Lisa 1.

Valimislubaduste AI-tööriista eksperimentaal-arendustöö lähteülesanne

1. Taust ja vajadus

Rahandusministeerium on koostanud valimisplatvormide eelarvemõju esmahinnanguid alates

2007. aastast ja plaanib seda teha ka 2027. aasta riigikogu valimiste eel. Analüüs annab

avalikkusele poliitiliselt erapooletu ülevaate valimislubaduste rahalisest mõjust ning toetab

teadlikke valikuid ja sisukamat avalikku arutelu. Pärast valimisi aitab see erakondadel ja

ametkondadel hinnata koalitsioonileppe tegevuste maksumust ning toetab valitsuse tööplaani

ja riigieelarve koostamist.

Seni on sellist analüüsi tehtud käsitsi, sest varasemad tehnilised lahendused ei suutnud

piisavalt hästi omavahel seostada ja analüüsida eri vormingutes valimisplatvorme, Exceli

dokumentides olevaid eelarvetabeleid ning Wordi- ja Pdf-dokumentides olevat

infot. Tehisintellekti kiire areng loob uusi võimalusi eri vormingutes olevate dokumentide

seostamiseks ja analüüsi toetamiseks, kuid nende võimaluste rakendatavus avaliku sektori

analüütilistes tööprotsessides vajab täiendavat katsetamist ja hindamist. Seetõttu on vajadus

uurida ja katsetada, kas ja kuidas oleks võimalik luua ühtne ning AI-sõbralik andme- ja

päringulahendus, mis muudab valimislubadused, avalikud arengudokumendid ja osa

ministeeriumi varasemast analüütilisest teadmusest paremini leitavaks, võrreldavaks ja

taaskasutatavaks.

Praegu paikneb vastav teadmus eri failides, tabelites ja kaustastruktuurides, mistõttu selle

kasutamine on ajamahukas, ebaühtlane ning sõltub suurel määral üksikute inimeste

teadmistest ja käsitööst. Samas on varasemate valimislubaduste analüüsi kaudu

süstematiseeritud kujul talletatud hulk metainfot selle kohta, kuidas valimisprogrammides

kirjas olevat tekstilist infot seostada analüütiliste järelduste, eelarveinfo

ning arengukavadega.

2. Projekti eesmärk ja tellitava töö sisu

Projekti eesmärk on luua korduvkasutatav lahendus, mis koondab valimislubadused,

eelarvedokumendid, arengukavad ja fiskaalpoliitilised analüüsid ühtsesse masinloetavasse

süsteemi ning võimaldab nii Rahandusministeeriumi analüütikutel kui ka avalikkusel teha

selles süsteemis päringuid ning saada allikaviidetega vastuseid.

Projekt peab lahendama kolm peamist probleemi:

Esiteks tuleb vähendada analüütikute ajakulu varasemate hinnangute, dokumentide ja

eelarveandmete leidmisel. Praegune tööprotsess eeldab mitmete andmeallikate käsitsi

läbivaatamist ning puudub ühtne otsingumehhanism, mille kaudu seostada valimislubadus või

küsimus infoga, mis juba varasemates dokumentides eksisteerib.

Teiseks tuleb suurendada valimislubaduste ja nende eelarvemõjude analüüside läbipaistvust.

Avalikkus, meedia ja teadlased peavad saama kasutada avalikku päringusüsteemi, et saada

samasugune nii veebipõhine kui masinloetav ülevaade valimislubadustest ning lubaduste

seostest süsteemi sisestatud avalikuks kasutamiseks mõeldud dokumentidega.

Kolmandaks tuleb luua tehniline alus AI-põhiseks teadmiste kasutamiseks viisil, kus mudeli

vastused põhinevad alati tuvastatavatel allikatel, mitte üksnes keelemudeli üldteadmistel.

Tegemist on eksperimentaal-arendustööga, mille olemus eeldab teadmiste loomist, erinevate

lähenemiste katsetamist ning tulemuste põhjal tehtavaid valikuid. Seetõttu ei kirjelda tellija

ette üksikasjalikult eksperimentaal-arendustegevuse metoodikat ega tegevuskava, vaid jätab

taotlejale piisava autonoomia valida eesmärgi saavutamiseks sobivaimad uurimis- ja

arendusmeetodid. Taotluses esitatav tervikkontseptsioon ja tegevuskava on lähtepunkt töö

elluviimiseks, kuid neid võib projekti käigus põhjendatult täiendada või kohandada vastavalt

katsete tulemustele, ilmnevatele piirangutele ning uutele teadmistele. Selline lähenemine

võimaldab rakendada teaduslikku loogikat ning suurendab tõenäosust leida probleemi

lahendamiseks kõige toimivam ja tõenduspõhisem lahendus.

Tellija ootused lahendusele on järgmised:

2.1. Töövõtja aitab Rahandusministeeriumil luua automaatse töövoo, mille abil saavad

ametnikud indekseerida valimislubaduste analüüsimiseks vajalikud eestikeelsed dokumendid

retrieval-augmented generation (RAG) töövoo sõbralikule kujule. Meetodi (skriptipõhine,

AI-agendid või midagi muud) selliseks töövooks pakub välja töövõtja, kuid oluline on, et

dokumentide sisestamine oleks ametnikele lihtne ja toimuks näiteks veebipõhise

kasutajaliidese või muu sarnase lahenduse kaudu. Koos dokumendi üleslaadimisega sisestab

ametnik vajadusel ka muu vajaliku metainfo dokumendi kohta.

