Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

Jõelähtme küla, Jõelähtme vald,

74202, Harju maakond

Teie 16.10.2026 nr 6-4/4555-2

Meie 09.11.2026 nr 13-2/2957-25

Vastuskiri

Lugupeetud Jaak Aab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tänab Jõelähtme Vallavolikogu Harju maakonna

maavarade teemaplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuse eest.

Võtame siinkohal lühidalt kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuseid teie

seisukohtadele. Ettepanekutega määrata Jägala 3 ning Maardu III põhja- ja lõunapoolne ala

kaevandamist välistavasse ehk III kategooriasse ei arvestata. Jägala 3 ala säilitatakse kõrge

prioriteediga riigi huviga lubjakivialana. Maardu III põhjapoolse ala kõrge prioriteet taastatakse

ning Maardu III lõunapoolne ala säilitatakse madala prioriteediga riigi huviga lubjakivialana.

Riigi huviga ala määramine ega sellele prioriteedi andmine ei anna kaevandamisõigust.

Konkreetse kaevandamise võimalikkus, ulatus ja tingimused selgitatakse välja edasistes

uuringu- ja loamenetlustes.

Järgnevalt vastame kirjas esitatud ettepanekutele punktide kaupa.

1. Jõelähtme valla ettepanekuga Jägala 3 ala riigi huviga alade hulgast välja arvata või määrata

kaevandamist välistavasse kategooriasse ei arvestata.

Selgitame, et Jägala 3 ala kattumist kohaliku omavalitsuse poolt väärtustatava Ruu

loodusobjektiga on teemaplaneeringu koostamisel arvestatud. Ruu piirkonna loodusväärtused,

sealhulgas metsastunud luitestik, väärtuslik maastik, rohevõrgustik, on käsitletud nii KSH

aruandes kui ka Jägala 3 ala kaevandamist mõjutavates tingimustes. Juhime tähelepanu, et

kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine ei tähenda ala kaitse alla võtmist ega sellest

tulenevate kaevandamist välistavate piirangute jõustumist.

Jägala 3 ala kõrge prioriteedi määramisel on lähtutud eelkõige kõrgemargilise ehituslubjakivi

lähiaja varustuskindluse tagamise vajadusest, ala geoloogilisest uuritusest ning maavara

kasutuselevõtu võimalikkusest. Tegemist on geoloogiliselt uuritud alaga, kus on olemas

maavarade registris arvele võetud lubjakivivaru ning maaomandist tulenev ligipääs maavarale.

Teemaplaneeringu eesmärk on määrata riigi huviga alad, mille kasutuselevõtuga oleks võimalik

2

tagada ehitusmaavarade varustuskindlus. Alade lõplik prioriteetsus on määratud erinevate

kriteeriumide koosmõjus, arvestades nii geoloogilist potentsiaali, kaevandamise tingimusi,

keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke asjaolusid kui ka kasutuselevõtu ajalist perspektiivi.

Teemaplaneeringu koostamisel kasutatud metoodika kohaselt on rohevõrgustik ja väärtuslikud

maastikud käsitletud kollase kategooria piirangutena. Nimetatud piirangute olemasolu ei välista

iseenesest maavara uurimist ega kaevandamist, vaid eeldab täiendavate tingimuste ja võimalike

leevendusmeetmetega arvestamist.

Punasesse kategooriasse on määratud alad, kus kaevandamine on õigusaktidest või muudest

välistavatest piirangutest tulenevalt keelatud või ei ole võimalik. Jägala 3 ala puhul ei ole

tuvastatud selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks kogu ala käsitleda kaevandamist välistava

alana.

Selgitame, et kõrge prioriteediga alade puhul välja toodud olemasoleva kaevandamise mõjualas

paiknemise kriteerium puudutab eelkõige olemasolevate karjääride laiendusi, nagu Harku ja

Väo piirkonna alad. Nende puhul on võimalik kasutada olemasolevat kaevandamistaristut ja

logistikaühendusi. Nimetatud kriteerium ei ole Jägala 3 ala kõrge prioriteedi määramise

eelduseks. Jägala 3 ala kattub Jägala lubjakivimaardlaga, kus on arvele võetud lubjakivi

aktiivne tarbevaru ja reservvaru. Ala geoloogiline uuritus, maavara kvaliteet ning kaevandamise

ja väljaveo võimalused on ühed kõrge prioriteedi määramise alused. Täpsemad maavaravaru

andmed ja maavaraplokid on käsitletud KSH aruande peatükis 7.20.

