1

EELNÕU

Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele kohaldatakse käesolevat

seadust niivõrd, kuivõrd see puudutab eetikat, tähtajalist töölepingut, tähtajalist üleviimist ja

palgakorraldust.“;

2) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Töötajate töösuhetele ametiasutuses kohaldatakse töölepingu seadust ja teisi töösuhteid

reguleerivaid seadusi käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“;

3) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Määruste kehtestamine“;

4) paragrahvi 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:“;

5) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 1, 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvis 12 asendatakse läbivalt sõna „ametnikueetika“ sõnadega „avaliku teenistuse

eetika“;

7) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „ametnike põhiväärtuste“ sõnadega „ametnike ja

ametiasutuse töötajate põhiväärtuste“;

8) paragrahvi 12 lõikes 4 ning lõike 5 punktides 1 ja 4 asendatakse sõnad „ametnike

eetikakoodeksi“ sõnadega „avaliku teenistuse eetikakoodeksi“;

9) paragrahvi 12 lõike 5 punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „ametnikke“ sõnadega „,

ametiasutuse töötajaid“;

10) paragrahvi 12 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „Ametnikul“ sõnadega „ja ametiasutuse

töötajal“;

11) paragrahvi 12 lõike 8 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ametniku“ sõnadega

„ja ametiasutuse töötaja“;

12) paragrahvi 12 lõike 8 punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „ametnik“ sõnadega „ja

ametiasutuse töötaja“;

13) paragrahvi 14 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „käesoleva seaduse § 10

lõike 1 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega“;

14) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

2

„(42) Konkursi võib jätta korraldamata, kui isik nimetatakse ametikohale käesoleva seaduse

§ 23 lõike 2 punkti 1 alusel, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks. Nimetatud tähtaega võib

pikendada ühe korra kuni 18 kuuks.“;

15) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ametikoha määratud ajaks täitmiseks võib

korraldada sisekonkursi või ametniku tähtajaliselt üle viia vastavalt käesoleva seaduse § 33

lõikele 1, kui ametikohale nimetatud isik on ajutiselt ära emapuhkuse, isapuhkuse,

lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse tõttu.“;

16) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. jagu

Teenistusse võtmise kord“;

17) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, valitsusasutuse juhile ja tema

asetäitjale vahetult alluv juht, kellele vahetult alluvad ametnikud või ametiasutuse töötajad –

viieks aastaks;“;

18) paragrahvi 23 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „valitsusasutuse juht“ sõnadega „ja

tema asetäitja“;

19) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Valla- või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi, valla või linna ametiasutuse juhi ja tema

asetäitja ning talle vahetult alluva juhi võib nimetada ametikohale viieks aastaks. Määratud

ajaks ametikohale nimetamisel peetakse silmas, et kõik samas kohaliku omavalitsuse üksuses

või selle ametiasutuses sarnaseid teenistusülesandeid täitvad ametnikud oleksid ametikohale

nimetatud määratud ajaks. Ametnikule, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks,

kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut.“;

21) paragrahvi23 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punkti 2“ tekstiosaga „lõike 2 punktide

2 ja 21“;

22) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktis 3“ tekstiosaga „lõike 2

punktides 21 ja 3“;

23) paragrahvi 23 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktides 5 ja 7“ tekstiosaga „punktides 3, 5

ja 6“;

24) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Ametiasutuse töötaja tähtajaline tööleping

(1) Ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile,

ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on

vahetud alluvad, sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis aastat.

(2) Valla- või linnavalitsuses töölepingu alusel töötava struktuuriüksuse juhiga ning valla või

linna ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes vahetult allub ametiasutuse juhile või

tema asetäitjale ja kellel on vahetud alluvad, võib sõlmida tähtajalise töölepingu kestusega viis

aastat, järgides käesoleva seaduse § 23 lõike 21 teises lauses sätestatut.

3

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui töötaja viibib

emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalisele töölepingule kohaldatakse töölepingu

seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise

piirangut.

(5) Kui tööandja ütleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalise töölepingu

erakorraliselt üles, kohaldatakse töölepingu ülesütlemisest etteteatamisele käesoleva seaduse §

101 lõikes 1 sätestatud etteteatamise korda ja töötajale makstakse §-s 102 sätestatud hüvitist,

välja arvatud juhul, kui tööleping öeldakse erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88

sätestatud alusel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalise töölepingu ülesütlemisel ei kohaldata

töölepingu seaduse § 100 lõiget 3.“;

25) paragrahvi 24 lõike 4 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud andmeid ja dokumente ei pea isik

esitama, kui need on kättesaadavad seaduse alusel asutatud andmekogus ning isik on andnud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku asjakohaste andmete edastamiseks.“;

27) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vahetu juht peab temale alluva ametnikuga regulaarselt vestlusi, mis annavad võimaluse

hinnata ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning mille käigus

räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab ametnik juhile tagasisidet juhtimise

kohta (edaspidi arengu- ja hindamisvestlus).“;

29) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 31lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata ametiasutuse koolituse täpsema korra võib

kehtestada ametiasutuse juht või tema volitatud isik.“;

31) paragrahvi 33 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ametniku“ sõnadega „ja ametiasutuse

töötaja“;

32) paragrahvi 33 lõike 4 teisest lausest jäetakse välja sõnad „üks kord“;

33) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Tähtajalise üleviimise võib saatva ametiasutuse, vastuvõtva ametiasutuse või ametniku

algatusel enne tähtaja lõppu lõpetada, kui:

1) ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise käesoleva

seaduse § 14 lõike 1 või 2 või § 15 alusel, või

2) ilmneb muu asjaolu, mis ei võimalda vastuvõtvas ametiasutuses teenistussuhet jätkata ja

mida ei saanud enne tähtajalist üleviimist ette näha.“;

34) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses:

4

„(14) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgist lähtudes viiakse ametnik

tähtajaliselt üle ametiasutuse töötaja töökohale, kohaldatakse sellisele üleviimisele käesolevas

paragrahvis sätestatud korda, arvestades töölepingu seaduses sätestatud erisusi.

(15) Kui ametnik viiakse tähtajaliselt üle valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku

juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse, rahvusvahelisse organisatsiooni või

Euroopa Liidu institutsiooni, asutusse või organisse, kohaldatakse sellisele üleviimisele

käesolevas paragrahvis sätestatud korda.

(16) Ametniku tähtajalisel üleviimisel ei katke tema teenistusstaaži arvestus saatvas

ametiasutuses.

