Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Krista-Maria Alas

Eesti Transpordikütuste Ühing

[email protected]

Teie 24.09.2026

Meie 06.11.2026 nr 1.4-1/3884-2

Vastus Eesti Transpordikütuste

Ühingu ühispöördumisele

Pöördusite Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga hinnata viivitamata kütuste maksukoormuse

ajutist vähendamist, eelkõige diislikütuse aktsiisi langetamist Euroopa Liidu

miinimumtasemele, ning vajaduse korral täiendavate ajutiste maksuleevenduste rakendamise

võimalusi.

Käesoleval aastal on nii bensiini kui ka diislikütuse hinnad märkimisväärselt tõusnud peamiselt

pakkumispoolse probleemi ehk Hormuzi väinas toimuva konflikti tõttu. Järgnevalt analüüsime

kütuse hinnatõusu komponente. Kütuse jaehinna saab jagada kolmeks komponendiks: hind

maksudeta, aktsiis ja käibemaks.

Ettevõtjate puhul tuleb arvestada, et kütuste soetamisel on neil sisendkäibemaksu maha

arvamise õigus. Aktsiisimäärad ei ole käesoleval aastal muutunud, sest seadusandja otsustas

jätta ära käesoleva aasta 1. maist rakenduma pidanud kütuseaktsiisi tõusu. Sellest järeldub, et

alates jaanuarist on kogu ettevõtetele lisanduv kütuse hinnatõus tulenenud otseselt globaalset

kütusturgu mõjutavatest teguritest.

Füüsiliste isikute jaoks aktsiisimäärad hinda tõstnud ei ole. Küll aga on käibemaks kasvanud

14 sendi võrra. See tähendab, et viiendiku hinnatõusust moodustab käibemaks ja ülejäänud 80%

tuleneb maailmaturu hindade kasvust. Järgnevas tabelis on näha kütuse hinna komponentide

muutus.

Tabel 1. Kütuse hinna komponendid ja nende muutus võrreldes aasta algusega

Kuu

Hind

maksudeta Diisliaktsiis Käibemaks

Hind kokku

eraisikule

Hind kokku

ettevõttele

Jaanuar 2026 0,677 € 0,428 € 0,265 € 1,37 € 1,10 €

September 2026 1,249 € 0,428 € 0,403 € 2,08 € 1,68 €

Muutus 0,573 € 0,00 € 0,137 € 0,71 € 0,58 €

Allikas: Weekly Oil Bulletin, rahandusministeeriumi arvutused, hinnad võetud kuukeskmisena.

Ehkki riigile laekub ühe liitri kütuse pealt rohkem käibemaksu, vähendab kõrge hind tarbimist,

mis omakorda kahandab maksubaasi. Kuna inimeste eelarve on piiratud, toob suurem kulu

kütusele kaasa teiste kaupade ja teenuste tarbimise vähenemise. Lisaks tuleb riigi vaates

2

arvestada ka kulude suurenemisega. 2026. aastal suureneb valitsussektoris otsene kulu kütustele

20 miljoni euro võrra.

Aktsiisimäärade võimalikud langetused

Diislikütuse aktsiisimäära langetamine 428 eurolt 330 eurole 1000 liitri kohta vähendaks

aktsiisi 98 euro võrra 1000 liitri kohta ehk 9,8 senti liitri kohta. Koos 24-protsendilise

käibemaksuga oleks teoreetiline maksimaalne mõju jaehinnale ligikaudu 12,2 senti liitri kohta.

Ettevõtja puhul, kellel on õigus sisendkäibemaks maha arvata, on asjakohasem arvestada

maksimaalseks võimalikuks aktsiisimõjuks 9,8 senti liitri kohta.

Bensiini aktsiisimäära maksimaalne võimalik langetus oleks 591 eurolt 359 euroni tuhande liitri

kohta. Sellise muudatuse maksimaalne võimalik mõju oleks 23,2 senti liitri kohta ning koos

käibemaksuga 28,8 senti liitri kohta.

Langetuste puhul tuleb aga arvestada seda, et kogu maksumäära muutus ei pruugi jõuda

lõpphinda. Läti kogemusel jõuab kogu võimalikust mõjust lõpphinda vaid 53%. Eesti näitel

tähendaks see, et diislikütuse aktsiisimäära viimine Euroopa Liidu miinimumini vähendaks

ettevõtjate jaoks kulu diislikütusele umbes 5 senti liitri kohta. Isegi kui eeldada, et tanklate

hinnasõja tõttu kanduks suur osa langetusest lõpphinda, oleks mõju kõigest 6–8 senti liitri

kohta.

