Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

eie 23.10.2026 * r 7-15/26/3256-3 *

Meie 09.11.2026 nr 13-2/2957-22

Vastuskiri

Lugupeetud Antti Tooming

Täname Kliimaministeeriumi Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu avalikul

väljapanekul esitatud arvamuse eest.

Leiate oma kirjas, et osa Kliimaministeeriumi varasemaid tähelepanekuid (28.10.2025 kiri nr

7-15/25/1561-8 ja 15.05.2025 kiri nr 7-15/25/1561-2) on jäetud teemaplaneeringu KSH

aruandes arvestamata ning vajavad seetõttu endiselt täpsustamist.

Järgnevalt vastame Teie kirjas toodud seisukohtadele punktide kaupa.

1. Kliimaministeerium selgitas 15.05.2025 ja 28.10.2025 kirjades, et atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei

leviks normtaset ületavat müra. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt

kuuluvad II kategooriasse muu hulgas elamumaa-alad ja maatulundusmaa õuealad. Kui

olemasoleva elamukasutusega maa-alale ei ole üldplaneeringus juhtotstarvet ega

mürakategooriat määratud, ei tähenda see, et olemasoleva õiguspärases kasutuses oleva elamu

ja selle õueala müraolukorda ei tuleks hinnata või et elamukasutus jääks mürakaitseta. KSH-s

tuleb hinnata olemasolevale elamule ja selle õuealale avalduvat müra ning lähtuda asjakohasest

mürakategooriast ja kohaldatavatest normtasemetest. Sellist lähenemist toetab ka Tartu

Ringkonnakohtu 14.11.2024 otsus haldusasjas nr 3-22-1429. KSH aruande peatükis 7.14.1

„Õiguslik raamistik“ (lk 130–131) on Kliimaministeeriumi selgitus küll lisatud, kuid samas on

alles jäetud sellele vasturääkiv algne väide: „Praktikas on müra allikale lähimad eluhooned tihti

sellised, mille maa juhtotstarve on üldplaneeringu järgi maatulundusmaa või üldse määramata

ning seega seaduse mõistes seal müranormtasemed ei kehti.“ Järgnevalt on teksti lisatud

Kliimaministeeriumi selgitus normtasemete kohaldamise kohta. Seega sisaldab aruanne samas

peatükis omavahel vastuolus olevaid käsitlusi. Kliimaministeeriumi märkuse eesmärk ei olnud

üksnes lisada aruandesse ministeeriumi selgitus, vaid korrigeerida varasemat järeldust, millega

ministeerium sõnaselgelt ei nõustunud. Seetõttu ei saa varasema väite säilitamist lugeda

märkusega täielikult arvestamiseks.

Palute eespool tsiteeritud väide peatükist 7.14.1 eemaldada või asendada näiteks järgmise

sõnastusega: „Praktikas paiknevad müraallikale lähimad eluhooned sageli maatulundusmaal

2

või määramata juhtotstarbega alal. Maatulundusmaa õuealadele kohaldatakse määruse nr 71

lisa 1 II kategooria normtasemeid. Kui olemasoleva õiguspärases kasutuses oleva elamuga maa-

alale ei ole üldplaneeringus juhtotstarvet ega mürakategooriat määratud, tuleb mõju hindamisel

arvestada olemasolevat elamukasutust, hinnata elamule ja selle õuealale avalduvat müra ning

tagada asjakohane mürakaitse.“

Nõustume, et müraallika valdaja peab tagama, et tema müraallika territooriumilt ei tohi levida

normtaset ületavat müra, kuid juhime tähelepanu, et millisest normtasemest ja kuidas tuleb

juhinduda, sätestab atmosfääriõhu kaitse seadus. AÕKS sätestab üheselt, et müra normtase on

arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade hindamisel seaduse paragrahvis 57 nimetatud

mürakategooriasse kuuluval alal. Paragrahv 57 kohaselt määratakse mürakategooriad

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel.