2.2. Töövõtja loob: 1) andmebaasi, kus see indekseeritud info asub; 2) otsinguserveri

andmete otsimiseks; 3) liidesed sellest andmebaasist info otsimiseks. Kasutajaliideseid

peaks olema otsinguserveril kaks – nii veebipõhine märksõnaotsing dokumentidest kui

masinloetav API põhine otsingusüsteem, mis on tehisintellekti päringuteks ühendatav kasutaja

poolt valitava AI pakkujaga. Märksõnaline otsing peab leidma sisestatud dokumentidest üles

tekstiosad, kus vastavast teemast on juttu ning andma nii dokumendi sisulõigud kui ka

konkreetsed viited ja vajaliku metainfo (peatüki, lõigu või lehekülje täpsusega), millises

dokumendis ja kus täpselt otsitud teemat käsitleti.

2.3. Dokumentide indekseerimine ja nende otsing andmebaasist peab olema optimeeritud

eestikeelsete tekstide leidmiseks ja tooma otsingu tulemusena kasutajale mitte üksnes

märksõna vasted, vaid sisulised temaatilised vasted. Seetõttu on tellitava töö oluline osa

eesti keele eripäradele suunatud eksperimentaalarendus, kus töövõtja peab standardlahenduse

rakendamise asemel katsetama eesti keelele kohandatud võtteid, näiteks lemmatiseerimist ja

sünonüümide käsitlemist, ning valima parima lähenemise dokumentide indekseerimiseks ja

otsingu realiseerimiseks empiiriliste tulemuste põhjal. Töövõtja peab ka lõppraportis

kirjeldama, kuidas lahendus arvestab eesti keele terminoloogilisi erinevusi, sünonüüme,

liitsõnu ja sõnavorme, ning valideerima seotud dokumentide leidmise ka ühiste märksõnade

puudumisel.

2.4. Otsinguserveril peab olema kaks vaadet: avalik vaade ja ametkonnale suunatud

piiratud vaade. Avaliku vaadet võivad valimislubaduste, eelarvedokumentide ja

arengukavade omavaheliseks seostamiseks nii veebiotsingus kui AI-assistentides kasutada

kõik soovijad. Ametkondlik vaade on mõeldud ametnikele ning see otsing tagastab lisaks

avaliku vaate tulemustele ka süsteemi sisestatud kuid mitteavalikuks kasutamiseks märgitud

sisemised dokumendid. Tellija esialgsel hinnangul isikuandmeid ning avaliku teabe seaduse

mõttes ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumente selles süsteemis ei käidelda, kuid

enne töö tellijale üleandmist peab töövõtja teostama andmekaitse analüüsi. Autoriseerimiseks

tuleb kasutada riigi TARA autentimislahendust. Töövõtja peab ette nägema avalikule

otsinguserverile throttle võimaluse, et vajaduse tekkimisel hajutada serveri koormust

(prioritiseerides throttle rakendamisel autoriseeritud kasutajate ehk ametnike päringuid).

2.5. Iga andmebaasis oleva dokumendi juurde kuulub täiendav metainfo (selle sisestab

ametnik dokumendi sisestamisel) ning kasutajatel peab olema võimalik otsingu või päringute

tegemisel selgelt sisse ja välja lülitada, millistest dokumentidest otsinguvasteid antakse.

2.6. Indekseerimine ei tohi algdokumente muuta. Samuti on soovitatav ehitada süsteemi

sisse võimalus, et indekseerimisalgoritmi hilisemal täiendamisel või parandamisel on

kasutajal võimalik ka hiljem ümber indekseerida juba andmebaasi sisestatud dokumente.

2.7. Töövõtja võib lahenduse realiseerimiseks vajaliku tehnilise lahenduse ja tarkvara

valida oma äranägemisel, kuid eelistades võimalusel vabavaralist ja üldlevinud tarkvara.

2.8. Lahendus antakse üle Kubernetesel käivitatava konteinerlahendusena. Tellijale antakse

üle lahenduse lähtekood, konfiguratsioonifailid, juurutusjuhised ja tehniline dokumentatsioon,

sealhulgas konteineris sisalduvate töövoogude, otsinguserveri, eesti keelele suunatud

eksperimentaalarenduse komponentide ning lahenduses kasutatavate AI-agentide lähtekood,

konfiguratsioonid, töövood, süsteemijuhised, promptid ja muu tehniline dokumentatsioon.

Samuti antakse üle kõik lahenduse käitamiseks, taasesitamiseks, valideerimiseks,

hooldamiseks ja edasiarendamiseks vajalikud artefaktid. Dokumentatsioon peab võimaldama

tellijal lahendust iseseisvalt käitada, hallata ja edasi arendada ilma töövõtja täiendava

osaluseta. Tehnilise lahenduse valik ja kavandatav arhitektuur tuleb enne rakendamist

kooskõlastada ning valideerida koostöös Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskusega (RmIT).

2.9. Töövõtja koostab AI agendi või AI agentide süsteemi, mis koostab lahendusse

sisestatud valimisprogrammi põhjal automaatselt eeltäidetud valimislubaduste analüüsi tabeli

vastavalt tellija poolt ette antud kujule.

2.10. Töövõtja aitab tellijal seadistada vajalikud MS365 Copilot pluginad ja agendid

liidestamaks ametnike tööarvutid lahenduse masinotsinguga, et ametnikud saaksid kasutada

süsteemi sisestatud infot otsinguserveri kaudu Copiloti AI lahendustes.

