Pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri määruse muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 1922 lõike

2 alusel.

§ 1. Justiitsministri 19. augusti 2015. a määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“

muutmine

Justiitsministri 19. augusti 2015. a määruses nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(pankrotivõlgniku, tema lähikondsete ja

pankrotihalduri järelevalve)“;

2) paragrahvi 10 lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „ja teenistuse koosseis“;

3) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 142 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Maksejõuetuse teenistus lähtub oma tegevuses käesolevast määrusest, arvestades

pankrotiseadusest tulenevaid erisusi.“;

6) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) tagab maksejõuetuse teenistusele ministri kinnitatud eelarve piires tööks vajalikud

vahendid ja tugiteenused.“;

7) paragrahvi 191 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib teenistusele pandud ülesannete

täitmist, korraldab koostööd ning vastutab teenistuse ülesannete efektiivse, õiguspärase, täpse

ja õigeaegse täitmise eest;“;

8) paragrahvi 191 punktid 2–6 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 191 punktid 8–11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) esindab teenistust seadusest tulenevate ülesannete täitmisel ning annab oma pädevuse piires

üld- ja erivolitusi teenistuse esindamiseks ja menetlustoiminguteks;

9) teeb toiminguid ja annab haldusakte kooskõlas õigusaktidega ning lahendab vaideid;

10) tagab koostöös ameti finantsarvestuse eest vastutava üksuse või teenuseosutajaga

teenistuse eelarve täitmise eraldi arvestuse ning esitab aruandluseks vajalikud andmed;

11) täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid ning peadirektori haldus- ja

töökorralduslikke korraldusi.“.

1

EELNÕU

6.11.2026

Pankrotiseaduse muutmise seadus (maksejõuetuse teenistus)

§ 1. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1922 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksejõuetuse teenistus tegutseb Konkurentsiameti struktuuriüksusena.

(2) Maksejõuetuse teenistuse juhtimise korralduse ning juhataja õigused, kohustused ja

vastutuse, põhiülesanded ning muud tegevuse korraldamise olulised sätted kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi ja

sõltumatuse tagatisi.“;

2) paragrahvi 1922 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkurentsiameti peadirektor nimetab teenistuse juhataja ametisse viieks aastaks.“;

3) paragrahvi 1923 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Teenistuse juhataja allub haldus- ja töökorralduslikes küsimustes Konkurentsiameti

peadirektorile, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Konkurentsiameti peadirektor

teeb teenistuse juhataja haldus- ja töökorralduslike aktide ja toimingute õiguspärasuse ning

otstarbekuse üle teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras ja

arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piiranguid.“;

4) paragrahvi 1923 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Valdkonna eest vastutaval ministril ja Konkurentsiameti peadirektoril ei ole õigust sekkuda

teenistuse juhataja otsuste tegemisse viisil, mis ohustaks käesoleva lõike esimeses lauses,

käesoleva seaduse § 192¹ lõikes 4 ja § 192⁵ lõikes 3 sätestatud sõltumatust, eelkõige ei ole õigust

anda teenistuse juhatajale siduvaid juhiseid käesoleva seaduse § 192¹ lõigetes 1–3 sätestatud

pädevuse alusel ülesannete täitmisel ega peatada või tunnistada kehtetuks selle pädevuse

teostamisel antud akte või tehtud toiminguid.“;

5) paragrahvi 1924 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenistuse juhataja vabastab ametist Konkurentsiameti peadirektor avaliku teenistuse

seaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“;

6) paragrahvi 1924 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutavale

ministrile“ sõnadega „Konkurentsiameti peadirektorile“;

7) seadust täiendatakse §-ga 1934 järgmises sõnastuses:

„§ 1934. Teenistuse juhataja ametiaja jätkumine

2027. aasta 1. veebruaril ametis oleva teenistuse juhataja ametiaeg jätkub ja lõpeb tema

ametisse nimetamisel määratud tähtpäeval.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. veebruaril.

2

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a ___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

6.11.2026

Pankrotiseaduse muutmise seaduse (maksejõuetuse teenistus)

eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega tõhustatakse Konkurentsiameti koosseisus tegutseva maksejõuetuse

teenistuse (MJT) juhtimist ja töökorraldust. MJT on moodustatud pankrotiseaduse (PankrS) §

1922 lõike 1 alusel Konkurentsiameti sõltumatu struktuuriüksusena ja käesoleva eelnõu

koostamise ajaks tegutsenud üle kolme aasta. Senise praktika põhjal vajab selgemat

korraldamist teenistuse halduslik juhtimine, personalitoimingud ja Konkurentsiameti

tugiteenuste kasutamine.

