| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-2/2957-22 |
| Registreeritud | 09.11.2026 |
| Sünkroonitud | 10.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-2 Maakonnaplaneeringute koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-2/24/91 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Agnes Lihtsa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kliimaministeerium
eie 23.10.2026 * r 7-15/26/3256-3 *
Meie 09.11.2026 nr 13-2/2957-22
Vastuskiri
Lugupeetud Antti Tooming
Täname Kliimaministeeriumi Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuse eest.
Leiate oma kirjas, et osa Kliimaministeeriumi varasemaid tähelepanekuid (28.10.2025 kiri nr
7-15/25/1561-8 ja 15.05.2025 kiri nr 7-15/25/1561-2) on jäetud teemaplaneeringu KSH
aruandes arvestamata ning vajavad seetõttu endiselt täpsustamist.
Järgnevalt vastame Teie kirjas toodud seisukohtadele punktide kaupa.
1. Kliimaministeerium selgitas 15.05.2025 ja 28.10.2025 kirjades, et atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei
leviks normtaset ületavat müra. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt
kuuluvad II kategooriasse muu hulgas elamumaa-alad ja maatulundusmaa õuealad. Kui
olemasoleva elamukasutusega maa-alale ei ole üldplaneeringus juhtotstarvet ega
mürakategooriat määratud, ei tähenda see, et olemasoleva õiguspärases kasutuses oleva elamu
ja selle õueala müraolukorda ei tuleks hinnata või et elamukasutus jääks mürakaitseta. KSH-s
tuleb hinnata olemasolevale elamule ja selle õuealale avalduvat müra ning lähtuda asjakohasest
mürakategooriast ja kohaldatavatest normtasemetest. Sellist lähenemist toetab ka Tartu
Ringkonnakohtu 14.11.2024 otsus haldusasjas nr 3-22-1429. KSH aruande peatükis 7.14.1
„Õiguslik raamistik“ (lk 130–131) on Kliimaministeeriumi selgitus küll lisatud, kuid samas on
alles jäetud sellele vasturääkiv algne väide: „Praktikas on müra allikale lähimad eluhooned tihti
sellised, mille maa juhtotstarve on üldplaneeringu järgi maatulundusmaa või üldse määramata
ning seega seaduse mõistes seal müranormtasemed ei kehti.“ Järgnevalt on teksti lisatud
Kliimaministeeriumi selgitus normtasemete kohaldamise kohta. Seega sisaldab aruanne samas
peatükis omavahel vastuolus olevaid käsitlusi. Kliimaministeeriumi märkuse eesmärk ei olnud
üksnes lisada aruandesse ministeeriumi selgitus, vaid korrigeerida varasemat järeldust, millega
ministeerium sõnaselgelt ei nõustunud. Seetõttu ei saa varasema väite säilitamist lugeda
märkusega täielikult arvestamiseks.
Palute eespool tsiteeritud väide peatükist 7.14.1 eemaldada või asendada näiteks järgmise
sõnastusega: „Praktikas paiknevad müraallikale lähimad eluhooned sageli maatulundusmaal
2
või määramata juhtotstarbega alal. Maatulundusmaa õuealadele kohaldatakse määruse nr 71
lisa 1 II kategooria normtasemeid. Kui olemasoleva õiguspärases kasutuses oleva elamuga maa-
alale ei ole üldplaneeringus juhtotstarvet ega mürakategooriat määratud, tuleb mõju hindamisel
arvestada olemasolevat elamukasutust, hinnata elamule ja selle õuealale avalduvat müra ning
tagada asjakohane mürakaitse.“
Nõustume, et müraallika valdaja peab tagama, et tema müraallika territooriumilt ei tohi levida
normtaset ületavat müra, kuid juhime tähelepanu, et millisest normtasemest ja kuidas tuleb
juhinduda, sätestab atmosfääriõhu kaitse seadus. AÕKS sätestab üheselt, et müra normtase on
arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade hindamisel seaduse paragrahvis 57 nimetatud
mürakategooriasse kuuluval alal. Paragrahv 57 kohaselt määratakse mürakategooriad
üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel.
