XX.11.2026
Jäätmeseaduse muutmise seaduse (riikidevahelise jäätmeveo määruse (EL) 2024/1157 rakendamine) eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (edaspidi määrus (EL) 2024/1157), tõhus rakendamine Eestis, sätestades selleks vajalikud riigisisesed pädevused, menetlusnormid, järelevalvekorralduse ja elektroonilise andmevahetuse lahendused.
Määruse (EL) 2024/1157 eesmärk on tugevdada jäätmesaadetiste kontrolli ja nõuete täitmise tagamist, parandada elektroonilist andmevahetust ning tõhustada liikmesriikide koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamisel ja avastamisel. Samuti toetab määrus Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke ning aitab tagada jäätmete keskkonnaohutu käitlemise kogu jäätmesaadetise veo kestel.
Eelnõuga ajakohastatakse viiteid Euroopa Liidu jäätmesaadetisi käsitlevale õigusraamistikule, määratakse määruse rakendamiseks vajalikud pädevad asutused ja kontaktpunktid, täpsustatakse järelevalve- ning koostöökorraldust ning täpsustatakse määrusest (EL) 2024/1157 tuleneva Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi (digitaalne andmesaadetiste infosüsteem – DIWASS) riigisisest korraldust. Samuti korrastatakse jäätmeseaduse ülesehitust ning tunnistatakse kehtetuks sätted, mis dubleerivad vahetult kohaldatavat Euroopa Liidu õigust või sisaldavad viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EÜ) nr 1013/2006. Muudatused on peamiselt täpsustavat ja rakenduslikku laadi ega muuda jäätmeseaduses sätestatud jäätmekäitluse üldpõhimõtteid.
Avaliku sektori jaoks väljendub mõju riikidevahelise jäätmeveo menetluste, järelevalve ja asutustevahelise koostöö tõhustumises ning jäätmesaadetiste paremas jälgitavuses, mis aitab ennetada ja avastada ebaseaduslikke jäätmesaadetisi. Ettevõtjate jaoks kaasnevad määruse (EL) 2024/1157 rakendamisega muudatused eelkõige andmete esitamise ja dokumentide haldamisega, mis viiakse üle Euroopa Liidu ühisesse elektroonilisse andmevahetussüsteemi. Elektrooniline andmevahetus vähendab senise paber- ja dokumendipõhise asjaajamisega seotud halduskoormust ning võimaldab andmeid esitada ja menetleda ühtses süsteemis. Eelnõuga ei kehtestata ettevõtjatele määrusest (EL) 2024/1157 sõltumatuid uusi aruandlus- ega teabe esitamise kohustusi. Ettevõtjatele lisanduvad kohustused tulenevad vahetult Euroopa Liidu määrusest ning eelnõuga luuakse nende riigisiseseks rakendamiseks vajalik õiguslik raamistik. Seetõttu ei kaasne eelnõuga riigisisesest regulatiivsest valikust tulenevat halduskoormuse suurenemist. Menetluste digitaliseerimine vähendab dokumentide esitamise ja haldamisega seotud senist halduskoormust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason (
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud sama ministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1157. Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, sisaldab see nõudeid teatud riigisiseste mehhanismide loomiseks, et määrust terviklikult rakendada.
Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseaduse redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 12.05.2026, 33.
Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega mõne muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78).
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada määruse (EL) 2024/1157 rakendamine.
Eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157 nõuetekohane rakendamine Eestis. Määruse eesmärk on kaitsta keskkonda ja inimeste tervist jäätmesaadetiste võimaliku kahjuliku mõju eest, tõhustada ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamist ja kontrolli ning tagada jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine. Samuti toetab määrus üleminekut ringmajandusele ja kliimaneutraalsusele, hõlbustades Euroopa Liidus jäätmete suunamist korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ning piirates jäätmete väljavedu kolmandatesse riikidesse, kus nende keskkonnahoidlik käitlemine ei ole tagatud.
Määruse rakendamiseks Eestis ajakohastatakse eelnõuga jäätmeseaduse viited Euroopa Liidu õigusele, määratakse kindlaks pädev asutus, kontaktisikute määramise eest vastutavad asutused ning määruse täitmise tagamise alase koostöö eest vastutav asutus, täpsustatakse riikliku järelevalve pädevust ning luuakse riigisisene õiguslik alus elektroonilise andmevahetuse korraldamiseks. Samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis dubleerivad vahetult kohaldatava määruse nõudeid.
Seni on jäätmete riikidevahelist vedu reguleerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006 ning jäätmeseaduse 9. peatükk. Jäätmeseadus sätestab muu hulgas riikidevahelise jäätmeveo üldised nõuded, pädeva asutuse, kontrollikavade koostamise, eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetluse, veoloa kontrollimise ning jäätmesaadetistega seotud teabe ja dokumentide esitamise. Pädev asutus on Keskkonnaamet ning riiklikku järelevalvet teevad oma pädevuse piires Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet. Eestis toimub eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlus Keskkonnaameti kaudu ning veoluba taotletakse ja saatedokumendid esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu esitatakse ka määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 18 kohaste jäätmesaadetiste saatedokumente. Seega toimub osa jäätmesaadetistega seotud andmevahetusest Eestis juba elektrooniliselt. Uue määruse rakendumisel viiakse senine riigisisene korraldus kooskõlla kogu Euroopa Liitu hõlmava elektroonilise andmevahetuse süsteemiga ning ajakohastatakse pädevusi, koostöökorraldust ja järelevalvet puudutavad sätted. Seaduseelnõu väljatöötamiseks ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu puudutab ELi õiguse rakendamist (HÕNTE § 1 lg 2 p 2).
Määrus (EL) 2024/1157 on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 lõige 2). Euroopa Kohus on märkinud, et liikmesriigil ei ole lubatud ELi määrust üle võtta selle sätete riigisisesesse õigusesse ümberkirjutamise teel (vt 7. veebruari 1973. a otsus kohtuasjas C-39/72, komisjon vs. Itaalia, p 17; 2. veebruari 1977. a otsus kohtuasjas C-50/76, Amsterdam Bulb BV vs. Produktschap voor siergewassen, p 7). Mõnel juhul võib olla määruse rakendamiseks vaja võtta vastu riigisiseseid õigusakte, et määrata kindlaks ELi õigust kohaldavad liikmesriigi institutsioonid, liikmesriigi õigusega sobivad sanktsioonid ELi määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest jms. Sellisel juhul ei tohi ELi määrust rakendav liikmesriigi õigus olla ELi õigusega vastuolus ja riigisisese õigusakti sisu peab vastama ELi määruses sätestatud volitusnormi ulatusele (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-14-08, p 34, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 28.06.2023.a otsus 5-23-2, p 67).
Jäätmesaadetiste määruse esialgne mõjuhinnang avaldati 11. märtsil 2020 ja selle kohta oli võimalik esitada tagasisidet kuni 8. aprillini 2020. Tagasisidet saadi 81 sidusrühmalt, sealhulgas liikmesriikide pädevatelt asutustelt.
Koostati sidusrühmade kaasamise strateegia, mis avaldati 7. mail 2020. Strateegia nägi ette mitu konsultatsioonitegevust, sealhulgas avaliku konsultatsiooni ning sihtrühmadega tehtavad intervjuud ja küsitlused. Avalik konsultatsioon algas 7. mail 2020 ja lõppes 30. juulil 2020. Avaliku konsultatsiooni käigus saadi kokku 295 vastust.
Lisaks tehti liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega 11 intervjuud. 23.–24. septembril 2020 toimus töötuba ligikaudu 90 osalejaga, et kaasata aktiivselt liikmesriikide pädevaid asutusi ja sidusrühmi.
Euroopa Komisjon avaldas 2021. aastal jäätmesaadetiste määruse mõjuhinnangu1, mille käigus analüüsiti jäätmesaadetistega seotud keskkonna-, majandus- ja haldusprobleeme ning hinnati erinevaid regulatiivseid lahendusi. Mõjuhinnangus nimetati peamiste probleemidena ebaseaduslike jäätmesaadetiste suurt osakaalu, liikmesriikide erinevat järelevalvepraktikat, jäätmesaadetiste vähest jälgitavust, ebapiisavat elektroonilist andmevahetust ning olukordi, kus Euroopa Liidust eksporditud jäätmeid ei käidelda kolmandates riikides keskkonnahoidlikult. Samuti hinnati vajadust tugevdada jäätmete ringlussevõttu Euroopa Liidus ja vähendada väärtuslike teiseste toorainete väljavedu liidust.
Mõjuhindamise ja konsultatsioonide käigus kaasati liikmesriike, ettevõtjaid, jäätmekäitlejaid, sadamaid, tolliasutusi, keskkonnaorganisatsioone ja teisi sidusrühmi. Avalike konsultatsioonide käigus toetati üldiselt vajadust tugevdada jäätmesaadetiste kontrolli, vähendada ebaseaduslikke vedusid ning minna üle ühtsele elektroonilisele andmevahetusele. Eraldi rõhutati vajadust parandada liikmesriikide koostööd ja järelevalveasutuste võimalusi riskipõhiseks kontrolliks. Samuti peeti oluliseks, et Euroopa Liidu jäätmeid käideldaks võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidus, et toetada ringmajandust ja suurendada kvaliteetse teisese toorme kättesaadavust Euroopa tööstusele.
Aastatel 2021–2024 peeti Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis määruse üle ulatuslikke läbirääkimisi. Keskseteks teemadeks olid eelkõige plastijäätmete eksport OECD-välistesse riikidesse, elektroonilise andmevahetuse süsteemi rakendamine, jäätmete ekspordi kontroll kolmandatesse riikidesse ning liikmesriikide määruse täitmise tagamise alane koostöö. Samuti arutati põhjalikult jäätmete ekspordi ja Euroopa Liidu strateegilise ressursisõltumatuse seoseid, sealhulgas vajadust hoida rohkem teisest toorainet Euroopa Liidu ringmajanduses. Määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 30. aprillil 2024 ja see jõustus 20 päeva pärast avaldamist.