(17) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ametiasutuse töötajale, kui on sõlmitud

kokkulepe viia ta ajutiselt üle teisele ameti- või töökohale ühe ametiasutuse sees või teise

ametiasutusse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest. Ametiasutuse

töötaja võib tähtajaliselt üle viia ametikohale kuni 18 kuuks. Nimetatud tähtaega võib

pikendada ühe korra kuni 18 kuuks.“;

35) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk

Ametniku ja ametiasutuse töötaja õigused“;

36) paragrahvi 39 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ametiasutus hüvitab ületunnitöö töölepingu seaduse § 44 lõigetes 6 ja 7 sätestatud

korras.“;

37) paragrahvi 49 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12)Kui ametnik on saanud viga või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema

vastu toime pandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või

ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema ravi- ja ravimikulud ning raviga seotud muud kulud riik.

Raviga seotud muudeks kuludeks loetakse eelkõige sõidukulu raviasutusse ja tagasi, piiratud

liikumisvõime korral ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi, statsionaarsel ravil viibimise

korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas.“;

38) paragrahvi 49 lõike 14 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „toime“ sõnaga „tahtliku“;

39) paragrahvi 61 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Erakorralistel asjaoludel võib muutuvpalka kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde

maksta kuni 30 protsenti ametniku aastasest põhipalgast, kui ametiasutus on sellised

muutuvpalga maksmise tingimused palgajuhendis sätestanud.“;

40) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesolevas paragrahvis sätestatust lähtub ametiasutus ka ametiasutuse töötajale

tööülesannete täitmise eest töötasu maksmisel. Ametiasutuse töötaja töötasu võib vähendada

üksnes käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;

41) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:

„§ 611. Ühekordne suuremahulise projekti tulemustasu

(1) Ühekordne suuremahulise projekti tulemustasu on rahaline väljamakse mitme ametiasutuse

koostöös ellu viidud suuremahulise ja olulise ühiskondliku või majandusliku mõjuga projekti

5

eesmärkide saavutamise korral projektimeeskonna liikmena panustanud ametiasutuse

ametnikule või töötajale.

(2) Ühekordse suuremahulise projekti tulemustasu võib maksta juhul, kui projekt ja selle

oodatavad tulemused on eelnevalt heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt ning projekti

tulemused on saavutatud.

(3) Ühekordse suuremahulise projekti tulemustasu maksmise otsustab ja väljamakse korraldab

Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega suuremahulise projekti tulemustasu

maksmise täpsemad tingimused ja korra ning määrab projekti hindamiskomisjoni koosseisu.

(4) Ühekordse suuremahulise projekti tulemustasu maksmisele ei kohaldata seaduse § 61

lõikest 5 tulenevaid muutuvpalga maksmise tingimusi või piiranguid.“;

42) paragrahvi 63 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „ametikohale“ sõnadega

„teenistuskohale“;

43) paragrahvi 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 63 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Minister või tema volituse alusel ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse juht ja

riigisekretär kehtestavad vastavalt ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva

ametiasutuse ja Riigikantselei palgajuhendi. Minister võib ministeeriumi palgajuhendi

kehtestamise volitada kantslerile. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku

kantselei palgajuhendi kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.“

45) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:

„§ 641. Palga tagastamise nõude aegumine

Ametiasutuse nõude aegumisele palga ja muude teenistussuhtest tulenevate rahaliste nõuete

tagastamiseks kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 39 sätestatut.“;

46) paragrahvi 87 lõikes 1 asendatakse sõna „kirjaliku“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis“;

47) paragrahvi 90 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „seitsmeaastast“ sõnaga

„kolmeaastast“;

48) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:

㤠911. Teenistusest vabastamine katseajal ametniku soovil

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest katseajal tema enda algatusel kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale

isikule.

(2) Ametniku algatusel katseajal teenistusest vabastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse

§ 87 lõigetes 1 ja 4–6 sätestatut. Taotlus teenistusest vabastamiseks tuleb esitada hiljemalt

katseaja viimasel päeval.“;

49) paragrahvi 100 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kes kasutab vanemapuhkust.“;

6

50) paragrahvi 101 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „teenistusstaaž“ sõnadega

„teenistussuhe ametiasutuses“;

51) seaduse 14. peatükki täiendatakse 12. jaoga järgmises sõnastuses:

„12. jagu

2026. aasta 1. juulil jõustunud muudatuste rakendussätted

§ 1346. Ametiasutuse töötajaga sõlmitud töölepingule kohaldatav seadus

(1) Alates 2026. aasta 1. juulist kohaldatakse enne 2026. aasta 1. juulit ametiasutuse töötajaga

sõlmitud töölepingule töölepingu seaduses ja käesolevas seaduses sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi,

mis on tekkinud enne 2026. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud nõuetele, mis on tekkinud enne

2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse töölepingu seadust.

(3) Kui töölepingu tingimus on pärast 2026. aasta 1. juulit vastuolus käesoleva seadusega,

kohaldatakse lepingutingimuse asemel käesolevas seaduses sätestatut.

§ 1347. Määramata ajaks teenistusse võetud käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2¹

nimetatud juhi ja valitsusasutuse juhi asetäitja teenistustähtaja arvestamine

(1) 2026. aasta 1. juulil teenistuses olev käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2¹ nimetatud

juht ja valitsusasutuse juhi asetäitja loetakse ametikohale nimetatuks kuni 2031. aasta 30.

juunini.

(2) Ametiasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku samas lõikes sätestatud

teenistustähtaja lõppedes konkurssi korraldamata nimetada ametikohale veel kuni kaheks

aastaks. Käesoleva lõike esimese lause kohast ametikohale nimetamist ei loeta ametikohale

nimetamiseks käesoleva seaduse § 23 lõike 3 tähenduses.

§ 1348. Tähtajatu töölepingu muutmine tähtajaliseks töölepinguks

Käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2¹ nimetatud juhi, kes töötab tähtajatu töölepingu alusel,

tööleping viiakse § 231 nõuetega kooskõlla hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks.

§ 1349. Teenistusest vabastamisest etteteatamise erisus

Ametnikule, kes on 2026. aasta 1. juulil ametnikuna avalikus teenistuses, teatatakse

koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud käesoleva

seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 13410. Käesoleva seaduse § 61 rakendamise järelhindamine

Valdkonna eest vastutav minister analüüsib hiljemalt 2029. aastal 2026. aasta 1. juulil jõustunud

käesoleva seaduse § 61 lõike 5 muudatusega kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi Valitsusele

vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.”.

