Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Ivan Sergejev Teie 05.10.2026 nr 13-1/3427-1

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Meie 06.11.2026 nr 1-7/1058-2

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“

põhilahenduse tagasiside

Kultuuriministeerium on vaadanud läbi üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ avaliku väljapaneku

dokumendid, soovib tunnustada kvaliteetse ruumi läbivat esiplaanil hoidmist kogu dokumendi

ulatuses, ja teeb järgnevad täiendavad ettepanekud 1) kultuuriväärtuste ja muinsuskaitse, 2)

kultuuritaristu, 3) kvaliteetse ruumi ja arhitektuuri teemadel.

1) Kultuuriväärtused ja muinsuskaitse:

Seletuskiri:

1. Täiendada Skeem 9. Kvaliteetne avalik ruum ja identiteeti loov ajalooline hoonestus.

Täienduse eesmärk on tuua välja ajaloolise linnasüdame ja haja-asustusaladel identiteeti

loovate sümbolhoonete kasutuses hoidmise tähtsust kohakuvandi loomisel.

2. Täiendada punkti 3.4.1 alapunkti 3. tärniga märgitud tekstiosa: Keskusalade ajaloolise

hoonestuse kasutuses hoidmine ja uute kasutusviiside leidmine tugevdab positiivset

kohakuvandit.

Lisa 1. Suunised asustustüüpide lõikes

3. Rõhutada läbivalt, et uushoonestusele eelistatakse olemasolevate, eelistatult

kultuuriväärtuslike, hoonete ümberehitamist. Hetkel on see vaid ajaloolise linnasüdame

lahtris, kuid on oluline lähtepunkt riigi kinnisvarapoliitika vaates laiemalt.

4. Pärandi-keskne areng lk 6 muuta sõnastust nii, et koos miljööväärtusega alaga oleks välja

toodud ka ehitismälestised ja muinsuskaitsealad. Nt alevite puhul: Ajalooliste hoonete

väärtustamine ja mitmekesine kasutus; ehitismälestiste, muinsuskaitsealade ja

miljööväärtuslike hoonestusalade kestlik arendamine, traditsioonilise külatüübi

hoidmine, maastikumustrite säilitamine. Linnakeskuste puhul: Ajaloolise miljöö (sh

hoonestuse) ja väärtuste säilitamine, mälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike

hoonestusalade kestlik arendamine; tööstusarhitektuuri väärtustamine (säilitamine ja

uute kasutusviiside leidmine).

Lisa 2. Elluviimiskava.

5. Lisada punkti 3.2 (lk 6) täiendav punkt: Koostatakse terviklikud ruumilised lahendused,

mis( f.) asustuskeskustele koostatud terviklike ruumivisioonide alusel selgitavad välja

vajadused ja võimalused oluliste avalike funktsioonide säilitamiseks keskustes,

kultuuriväärtuslike hoonete kasutuses hoidmiseks ja neile uute kasutusvõimaluste

leidmiseks ning kvaliteetse avaliku ruumi kujundamiseks.

Praegune elluviimiskava ei sisalda eesmärki ega suunist, kuidas järgmise tasandi

planeeringutes käsitletakse ajalooliste linnasüdamete eelisarendamist, sealse

kultuuriväärtusliku hoonestuse kasutuses hoidmist ja kvaliteetse avaliku ruumi loomist.

6. Palume lk 7 joonealune viide kustutada. Kõik ruumiotsused peavad olema kooskõlas

kehtiva õigusega ning üksnes veeseaduse ja ELi veepoliitika raamdirektiivi eraldi

esiletõstmine ei ole seetõttu vajalik. See võib ühtlasi luua põhjendamatu väärtushierarhia

keskkonna- ja teiste riiklike eesmärkide vahel. Näiteks kultuuriväärtuslike paisude puhul

on veekeskkonna ja kultuuripärandi kaitse eesmärgid omavahel konflikti sattunud. ÜRP

peaks sellistes olukordades suunama huve tasakaalustama ja kompromisse leidma, mitte

üht riiklikku eesmärki vaikimisi teisele eelistama.

Lk 7 joonealune viide: Kõik olulised ruumiotsused peavad olema kooskõlas

veekogumitele seatud keskkonnaeesmärkidega ning toetama Euroopa Liidu veepoliitika

raamdirektiivi ja veeseaduse eesmärkide saavutamist.

2) Kultuuritaristu:

1. Seletuskiri ja Lisa 1:

Palume täiendada seletuskirja lk 29 toodud skeemi ja ptk 3.3.1 teksti ning Lisa 1

toodud asustuse tüüpide suuniseid lähtuvalt järgnevatest kultuuritaristut puudutavatest

täiendustest (tagasiside esitatud lk 29 toodud skeemi tulpadele vastavalt):

Pealinn: Võimalusel laiendada praegust sõnastust „kõrgetasemeline kultuuritegevus“

järgnevas sõnastuses: „rahvusvahelise ja üleriigilise mõõtmega

kõrgetasemeline kultuuritegevus ning mitmekesine kultuuriteenuste valik“.

Regionaalsed linnad: Üksnes teatrite ja kontserdimajade nimetamine on liiga kitsas –

ettepanek asenduseks: „mitmekesine kultuurielu ning piirkondliku ja üleriigilise

tähtsusega kultuuriasutused“.

Piirkondlikud linnad: Lisada „mitmekesine kohalik kultuurielu ja piirkonna elanikele

vajalikud kultuuriteenused“ ning sõnastada maakonnakeskuste lause ringi: „suuremates

maakonnakeskustes kõrgema tasandi teenused (rakendus-kõrgkoolid, kultuuriasutused).“

Väikekeskused: Lisada: „kodulähedased kultuuri põhiteenused ja võimalused

piirkondlikus kultuuritegevuses osalemiseks“. (Siia kuuluvad eeskätt raamatukogud,

rahvamajad, kogukonnamuuseumid ning huvitegevus.)