Kavandatava muudatusega seotakse MJT haldus- ja töökorraldus senisest selgemalt

Konkurentsiameti üldise juhtimiskorraldusega. See võimaldab paremini korraldada teenistujate

asendamist ning kasutada ameti olemasolevat asjaajamis-, personali-, hanke- ja

infotehnoloogilist võimekust. MJT järelevalveülesanded ja pankrotimenetluse kord ei muutu

ning teenistuse sisuliste ülesannete täitmisel säilib sõltumatus. Ametis oleva juhataja ametiaeg

kestab senise tähtaja saabumiseni.

Eelnõuga kavandatavad sisulised muudatused on järgmised:

 täpsustatakse MJT staatust Konkurentsiameti struktuuriüksusena;

 MJT juhataja ja ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist Konkurentsiameti

peadirektor;

 MJT juhtimine ja sisemine töökorraldus viiakse Konkurentsiameti üldise

juhtimiskorralduse alla ning peadirektorile antakse teenistusliku järelevalve pädevus

MJT juhataja ja ametnike üle üksnes haldus- ja töökorralduslikes küsimustes.

Eelnõu ei sea uusi kohustusi ettevõtetele, vabaühendustele ja eraisikutele, mistõttu nende

halduskoormus ei muutu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

osakonna vabakutsete talituse nõunik Maarja Roht ([email protected]). Eelnõu on

keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Samuti ei ole eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena

vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus, kuna kavandatavate muudatuste

eesmärk ei ole reguleerida kohtumenetlust, vaid muuta valitsemisala sisemist korraldust.

Eelnõuga muudetakse pankrotiseaduse 1. jaanuari 2027. aasta redaktsiooni (RT I, 11.07.2026,

148).

2

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on lahendada Konkurentsiameti igapäevases töös ja tegevuses ilmnenud

kitsaskohad ning kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse. Sellist vajadust

on muu hulgas käsitletud Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud AS PricewaterhouseCoopers

Advisorsi koostatud maksejõuetuse teenistuse analüüsi lõpparuandes1, samuti MJT juhataja

mitmes pöördumises ja ettepanekus Justiits- ja Digiministeeriumile ning MJT 2023., 2024. ja

2025. aasta tegevusaruandes2.

Tegemist on muudatustega Justiits- ja Digiministeeriumi ning valitsemisala asutuse ja selle

sõltumatu struktuuriüksuse sisemises töökorralduses. Struktuurimuudatuste puhul on tegemist

eelkõige haldusesisest töökorraldust puudutavate muudatustega, mille mõju haldusevälistele

isikutele, sealhulgas võlausaldajatele, võlgnikele, kohtutele ja pankrotihalduritele, on kaudne.

Eelnõu ei mõjuta MJT järelevalveülesannete täitmist ega pankrotimenetluste läbiviimise korda.

Ministeeriumi valitsemisala asutuse sisemisi ümberkorraldusi on võimalik teha vaid seadust

muutes, st võimalik on valida õigusliku sekkumise ja mitte midagi tegemise vahel, mistõttu hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 1 alusel koostatavas võimalikus

väljatöötamiskavatsuses täiendava analüüsi tegemine alternatiivseid võimalusi ega lisateavet

küsimuse lahendamiseks ei annaks. Eelnõu muudatuste kohta ei ole väljatöötamiskavatsust

koostatud, kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega

muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Kavandatavad muudatused on läbi arutatud

Konkurentsiametiga.

2.1. Senine õiguslik ja halduslik korraldus

MJT alustas tegevust 1. jaanuaril 2022. Teenistus loodi Konkurentsiameti juurde sõltumatu

struktuuriüksusena, sest talle antud ülesannete sisuline täitmine pidi olema kaitstud sobimatu

sekkumise eest. PankrS § 192¹ lõige 4 sätestab teenistuse sõltumatuse ning § 192³ lõige 3

juhataja sõltumatuse ja erapooletuse. Need põhimõtted kehtivad ka edaspidi.

Kehtiv korraldus eristab MJT-d Konkurentsiameti teistest struktuuriüksustest mitmes juhtimise

ja teenistussuhtega seotud küsimuses. Ministril on MJT juhataja ametisse nimetamise ja

vabastamise pädevus, MJT juhataja nimetatakse ametisse viieks aastaks pärast Riigikogu

majanduskomisjoni arvamuse ärakuulamist ning tema ametisuhte lõpetamiseks on ette nähtud

erikord. Konkurentsiameti põhimäärusega on juhatajale antud muu hulgas teenistujate ametisse

nimetamise, ametijuhendite kinnitamise ja teenistusliku järelevalvega seotud pädevused. Kuna

PankrS § 192⁵ lõige 2 sätestab, et teenistuse töötingimused, sealhulgas tööruumid ja tehnilise

teenindamise tagab Konkurentsiamet, siis vajab täpsustamist vastutuse jaotus nimetatud

töötingimuste tagamise ja MJT juhataja pankrotiseadusest tulenevate eripädevuste vahel.