Nõustume, et maardla olemasolu ei tähenda kaevandamisõiguse olemasolu.

Teemaplaneeringuga määratud kõrge prioriteet ei anna kaevandamisluba ega tähenda, et kogu

ala ulatuses oleks kaevandamine lubatud. Kaevandamise võimalikkus selgitatakse välja

vastavas loamenetluses.

Ruu piirkonna loodusväärtusi ei ole teemaplaneeringu koostamisel tähelepanuta jäetud. KSH

aruandes on käsitletud metsastunud luitestikku, väärtuslikku maastikku, rohevõrgustikku ning

muid piirkonna loodusväärtusi. Jägala 3 ala kaevandamist mõjutavate tingimustena on muu

hulgas välja toodud vajadus säilitada maksimaalselt alal paiknev väärtuslik luitestik, rakendada

rohevõrgustiku toimimise tagamiseks leevendusmeetmeid ning kavandada kaevandamist

etapiviisiliselt. Samuti tuleb arvestada vääriselupaiga, arheoloogiatundliku ala ja teiste alal

paiknevate väärtustega.

Teemaplaneeringu KSH-s on arvestatud, et kaevandamisega võivad kaasneda pöördumatud

mõjud looduskeskkonnale. Nende mõjude olemasolu ei tähenda siiski automaatselt, et kogu

Jägala 3 ala tuleb kaevandamist välistava alana käsitleda. Konkreetne kaevandamise

võimalikkus, ulatus ning nõutavad tingimused ja leevendusmeetmed selgitatakse välja edasistes

uuringu- ja loamenetlustes.

Järgnevalt selgitame KSH aruandes esitatud asjaolusid põhjalikumalt.

1) A. Kondi eksperdiarvamusega arvestamine

Selgitame, et KSH aruande koostamisel on tutvutud ka A. Kondi eksperdiarvamusega.

Aruandes on viidatud peamiselt A. Tõnissoni arvamustele, kuna need käsitlesid samu

loodusväärtusi põhjalikumalt. A. Kondi arvamuses on täiendavalt rõhutatud Ruu luitestiku

teaduslikku väärtust, millega on samuti arvestatud.

Juhime tähelepanu, et A. Kondi arvamuses käsitletud võimaliku kaevandamise ulatus oli

suurem kui praeguses teemaplaneeringu lahenduses määratud Jägala 3 ala. Praegune riigi

huviga ala hõlmab ligikaudu 10% Ruu väärtuslikust maastikust ning suurem osa väärtuslikust

3

luitestikust jääb sellest välja. Seetõttu ei ole põhjendatud järeldada, et teemaplaneeringu

elluviimisel häviks kolmandik Ruu kõige väärtuslikumast luitestikust, nagu on kirjeldatud A.

Kondi arvamuses.

2) Kattumine väärtusliku põllumajandusmaaga

Jägala 3 ala kattub väärtusliku põllumajandusmaaga ligikaudu 3,16 ha ulatuses. Selgitame, et

väärtusliku põllumajandusmaa säilitamine on samuti riiklik huvi, mida on teemaplaneeringu

koostamisel kaalutud.

Arvestades väärtusliku põllumajandusmaa ulatust Harju maakonnas ning kõrgemargilise

lubjakivi piiratud kaevandamise võimalusi ja varustuskindluse tagamise vajadust, hinnati, et

konkreetses asukohas kaalub maavara kasutamise riiklik huvi proportsionaalsuse põhimõttest

lähtudes üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise huvi. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium on teemaplaneeringu lahenduse, sealhulgas Jägala 3 ala kattumise

väärtusliku põllumajandusmaaga, kooskõlastanud.

