuks, kui taotlusest nähtub sihtrühma esindajate sisuline kaasamine lahenduse arendamisse, sealhulgas katsetamisse ja oluliste otsuste tegemisse. Üksnes formaalne nimetamine või teavitamine ei ole piisav.

Hindamisküsimused

A. Projekti osapooled ja koostöö 1. Kas kaasatud on kõik projekti elluviimiseks ning tulemuste jätkusuutlikkuse ja skaleerimise

tagamiseks olulised osapooled? 2. Kui sisuline ja projekti eesmärkide saavutamiseks asjakohane on osapoolte, sealhulgas

avaliku ja erasektori osapoolte koostöö ning kas nende kompetentsid ja ressursid täiendavad üksteist?

3. Kas osapoolte rollid, vastutus, otsustusõigus ja panused projekti elluviimisel on selgelt kirjeldatud, sh partnerite puhul koostööleppes kokku lepitud?

4. Kas sihtrühma esindajad on lahenduse arendamisse sisuliselt kaasatud, sealhulgas lahenduse katsetamisse ja oluliste otsuste tegemisse?

B. Meeskond ja projekti juhtimine 1. Kas projekti juhtimise korraldus on selge ning projekti mahu ja keerukusega

proportsionaalne? 2. Kas projektijuhil on sarnase mahu ja keerukusega projektide juhtimise kogemus ning projekti

elluviimiseks vajalik kompetents? 3. Kas projektimeeskonnas on kaetud projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid, sealhulgas

tervise- ja hoolekande valdkonna, tehnoloogia ja mõju hindamise kompetents? 4. Kas projektimeeskonna liikmete rollid ja vastutus on selgelt kirjeldatud ning nende

kavandatud tööpanus (väljendatuna keskmise osakaaluna täistööajast (FTE)), on ülesannete täitmiseks ja tulemuse saavutamiseks piisav?

5. Kas projektimeeskonna liikmete võimaliku asendamise ja teadmiste säilimise korraldus on läbi mõeldud?

C. Organisatsioonide suutlikkus ja jätkusuutlikkus 1. Kas organisatsioonidel, kellest sõltub projekti elluviimine, tulemuste jätkusuutlikkus või

skaleerimine, on selleks vajalikud organisatsioonilised, tehnilised ja rahalised ressursid, sealhulgas suutlikkus kanda lahendusega seotud püsikulusid ning tagada tugi, hooldus ja uuendused?

2. Kas on selge, kellele kuuluvad projekti tulemused, kes vastutab lahenduse edasise käigushoidmise eest ning kas lahenduse jätkuvaks kasutamiseks ja skaleerimiseks vajalikud kasutus- ja intellektuaalomandi õigused on tagatud?

3. Kas projekti kaasatud osapooltel on võimekus lahendust skaleerida või luua eeldusi selle skaleerimiseks?

Hinnete tõlgendused

Hinne Hinde tõlgendus

5 – suurepärane Kaasatud on kõik projekti elluviimiseks ning tulemuste jätkusuutlikkuse ja skaleerimise tagamiseks olulised osapooled. Osapoolte koostöö, sealhulgas avaliku ja erasektori

12

partnerlus, on sisuline, strateegiline ja veenvalt põhjendatud. Osapoolte rollid, panused, vastutus ja otsustusõigus on selged ning sihtrühma kaasamine on sisuline. Projektimeeskonnal ja organisatsioonidel on kõik vajalikud kompetentsid, ressursid ja pikaajaline võimekus. Puudusi ei esine.

4 – väga hea Kaasatud on vajalikud osapooled ning avaliku ja erasektori koostöö ja sihtrühma kaasamine on sisulised. Osapoolte rollid, panused ja vastutus on selged. Projektimeeskonnal ja organisatsioonidel on projekti elluviimiseks ning tulemuste jätkusuutlikkuse ja skaleerimise tagamiseks vajalikud kompetentsid, ressursid ja võimekus. Esineb üksikuid väikeseid puudusi, mis ei sea projekti elluviimist ega tulemuste jätkusuutlikkust ja skaleerimist kahtluse alla.