Mõju eelarvele

Alltoodud tabelis on näha aktsiisimäärade vähendamise mõju riigieelarvele. Mõju ulatus sõltub

juba kehtivast või tulevikuks planeeritud aktsiisimäärast. Sellest tulenevalt suureneb

aktsiisimäärade langetamise mõju eelarvele alates 1.05.2027, kui peaks jõustuma täiendav

aktsiisimäärade tõus. Mõjude arvutamisel on arvestatud nii käibemaksu kui ka aktsiisitulu

muutusega, samuti ettevarumisega.

Tabel 2. Diislikütuse ja bensiini aktsiisimäärade langetamise kuine mõju (aktsiis + käibemaks)

riigieelarvele miljonites eurodes. Arvestatud on aktsiisimäära langetust Euroopa Liidu lubatud

miinimummäärani.

Mõju komponent Kuni 2027

aprill

Alates 2027 mai

Diisli aktsiisimäära langetus -6,7* -12,9*

Ühekordne ettevarumine -3,5** -5,8**

Bensiini aktsiisimäära langetus -5,8* -8,5*

Ühekordne ettevarumine -7,6** -12,2**

* Perioodi indikatiivne keskmine mõju kuus. Tegelik mõju erineb sõltuvalt kuust kuni ühe

miljoni euro võrra.

** Ettevarumise mõju ei pruugi ühtida tegelikkusega, sest see sõltub suuresti üksikute ettevõtete

otsustest.

Kui soovida arvutada langetuse mõju näiteks perioodil 1.03.2027 – 1.06.2027 tuleks teha

järgmine arvutus. Eelarvemõju = −(6,7 ∗ 2 + 12,9 ∗ 1 + 5,8) = −32,1

Piirikaubandus

Lätis kehtib diislikütusele alates käesoleva aasta oktoobrist Euroopa Liidu miinimummäär 330

eurot tuhande liitri kohta. Langetuse maksimaalne võimalik mõju koos käibemaksuga oli 8,2

senti liitri kohta. Kui sellest jõuab hinda 53% ehk 4,4 senti, siis peaksid Eesti ja Läti diislikütuse

hinnad olema samal tasemel. Oktoobri esimese kahe nädala andmete põhjal ei ole siiski

hinnaerinevuse vähenemist Eesti ja Läti vahel näha.

3

Tabel 3. Eesti ja Läti diislikütuse kuu keskmine liitri hind ja selle erinevus 2026. aastal.

Kuu Eesti Läti Erinevus

Jaanuar 1,37€ 1,49€ -0,12€

Veebruar 1,41€ 1,52€ -0,11€

Märts 1,78€ 1,87€ -0,09€

Aprill 1,95€ 2,03€ -0,08€

Mai 1,83€ 1,92€ -0,09€

Juuni 1,68€ 1,77€ -0,09€

Juuli 1,73€ 1,77€ -0,04€

August 1,88€ 1,94€ -0,05€

September 2,08€ 2,11€ -0,03€

Oktoober 2,05€* 2,10€* -0,04€*

* Hinnad kuu esimese kahe nädala kohta. Hinnaerinevus on arvutatud täpsete (mitte

ümardatud) arvude põhjal, mistõttu võib näiliselt esineda kuni 0,01 eurone kalduvus

hinnaerinevuse tulemuses.

Ehkki oktoobri andmed seda veel ei toeta, on varasema statistika põhjal tõenäoline, et Eesti ja

Läti hinnaerinevus jääb null sendi lähedale. Hinnaeelise kadumine ei tähenda aga seda, et Eesti

sõidukite tankimine kanduks Lätti. Pigem piirdub mõju sellega, et transiitveokitel ei ole sarnase

hinnataseme tõttu enam selget eelistust, kas tankida Eestis või Lätis. Selle hinnanguline mõju

Eesti maksulaekumisele on -300 000 eurot kuus. Hinnaeelise taastamine läheks igal juhul

maksma kordades rohkem, kui on selle kadumise mõju riigi tuludele. Samas tuleb arvestada, et

identse postihinna korral on ettevõtetel kasulikum tankida Eestis, sest siinne kõrgem

käibemaksumäär tähendab madalamat maksudeta hinda. Olukorras, kus tankla postihind on 2

eurot, on Eestis käibemaksuta hind 1,61 eurot ja Lätis 1,65 eurot.