§ 2. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

7

1) paragrahvi 68 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille

eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust,

lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses,

asendusteenistuses või ajutiselt töövõimetu. Ajutise töövõimetuse tõttu peatub puhkuse

aegumine üksnes juhul, kui töötajal ei ole ajutise töövõimetuse tõttu võimalik kasutamata

jäänud põhipuhkust aegumistähtaja jooksul ära kasutada.“;

2) paragrahvi 68täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Tööandja teavitab töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks

võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul.

(8) Põhipuhkuse nõue ei aegu pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja lõppemist,

kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada.“.

§ 3. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töölepingu ülesütlemise korral töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamise korral

ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral töölepingu seaduse § 37 lõikes 5,

§ 86 lõikes 1, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 või teenistussuhte lõpetamise korral avaliku

teenistuse seaduse § 911 lõikes 1 ning § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel;“;

2) paragrahvi 6 lõike 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui viimane töösuhe selle tööandjaga või ametniku viimane teenistussuhe selles

ametiasutuses kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või

teenistussuhte lõppemisest;

2) kui viimane töösuhe selle tööandjaga või ametniku viimane teenistussuhe selles

ametiasutuses kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või

teenistussuhte lõppemisest.“;

3) paragrahvi 141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle viimane töösuhe selle

tööandjaga kestis vähemalt viis aastat ja kelle tööleping öeldi üles koondamise tõttu või kes

ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle viimane

teenistussuhe selles ametiasutuses kestis vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe lõpetati

avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.“;

4) paragrahvi 142 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle viimane töösuhe selle

tööandja juures, või ametnikule, kelle viimane teenistussuhe selles ametiasutuses kestis:“;

5) paragrahvi 143 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „alguse kuupäev“ sõnadega „algus- ja

lõpukuupäev“;

6) paragrahvi 143 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 ja lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

8

„(3) Isikule, kelle teenistussuhe lõppes enne 2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva

seaduse kuni 2026. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 6 lõikes 4 ning §-des 141 ja 142

sätestatut.“.

§ 4. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine

Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Volinikule ei kohaldata katseaega.“

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 9. märtsil 2026. a nr 2-6/26-00488

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Karp

Büroo- ja dokumendihalduse juht

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu põhiseaduskomisjon

[email protected]

Täiendavad ettepanekud avaliku

teenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (836 SE)

muutmiseks

Lugupeetud Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees

Rahandusministeerium teeb lisaks 22.04.2026 kirjaga nr 12.4-8/1800-1 esitatud

ettepanekutele Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku kaaluda avaliku teenistuse

seaduse (edaspidi ATS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (863 SE) täiendamist

järgmiselt:

1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 14 ja muuta vastavalt punktide numeratsiooni

järgmises sõnastuses:

„14) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) kellel puudub vastavale ametikohale nimetamise eelduseks olev nõutava tasemega

riigisaladusele juurdepääsuluba, kellele sellise loa andmisest on keeldutud või kelle vastav

luba on tunnistatud kehtetuks.“;

Selgitus: muudatusettepaneku selgitus antakse käesoleva kirja punktis 7.

2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 15 ja muuta vastavalt punktide numeratsiooni

järgmises sõnastuses:

„15) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 41 sätestatut ei kohaldata teenistusse võtmisel, kui

isiku suhtes on algatatud nõutava tasemega riigisaladusele juurdepääsuloa andmise või selle

kehtivuse pikendamise menetlus.“;

Selgitus: muudatusettepaneku selgitus antakse käesoleva kirja punktis 7.

3. Muuta eelnõu § 1 punktiga 20 kavandatava paragrahv 23 täiendamist lõikega 21

muutes lõike numeratsiooni ja sõnastada lisatav lõige järgmiselt:

„(22) Valla või linna ametiasutuse juhi ja tema asetäitja ning talle vahetult alluva juhi, kellel

on vahetud alluvad, võib nimetada ametikohale viieks aastaks. Määratud ajaks ametikohale

nimetamisel peetakse silmas, et kõik samas kohaliku omavalitsuse üksuses või selle

ametiasutuses sarnaseid teenistusülesandeid täitvad ametnikud oleksid ametikohale nimetatud

Meie 06.11.2026 nr 12.4-8/1800-2

2

määratud ajaks. Ametnikule, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks, kohaldatakse

käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut.“;

Selgitus: Riigikogu menetluses oleva ATSi muutmise eelnõu ajal on jõustunud KORKS, mille

raames loodi juba ATSi § 23 lg 21 numeratsiooniga säte. Muudatuse eesmärk on täpsustada

lisatava lõike 22 sõnastust ja tagada ühetaoline lähenemine valla- ja linnavalitsuses kui

ametiasutuses ja teistes valla ja linna ametiasutustes.

4. Muuta eelnõu § 1 punktiga 24 kavandatavat ATSi täiendamist §-ga 231 ja sõnastada

see lisatav paragrahv järgmiselt:

„§ 231. Ametiasutuse töötaja tähtajaline tööleping

(1) Ametiasutuses, v.a. käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 2-6 nimetatud ametiasutustes,

töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile,

asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on vahetud alluvad, sõlmitakse

tähtajaline tööleping kestusega viis aastat.

(2) Valla- või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes vahetult allub

ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on vahetud alluvad, võib sõlmida tähtajalise

töölepingu kestusega viis aastat, järgides § 23 lõike 22 teises lauses sätestatut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui töötaja

viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtajalisele töölepingule kohaldatakse

töölepingu seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja

pikendamise piirangut.

(5) Kui tööandja ütleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtajalise töölepingu

erakorraliselt üles, kohaldatakse töölepingu ülesütlemisest etteteatamisele käesoleva seaduse

§ 101 lõikes 1 sätestatud etteteatamise korda ja töötajale makstakse §-s 102 sätestatud hüvitist,

välja arvatud juhul, kui tööleping öeldakse erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88

sätestatud alusel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtajalise töölepingu ülesütlemisel ei

kohaldata töölepingu seaduse § 100 lõiget 3.