2.11. Enne lahenduse lõplikku üleandmist koostab töövõtja tellijale täidetud „Algoritmi

kasutuse ülevaate“ vormi või selle vormi kõikidele väljadele vastava samaväärse

dokumentatsiooni1.

2.12. Töövõtja peab lahenduse kavandamisel, arendamisel, juurutamisel ja üleandmisel

lähtuma RmITi üldistest ristfunktsionaalsetest, mittefunktsionaalsetest ja tehnilistest nõuetest

(lisa 7 RFN-2.9.0 ning RmIT IT-profiilist (lisa 8 IT-profiil-2.9.0).

Täpsem kasutatavate andmeallikate ja sisestatavate dokumentide ülevaade on toodud

tehnilises lisas (vt lisa 2).

3. Eksperimentaal-arendustöö peab vastama teadus-arendustegevuse tunnustele:

Uudne. Tellitav teenus on uudne. Teadaolevalt oleks tegemist Eesti avalikus sektoris uudse ja

rahvusvaheliselt eristuva lahendusega, mis teeb süstematiseeritud valimislubaduste

andmestiku kättesaadavaks nii avaliku päringusüsteemi kui ka AI-agentide poolt kasutatava

API kaudu. Uudsus seisneb aga ka selles, et lahenduse väljatöötamine eeldab eesti keele

eripäradele suunatud eksperimentaalarendust. Standardsete otsingu- ja

indekseerimislahenduste rakendamisest ei piisa, kuna eesti keel on rikkaliku morfoloogia,

liitsõnade ja terminoloogiliste variatsioonidega keel. Seetõttu peab eksperimentaal-arendustöö

käigus katsetama ja võrdlema erinevaid eesti keelele kohandatud lähenemisi, sealhulgas

lemmatiseerimist, sünonüümide käsitlemist ja muid semantilise otsingu võtteid, ning valima

dokumentide indekseerimiseks ja otsingu realiseerimiseks sobivaima lahenduse empiiriliste

tulemuste põhjal.

Loominguline. Eksperimentaalarenduse läbiviijale jäetakse vabadus täpsustada lahendatavaid

küsimusi, meetodeid ja allikaid lähtuvalt nende nägemusest selle kohta, kuidas on kõige

mõistlikum püstitatud ülesannet täita. Tellija näeb ette, et nimetatud valikuid ja püsitatud

küsimusi saab täpsustada ka eksperimentaalarenduse käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest

või piirangutest valdkonna kohta.

Ettemääramatu tulemusega. Tellija ei määra täielikult ette, millistele teoreetilistele

lahendustele või millistele praktikatele töö teostaja peab keskenduma. Tellija ei määra ette,

milline on töö lõplik väljund, parima lahenduseni jõutakse uuringuprotsessi jooksul

valideerides vahetulemeid. Kuna selliseid lahendusi pole varasemalt kusagil kasutatud,

valitseb ettemääramatus, kas lahenduse väljatöötamine õnnestub.

Süstemaatiline. Teenus on süstemaatiline, tegevus dokumenteeritakse ning arendustööde

kood ja tulemused (sh funktsionaalne rakendus) antakse tellijale üle. Teekond

valimislubaduste analüüsi lahenduste ja töövahendite kujundamiseni peab koosnema

põhjendatud valikutest, mis algavad teoreetiliste raamistike ja praktikate valikust, mis

eksperimentaal-arendustöösse kaasatakse. Muudatused lahendatavates küsimustes ja

metodoloogias arutatakse läbi töö teostaja ja Rahandusministeeriumi esindajatega.

1 AI ülevaade | Kratid

Eksperimentaal-arendus lõpeb reflektsiooniga selle kohta, millised on välja töötatud

lahenduse piirangud ning edasi arendamise võimalused.

Samuti peab taotleja kirjeldama, kuidas lahendus arvestab terminoloogilisi erinevusi,

sünonüüme, liitsõnu ja sõnavorme ning valideerima, et süsteem suudab leida sisuliselt seotud

dokumente ka olukorras, kus dokumentides puuduvad ühised märksõnad või identsed

sõnavormid. Selline eesti keele eripäradest lähtuv eksperimentaalarendus on tellitava töö

keskne osa ning loob eeldused lahenduse usaldusväärseks kasutamiseks Eesti avalikus

sektoris.

Ülekantav ja/või korratav. Kõik metodoloogilised sammud peavad olema põhjendatud ja

kirjeldatud lõppraportis ning välja peavad olema toodud eksperimentaal-arendustöö ja

lahenduse piirangud. See muudab uuringu korratavaks. Tellitava töö põhisisu on

korduvkasutatav tehniline lahendus: andmemudel, API, otsingu- ja seostusloogika ning

haldus- või toimetusvaade, mille abil saab tellija hiljem ise uusi dokumente ja kirjeid

jooksvalt lisada, parandada ja uuesti otsingukõlblikuks teha. Ülekantavust toetab ka

eksperimentaalarenduse käigus välja töötatav lähenemine eesti keele eripärade käsitlemiseks.

Taotleja peab kirjeldama, kuidas lahendus arvestab terminoloogilisi erinevusi, sünonüüme,

liitsõnu ja sõnavorme ning valideerima, et süsteem suudab leida sisuliselt seotud dokumente

ka olukorras, kus dokumentides puuduvad ühised märksõnad või identsed sõnavormid.