Maapiirkonnad: Lisada: „kogukondlik kultuuritegevus ja võimalused

piirkondlikus kultuuritegevuses osalemiseks“.

Täienduse eesmärk on tagada üleriigilise planeeringu kooskõla kultuuri arengukavas eri

valdkondade (sh rahvakultuuri) lõikes toodud arenguvajaduste ja põhimõtetega.

Tagasiside koostamisel on arvestatud, et väikekeskustes ja maapiirkondades on

nt rahvamajad jms kultuuriasutused väga oluliseks kultuurielu kandjaks ning kultuuri

valdkonna mitte käsitlemine nende asustustüüpide arengute kirjeldamisel ei ole kooskõlas

kultuuripoliitika eesmärkidega.

3) Arhitektuur ja kvaliteetne ruum:

Seletuskiri

Palume viia sisse all tähistatud täiendused, tagamaks sõnastuse selgus ja kooskõla

arhitektuuripoliitikaga:

1. Lk 10 ptk 2.4, lk 12 skeemil, lk 32 tekstis kaaluda "intensiivsemaks" asendamist

sõnaga "aktiivsemaks" vältimaks negatiivset konnotatsiooni kompaktse ruumikasutuse

tähenduses

2. Lk 10 täiendada, et tugevdatakse ruumilist sidusust "ja kultuuriruumi", et luua mh seos ka

sissejuhatava peatükiga ning tuua sisse kultuuri mõõtme olulisus kompaktse asusutuse

puhul

3. Lk 24 tuua sulgudes välja ka viide arhitektuurile "Planeerimisel toetatakse avaliku sektori

investeeringutega tugevate keskuste võtmefunktsioone (nt teadus-arendustegevus,

innovatsioon, mitmekesine tööturg), edendades nende funktsioonide arenguks vajalikku

ruumi (sh arhitektuurset mitmekesisust), taristut ja ligipääsetavust."

4. Lk 33 teha nummerduse puhul korrektuurid ning sõnastuses järgnevad viited arhitektuuri

valdkonnale:

Lk 33, pt 6 (peaks olema pt 4) "Elukeskkondade lahutamatuks osaks on kvaliteetne avalik

ruum, mis on arhitektuurselt mitmekesine ja toetab"

Lk 33, pt 5 "Hoonestus, tänavaruum, haljastus ja muu väliruum kujundatakse tervikliku

arhitektuurse keskkonnana, nii et hoonete mõõtkava…"

Lk 33, pt 3 "Seejuures eelistatakse olemasoleva hoonefondi kasutuselevõttu, sealhulgas

ajaloolistes linnasüdametes. Uute strateegiliste objektide puhul eelistatakse koha kuvandit

tugevdavat väärtarhitektuuri, mille aluseks on kvaliteedipõhine arhitektuurikonkurss."

5. Lk 74 täiendada väärtarhitektuuri definitsiooni ja lisada võimalusel

viide "Väärtarhitektuur: Davosi kvaliteedikriteeriumitega kooskõlas loodud arhitektuur,

mis tugevdab koha kuvandit ja ruumikultuuri, võib hõlmata lisaks uutele

arhitektuuriobjektidele ka ehituspärandit ja mille loomise aluseks on üldiselt

kvaliteedipõhine arhitektuurikonkurss. Määratlus tuleneb arhitektuuripoliitikast (Eesti

Arhitektuuripoliitika 2002)".

Lisa 2, Elluviimiskava:

6. Lk 5 täiendada sõnastust "kooskõlas riiklikke huve väljendavate planeeringute ja teiste

ruumiloomega seotud strateegiliste dokumentidega" (vältimaks kohmakat kordust)

7. Lk 13-14 puudub ruumi kvaliteediga seotud mõõdik, kaaluda kvaliteediindeksi lisamist,

arvestades ruumi kvaliteedi teema olulisust ÜRPis ning asjaolu, et MARUs

vastavasisuline töörühm loodud ja mõõdiku väljatöötamise ettevalmistavad tegevused

töös.

Üldine tähelepanek

8. Kvaliteedikriteeriumite loetelude puhul kaaluda dokumendis

läbivalt "funktsionaalne" eraldi jätmist ning "ligipääsetavuse" liitmist vajadusel

"mitmekesisuse" juurde; samuti "esteetiliselt terviklik" eraldi jätmist ja "inimmõõtmelise"

eemaldamist või vajadusel samuti "mitmekesisuse" juurde lisamist, tagamaks parem

kooskõla Davosi käsitlusega. Davosi käsitluses on funktsionaalsust kirjeldatud eelkõige

otstarbekohasuse tähenduses, mitmekesisust just kogukonna mitmekesisuse soodustamise

tähenduses (olles sobilik ka inimmõõtmelisuse ning ligipääsetavuse teema

hõlmamiseks) ning esteetikat ilu tähenduses. Hetkel ÜRPi dokumendis moodustatud

paarid, kus funktsionaalne ja ligipääsetav on koos käsitletud ning esteetika ja

inimmõõtmelisus samuti koos käsitletud mõjuvad veidi meelevaldsena ning tekitavad

segadust. (Alusmaterjalid: Davos Qualitätssystem für Baukultur – Erklärung von Davos

2018 ja Eight criteria for a high-quality Baukultur)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eili Lepik

kultuuriväärtuste asekantsler kantsleri ülesannetes

Bianka Soe; [email protected]