Määrusest (EL) 2024/1157 tulenevaid muudatusi Eestis arutati huvigruppidega Euroopa Liidu läbirääkimiste käigus Eesti seisukohtade kujundamisel. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056, eelnõu kohta kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2022. aasta istungil2. Eesti seisukohad määruse (EL) 2024/1157 kohta on esitatud seletuskirjas „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, milles käsitletakse jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 eelnõu kohta“3. Seletuskiri on kättesaadav Riigikogu dokumentide infosüsteemist.
Kokkuvõttes toetas Eesti määruse (EL) 2024/1157 üldisi eesmärke tugevdada ringmajandust, suurendada teisese toorme kasutamist ning vähendada jäätmete keskkonna- ja tervisemõju kogu jäätmesaadetise veo ja käitlemise vältel. Eesti rõhutas, et riikidevaheline jäätmevedu on oluline osa Euroopa Liidu siseturust ja ringmajandusest, kuna kõikidel liikmesriikidel, sealhulgas Eestil, ei ole tehnilist ega majanduslikku võimekust kõiki jäätmeliike kohapeal käidelda. Seetõttu tuleb tagada võimalus suunata jäätmeid ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks teistesse liikmesriikidesse.
Eesti toetas ettepanekut lihtsustada Euroopa Liidu siseseid jäätmesaadetisi, eelkõige elektroonilise andmevahetuse süsteemi loomist ja menetluste digiteerimist. Eesti leidis, et kogu ELi hõlmav elektrooniline andmevahetus vähendab ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, parandab andmete kvaliteeti ja jälgitavust ning lihtsustab järelevalvet ja liikmesriikide koostööd.
Mis puudutab jäätmete eksporti, siis toetas Eesti rangemate nõuete kehtestamist OECD-välistesse riikidesse suunatud jäätmesaadetistele ja põhimõtet, et Euroopa Liit ei tohiks eksportida probleemseid jäätmeid riikidesse, kus puudub piisav võimekus neid keskkonnahoidlikult käidelda. Eesti pidas oluliseks auditisüsteemi loomist kolmandates riikides asuvate jäätmekäitluskohtade kontrollimiseks ning toetas meetmeid, mis aitavad vältida jäätmete eksportimist kasutatud kaupade või näilise korduskasutuse varjus.
Eesti toetas tugevamat koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste tõkestamisel ja ELi tasandi jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühma loomist.
Lisaks rõhutas Eesti, et jäätmesaadetiste määruse muudatused peavad toetama Euroopa Liidu strateegilist eesmärki suurendada teisese toorme kasutamist ja vähendada sõltuvust imporditavast esmasest toormest, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainetest. Eesti tõi välja, et kvaliteetsete jäätmete ringlussevõtt Euroopa Liidus aitab tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet, vähendada CO2-heidet ning toetada kliimaneutraalsuse saavutamist.
Eelnõu kohase seadusega tunnistatakse kehtetuks senised sätted, mis dubleerivad vahetult kohaldatava määruse (EL) 2024/1157 nõudeid. Samas säilitatakse riigisisesed sätted ulatuses, mis on vajalik pädevuste määramiseks, järelevalve korraldamiseks ja elektroonilise andmevahetuse rakendamiseks.
Oluline osa muudatustest puudutab üleminekut täielikult elektroonilisele andmevahetusele Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Muudatustega viiakse jäätmesaadetiste menetlus kooskõlla määruse (EL) 2024/1157 artikliga 27, mille kohaselt tuleb jäätmesaadetistega seotud andmed, dokumendid ja pädevate asutuste otsused esitada ning vahetada elektrooniliselt Euroopa Komisjoni loodud keskse süsteemi või sellega koostalitlusvõimelise riikliku süsteemi kaudu. Selleks tunnistatakse kehtetuks senised paberdokumentide esitamise nõuded. Edaspidi esitatakse ja vahetatakse jäätmesaadetistega seotud dokumente ja andmeid elektrooniliselt Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi ning keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
Samuti ajakohastatakse jäätmesaadetiste dokumentide kontrollimise regulatsiooni. Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis käsitlesid veolubade ja saatelehtede kaasaskandmist.
Määruse (EL) 2024/1157 artiklid 64–66 kohustavad liikmesriike looma mehhanismid riigisiseseks ja piiriüleseks koostööks ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamisel ja avastamisel. Selleks määratakse Keskkonnaamet riiklikuks kontaktpunktiks ning sätestatakse tema ülesanne korraldada koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja järelevalveasutustega.
Elektroonilist andmevahetust rakendatakse etapi kaupa. Eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlusega seotud elektrooniline süsteem rakendub alates 21. maist 2026 ning üldiste teavitamisnõuetega seotud lisa VII saatedokumendi elektroonilinesüsteem alates 1. jaanuarist 2027.
Määrusest (EL) 2024/1157 tulenevaid mõjusid, sealhulgas elektroonilise andmevahetuse tagamisega seotud mõjusid, on käsitletud käesoleva seletuskirja mõjude peatükis.
2.1. Määruse (EL) 2024/1157 ülevaade
Määruse (EL) 2024/1157 eesmärk on kaitsta keskkonda ja inimeste tervist jäätmesaadetiste võimaliku kahjuliku mõju eest, vähendada ebaseaduslikke jäätmesaadetisi, parandada jäätmevoogude jälgitavust ning tagada jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine. Määrus asendab senise määruse (EÜ) nr 1013/2006 ning ajakohastab ja tugevdab jäätmesaadetiste korraldust, järelevalvet ja liikmesriikidevahelist koostööd.
Oluline muudatus on üleminek elektroonilisele andmevahetusele Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Elektrooniline andmevahetus parandab teabe kättesaadavust ja jäätmesaadetiste jälgitavust, lihtsustab menetlusi ning toetab liikmesriikidevahelist koostööd ja riskipõhist järelevalvet. Eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlusega seotud elektrooniline andmevahetus rakendub alates 21. maist 2026 ning üldiste teavitamisnõuetega jäätmesaadetiste andmevahetus alates 1. jaanuarist 2027.
Määrus tugevdab ka ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamist ja avastamist. Selleks tõhustatakse liikmesriikide pädevate asutuste ja kontrolliasutuste koostööd ning luuakse Euroopa Liidu tasandil jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühm, mis toetab teabe ja parimate tavade vahetamist ning piiriülest koostööd.
Samuti karmistatakse jäätmete liidust väljaveo nõudeid, et vältida jäätmete eksportimist riikidesse ja käitluskohtadesse, kus nende keskkonnahoidlik käitlemine ei ole tagatud. Muu hulgas nähakse ette rangemad nõuded OECD-välistesse riikidesse suunatud jäätmesaadetistele, piiratakse plastijäätmete eksporti ning kehtestatakse eksportijatele kohustus tagada määruses sätestatud juhtudel sihtriigis asuvate jäätmekäitluskohtade sõltumatu auditeerimine.
Määrus toetab ühtlasi jäätmehierarhia ning läheduse ja iseseisvuse põhimõtete rakendamist. Teise liikmesriiki kõrvaldamiseks ette nähtud jäätmesaadetised on lubatud üksnes piiratud juhtudel ning eelistada tuleb jäätmete taaskasutamist. Rangemad ekspordi- ja kontrollinõuded aitavad hoida väärtuslikke teiseseid toormeid Euroopa Liidu ringluses, suurendada ringlussevõttu ning toetada Euroopa Liidu ringmajanduse ja ressursijulgeoleku eesmärke.
Muudatused aitavad parandada ka jäätmevoogude läbipaistvust ja jälgitavust ning tagada, et Euroopa Liidust eksporditud jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikult ja kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnanõuetega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse jäätmeseadust, teise paragrahviga reguleeritakse seaduse jõustumise aega.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse jäätmeseadust (JäätS).
JäätSi § 231 lõike 1 punkt 4
Paragrahvi 231 lõike 1 punkti 4 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile. Kehtiva määruse (EÜ) nr 1013/2006 asemel viidatakse määrusele (EL) 2024/1157, millega tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1013/2006 kehtetuks.
Muudatuse eesmärk on tagada jäätmeseaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega.
JäätSi § 108 lõige 1
Paragrahvi 108 lõike 1 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile. Kehtiva määruse (EÜ) nr 1013/2006 asemel viidatakse määrusele (EL) 2024/1157, millega tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1013/2006 kehtetuks.
Lõikes 1 sätestatakse, et jäätmete riikidevaheline vedu toimub kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ja määruses (EL) 2024/1157 sätestatud korras. Nimetatud määrus reguleerib jäätmete sisse-, välja- ja läbivedu Euroopa Liidus ning Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel, sätestades muu hulgas teavitamis-, nõusoleku-, kontrolli- ja andmevahetuse nõuded.
Muudatus on vajalik, et viia jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu uue määrusega ja tagada õigusselgus.
JäätSi § 108 lõige 2
Paragrahvi 108 lõike 2 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile ning säte seotakse vahetult määruses (EL) 2024/1157 ja Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingus ette nähtud nõusolekumenetlusega.
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 5 lõike 1 kohaselt esitab teavitaja artikli 4 lõigetes 1–3 nimetatud jäätmesaadetise kavandamisel eelneva kirjaliku teavituse kõigile asjaomastele pädevatele asutustele. Määruse artikli 9 kohaselt otsustavad siht-, lähte- ja transiidikoha pädevad asutused jäätmesaadetisega nõustumise üle. Määruse süsteem põhineb seega asjaomaste pädevate asutuste nõusolekutel. Sarnane põhimõte tuleneb Baseli konventsiooni artiklist 6. Konventsiooni kohaselt toimub sellega hõlmatud ohtlike ja muude jäätmete piiriülene vedu eelneva teavitamise ja nõusoleku alusel. Artikli 6 lõike 2 kohaselt teatab impordiriik kirjalikult, kas ta nõustub veoga tingimustega või tingimusteta, keeldub veost või nõuab lisateavet. Seega võimaldab lõike 1 üldine sõnastus hõlmata nii määruse (EL) 2024/1157 kui ka Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingu, eelkõige Baseli konventsiooni alusel antavat nõusolekut.