Selliste lahenduste dokumenteerimine ja valideerimine võimaldab sama metoodikat ja

tehnilisi põhimõtteid rakendada ka teistes eestikeelsetes dokumendikogudes ning avaliku

sektori andmestikes. Seega on tellitav teenus ülekantav ja korratav ning tagatud on teadmiste

ja tehniliste lahenduste siirdamise võimalus teistesse valdkondadesse.

Eksperimentaal-arendustööst tulenev kasu ja avalikustamine. Eksperimentaal-arendustöö

tulemusel valmiv lahendus loob enamat kui valimislubaduste analüüsi toetava töövahendi.

Projekt annab praktilise teadmise, kuidas kujundada avalikus sektoris tehisintellektile

sobivaid teadmuskihte viisil, mis säilitab allikapõhisuse, läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Erilist väärtust loob eestikeelse otsingu kvaliteedi parandamine, dokumentide

masintöödeldavaks muutmine ning mehhanismide loomine, mis võimaldavad siduda AI-

rakenduste vastused kontrollitavate allikatega. Projekti käigus loodud andmemudelid,

sissevõtuprotsessid, õiguste halduse põhimõtted ning allikaviidetega kontekstipakettide

loomise metoodika on rakendatavad ka teistes poliitikavaldkondades ja avaliku sektori

asutustes. Seetõttu aitab projekt kaasa laiemalt teadmistepõhise poliitikakujundamise

võimekuse arengule ning loob aluse usaldusväärsete ja eestikeelsete AI-lahenduste

kasutamiseks avalikus sektoris.

Projekti tulemid ja info kajastab töövõtja Eesti Teadusinfosüsteemis. Rahandusministeerium

kajastab töö tulemeid ka oma veebilehel. Tulemeid jagatakse kõigile huvilistele arvestades

andmekaitsereeglitega.

4. Nägemus meeskonnast ja ootused koostööst.

Alljärgnevalt on esitatud esialgne nägemus soovituslikust koostööformaadist (taotleja võib

esitada oma nägemuse töökorraldusest). Tellija hinnangul peaks projekti kestel moodustama

fiskaalpoliitika osakonna analüüsitiimist ja töövõtja meeskonda kuuluvatest ekspertidest ühine

meeskond.

Taotleja meeskonnas peab olema:

 projektijuht;

 kogenud AI ekspert, kes suudab nõustada lahenduse arhitektuuri, mudelite valiku ja

juurutamise osas;

 täiendava eelise annab eestikeelsete keelemudelite või eestikeelse keeletehnoloogia

rakendamise kogemusega eksperdi kaasamine meeskonda (vt hindamismetoodika).

Tegemist on koostööga, mille keskmes on regulaarselt toimuvad töökoosolekud - analüütilised

seminarid/arutelud töövõtja ning ministeeriumi analüütikute vahel. Töökoosolekuid viiakse

läbi regulaarselt vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui 2 nädala tagant. Töökoosolekutel

antakse ülevaade läbi viidud ja lõpetatud tegevustest, lahendatud probleemistikest, viiakse

sellele tuginedes läbi arutelu ning püstitatakse täpsem ülesanne järgmiseks töökoosolekuks.

Töökoosolekute täpne sisu ja ajakava lepitakse kokku projekti jooksul.

Töö olulistes vaheetappides viiakse läbi valideerimisseminare, kuhu kaasatakse asjasse

puutuvad osapooled (sh tehniliste lahenduste valikul tuleb kaasata RMITi).

Lepingu täitmise ajaks soovib Rahandusministeerium kujundada püsiva nõustamise

koostööformaadi, mis toetab tulemite kasutamist poliitikakujundamises.

Nõustamise eesmärk on:

 tagada poliitikakujundajatele õigeaegne ligipääs eksperimentaal-arenduse tulemustele;

 suurendada vastastikust mõistmist töövõtja ja poliitikakujundajate vahel;

 täpsustada, millised teadmised on praktiliselt rakendatavad ning kuidas neid

igapäevases töös kasutada;

 toetada eksperimentaal-arenduse tulemuste rakendamist poliitikakujundamises, sh

muuta tulemused selgemaks, sõnastatumaks ja kasutatavaks;

 laiendada teadmist kasutavate sihtrühmade ringi, sh ministeeriumide ja teiste avaliku

sektori asutuste üleselt.

Eksperimentaal-arendustöö käigus on soovitatav korraldada ka avalikke seminare ja

arutelusid. Lisaks tuleb projekti lõpus korraldada lõpuseminar, mis keskendub valminud

lahenduse tutvustamisele. Eksperimentaal-arendustöö peab olema kajastatud Eesti

Teadusinfosüsteemis.

Lisa 2

Tehniline lahendus

1. Süsteemi sisestatavad dokumendid

Valdav osa tellija jaoks olulistest nõuetest on kirjeldatud lähteülesande (lisa 1) punktis 2, mida

käesolevas tehnilises lisas on täpsustatud1.

Loodav lahendus peab toetama dokumentide sisestamist doc, docx, pdf, xls, xlsx, csv, txt, msg

või html vormingus. Lahendus peaks toetama dokumentide kasutajapoolset üleslaadimist.

Veebilehtedelt automaatse andmekorje või veebilehtede automaatse seire funktsionaalsuse

loomine ei ole vajalik eksperimentaal-arendustöö raames.