3 – hea Kaasatud on vajalikud osapooled ning avaliku ja erasektori koostöö ja sihtrühma kaasamine on üldiselt sisulised. Osapoolte rollid, panused ja vastutus on üldiselt selged. Projektimeeskonna ja organisatsioonide kompetentsid, ressursid ja võimekus on projekti elluviimiseks ning tulemuste jätkusuutlikkuse ja skaleerimise tagamiseks üldiselt piisavad. Esineb mitu väikest või üks mõõdukas puudus, kuid see ei sea projekti elluviimist ega tulemuste jätkusuutlikkust ja skaleerimist kahtluse alla.

2 – rahuldav Avaliku ja erasektori koostöö või sihtrühma sisulise kaasamise nõude täitmine ei ole piisavalt tõendatud või mõnes muus olulises aspektis esineb vähemalt üks oluline puudus. Puudus võib esineda osapoolte koosseisus või koostöös, rollide ja vastutuse jaotuses, projektimeeskonna kompetentsides või tööpanuses, juhtimiskorralduses või organisatsioonide ressurssides ja pikaajalises võimekuses. Puudus seab kahtluse alla projekti ühe või mõlema osa elluviimise või tulemuste jätkusuutlikkuse ja skaleerimise.

1 – puudulik Avaliku ja erasektori osapoolte koostöö on üksnes formaalne või selle sisuline kirjeldus puudub või sihtrühma sisuline kaasamine puudub. Projektiks vajalik osapool, kriitiline kompetents, juhtimiskorraldus või organisatsiooniline võimekus puudub või ei ole tõendatud. Projekti ei ole olemasoleval

13

kujul võimalik usutavalt ellu viia või tulemuste jätkusuutlikkust ja skaleerimist tagada.

3.5. Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus määruse § 4 lõigetes 5 ja 6 sätestatud horisontaalsete põhimõtete saavutamisse (edaspidi „Projekti panus horisontaalsetesse näitajatesse“) Osakaal koondhindest: 5%

Kriteeriumis hinnatakse projektis arendatava lahenduse potentsiaalset panust määruse § 4 lõigetes 5 ja 6 nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja näitajatesse. Selleks on taotlusvormis toodud kuus näitajat. Punktides 1–4 nimetatud näitajatesse panustamine on vähemalt 3 punkti saamise eelduseks ning punktides 5–6 nimetatud näitajatesse panustamine eristab hindeid 3, 4 ja 5. Taotleja märgib taotlusvormis kõigi kuue näitaja kohta „jah“ või „ei“ ning iga „jah“ vastuse korral selgitab lühidalt ja konkreetselt, milles lahenduse potentsiaalne panus vastavasse näitajasse seisneb. Hindamiskomisjon arvestab kriteeriumi hinde määramisel „jah“ ja „ei“ vastuste kombinatsiooni ning hindab „jah“ vastuste juurde esitatud selgituste põhjendatust.

Hinne kujuneb „jah“ ja „ei“ vastuste kombinatsiooni ning „jah“ vastuste põhjendatuse põhjal. Vähemalt 3 punkti saamiseks peavad punktides 1–4 nimetatud näitajate vastused olema „jah“ ja lahenduse potentsiaalne panus neisse piisavalt põhjendatud. Punktides 5–6 nimetatud näitajate vastused eristavad hindeid 3, 4 ja 5.

Kui ühe või enama punktides 1–4 nimetatud näitaja kohta on märgitud „ei“ või vähemalt ühe „jah“ vastuse põhjenduses esineb oluline puudus, ei saa kriteeriumile anda kõrgemat hinnet kui 2.

Hinne 1 antakse juhul, kui kõigi punktides 1–4 nimetatud näitajate kohta on märgitud „ei“, hindamiseks vajalik teave puudub või „jah“ vastuse sisuline põhjendus puudub või sellest ilmneb, et lahendusel puudub sisuline seos vastava näitajaga.