Lõikes 2 ei loetleta enam eraldi ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid. See ei tähenda ohtlike jäätmete ega muude seni hõlmatud jäätmete väljajätmist. Vastupidi, nende saadetiste ring, mille suhtes eelnev nõusolek on nõutav, tuleneb vahetult määrusest (EL) 2024/1157 või kohaldatavast välislepingust. Määruse artikli 4 lõike 2 punkt d näeb sõnaselgelt ette eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetluse ohtlikeks liigitatud jäätmete taaskasutamiseks toimuvale veole. Lisaks hõlmab sama menetlus muid artikli 4 lõigetes 1–3 nimetatud jäätmesaadetisi.
Muudatus on vajalik, et viia jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu uue määrusega ja tagada õigusselgus.
JäätSi § 1081 lõige 1
Paragrahvi 108¹ lõike 1 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile ning täpsustatakse kontrollikavade koostamise õiguslikku alust, viidates määruse (EL) 2024/1157 artiklile 62, mis käsitleb liikmesriikide kohustust koostada riskipõhiseid kontrollikavasid jäätmesaadetiste kontrollimiseks.
JäätSi § 1082
Eelnõuga lisatakse seadusesse § 108², millega määratakse Keskkonnaamet määruse (EL) 2024/1157 kohaseks pädevaks asutuseks. Tegemist on kehtiva regulatsiooni üleviimisega eraldi paragrahvi ja sätte ajakohastamisega seoses Euroopa Liidu uue määruse jõustumisega. Varem sisaldus pädeva asutuse määratlus jäätmeseaduse § 110 lõikes 2, mille kohaselt oli Keskkonnaamet määruse (EÜ) nr 1013/2006 mõistes pädev asutus. Kuna nimetatud määrus tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrusega (EL) 2024/1157, on vaja ajakohastada viide uuele määrusele ning tõsta pädeva asutuse üldine regulatsioon süsteemselt eraldi paragrahvi.
Keskkonnaamet jätkab pädeva asutusena seniste riikidevahelise jäätmeveoga seotud põhiülesannete täitmist, sealhulgas eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetluste läbiviimist ning koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Seega ei kaasne §-ga 108² Keskkonnaametile uut pädeva asutuse rolli. Määrusest (EL) 2024/1157 tulenevad täiendavad täitmise tagamise alase koostöö ülesanded sätestatakse eraldi §-s 108⁴.
Muudatusega parandatakse seaduse ülesehitust ja õigusselgust. Pädeva asutuse regulatsioon koondatakse üldsättena riikidevahelise jäätmeveo peatüki algusesse, mitte üksnes eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust käsitleva paragrahvi juurde.
JäätSi § 1083
Eelnõuga lisatakse seadusesse § 108³, millega nähakse ette määruse (EL) nr 2024/1157 artiklis 76 nimetatud kontaktisikute määramine. Kontaktisikud määravad vastavalt oma pädevusvaldkonnale Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet.
Kontaktisikute määramise kohustus ei ole uus, vaid see sisaldus ka määruses (EÜ) nr 1013/2006. Kontaktisikute määramine toimub ka praegu asutusesiseselt. Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet määravad kontaktisikud oma teenistujate hulgast ning vastav ülesanne nähakse ette teenistuja tööjuhendis.
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 76 kohaselt peavad liikmesriigid määrama ühe või mitu kontaktisikut, kelle ülesanne on teavitada ja nõustada määruse rakendamise kohta päringuid esitavaid isikuid ja ettevõtjaid. Tegemist ei ole üksnes asutusesisese töökorralduse küsimusega, vaid määrusest tuleneva eraldiseisva kohustusega, mille eesmärk on tagada ettevõtjatele ja teistele isikutele ligipääs pädevale nõule ja teabele.
Eelnõu ei nimeta ega saa nimetada seaduses konkreetseid füüsilisi isikuid. Määruse põhjendusest 66 nähtub, et liikmesriigid peavad määrama kontaktisikud ning teavitama neist komisjoni, kes teeb vastava teabe avalikult kättesaadavaks. Samuti näeb põhjendus 66 ette, et liikmesriigid määravad kindlaks asutuse või asutused, kes vastutavad määruse rakendamisega seotud koostööülesannete täitmise eest. Sellest nähtub määruse üldine lähenemine, mille kohaselt ei piisa üksnes füüsiliste isikute faktilisest määramisest, vaid liikmesriigil tuleb kindlaks määrata ka asutused, kes vastutavad vastavate ülesannete täitmise eest, ja kellel on õigus kontaktisik määrata.
Määruse artikli 76 eesmärk on tagada, et ettevõtjatel ja teistel isikutel oleks võimalik saada nõu ja teavet määruse rakendamise kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks peab olema selge, millise Eesti asutuse poole isik üldse pöörduda saab. Seega sätte eesmärk on määrata kindlaks asutused, kes vastutavad määrusest tuleneva kontaktisiku funktsiooni täitmise ning kontaktisikute määramise eest. Kui seaduses puuduks regulatsioon kontaktisikute määramise eest vastutava asutuse kohta, ei oleks õigusaktist võimalik tuvastada, kas kontaktisikud määrab Kliimaministeerium, Keskkonnaamet või mõni muu riigiasutus. Samuti puuduks selge riigisisene alus, mille kaudu siduda määrusest tulenev kontaktisikute määramise kohustus konkreetse pädeva asutusega.
Kliimaministeerium määrab kontaktisikud oma pädevusse kuuluvates jäätmesaadetiste valdkonna õigusloome, õigusaktide tõlgendamise, rakenduspoliitika kujundamise ning Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega tehtava koostöö küsimustes. Keskkonnaamet määrab kontaktisikud määruse praktilise rakendamise, jäätmesaadetiste menetlemise ja ettevõtjate nõustamise ning Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega tehtava koostöö küsimustes.
Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet määravad oma teenistujate hulgast ühe või mitu kontaktisikut, kes täidavad määruse (EL) 2024/1157 artiklis 76 sätestatud ülesandeid. Vastav ülesanne nähakse ette teenistuja tööjuhendis.
Kontaktisiku määramisega kaasneb tema nime ja tööalaste kontaktandmete avalikustamine. Määratud kontaktisikute andmed edastatakse Euroopa Komisjonile, kes avaldab need oma veebilehel. Komisjonile esitatakse kontaktisiku nimi ning tööalased kontaktandmed, sealhulgas asutuse nimi ja aadress, kontaktisiku e-posti aadress ja telefoninumber. Andmete Euroopa Komisjonile edastamise ja komisjoni poolt avalikustamise õiguslik alus tuleneb vahetult määrusest (EL) 2024/1157.
Kontaktisiku nimi ja tööalased kontaktandmed avaldatakse ka asjaomase asutuse veebilehel, et ettevõtjatel ja teistel isikutel oleks võimalik artiklis 76 sätestatud teavitamise ja nõustamise eesmärgil kontaktisikuga ühendust võtta. Näiteks on Keskkonnaameti jäätmete riikidevahelise veo kontaktisiku andmed avaldatud Keskkonnaameti veebilehel. Avalikustatakse üksnes kontaktisiku tööülesannete täitmisega seotud andmed, mitte tema eraelulised kontaktandmed. Kontaktisiku vahetumise korral tagab asjaomane asutus kontaktandmete ajakohastamise ning muudatusest Euroopa Komisjoni teavitamise.
JäätSi § 1084
Eelnõuga lisatakse seadusesse § 108⁴, millega määratakse Keskkonnaamet määruse (EL) 2024/1157 artikli 65 kohase täitmise tagamise alase koostöö eest vastutavaks asutuseks ning artikli 61 lõikes 1 nimetatud füüsiliste kontrollidega seotud kontaktpunktiks. Samuti sätestatakse, et Keskkonnaameti alaliste töötajate hulgast valitakse määruse artikli 66 lõikes 2 sätestatud jäätmesaadetiste täitmise tagamise rühma esindajad.
Keskkonnaameti määramine täitmise tagamise alase koostöö eest vastutavaks asutuseks ja kontaktpunktiks ei ole uus nõue. Ka kehtiv määrus (EÜ) nr 1013/2006 näeb ette liikmesriikide koostöö ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamisel ja avastamisel ning neid ülesandeid on Eestis juba täitnud Keskkonnaamet. Keskkonnaamet teeb juba praegu jäätmesaadetiste järelevalve valdkonnas piiriülest koostööd teiste riikide pädevate asutuste ja järelevalveasutustega, sealhulgas toimub praktiline koostöö IMPELi võrgustiku kaudu. Muudatusega ajakohastatakse riigisisest regulatsiooni kooskõlas määrusega (EL) 2024/1157 ja sätestatakse Keskkonnaameti roll seaduses sõnaselgelt.
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 65 kohaselt peavad liikmesriigid tegema kahe- ja mitmepoolset koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja avastamiseks, vahetama teavet ning määrama kontaktpunktid füüsiliste kontrollidega seotud koostööks. Kontaktpunkti ülesanne on koordineerida koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ning asjaomaste järelevalveasutustega, sealhulgas vahetada kontrollitulemusi ja riskihinnanguid.
Uue nõudena näeb määruse (EL) 2024/1157 artikkel 66 ette, et luuakse jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühm. Rühm koondab liikmesriikide esindajad, et tugevdada praktilist koostööd, vahetada kogemusi, kujundada ühiseid lähenemisviise ja toetada määruse ühetaolist rakendamist Euroopa Liidus. Käesoleva sättega nähakse ette, et Eesti esindajad nimetatakse Keskkonnaameti alaliste töötajate hulgast.
Seega Keskkonnaamet jätkab valdavalt juba praegu täidetavate riikidevaheliste jäätmesaadetiste järelevalve- ja koostööülesannete täitmist, kuid uus määrus täpsustab ja tugevdab nende ülesannete täitmise raamistikku. Uueks elemendiks on eelkõige osalemine määruse artikli 66 alusel loodavas Euroopa Liidu tasandi jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühmas. Praktikas on piiriülene täitmise tagamise alane koostöö toiminud ka seni, muu hulgas IMPELi võrgustiku kaudu, kuid uus määrus loob selle kõrval õigusaktis selgelt sätestatud ELi tasandi koostööstruktuuri.
Keskkonnaameti määramine nimetatud ülesannete täitjaks on põhjendatud, kuna amet teostab juba praegu riikidevaheliste jäätmesaadetiste üle järelevalvet ning teeb koostööd teiste riikide pädevate asutuste ja järelevalveasutustega ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamisel ja avastamisel. Muudatus tugevdab Eesti osalemist Euroopa Liidu üleses täitmise tagamise koostöös ning aitab parandada ebaseaduslike jäätmesaadetiste avastamise ja tõkestamise võimekust.
