| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/4122-2 |
| Registreeritud | 06.11.2026 |
| Sünkroonitud | 09.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Maksu- ja Tolliamet |
| Saabumis/saatmisviis | Maksu- ja Tolliamet |
| Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812 [email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349
Justiits- ja Digiministeerium DVK
Teie 12.10.2026 nr 8-1/7378-1 Meie 06.11.2026 nr 6-9/022696-1
Arvamus karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (direktiivi 2024/1260 ülevõtmine) Täname võimaluse eest eelnõule arvamust avaldada. Toetame eelnõu eesmärki ja teostust. Palume arvestada järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 1 p 2, loodav KarS § 83.3 lg 3. Kuriteokoosseisude loendis, mis võimaldavad
süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimist, on mh KarS § 389.1 lg 2. Leiame, et sarnaselt
KarS § 391 tervikuna lisamisega, peaksid selles nimistus paiknema kõik KarS § 389.1
loetletud alamkoosseisud, sh lg-d 1 ja 3. Puudub mistahes õigusriiklik põhjendus miks
piirduda üksnes § 389.1 lg-ga 2, arvestades, et teo toimepanijaks/konfiskeeritava vara
omanikuks võib olla ka juriidiline isik ning et § 389.1 lg 1 näeb ette nii raskema karistuse kui
§ 391 lg 1 kui ka on piiritletud suurema ohustatud maksusummaga (alates 40 000 € vrd 10
000€).
Maksukuriteod on olemuselt varalise kasu saamisele suunatud kuriteod. Nii füüsilised kui ka
juriidilised isikud panevad neid tegusid üldjuhul toime majandusliku eelise või rahalise kasu
saamise eesmärgil. Seetõttu on tegemist kuritegudega, mille puhul on kriminaaltulu tekkimise
risk kõrge ning mille suhtes on põhjendatud kohaldada tõhusaid vara tuvastamise ja
konfiskeerimise meetmeid.
Lisaks nähakse eelnõus ette eraldi regulatsioon, mille kohaselt tuleb üle 40 000 euro suuruse
maksukahju korral alati hinnata kriminaaltulu olemasolu ning teostada selle tuvastamiseks
vajalikud menetlustoimingud. See kinnitab normilooja hinnangut, et sellise kahjusummaga
maksukuritegude puhul on kriminaaltulu tekkimine piisavalt tõenäoline ja nende tegude
raskusaste õigustab vara arestimise ning konfiskeerimise meetmete rakendamist.
Arvestades, et juriidilise isiku lõpetamine või registrist kustutamine võib praktikas toimuda
suhteliselt lihtsalt, on põhjendatud võimaldada ilma süüdimõistva kohtuotsuseta
konfiskeerimist ka KarS § 389¹ lg 1 tegude puhul, kui maksukahju ületab 40 000 eurot. See
aitaks vältida olukordi, kus kuriteoga saadud vara jääb konfiskeerimata üksnes seetõttu, et
süüdimõistva kohtuotsuse tegemine osutub isikust tulenevatel põhjustel võimatuks.
Pakume, et asendate eelnõus viite KarS § 389.1 lg-le 1 viitega KarS §-le 389.1.
2. Eelnõu § 2 p 8, loodav KrMS § 142.1. Kavandatud § 142¹ sõnastusest ei ole üheselt
arusaadav seadusandja tegelik regulatiivne eesmärk. Sõnastuslikult ütleb säte selgelt, et
arestitud vara võõrandamine võimalik üksnes juhul, kui omanik ja prokuratuur (või avalik-
õigusliku nõude esitaja) on sellega nõus. Samas nähtub seletuskirjast, et lõike 2 eesmärk on
võimaldada vara võõrandamist ka olukorras, kus omanik ei ole nõus, kuid vara väärtuse
säilitamise või menetluse eesmärkide tagamise huvides on võõrandamine vajalik ning selleks
2 (2)
saadakse eeluurimiskohtuniku luba ning kui kõik on nõus, siis võõrandamist saab kohaldada
ilma kohtu loata.
Soovitame sätet täpsustada viisil, mis eristaks üheselt omaniku nõusolekul toimuva
võõrandamise ning kohtu loal toimuva võõrandamise alused ja menetluskorra. Näiteks lõige
2 teksti lisada viide vara võõrandamisele isiku nõusolekuta:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara võib võõrandada omaniku nõusolekuta
kohtumenetluse poole taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal, kui:
1) vara hoidmise kulu on ebamõistlikult suur;
2) see on vajalik, et hoida ära vara väärtuse olulisel määral vähenemine;
3) vara hoidmiseks on vaja selliseid eritingimusi või eksperditeadmisi, mis ei ole mõistlikult
kättesaadavad.
Lugupidamisega, Anton Heifets Juriidilise osakonna jurist (allkirjastatud digitaalselt) Teadmiseks: Rahandusministeeriumi Maksu- ja tollipoliitika osakond Koostas Anton Heifets [email protected] Volitus allkirjastamiseks tuleneb MTA peadirektori käskkirjast 31.01.2018 nr 26-P, mille kehtiva versiooniga on võimalik tutvuda MTA kodulehel: Ametnike volitused | Maksu- ja Tolliamet
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|