Pankrotiseaduse kommentaarides on rõhutatud, et MJT paigutamine Konkurentsiameti juurde

oli halduskorralduslik otsustus. MJT sisulisi ülesandeid ei ole vaja ühendada ameti teiste

teenistuste ülesannetega, kuid administratiivsete ülesannete ühitamine on võimalik. Sellest

eristusest lähtub ka eelnõu, millega säilitatakse sõltumatud sisulised otsused, kuid tagatakse

nende tegemiseks vajalik organisatsiooniline tugi.

1 Justiits- ja Digiministeeriumi koduleht. Maksejõuetuse teenistuse analüüsi lõpparuanne.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026-05/MJT%20l%C3%B5pparuanne.pdf. 2 Maksejõuetuse teenistuse koduleht. Aastaaruanded, 07.07.2026. https://www.mjt.ee/maksejouetuse-

teenistus/tegevused-ja-tulemused.

3

2.2. Töökorraldusliku muudatuse vajadus

MJT tegevuses on tekkinud küsimusi selle juhataja ja ametnike asendamise, teenistujate

ametisse nimetamise, ametijuhendite ja ameti sisemist töökorraldust reguleerivate kordade

kohaldamise, töötingimuste tagamise ning tehnilise teenindamise kohta. Viimane hõlmab

praktikas muu hulgas töövahendite ja infosüsteemide kasutamise korraldamist. Eelviidatud

teemad ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud – pankrotiseadusest tulenev sõltumatu

struktuuriüksuse loomine ei ole võimaldanud MJT-l ja juhatajal kasutada riigisisest võimekust

viisil, mis täiendaks nende ülesannete täitmist efektiivselt, näiteks MJT domeeni muutmiseks.

Samuti ei ole seaduses ega Konkurentsiameti põhimääruses reguleeritud, kas ja kes saab

määrata MJT juhatajale puhkuse ajaks asendaja. Kuna MJT juhataja nimetab ametisse minister,

siis ei saa asendajat määrata Konkurentsiameti peadirektor. Eeltoodud probleemide

kõrvaldamiseks muudetakse MJT Konkurentsiameti struktuuriüksuseks, et oleks tagatud

üksuse ühetaoline teenindamine teiste Konkurentsiameti üksustega. Kui MJT on

Konkurentsiameti koosseisuline struktuuriüksus, tuleb selle juhtimisele ja töökorraldusele

kohaldada sarnaseid põhimõtteid nagu teistes struktuuriüksustes, sealhulgas juhataja

nimetamisel ja asendamisel. Konkurentsiameti peadirektor nimetab ametisse kõikide

struktuuriüksuste juhatajad ja teeb nende tegevuse üle järelevalvet. Kuna Konkurentsiameti

peadirektor nimetab juhatajaid ametisse ilma täiendavate arvamuste küsimiseta, ei ole

põhjendatud säilitada pankrotiseadusest tulenevat erisust MJT juhataja ametisse nimetamisel

küsida arvamust Riigikogu majanduskomisjonilt.

MJT väikese koosseisu tõttu on töö järjepidevuse tagamiseks oluline selge asendamis- ja

personalikorraldus. Kuna seni on asendamise ja personalitoimingute jaoks kehtinud ülejäänud

asutusest erinev juhtimismudel, on see toonud kaasa korralduslikke küsimusi ennekõike MJT

juhataja asendamise osas. Ühtne halduslik alluvus Konkurentsiameti peadirektorile

Konkurentsiameti põhimääruse kohaselt võimaldab tulevikus siduda juhataja ametisuhte,

personaliplaneerimise ja asendamise Konkurentsiameti üldiste protsessidega.