Kliimaministeerium ei ole selgitanud, millisest õigusnormist tuleneb lähenemine, mille
kohaselt tuleb olemasoleva õiguspärases kasutuses oleva elamuga maa-ala puhul kohaldada
konkreetset mürakategooriat olukorras, kus üldplaneeringus ei ole maa-alale juhtotstarvet ega
mürakategooriat määratud. Kehtivast regulatsioonist ei tulene eksperdi hinnangul sellist
lähenemist üheselt. Samas nõustume, et tekkida ei tohiks ka olukorda, kus maakasutuse
juhtostarbeta alade elanikud jäävad kaitseta. Sellest lähtuvalt on ekspert ka pidanud vajalikuks
lisada aruandesse vajaduse müra alase seadusandluse korrastamiseks.
Täiendame KSH aruannet ja lisame soovituse juhinduda maakasutuse juhtotstarbeta aladel
asuvate elamute puhul II mürakategooriast ja sellele kehtiva normi täitmisest, kuid rõhutame,
et arvestades, et kehtiv regulatsioon ei sätesta sellist lähenemist üheselt, saab tegemist olla mitte
kohustuse, vaid soovitusega. Lisame KSH aruandesse eeltoodud selgituse, et vältida
arusaamatust seoses Keskkonnaministeeriumi varasemale kirjale viitamisega, kuid muid
muudatusi eelnevale tuginedes põhjendatuks ei pea.
2. Kliimaministeerium juhtis juba 15.05.2025 kirjas tähelepanu sellele, et eraldi kumulatiivse
müranormi puudumine ei vabasta KSH eksperti kumulatiivse mõju hindamisest.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punkti 6
kohaselt peab KSH aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse,
kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise ning soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale,
sealhulgas inimese tervisele. Seega ei saa liiklus- ja tööstusmüra summaarsele tasemele eraldi
arvulise normtaseme puudumist käsitleda põhjusena, miks eri müraallikate võimalikku
kumulatiivset mõju ei ole vaja hinnata KSH raames. KSH aruande peatükis 7.14.4 „Koosmõju
arvestamine“ (lk 135) on jätkuvalt kirjas: „Hetkel kehtiv seadusandlus ei arvesta kumulatiivse
müraga ega kehtesta eraldi müra normtasemeid.“ Samas peatükis väidetakse, et liiklus- ja
tööstusmüra eraldi normeerimine võib tekitada olukorra, kus üksikud müraliigid vastavad
normidele, kuid üldine mürafoon on palju kõrgem ja võib pikas perspektiivis kohalikele
elanikele kahju tekitada. Kliimaministeerium palus juba 15.05.2025 kirjas täpsustada, kuidas
sellise järelduseni on jõutud. Praeguses aruandes ei ole selle väite toetuseks esitatud arvutust,
modelleerimist, mõõtmistulemust, allikaviidet ega muud kontrollitavat põhjendust. Lisaks on
peatükis 7.14.4 kirjutatud, et kumulatiivse müraga arvestamine on „soovituslik“. Kui eri
müraallikate koosmõjul võib olla eeldatavalt oluline mõju, ei ole selle hindamine üksnes
soovitus, vaid kuulub KSH sisulise hindamise hulka.
Palute peatükki 7.14.4 korrigeerida järgmiselt:
• asendada lause „Hetkel kehtiv seadusandlus ei arvesta kumulatiivse müraga“ täpsema
sõnastusega: „Kehtivates õigusaktides ei ole kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra summaarsele
tasemele eraldi arvulist normtaset. See ei välista eri müraallikate kumulatiivse mõju hindamist
KSH või KMH raames“;
3
• asendada lause „Eelpool toodut arvestades on soovituslik arvestada keskkonnamõju
hinnangutes ka kumulatiivse müraga“ järgmise sõnastusega: „Kui eri müraallikate koosmõjul
võib olla eeldatavalt oluline mõju keskkonnale või inimese tervisele, tuleb kumulatiivset mõju
KSH või KMH raames hinnata.“;
• esitada kontrollitav põhjendus väitele, et eri müraliikide eraldi hindamine põhjustab tegeliku
müraolukorra alahindamist ja võib pikaajaliselt elanikele kahju tekitada, või eemaldada see
väide aruandest;
• eristada normtasemetele vastavuse kontroll kumulatiivse mõju laiemast hindamisest inimese
tervisele ja heaolule.
