Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie 15.10.2026 nr 1.4-3/666, REM/26-

1132/-1K

Meie 09.11.2026 nr 2-3/3578-2

Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise

nõuete mittekooskõlastamine

Austatud minister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab üldist eesmärki parandada

tarbijatele antavat toitumisalast teavet ja aidata teha teadlikumaid valikuid. MKM ei

kooskõlasta eelnõu, sest enne ühe konkreetse märgistussüsteemi kasutuselevõtu võimaldamist

vajavad selle vajadus, alternatiivid ja mõjud põhjalikumat analüüsi ning sektori tõstatatud

küsimused laiemat arutelu. MKM-i seisukoht ei puuduta Nutri-Score’i metoodika sisulist

sobivust toiduainete toiteväärtuse hindamiseks. Tervitame edasisi ühiseid arutelusid, mis

aitaksid jõuda jagatud arusaamani märgistuse vajadusest, võimalikest rakendusviisidest ja

sobivast ajakavast.

Eelnõuga soovitakse võimaldada Eesti toidukäitlejatel kasutada vabatahtlikult mõnedes

liikmesriikides kasutusel olevat Nutri-Score’i märgist, luua nende riikidega võrdsemad

konkurentsitingimused ning lihtsustada tarbijatel toitumisalase teabe mõistmist ja toodete

võrdlemist. Eelnõu materjalidest ei selgu aga piisavalt, millist konkurentsiprobleemi

lahendatakse ja kui suur on Eesti ettevõtjate huvi märgise kasutamise vastu. Seetõttu vajab

selgemat põhjendamist, millist probleemi Nutri-Score’i kasutamise võimaldamisega

lahendatakse ja miks on põhjendatud valida see lahendus just praegu.

MKMi poole pöördunud ettevõtjad ja sektori esindusorganisatsioonid ei ole seni näinud selget

vajadust Nutri-Score’i kasutamise võimaldamiseks Eestis. Nende tagasiside kohaselt ei anna

märgis neile eksporditurgudel konkurentsieelist ega täiendavat müügiargumenti. Nutri-Score’i

ei kasutata peamistel lähiturgudel ning Põhjamaades, sealhulgas Rootsis ja Taanis, kasutatakse

selle asemel Keyhole’i märgist. See ei välista märgistuse võimalikku kasu, kuid näitab vajadust

arutada sektoriga põhjalikumalt läbi, millist praktilist kasu lahendus Eesti ettevõtjatele ja

tarbijatele tooks.

Uuringute kohaselt võib Nutri-Score lihtsustada toodete toitainelise koostise võrdlemist, kuid

selle mõju tarbijate tegelikele ostuvalikutele on tagasihoidlik.1 Suures 60 supermarketit

1 Egnell jt (2020), „Objective understanding of the Nutri-Score front-of-pack label by European consumers and its

effect on food choices: an online experimental study“; Andreani jt (2025), „Nutri-Score and Eco-Score labeling: a

systematic review“; Dubois jt (2020/2021), „Effects of front-of-pack labels on the nutritional quality of

supermarket food purchases: evidence from a large-scale randomized controlled trial“.

2

hõlmanud katses parandas Nutri-Score märgistatud ostukorvi toiteväärtust vaid 2,5% võrra ning

efektid olid keskmiselt 17 korda väiksemad kui laboriuuringutes.2 Samuti on uuringutes

osutatud võimalikele piirangutele selles, kuidas tarbijad koondhinnet mõistavad, ning

pikaajalise tervisemõju kohta ei ole seni piisavalt veenvaid tõendeid.3 Tervisemõjud on

valdavalt modelleeritud, mitte otseselt vaadeldud, ja tõendus Nutri-Score'i mõjust

toitumisalasele kirjaoskusele ning terviseseisundi paranemisele on nõrk või puudub.4⁴