PankrS § 192⁵ lõikes 2 sätestatud tehnilise teenindamise tagamine võib praktilises

töökorralduses eeldada ka IT-töövahendite haldamist ning vajalike arenduste tellimise

korraldamist. Arenduse tegemiseks ei piisa üksnes eelarvevahenditest, vaid vaja on tehnilise

lähteülesande koostamist, riigihanke korraldamist, arendustöö juhtimist, infoturbenõuete

täitmist ja lahenduse kasutajatuge. Kui MJT tegutseb Konkurentsiameti koosseisulise

struktuuriüksusena, saab teenistuse vajadusi edaspidi käsitleda Konkurentsiameti ühise

töökorralduse alusel. Konkurentsiameti üldine töökorraldus võimaldab kasutada MJT

tehniliseks teenindamiseks ameti olemasolevat IT-, hanke- ja kasutajatoe võimekust. Muudatus

ei too kaasa uusi IT-arendusi ega täiendavat rahastamisvajadust.

PankrS § 192⁵ lõige 3 sätestab, et Konkurentsiameti eelarves näidatakse MJT ülesannete

täitmiseks vajalikud kulutused halduskulutustest eraldi ja teenistuse juhataja on sõltumatu

teenistuse ülesannete täideviimiseks ettenähtud eelarveosa käsutamises. Seda käsutamisõigust

tuleb ka edaspidi eristada Konkurentsiameti asjaajamiskorra, riigihangete korraldamise,

lepingute täitmise, maksete ja finantsarvestuse küsimustest. Konkurentsiameti ühine

töökorraldus peab võimaldama seaduses sätestatud käsutamisõigust tegelikult kasutada.

2.3. Eesmärk ja kaalutud korralduslikud lahendused

Eelnõu eesmärk on täpsustada MJT juhtimise korraldust ja võimaldada Konkurentsiametil

tagada MJT-le vajalikud töötingimused, sealhulgas tööruumid ja tehniline teenindamine, ameti

4

üldise töökorralduse kaudu. Peadirektor korraldab oma pädevuse piires teenistussuhete ja ameti

sisemise töökorralduse küsimusi. MJT juhataja täidab sõltumatult seadusest tulenevaid sisulisi

ülesandeid ning käsutab PankrS § 192⁵ lõikes 3 nimetatud eelarveosa. Oma ülesannete täitmisel

saab MJT kasutada Konkurentsiameti koostööteenistuse teenuseid asjaajamiseks, personali-,

finants-, hanke- ja infotehnoloogia valdkonna jms korralduseks.

Esimese lahendusena oleks võimalik säilitada kehtiv eristaatus ja lahendada üksikuid

koostööküsimusi asutusesiseste kokkulepete abil. See aga ei muudaks ministrile seadusega ette

nähtud pädevust MJT juhataja ametisse nimetada ja ametist vabastada ega annaks selget

õiguslikku alust juhataja halduslikuks alluvuseks peadirektorile. Seetõttu ei oleks üksnes

sisekorra muutmisega võimalik eelnõu kõiki eesmärke saavutada.

Teine lahendus oleks muuta ainult MJT juhataja ametisse nimetamise ja ametist vabastamise

korda. Selline osaline muudatus jätaks aga lahendamata piirid peadirektori üldise

juhtimispädevuse ning juhataja sõltumatuse vahel.

Valitud lahendus ühendab struktuurilise muudatuse, ametisse nimetamise ja ametist

vabastamise pädevuse ning eraldi sätestatud haldusliku alluvuse koos selge sekkumiskeeluga.

Sellega püütakse vältida olukorda, kus üldise alluvuse põhimõtet saaks tõlgendada õigusena

mõjutada üksikuid sisulisi otsuseid.

Teenistuse pädevust (PankrS § 1921), miinimumkoosseisu (PankrS § 192² lg 3), juhataja

kvalifikatsiooninõudeid (PankrS § 1923) ja eelarveregulatsiooni (PankrS § 192⁵) eelnõuga ei

muudeta. Küll aga tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks muuta Konkurentsiameti

põhimäärust (vt seletuskirja lisa 1).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: §-ga 1 muudetakse pankrotiseadust ja §-s 2 sätestatakse

jõustumisaeg.

Eelnõu § 1 punkt 1 – muudetakse PankrS § 1922 lõigete 1 ja 2 sõnastust.

Lõike 1 sõnastust muudetakse selliselt, et MJT tegutseb Konkurentsiameti struktuuriüksusena.

MJT-d ei viida teise asutusse ega muudeta tema seadusest tulenevat pädevust ja ülesandeid.

Muudetakse MJT organisatsioonilist kuuluvust, et saaks kohaldada Konkurentsiameti sisemist

töökorraldust reguleerivaid juhendeid ja kordasid ning korraldada teenistuse töötingimuste ja

tehnilise teenindamise tagamine teiste Konkurentsiameti teenistustega ühtsetel tingimustel.

Kavandatud struktuurimuudatus ei anna Konkurentsiameti peadirektorile järelevalveplaanis

kaasarääkimise õigust ega sisuliste järelevalveotsuste ümberotsustamise või suunamise õigust.