Vastame, et oleme varasemalt Kliimaministeeriumile selgitanud, et kuna kaevandustegevuste
(st kaevandamine ja sellega tekkiv transpordikoormus ehk tööstus- ja liiklusmüra
kumulatiivselt) kohta ei ole ühtset piirnormi, siis tuleb eraldi vaadata nii tööstus- kui
transpordimüra piirnorme nagu on sätestatud seadusandluses. Nõustume, et asjakohastel
juhtudel tuleb mõjuhindamisel käsitleda koosmõju, kuid juhime tähelepanu sellele, et
hindamise tulemus peab olema tõlgendatav ning võimaldama teha põhjendatud järelduse, kas
mõju on oluline ning kavandada sellest lähtuvalt leevendusmeetmed.
Valdkonnas, kus mõju olulisus sõltub konkreetsetest piirväärtustest, mis on teaduslikult paika
pandud, ei saa mõjuhindaja hindamise käigus kujundada ise uut normtaset või mõju olulisuse
kriteeriumi, millel puudub õiguslik või tunnustatud metoodiline alus. Oma seisukohas ei too
Kliimaministeerium välja, millisest normtasemest, tunnustatud hindamiskriteeriumitest või
metoodikast tuleb müra koosmõju hindamisel lähtuda. Seega jääb KSH ekspert enda seisukoha
juurde, et koosmõju käsitlemine on asjakohastel juhtudel vajalik. Samas puudub kehtivas
õiguses liiklus- ja tööstusmüra summaarsele tasemele eraldi normtase, mille alusel saaks
koosmõju normtaseme vastavusele hinnata. KSH aruandes esitatud soovitused õigusraamistiku
täiendamiseks on suunatud eelkõige selle küsimuse selgemale reguleerimisele.
Samuti jääb ekspert KSH aruandes toodud käsitluse juurde, mille kohaselt tuleb koosmõju
hinnata konkreetse tegevuse kavandamisel. Müra tekkimine ja levik on seotud konkreetse
tehnoloogia, asukoha ja piirkonna muu tegevusega, mille kohta teemaplaneeringu staadiumis
ei ole piisavalt infot. Lisaks on tegemist pikaajalise strateegilise dokumendiga ning tänane
olemasolev olukord ei pruugi olla sama, mis konkreetse tegevuse kavandama asumisel.
Täiendame KSH aruannet lisades, millele tugineb väide, et üldine mürafoon võib osutuda
konkreetse objekti tööstusmürast kõrgemaks ja tekitada pikas perspektiivis elanikele kahju.
3. KSH aruande peatükis 7.21 „Võimalikud koosmõjud“ (lk 212–213) keskendutakse jätkuvalt
olulises osas õigusaktide ja KMH eelhindamise praktika muutmise vajadusele. Seejuures ei ole
piisavalt selgelt välja toodud Kliimaministeeriumi 28.10.2025 kirjas kirjeldatud kehtiva õiguse
rakenduslikku käsitlust:
• kaevanduse territooriumil paiknevatele allikatele kohaldatakse tööstusmüra normtasemeid;
• territooriumist väljaspool lisanduvale väljaveoliiklusele kohaldatakse liiklusmüra
normtasemeid;
• liiklus- ja tööstusmüra koosmõju tuleb KSH või KMH raames hinnata, kui sellel võib olla
oluline mõju;
• keskkonnahäiringut vähendavaid meetmeid võib olla vajalik kavandada ka juhul, kui arvulist
normtaset ei ületata.