(7) Erandina töölepingu seaduse § 85 lõikest 2 on töötajal õigus käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud tähtajaline tööleping enne tähtaja saabumist korraliselt üles öelda, teatades sellest

vähemalt 30 kalendripäeva ette.“;

Selgitus: eelnõuga kavandatavas §-s 231 soovime muuta lõike 1 ja 2 teksti, täpsustada lõigetes

2-6 viitamist ja lisada lõige 7. Lõikes 1 teeme tähtajaline ettepaneku lisada vastavalt Vabariigi

Presidendi Kantselei soovile selge eristus, et tähtajaline tööleping ei laiene ATS § 6 lõike 2

punktides 2-6 nimetatud ametiasutustele ehk põhiseaduslikele institutsioonidele. Lõike 2

muutmise eesmärk on ühtlustada lähenemine valla- ja linnavalitsuses ja valla ja linna

ametiasustuses vastavalt eelmisele ettepanekule. Muudatusettepanekuga lisatakse lõige 7, mis

annab tähtajalise töölepingu alusel töötavale keskastmejuhile aluse öelda tähtajaline

tööleping enne tähtaja saabumist korraliselt üles. TLS ei luba töötajal tähtajalist töölepingut

korraliselt üles öelda.

3

5. Täiendada eelnõu punktiga 28 ja muuta vastavalt punktide numeratsiooni järgmises

sõnastuses:

„28) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kuni ametikohal nõutava tasemega riigisaladusele juurdepääsuloa saamiseni ei tohi

ametnik täita teenistusülesandeid, mis eeldavad juurdepääsu vastava taseme riigisaladusele.“;’

Selgitus: muudatusettepaneku selgitus antakse käesoleva kirja punktis 7.

6. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 36 ja muuta vastavalt punktide numeratsiooni.

Selgitus: Eelnõu kohaselt oli selle muudatuse eesmärk ühtlustada ATS TLSiga ületunnitöö

hüvitamise põhimõtte osas ja muudatuse kohaselt hüvitataks edaspidi ületunnitöö vaikimisi

vaba ajaga. Kui ametiasutus soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb see eraldi ametnikuga

kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb maksta 1,5-kordne põhipalk.

Ületunnitööga võrdses ulatuses vaba aja andmine toob kaasa 1-kordselt rohkem tehtud

tundide eest tasumisele lisaks tasutatud vaja aja andmise, mis kokkuvõttes tähendab 2-kordset

ületundide eest maksmist. Vaba aja andmine ületundide eest täidab eelkõige tervisekaitse, sh

vaimse tervise väärtustamise eesmärki ja on jätkuvalt oluline, kuid ametiasutuses, kus

ületunnitöö on töö iseloomu tõttu tavapärane, tooks eelnõu kohane muudatus kaasa olulise

surve tööjõukulude eelarvele. Teine oluline põhjus rahas hüvitamise eelistamiseks tugineb

asjaolul, et vaba aja andmisega tekib töökäte puudus, mis omakorda takistab säärastel

asutustel enda põhifunktsiooni täitmise (nt PPA patrullide mehitamine, PäA valvete

mehitamine). Seetõttu teeme ettepaneku muudatus eelnõust kavandatud kujul välja jätta.

7. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 49 ja muuta vastavalt punktide numeratsiooni

järgmises sõnastuses:

„49) paragrahvi 95 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „punktis 4“ tekstiosaga „või 41“;

Selgitus: käesoleva kirjas punktides 1, 2, 5 ja 7 toodud muudatusettepanekute eesmärk on

kõrvaldada õiguspraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu asi 3-23-804) osundatud puudus, kus

riigisaladuse loa puudumine ei ole ATSi kohaselt üheselt mõistetav seaduslik alus ametniku

teenistusse mittevõtmiseks. Muudatus muudab loast keeldumise või selle tühistamise otseseks

seaduses sätestatud takistuseks teenistusse võtmisele. Vajadus muudatuse järele on eriti

kriitiline asutustes nagu Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Mitmete nende

asutuste ametikohtade täitmine on olemuslikult seotud riigisaladusega, kuna

kriminaalmenetluse seadustiku §-de 126¹–126² alusel teostatavad jälitustoimingud eeldavad

vältimatult tutvumist meetodite, taktika ja vahenditega, mis on riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) § 7 lg 1 p 3 ja 4 ning § 8 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt käsitatavad

riigisaladusena.

Kuigi RSVS § 27 lg 3 p 2 ja § 34 lg 8 kohustavad isiku riigisaladuse juurdepääsu õigusega

ametikohalt vabastama, kui tema luba tühistatakse, peab see toimuma AT-is sätestatud korras.

ATSi sõnastus ei võimalda aga teenistussuhet lõpetada, kui asutusel pole pakkuda teist sobivat

ametikohta (kus luba pole nõutav) või kui ametnik keeldub üleviimisest.

Muudatustega sätestatakse selgesõnaliselt, et riigisaladuse juurdepääsuloa andmisest

keeldumine või selle tühistamine on seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.

See muudab asutusesisese nõude (RSVS § 20 lg 5) „tagasiviidavaks seadusliku aluseni”, täites

kohtu lahendis seatud kriteeriumi ja luues kindla aluse vabastamiseks ATS § 95 lõike 1 alusel.

4

Lisaks sätestatakse erand (§ 28), et isik võib asuda teenistusse ka juhul, kui julgeolekukontroll

on alles pooleli (RSVS § 33), tingimusel et talle on menetlust alustatud. See toimib juriidilise

sillana ametisse nimetamise ja loa saamise vahel, lubades jätkata tööd, kuni selgub isiku

usaldusväärsus. Julgeoleku tagamiseks on sätestatud range keeld: kuni loa saamiseni ei tohi

ametnik täita ülesandeid, mis eeldavad juurdepääsu riigisaladusele.

Tagamaks ametniku põhiõiguste kaitset, täiendatakse ATS § 95 lõiget 2 viitega uuele § 15

punktile 41. See kohustab asutust enne ametniku vabastamist pakkuma ametnikule üleviimise

võimalust muule sobivale ametikohale, kus riigisaladuse luba ei ole eelduseks. Kui asutuses

ei ole sobivat vaba ametikohta (või kui ametnik keeldus pakutust), siis vabastatakse ametnik

teenistusest ATS § 95 alusel.

Muudatus suurendab õiguskindlust nii asutuse kui ametniku jaoks. Muudatus viib avaliku

teenistuse seaduse kooskõlla riigi julgeolekuhuvide ja jälitusasutuste töö spetsiifikaga,

lahendades kohtupraktikas ilmnenud menetlusliku tupiku. Muudatus vähendab kohtuvaidluste

riski, andes selge ja proportsionaalse juriidilise raamistiku olukordadeks, kus ametnik ei

osutu riigi usalduse vääriliseks.

8. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 49 ja muuta vastavalt punktide numeratsiooni.