3) Väärtusliku maastiku hävimine ja leevendusmeetmed

Nõustume, et kaevandamisalal paiknev väärtuslik maastik ja väärtuslik põllumajandusmaa ei

säili kaevandamise korral senisel kujul ning nende väärtuste hävimist ei ole võimalik

leevendusmeetmetega täielikult vältida. Seda on ka KSH aruandes selgelt välja toodud.

Samas tuleb arvestada, et Jägala 3 ala moodustab üksnes väikese osa Ruu väärtuslikust

maastikust ning alast väljapoole jäävad loodusväärtused säilivad. Teemaplaneeringu

tingimustes on täiendavalt ette nähtud, et kaevandamise kavandamisel tuleb maksimaalselt

säilitada alal paiknev väärtuslik luitestik. Seega on nimetatud negatiivset mõju

planeeringulahenduse koostamisel arvestatud ja kaalutud koos maavara varustuskindluse

tagamise huviga. Asjaolu, et kaevandamisalal ei ole võimalik kõiki seniseid maastikuväärtusi

säilitada, ei tähenda iseenesest kogu alal kaevandamise välistamist.

4) KSH sotsiaalmajandusliku hinnangu ja teemaplaneeringu prioriteedi erinevus

Selgitame, et KSH aruandes toodud keskmine sotsiaalmajanduslik hinnang ning

teemaplaneeringus määratud kõrge prioriteet ei ole omavahel vastuolus. KSH-s läbiviidud

sotsiaalmajanduslik hindamine andis Jägala 3 alale keskmise prioriteedi, arvestades muu hulgas

Ruu piirkonna loodusväärtusi ja kohalikke maakasutushuvisid. Sotsiaalmajanduslik hinnang on

üks planeeringulahenduse kujundamisel arvestatud kriteeriumidest ega määra üksinda ala

lõplikku prioriteetsust. Jägala 3 kõrge prioriteedi määramisel on lähtutud erinevate

kriteeriumide koosmõjust, arvestades eelkõige ala geoloogilist uuritust, maavaravaru olemasolu

ja kvaliteeti, kasutuselevõtu ja väljaveo võimalikkust ning kõrgemargilise ehituslubjakivi

lähiaja varustuskindluse tagamise vajadust.

Seega ei ole KSH sotsiaalmajanduslikus hindamises antud keskmine prioriteet vastuolus

teemaplaneeringus määratud kõrge prioriteediga.

5) Mõju metsakooslustele, veerežiimile ja öösorri elupaigale

Selgitame, et KSH aruandes on tuvastatud Jägala 3 alal kaevandamise võimalik oluline mõju

metsakooslustele, samuti võimalik mõju veerežiimile ning III kaitsekategooria liigi öösorri

elupaigale. Nimetatud mõjudega on planeeringulahenduse kujundamisel arvestatud.

Mõjude hindamise tulemusel ei ole siiski jõutud järeldusele, et nimetatud asjaolud välistaksid

Jägala 3 ala tervikuna kaevandamiseks sobilike alade hulgast. Teemaplaneeringus on määratud

üldised ja alaspetsiifilised tingimused, millega tuleb kaevandamise kavandamisel arvestada.

Rõhutame, et maakonnaplaneeringu ülesanne on hinnata ala põhimõttelist sobivust ning

määrata strateegilisel tasandil maakasutuse tingimused. Konkreetse kaevandamisala ulatus,

mõju kaitstavatele liikidele ja nende elupaikadele ning veerežiimile selgitatakse välja edasistes

uuringu- ja loamenetlustes. Kui õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole võimalik täita, ei saa

kaevandamist kavandatud viisil lubada.

4

Kokkuvõttes on Jägala 3 ala puhul arvestatud nii geoloogilisi, maavara kaevandamise,

keskkonnaalaseid kui ka sotsiaalmajanduslikke asjaolusid. Teemaplaneeringu koostamisel on

kaalutud Ruu piirkonna loodusväärtuste säilitamise ning kõrgemargilise lubjakivi

varustuskindluse tagamise huve. Mõjude hindamise tulemused ei anna alust Jägala 3 ala

tervikuna välja arvata ega muuta selle prioriteeti. Ala säilitatakse kõrge prioriteediga riigi

huviga lubjakivialana.