Palute peatükki 7.21 täiendada eespool nimetatud põhimõtetega ning kirjeldada selgelt, kuidas
hinnatakse olemasolevate ja kavandatavate karjääride, kaevanduse territooriumil paiknevate
müraallikate ning territooriumist väljaspool lisanduva väljaveoliikluse mõju ja koosmõju.
4
Õigusaktide või üldise halduspraktika muutmise vajadust käsitlevad seisukohad tuleb seejuures
eristada kehtiva õiguse alusel tehtavast mõju hindamisest ja planeeringu elluviimisel
rakendatavatest leevendusmeetmetest.
Vastame, et oleme varasemalt Kliimaministeeriumile selgitanud, et meetmete väljatöötamisel
on KSH eksperdid lähtunud KSH eesmärgist – arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste
planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline
keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Keskkonnameetmed võivad olla arendajale
rakendamiseks vabatahtlikud (nt ekspertide soovitused) või teemaplaneeringu kehtestaja poolt
seatult kohustuslikud läbi planeeringu kohustuslike tingimuste. Kehtiva õiguse üksikasjalik
rakendamine konkreetsele kaevandamistegevusele toimub kaevandamisloa menetluses KMH
käigus. Seetõttu ei ole nende detailne käsitlemine teemaplaneeringu KSH üldistusastet
arvestades vajalik. KSH-s käsitletakse koosmõju teemaplaneeringu täpsusastmele vastavas
ulatuses. Koosmõju osas vaata ka eelmist vastust.
4. Kliimaministeerium ei nõustunud 28.10.2025 kirjas käsitlusega, mille kohaselt tuleks
müraalased õigusaktid korrastada „lähtuvalt piirkonna elanike huvidest“. Müra piirväärtused
on kehtestatud inimeste tervise ja heaolu kaitseks ning piirnormid on seega sätestatud elanike
huvides.
Vaatamata Kliimaministeeriumi märkusele on sama sõnastus säilinud aruande peatükis 7.21 (lk
213) ja peatükis 8.1 „Meetmed inimeste heaolu tagamiseks“ (lk 218). Selline sõnastus aruandes
on ekslik ning palume kõnealune sõnastus mõlemast peatükist eemaldada. Kui aruande koostaja
hinnangul vajab täpsustamist konkreetne regulatsiooni- või hindamismetoodika osa, tuleb
täpselt nimetada, milline regulatsioon või metoodiline küsimus vajab muutmist ja miks.
Sobivam sõnastus oleks näiteks: „Liiklus- ja tööstusmüra kumulatiivse mõju paremaks
hindamiseks võib olla põhjendatud hindamismetoodika ja halduspraktika täpsustamine.
Kehtivaid müra piirväärtusi tuleb planeeringu elluviimisel järgida ning vajaduse korral
rakendada täiendavaid keskkonnahäiringut vähendavaid meetmeid.“
Vastame, et vastavalt KeHJS § 14 lg-le 5 peavad KSH juhtekspert ja eksperdirühma liikmed
olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel erapooletud ja objektiivsed,
kajastades keskkonnamõju hindamise aruandes kõiki asjaolusid, mis on tulenevalt
keskkonnamõju hindamise eesmärgist olulised. Ekspertrühm peab lähtuvalt sellest sättest
kõnealuse käsitluse väljatoomist KSH aruandes põhjendatuks ning jääb selles osas aruandes
esitatu juurde.
5. Kliimaministeerium selgitas 28.10.2025 kirjas, et õigusaktide muutmise või korrastamise
ettepanekuid ei ole õige esitada planeeringu elluviimisega kaasneva negatiivse mõju
leevendusmeetmetena. Need võivad olla KSH eksperdi soovitused õigusraamistiku või
halduspraktika arendamiseks, kuid need ei ole meetmed, mida saab rakendada
teemaplaneeringu elluviimisel. Aruande peatükis 8.1 „Meetmed inimeste heaolu
tagamiseks“ (lk 218–219) on seadusandluse korrastamine siiski jätkuvalt esitatud inimeste
heaolu tagamise peamise meetmena. Samuti on leevendusmeetmete hulgas ettepanek muuta
KMH eelhindamist reguleerivaid õigusakte või praktikat. Sarnased ettepanekud sisalduvad
peatükis 7.21 (lk 212–213).