Kliimaministeerium ei ole selgitanud, millisest õigusnormist tuleneb lähenemine, mille

kohaselt tuleb olemasoleva õiguspärases kasutuses oleva elamuga maa-ala puhul kohaldada

konkreetset mürakategooriat olukorras, kus üldplaneeringus ei ole maa-alale juhtotstarvet ega

mürakategooriat määratud. Kehtivast regulatsioonist ei tulene eksperdi hinnangul sellist

lähenemist üheselt. Samas nõustume, et tekkida ei tohiks ka olukorda, kus maakasutuse

juhtostarbeta alade elanikud jäävad kaitseta. Sellest lähtuvalt on ekspert ka pidanud vajalikuks

lisada aruandesse vajaduse müra alase seadusandluse korrastamiseks.

Täiendame KSH aruannet ja lisame soovituse juhinduda maakasutuse juhtotstarbeta aladel

asuvate elamute puhul II mürakategooriast ja sellele kehtiva normi täitmisest, kuid rõhutame,

et arvestades, et kehtiv regulatsioon ei sätesta sellist lähenemist üheselt, saab tegemist olla mitte

kohustuse, vaid soovitusega. Lisame KSH aruandesse eeltoodud selgituse, et vältida

arusaamatust seoses Keskkonnaministeeriumi varasemale kirjale viitamisega, kuid muid

muudatusi eelnevale tuginedes põhjendatuks ei pea.

2. Kliimaministeerium juhtis juba 15.05.2025 kirjas tähelepanu sellele, et eraldi kumulatiivse

müranormi puudumine ei vabasta KSH eksperti kumulatiivse mõju hindamisest.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punkti 6

kohaselt peab KSH aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse,

kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise ning soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale,

sealhulgas inimese tervisele. Seega ei saa liiklus- ja tööstusmüra summaarsele tasemele eraldi

arvulise normtaseme puudumist käsitleda põhjusena, miks eri müraallikate võimalikku

kumulatiivset mõju ei ole vaja hinnata KSH raames. KSH aruande peatükis 7.14.4 „Koosmõju

arvestamine“ (lk 135) on jätkuvalt kirjas: „Hetkel kehtiv seadusandlus ei arvesta kumulatiivse

müraga ega kehtesta eraldi müra normtasemeid.“ Samas peatükis väidetakse, et liiklus- ja

tööstusmüra eraldi normeerimine võib tekitada olukorra, kus üksikud müraliigid vastavad

normidele, kuid üldine mürafoon on palju kõrgem ja võib pikas perspektiivis kohalikele

elanikele kahju tekitada. Kliimaministeerium palus juba 15.05.2025 kirjas täpsustada, kuidas

sellise järelduseni on jõutud. Praeguses aruandes ei ole selle väite toetuseks esitatud arvutust,

modelleerimist, mõõtmistulemust, allikaviidet ega muud kontrollitavat põhjendust. Lisaks on

peatükis 7.14.4 kirjutatud, et kumulatiivse müraga arvestamine on „soovituslik“. Kui eri

müraallikate koosmõjul võib olla eeldatavalt oluline mõju, ei ole selle hindamine üksnes

soovitus, vaid kuulub KSH sisulise hindamise hulka.

Palute peatükki 7.14.4 korrigeerida järgmiselt:

• asendada lause „Hetkel kehtiv seadusandlus ei arvesta kumulatiivse müraga“ täpsema

sõnastusega: „Kehtivates õigusaktides ei ole kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra summaarsele

tasemele eraldi arvulist normtaset. See ei välista eri müraallikate kumulatiivse mõju hindamist

KSH või KMH raames“;

3

• asendada lause „Eelpool toodut arvestades on soovituslik arvestada keskkonnamõju

hinnangutes ka kumulatiivse müraga“ järgmise sõnastusega: „Kui eri müraallikate koosmõjul

võib olla eeldatavalt oluline mõju keskkonnale või inimese tervisele, tuleb kumulatiivset mõju

KSH või KMH raames hinnata.“;

• esitada kontrollitav põhjendus väitele, et eri müraliikide eraldi hindamine põhjustab tegeliku

müraolukorra alahindamist ja võib pikaajaliselt elanikele kahju tekitada, või eemaldada see

väide aruandest;

• eristada normtasemetele vastavuse kontroll kumulatiivse mõju laiemast hindamisest inimese

tervisele ja heaolule.

Vastame, et oleme varasemalt Kliimaministeeriumile selgitanud, et kuna kaevandustegevuste

(st kaevandamine ja sellega tekkiv transpordikoormus ehk tööstus- ja liiklusmüra

kumulatiivselt) kohta ei ole ühtset piirnormi, siis tuleb eraldi vaadata nii tööstus- kui

transpordimüra piirnorme nagu on sätestatud seadusandluses. Nõustume, et asjakohastel

juhtudel tuleb mõjuhindamisel käsitleda koosmõju, kuid juhime tähelepanu sellele, et

hindamise tulemus peab olema tõlgendatav ning võimaldama teha põhjendatud järelduse, kas

mõju on oluline ning kavandada sellest lähtuvalt leevendusmeetmed.

Valdkonnas, kus mõju olulisus sõltub konkreetsetest piirväärtustest, mis on teaduslikult paika

pandud, ei saa mõjuhindaja hindamise käigus kujundada ise uut normtaset või mõju olulisuse

kriteeriumi, millel puudub õiguslik või tunnustatud metoodiline alus. Oma seisukohas ei too

Kliimaministeerium välja, millisest normtasemest, tunnustatud hindamiskriteeriumitest või

metoodikast tuleb müra koosmõju hindamisel lähtuda. Seega jääb KSH ekspert enda seisukoha

juurde, et koosmõju käsitlemine on asjakohastel juhtudel vajalik. Samas puudub kehtivas

õiguses liiklus- ja tööstusmüra summaarsele tasemele eraldi normtase, mille alusel saaks

koosmõju normtaseme vastavusele hinnata. KSH aruandes esitatud soovitused õigusraamistiku

täiendamiseks on suunatud eelkõige selle küsimuse selgemale reguleerimisele.

Samuti jääb ekspert KSH aruandes toodud käsitluse juurde, mille kohaselt tuleb koosmõju

hinnata konkreetse tegevuse kavandamisel. Müra tekkimine ja levik on seotud konkreetse

tehnoloogia, asukoha ja piirkonna muu tegevusega, mille kohta teemaplaneeringu staadiumis

ei ole piisavalt infot. Lisaks on tegemist pikaajalise strateegilise dokumendiga ning tänane

olemasolev olukord ei pruugi olla sama, mis konkreetse tegevuse kavandama asumisel.

Täiendame KSH aruannet lisades, millele tugineb väide, et üldine mürafoon võib osutuda

konkreetse objekti tööstusmürast kõrgemaks ja tekitada pikas perspektiivis elanikele kahju.

3. KSH aruande peatükis 7.21 „Võimalikud koosmõjud“ (lk 212–213) keskendutakse jätkuvalt

olulises osas õigusaktide ja KMH eelhindamise praktika muutmise vajadusele. Seejuures ei ole

piisavalt selgelt välja toodud Kliimaministeeriumi 28.10.2025 kirjas kirjeldatud kehtiva õiguse

rakenduslikku käsitlust:

• kaevanduse territooriumil paiknevatele allikatele kohaldatakse tööstusmüra normtasemeid;

• territooriumist väljaspool lisanduvale väljaveoliiklusele kohaldatakse liiklusmüra

normtasemeid;

• liiklus- ja tööstusmüra koosmõju tuleb KSH või KMH raames hinnata, kui sellel võib olla

oluline mõju;

• keskkonnahäiringut vähendavaid meetmeid võib olla vajalik kavandada ka juhul, kui arvulist

normtaset ei ületata.