Lõiget 2 muudetakse ja sätestatakse, et MJT juhtimise korralduse, juhataja õiguste, kohustuste

ja vastutuse ning teenistuse tegevuse korraldamise olulised sätted kehtestatakse

Konkurentsiameti põhimääruses. Eraldi MJT põhimäärust ei ole kehtiva pankrotiseaduse alusel

kehtestatud. See võimaldab kohaldada ameti sisemist töökorraldust reguleerivaid juhendeid ja

kordasid, asjaajamiskorda ning töötingimuste ja tehnilise teenindamise korraldust ka MJT

suhtes, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja sama paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohaselt

sätestatakse Konkurentsiameti põhimääruses struktuuriüksuse põhiülesanded.

5

Konkurentsiameti põhimääruse §-s 141 on kehtestatud maksejõuetuse teenistuse põhiülesanded.

Määruse volitusnorm ei luba muuta seadusega määratud MJT sisulist pädevust ega sõltumatust.

Mõiste „põhiülesanded“ tähendab selle eelnõu kontekstis seadusest tulenevate ülesannete

organisatsioonilist kajastamist ja tööjaotuse täpsustamist, mitte uute materiaalõiguslike

ülesannete loomist või olemasolevate kitsendamist.

Eelnõu § 1 punkt 2 – muudetakse PankrS § 1922 lõike 4 esimest lauset ja nähakse ette, et

edaspidi nimetab teenistuse juhataja ametisse Konkurentsiameti peadirektor.

Kehtiva õiguse järgi nimetab MJT juhataja ametisse valdkonna eest vastutav minister, kuulates

enne ära Riigikogu majanduskomisjoni arvamuse. Eelnõus sõnastatakse lõike 4 esimene lause

järgmiselt: „Konkurentsiameti peadirektor nimetab teenistuse juhataja ametisse viieks aastaks“.

Seega jääb viieaastane ametiaeg alles, samuti jääb muutmata lõike teine lause, mille järgi ei tohi

kedagi valida juhatajaks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Muudetakse MJT juhataja

ametisse nimetav isik ning loobutakse Riigikogu majanduskomisjoni arvamuse küsimisest

ametisse nimetamisel.

MJT juhataja ametisse nimetamise erikord lähtus teenistuse algsest õiguslikust seisundist.

Teenistus loodi Konkurentsiameti juurde oma ülesannete täitmisel sõltumatu

struktuuriüksusena. Ministri nimetamisõigus koos Riigikogu majanduskomisjoni arvamuse

eelneva ärakuulamisega toetas juhataja iseseisvat positsiooni ning võimaldas tema sobivust

hinnata laiemalt kui üksnes ametisisese personalivaliku raames. Selline kord oli kooskõlas

mudeliga, milles teenistuse juhtimine oli eristatud Konkurentsiameti tavapärasest

juhtimisahelast. Teenistuse sisulisel ühendamisel Konkurentsiameti juhtimisstruktuuriga

muutub ka juhataja ametisse nimetamise erikorra vajadus. Kui peadirektor vastutab

maksejõuetuse valdkonna töö korraldamise, ressursside kasutamise ja tulemuste eest, peab tal

olema ka võimalus valida selle valdkonna juht. Nii viiakse juhtimisvastutus ja selle

teostamiseks vajalikud volitused omavahel kooskõlla. Ministri eraldi nimetamisõigus jätaks

sellises mudelis personalivaliku väljapoole seda juhtimistasandit, kes vastutab üksuse

igapäevase toimimise eest. Riigikogu majanduskomisjoni arvamuse ärakuulamisest loobumist

põhjendab samasugune vastutuse ümberkorraldamine. Kui teenistuse juhataja täidab edaspidi

ameti sisese struktuuriüksuse juhi ülesandeid, ei ole tema personalivaliku eraldi parlamentaarne

menetlemine enam samal määral põhjendatud. Parlamentaarset kontrolli maksejõuetuse

valdkonna toimimise üle saab teostada ministri ja Konkurentsiameti tegevuse ning valdkonna

tulemuste käsitlemise kaudu. Muudatus ei vähenda vajadust erapooletu ja professionaalse

maksejõuetusjärelevalve järele, küll aga ametisse nimetamise korra lihtsustamine ja viimine

Konkurentsiameti peadirektori pädevusse on põhjendatud niivõrd, kuivõrd sellega kaasneb

tegelik ja õiguslikult selge juhtimisvastutuse muutus. Seetõttu lähtutakse ühtsest

juhtimiskorraldusest edaspidi ka MJT juhataja ametisse nimetamisel, sest ka Konkurentsiameti

teiste struktuuriüksuste juhid nimetab ametisse peadirektor, kes vastutab nende juhtimise ja

töökorralduse eest. Seejuures säilivad MJT juhataja seadusest tulenevad

kvalifikatsiooninõuded, viieaastane ametiaeg ja sõltumatus teenistuse sisuliste ülesannete

täitmisel. Eelnõuga antakse peadirektorile ka MJT juhataja ametisse nimetamise pädevus ning

õigus teha teenistuslikku järelevalvet haldus- ja töökorralduslikes küsimustes.