Selgitus: eelnõu § 1 punktiga 49 sooviti muuta ATS § 100 lõike 1 punkti 5 selliselt, et

teenistusest ei tohi vabastada ametnikku, kes kasutab vanemapuhkust. Senini oli vastavas

punktis kirjas, et teenistusest ei tohi vabastada ametnikku, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

Muudatuse eesmärk oli ühtlustada ATSis sätestatud koondamise regulatsiooni TLSi

koondamise regulatsiooniga. TLS § 93 lõige 1 ütleb, et tööandja ei või töölepingut rasedaga

ega naisega, kellel on õigus saada emapuhkust, ega isikuga, kes kasutab isapuhkust,

lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja

tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või

pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Eelnõu § 1

punktiga 49 tehtav muudetatus kitsendaks võrreldes TLS § 89 lõikega 1 koondamiskaitset

emade osas, kellel on alla kolme aastane laps ja kes on naasnud teenistusse. See ei olnud

eelnõu koostamisel eelnõu koostaja eesmärk ja seetõttu teeme ettepaneku eelnõust § 1 punkt

49 välja jätta.

9. Muuta eelnõu § 1 punktiga 51 kavandatavat ATS 14. peatüki täiendamist jaoga 12. ja

sõnastada see järgmiselt:

„12. jagu

2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatuste rakendussätted

§ 1346. Ametiasutuse töötajaga sõlmitud töölepingule kohaldatav seadus

(1) Alates 2027. aasta 1. jaanuarist kohaldatakse enne 2027. aasta 1. jaanuarit ametiasutuse

töötajaga sõlmitud töölepingule töölepingu seaduses ja enne 2027. aasta 1. jaanuarit kehtinud

avaliku teenistuse seaduses sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja

kohustusi, mis on tekkinud enne 2027. aasta 1. jaanuarit. Töölepinguga seotud nõuetele, mis

on tekkinud enne 2027. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse töölepingu seadust.

(3) Kui töölepingu tingimus on pärast 2027. aasta 1. jaanuarit vastuolus käesoleva seadusega,

kohaldatakse lepingutingimuse asemel käesolevas seaduses sätestatut.

5

§ 1347. Määramata ajaks teenistusse võetud käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 22

nimetatud juhi ja valitsusasutuse juhi asetäitja teenistustähtaja arvestamine

(1) 2027. aasta 1. jaanuaril teenistuses olev käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 22

nimetatudjuht ja valitsusasutuse juhi asetäitja loetakse ametikohale nimetatuks kuni 2031.

aasta 31. detsembrini.

(2) Ametiasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku samas lõikes

sätestatud teenistustähtaja lõppedes konkurssi korraldamata nimetada ametikohale veel kuni

kaheks aastaks. Käesoleva lõike esimese lause kohast ametikohale nimetamist ei loeta

ametikohale nimetamiseks käesoleva seaduse § 23 lõike 3 tähenduses.

§ 1348. Tähtajatu töölepingu muutmine tähtajaliseks töölepinguks

(1) Käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 22 nimetatud juhi, kes töötab tähtajatu töölepingu

alusel, tööleping viiakse § 231 nõuetega kooskõlla hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab kehtestada järgides käesoleva seaduse § 23 lõike

22 teises lauses sätestatut valla või linna ametiasutuses tähtajaline tööleping käesoleva seaduse

§ 231 lõikes 2 nimetatud juhile, viiakse nimetatud juhi tähtajatu tööleping § 231 nõuetega

kooskõlla hiljemalt ühe aasta jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Sellisel juhul algab juhi

töölepingu tähtaeg alates töölepingu muudatuse jõustumisest.

§ 1349. Valla või linna ametiasutusse määramata ajaks teenistusse võetud käesoleva

seaduse § 23 lõikes 21 nimetatud juhi teenistustähtaja arvutamine (1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab kehtestada järgides käesoleva seaduse § 23

lõike 22 teises lauses sätestatut valla või linna ametiasutuses tähtajalise teenistussuhte

käesoleva seaduse § 23 lõikes 21 nimetatud juhile, loetakse juht määratu ajaks ametikohale

nimetatuks kuni viieks aastaks alates otsuses märgitud kuupäevast.

(2) Ametiasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhi samas lõikes sätestatud

teenistustähtaja lõppedes konkurssi korraldamata nimetada ametikohale veel kuniks kaheks

aastaks. Käesoleva lõike esimese lause kohast ametikohale nimetamist ei loeta ametikohale

nimetamiseks käesoleva seaduse § 23 lõike 3 tähenduses.

§ 13410. Teenistusest vabastamise etteteatamise erisus

Ametnikule, kes on 2027. aasta 1. jaanuaril ametnikuna avalikus teenistuses, teatatakse

koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette enne 2027. aasta 1. jaanuarit kehtinud

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 13411. Käesoleva seaduse § 61 rakendamise järelhindamine

Valdkonna eest vastutav minister analüüsib hiljemalt 2030. aastal 2027. aasta 1. jaanuaril

jõustunud käesoleva seaduse § 61 lõike 5 muudatusega kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi

Valitsusele vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.”.

Selgitus: muudatusettepaneku sisuks on kuupäevade muutmine tulenevalt ATSi jõustumise

edasilükkamisest, samuti rakendussätete loomine KOVides tähtajaliste teenistussuhete

kohaldamisel. Jaos sisaldub ka teenistusest vabastamise etteteatamise erisus ametnikele, kes

on seaduse jõustumise hetkel avalikus teenistuses. Täpsustame, et staaži arvestus jätkub kuni

2027. aasta 1. jaanuarini kehtiva ATSis sätestatud põhimõttel kuni ametniku koondamise või

omal soovil teenistusest lahkumiseni. Kui ametnik koondatakse või ta lahkub teenistusest omal

soovil ning ta asub teenistusse teise ametiasutusse, kohaldatakse talle edaspidi selleks hetkel

kehtivat ATSi ning staaži arvestus algab ühetaoliselt TLSis töötajale sätestatuga ehk vastavas

ametiasutuses teenistusse asumisel.

6

10. Täiendada eelnõu §-ga 2 ja muuta vastavalt §-de numeratsiooni järgmises sõnastuses:

㤠2. Politsei- ja piirivalveameti seaduse muutmine

Politsei- ja piirivalveameti seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 44 lõiget 2 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„21) Kaitsepolitseiameti osakonna juht ja büroo juht ning neile vahetult alluv juht, kellel on

vahetud alluvad – viieks aastaks;

22) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile, peadirektori asetäitjale ja prefektile vahetult

alluv juht, kellel on vahetud alluvad – viieks aastaks;“.

