| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/3789-2 |
| Registreeritud | 09.11.2026 |
| Sünkroonitud | 10.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kastre Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kastre Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Meeli Vaarik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kalver Künnapuu
Kastre Vallavalitsus
Teie 27.10.2026
Meie 09.11.2026 nr 3-4/3789-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Kalver Künnapuu
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole selgitustaotlusega. Oma
selgitustaotluses soovite teada, kas kehtiva üldplaneeringu tingimustega tuleb arvestada, kui
2007. aastal kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud ridaelamu bokside arvu, kuid
2025. aastal kehtestatud üldplaneeringus on määratud koormusindeks 600 (see tähendab, et ühe
ridaelamuboksi kohta peab pinda olema vähemalt 600 m²). Märgite, et katastriüksuse pindala
on 3 471 m², kuid soovitakse rajada 10 boksiga ridaelamu.
Vastuseks Teie selgitustaotlusele selgitame üldplaneeringu ja varasemalt kehtestatud
detailplaneeringu koostoimet.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 sätestab reegli, et enne
seaduse jõustumist kehtinud planeering jääb kehtima ka pärast seaduse jõustumist. Sellest
tulenevalt on 2007. aastal kehtestatud detailplaneering iseenesest kehtiv haldusakt.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala
kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel
maakasutus- ja ehitustingimused.
Samas sätestab PlanS § 124 lõige 2, et detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine ning detailplaneering on
lähiaastate ehitustegevuse alus. Ehitustegevuse ja planeeringute elluviimisel tuleb arvestada ka
ruumilise planeerimise üldpõhimõtteid, sh PlanS §-s 8 sätestatud elukeskkonna parendamise
põhimõtet, PlanS § 10 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtet ning
PlanS §-s 12 sätestatud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet.
Kuna 2007. aasta detailplaneering ei määranud ridaelamubokside arvu (st lahendus jättis selle
aspekti reguleerimata), ei anna detailplaneering ammendavat õigust rajada krundile piiramatut
arvu kortereid/bokse. PlanS § 75 lõike 1 punkti 18 kohaselt määratakse üldplaneeringuga
planeeringuala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning PlanS § 75 lõike 1 punkti 6 alusel
asustuse arengut suunavad tingimused. Kui kehtiv üldplaneering seab ruumilise arengu
suunamiseks ja tiheduse reguleerimiseks koormusindeksi (antud juhul 600 m² boksi kohta),
tuleb seda kohaliku omavalitsuse poolt ehitusõiguse realiseerimisel ja ehitusloa väljastamisel
arvesse võtta nendes küsimustes, mis on detailplaneeringus katmata või reguleerimata.
2
Kokkuvõtvalt tuleb detailplaneeringuga määratlemata ja lahendamata küsimustes
(ridaelamubokside arv) arvestada hiljem kehtestatud üldplaneeringu nõuetega
(koormusindeksiga) ja piirkonna väljakujunenud keskkonnaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
Meeli Vaarik +372 5453 0501
Lisaadressaadid: Maa- ja Ruumiamet
Kliimaministeerium
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|