JäätSi § 110
Kuna §-s 110 viiakse regulatsioon kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157 ning täpsustatakse veoloa seost Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse kohase eelneva teavitamise ja nõusoleku menetlusega, sõnastatakse paragrahv tervikuna ümber.
Paragrahvi regulatiivne eesmärk ei muutu – jätkuvalt reguleeritakse nende piiriüleste jäätmesaadetiste suhtes antavat pädeva asutuse nõusolekut, mille puhul on kohaldatava Euroopa Liidu õiguse või välislepingu kohaselt nõutav eelnev nõusolek. Kehtiv § 110 ei nimeta eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust sõnaselgelt, vaid määratleb veoloa dokumendina, mis annab õiguse selles sättes nimetatud jäätmeid üle riigipiiri vedada. Veoloa sisuline alus tulenes juba siis kehtinud määruse (EÜ) nr 1013/2006 eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlusest. Uue sõnastusega tuuakse see seos jäätmeseaduses selgelt esile ning veoloa mõiste ja sellega veetavad jäätmed seotakse vahetult selle menetluse käigus pädeva asutuse antava kirjaliku nõusolekuga.
Paragrahvi pealkiri „Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba“ asendatakse pealkirjaga „Eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlus“. Kehtiv pealkiri lähtub eelkõige jäätmeliikidest, tõstes esile ohtlikud ja välislepinguga reguleeritavad jäätmed. Määruse (EL) 2024/1157 ülesehitus lähtub seevastu menetlusest ja määrab artiklis 4 kindlaks jäätmesaadetised, mille suhtes kohaldatakse eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust. Menetlus hõlmab muu hulgas ohtlikke jäätmeid, mis on artikli 4 lõike 2 punktis d sõnaselgelt nimetatud, kuid ei piirdu nendega. Menetlust kohaldatakse näiteks ka kõigile kõrvaldamiseks määratud jäätmetele ning teatavatele muudele taaskasutamiseks määratud jäätmetele ja jäätmesegudele. Seetõttu kirjeldab menetlusest lähtuv pealkiri paragrahvi reguleerimisala täpsemalt kui üksikute jäätmeliikide nimetamine.
Lõikes 1 sätestatakse, et Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingu või määruse (EL) 2024/1157 kohases eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetluses annab §-s 108² nimetatud pädev asutus jäätmesaadetisele nõusoleku.
Tegemist ei ole uue menetlusega, vaid säte seotakse vahetult määruses (EL) 2024/1157 ja Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingus ette nähtud nõusolekumenetlusega. Määruse (EL) 2024/1157 artikli 5 lõike 1 kohaselt esitab teavitaja artikli 4 lõigetes 1–3 nimetatud jäätmesaadetise kavandamisel eelneva kirjaliku teavituse kõigile asjaomastele pädevatele asutustele. Määruse artikli 9 kohaselt otsustavad siht-, lähte- ja transiidikoha pädevad asutused jäätmesaadetisega nõustumise üle. Määruse süsteem põhineb seega asjaomaste pädevate asutuste nõusolekutel. Sarnane põhimõte tuleneb Baseli konventsiooni artiklist 6. Konventsiooni kohaselt toimub sellega hõlmatud ohtlike ja muude jäätmete piiriülene vedu eelneva teavitamise ja nõusoleku alusel. Artikli 6 lõike 2 kohaselt teatab impordiriik kirjalikult, kas ta nõustub veoga tingimustega või tingimusteta, keeldub veost või nõuab lisateavet. Seega võimaldab lõike 1 üldine sõnastus hõlmata nii määruse (EL) 2024/1157 kui ka Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingu, eelkõige Baseli konventsiooni alusel antavat nõusolekut. Uus sõnastus kajastab seega täpsemalt ka veoloa tegelikku õiguslikku alust. Kehtiv § 110 nimetab veoluba, kuid ei kirjelda sõnaselgelt selle aluseks olevat eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust. Uue lõikega tuuakse see seos jäätmeseaduses selgelt välja.
Lõikes 1 ei loetleta enam eraldi ohtlikke jäätmeid, välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid ega määruses nimetatud jäätmeid. See ei tähenda ohtlike jäätmete ega muude seni hõlmatud jäätmete väljajätmist. Vastupidi, nende saadetiste ring, mille suhtes eelnev nõusolek on nõutav, tuleneb vahetult määrusest (EL) 2024/1157 või kohaldatavast välislepingust. Määruse artikli 4 lõike 2 punkt d näeb sõnaselgelt ette eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetluse ohtlikeks liigitatud jäätmete taaskasutamiseks toimuvale veole. Lisaks hõlmab sama menetlus muid artikli 4 lõigetes 1–3 nimetatud jäätmesaadetisi.
Viide Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingule säilitatakse iseseisva õigusliku alusena. Määruse 2024/1157 artikli 79 lõike 1 kohaselt muudetakse määruse lisasid Baseli konventsiooni muudatuste arvestamiseks eraldi. Seetõttu võimaldab välislepingu viide § 110 kohaldada ka juhul, kui Eesti suhtes siduv Baseli konventsiooni või selle lisade muudatus mõjutab nõusolekumenetluse kohaldamisala, kuid seda ei ole veel määruses 2024/1157 kajastatud.
Lõikes 2 täpsustatakse veoloa mõistet. Sellega säilitatakse jäätmeseaduses senine ja praktikas kasutatav mõiste „veoluba“, kuid täpsustatakse selle seos määruse ja välislepingu kohase nõusolekumenetlusega. Veoluba ei ole määruses või välislepingus ette nähtud nõusolekumenetlusele lisanduv eraldiseisev riigisisene luba, vaid jäätmeseaduses kasutatav nimetus Eesti pädeva asutuse kirjalikule nõusolekule.
Veoloa mõistet ei seota lõikes 2 üksnes määruse (EL) 2024/1157 artikli 9 alusel antava nõusolekuga, sest veoloa mõiste peab hõlmama ka Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingu alusel antavat kirjalikku nõusolekut. Viide lõikele 1 võimaldab mõlemad juhud hõlmata ühe mõistega.
Pädevat asutust ei sätestata enam eraldi lõikes, vaid §-s 108² nimetatud pädevale asutusele viidatakse otse lõikes 1. Sellega välditakse pädeva asutuse määramise regulatsiooni kordamist.
Kehtiva paragrahvi lõige 3, mille kohaselt taotletakse veoluba ning koostatakse ja edastatakse saatedokumendid keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu uues §-i 110 sõnastuses ei säilitata. Muudatus on vajalik, kuna määruse (EL) 2024/1157 artiklis 27 nähakse ette jäätmesaadetistega seotud teabe ja dokumentide elektrooniline esitamine ning vahetamine artiklis 27 sätestatud elektroonilise süsteemi kaudu. Seetõttu koondatakse elektroonilise andmevahetuse rakendamist käsitlevad sätted jäätmeseaduse §-sse 115, mis reguleerib jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveoga seotud dokumentide ja andmete esitamise korda. See väldib regulatsiooni killustamist ning tagab kooskõla vahetult kohaldatava määrusega (EL) 2024/1157.
JäätSi § 113 lõige 1
JäätSi § 113 lõike 1 muudatusega asendatakse tekstiosa „veoloa ärakiri“ tekstiosaga „veoluba“. Muudatuse eesmärk on ajakohastada sätte sõnastust ning viia see kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157 ja elektroonilise andmevahetuse põhimõtetega. Kuna määruse kohaselt esitatakse ja vahetatakse jäätmesaadetistega seotud dokumente Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu, ei ole enam põhjendatud nõuda üksnes veoloa ärakirja kaasaskandmist. Sätte sõnastus võimaldab kasutada nii elektroonilist kui ka vajaduse korral väljatrükitud veoluba ning tagab parema kooskõla määruses sätestatud dokumentide elektroonilise haldamise põhimõttega. Muudatus ei muuda veoloa olemasolu kohustust ega järelevalve sisu.
JäätSi § 114
Paragrahv 114 tunnistatakse kehtetuks, et viia jäätmeseadus kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157 ja eemaldada riigisisesest regulatsioonist sätted, mis dubleerivad vahetult kohaldatava Euroopa Liidu õiguse nõudeid.
Määruse (EL) 2024/1157 artiklis 20 sätestatud teabe ja dokumentide säilitamise kohustused kohalduvad nende adressaatidele vahetult. Kehtetuks tunnistamine ei tähenda varem kogutud dokumentide kustutamist ega vabasta nende säilitamisest muul kohalduval õiguslikul alusel.
Kehtiva § 114 kohaselt peab Keskkonnaamet arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente.
Määruse (EL) 2024/1157 jõustumisega ei ole sellise eraldiseisva riigisisese säilitamiskohustuse sätestamine enam vajalik. Määruse artikli 20 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud pädeva asutuse kohustus säilitada teavitatud ja ebaseaduslike jäätmesaadetistega seotud teavet ja dokumente. Need kohustused kohalduvad Keskkonnaametile pädeva asutusena vahetult ning nende kordamine jäätmeseaduses ei ole vajalik.
Muudatus lihtsustab Keskkonnaameti dokumendihaldust eelkõige nende dokumentide puhul, mida vahetatakse elektroonilise andmevahetuse süsteemi kaudu, kuna nende kohta ei ole enam vaja pidada jäätmeseaduse alusel eraldi veolubade arvestust ega säilitada veoloa ja selle aluseks olevate dokumentide ärakirju. Säilitamiskohustus siiski ei kao. Elektroonilise andmevahetuse süsteemi kaudu vahetatud dokumendid säilivad süsteemis ning muud säilitamisele kuuluvad dokumendid Keskkonnaameti tavapärases dokumendihalduses. Seega väheneb dubleeriv dokumentide säilitamine, kuid Keskkonnaametile ei lisandu uusi säilitamiskohustusi.
JäätSi § 1141
Paragrahv 114¹ tunnistatakse kehtetuks, et viia jäätmeseadus kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157 ja eemaldada riigisisesest regulatsioonist sätted, mis dubleerivad vahetult kohaldatava Euroopa Liidu õiguse nõudeid.