Selgitus: politsei- ja piirivalveameti seaduses (edaspidi PPVS) on selgelt kirjas erinevatele

ametikohtadele kehtestatud tähtajad sh üldreegel, et politseiametnik nimetatakse ametikohale

määramata ajaks. Seevastu päästeteenistuse seaduses on loetletud mõned ametikohad, kuhu

nimetatakse tähtajaliselt, ülejäänutele kehtivad ATSi ja TLSi üldsätted, mille kohaselt hetkel

üldreeglina tähtajatu teenistussuhe. Pärast ATSi muudatuste jõustumist rakendub ka

Päästeameti ja Häirekeskus päästeteenistujatest keskastmejuhtidele analoogselt ametnike ja

töötajatega tähtajaline teenistussuhe. Selgituseks, et KAPO struktuuris on nii regionaalsed

osakonnad kui ka lihtsalt osakonnad. Regionaalsete osakondade juhid on juba tähtajalise

teenistussuhtega vastavalt PPVS § 44 lg 2 punktile 2.

Eelnevast tulenevalt on Siseministeerium pöördunud oma valitsemisalas ühetaolise

lähenemise saavutamiseks ja palunud teha eelnõusse täiendused.

11. Muuta eelnõu § 2 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) paragrahvi 68 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ajutise töövõimetuse tõttu peatub puhkuse aegumine üksnes juhul, kui töötajal ei ole ajutise

töövõimetuse tõttu ja tööandjast tuleneval põhjusel võimalik kasutamata jäänud põhipuhkust

aegumistähtaja jooksul ära kasutada.“.

Selgitus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi muudatusettepanek töölepingu

seadust muutva sätte muutmiseks, mida Rahandusministeerium toetab. Võrreldes esialgses

eelnõus ette nähtud muudatusega ei muutu eelnõus sisalduv üldpõhimõte, et ajutise

töövõimetuse tõttu saab põhipuhkuse aegumine teatud tingimustel peatuda.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse lõike 6 kolmandat lauset, lisades, et ajutise

töövõimetuse tõttu peatub puhkuse aegumine ainult siis, kui töötaja ei saa puhkust kasutada

ajutise töövõimetuse tõttu ja tööandjast tuleneval põhjusel. See tähendab, et kui töötaja saaks

veel pärast ajutise töövõimetuse perioodi lõppu oma puhkust kasutada, kuid ei soovi seda

teha, siis puhkus aegub. Kui aga tööandja sellises olukorras ei võimalda töötajal puhkust ära

kasutada, siis saab töötaja puhkust kasutada ka pärast aegumisperioodi lõppu, kuid peaks

seda tegema mõistliku aja jooksul.

12. Muuta eelnõu § 2 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Tööandja teavitab töötajat kasutamata ja aeguvast põhipuhkusest ette selliselt, et töötajal

oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul. Kui tööandja ei teavita töötajat

kasutamata ja aeguvast põhipuhkusest, siis põhipuhkuse nõue ei aegu.“.

7

Selgitus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi muudatusettepanek töölepingu

seadust muutva sätte muutmiseks, mida Rahandusministeerium toetab. Võrreldes esialgses

eelnõus ette nähtud muudatusega on ühendatud kaks lõiget üheks ning täpsustatakse, mis

olukorras põhipuhkuse nõue ei aegu. Täpsemalt, esialgses eelnõus sisalduvat TLS § 68 lõiget

7 sõnastuselt ei muudeta ja see jääb samaks ning muudetakse TLS § 68 lõikes 8 ette nähtud

põhimõtet. Esialgse eelnõu sõnastuse järgi on põhipuhkuse nõude aegumine seotud

asjaoluga, kas tööandja on võimaldanud töötajal puhkust kasutada või mitte, mis võib

praktikas tekitada rakenduslikke küsimusi (nt mis juhtudel saab öelda, et tööandja on

võimaldanud töötajal puhkust kasutada). Muudatusettepanekuga seotakse põhipuhkuse nõude

aegumine tööandja teavitamiskohustusega. Seega kui tööandja teavitab töötajaid piisavalt

ette nende kasutamata ja aeguvast põhipuhkusest, siis puhkusenõue aegub kalendriaasta

lõpus. Kui teavitamiskohustust ei täideta, on töötajal õigus puhkust kasutada ka pärast

kalendriaasta lõppu, kuid peab seda tegema mõistliku aja jooksul.

13. Muuta eelnõu § 3 punktiga 8 kavandatava töötuskindlustuse seaduse § 522 täiendamist

lõikega 3 ja sõnastada lisatav lõige 3 järgmiselt:

„(3) Isikule, kelle teenistussuhe lõppes enne 2027. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse käesoleva

seaduse kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni § 6 lõikes 4 ning §-des 141

ja 142 sätestatut.“.

Selgitus: Seoses ATSi jõustumise tähtaja edasilükkamisega, tuleb muuta ka töötuskindlustuse

seaduse muutmise sätet ühtlustades sättes märgitud tähtaeg uue planeeritava seaduse

jõustumisajaga. Samuti on ATS eelnõu menetluse ajal vastuvõetud töötuskindlustuse seaduse

uus redaktsioon, mistõttu tuleb sättes asendada kuupäev 2026. aasta 1. jaanuar 2026. aasta

1. juuliga vastavalt uue redaktsiooni jõustumisele.

14. Jätta välja eelnõu § 4.

Selgitus: eelnõu näeb ette Vabariigi Valitsuse seaduse muutmist tunnistades kehtetuks

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkt 6. Teeme ettepaneku eelnõust Vabariigi

Valitsuse seaduse muutmine välja jätta. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 6

kohaselt on ministeeriumi juhina ministri pädevuses nimetada ametisse ja vabastada ametist

kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, Välisministeeriumis peadirektor või

sõlmida ja lõpetada tema tööleping või anda selleks volitus kantslerile. Muudatuse eesmärk

oli jätta ministeeriumi osakonnajuhataja ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning

töölepingu sõlmimine ja selle lõpetamine kantsleri pädevusse. Näeme, et muudatus ei ole

akuutselt vajalik ning ministeeriumites võib teenistussuhete korraldamine jätkuda senisel

viisil. Seega teeme ettepaneku eelnõu § 4 välja jätta.