Maakonnaplaneeringu ülesanne on määrata strateegilisel tasandil riigi huviga alad ning nende

kasutuselevõtu üldised põhimõtted ja tingimused. Konkreetsete karjääride paiknemist, ulatust

ja kaevandamistehnoloogiat maakonnaplaneeringuga ei määrata. Need asjaolud ning

kaevandamisega kaasnevad kohapõhised mõjud selgitatakse välja edasistes uuringu- ja

loamenetlustes. Ala määramine teemaplaneeringus ei anna kaevandamisõigust ning

kaevandamine on võimalik üksnes juhul, kui edasistes menetlustes on tõendatud selle lubatavus

ja tagatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine.

2. Ettepanekuga arvata Maardu III põhja- ja lõunapoolne ala riigi huviga lubjakivialade hulgast

välja või määrata need kaevandamist välistavasse kategooriasse ei arvestata.

Selgitame, et Maardu III alade määramisel on lähtutud kõrgemargilise ehituslubjakivi

varustuskindluse tagamise vajadusest, alade geoloogilisest potentsiaalist, kaevandamise

tingimustest ning teemaplaneeringu koostamise käigus tehtud mõjude hindamisest.

Esialgses planeeringulahenduses oli Maardu III põhjapoolne ala määratud vastavalt

planeeringus kasutatud metoodikale kõrge prioriteediga alaks. Planeeringu korraldaja oli

valmis määrata Maardu III alad madalamasse prioriteeti, et saavutada Jõelähtme vallaga

kompromiss planeeringulahenduse osas. Kompromissi eelduseks oli, et Jõelähtme vald toetab

Jägala 3 ala kasutuselevõttu kokkulepitud tingimustel. Jõelähtme Vallavalitsus on aga

17.09.2026 esitatud seisukohas väljendanud vastuseisu nii Maardu III kui ka Jägala 3 alal

kaevandamisele. Seetõttu ei ole kompromissettepanekuga õnnestunud saavutada soovitud

kokkulepet ning puudub objektiivne alus säilitada Maardu III põhjapoolse ala madalamat

prioriteeti kompromissi saavutamise eesmärgil.

Sellest tulenevalt taastame Maardu III põhjapoolse ala kõrge prioriteedi, lähtudes

teemaplaneeringu algsetest hindamiskriteeriumidest ja varustuskindluse tagamise eesmärgist.

Maardu III lõunapoolse ala kasutuselevõttu piiravad jätkuvalt nii lubjakivi peal paiknev

turbakiht kui ka keskkonnatingimused, mistõttu säilitatakse selle madal prioriteet.

Rõhutame, et teemaplaneeringuga määratud riigi huviga ala ei tähenda kaevandamisõiguse

andmist. Konkreetne kaevandamise võimalikkus ja tingimused selgitatakse välja edasistes

loamenetlustes.

Jõelähtme valla kirjas on toodud väide, et kuna kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus

on Harju maakonna idaosas tagatud ka Väo alal, Rae raba alal, Jägala 2 alal ja Jägala 4 alal

karjääride avamise läbi, siis puudub vajadus näha teemaplaneeringu eelnõus madala

prioriteediga aladena ette Maardu III ala põhjapoolset osa ning lõunapoolset osa.

Selgitame siinkohal, et teemaplaneeringus määratud riigi huviga alade summaarne pindala ja

hinnanguline maavaramaht ei ole samastatavad tegelikult kasutusele võetava kaevandatava

varuga. Teemaplaneeringus on määratud perspektiivseid alasid rohkem, kui varustuskindluse

tagamiseks minimaalselt vajalik. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõiki määratud alasid ei pruugi

olla võimalik edasiste geoloogiliste uuringute, keskkonnamõjude hindamiste tulemusel või

5

muude piirangute tõttu kasutusele võtta.