Palute peatükki 7.21 täiendada eespool nimetatud põhimõtetega ning kirjeldada selgelt, kuidas

hinnatakse olemasolevate ja kavandatavate karjääride, kaevanduse territooriumil paiknevate

müraallikate ning territooriumist väljaspool lisanduva väljaveoliikluse mõju ja koosmõju.

4

Õigusaktide või üldise halduspraktika muutmise vajadust käsitlevad seisukohad tuleb seejuures

eristada kehtiva õiguse alusel tehtavast mõju hindamisest ja planeeringu elluviimisel

rakendatavatest leevendusmeetmetest.

Vastame, et oleme varasemalt Kliimaministeeriumile selgitanud, et meetmete väljatöötamisel

on KSH eksperdid lähtunud KSH eesmärgist – arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Keskkonnameetmed võivad olla arendajale

rakendamiseks vabatahtlikud (nt ekspertide soovitused) või teemaplaneeringu kehtestaja poolt

seatult kohustuslikud läbi planeeringu kohustuslike tingimuste. Kehtiva õiguse üksikasjalik

rakendamine konkreetsele kaevandamistegevusele toimub kaevandamisloa menetluses KMH

käigus. Seetõttu ei ole nende detailne käsitlemine teemaplaneeringu KSH üldistusastet

arvestades vajalik. KSH-s käsitletakse koosmõju teemaplaneeringu täpsusastmele vastavas

ulatuses. Koosmõju osas vaata ka eelmist vastust.

4. Kliimaministeerium ei nõustunud 28.10.2025 kirjas käsitlusega, mille kohaselt tuleks

müraalased õigusaktid korrastada „lähtuvalt piirkonna elanike huvidest“. Müra piirväärtused

on kehtestatud inimeste tervise ja heaolu kaitseks ning piirnormid on seega sätestatud elanike

huvides.

Vaatamata Kliimaministeeriumi märkusele on sama sõnastus säilinud aruande peatükis 7.21 (lk

213) ja peatükis 8.1 „Meetmed inimeste heaolu tagamiseks“ (lk 218). Selline sõnastus aruandes

on ekslik ning palume kõnealune sõnastus mõlemast peatükist eemaldada. Kui aruande koostaja

hinnangul vajab täpsustamist konkreetne regulatsiooni- või hindamismetoodika osa, tuleb

täpselt nimetada, milline regulatsioon või metoodiline küsimus vajab muutmist ja miks.

Sobivam sõnastus oleks näiteks: „Liiklus- ja tööstusmüra kumulatiivse mõju paremaks

hindamiseks võib olla põhjendatud hindamismetoodika ja halduspraktika täpsustamine.

Kehtivaid müra piirväärtusi tuleb planeeringu elluviimisel järgida ning vajaduse korral

rakendada täiendavaid keskkonnahäiringut vähendavaid meetmeid.“

Vastame, et vastavalt KeHJS § 14 lg-le 5 peavad KSH juhtekspert ja eksperdirühma liikmed

olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel erapooletud ja objektiivsed,

kajastades keskkonnamõju hindamise aruandes kõiki asjaolusid, mis on tulenevalt

keskkonnamõju hindamise eesmärgist olulised. Ekspertrühm peab lähtuvalt sellest sättest

kõnealuse käsitluse väljatoomist KSH aruandes põhjendatuks ning jääb selles osas aruandes

esitatu juurde.

5. Kliimaministeerium selgitas 28.10.2025 kirjas, et õigusaktide muutmise või korrastamise

ettepanekuid ei ole õige esitada planeeringu elluviimisega kaasneva negatiivse mõju

leevendusmeetmetena. Need võivad olla KSH eksperdi soovitused õigusraamistiku või

halduspraktika arendamiseks, kuid need ei ole meetmed, mida saab rakendada

teemaplaneeringu elluviimisel. Aruande peatükis 8.1 „Meetmed inimeste heaolu

tagamiseks“ (lk 218–219) on seadusandluse korrastamine siiski jätkuvalt esitatud inimeste

heaolu tagamise peamise meetmena. Samuti on leevendusmeetmete hulgas ettepanek muuta

KMH eelhindamist reguleerivaid õigusakte või praktikat. Sarnased ettepanekud sisalduvad

peatükis 7.21 (lk 212–213).