Hindamisküsimused 1. Kas projektis arendatav lahendus panustab potentsiaalselt hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdikusse? 2. Kas projektis arendatav lahendus panustab potentsiaalselt soolise võrdõiguslikkuse

indeksisse? 3. Kas projektis arendatav lahendus panustab potentsiaalselt suure hoolduskoormusega (20

ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaalu vähendamisse? 4. Kas projektis arendatav lahendus panustab potentsiaalselt ligipääsetavuse näitajasse? 5. Kas projektis arendatav lahendus panustab potentsiaalselt rahulolusse kohaliku

omavalitsuse teenustega? 6. Kas projektis arendatav lahendus panustab potentsiaalselt avalike digiteenustega

rahulolusse eraisikute seas?

Hinnete tõlgendused

Hinne Hinde tõlgendus

5 – suurepärane Taotleja on märkinud „jah“ kõigi punktides 1–6 nimetatud näitajate kohta. Lahenduse potentsiaalne panus kõigisse kuude näitajasse on selgelt ja veenvalt põhjendatud. Puudusi ei esine.

14

4 – väga hea Taotleja on märkinud „jah“ punktides 1–4 nimetatud näitajate ning vähemalt ühe punktides 5–6 nimetatud näitaja kohta. Lahenduse potentsiaalne panus kõigisse „jah“ vastusega näitajatesse on selgelt ja põhjendatult kirjeldatud. Põhjendustes esineb üksikuid väikeseid puudusi, mis ei sea lahenduse potentsiaalset panust kahtluse alla.

3 – hea Taotleja on märkinud „jah“ kõigi punktides 1–4 nimetatud näitajate kohta, kuid punktides 5–6 nimetatud näitajate kohta on märgitud „ei“. Lahenduse potentsiaalne panus punktides 1–4 nimetatud näitajatesse on üldiselt selgelt ja piisavalt põhjendatud. Põhjendustes esineb mitu väikest või üks mõõdukas puudus, kuid lahenduse potentsiaalne panus on siiski tuvastatav ja sisuliselt põhjendatud.

2 – rahuldav Taotleja on märkinud „ei“ ühe või enama punktides 1–4 nimetatud näitaja kohta või vähemalt ühe „jah“ vastuse põhjenduses esineb oluline puudus. „Jah“ vastuse korral ei ole lahenduse potentsiaalne panus vastavasse näitajasse piisavalt selgelt või põhjendatult kirjeldatud.

1 – puudulik Taotleja on märkinud „ei“ kõigi punktides 1– 4 nimetatud näitajate kohta või ei ole esitanud hindamiseks vajalikku teavet. Hinne 1 kohaldub ka juhul, kui „jah“ vastuse sisuline põhjendus puudub või esitatud selgitusest ilmneb, et lahendusel puudub sisuline seos vastava näitajaga.

4. Koondhinde kujunemine ja paremusjärjestus

Paremusjärjestuse metoodika eristab esmalt lävendi kontrolli ja seejärel koondhinde arvutamist. Lävendit mitte ületanud taotlusi pingeritta ei arvata.

1. Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi konsensuslikult andes igale valikukriteeriumile hinde skaalal 1–5 ning põhjendades iga hinnet.

2. Kui taotlus saab mõne valikukriteeriumi puhul hinde 2 või vähem või kui valikukriteeriumidele antud hinnete summa jääb alla 15, siis taotlus rahuldamisele ei kuulu. Määruse § 21 lõikes 6 nimetatud koondhinde all mõistetakse käesolevas punktis valikukriteeriumidele antud hinnete summat.

3. Punktis 2 sätestatud lävendi ületanud taotluse kaalutud koondhinne arvutatakse, korrutades iga valikukriteeriumi hinde määruse § 21 lõikes 2 sätestatud osakaaluga ning liites saadud tulemused. 4. Taotlused reastatakse pingeritta kaalutud koondhinnete põhjal alates suurima koondhinde saanud taotlusest.

15

5. Võrdse koondhinde korral eelistatakse taotlust, mille kriteeriumi 3.2 „Projekti põhjendatus“ hinne on kõrgem. Kui ka see hinne on võrdne, eelistatakse taotlust, mille kriteeriumi 3.4 „Elluviimise suutlikkus“ hinne on kõrgem. Kui taotlused on ka pärast nimetatud kriteeriumide võrdlemist võrdsed, otsustab komisjon võrdse tulemusega taotluste omavahelise järjestuse hääletamise teel. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.