Palute:
• eemaldada õigusaktide ja üldise halduspraktika muutmise ettepanekud peatükist 8.1 ning
muudest planeeringu leevendusmeetmeid käsitlevatest osadest;
• esitada need soovi korral eraldi jaotises „KSH eksperdi ettepanekud õigusraamistiku ja
halduspraktika arendamiseks“;
5
• jätta planeeringu leevendusmeetmete hulka meetmed, mida saab rakendada planeeringu või
järgnevate loamenetluste kaudu, näiteks müramodelleerimine, müratõkete rajamine, tööaja ja
väljaveo ajalised piirangud, seadmete paigutus, liikluskorraldus, vaiksema tehnika kasutamine
ning seire.
Selgitame, et teemaplaneeringu koostamise ja sellega kaasneva mõjude hindamise käigus
ilmnes õigusruumi ja halduspraktika kitsaskohti, millele planeeringu töörühm pidas vajalikuks
tähelepanu juhtida ning esitada soovitusi nende lahendamiseks. KSH aruandes esitatud
soovituste käsitlus on teadlikult laiem kui planeeringu elluviimisel rakendatavad
leevendusmeetmed. Planeeringu seletuskirja peatükis 3.4 on selgitatud, et KSH-s välja töötatud
meetmetest on planeeringusse üle võetud peamiselt need, mida saab rakendada edasistes
kaevandamislubade menetlustes. Õigusruumi arendamise ettepanekuid on seletuskirjas
käsitletud eraldi planeeringu elluviimise peatükis üldiste soovitustena, mitte konkreetse
kaevandamistegevuse kohustuslike leevendusmeetmetena.
Leiame, et strateegilise mõjude hindamise käigus tuvastatud õigusruumi kitsaskohtade
väljatoomine on põhjendatud, kuna nende lahendamine võib aidata tulevikus
keskkonnamõjusid paremini vältida ja leevendada. Eeltoodust tulenevalt peame põhjendatuks
jätta need soovitused KSH aruandesse. Nende rakendamine sõltub pädevate asutuste edasistest
otsustest ega ole teemaplaneeringu elluviimise eelduseks.
6. Lisaks kordate ettepanekut Männiku 5 liivaala kohta, mis kattub Rail Baltica põhitrassi alaga.
Kuna uue raudtee muldkeha on selles asukohas suures osas juba välja ehitatud, teete ettepaneku
arvata Viimsi metskond 10 kinnistu (katastritunnus 71901:001:1294) Rail Baltica põhitrassiga
kattuvas osas riigi huviga liivaala koosseisust välja. Loamenetluse käigus ei ole otstarbekas
hinnata äsja valminud rahvusvahelise raudtee muldkeha alla jääva ehitusmaavara kaevandamise
perspektiivikust.
Selgitame, et Rail Baltica trassi ümbruses juba toimub maavara kaevandamine. Seega ei ole
tegemist üksnes teoreetilise tulevikuperspektiiviga, vaid piirkonnas on olemas reaalne maavara
kasutamise vajadus ja võimalus. Rajatud raudteemuldkeha ei välista selle lähialadel paikneva
maavara edasist kasutamist. Nõustume, et Rail Baltica valminud raudteemuldkeha alla jääva
maavara kaevandamine ei ole realistlik. Samas ei tähenda see, et raudteetrassiga kattuv ala
tuleks riigi huviga liivaala koosseisust välja arvata.
Riigi huviga alade piiritlemine toimub maakonnaplaneeringu üldistusastmes ega tähenda, et
kogu määratud ala oleks tulevikus kaevandatav. Maavara kaevandamise täpne ulatus ja
tingimused, sealhulgas Rail Baltica taristust tulenevad piirangud, selgitatakse välja
kaevandamisloa menetluses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ettepanekud Harju maakonna maavarade teemaplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele | 23.10.2026 | 3 | 13-2/2957-12 | Sissetulev kiri | mkm | Kliimaministeerium |