Kehtiv § 114¹ reguleerib selliste riikidevaheliste jäätmesaadetiste kohta teabe esitamist, mille suhtes ei kohaldata eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust. Paragrahv kohustab jäätmesaadetise saatmist korraldavat isikut koostama vähemalt üks päev enne saadetise lähetamist määruse VII lisa kohase saatedokumendi keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ning esitama pärast jäätmete jõudmist käitluskohta vastuvõtja kinnitatud saatedokumendi. Samuti kohustab säte Eestis asuvat jäätmesaadetise vastuvõtjat esitama kinnitatud saatedokumendi keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist käitluskohta.
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 kohaselt esitatakse ja vahetatakse jäätmesaadetistega seotud teavitusi, nõusolekuid, määruse VII lisa kohaseid saatedokumente ning muud teavet Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Määrus reguleerib üksikasjalikult nii andmete esitamise, kinnitamise, kättesaadavuse kui ka elektroonilise andmevahetuse korra, mistõttu ei ole neid nõudeid vaja riigisiseses seaduses korrata.
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/1290, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157 rakenduseeskirjad seoses nõuetega, mis on vajalikud jäätmesaadetistega seotud teabe ja dokumentide elektroonilise esitamise ja vahetamise kesksüsteemi ja muude süsteemide või tarkvara koostalitlusvõime tagamiseks, ning seoses muude tehniliste ja korralduslike nõuetega, mis on vajalikud teabe ja dokumentide sellise elektroonilise esitamise ja vahetamise praktiliseks rakendamiseks, kohaselt teavitab liikmesriigi pädev asutus Euroopa Komisjoni kasutatavast tehnilisest liidest. Rakendusmääruse (EL) 2025/1290 ning Euroopa Komisjoni 27. märtsi 2026. aasta otsuse4 kohaselt jätkub Eestis määruse VII lisa kohaste jäätmesaadetiste andmete ja saatedokumentide esitamine kuni 2026. aasta 31. detsembrini keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Pärast Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi API-liidestuse kasutuselevõttu ja Euroopa Komisjoni teavitamist esitatakse andmed nimetatud kesksüsteemi kaudu.
Alates 1. jaanuarist 2027, esitatakse määruse VII lisa kohased jäätmesaadetiste andmed täielikult määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 alusel Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Muutub üksnes andmete esitamise tehniline korraldus ja riigisisesest õigusest eemaldatakse Euroopa Liidu määrust dubleerivad sätted. Alates 1. jaanuarist 2027 toimub VII lisa saatedokumentide esitamine § 115 lõigete 2 ja 3 alusel Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemis.
JäätSi § 115
Paragrahvi 115 reguleerimisala ei muudeta. Paragrahv reguleerib kehtivas õiguses jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo korda ning selle raames kasutatavaid dokumente. Eelnõuga jääb reguleerimisala samaks, kuid paragrahvi regulatsioon viiakse kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157, mille järgi dokumentide kasutamine on lahutamatult seotud nende elektroonilise esitamise ja vahetamisega (art 27 lg 1). Kuna muudatused puudutavad paragrahvi pealkirja ja kõiki kehtivaid lõikeid ning kehtetu lõike 2 asemele lisatakse uus regulatsioon, antakse selguse ja ülevaatlikkuse huvides kogu § 115 tekst uuesti. Kehtiv paragrahv reguleerib jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vorme ning tagatisrahaga hõlmatud pakendijäätmete sisseveole kohaldatavatele nõuetele. Muudatusega ajakohastatakse jäätmete sisse-, välja- ja läbiveol kasutatavate dokumentide regulatsiooni ning sätestatakse määruse (EL) 2024/1157 artiklist 27 tulenevalt nende dokumentide ja andmete elektroonilise esitamise ja vahetamise kord.
Muudatus on seotud § 110 lõike 3 ja § 114¹ kehtetuks tunnistamisega. Senine elektroonilise andmevahetuse regulatsioon paikneb jäätmeseaduses erinevates sätetes sõltuvalt jäätmesaadetise liigist ja kohaldatavast menetlusest. Kehtiva § 110 lõike 3 kohaselt taotletakse veoluba ning koostatakse ja edastatakse saatedokumendid keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, § 114¹ reguleerib aga selliste jäätmesaadetiste kohta andmete esitamist, mille suhtes eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust ei kohaldata. Määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 kohaselt toimub jäätmesaadetistega seotud andmete ja dokumentide esitamine edaspidi ühtsetel alustel Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu või artikli 27 lõikes 4 nimetatud koostalitlusvõimelise süsteemi või tarkvara vahendusel. Seetõttu koondatakse elektroonilise andmevahetuse üldine regulatsioon §‑i 115, mille lõige 2 sätestab teabe ja dokumentide elektroonilise esitamise ja vahetamise üldkorra ning lõige 3 täpsustab selle korra kohaldamist juhul, kui kasutatakse määruse artikli 27 lõikes 4 nimetatud süsteemi või tarkvara. Selline lahendus on põhjendatud, kuna § 115 on jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveoga seotud menetluslikke nõudeid reguleeriv keskne säte. Muudatus tagab regulatsiooni parema süsteemsuse, väldib samalaadsete nõuete paiknemist erinevates sätetes ning võimaldab kehtetuks tunnistada määrust dubleerivad sätted §‑s 110 ja §‑s 114¹. Paragrahvides 110 ja 114¹ praegu paiknevate elektroonilise esitamise sätete asendamine §-s 115 sätestatud üldise korraga ei muuda samuti § 115 reguleerimisala. Kõik nimetatud sätted käsitlevad jäätmete riikidevahelise veo menetluses kasutatavate dokumentide ja andmete esitamist. Muudatusega paigutatakse sama menetluse elektroonilist teabe- ja dokumendivahetust käsitlev regulatsioon süsteemselt §-sse 115 ning viiakse see vastavusse määruse (EL) 2024/1157 artikliga 27.
Paragrahvi pealkirja täpsustatakse, kuna määrus (EL) 2024/1157 seob jäätmete sisse-, välja- ja läbiveol kasutatavad dokumendid ja neis sisalduvad andmed nende elektroonilise esitamise ja vahetamisega. Määruse artikli 27 lõike 1 kohaselt tuleb selles nimetatud jäätmesaadetistega seotud teave ja dokumendid esitada ja neid vahetada elektrooniliselt. Seetõttu kuulub dokumentide ja andmete elektroonilise esitamise ja vahetamise kord sama reguleerimisala alla nagu §-s 115 juba reguleeritud jäätmete sisse-, välja- ja läbiveol kasutatavad dokumendid. Paragrahvi pealkirja täpsustamine kajastab seda seost ega tähenda paragrahvi reguleerimisala muutmist.
Paragrahvi lõikes 1 ajakohastatakse viidet Euroopa Liidu õigusaktile. Kehtiva viite asemel määrusele (EÜ) nr 1013/2006 viidatakse määrusele (EL) 2024/1157. Samuti täpsustatakse, millistes määruse lisades on sätestatud jäätmete sisse-, välja- ja läbiveol kasutatavad dokumendid ning neis esitatavad andmed ja dokumendid. Määruse IA lisas on sätestatud teavitamisdokument, IB lisas saatedokument, II lisas eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetluses esitatav teave ja dokumendid ning VII lisas määruse artikli 18 kohaste saadetistega kaasas olevas dokumendis esitatavad andmed. Viited lisadele võimaldavad üheselt kindlaks teha, kus on sätestatud asjaomased dokumendid ja andmekoosseisud.
Paragrahvi lõikes 2 täpsustatakse määruse (EL) 2024/1157 artiklis 27 sätestatud elektroonilise andmevahetuse rakendamist Eestis. Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 lõikes 1 nimetatud teave ja dokumendid esitatakse ja neid vahetatakse sama määruse artikli 27 lõike 3 alusel Euroopa Komisjoni hallatava kesksüsteemi kaudu. Määruse artikli 27 lõike 1 kohaselt hõlmab elektrooniline esitamine ja vahetamine nii eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlusega seotud teavet ja dokumente, sealhulgas artiklite 5 ja 13 kohaseid teavitusi, kui ka artikli 18 üldnõuete kohaldamisalasse kuuluvate saadetistega seotud teavet ja dokumente. Lõikega 2 ei looda uut jäätmesaadetiste menetlust ega uusi teabe või dokumentide esitamise kohustusi, vaid sätestatakse määruse artiklist 27 tulenev elektrooniline esitamis- ja vahetamisviis § 115 reguleerimisalasse kuuluvate jäätmete sisse-, välja- ja läbiveoga seotud dokumentide ja andmete jaoks. Seetõttu ei muuda lõike 2 lisamine § 115 reguleerimisala, vaid ajakohastab sama reguleerimisala piires dokumentide ja andmete esitamise korda vastavalt uuele vahetult kohaldatavale EL-i regulatsioonile.
Lõige 3 täpsustab lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmist juhul, kui teabe ja dokumentide esitamiseks ja vahetamiseks kasutatakse määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 lõikes 4 nimetatud süsteemi või tarkvara. Lõike 2 kohaselt toimub määruse artikli 27 lõikes 1 nimetatud teabe ja dokumentide esitamine ja vahetamine Euroopa Komisjoni hallatava kesksüsteemi kaudu. See ei tähenda siiski, et jäätmeveos osaleja peab teabe ja dokumendid alati ise vahetult Euroopa Komisjoni kesksüsteemi graafilisse kasutajaliidesesse sisestama. Määruse artikli 27 lõige 4 võimaldab liikmesriigil kasutada teabe ja dokumentide esitamiseks ja vahetamiseks oma süsteemi või tarkvara. Selline süsteem või tarkvara peab olema Euroopa Komisjoni hallatava kesksüsteemiga koostalitlusvõimeline, seda tuleb hallata kooskõlas komisjoni rakendusaktides sätestatud nõuete ja reeglitega ning see peab võimaldama teabe ja dokumentide reaalajas vahetamist kesksüsteemi kaudu. Sellise lahenduse kasutamisel esitab jäätmeveos osaleja teabe ja dokumendid süsteemi või tarkvara vahendusel ning süsteem või tarkvara vahetab neid Euroopa Komisjoni kesksüsteemiga. Seega ei pea kasutaja samu andmeid ja dokumente eraldi Euroopa Komisjoni kesksüsteemi graafilisse kasutajaliidesesse sisestama.