Oleme mitmete esitatud arvamuste ja Riigikogu fraktsioonide muudatusettepanekutega

eeltoodud muudatusettepanekute esitamisel arvestanud, nt keskastmejuhtide tähtajalisuse

selge välistamine põhiseaduslikes institutsioonides, koondamiskaitse regulatsiooni

säilitamine alla kolme aastast last kasvatavale vanemale, avaliku teenistuse staaži arvestuse

regulatsiooni säilitamine ja töölepingu seaduse regulatsiooni täpsustamine põhipuhkuse

aegumise osas. Lisaks soovime Riigikogu põhiseaduskomisjonile laekunud arvamuste ja

Riigikogu fraktsioonide muudatusettepanekute kohta tuua välja järgmised seisukohad.

8

1. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) on teinud 23.03.2026

kirjaga nr 4/60 ettepaneku muuta ATS § 43 lg 2 sõnastust selliselt, et ametniku

põhipuhkuse kestus oleks praeguse 35 kalendripäeva asemel 28 kalendripäeva.

Rahandusministeerium seda ettepanekut ei toeta. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) §

55 sätestab, et eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva, kui

töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei

sätesta teisti. ATS § 43 lg 2 ütleb üheselt, et ametniku põhipuhkuse kestus on 35

kalendripäeva. Nagu ka Kaubanduskoda ise oma ettepanekus märgib, on 28-

kalendripäevase puhkuse näol tegemist minimaalse põhipuhkusega, tööandjal ja

töötajal on alati võimalik leppida kokku pikemas põhipuhkuses ja teadaolevalt seda

praktikas ka kasutatakse. ATS seda ei võimalda.

Menetluses oleva ATS eelnõu üheks laiemaks eesmärgiks on ühtlustada avaliku

teenistuse sätteid töölepingu seaduse sätetega, kuid seda siiski osas, kus erinev

regulatsioon ei ole põhjendatud. Oleme seisukohal, et puhkuse kestuse osas on TLS ja

ATS erinev regulatsioon jätkuvalt põhjendatud, sest eelnõuga ei muudeta kõiki

ametnikule täiendavalt kehtivaid piiranguid, näiteks streigikeeld ja kõrvaltegevuse

tegevuspiirangud.

Nii ATS ja TLS sõnastuse erinevus puhkuse minimaalse kestuse kui ka jätkuvad

ametnikule kehtivad täiendavad piirangud on peamised põhjused, miks

Rahandusministeerium Kaubanduskoja ettepanekut ei toeta ja palub arvamus jätta

arvestamata.

2. Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE MTÜ (edaspidi PARE) esitas arvamuse, kus

toob välja murekohana selle, et kas kavandatav lahendus – tähtajaliste teenistus- ja

töösuhete laiendamine – on ainuke viis olukorra lahendamiseks või on kaalutud ka

muid lähenemisi. PARE on seisukohal, et rollimugavust käsitletakse eelkõige selgete

eesmärkide seadmise, tulemusjuhtimise, regulaarse hindamise ja arenduskohustuste

kaudu. Samuti leiab PARE, et regulatsiooni kohaldamisala on ebaselge ja töölepingu

alusel töötavate juhtide puhul tähendab tähtajalisuse kehtestamine olulist

töötingimuste muudatust. See omakorda võib tuua kaasa koondamissituatsioonide

tekke. PARE juhib tähelepanu ka avaliku sektori eripärale, kus mitmetes valdkondades

tegutsevad väga spetsiifiliste teadmiste ja kogemustega eksperdid ning juhid ning

sellise kompetentsi leidmine väljastpoolt süsteemi on sageli keeruline. PARE märgib

murekohana, et tähtajalisuse rakendamine võib viia olukorrani, kus teatud ajaperioodil

tuleb samaaegselt korraldada suur hulk konkursse. Kokkuvõttes on PARE seisukohal,

et enne muudatuste elluviimist on vajalik selgelt määratleda regulatsiooni sihtrühm,

ühtlustada normitehniline käsitlus seletuskirjaga, hinnata põhjalikult kaasnevaid riske

ja kaaluta alternatiivseid meetmeid, mis toetaksid juhtimiskvaliteedi parandamist

tõhusamalt ja väiksema kõrvalmõjuga.

Arvamusele vastuseks selgitame, et kavandatav muudatus ei ole suunatud üksnes nn

rollimugavuse vähendamisele. Tähtajaliste teenistus- ja töösuhete eesmärk on laiem,

sh juhtide rotatsiooni suurendamine, juhtimiskvaliteedi parendamine,

organisatsioonide koostöö ja liikuvuse suurendamine ja uute karjääri- ja

arenguvõimaluse avamine avalikus teenistuses.

9

Mööname samal ajal ka seda, et statistika näitab, et keskastmejuhtide liikumine

ametiasutuste ning avaliku ja erasektori vahel toimib ka täna ilma tähtajaliste

teenistussuheteta. Samuti kaasneb tähtajaliste teenistussuhetega teatav ühekordne

halduskoormus keskastmejuhtide värbamisel ning võimalik rahaline koormus

koondamissituatsioonide tekkimisel, kui tähtajatu teenistussuhe tähtajaliseks

muudetakse.

3. Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL) avaldas oma arvamust 29.04.2026

kirjaga nr 1-12/22. EAKL esitab oma arvamuses ettepanekud jätta eelnõust välja mitu

kavandatavat muudatust (tähtajaline tööleping keskastmejuhtidele, teenistusstaaži

regulatsiooni muudatus, palgajuhendi laiendamine töötajatele jne) ja täiendada eelnõu

uute regulatsioonidega (streigikeelu välja jätmine). Rahandusministeerium selgitab

EAKL arvamusele vastuseks järgmist.

Eelnõuga kehtestatud tähtajalised suhted ei ole vastuolus töölepingu seaduse

põhimõtetega, vaid kujutavad endast avaliku teenistuse eriregulatsiooni, mis on

põhjendatud sektori eripäradega. Kusjuures on avalikus teenistuses tähtajalised

ametikohal juba kasutusel. TLS § 100 lg 3 kohaldamisest loobumine on põhjendatud

ja kaalutud otsus, kuna ATS analoogset hüvitismehhanismi ametnikule ette ei näe.

Sätte kohaldamisest loobumine tagab ametiasutuses ühetaolise ja võrdse kohtlemise

ametniku ja töötaja vahel.

Palgajuhendi laiendamine töötajatele toob Rahandusministeeriumi hinnangul kaasa

avalike vahendite läbipaistvama ja ühtsema kasutamise, samuti suurendab

palgasüsteemi võrreldavust ja sisemist õiglust ühe ametiasutuse sees.