Eksperimentaal-arendustöö käigus tuleb lahendust testida ja sisestada sinna vähemalt

järgmised eestikeelsed dokumendid:

 Rahandusministeeriumi poolt koostatud erakondade varasemad valimislubaduste

analüüsid. (ca 50 dokumenti, leitavad leheküljelt: Erakondade valimisprogrammide

analüüsid | Rahandusministeerium [https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-

maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/erakondade-valimisprogrammide-analuusid])

 Erakondade valimisprogrammid. Rahandusministeerium saab süsteemi testimiseks ja

sisestamiseks anda vähemalt 2023 aasta valimisprogrammid docx kujul (11

dokumenti, kogumahuga ca 3Mb). Juhul kui testimiseks on vaja ka varasemate aastate

valimisprogramme, tuleb nende taastamiseks kasutada vajadusel web.archive.org abi.

 Kehtivad arengukavad (ca 25 dokumenti, leitavad leheküljelt Kehtivad valdkonna

arengukavad | Eesti Vabariigi Valitsus [https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-

arengukavad-ja-planeering/strateegilised-arengudokumendid/kehtivad]

 Kõikide täisnimekirjaga (101...125 kandidaat) osalevate erakondade 2027. aasta

valimiste valimisprogrammid (tellijaga kokku lepitava kuupäeva seisuga). Nende

sisestamisel tuleb arvestada sellega, et valimisprogramme muudetakse erakondade

poolt jooksvalt ning seetõttu tuleb need valimisperioodi käigus süsteemi korduvalt ja

korduvalt uuesti sisse laadida. Automatiseeritud laadimine pole vajalik, piisab kui

süsteem tuleb toime HTML veebilehelt kopeeritud infoga.

 Riigieelarve ja riigieelarve strateegia seletuskirjad ning kaasnevad dokumendid

ulatuses, mis on vajalik valimislubaduste analüüsiks vajaliku info

(tulemusvaldkonnad, valdkonna rahastamine, jms.) tuvastamiseks. Eeldame, et 2027.

aasta valimislubaduste analüüsiks on vajalik 2027. aasta riigieelarve ja aastate 2027-

2030 riigieelarve strateegia dokumentide sisestamine (leitavad rahandusministeeriumi

1 lisaküsimused tehniliste tingimuste kohta esitada vastavalt konkursidokumentide punktile 2.5

kodulehelt alates 1. oktoobrist 2026 aastal). Varasemate aastate laadimise vajaduse

otsustab tellija vastavalt süsteemi testimise ja seadistamise vajadusele.

 Rahandusministeeriumi poolt eelarvemõjude analüüsimiseks koostatud memod või

märgukirjad, mis sisaldavad mõne konkreetse üksiklubaduse või meetme mõju- ja

eelarvehinnangut (maht hanke käigus 100-150 märgukirja või e-kirja mahuga ca 4-5 lk

märgukirja kohta. Vajalik info võib olla e-mailis või selle manustes).

Dokumendi liik määratletakse meta-andmetega, s.t kasutaja võib hiljem vajadusel lisada

süsteemi täiendavaid dokumendiliike.

2. Automaatselt eeltäidetud valimislubaduste analüüsi tabel

Lähteülesande punktis 2.9 toodud valimislubaduste analüüsi tabeli väljade täpsustatud vajadus

lepitakse kokku lepingu täitmise käigus. Allpool on näidisena esitatud 2023. aasta

valimislubaduste analüüsil kasutatud väljade loend koos tellija esialgse hinnanguga AI poolt

eeltäidetavatele väljadele, aga selle tabeli täpsem sisu 2027. aasta valimislubaduste analüüsiks

täpsustub lepingu täitmise käigus ning räägitakse läbi tellija ja töövõtja koostöös.

Rida Kommentaar

Rea nr

Erakond AI-eeltäidetav

Valmislubaduse täpne sõnastus AI-eeltäidetav

Erakonna-poolse lubaduse valdkondlik liigitus AI-eeltäidetav

Lubaduse liigitus

(T - tulu / K - kulu)

AI-eeltäidetav

Tulemusvaldkond AI-eeltäidetav

Kas lubadus on hinnatav? (JAH/EI)

Me ei hinda üldisi seisukohti või lubadusi, millel pole selgeid

tegevusi

JAH juhul kui AI leiab

dokumentidest viited varem

tehtud hinnangutele. Muidu

täitmata

Kas lubadusega kaasneb eelarves rahaliselt hinnatav mõju?

(JAH/EI)

Me ei hinda tegevusi, mis ei eelda muudatusi eelarves

AI pakub viited

riigieelarvele ja

eelarvestrateegiale, kus

sarnast tegevust

rahastatakse

Kas lubadus on juba töös? (JAH/EI)

Toome märkustes välja, kui sarnased tegevused on osaliselt

või täielikult juba plaanis

AI pakub välja sobivad

viited arengukavadele ja

eelarvedokumentidele, mis

lubaduses kirjeldatud

tegevusi käsitletakse.

Kas lubaduses jääb midagi olulist ebaselgeks? (JAH/EI)

Toome märkustes välja ebaselged aspektid

(AI võib aga ei pea

pakkuda omapoolse

hinnangu)

Lubaduse teostatavus

Toome välja õiguslikud ja rakenduslikud takistused

(AI võib aga ei pea

pakkuda omapoolse

hinnangu)

Analüüsi aluseks olev valmislubaduse täpsustus (konkreetne

tegevus, mida hindame)

Need viis lahtrit

täidetakse AI poolt juhul

kui AI leiab

dokumentidest (sh. ka

mõne teise erakonna

valimis-programmi

jooksva aasta analüüsist)

varem tehtud

mõjuhinnangu, pakub AI

välja konkreetsed viited

varasematele

hinnangutele.