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/1290 on sätestatud, kuidas määratakse kindlaks kesksüsteemile juurdepääsu viis. Rakendusmääruse artikli 4 kohaselt teatab pädev asutus komisjonile, millisel viisil tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad jäätmeveos osalejad kesksüsteemile juurde pääsevad, ning artikli 5 lõike 1 kohaselt kasutavad asjaomased kasutajad deklaratsioonis märgitud juurdepääsuviisi. Seega ei anna lõige 3 jäätmeveos osalejale õigust valida, kas esitada teave vahetult Euroopa Komisjoni kesksüsteemi graafilise kasutajaliidese või määruse artikli 27 lõike 4 kohase süsteemi või tarkvara kaudu.
Kui kasutajatele nähakse ette juurdepääs kohaliku süsteemi kaudu, kasutatakse kuni kohaliku süsteemi koostalitlusvõime testide eduka lõpuleviimiseni Euroopa Komisjoni kesksüsteemi graafilist kasutajaliidest. Pärast testide edukat lõpuleviimist toimub juurdepääs rakendusmääruse artikli 11 lõikes 11 sätestatud tähtpäevast kohaliku süsteemi kaudu. Sellega tagatakse, et üleminek kohalikule süsteemile toimub alles pärast selle nõuetekohase toimimise ja kesksüsteemiga koostalitlusvõime kontrollimist.
Eestis ei ole praegu kasutusel määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 lõike 4 nõuetele vastavat kohalikku süsteemi või tarkvara. Eesti on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/1290 kohaselt teatanud Euroopa Komisjoni hallatava kesksüsteemi kasutamisest. Seetõttu ei nähta eelnõuga ette ühegi Eesti infosüsteemi liidestamist kesksüsteemiga ega määrata kindlaks selleks kasutatavat infosüsteemi.
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 27 lõige 4 võimaldab liikmesriigil siiski kasutada ka kesksüsteemiga koostalitlusvõimelist süsteemi või tarkvara. Lõige 3 arvestab selle vahetult kohaldatavast määrusest tuleneva võimalusega, ilma et sellega otsustataks konkreetse süsteemi kasutuselevõtmine või antaks Keskkonnaametile õigus infosüsteemi määrata. Kui tulevikus otsustatakse selline süsteem või tarkvara kasutusele võtta, tuleb hinnata selleks vajalikke tehnilisi ja õiguslikke tingimusi, sealhulgas valitud süsteemi regulatsiooni muutmise vajadust, ning järgida komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/1290 sätestatud nõudeid.
Paragrahvi lõikes 4 (senine lg 3) ajakohastatakse viidet Euroopa Liidu õigusaktile. Sisuliselt säilib kehtiv regulatsioon, mille kohaselt kohaldatakse Eestis tagatisrahaga hõlmatud pakendijäätmete sisseveol määruse (EL) 2024/1157 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, kui jäätmesaadetise kogus ületab neli kilogrammi.
JäätSi § 119 lõige 6
JäätSi § 119 lõike 6 muudatusega täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti järelevalvepädevust riikidevahelise jäätmeveo korral. Muudatuse kohaselt teeb Maksu- ja Tolliamet lisaks Keskkonnaametile järelevalvet käesoleva seaduse §-des 108, 110, 113 ja 115 sätestatud nõuete täitmise üle oma pädevuse piires ja vastavalt vajadusele.
Kehtiva jäätmeseaduse § 119 lõike 6 kohaselt teeb Maksu- ja Tolliamet lisaks Keskkonnaametile riiklikku järelevalvet §-des 108 ja 113 sätestatud nõuete täitmise üle. Seega ei ole Maksu- ja Tolliameti järelevalvepädevus riikidevaheliste jäätmesaadetiste valdkonnas uus. Eelnõuga säilitatakse senine järelevalvepädevus §-de 108 ja 113 üle ning laiendatakse seda §-des 110 ja 115 sätestatud nõuetele.
Muudatusega ei panda Maksu- ja Tolliametile kohustust korraldada eraldiseisvaid või regulaarseid jäätmesaadetiste kontrolle ega muudeta MTA senist kontrollikorraldust. Muudatuse eesmärk ei ole anda Maksu- ja Tolliametile jäätmesaadetiste valdkonnas iseseisvat põhilist järelevalveülesannet, vaid luua selge õiguslik alus järelevalve teostamiseks olukordades, kus amet puutub jäätmesaadetistega kokku oma tavapärase tollikontrolli käigus. Maksu- ja Tolliametil on olemas vajalikud volitused ja praktiline võimekus kontrollida piiriüleseid kaubavooge, sealhulgas tuvastada võimalikke jäätmesaadetisi tolliprotseduuride käigus ning edastada teave või rakendada seadusest tulenevaid meetmeid.
Järelevalvepädevuse laiendamine §-dele 110 ja 115 on seotud eelkõige sellega, et need sätted reguleerivad riikidevahelise jäätmeveo loa ning jäätmete sisse-, välja- ja läbiveoga seotud dokumentide ja andmete esitamist. Tegemist on nõuetega, mille täitmist võib olla vajalik kontrollida ka Maksu- ja Tolliameti tavapärase tollikontrolli käigus. Muudatusega viiakse Maksu- ja Tolliameti seaduses sätestatud järelevalvepädevus kooskõlla nende ülesannetega, mida amet saab piiriüleste kaubavoogude kontrollimisel praktiliselt täita.
Riikidevaheliste jäätmesaadetiste valdkonna põhiline järelevalveasutus on jätkuvalt Keskkonnaamet, kes menetleb jäätmesaadetistega seotud juhtumeid ning korraldab valdkondlikku järelevalvet. Muudatus ei too kaasa Maksu- ja Tolliametile olulist täiendavat halduskoormust, vaid võimaldab senisest selgemalt kasutada ameti olemasolevaid kontrollipädevusi ning toetab määrusest (EL) 2024/1157 tulenevat riskipõhist kontrolli ja ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamist ning avastamist.
Paragrahv 108 sätestab jäätmete riikidevahelise veo üldnõuded ning näeb ette, et jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas välislepingute ja määrusega (EL) 2024/1157. Maksu- ja Tolliameti pädevus võimaldab piiriületusel kontrollida, kas jäätmesaadetis vastab Euroopa Liidu ja rahvusvahelistele nõuetele ning kas tegemist võib olla ebaseadusliku jäätmesaadetisega.
Paragrahv 110 reguleerib eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust (veoluba). Maksu- ja Tolliameti järelevalvepädevus võimaldab kontrollida, kas jäätmesaadetise veoks on olemas nõutav veoluba ning kas jäätmesaadetis vastab selles sätestatud tingimustele.
Paragrahv 113 sätestab nõude, et piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise jäätmeveoga tegeleval jäätmevedajal peab olema keskkonnakaitseluba. Maksu- ja Tolliamet saab piiriületusel kontrollida, kas vedajal on õigus jäätmeid vedada ning kas tal on keskkonnakaitseluba.
Paragrahv 115 reguleerib jäätmesaadetiste dokumentide vorme, dokumentide esitamise korda ja elektroonilist andmevahetust Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemi kaudu. Maksu- ja Tolliameti järelevalvepädevus võimaldab kontrollida jäätmesaadetistega seotud dokumentide ja elektrooniliste andmete olemasolu ning nende vastavust määruse (EL) 2024/1157 nõuetele, sealhulgas Euroopa Liidu andmevahetuse kesksüsteemis esitatud andmete olemasolu ja korrektsust.
Muudatus tugevdab Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste avastamisel ja tõkestamisel ning toetab määrusest (EL) 2024/1157 tulenevate kontrolli- ja täitmise tagamise kohustuste rakendamist. Samuti aitab see tagada tõhusama riskipõhise järelevalve ning vähendada ebaseadusliku jäätmeveo riski Euroopa Liidu välispiiril ja liikmesriikidevahelises jäätmeveos.
JäätSi § 1196 lõike 1 punkt 4
Paragrahvi 119⁶ lõike 1 punkti 4 muudatusega ajakohastatakse viide Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile. Kehtiva määruse (EÜ) nr 1013/2006 asemel viidatakse määrusele (EL) 2024/1157, millega tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1013/2006 kehtetuks.
Muudatuse eesmärk on tagada jäätmeseaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega ning võimaldada jätkuvalt teha järelevalve eesmärgil audiitorkontrolli määruse (EL) 2024/1157 kohaselt jäätmesaadetiste kohta kogutud andmete ja teabe üle. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega asendatakse viide kehtetuks tunnistatavale määrusele viitega uuele vahetult kohaldatavale Euroopa Liidu õigusaktile.
3. Seaduse jõustumine
Eelnõu on kavandatud jõustuma järgmisel päeval selle Riigi Teatajas avaldamist.
Valitud jõustumisaeg on vajalik, kuna seaduse muutmise aluseks olev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1157 (mis käsitleb jäätmesaadetisi ja millega tunnistatakse kehtetuks senine määrus (EÜ) nr 1013/2006) on Euroopa Liidu tasandil juba jõustunud ja seda kohaldatakse üldjuhul alates 21. maist 2026.
Siseriiklike rakendusnormide jõustumise edasilükkamisel jääksid jäätmeseaduses kehtima senisele määrusele (EÜ) nr 1013/2006 tuginevad viited ja menetlusnormid, mis ei vasta enam täielikult määruse (EL) 2024/1157 regulatsioonile. Kuigi määrus on vahetult kohaldatav ning jäätmesaadetistega seotud teabe ja dokumentide esitamisel tuleb lähtuda selles sätestatud nõuetest, ei kajastaks jäätmeseadus kehtivat Euroopa Liidu õiguslikku raamistikku. Selline olukord vähendaks siseriikliku õiguse selgust ja järjepidevust ning eeldaks seaduse kohaldajatelt aegunud sätete ja vahetult kohaldatava Euroopa Liidu õiguse omavahelise suhte täiendavat hindamist.