Eelnõu § 1 punkt 3 – PankrS § 1923 täiendatakse lõikega 21 ning sätestatakse, et teenistuse

juhataja allub haldus- ja töökorralduslikes küsimustes Konkurentsiameti peadirektorile,

arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. Muudatus võimaldab teha teenistuslikku

järelevalvet MJT juhataja haldus- ja töökorralduslike aktide ja toimingute õiguspärasuse ja

otstarbekuse üle. Tegemist on peadirektori teenistusliku järelevalve pädevuse esemelise

6

piiritlemisega. Seejuures tuleb lähtuda ameti sisemisest töökorraldusest ja MJT juhataja

teenistussuhtega seotud küsimustest ning arvestada PankrS § 192³ lõike 3 sõltumatuse tagatisi.

Üldine alluvus ei laiene PankrS § 192³ lõikes 3 kaitstud sisulistele otsustele.

Sätet tuleb rakendada kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse teenistuslikku järelevalvet

reguleerivate §-dega 93–100, sealhulgas § 93 lõikes 6 sätestatud eranditega. Seaduse erandnorm

on vajalik, et pädevuspiir oleks selge ka juhtudel, mil akti või toimingu halduslik ja sisuline

külg võivad praktikas põimuda. Haldusliku ja sisulise tegevuse piiritlemise vajadus võib

tekkida näiteks järgmistes olukordades:

 Teabe nõudmisel võib Konkurentsiameti peadirektor oma pädevuse piires kontrollida,

kas järgitakse dokumendi registreerimise, saatmise ja säilitamise korda ning teabe

kaitsmise nõudeid. See ei anna talle aga õigust otsustada, milliselt isikult ja millises

ulatuses on MJT-l oma seadusest tuleneva ülesande täitmiseks vaja teavet küsida, ega

nõuda teabenõude muutmist põhjusel, et ta ei pea konkreetse asja uurimist otstarbekaks.

 Samuti võivad halduslik ja sisuline külg põimuda teenistuse ülesannete täitmiseks

vajaliku eksperditeenuse tellimisel. Peadirektor võib oma pädevuse piires kontrollida

hanke- ja finantsarvestuse nõuete järgimist ning nõuda puuduste kõrvaldamist. Ta ei või

aga selle kontrolli kaudu asendada MJT juhataja hinnangut eksperdi kaasamise

sisulisele vajadusele või suunata eksperdile esitatavaid küsimusi eesmärgiga mõjutada

konkreetse asja lahendamist. Seejuures tuleb järgida MJT juhataja sõltumatust talle

ettenähtud eelarveosa käsutamisel.

Nimetatud juhtudel tuleb eristada töökorralduslike nõuete täitmise kontrolli MJT seadusest

tulenevate ülesannete sisulisest suunamisest. Töökorraldusliku puuduse kõrvaldamiseks antav

korraldus peab piirduma selle puudusega ega või kujuneda vahendiks MJT sõltumatute otsuste

muutmiseks või nende täitmise takistamiseks.

Seega määratakse sättega kindlaks, kelle pädevuses on MJT juhataja teenistussuhtega ning

ameti sisemist töökorraldust reguleerivate juhendite ja kordade järgimisega seotud küsimused.

Näiteks puudutab see teenistujate asendamise, ametijuhendite, asjaajamiskorra ja töövahendite

kasutamise korraldamist. Säte ei anna peadirektorile õigust anda juhiseid MJT järelevalveasja

sisulisel lahendamisel.

Eelnõu § 1 punkt 4 – muudetakse PankrS § 1923 lõike 3 sõnastust. Kehtiv § 192³ lõike 3 teine

lause keelab sõltumatust ohustava sekkumise valdkonna eest vastutaval ministril. Eelnõuga

laiendatakse sama keeldu Konkurentsiameti peadirektorile. Täpsustus on vajalik, sest eelnõu

annab Konkurentsiameti peadirektorile MJT juhataja suhtes senisest otsesema haldusliku

alluvus- ja personalipädevuse. Ilma sõnaselge sekkumiskeeluta võib tekkida ekslik arusaam, et

üldine juhtimispädevus hõlmab ka teenistuse sisulisi otsuseid. Muudatus hoiab lahus haldusliku

alluvuse ja sisulise sõltumatuse ning vähendab õiguslikku ebaselgust mõlemas suunas.