Jõelähtme valla nimetatud alternatiivid ei ole ka kasutuselevõtu võimalikkuse ja ajastuse

poolest võrdsed. Jägala 2 ja Jägala 4 aladel vajab kõrgemargilise lubjakivi olemasolu

täiendavate geoloogiliste uuringutega tõendamist. Rae raba ja Maardu III lõunapoolse ala puhul

raskendab lubjakivi kasutuselevõttu selle peal paiknev turbakiht. Väo ala kasutuselevõtu

võimalusi on samuti arvestatud, kuid sellest üksi ei piisa kogu piirkonna pikaajalise

varustuskindluse tagamiseks.

Maardu III põhjapoolne ala on seevastu geoloogiliselt uuritud ning selle kohta on läbi viidud

keskkonnamõju hindamine ja algatatud loamenetlus. Seetõttu on ala kasutusele võtmine oluline

võimalus lähiaja varustuskindluse tagamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei saa üksnes riigi huviga alade hinnanguliste maavaramahtude liitmise

põhjal järeldada, et Maardu III alade säilitamise vajadus puudub.

Oleme teadlikud, et Maardu III põhjapoolne ala kattub suures ulatuses väärtusliku

põllumajandusmaaga ning kaevandamise korral ei oleks võimalik kattuva ala senist

põllumajanduslikku kasutust säilitada. Selgitame, et väärtusliku põllumajandusmaa säilitamine

on samuti riiklik huvi, mida on teemaplaneeringu koostamisel ja mõjude hindamisel arvestatud.

Teemaplaneeringu koostamisel on kaalutud mõlemat riiklikku huvi – nii ehitusmaavarade

varustuskindluse kui ka väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise vajadust. Arvestades

kõrgemargilise lubjakivi kaevandamise piiratud võimalust, Maardu III põhjapoolse ala

geoloogilist uuritust, kaevandamise tingimusi ja ala olulisust lähiaja varustuskindluse

tagamisel, hinnati, et konkreetses asukohas kaalub maavara kasutamise riiklik huvi

proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise huvi.

Juhime tähelepanu, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kelle pädevusse kuulub ka

väärtusliku põllumajandusmaa ja toidujulgeoleku huvide kaitse, on teemaplaneeringu

lahenduse, sealhulgas Maardu III põhjapoolse ala kattumise väärtusliku põllumajandusmaaga,

kooskõlastanud. Seega on nimetatud riiklike huvide kaalumine teemaplaneeringu koostamisel

läbi viidud ning väärtusliku põllumajandusmaa olemasolu ei ole käsitletud kaevandamist

välistava asjaoluna.

Järgnevalt selgitame, et Maardu III lõunapoolse ala paiknemist rohevõrgustikus ning selle

tähtsust linnustikule ja loomastikule on teemaplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel

arvestatud. KSH aruandes on välja toodud võimalikud häiringud merikotka püsielupaigale ning

mõjud kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohtadele. Samuti on arvestatud ala osalise kattumisega

linnustiku ja loomastiku jaoks väärtuslike piirkondadega. Nimetatud asjaolud on kajastatud ka

Maardu III lõunapoolse ala kaevandamist mõjutavates tingimustes.

Teemaplaneeringu raames koostatud rohevõrgustiku analüüsi kohaselt ei ole Maardu III

lõunapoolsel alal kaevandamine täielikult välistatud, kuid rohevõrgustiku sidususe tagamiseks

tuleb kaaluda kaevandamist väiksematel aladel ning rakendada asjakohaseid

leevendusmeetmeid. Ala ulatuslik kattumine rohevõrgustikuga ei tähenda seega automaatselt,

et kogu ala tuleb kaevandamiseks sobilike alade hulgast välja arvata.

Selgitame, et maakonnaplaneeringu ülesanne on hinnata alade põhimõttelist sobivust ning

määrata nende kasutuselevõtu üldised tingimused. Konkreetsete kaevandamisalade piirid ning

kaitstavatele liikidele ja rohevõrgustikule avalduvad kohapõhised mõjud selgitatakse välja

edasistes uuringu- ja loamenetlustes. Kui mõjude hindamise tulemusel selgub, et

6

keskkonnanõuete täitmine või rohevõrgustiku toimimise säilitamine ei ole võimalik, ei saa

kaevandamist kavandatud viisil lubada. Seega ei anna väljatoodud keskkonnatingimused alust

Maardu III lõunapoolset ala tervikuna riigi huviga alade hulgast välja arvata.