Muudatuste viivitamatu jõustumine kõrvaldab nimetatud puudused ning tagab jäätmeseaduse kooskõla määrusega (EL) 2024/1157. Kavandatavad muudatused on valdavalt kehtiva regulatsiooni ajakohastavad ja täpsustavad muudatused ega too kaasa selliseid täiendavaid õiguslikke, korralduslikke ega tehnilisi ümberkorraldusi, mille rakendamiseks oleks vajalik täiendav üleminekuaeg.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus on kasutatud kehtivas õiguses kasutusel olevaid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on koostatud määruse (EL) 2024/1157 rakendamiseks. Elektroonilist andmevahetust käsitlevate muudatuste puhul arvestatakse ka komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/1290. Riigisiseste sätetega määratakse vajalikud pädevused ja korralduslikud lahendused, muutmata ELi määrustest tulenevate kohustuste sisu ja kohaldamisaega.
6. Seaduse mõju
Eelnõu peamised muudatused puudutavad riikidevahelise jäätmeveo pädeva asutuse ja kontaktisikute määramist, järelevalvepädevuse ja täitmise tagamise alase koostöö täpsustamist, eelneva kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetluse ajakohastamist ning jäätmesaadetistega seotud dokumentide ja andmete elektroonilise esitamise ja vahetamise korraldamist. Samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis dubleerivad vahetult kohaldatava Euroopa Liidu määruse nõudeid või ei ole enam vajalikud.
Muudatused on valdavalt rakenduslikku ja täpsustavat laadi ning nendega luuakse vajalik riigisisene õiguslik raamistik määruse (EL) 2024/1157 rakendamiseks. Asutuste senine pädevusjaotus jääb üldjoontes samaks ning ettevõtjatele ei kehtestata määrusest sõltumatuid uusi aruandlus- ega teabe esitamise kohustusi. Suurim praktiline mõju kaasneb määrusest vahetult tuleneva elektroonilise andmevahetuse kohustuse rakendamisega.
Muudatuste peamised sihtrühmad on riikidevahelise jäätmeveoga tegelevad ettevõtjad, sealhulgas jäätmesaadetiste korraldajad, jäätmevedajad, vahendajad, jäätmekäitlejad ja jäätmete vastuvõtjad, ning kolm riigiasutust: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Maksu- ja Tolliamet.
6.1. Mõju majandusele ja ettevõtjate tegevusele
Riikidevahelise jäätmeveoga puutub aastas kokku keskmiselt 50 ettevõtet. Ettevõtjate jaoks seisneb peamine muudatus üleminekus Euroopa Liidu ühisele elektroonilisele andmevahetusele, mille tulemusena muutub jäätmesaadetistega seotud dokumentide ja andmete esitamise ning vahetamise kord. Mõju ulatus ja sagedus sõltuvad ettevõtja tegevuse mahust ning senisest töökorraldusest. Suurem mõju avaldub ettevõtjatele, kes korraldavad jäätmesaadetisi regulaarselt ja koostavad ühe teavituse alusel mitu veodokumenti.
Üleminekuperioodil võib ettevõtjate halduskoormus ajutiselt suureneda, kuna tuleb kohandada tööprotsesse, juhendada töötajaid ning tutvuda uue elektroonilise menetlusega. Euroopa Liidu keskse elektroonilise andmevahetuse süsteemi DIWASS kasutamine ei eelda ettevõtjalt oma infosüsteemi arendamist.
Kavandatav keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS liidestamine DIWASSiga rakendusliidese (API) kaudu võimaldab ettevõtjatel jätkata jäätmesaadetistega seotud taotluste ja saatedokumentide koostamist KOTKASes ning edastada andmed DIWASSi automaatselt. See vähendab vajadust sisestada samu andmeid mitmesse infosüsteemi ja dokumente käsitsi ühest süsteemist teise üle kanda. Samuti võimaldab liidestus säilitada KOTKASes olemasolevad automaatkontrollid ja hoiatused, mis aitavad ennetada sisestusvigu ning nõuetele mittevastavaid vedusid. Liidese kaudu on võimalik KOTKASesse tagasi tuua ka DIWASSis veo käigus lisanduvad andmed, sealhulgas jäätmete kättesaamise ja käitlemise kinnitused.
Pikemas perspektiivis võib elektrooniline andmevahetus vähendada ettevõtjate halduskoormust eelkõige dokumentide elektroonilise esitamise, andmete korduskasutamise ja käsitsi tehtavate toimingute vähenemise kaudu. Samuti lihtsustub teabevahetus pädevate asutustega ning paraneb võimalus jälgida dokumentide ja menetluste olekut. Määruses ette nähtud dokumenteerimiskohustused säilivad, kuid nende täitmine võib muutuda lihtsamaks ja kiiremaks.
Elektrooniline andmevahetus toetab ka jäätmevoogude ja teisese toorme liikumise läbipaistvust Euroopa Liidus ning võib aidata parandada ausat konkurentsi, vähendades võimalusi ebaseaduslikeks jäätmesaadetisteks ja nõuete täitmisest kõrvalehoidmiseks.
Halduskoormuse vähenemise tegelik ulatus sõltub DIWASSi toimivusest, KOTKASega liidestamise rakendamisest ning ettevõtjate tegevuse mahust. Täpset ajasäästu ja halduskoormuse vähenemist ei ole praegu võimalik hinnata.
6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele
Avaliku sektori jaoks mõjutavad muudatused eelkõige riikidevahelise jäätmeveo menetlemist, järelevalvepädevuse täpsustamist, elektroonilise andmevahetuse korraldamist ning asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd.
Riigiasutustest avaldub suurim mõju Keskkonnaameti töökorraldusele. Keskkonnaamet jätkab riikidevahelise jäätmeveo pädeva asutusena, täites jäätmesaadetiste menetlemise ja ettevõtjate nõustamise ülesandeid ning tehes koostööd Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Lisaks osaleb Keskkonnaamet määruses (EL) 2024/1157 ette nähtud täitmise tagamise alases koostöös. Keskkonnaameti töökoormus suureneb eelkõige elektroonilise andmevahetuse rakendamise alguses, kui tuleb kohandada seniseid menetlusi, koolitada töötajaid ja nõustada ettevõtjaid DIWASSi kasutamisel. Täiendav ajutine töökoormus ja arenduskulud kaasnevad KOTKASi arendamise ning DIWASSiga API-liidese loomise ja kasutuselevõtuga. Töökoormust võivad suurendada ka süsteemi tehnilised probleemid ning vajadus tagada menetluste järjepidevus elektroonilise andmevahetuse tõrgete korral. Pärast liidese kasutuselevõttu võib automaatne andmevahetus vähendada käsitsi tehtavaid ja dubleerivaid toiminguid, lihtsustada dokumentide haldamist ning kiirendada menetlusi. Samuti paraneb ülevaade kavandatavatest ja toimuvatest jäätmesaadetistest, mis võimaldab tõhusamalt tuvastada võimalikke nõuetele mittevastavusi ning suunata järelevalvet suurema riskiga jäätmesaadetistele. Liidestus lihtsustab ka teabevahetust teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Töökoormuse vähenemise ulatus sõltub süsteemide toimivusest ning täpset tööaja kokkuhoidu ei ole praegu võimalik hinnata.
Mõju Kliimaministeeriumi töökorraldusele ja töökoormusele on vähene. Ministeerium määrab oma pädevusvaldkonnas kontaktisikud ning jätkab jäätmesaadetiste valdkonna õigusloome, õigusaktide tõlgendamise, rakenduspoliitika kujundamise ning Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega tehtava koostöö korraldamist. Kontaktisikute määramine ei kujuta endast sisuliselt uut ülesannet ning muudatustega ei kaasne ministeeriumile täiendavat püsivat töökoormust.
Mõju Maksu- ja Tolliameti töökorraldusele ja töökoormusele on piiratud. Eelnõuga täpsustatakse ameti järelevalvepädevust, kuid jäätmesaadetiste kontrollimine toimub jätkuvalt riskipõhiselt tavapärase tollijärelevalve raames. Muudatustega ei panda ametile kohustust korraldada eraldiseisvaid või regulaarseid jäätmesaadetiste kontrolle väljaspool tema senist pädevust ja kontrolliprotsesse. Elektroonilisele andmevahetusele üleminekul tuleb tagada Maksu- ja Tolliametile juurdepääs kontrollimiseks vajalikele dokumentidele ja andmetele, kuid sellega ei kaasne kohustust teha DIWASSis regulaarseid kontrolle. Seetõttu ei ole ette näha ameti töökoormuse olulist suurenemist.
Kohalike omavalitsuste töökorraldusele muudatused mõju ei avalda.
6.3. Elektroonilise andmevahetuse rakendamisega seotud riskid
Elektroonilise andmevahetuse rakendamise peamised tehnilised riskid on seotud Euroopa Komisjoni hallatava keskse elektroonilise andmevahetuse süsteemi DIWASS toimimise ning keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS ja DIWASSi vahelise liidese arendamise ja kasutuselevõtuga.
DIWASSi tehnilised tõrked või puudused võivad takistada määruses (EL) 2024/1157 ette nähtud dokumentide ja andmete õigeaegset esitamist ning vahetamist, põhjustades viivitusi jäätmesaadetiste menetlemisel ning suurendades ettevõtjate ja Keskkonnaameti töökoormust. KOTKAS–DIWASSi liidese arendamise viibimine või tehnilised probleemid võivad omakorda piirata automaatset andmevahetust ning suurendada vajadust teha toiminguid käsitsi või kasutada paralleelselt kahte infosüsteemi.
Riskide maandamiseks teeb Keskkonnaamet koostööd Euroopa Komisjoni ja infosüsteemide arendajatega, osaleb lahenduste testimises ning nõustab ettevõtjaid elektroonilise andmevahetuse kasutamisel. DIWASSi kasutajatele on kättesaadav ka Euroopa Komisjoni tehniline tugi. Süsteemi tõrgete korral lähtutakse määruses (EL) 2024/1157 ja selle rakendusaktides ette nähtud nõuetest ning kohaldatavatest varulahendustest.
Elektroonilise andmevahetuse sujuv rakendamine ja eeldatav halduskoormuse vähenemine sõltuvad nii DIWASSi töökindlusest kui ka KOTKAS–DIWASSi liidese nõuetekohasest toimimisest.