Lisaks täpsustatakse sättega teenistusliku järelevalve piire. Vabariigi Valitsuse seaduse kohase

teenistusliku järelevalve õiguspärasuse ja otstarbekuse kontroll ei laiene PankrS § 192³ lõikes 3

kaitstud üksiku järelevalveasja valikule, sisulisele lahendamisele ega menetlusliku

kaalutlusõiguse teostamisele. Seeläbi eristatakse ameti sisemise töökorralduse küsimused

teenistuse pankrotiseadusest tulenevatest sisulistest ülesannetest ja tagatakse MJT sõltumatuse

(PankrS § 192¹ lõige 4, § 192³ lõike 3 esimene lause, § 192⁵ lõige 3) garantiid.

Konkurentsiameti peadirektori pädevus kontrollida ameti asjaajamise, riigihanke või

finantsarvestusega seotud aktide ja toimingute õiguspärasust ei anna õigust asendada MJT

juhataja PankrS § 192⁵ lõikest 3 tulenevat sõltumatut otsust talle ettenähtud eelarveosa

7

käsutamisel. Töötingimuste ja tehnilise teenindamise korraldamisel arvestatakse seaduses

sätestatud ülesannete ja sõltumatuse tagatistega.

Eelnõu § 1 punkt 5 – muudetakse PankrS § 1924 lõike 1 sõnastust. Kehtiva regulatsiooni järgi

võib MJT juhataja ametist vabastada valdkonna eest vastutav minister, kuulates enne ära

Riigikogu majanduskomisjoni arvamuse. Eelnõu kohaselt nimetab edaspidi MJT juhataja

ametisse Konkurentsiameti peadirektor, mistõttu tuleb tagada Konkurentsiameti peadirektorile

vajalik pädevus ka MJT juhataja ametist vabastamiseks. Ametist vabastamisele kohalduvad

avaliku teenistuse seaduses sätestatud alused ja kord, arvestades pankrotiseaduse erisusi.

Muudatus viib ametisse nimetamise ja ametist vabastamise pädevuse ühele juhtimistasandile

ning kõrvaldab tavapäraste personalitoimingute tegemiseks vajaduse eraldi ministri otsuse ja

komisjoni arvamuse järele. Muudatus ei tähenda ametist vabastamist peadirektori vabal

äranägemisel, kuna järgida tuleb avaliku teenistuse seaduse aluseid, menetlusnõudeid ja

õiguskaitsevahendeid ning pankrotiseaduses sätestatud sõltumatuse tagatisi.

Eelnõu § 1 punkt 6 – muudetakse PankrS § 1924 lõike 2 teist lauset ja ministrile teatamise

kohustus asendatakse Konkurentsiameti peadirektorile teatamise kohustusega. Muu hulgas

jäävad samaks seaduses ette nähtud etteteatamistähtajad: vähemalt kaks kuud või katseajal

vähemalt 20 päeva, kui puuduvad seaduses nimetatud erakorralised põhjused. Tegemist on

ametisse nimetava ja ametist vabastava isiku vahetumisest tuleneva muudatusega. Edaspidi

korraldab peadirektor ka MJT juhataja tagasiastumisega seotud personalitoimingud ja töö

järjepidevuse tagamise.

Eelnõu § 1 punkt 7 – seadust täiendatakse §-ga 1934. Eelnõuga lisatakse seaduse

rakendussätetesse § 193⁴, mille järgi jätkub ametis oleva juhataja ametiaeg ja tema ametiaja

arvestus ei alga uuesti. Ametis oleva juhataja ametiaeg lõpeb tema nimetamise ajal kehtinud

seaduses sätestatud tähtaja saabumisel.

Üleminekusätte eesmärk on vältida seda, et ametisse nimetava isiku vahetumine või

organisatsioonilise staatuse muutus alustaks uue viieaastase ametiaja või nõuaks juhataja uuesti

ametisse nimetamist seaduse jõustumise päeval. Sel viisil välditakse ametisuhte põhjendamatut

katkemist ja tagatakse senise ametiaja tähtaja säilimine. Sätte kohaldamisel tuleb arvestada ka

§ 192² lõike 4 muutmata jäävat teist lauset, mis reguleerib järjestikuste ametiaegade arvu, ehk

ametis oleva juhataja esimene ametiaeg jätkub ja teda on võimalik nimetada ametisse veel

üheks järjestikuseks ametiajaks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerib riigisisest organisatsiooni, personali ja teenistusliku järelevalve korda.