Palute:

• eemaldada õigusaktide ja üldise halduspraktika muutmise ettepanekud peatükist 8.1 ning

muudest planeeringu leevendusmeetmeid käsitlevatest osadest;

• esitada need soovi korral eraldi jaotises „KSH eksperdi ettepanekud õigusraamistiku ja

halduspraktika arendamiseks“;

5

• jätta planeeringu leevendusmeetmete hulka meetmed, mida saab rakendada planeeringu või

järgnevate loamenetluste kaudu, näiteks müramodelleerimine, müratõkete rajamine, tööaja ja

väljaveo ajalised piirangud, seadmete paigutus, liikluskorraldus, vaiksema tehnika kasutamine

ning seire.

Selgitame, et teemaplaneeringu koostamise ja sellega kaasneva mõjude hindamise käigus

ilmnes õigusruumi ja halduspraktika kitsaskohti, millele planeeringu töörühm pidas vajalikuks

tähelepanu juhtida ning esitada soovitusi nende lahendamiseks. KSH aruandes esitatud

soovituste käsitlus on teadlikult laiem kui planeeringu elluviimisel rakendatavad

leevendusmeetmed. Planeeringu seletuskirja peatükis 3.4 on selgitatud, et KSH-s välja töötatud

meetmetest on planeeringusse üle võetud peamiselt need, mida saab rakendada edasistes

kaevandamislubade menetlustes. Õigusruumi arendamise ettepanekuid on seletuskirjas

käsitletud eraldi planeeringu elluviimise peatükis üldiste soovitustena, mitte konkreetse

kaevandamistegevuse kohustuslike leevendusmeetmetena.

Leiame, et strateegilise mõjude hindamise käigus tuvastatud õigusruumi kitsaskohtade

väljatoomine on põhjendatud, kuna nende lahendamine võib aidata tulevikus

keskkonnamõjusid paremini vältida ja leevendada. Eeltoodust tulenevalt peame põhjendatuks

jätta need soovitused KSH aruandesse. Nende rakendamine sõltub pädevate asutuste edasistest

otsustest ega ole teemaplaneeringu elluviimise eelduseks.

6. Lisaks kordate ettepanekut Männiku 5 liivaala kohta, mis kattub Rail Baltica põhitrassi alaga.

Kuna uue raudtee muldkeha on selles asukohas suures osas juba välja ehitatud, teete ettepaneku

arvata Viimsi metskond 10 kinnistu (katastritunnus 71901:001:1294) Rail Baltica põhitrassiga

kattuvas osas riigi huviga liivaala koosseisust välja. Loamenetluse käigus ei ole otstarbekas

hinnata äsja valminud rahvusvahelise raudtee muldkeha alla jääva ehitusmaavara kaevandamise

perspektiivikust.

Selgitame, et Rail Baltica trassi ümbruses juba toimub maavara kaevandamine. Seega ei ole

tegemist üksnes teoreetilise tulevikuperspektiiviga, vaid piirkonnas on olemas reaalne maavara

kasutamise vajadus ja võimalus. Rajatud raudteemuldkeha ei välista selle lähialadel paikneva

maavara edasist kasutamist. Nõustume, et Rail Baltica valminud raudteemuldkeha alla jääva

maavara kaevandamine ei ole realistlik. Samas ei tähenda see, et raudteetrassiga kattuv ala

tuleks riigi huviga liivaala koosseisust välja arvata.

Riigi huviga alade piiritlemine toimub maakonnaplaneeringu üldistusastmes ega tähenda, et

kogu määratud ala oleks tulevikus kaevandatav. Maavara kaevandamise täpne ulatus ja

tingimused, sealhulgas Rail Baltica taristust tulenevad piirangud, selgitatakse välja

kaevandamisloa menetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

6

Agnes Lihtsa +372 5819 0538

[email protected]