Mõjuhinnangu metoodika ja kasutatud eeldused

Lubaduse rahaline mõju valitsusektori eelarvepositsioonile,

miljonites eurodes

Lubaduse laiem sotsiaal-majanduslik mõju

Suure mõjuga lubaduste puhul (mõju tööhõivele, hindadele,

SKPle, ebavõrdsusele, isetasuvus jms)

Märkused ja täiendused, muu oluline info

Täpsustavad küsimused erakonnale (kui analüüs eeldab

täpsustust)

-

Sisemine kvaliteedi-kontroll -

3. Veebi ja API põhine otsing andmebaasist

Veebi- ja API põhise otsingu mõte on selles, et nii avalikkus kui ametnikud saavad teha

päringud otsinguserverisse saades vastuseks viited, vajaliku sisu ja metainfo erakondade

valimislubadustest kui ka sobivatest ametlikest dokumentidest ja seda nii veebiotsinguna kui

ka AI-le konteksti pakkuva.

Näiteks kui ajakirjanik soovib valimiseelsel perioodil küsida süsteemist küsimuse, „Millised

on olnud erakonna X valimislubadused läbi aegade ja kuidas need 2027. aasta valimistel

erinevad sama erakonna varasematest lubadustest?“ ning saada veebiotsingus vastuseks kas

lihtsalt konkreetsed viited ja väljavõtted valimisprogrammidest või süsteemi oma AI-

teenusepakkujaga liidestades iseenda AI poolt sünteesitud vastuse koos konkreetsete viidetega

algdokumentidele (s.o tellija ei paku selle otsinguserveri abil AI teenust avalikkusele).

Kui aga Rahandusministeeriumi analüütik esitab küsimuse süsteemiga liidestatud AI-le,

sooviga saada ülevaade 2027. aasta valimiste käigus kõikide erakondade õpetajate palgatõusu

puudutavatest lubadustest võrrelduna riigieelarve strateegias kirjas olevaga, siis peab süsteem

filtreerima küsimuse põhjal välja konteksti (ainult 2027 aasta valimislubadused ja süsteemi

sisestatud dokumentidest ainult riigieelarve strateegia), teostama otsingu, pakkuma AI-le

sobiliku konteksti. Selle tulemusel saab küsija AI poolt sünteesitud vastuse, kus on sees

konkreetsed viited ja väljavõtted erakondade valimisplatvormidele ning riigieelarve

strateegias kirjas olevatele relevantsetele peatükkidele ja lehekülgedele, mida AI vastuse

sünteesimisel kasutas.

Konkursiga tellitav eksperimentaal-arendustöö on suunatud küll valimislubaduste analüüsile,

kuid tellija näeb sellel laiemaid kasutusvõimalusi.

1

TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-1/119-1

Rahandusministeerium (edaspidi „tellija“), registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1,

10122 Tallinn, mida esindab asekantsler Sven Kirsipuu (kantsleri ülesannetes)

ja

Cybernetica AS (edaspidi „töövõtja“), registrikood 10140133, asukoht Mäealuse tn 2/1, 12618,

Tallinn, mida esindab juhatuse liige Dan Bogdanov.

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi „leping“)

alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1.Leping on sõlmitud eksperimentaal-arendustöö konkursi „Valimislubaduste AI-tööriista

eksperimentaal-arendustöö konkurss ” (edaspidi „konkurss“) tulemusena.

1.2.Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursidokumendid, töövõtja taotlus, pooltevahelised

kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral konkursidokumentide

ja töövõtja taotluse vahel lähtutakse konkursidokumentides sätestatust.

1.3.Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 - Valimislubaduste AI-tööriista eksperimentaal-arendustöö lähteülesanne;

1.3.2. Lisa 2 – tehniline lahendus

2. Lepingu ese

2.1.Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi eksperimentaal-

arenduse eesmärgiga välja töötada valimislubaduste analüüsi toetav tehniline lahendus ning

pakub nõustamist (edaspidi „töö“).

2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööleesitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja

töövõtja taotluses.

2.3. Töö rahastatakse Rahandusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse eelarvest.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused

3.1.Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega kuni 55 200 eurot, millele

lisandub käibemaks (edaspidi „lepingu hind“).

3.2. Töö eest tasutakse kahe osamaksena järgmiselt:

3.2.1. Esimene osamakse pärast valimislubaduste AI-tööriista esialgse tehnilise lahenduse

üleandmist ja vastavalt esitatud vahearuandele (konkursidokumentide lisa 3 vormil)

2026. aastal teostatud tööde eest, mitte hiljem kui 30.01.2027;

3.2.2. Lõplik makse pärast lõpliku koondraporti ja muude tööde (nt vajaduspõhised

konsultatsioonid ja/või parandustööd) lõplikku vastuvõtmist, vastavalt aruande

vormile (konkursidokumentide lisa 3), mitte hiljem kui 28.05.2027.

3.3. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu

lepingus sätestatud autoriõiguste eest, lepingu täimise ajal tehisintellekti teenuse

kasutamisest tulenevaid muutuvkulusid, sealhulgas mudelite päringutasud ja

arvutuskulud. Lepingu hinnas ei sisaldu ja jäävad tellija kanda lahenduse majutamisega

seotud taristukulud.

