1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 05.11.2026, Paide

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26263000482

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 26263000482, milles XXX XXXle on

esitatud kahtlustus selles, et tema juhtis 18.06.2026 kella 20.06 ajal Järvamaal Paide linnas XXX

külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 90. km-l mootorsõidukit Nissan Qashgai

registreerimisnumbriga XXX, millega ta kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Tallinna poolt

liikunud mootorsõidukiga Renault Megane registreerimisnumbriga XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel

sai XXX XXX sõidukis viibiv kõrvalistuja XXX XXX eluohtlikud tervisekahjustused järgnevalt –

peensooleseina läbistav vigastus ja jämesoole serooskesta (välimine kest) rebendid, ristikäärsoole

kinnisti rebend arteriharu vigastusega, parema ühisniudearteri sisekesta vigastus, lülisamba XI

rinnalüli ogajätke murd; XII rinnalüli rõhkmurd, paremal pool III-VI ja vasakul III-VIII roide murrud

keha erinevatel anatoomilistel joontel, rinnaku murrud, parema rangluu ja vasaku käe V kämblaluu

murd; verevalumid kõhupiirkonna pehmetes kudedes ja rinnaku taga; radioloogilisel uuringul esines

lisaks võimalik põrutus kopsude alasagarates ning väike rebend maksa alaservas.

XXX XXX rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab

järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

LS § 16 lg 1 nõudeid sellega, et oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võis takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 45 lg 7 nõudeid sellega, et asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult

sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid.

Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, millega põhjustati eluohtlikud

vigastused, pani XXX XXX toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja

raskusastet, on kriminaalmenetlus võimalik lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202

alusel ja seda järgnevatel põhjustel.

KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

2

Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna

ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks.

Kohustuseks võib lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamisele olla kindla

summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö

sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte

tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine,

sotsiaalprogrammis osalemine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on toime pannud KarS § 423 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Antud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest

näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on antud

kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel.

Kõige sagedasemad sõiduki juhist tulenevad liiklusõnnetuste soodustegurid on kiiruse ületamine ja

vale kiirusvalik, tähelepanu hajumine ja kõrvalised tegevused, joove, väsimus, riskikäitumine ja

kogenematus. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite kohaselt ei ületanud XXX XXX lubatud

sõidukiirust, ei tegelenud kõrvaliste tegevustega, ei olnud joobes, ei võtnud kogenud juhina liikluses

liigseid riske ja tundis ennast hästi. Enda sõnul jälgis ta liiklust ja täitis liiklusreegleid.

Prokurör on arvamusel, et XXX XXX süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS

toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse

astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt

sätestatud karistust. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu näol on tegemist

ettevaatamatusest toime pandud liiklussüüteoga, mitte tahtliku rikkumisega. Ettevaatamatusdelikti

toime pannud isik ei ole seega kuritegu toime pannud mitte teadlikult ja seda soovides, vaid

hooletusest, mis on tingitud tema tähelepanematusest või kohusetundetusest. Ühtlasi viitab asjaolu,

et antud kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga,

mille puhul võib isiku süüd pidada väiksemaks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka

väiksemale süüle. Väiksemale süüle viitab ka asjaolu, et XXX XXX on kuriteo toimepanemist

tunnistanud ja ta tunneb ennast süüdi, et põhjustas kahetsusväärse õnnetuse. Toime pandud kuriteo

tagajärjel sai vigastusi XXX XXX abikaasa, kelle sõnul on XXX XXX olnud ravi ajal hoolitsev ja

aidanud kaasa kannatanu paranemisele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Samuti on kahtlustatav

ühendust võtnud liiklusõnnetuses osalenud teises sõidukis olnud isikutega ning avaldanud neile

kahetsust liiklusõnnetuse toimumise tõttu.

Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina

olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.

Prokurör on seisukohal, et olenemata asjaolust, et kannatanule põhjustati rasked, eluohtlikud

tervisekahjustused, puudub avalik menetlushuvi XXX XXX karistamiseks. Arvestada tuleb seda, et

liiklusõnnetuse tagajärjel sai eluohtlike vigastusi XXX XXX abikaasa, kellega kahtlustatav elab

jätkuvalt koos ning kelle taastumisele on ta igapäevaselt kaasa aidanud. Seetõttu mõjutavad

liiklusõnnetuse tagajärjed vahetult ka XXX XXXt ennast. Kannatanu ei ole taotlenud kahtlustatava

karistamist ning tema ütlustest ei nähtu, et kahtlustatava suhtes oleks kriminaalkaristuse kohaldamine

vajalik kannatanu kaitseks või edasiste samalaadsete tegude ärahoidmiseks.

Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb lisaks märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse

alustamine ja läbiviimine, milles XXX XXXt koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks

teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja

hoiduda süütegude toimepanemisest. XXX XXX poolt kuriteo toimepanemise tunnistamine,

kahetsemine ja liiklusõnnetuses osalenutega ühendust võtmine näitab, et ta on aru saanud teo

keelatusest. Samuti on 61-aastane kahtlustatav XXX XXX varem kriminaal-ja väärteokorras

karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast

3

juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Eelnevast võib järeldada,

et süütegude toimepanemine ei ole XXX XXX tavapärane käitumisviis.

Avalik menetlushuvi on olemas kui teo on toime pannud isik, kellel peavad avaliku ülesande

täitmisest tulenevalt olema kõrged kõlbelised omadused. Prokurör leiab, et olenemata XXX XXX

ametist, mis eeldab kõrgeid kõlbelisi omadusi, puudub tema suhtes avalik menetlushuvi. XXX XXX

toime pandud kuritegu ei olnud seotud tema tööülesannete ega ametikohaga.

Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava kriminaalkorras karistamine käesoleval juhul põhjendatud

ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Antud kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt

ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt reageerinud. Seega

ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid

negatiivseid signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu

ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis,

kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava

suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest.

XXX XXXle etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra heastamine ning

tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude

vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni

eesmärgid on saavutatavad ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Prokurör, hinnanud

kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset

käitumist, on seisukohal, et KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke on võimalik saavutada ka

kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuste määramisega.

Eelnevast tulenevalt prokuröri hinnangul on piisav meede määrata XXX XXXle kohustuseks tasuda

kriminaalmenetluse kulud, tasuda kindel summa riigituludesse ning mitte toime panna

karistusseadustiku eriosa 23. peatükis märgitud liiklussüütegusid. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et

kannatanu vigastustega seoses võib Tervisekassa esitada kahtlustatava vastu tagasinõude

ravikindlustushüvitise osas, mis ei ole eeldatavalt väike summa.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000482 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada XXX XXX tasuma kriminaalmenetluse kulud

kogusummas 864 eurot. Määratud kohustuse täitmise tähtajaks on 05.05.2027

• KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada XXX XXX maksma riigituludesse 2600 eurot.

Määratud kohustuse täitmise tähtajaks on 05.05.2027.

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX XXX mitte toime panema

karistusseadustiku eriosa 23. peatükis märgitud liiklussüütegusid. Prokuratuur

kontrollib käesoleva kohustuse täitmist kuni 05.05.2027.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: -.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: -.

6. Kriminaalmenetluse kulud:

4

- KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kolme isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 3x155 eurot,

kokku 465 eurot.

- KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saate- ja hoiutasu 399 eurot

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanule ja Tervisekassale. Kahtlustatavale on määrus kätte antud.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Jan Aasma

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus:

XXX XXX