Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu heakskiitmine

Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (üldplaneering) Maa- ja

Ruumiametile (MaRu) planeerimisseaduse (PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks.

Üldplaneeringu ala hõlmab tervet Narva-Jõesuu linna territooriumi. Üldplaneeringu koostamise

eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning

maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine.

Lähtudes esitatud materjalidest, PlanS § 90 lõigetest 2 ja 3 ning käesolevas kirjas toodud

asjaoludest ja kaalutlustest, annab MaRu heakskiidu Narva-Jõesuu linna üldplaneeringule.

Lähtudes esitatud materjalidest, PlanS § 90 lõike 3 punktist 3 ja lõikest 3¹ annab MaRu

nõusoleku Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks vastavalt üldplaneeringu peatükile

3.2 „Ettepanekud Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja muutmiseks“.

1. Üldplaneeringu ja KSH menetlus

Üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Narva-Jõesuu

Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek toimus 25.10. – 25.11.2021. Arutelud toimusid 30.11.2021 ja 01.12.2021. Teine eelnõu

avalik väljapanek toimus 15.07.–15.08.2022. Arutelud toimusid 14.09.2022, 15.09.2022 ja

27.02.2024.

Üldplaneering ja KSH aruande eelnõu on kooskõlastanud Kliimaministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Kaitseministeerium,

Riigi Kaitseinvesteeringute keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet, MaRu maaparanduse

osakond ja Narva Linnavalitsus. Kooskõlastuskirjale mittevastanuid võib PlanS § 85 lõike 2 alusel

lugeda planeeringu vaikimisi kooskõlastanuteks. Võrguvaldajad ning puudutatud isikud on olnud

kaasatud.

Üldplaneering võeti vastu ja KSH aruanne tunnistati vastavaks Narva-Jõesuu Linnavolikogu

17.12.2025 otsusega nr 11. Avalik väljapanek toimus ajavahemikul 22.01.– 22.02.2026. Avaliku

Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected]

Teie 09.09.2026 nr 26/7-1.1/19 Meie 09.11.2026 nr 12-1/25/3565-36

2

väljapaneku jooksul saadeti 19 arvamuskirja. Arvamused puudutasid eelkõige maakasutuse

juhtotstarbeid ja ehitustingimusi, rohevõrgustiku toimivust, suurulukite tunnelite tingimusi,

miljööväärtuslike alade määramist ja maardlate näitamist üldplaneeringus. Linnavalitsus kaalus

esitatud ettepanekuid ning esitas oma põhjendatud seisukoha kõigile osapooltele kirjalikult enne

avaliku arutelu toimumist. Esitatud arvamuste alusel täiendati planeeringulahendust. Kõigi

esitatud arvamustega ei olnud võimalik arvestada. Eelkõige ei pidanud omavalitsus võimalikuks

arvestada kõigi ettepanekutega, mis puudutasid maakasutuse juhtotstarbeid ja suurulukitunneli

piiranguid. Avalik arutelu toimus 08.04.2026.

Keskkonnaamet andis 05.05.2026 kirjaga nr 7-13/26/119-6 osalise nõusoleku vähendada

ehituskeeluvööndit ning sellega on planeeringulahenduses arvestatud.

Narva-Jõesuu Linnavalitsus on teavitanud üldplaneeringu ja KSH algatamisest, eelnõu ning

vastuvõetud planeeringulahenduse avalikest väljapanekutest ja aruteludest koostöötegijaid ja

kaasatavaid kirjalikult ning avaldanud teated kohaliku omavalitsuse veebilehel, valla- ning

maakonnalehtedes. Üldplaneeringu ja KSH algatamise teated on avaldatud Ametlikes

Teadaannetes.

Seoses 01.09.2026 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) muudatusega kooskõlastas

Keskkonnaamet LKS § 38 lõike 21 alusel Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu uuesti 04.11.2026.

2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule

Üldplaneeringu koostamise aluseks on Ida-Viru maavanema 28.12.2026 korraldusega

nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ida-Viru maakonnaplaneeringut seoses rohelise

võrgustiku ja väärtusliku maastiku piiridega.