Teemaplaneeringu koostamisel kasutatud metoodika kohaselt on rohevõrgustik ja väärtuslik

põllumajandusmaa käsitletud kollase kategooria piirangutena. Nimetatud piirangute olemasolu

ei välista iseenesest maavara uurimist ega kaevandamist, vaid eeldab täiendavate tingimuste ja

võimalike leevendusmeetmetega arvestamist. Punasesse kategooriasse on määratud alad, kus

kaevandamine on õigusaktidest või muudest välistavatest piirangutest tulenevalt keelatud või

ei ole võimalik.

Maardu III alade määramisel on lähtutud teemaplaneeringu koostamisel kasutatud metoodikast,

geoloogilisest potentsiaalist, kaevandamise tingimustest, keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikest

asjaoludest ning kõrgemargilise lubjakivi varustuskindluse tagamise vajadusest. Mõjude

hindamise tulemusel ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mille alusel tuleks mõlemad alad

tervikuna kaevandamist välistavasse kategooriasse määrata.

Maardu III lõunapoolse ala puhul on arvestatud rohevõrgustiku, kaitsealuste liikide ning

lubjakivi peal paikneva turbaga seotud piirangutega. Nendest asjaoludest tulenevalt säilitatakse

ala madal prioriteet.

Täiendavalt selgitame, et teemaplaneeringu hindamiskriteeriumide kohaselt vastab Maardu III

põhjapoolne ala kõrge prioriteedi tingimustele.

Rõhutame, et riigi huviga ala prioriteetsus ja kaevandamist välistavad piirangud on erinevad

käsitlused. Teemaplaneeringuga määratud prioriteet ei anna kaevandamisõigust ning

konkreetne kaevandamise võimalikkus selgitatakse välja edasistes loamenetlustes.

3. Kokkuvõte

Teemaplaneeringu koostamise käigus on Jõelähtme vallaga tehtud koostööd ning valla

seisukohti on sisuliselt kaalutud. Oleme jätkuvalt valmis arutama vallaga planeeringulahendust

ja selle elluviimise tingimusi. Täiendavate läbirääkimiste vajadus ei anna siiski alust loobuda

teemaplaneeringu varustuskindluse eesmärgist ega määrata kõnealuseid alasid kaevandamist

välistavasse kategooriasse.

Teemaplaneeringu koostamise käigus on otsitud Jõelähtme vallaga kompromisslahendust, mille

tulemusel määrati Maardu III alad madalamasse prioriteeti eeldusel, et vald toetab Jägala 3 ala

kasutuselevõttu kokkulepitud tingimustel. Jõelähtme valla 16.10.2026 seisukohast tulenevalt ei

ole aga kompromissi saavutatud, kuna vald ei poolda kaevandamist ei Maardu III ega Jägala 3

alal. Sellest tulenevalt taastame Maardu III põhjapoolse ala kõrge prioriteedi. Jägala 3 ala säilib

kõrge ning Maardu III lõunapoolne ala madala prioriteediga riigi huviga lubjakivialana.

Planeeringu seletuskirja ja planeeringulahendust korrigeeritakse vastavalt Maardu III

põhjapoolse ala prioriteedi muutmisele ning parandatakse Jägala 3 käsitluses valla kirjas

osutatud ebatäpne KSH viide.

Avalikul väljapanekul esitatud arvamused, ministeeriumi seisukohad ja nende alusel tehtavad

muudatused kajastatakse ettepanekute ja vastuste koondtabelis. Planeeringumenetluse

edasistest etappidest ja avaliku arutelu toimumisest teavitatakse menetlusosalisi

planeerimisseaduses sätestatud korras.

7

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Agnes Lihtsa +372 5819 0538

[email protected]