6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Elu- ja looduskeskkonnale võib avalduda kaudne positiivne mõju, kuna elektrooniline andmevahetus parandab jäätmesaadetiste jälgitavust, andmete kvaliteeti ja teabe kättesaadavust. See toetab tõhusamat järelevalvet ning ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamist ja avastamist, aidates vähendada nõuetele mittevastava jäätmeveo ja jäätmekäitlusega seotud keskkonnariske. Mõju tuleneb peamiselt määruse (EL) 2024/1157 rakendamisest, milleks eelnõuga luuakse vajalik riigisisene õiguslik raamistik.
6.5. Muud mõjuvaldkonnad
Eelnõukohasel seadusel ei ole eeldatavalt olulist mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule ega sotsiaalvaldkonnale.
6.6. Mõju olulisus
Eelnõuga kavandatavate riigisiseste muudatuste mõju on valdavalt vähene, kuna need täpsustavad olemasolevat pädevusjaotust ja määruse rakendamise korraldust ega kehtesta ettevõtjatele täiendavaid riigisiseseid aruandlus- või teabe esitamise kohustusi.
Määrusest (EL) 2024/1157 tuleneva elektroonilise andmevahetuse rakendamise mõju on eeldatavalt keskmine. Kuigi mõjutatud ettevõtjate arv on suhteliselt väike, puudutab muudatus kõiki jäätmesaadetistega seotud dokumentide ja andmete esitamise ning vahetamise toiminguid. Mõju avaldub sagedamini ettevõtjatele, kes korraldavad jäätmesaadetisi regulaarselt.
Kõige suurem mõju avaldub ettevõtjatele ja Keskkonnaametile üleminekuperioodil, mil tuleb kohandada tööprotsesse, võtta kasutusele uus elektrooniline süsteem ning lahendada võimalikke tehnilisi ja korralduslikke probleeme. Pikemas perspektiivis võib elektrooniline andmevahetus ja infosüsteemide liidestamine vähendada töö- ja halduskoormust ning parandada menetluste ja järelevalve tõhusust. Mõju tegelik ulatus sõltub süsteemide toimivusest ja liidestuse rakendamisest.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud
Määruse (EL) 2024/1157 rakendamiseks tuleb tagada jäätmesaadetistega seotud dokumentide ja andmete elektrooniline esitamine ning vahetamine Euroopa Liidu ühise elektroonilise andmevahetuse süsteemi kaudu. Eestis kasutatakse esialgu Euroopa Komisjoni hallatavat elektroonilise andmevahetuse kesksüsteemi DIWASS.
Ettevõtjate ja Keskkonnaameti halduskoormuse vähendamiseks ning seniste elektrooniliste menetlusvõimaluste säilitamiseks on kavandatud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS ja DIWASSi vahelise API-liidese arendamine. Liidestus võimaldab ettevõtjatel jätkata jäätmesaadetistega seotud taotluste ja saatedokumentide koostamist KOTKASes ning tagada automaatse andmevahetuse Euroopa Liidu kesksüsteemiga. Samuti võimaldab see säilitada KOTKASes olemasolevad andmekontrollid ja hoiatused ning vähendada vajadust sisestada samu andmeid mitmesse infosüsteemi.
KOTKAS–DIWASSi liidestuse loomiseks valmis 2026. aasta augustis integratsiooni detailanalüüs, mille käigus hinnati arendustööde mahtu ja maksumust. Detailanalüüsi kohaselt on liidestuse arendamise ja kasutuselevõtu kogumaksumus hinnanguliselt kuni 200 000 eurot. Hinnang hõlmab kogu projekti elluviimiseks vajalikke arendustöid.
Arendustööd on kavandatud aastateks 2026–2027 ning liidese kasutuselevõtt on planeeritud 2027. aasta juunisse–juulisse. Ajakava sõltub arendusressursi kättesaadavusest.
Arenduskulud kaetakse osaliselt ringmajanduse teadlikkuse projektist „Ringmajanduse teavituste ja koolituste läbiviimine ning lahenduste rakendamine“ (projekti nr 2021-2027.2.04.24-0025). Ülejäänud, ligikaudu 100 000 euro suurusele rahastamisvajadusele otsitakse katet teistest projektidest ning võimaluse korral riigieelarvest.
Pärast liidese kasutuselevõttu võib tekkida vajadus täiendavateks arendustöödeks, kuna DIWASS on arenev infosüsteem ning selle funktsionaalsuse ja tehniliste nõuete muutumine võib eeldada ka KOTKASi liidese kohandamist. Seetõttu on otstarbekas arvestada täiendavate arendusvajadustega aastatel 2028–2029. Nende tööde täpne maht ja maksumus ei ole praegu teada ning sõltuvad Euroopa Liidu kesksüsteemi edasisest arengust.
Elektroonilise andmevahetuse rakendamisega kaasneb Keskkonnaametile esialgu täiendav töökoormus seoses tööprotsesside kohandamise, töötajate juhendamise, ettevõtjate nõustamise ja infosüsteemide kasutuselevõtuga. Pikemas perspektiivis võimaldab liidestus vähendada käsitsi tehtavaid toiminguid, parandada andmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning tõhustada jäätmesaadetiste menetlemist ja järelevalvet. Täpset tööaja kokkuhoidu ja sellest tulenevat rahalist mõju ei ole praegu võimalik hinnata.
Eelnõuga ei nähta ette täiendavaid riigisiseseid tasusid ega uusi riigieelarvelisi tulusid. Kohalikele omavalitsustele ei kaasne eelnõu rakendamisega täiendavaid ülesandeid ega kulusid.
8. Rakendusaktid
Muudetud jäätmeseadusega tuleb kooskõlla viia järgmised õigusaktid:
1) jäätmeseaduse § 261 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määrus nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“;
2) jäätmeseaduse § 134 lõike 4 ja § 1363 lõike 4 alusel antud keskkonnaministri 13. mai 2021. a määrus nr 22 „Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika“;
3) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 2 alusel antud keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärus“;
4) jäätmeseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 alusel antud keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.
Rakendusaktide muutmise vajadus tuleneb eelnõuga kavandatud jäätmeseaduse muudatustest, millega viiakse jäätmesaadetiste regulatsioon kooskõlla määrusega (EL) 2024/1157. Sellest tulenevalt tuleb ka rakendusaktides ajakohastada viited Euroopa Liidu jäätmesaadetisi reguleerivale õigusaktile, asendades viited määrusele (EÜ) nr 1013/2006 viidetega määrusele (EL) 2024/1157.
Määruste muutmise eelnõude kavandid on seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu on kavandatud jõustuma järgmisel päeval selle Riigi Teatajas avaldamist.
Valitud jõustumisaeg on vajalik, kuna seaduse muutmise aluseks olev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1157 (mis käsitleb jäätmesaadetisi ja millega tunnistatakse kehtetuks senine määrus (EÜ) nr 1013/2006) on Euroopa Liidu tasandil juba jõustunud seda kohaldatakse üldjuhul alates 21. maist 2026.
Siseriiklike rakendusnormide jõustumise edasilükkamisel jääksid jäätmeseaduses kehtima senisele määrusele (EÜ) nr 1013/2006 tuginevad viited ja menetlusnormid, mis ei vasta enam täielikult määruse (EL) 2024/1157 regulatsioonile. Kuigi määrus on vahetult kohaldatav ning jäätmesaadetistega seotud teabe ja dokumentide esitamisel tuleb lähtuda selles sätestatud nõuetest, ei kajastaks jäätmeseadus kehtivat Euroopa Liidu õiguslikku raamistikku. Selline olukord vähendaks siseriikliku õiguse selgust ja järjepidevust ning eeldaks seaduse kohaldajatelt aegunud sätete ja vahetult kohaldatava Euroopa Liidu õiguse omavahelise suhte täiendavat hindamist.
Muudatuste viivitamatu jõustumine kõrvaldab nimetatud puudused ning tagab jäätmeseaduse kooskõla määrusega (EL) 2024/1157. Kavandatavad muudatused on valdavalt kehtiva regulatsiooni ajakohastavad ja täpsustavad muudatused ega too kaasa selliseid täiendavaid õiguslikke, korralduslikke ega tehnilisi ümberkorraldusi, mille rakendamiseks oleks vajalik täiendav üleminekuaeg.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
10.1 Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Toimik: 26-0877 - Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Külmaliit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Sadamate Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Skeleton Technologies, Osaühing International Veod, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Teadusagentuur, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Biokütuste Ühing, MTÜ EES-RINGLUS, Elektroonikaromu OÜ, OÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Rehviringlus, MTÜ Estonian Tire Recycling, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Energia, Kunda Nordic Tsement, AS Kuusakoski, Neular OÜ, EstPak Plastik AS, Weerec AS, Orkos Estonia OÜ, AS Green Marine, EcoMetal AS, Jäätmete Sorteerimiskeskus OÜ, AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, OÜ AMESTOP, OÜ PAIKRE, Scanwaste OÜ, BLRT Refonda Baltic OÜ, PTT Recycling OÜ, PAL Plast OÜ, Multipakend Tootmine OÜ, AS Dagöplast, EcoPro AS, Epler & Lorenz AS, OÜ BAO Ohtlikud Jäätmed, Portlif Grupp OÜ, Aktsiaselts Räpina Paberivabrik, Eesti Vanapaber OÜ, Osaühing SEKTOPLAST, OÜ Poliplast, AS ESTIKO – PLASTAR, Osaühing VAITORG, Grind Fibers OÜ, Kat Elektronik OÜ, Cronimet Nordic OÜ, Marico Holding OÜ, TruckParts Eesti Osaühing, Base Metal OÜ, Infokaitse OÜ, METANEX OÜ, EKOVIR OÜ, FERALMET OÜ, OSAÜHING FORMET GRUPP, METRUNA OÜ, Latesto OÜ, Tolmet OÜ, Kat Metal Estonia OÜ, Foxway, Autolammutuste Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
10.2. Audiitorkogu, Logistika ja Sadamate Liidu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, Rahandusministeeriumi ja Justiits- ja Digiministeeriumi laekunud tagasiside on esitatud seletuskirja lisas 4 (märkustega arvestamise tabel).
Algatab Vabariigi Valitsus XXXXXXX
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
XXXXXXXXX
Valitsuse nõunik