Lihtsustatud koondhinne võib tekitada väärtõlgendusi: soodne hinne võib jätta mulje, et toode

on tervikuna tervislik, kuigi märgis ei arvesta muu hulgas toidu töötlemisastet, tarbitavat kogust

ega inimese toitumist tervikuna.5 Samuti on leitud, et oodatust parem hinne võib vähendada

tarbija tajutud süütunnet ja suurendada vähem tervisliku toote ostukavatsust ning pakendil

esitatud turundusväited võivad nõrgendada ebasoodsa hinde hoiatavat mõju.6 Neid asjaolusid

tuleks enne lahenduse valimist terviklikult hinnata. Toiduseaduse § 38 lõikest 2 lähtudes tuleks

seejuures selgitada, kuidas tagatakse, et märgistus aitab tarbijal toitumisalast teavet mõista ega

tekita ekslikku ettekujutust toidu üldisest tervislikkusest

Kuigi Nutri-Score märgise kasutamine oleks ettevõtjatele vabatahtlik, kaasnevad ettevõtjatele

sellega pakendite muutmise, toiteväärtuse hinnangu arvutamise, trüki- jm kulud. Süsteemiga

liitumisel tuleb märgist üldjuhul kasutada kõigil registreeritud kaubamärgi all asjaomasel

territooriumil turustatavatel toodetel, mis võib suurendada kasutuselevõtuga kaasnevaid

kulusid. Jaekaubanduse ootuste tõttu võib märgise kasutamine muutuda ettevõtjale ka sisuliselt

kohustuslikuks. Seetõttu peame vajalikuks põhjalikumalt hinnata märgise kasutamise

majanduslikku mõju, sealhulgas rakenduskulusid ja mõju ettevõtjate konkurentsivõimele.

Pakendi esikülje toitumisalane märgistus võiks olla Euroopa Liidus võimalikult ühtne. Erinevad

riiklikud süsteemid võivad suurendada ettevõtjate kulusid ja vajadust hilisemate

ümberkorralduste järele. Seetõttu ei peaks ühe süsteemi eelistamisega kiirustama, vaid enne

tuleks võrrelda Nutri-Score’i teiste Euroopas kasutatavate märgistussüsteemidega ning hinnata

ka ELi ühise lahenduse ootamise eeliseid ja puudusi. Seda enam, et Nutri-Score’i EL õigusega

kooskõla küsimus on praegu Euroopa Liidu Kohtu menetluses (kohtuasi C-687/26, Groupe

Lactalis)ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvustab teemat ja märgistusega

seotud uuringuid 10. novembril toimuval seminaril, mistõttu on põhjendatud nende sisenditega

enne otsustamist arvestada.

Seletuskirjast ei selgu piisavalt, kuidas on arvestatud sektori vastuväidetega ega milliseid

alternatiive ja võimalusi riskide vähendamiseks on kaalutud. Arvestades, et tegemist ei ole

kiireloomulise muudatusega, peame põhjendatuks võtta enne eelnõu menetlusega

edasiliikumist aega tõstatatud küsimuste põhjalikumaks arutamiseks ettevõtjate, tarbijate

esindajate ja teiste asjaomaste osapooltega. Hea õigusloome põhimõtetest lähtudes tuleks enne

uue regulatsiooni kehtestamist piisavalt hinnata selle vajadust ja mõjusid ning võrrelda

võimalikke alternatiive.

2 Dubois jt (2020/2021), „Effects of front-of-pack labels on the nutritional quality of supermarket food purchases:

evidence from a large-scale randomized controlled trial“ 3 Andreani jt (2025), „Nutri-Score and Eco-Score labeling: a systematic review“; Egnell jt (2020), „Objective

understanding of the Nutri-Score front-of-pack label by European consumers and its effect on food choices: an

online experimental study“; Braesco ja Drewnowski (2023), „Are front-of-pack nutrition labels influencing food

choices?“; Muzzioli jt (2025), „Nutri-Score effectiveness in improving consumers“ 4 Braesco ja Drewnowski (2023), „Are front-of-pack nutrition labels influencing food choices?“; Muzzioli jt

(2025), „Nutri-Score effectiveness in improving consumers“ 5 Janssen jt (2023), „Nutri-Score vs. nutrition claim: the effects of incongruent information“; Muzzioli jt (2025),

„Nutri-Score effectiveness in improving consumers 6 Yamim ja Werle (2025), „Nutri-Score label influence on food purchase intention“; Janssen jt (2023), „Nutri-

Score vs. nutrition claim: the effects of incongruent information“

3

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisaadressaadid: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Kati Kikas +372 5885 1120

[email protected]