Selleks, et tankimine hakkaks Eestist Lätti üle kanduma, peaks riikidevaheline hinnavahe olema

vähemalt kümme senti liitri kohta. Aastatel 2017–2019, kui Eesti ettevõtted tankisid

tavapärasest enam Lätis ja Leedus, oli diislikütuse aasta keskmine hind Eestis 13–19 senti liitri

kohta kõrgem kui Lätis ja Leedus. Isegi kui Lätis otsustatakse kütuse varumakse kaotada, oleks

Eestis diislikütus Lätist kõigest umbes 4 senti kallim.

Seda olukorda võib käsitleda majandusteooriast tuntud vangidilemmana. Mõlemale riigile on

kasulikum, kui hinnad on sarnasel tasemel. Eesti ja Läti võistlus odavama diislikütuse hinna

pärast toob lõpuks kahju mõlemale riigile, sest naabrist madalama kütusehinna saavutamine

läheb maksma rohkem, kui see majanduslikult kasu toob.

Mõju sektoritele

Sektorite detailsed andmed, mis võimaldavad hinnata ettevõtete kulutusi energiale ja kütusele,

avaldab Statistikaamet vaid aastastatistikas. Viimased andmed on 2024. aasta kohta ning 2025.

aasta näitajad avaldatakse käesoleva aasta detsembris. Kvartaalses statistikas nii üksikasjalikke

andmeid ei koguta.

Energia moodustab ettevõtete kogukuludest kokku 2,7%, millest kütusekulud olid 2024. aastal

1,6% ehk 1,4 miljardit eurot. Enamikul suurtest tegevusaladest on kütusekulude osakaal pigem

tagasihoidlik – näiteks tööstuses 0,7%, ehituses 1,4% ja kaubanduses 0,2%. Samas mõjutab

kütuse kallinemine valusalt üksikuid tegevusalasid, eelkõige maismaaveondust, kus kütus

moodustab suure osa kuludest: 427 miljonit eurot ehk 22,6% kogukuludest.

4

Tabel 4. Ostetud kütus (mln eurot) ja osakaal kogukuludest (%)

Tegevusala Ostetud kütus, mln

eurot

Ostetud kütuse

osakaal (%)

Maismaaveondus ja torutransport 426,8 22,6%

Kivi, liiva ja savi kaevandamine 13,9 12,5%

Lammutamine ja ehitusplatside ettevalmistus 15,1 8,9%

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

õhuga varustamine 264,5 6,8%

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 149,9 6,2%

Teede ja raudteede ehitus 24,5 3,1%

Tegevusalad kokku 1 403,7 1,6%

Ehitus 102,6 1,4%

Haldus- ja abitegevused 31,0 1,2%

Töötlev tööstus 113,1 0,7%

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja

mootorrataste remont 69,9 0,2%

Kokkuvõte

Leiame, et pakkumispoolset probleemi ei ole mõistlik ega võimalik lahendada nõudluse

ergutamisega. Hinnatõus tuleneb maailmaturu hindade muutusest, mis on olnud märgatavalt

suurem kui maksimaalne võimalik aktsiisikärbe. Seetõttu ei suuda riik 2026. aastal toimunud

hinnatõusu kuidagi täielikult leevendada.

Samuti märgime, et me ei kaalu praegu energiamaksustamise direktiivi artikli 19 alusel erandi

taotlemist, et rakendada Euroopa Liidu miinimumtasemest madalamat aktsiisimäära.

Ettevõtete jaoks on kogu tänavune hinnalisa tulnud just turuolukorrast, mida on vedanud

toornafta ja valmistoodete hinnatõus. Kui diislikütuse aktsiisimäära langetataks Euroopa Liidu

miinimumtasemeni, oleks selle maksimaalne võimalik mõju ettevõtetele 9,8 senti liitri kohta.

Läti kogemuse põhjal kanduks sellest hinda umbes 4,7 senti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lauri Lelumees 5885 1404

[email protected]

Lisaadressaadid: Riigikantselei

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium