| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-1/3427-22 |
| Registreeritud | 06.11.2026 |
| Sünkroonitud | 09.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-1 Üleriigilise planeeringu koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-1/24/90 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Anna Semjonova (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 05.10.2026 nr 13-1/3427-1
Meie: 05.11.2026 nr 13-4/55-2
Siseministeeriumi ja valitsemisala asutuste
tagasiside üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“
põhilahendusele
Siseministeeriumile saabus arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks üleriigilise
planeeringu „Eesti 2050“ põhilahendus. Siseministeerium on koostöös valitsemisala asutustega
põhilahenduse üle vaadanud ning saadame koondina ühise vastuse.
Palume täiendada üleriigilise planeeringu seletuskirja järgnevaga:
1. peatükk 3.1:"Julgeolek ja riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala" sarnaselt
kliimariskide juures elutähtsa teenuse käsitlusega toimimine talvetingimustes.
Riigipiiri valvamiseks vajalik taristu
2. peatükk 3.1, p 11, lk 18:Planeeringu tekst võimaldab idapiiri valvamiseks vajaliku
taristu, seiresüsteemide, kommunikatsioonide ja juurdepääsuteede rajamist. Täpsustada
võiks taristu hooldamist, uuendamist ja arendamist ning kogu välispiiri, sh merepiiri ja
piiriveekogude arvestamist.
Ettepanek: Riigipiiri valvamiseks ja piirikontrolli teostamiseks tuleb tagada vajalikud
ruumilised eeldused piirivalvetaristu, seiresüsteemide, juurdepääsuteede, side- ja
energiataristu rajamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks. Planeerimisel tuleb
arvestada riigipiiri valvamise vajadustega nii maismaa- ja veepiiril kui ka piiripunktides.
Politsei- ja piirivalveteenuste kättesaadavus
3. peatükk 3.3.6, p 1–3, lk 31: Planeering rõhutab teenuste kättesaadavust kõigis
maakondades, muu hulgas füüsilist kohalolu maakonnakeskustes, ning mõistlikke
reageerimisaegu. Tähelepanu vajab elanike teenindamise ja operatiivse reageerimise
eristamine, et säiliks teenistusvõrgu arendamise paindlikkus. Ootus on politsei teenuse
kiirele kättesaadavusele. Dokumendist ei selgu, mida see tähendab või kuidas ruumilise
planeerimisega planeeritud reageerimisaeg saavutatakse. Kas kiire politseiteenuse
kättesaadavus peab olema kõikjal ühtlane või hajaasustuse puhul on aus välja öelda, et
reageerimisaeg on tõenäoliselt pikem juba puhtalt suurema vahemaa tõttu? Linnaruumi
tihendamise puhul on oluline, et säiliks kvaliteetse avaliku ruumi kättesaadavus
kõikidele ühiskonnagruppidele.
2 (3)
Ettepanek: Politsei- ja Piirivalveameti teenuste kättesaadavuse kavandamisel
lähtutakse piirkondlikest vajadustest, elanikkonna paiknemisest, riskitasemest ning
teenuste osutamise viisidest. Teenuste kättesaadavus tagatakse sobiva füüsilise
teenindusvõrgu, digitaalsete ja mobiilsete teenuste ning operatiivse
reageerimisvõimekuse kaudu.
Piiripunktid ja rahvusvahelised transpordisõlmed
4. peatükk 3.7, p 3.7.2, 3.7.5 ja 3.7.6, lk 44–47: Raudtee-, sadama- ja lennundustaristu
arenguga võib kaasneda vajadus piirikontrolli töökohtade, liikumisvoogude ning
julgeolekutaristu järele. Piirikontrolli ruumilisi vajadusi võiks selgemalt nimetada.
Ettepanek: Rahvusvaheliste transpordiühenduste, sadamate, lennujaamade ja
piiripunktide arendamisel tuleb arvestada riigipiiri ületamise kontrollimiseks,
ebaseadusliku rände tõkestamiseks ning julgeoleku tagamiseks vajaliku taristu ja
ruumiliste tingimustega.
Merepiiri valvamine ja otsingu- ning päästetegevus
5. peatükk 3.9, lk 54–55: Ranniku- ja sadamaalade arendamisel tuleb säilitada Politsei- ja
Piirivalveameti veesõidukite tegevuskohad ja operatiivsed juurdepääsud. Sadamate
mitmeotstarbeline ja avalik kasutus peab olema ühitatav mereliste
operatiivülesannetega.
Ettepanek: Ranniku- ja sadamaalade arendamisel tuleb tagada riigipiiri valvamiseks,
mere- ja piiriveekogudel tehtavateks otsingu- ja päästetöödeks ning reostustõrjeks
vajalike tegevuskohtade, veesõidukite paiknemise võimaluste ja operatiivsete
juurdepääsude säilimine ning arendamine.
Hädaabiteenuste operatiivtegevuse toimepidevus kriisiolukorras
6. peatükk 3.1, lk 17–19 ja ptk 3.3.6, lk 31: Planeeringus on olemas kriitilise taristu,
kriisilogistika ja side toimepidevuse põhimõtted. Neid võiks siduda sõnaselgelt Politsei-
ja Piirivalveameti operatiivtegevuse järjepidevusega.
Ettepanek: Kriisivalmiduse ja taristu toimepidevuse kavandamisel tuleb arvestada
hädaabiteenuste operatiivtegevuse järjepidevusega, sealhulgas operatiivsete
tegevuskohtade, liikumiskoridoride, alternatiivsete ühenduste ning vajaliku logistika- ja
sidetaristu toimimisega.
Energiataristu ja seiresüsteemide koostoime
7. peatükk 3.1 ja 3.8.2: Planeering käsitleb taastuvenergeetika arendamist ning
riigikaitseliste seire- ja eelhoiatussüsteemide töövõime tagamist.
Ettepanek: Palume täiendada taristu arendamise põhimõtteid selliselt, et
taastuvenergeetika ja muude olulise ruumilise mõjuga rajatiste kavandamisel
arvestataks riigi julgeoleku, riigipiiri valvamise ning riiklike side- ja seiresüsteemide
toimimise vajadustega.
Lisa 2 – Elluviimiskava
3 (3)
8. Lisa 2, lk 5–6: üleriigilise planeeringu suuniseid arvestatakse kohalikes ja riigi tasandi
ruumiotsustes; täpsemad riigi tasandi planeeringud konkretiseerivad taristu, liikuvuse ja
teenusvõrkude paiknemist. Elluviimiskava järgi koostatakse uusi
maakonnaplaneeringuid eelisjärjekorras suuremate linnastute toimepiirkondades.
Ettepanek: Lisada elluviimiskavasse selgitus, et täpsemate riigi tasandi planeeringute
koostamisel kaasatakse asjakohase vajaduse korral Politsei- ja Piirivalveamet ning
hinnatakse piirihalduse, hädaabiteenuste operatiivtegevuse ja julgeolekutaristu
ruumilisi vajadusi.
9. Lisa 2, lk 10: Kavandatakse õhuruumi kasutuse ruumiline kontseptsioon, sealhulgas
drooniliiklus, lennuliiklus ja nende ruumivajadused maismaal.
Ettepanek: Näha õhuruumi kontseptsiooni koostamisel ette Politsei- ja Piirivalveameti
seire-, piirivalve- ja operatiivlendude vajaduste ning võimalike tegevuspiirangutega
arvestamine.
10. Lisa 2, ptk 3.1–3.2, lk 6: Praegu ei taga elluviimiskava sõnastus iseenesest, et Politsei-
ja Piirivalveamet osaleks kõigi oma ülesandeid mõjutavate ruumiotsuste
ettevalmistamises.
Ettepanek: Palume täiendada planeeringu elluviimise põhimõtteid selliselt, et
järgnevate planeeringute ja olulise ruumilise mõjuga arenduste kavandamisel kaasataks
asjakohased sisejulgeoleku ja siseturvalisuse valdkonna asutused, kui kavandatavad
lahendused võivad mõjutada nende tegevusvaldkonna ülesannete täitmist, taristu
toimimist või arendamise võimalusi.
11. Julgeoleku- ja operatiivtegevuse vajadustega tuleb arvestada võimalikult varases
planeerimisetapis.
Ettepanek: Lisada elluviimiskavasse Politsei- ja Piirivalveameti võimalikult varajase
ruumiloomesse kaasamise olulisus, laiendada võib üldisemalt sisejulgeoleku
valdkonnale. Ruumiplaneering ei tohiks muuta keerukamaks politsei igapäeva- ning
kriisiülesannete täitmist ning on oluline arvestada, et järjepidevuse tagamine ning
arendusvõimalused (olgu selleks nt piiriehituse arendus) seataks prioriteediks ning
alusdokumentides ei seataks sellele regulatiivseid takistusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne Siigur
osakonnajuhataja
Kairi Kööts 6125281
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|