3.4. Tellija tasub pärast esialgse AI tööriista tehnilise lahenduse üleandmist toimuvate

vajaduspõhiste tööriista kasutusele võtmist toetavate konsultatsioonide või

parandustööde eest tunnitasu 90 eurot/ tund (lisandub käibemaks) alusel vastavalt

tegelikult kulunud ajale.

3.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena.

2

3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve saamisest.

4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub vastavalt töövõtja poolt eksperimentaal-arendustöö konkursil

esitatud taotluses toodud ajakavale ning arvestades järgmiste tähtaegadega:

4.1.1. Esialgne tehniline lahendus valimislubaduste analüüsi toetamiseks peab valmima

hiljemalt 15.12.2026.

4.1.2. töö lõplik üleandmine peab toimuma hiljemalt 28.05.2027

4.2. Töövõtja kohustub regulaarsetel töökoosolekutel andma ülevaate taotluses esitatud töö

tervikkontseptsioon ja tegevuskava elluviimisest ning kaks tegevus- ja finantsaruannet,

mis annavad ülevaate, millised tegevused ja millises mahus said tegelikult teostatud

võrreldes taotluses esitatuga (vahearuanne 2026. a kohta ja koondraport).

Töökoosolekutel esitatavas ülevaates ja aruandes tuuakse välja ka olulisemad

tähelepanekud, ettepanekud järgmisteks tegevusteks, töö piirangud, katsete tulemused

ning soovitused edasiseks, vajadusel täpsustatakse, täiendatakse või kohandatakse

taotluses esitatut (tegevuste sisu, ajakava jm).

4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik vajalikud kohtumised läbi viima

veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele

tarkvaralahendustele ja neid haldama.

4.4. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas

konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata

omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele

töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja

toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt

kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka.

4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad taotluses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt

oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab

töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise

korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni

ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja taotluses.

4.5.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust

kahelda meeskonna liikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd

ei teosta taotluses esitatud meeskonnaliikmed või kui meeskonnaliikme puhul

ilmneb huvide konflikt.

4.6. Suhtlemine töövõtja meeskonna ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles.

Juhul, kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal

kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja meeskonna ja muude

isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, alltöövõtjaid

ja koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse.

4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load,

õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või konkursidokumentidest tulenevalt

vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

4.9. Töövõtja kohustub kandma eksperimentaal-arendustöö projektina Eesti

Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda vähemalt järgmised andmed: projekti

pealkiri eesti ja inglise keeles; projekti algus- ja lõppkuupäev; vastutav täitja; valdkond

ja eriala; projekti läbi viiv asutus; finantseerivad asutused: Rahandusministeerium;

3

projekti maksumus; annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles; tegevuse liik ja

protsent: 100% rakendusuuring; projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus.

4.10. Tellija võimaldab töövõtjale ligipääsu olemasolevale andmestikule ja dokumentidele, mis

on kirjeldatud konkursidokumentide lisa 2 punktis 1. Vajadusel annab tellija esindaja

töövõtjale täiendavaid selgitusi või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes

kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh

pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. Tellijal on õigus vastamise tähtaega

pikendada.

4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt

selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, tutvuda igal

ajahetkel töö, selle tulemuste või muude asjassepuutuvate materjalidega.

4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

4.13. Lepingu täitmise tulemusena valmib ja võetakse tellija poolt vastu valimislubaduste

analüüsi toetav tehniline lahendus koos kirjaliku lõppraportiga, mis peavad vastama

konkursidokumendi punktis 2 välja toodud nõuetele ja tellija ootustele. Lõppraport peab

sisaldama muuhulgas töö lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles.

5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

5.1. Töö üleandmine ja vastuvõtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Töö

üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastab tellija pärast seda, kui kõik töö tulemid

vastavad konkursidokumentides sätestatud nõuetele nii sisu, vormistuse kui täienduste

sisseviimise osas.

5.2. Enne esimese osamakse tasumist kontrollib tellija valimislubaduste AI-tööriista tehnilise

lahenduse vastavust lepingule ja selle lisadele (sh konkursidokumentidele ja taotlusele).

Enne lõpliku makse tegemist kontrollib tellija lõppraporti ja muude tööde vastavust

lepingule ja selle lisadele (sh konkursidokumentidele ja taotlusele).

5.3. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas

parandusettepanekud 14 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö

ülevaatamise tähtaega pikendada, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest

töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab

töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijal on õigus keelduda

töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingule ning puudust ei ole võimalik mõistliku aja

jooksul kõrvaldada või töövõtja ei kõrvalda puudust määratud tähtaja jooksul

5.3.1. Kui pärast tellija poolt nõutud paranduste tegemist ilmneb selle täiendav tellija

poolse läbivaatamise vajadus, rakendub läbivaatamiseks punktis 5.3. märgitud

tööpäevade arv ja seda seni, kuni täiendused on tellija jaoks sobival kujul töövõtja

poolt sisse viidud. Kui töövõtja jätab mõne ette nähtud töö osa saatmata, siis

rakendub läbivaatamiseks ette nähtud aeg tellija jaoks kuupäevast, kui töövõtja on

esitanud puuduva töö osa.

