| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-2/2957-18 |
| Registreeritud | 05.11.2026 |
| Sünkroonitud | 09.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-2 Maakonnaplaneeringute koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-2/24/91 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet |
| Vastutaja | Agnes Lihtsa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet
Mündi 2
15197, Tallinn
Teie 14.10.2026 nr 10-20/2147-5
Meie 05.11.2026 nr 13-2/2957-18
Vastuskiri
Lugupeetud Meelis Uustal
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tänab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit
Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuse eest.
Hindame kõrgelt planeeringu koostamise raames tehtud koostööd.
Toote oma kirjas välja, et kehtivas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus on Väo lubjakivi
kaevandamisala laienduse ala määratud tootmisalaks, mille kõrvalotstarbeks on ettevõtlus.
Planeeringu seletuskirja kohaselt saab maardlaga kattuva ala, mida ei ole seni kasutatud
mäetööstusmaana ega käsitletud perspektiivse kaevandusalana, määrata mäetööstusmaaks
pärast kaevandamisloa taotlemist ja loa saamist. Seetõttu ei näe Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet vastuolu üldplaneeringu eesmärkidega, kui kaevandamine toimub ajutise
maakasutusena ning pärast maavara ammendumist on ala võimalik taas kasutusele võtta
tootmis- ja ettevõtlusotstarbel. Seejuures peate oluliseks, et kaevandamine oleks kavandatud
viisil, mis tagab ala edasise kasutatavuse ning vähendab võimalikke mõjusid ümbritsevatele
ettevõtetele, taristule, põhjaveele, välisõhu kvaliteedile, müratasemele ja elanike
elukeskkonnale.
Raku-Männiku piirkonna puhul rõhutate, et praegu puudub piisav teadmine kaevandamise
laiendamise võimalikust mõjust Raku-Männiku järvistu veerežiimile, järvede pikaajalisele
säilimisele, piirkonna veebilansile ning Tallinna alternatiivsetele joogiveevarudele. Arvestades
piirkonna tähtsust joogivee reservina ning selle olulisi loodus- ja puhkeväärtusi, peate
vajalikuks, et edasised otsused tugineksid põhjalikele seireandmetele ja hüdrogeoloogilisele
modelleerimisele.
Kuna piirkonnas põimuvad maavarade kasutamise, veekaitse, looduskaitse, puhkemajanduse ja
riigikaitse huvid, on otsuste tegemiseks vajalik terviklik teaduspõhine alus. Olete seisukohal, et
ei saa toetada piirkonnas kaevandamise täiendavat laiendamist ega süvendamist enne vajalike
hüdrogeoloogiliste uuringute valmimist ja nende tulemuste põhjalikku hindamist. Seisukohta
liivakarjääride laiendamise ja süvendamise osas on võimalik kaaluda pärast uuringu valmimist
ning juhul, kui selle tulemused kinnitavad, et kavandatav tegevus ei sea ohtu piirkonna
põhjaveevarusid, võimalikke joogiveereserve ega loodusväärtusi.
2
Võtame esitatud seisukohad teadmiseks. Nõustume, et maavarade kaevandamisel tuleb
arvestada mõjuga nii loodus- kui ka elukeskkonnale, sealhulgas põhjaveele, veekogudele,
olemasolevale taristule ja ümbritsevale maakasutusele. Väo riigi huviga ala osas on arvestatud,
et kaevandamine on ajutine maakasutus ning pärast maavara ammendamist ja ala korrastamist
peab olema võimalik selle edasine kasutamine. Kaevandamise täpne ulatus ja tingimused,
sealhulgas mõju ümbritsevatele ettevõtetele, taristule ja elukeskkonnale, selgitatakse välja
kaevandamisloa menetluses. Teemaplaneeringuga kaevandamisluba ei anta.
Raku-Männiku piirkonna põhjavee ja järvistu veerežiimiga seotud küsimusi on
teemaplaneeringu koostamisel korduvalt käsitletud. Nõustume, et piirkonnas tuleb arvestada
kaevandamise kumulatiivse mõjuga ning võimalike mõjudega joogiveevarudele ja veekogude
säilimisele. Selgitame, et teemaplaneeringu seletuskirjas on juba määratud tingimus, mille
kohaselt on vajalik kogu Tallinn-Saku liivamaardla ala hõlmav hüdrogeoloogiline
kompleksuuring, et selgitada välja kaevandamise kumulatiivne mõju põhjaveele ning veealuse
kaevandamise võimalikkus. KSH aruandes on täiendavalt välja toodud vajadus 3–5 aasta
pikkuse veetasemete ja vooluhulkade seire ning hüdrogeoloogilise modelleerimise järele.
Rõhutame, et teemaplaneeringuga määratud riigi huviga alad ei tähenda automaatset õigust
kaevandamist laiendada või süvendada. Kaevandamise võimalikkus ja tingimused tuleb välja
selgitada asjakohases loamenetluses, tuginedes vajalikele uuringutele ja mõjude hindamise
tulemustele. Seejuures tuleb arvestada kogu piirkonna veerežiimi, olemasolevate ja
kavandatavate kaevandamistegevuste koosmõju ning joogiveevarude ja loodusväärtuste kaitse
vajadusega. Kui kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid ei ole
võimalik vältida või piisavalt leevendada, ei saa kaevandamist kavandatud viisil lubada.
Seega on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tõstatatud hüdrogeoloogilise
kompleksuuringu vajadusega teemaplaneeringus juba arvestatud ning selles osas ei ole
planeeringulahenduse täiendamine vajalik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
Agnes Lihtsa +372 5819 0538
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Arvamus Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu kohta | 15.10.2026 | 1 | 13-2/2957-10 | Sissetulev kiri | mkm | Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet |