ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

SA Eesti Kontsert

Teie 15.10.2026 Meie 06.11.2026 nr 2.2-9/26/4178-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite selgitusi endise töötaja

tööalasest e-postkastist õigusnõuete kaitsmiseks vajalikku teabe otsimise võimaluse ja tingimuste

kohta.

Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku

hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda

õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja

õigusloome tegevuse kohta. Järgnevalt selgitame üldisi nõudeid, mida tööandjal tuleb töötaja e-

postkastiga tutvumisel arvestada.

Töötaja nimelise e-postkasti ja selles sisalduvate kirjadega seotud toimingud on isikuandmete

töötlemine Tööandjal tuleb ka endise töötaja isikuandmete töötlemisel järgida isikuandmete kaitse

üldmääruse1 (IKÜM) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sealhulgas

seaduslikkuse, läbipaistvuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Seaduslikkuse

põhimõte eeldab, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks on IKÜM artiklis 6 sätestatud õiguslik

alus.

Tööandjal peavad olema kehtestatud selged e-posti kasutamise reeglid, milles on kirjeldatud, mida

peab töötaja tööandja domeeniga e-postkasti kasutamisel arvestama ning millistel juhtudel,

eesmärgil ja õiguslikul alusel võib tööandja e-postkastile juurde pääseda. Reguleeritud peaks

olema ka see, kes, millal ja kuidas võib postkastis olevate andmetega tutvuda ning kuidas töötajat

sellest teavitatakse. Reeglid peavad olema töötajale eelnevalt teatavaks tehtud ja kättesaadavad.

Nii tagatakse isikuandmete töötlemise läbipaistvus2.

Töökorraldusreeglites sätestatud võimalus e-postkastiga tutvuda ei ole siiski iseseisev õiguslik

alus isikuandmete töötlemiseks ega anna tööandjale piiramatut juurdepääsu töötaja

kirjavahetusele. Tööandja peab iga töötlemise puhul hindama, millisel IKÜM artiklis 6 sätestatud

õiguslikul alusel andmeid töödeldakse.

Töötaja nõusolek saab töösuhtes olla isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks üksnes

erandlikult, sest nõusolek peab olema vabatahtlik. Euroopa Andmekaitsenõukogu on selgitanud,

et töötaja ja tööandja ebavõrdse võimupositsiooni tõttu on ebatõenäoline, et töötaja saaks

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus). 2 IKÜM art 5 lg 1 punkt a ja artiklid 12-14.

2 (3)

nõusoleku andmisest keelduda, kartmata, et sellega kaasnevad talle kahjulikud tagajärjed.3

Seetõttu saab tööandja nõusolekule tugineda üksnes juhul, kui töötajal on tegelik võimalus

nõusoleku andmisest keelduda või see tagasi võtta ilma ebasoodsate tagajärgedeta. Nõusoleku

kasutamise kohta töösuhtes saab täpsemalt lugeda AKI kodulehe rubriigist Isikuandmete

töötlemine töösuhetes.

Töötaja tööalase e-postkastiga tutvumisel võib sõltuvalt eesmärgist ja asjaoludest tulla kõne alla

eelkõige tööandja õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1 punkti f alusel. Õigustatud huvile tuginemine

eeldab kolme tingimuse täitmist. Esiteks peab tööandjal või kolmandal isikul olema õigustatud

huvi. Teiseks peab isikuandmete töötlemine olema selle huvi saavutamiseks vajalik. Kolmandaks

ei tohi töötaja huvid, õigused ja vabadused tööandja või kolmanda isiku õigustatud huvi üles

kaaluda.

Tööandja huvi kaitsta oma õigusi töö- või kohtuvaidluses võib olla õigustatud huvi, kuid selle

olemasolu ei anna õigust kogu e-postkasti läbi vaadata. Tööandja peab enne andmete töötlemist

selgelt kindlaks määrama, millist teavet ja millisel eesmärgil vajatakse. Samuti tuleb hinnata, kas

seda teavet on võimalik saada muul, töötaja õigusi vähem riivaval viisil ning kas postkastist teabe

otsimine on konkreetse eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Kui e-postkastist teabe otsimine on vajalik, tuleb kontroll piirata eesmärgi saavutamiseks

vajalikuga. Võimaluse korral tuleks kasutada konkreetseid otsingukriteeriume, näiteks kindlat

ajavahemikku, saatjat, saajat või muid otsitava tööalase teabega seotud tunnuseid. E-postkastis ei

ole lubatud teha põhjendamatut lauskontrolli ning kontroll ei tohi töötaja õigust eraelu

puutumatusele ülemääraselt riivata. Täpsemalt saab õigustatud huvi hindamise kohta lugeda AKI

õigustatud huvi juhendist ja kodulehe rubriigist Õigustatud huvi.