Koondamise eelisõiguse seonduv muudatus on kantud eesmärgist ühtlustada ametnike

ja töötajate regulatsioon TLSiga, et ühe ametiasutuse sees ei peaks ümberkorralduste

tegemisel kohtlema ametnikke ja töötajaid erinevalt. Koondamiskaitsega seonduva

muudatuse jätame käesolevate muudatusettepanekutega eelnõust välja.

Arenguvestluse pidamise osas märgime, et kasutades terminit „regulaarselt“ on

võimalik ametiasutusel endal otsustada, millise regulaarsusega ta arenguvestlusi

pidada soovib, mitte piirates seda senise „üks kord aastas“ regulaarsusega.

Streigikeelu kehtetuks tunnistamise osas selgitame, et Rahandusministeeriumi

hinnangul on avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametnike streigikeeld põhjendatud

ja proportsionaalne, arvestades ametnike rolli avaliku võimu teostamisel ning riigi

põhifunktsioonide, sh finantsjuhtimise ja eelarvestabiilsuse katkestamatu tagamise

vajadust. Streigikeeld laieneb Eestis üksnes kitsalt määratletud ametnike ringile ega

hõlma avaliku sektori töötajaid, kellel streigiõigus on tagatud. Selline lähenemine

vastab meie hinnangul rahvusvaheliselt levinud praktikale ja riikide kaalutlusruumile

avaliku teenistuse korraldamisel. Riik on samas valmis jätkuvalt hindama

ametikohtade vastavust avaliku võimu teostamise kriteeriumitele ja vajadusel

ametikohti hindama ümber töökohtadeks.

Streigiõiguse piiranguid ametnikele tasakaalustavad teised õiguskaitse- ja

mõjumehhanismid, sealhulgas vaidemenetluse teel teenistuslike vaidlusküsimuste

lahendamine, halduskohtusse pöördumise võimalus ning ametiühingusse kuulumise

10

võimalus. Lisaks iseloomustab ametnike teenistussuhet võrreldes töölepingulise

suhtega suurem stabiilsus ja õiguskindlus, mis kompenseerib streigiõiguse puudumist.

4. Riigikogu Isamaa fraktsioon on esitanud eelnõule kaks muudatusettepanekut. Esimene

muudatusettepanek soovib jätta välja eelnõust ametiasutuse töötaja tähtajalise

töölepingu regulatsiooni ja teine muudatusettepanek soovib jätta välja eelnõust

ühekordse suuremahulise projekti tulemustasu regulatsiooni.

Rahandusministeerium esitatud kujul muudatusettepanekuid ei toeta. Esiteks

selgitame, kui soovitakse eelnõust jätta välja keskastmejuhtide tähtajalisus, tuleks seda

teha nii ametnikest kui töötajatest keskastmejuhtide puhul ning seega ei piisa üksnes

eelnõu § 1 punkti 24 välja jätmisest. Rahandusministeerium on aga eelnevalt

selgitanud punktis 1 selgitanud, et on seisukohal, et keskastmejuhtide tähtajaline

teenistussuhe on vajalik. Ühekordse suuremahulise projekti tulemustasu regulatsioon

on loodud Riigikantselei juhtimisel ning tegemist on uudse ja innovaatilise

lähenemisega avalikus sektoris.

5. Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on esitanud eelnõule üheksa

muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek nr 1 soovib jätta eelnõust välja ametiasutuse töötaja tähtajalise

töölepingu regulatsiooni. Muudatusettepaneku esitaja on selgitanud, et eelnõu ei

arvesta töölepingu seaduse põhimõtet, et tööleping on tähtajaline ainult siis, kui töö on

tähtajalise iseloomuga. Selgitame, et tegemist on seaduse tasandil sätestatava TLS

erisusega, mis kehtib ametiasutuste keskastmejuhtidele. Praktikas on tähtajalised

teenistussuhted juba kasutusel, nt avaliku teenistuse tippjuhtide osas (ministeeriumite

kantslerid, valitsusasutuste juhid, asekantslerid ja Riigikantselei direktori). Esimese

muudatusettepanekuga on seotud ka muudatusettepanek nr 8.

Muudatusettepanekute (nr 2, 7 ja 9) osas, mis puudutavad avaliku teenistuse staaži

arvestuse põhimõtte muutumist, teeme ettepaneku mitte toetada.

Rahandusministeerium leiab, et staaži arvestuse põhimõtte muutmine TLSiga

ühetaoliseks on põhjendatud. Eelnõus on nähtud ette ka üleminekuaeg. Seaduse

jõustumise ajal teenistuses olevatel ametnikel teatakse koondamisest ette kuni 2027.

aasta 1. jaanuarini kehtinud ATSis sätestatud korras. Kui ametnik koondatakse või ta

lahkub pärast seaduse jõustumist omal soovil ametist ja asub tööle teise ametiasutusse,

algab tema staaži arvestus teises ametiasutuses vastavalt eelnõule teenistusse

asumisest.

Muudatusettepanek nr 3 puudutab streigikeelu kehtetuks tunnistamist.

Rahandusministeerium seda muudatusettepanekut ei toeta vastavalt punktis 2 esitatud

põhjendustele.

Muudatusettepanek nr 4 puudutab palgajuhendi kohaldamist ka ametiasutuse

töötajatele. Rahandusministeerium seda muudatusettepanekut ei toeta vastavalt

punktis 2 esitatud põhjendustele.

Muudatusettepanek nr 5 puudutab koondamisel teenistusse jäämise eelisõigust juhul

kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva

ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle

11

haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele enim. Kui eelnevate kriteeriumite alusel ei ole võimalik

ametnikke eristada, on seaduse kohaselt teenistusse jäämise eelisõigus alla

seitsmeaastast last kasvataval ametnikul. Eelnõuga jäetakse eesõigus alla kolmeaastast

last kasvatavale ametnikule. Rahandusministeerium jääb eelnõus toodud muudatuse

juurde ja muudatusettepanekut ei toeta. Muudatus eesmärk on ühtlustada ATSis

sätestatud koondamise eelisõiguseid TLSis sätestatud koondamise eelisõigustega.

Praktikas on ametiasutustel koondamise olukorras keeruline rakendada kahte erineva

sisuga normi olenevalt sellest, kas koondada tuleb ametnik või töötaja. Selgitame ka

seda, et koondamisel tuleb eelnevalt hinnata ametnike teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõutele vastavust ja alles seejärel tuleb arvesse asjaolu, kas ametnik

kasvatab alla kolmeaastast last.

Muudatusettepanek nr 6 puudutab teenistusest vabastamise piiranguid koondamisel.

Oleme muudatusettepanekuga arvestanud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Liis Lepik 5370 0586

[email protected]