Heakskiidu andmisel on MaRu ülesandeks maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine

või sellest keeldumine, kui üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut

(PlanS § 90 lg 3 p 3). Maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmise või sellest

keeldumise eelduseks on valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastus1 (PlanS § 90 lg 3¹).

Rohevõrgustiku paiknemise ja väärtusliku maastiku osas on üldplaneeringu koostamise käigus

linnavalitsus teinud koostööd MaRu ja MKM-iga, üldplaneeringu seletuskirja on koostöö

tulemusena täiendatud. Maakonnaplaneeringu muutmist on üldplaneeringu seletuskirjas

põhjendatud ning MaRu nõustub esitatud põhjendustega. Valdkonna eest vastutav minister on

andnud 02.11.2026 kirjaga nr 13-8/3345-2 MaRu-le nõusoleku Ida-Viru maakonnaplaneeringu

muutmiseks väärtuslike maastike ning rohelise võrgustiku osas.

Juhime tähelepanu, et kui üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks

ja heakskiidu andja on ettepanekuga nõustunud, siis kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse

30 päeva jooksul pärast üldplaneeringu kehtestamist (PlanS § 91 lg 6). Seetõttu tuleb Narva-Jõesuu

Linnavalitsusel koos üldplaneeringu kehtestamise teatega esitada MKM-le ka kehtestatud

üldplaneeringu materjalid masinloetaval kujul, sh ruumiandmed digitaalsel kujul.

1 Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku küsimine MaRu 27.09.2026 kirjaga nr 12-1/26/12860

3

3. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele

MaRu on seisukohal, et üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse ruumilistest vajadustest ja

planeeringu eesmärgist lähtuvalt täidetud PlanS-is sätestatud üldplaneeringu asjakohased

ülesanded. Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt arenguvajadustest on

seatud põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused, mis on Narva-Jõesuu linna ruumilise

arengu aluseks. Üldplaneeringu ja KSH menetluse läbiviimisel on järgitud PlanS-is sätestatud

nõudeid. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste

ja naaberomavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud. Üldplaneeringu

ja KSH aruande saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutustega ja

planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega.

Heakskiidu andjale esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud

teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise

käigus. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega

on arvamuste esitajad saanud kasutada oma õigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud

planeeringu koostamisse kaasatud, mis on kooskõlas avalikkuse kaasamise ja teavitamise

põhimõttega (PlanS § 9). Arvestades eeltoodut, on Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel

järgitud PlanS-is sätestatud planeeringu sisule ja menetlusele esitatud nõudeid ning üldplaneering

vastab õigusaktidele.

4. Täiendavad tähelepanekud

Planeerimisalase tegevuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama

maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu (PlanS § 4). Üldplaneeringu

sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik

omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 lõike 1

kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik

korraldamine (KOKS § 6 lg 1). Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate

õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmise ning üldplaneeringuga kavandatavate

maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.

Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning

õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada

planeeringulahenduse otstarbekuse ja vajaduse üle.

Käesoleva üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse

(PlanS § 91 lõige 1). Seega antud juhul otsustab Narva-Jõesuu Linnavolikogu, kas üldplaneeringu

lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul

väljapanekul ja täiendava kaasamise tulemusena arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud

planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui

motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema

4

ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab

lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab

endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine

tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.2 Eriti

hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute

maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise

käigus3.

Palume kohalikul omavalitsusel üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel

arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh vajadusel esitada täiendavaid põhjendusi

kehtestamise otsuses.

Palume planeeringu koostamise korraldajal esitada kehtestatud planeeringu andmed (PlanS § 4¹

lg 6) planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates

(PlanS § 91 lg 3¹).

Märgime, et planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud planeeringu andmed PLANIS-

sse 14 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates (PlanS § 91 lg 3¹).

Juhime tähelepanu, et MaRu heakskiitu planeeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on

HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte

iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina

vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga4.

Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul

arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele

mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist

reguleerib PlanS § 94.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivika Maavere juhataja

Planeeringute osakond

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2 RKHKo 3-3-1-39-07 3 RKHKo 3-3-1-37-04 4 RKHKo 3-3-1-12-07

Signe Kallion 55963372 [email protected]