5.3.2. Kui pool ei ole objektiivsetel põhjusel suuteline puuduste kõrvaldamiseks ette

nähtud ajast kinni pidama, tuleb sellest viivitamatult informeerida teist poolt.

5.3.3. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei

põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui

töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või

kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei

määrata.

5.3.4. Tellijal on õigus keelduda vastava etapi töö vastuvõtmisest, kui see ka pärast

töövõtja poolt korduvate täienduste ja paranduste sisseviimist ei vasta lepingule (sh

konkursidokumentides ja taotluses sätestatule). Tellijal on õigus tööd vastu võtta

4

ka osaliselt, tasudes nende tehtud tööde eest, mis vastavad konkursidokumentides

ja taotluses sätestatule ning jättes tasumata nende tööde eest, mida ei teostatud

vastavad konkursidokumentidele ja taotlusele.

5.3.5. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse

hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.

Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,

hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde

mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

5.3.6. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud

tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud

vastavalt lepingus sätestatule.

5.4. Kui tellija ei esita pretensiooni või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.3. määratud

tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud

6.1. Lepingu rikkumisega teosele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled

täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

6.2. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või kohaldada

erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine

ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist või kahju hüvitamist või õigust

leping üles öelda. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle

ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest.

Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS

sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.

6.3. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga lepingu rikkumise eest.

6.4. Lepingus, taotluses või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on

tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva

eest.

6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus

nõuda tellijalt viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui

5% lepingu hinnast.

6.7. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni

10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

6.8. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist

loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel ning

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist.

6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad

pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis

ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika

tunnistab vääramatu jõuna.

6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

6.10.2. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega

kehtestatud piiranguid või keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on

5

asjaolu ettenägematus. Taotluste esitamise hetkel kehtivad piirangud olid lepingu

pooltele teada ja kõik tegevused planeeritakse arvestades taotluste esitamise

tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. kehtestatakse täiendavad ettenägematuid

piiranguid või keelde, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda

vääramatule jõule.

7. Autoriõigused

7.1. Lepingu täitmise käigus loodud lahenduse lähtekoodi, konfiguratsioonifailid,

juurutusjuhised ja tehnilise dokumentatsiooni, sealhulgas konteineris sisalduvate

töövoogude, otsinguserveri, eesti keelele suunatud eksperimentaalarenduse

komponentide ning lahenduses kasutatavate AI-agentide lähtekoodi, konfiguratsioonid,

töövood, süsteemijuhised, promptid ja muu tehnilise dokumentatsiooni, samuti kõik

lahenduse käitamiseks, taasesitamiseks, valideerimiseks, hooldamiseks ja

edasiarendamiseks vajalikud artefaktid annab töövõtja üle tellijale ning nendega seotud

autori varaliste õiguste osas annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ja all-litsentside

andmise õigusega lihtlitsentsi.. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt

üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu lihtlitsentsi koos õigusega anda all-

litsentse kolmandatele isikutele, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja

kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste ja isiklike õiguste osas

lihtlitsentsi andmiseks.

7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi

õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega.

7.3. Tellijale üleantav dokumentatsioon ja autoriõigused peavad võimaldama tellijal tehnilist

lahendust iseseisvalt käitada, hallata ja edasi arendada ilma töövõtja täiendava osaluseta.

Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada tööd

oma äranägemisel, sealhulgas õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö

edasiarendusi ja muudatusi ning teha lähtekood kättesaadavaks riigi tarkvara lähtekoodi

avalikustamiseks ja taaskasutamiseks loodud tehnilisel platvormil -

koodivaramu.eesti.ee. Töö kasutamise tähtaeg, viis ega territoorium ei ole piiratud st neid

võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. Teose

muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see

ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse

nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

7.4. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel

kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

7.5. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise

tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

7.6. Pooled kohustuvad töö avaldamisel mistahes vormis viitama Rahandusministeeriumile

kui tellijale ning töövõtjale kui tehnilise lahenduse loojale.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas lepingu lõpetamise

avaldus või poole nõue tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad

teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt

allkirjastatud vorm.

8.2. Teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete

muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete

muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud

poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

6

8.3. Kirjalik teade loetakse kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on

saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest

on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide,

saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes:

8.4.1. Tellija esindaja on Raoul Lättemäe, telefon +372 5885 1460, e-post

[email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides

lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu lõpetamine

ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

8.4.2. Töövõtja esindaja on Birgit Vahing, telefon +372 557 9107, e-post

[email protected].

8.5.Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate

andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest

teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele

xlepingus märgitud kontaktandmetel.

9. Konfidentsiaalsuskohustus ja andmekaitse

9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud

andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

Tellija märgistab konfidentsiaalne teabe, tehes selle märke juurdepääsupiirangu kohta

(eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel) või teavitab töövõtjat konkreetselt ja üheselt

mõistetavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teabe

konfidentsiaalsena hoidmise vajaduse/soovi kohta. Pooled võtavad kasutusele mõistlikud

meetmed konfidentsiaalse info kaitsmiseks.

9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,

elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutab töö

protsessi ja tulemusi kuni töö vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus

sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte

audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja

ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele

või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui

pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise

eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse

tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse

ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse

õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja info-

tehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku

volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

Vajadusel sõlmivad pooled isikuandmete töötlemise tingimuste täpsustamiseks

andmetöötluslepingu.

7

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma

olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta

sätestatut.

11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/