Kui töötlemine põhineb õigustatud huvil, on töötajal IKÜM artikli 21 kohaselt õigus esitada oma

konkreetsest olukorrast lähtudes töötlemisele vastuväiteid. Vastuväite esitamise korral peab

tööandja hindama, kas töötlemise jätkamiseks esinevad kaalukad õiguspärased põhjused, mis

kaaluvad üles töötaja huvid, õigused ja vabadused, või kas töötlemine on vajalik õigusnõuete

koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Vastuväite esitamise õiguse kohta saab rohkem teavet

AKI kodulehe rubriigist Vastuväidete esitamine.

Eraldi tuleb arvestada isikliku kirjavahetusega. E-posti kasutamise reeglites peaks olema selgelt

määratud, kas tööandja e-posti võib kasutada erasuhtluseks ning kuidas sellisel juhul eristada

isiklikku kirjavahetust tööalasest. Näiteks võib ette näha, et isiklikud kirjad tuleb hoida selleks

loodud ja selgelt tähistatud kaustas. Selgelt eristatavate eraeluliste kirjade lugemine või

kontrollimine ei ole põhjendatud.

Ka juhul, kui tööandja on e-posti isiklikuks kasutamiseks keelanud, tuleb kontrollimisel lähtuda

tegelikest asjaoludest. Kui tööandjale on teada, et postkast sisaldab ka isiklikku kirjavahetust, tuleb

kontroll korraldada viisil, mis võimaldab vältida põhjendamatut tutvumist eraelulise ja kontrolli

eesmärgiga mitteseotud teabega. Töötaja soov, et tema e-postkastile pärast töösuhte lõppemist

juurde ei pääsetaks, on samuti asjaolu, mida tuleb töötlemise vajalikkuse ja töötaja õiguste

hindamisel arvesse võtta. Selline avaldus ei välista iseenesest kogu edasist andmetöötlust, kuid

tööandja peab suutma põhjendada, miks on andmete töötlemine sellest hoolimata vajalik ja

õiguspärane.

Välise IT-teenuse osutaja kasutamine ei muuda eelnimetatud põhimõtteid ega vabasta tööandjat

vastutusest andmetöötluse õiguspärasuse eest. Kui teenuseosutaja teeb otsingu tööandja nimel ja

tema dokumenteeritud juhiste alusel, on üldjuhul tegemist volitatud töötlejaga ning järgida tuleb

IKÜM artikli 28 nõudeid. Tööandja peab andma teenuseosutajale selged juhised selle kohta,

3 Euroopa Andmekaitsenõukogu. Suunised 05/2020 nõusoleku kohta vastavalt määrusele 2016/67. Versioon 1.1.

Vastu võetud 4. mail 2020. Lk 8-9, punktid 21-23.

3 (3)

milliseid andmeid, millisel eesmärgil ja millises ulatuses võib töödelda ning kuidas tuleb toimida

otsingu eesmärgiga mitteseotud või isikliku kirjavahetuse leidmisel. Juhiste andmine IT-teenuse

osutajale ei asenda tööandja enda kohustust hinnata töötlemise õiguslikku alust ja vajalikkust.

Tööandja peab IKÜM artikli 5 lõikes 2 sätestatud vastutuse põhimõtte kohaselt suutma tõendada,

et isikuandmete töötlemisel järgitakse IKÜM-i nõudeid. Seetõttu on asjakohane dokumenteerida

töötlemise eesmärk ja õiguslik alus, kontrolli vajadus ja ulatus ning tehtud toimingud. Samuti tuleb

tagada töötlemise läbipaistvus ja anda töötajale IKÜM-is ette nähtud teave tema isikuandmete

töötlemise kohta. Ka endisel töötajal on IKÜM artikli 15 alusel õigus pöörduda tööandja kui

vastutava töötleja poole, et saada kinnitust selle kohta, kas tema isikuandmeid töödeldakse, ning

töötlemise korral teavet töötlemise kohta ja juurdepääs oma isikuandmetele.

Kokkuvõttes peab tööandja enne (endise) töötaja e-postkastis oleva teabe töötlemist määrama

kindlaks selle eesmärgi ja õigusliku aluse ning hindama töötlemise vajalikkust ja mõju töötaja

õigustele. E-postkasti kasutamise ja sellele juurdepääsu tingimused peavad olema eelnevalt selgelt

reguleeritud ning töötajale teatavaks tehtud. Kontroll tuleb piirata konkreetse eesmärgi

saavutamiseks vajalikuga ning vältida tuleb põhjendamatut tutvumist isikliku ja muu eesmärgiga

mitteseotud kirjavahetusega. Välise teenuseosutaja kasutamisel vastutab andmetöötluse

õiguspärasuse eest jätkuvalt tööandja.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Jekaterina Aader

jurist

peadirektori volitusel