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigusakti ega muudeta maksejõuetusmenetlusi

reguleerivaid materiaalseid või menetluslikke norme. Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu

õigusega.

6. Seaduse mõjud

8

Muudatuse otsene mõju avaldub üksnes Konkurentsiameti ja MJT sisemisele töökorraldusele,

eelkõige järgmistele isikutele:

 Konkurentsiameti peadirektor, kelle juhtimis- ja personalipädevus MJT suhtes laieneb;

 MJT juhataja, kelle teenistussuhete, asendamise, töötingimuste ja tehnilise teenindamise

korraldus täpsustub;

 MJT ametnikud, kelle töötingimuste ja tehnilise teenindamise korraldus täpsustub;

 Konkurentsiameti tugiteenuseid osutavad teenistujad, kelle ülesanded ja vastutus MJT

teenindamisel muutuvad selgemaks.

Muudatus puudutab ka Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikogu majanduskomisjoni, sest

nende senine osalus MJT juhataja ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel lõpeb.

Kaudne mõju haldusevälistele isikutele (pankrotivõlgnikud, võlausaldajad, kohtud ja

pankrotihaldurid) võib seisneda teenistuse töö järjepidevuse ja tugiteenuste paremas

korralduses, kuid eelnõu ei muuda nende isikute õigusi, kohustusi ega menetluslikku

positsiooni.

6.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Muudatus avaldab otsest mõju Konkurentsiameti juhtimisele ja sisemisele töökorraldusele.

Konkurentsiameti peadirektori pädevusse antakse MJT juhataja ametisse nimetamine ja ametist

vabastamine ning tema teenistussuhte ja ameti sisemise töökorralduse korraldamine. Samuti

muutub selgemaks vastutus MJT töötingimuste ja tehnilise teenindamise tagamise eest.

Muudatus puudutab üht Konkurentsiameti struktuuriüksust ega eelda asutuse

ümberkorraldamist.

MJT juhataja ametisse nimetamise ja ametist vabastamise pädevuse andmine Konkurentsiameti

peadirektorile võimaldab koos Konkurentsiameti põhimääruse muudatustega rakendada ameti

üldist personali- ja asendamiskorraldust ning kasutada ameti personali- ja õiguslikku tuge.

Täiendava haldusliku koordineerimise vajadus ministri tasandil väheneb. MJT juhataja

viieaastane ametiaeg ning ametnike miinimumkoosseis ja kvalifikatsiooninõuded jäävad

kehtima. Muudatus ei too kaasa ametikohtade vähendamist ega töötasu muutmist.

Muudatus mõjutab ka Justiits- ja Digiministeeriumi töökorraldust. Ministeeriumi roll MJT

personalikorralduslikes küsimustes väheneb ning vastavad otsused tehakse edaspidi ameti

juhtimistasandil. Sellega väheneb vajadus haldusliku koordineerimise järele ministri tasandil.

Samuti lõpeb Riigikogu majanduskomisjoni kaasamine juhataja ametisse nimetamisel ja

ametist vabastamisel.

MJT tegutsemine Konkurentsiameti struktuuriüksusena võimaldab korraldada PankrS § 192⁵

lõikes 2 nimetatud tehnilise teenindamise ameti üldiste juhendite ja kordade järgi. Praktikas

saab see hõlmata näiteks infosüsteemide kasutajatuge, kasutusõiguste haldamist ning

arendusvajaduste kavandamist ja (riigi)hangete korraldamist. Teenistusel on võimalik kasutada

ameti kogemust ja pädevust infotehnoloogia, asjaajamise ning hangete korraldamisel, järgides

eelarveosa käsutamise erisust.

Muudatus ei taga uusi infosüsteeme ega lisarahastust. Tehnilise teenindamise ulatus,

olemasolev IT-teenuste korraldus ja eraldatud vahendid määravad, milliseid arendusi saab ellu

viia. Eeldatav mõju seisneb eelkõige ühise töökorralduse ja olemasoleva asutusesisese

pädevuse paremas rakendamises.

9

Muudatuse rakendamiseks tuleb Konkurentsiametil viia MJT juhataja teenistussuhet ning MJT

ja Konkurentsiameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid, korrad ja ametijuhendid

seadusega kooskõlla. Vajalikud töökorralduslikud täpsustused tehakse Konkurentsiameti

põhimääruses ja ametijuhendites. Samuti tuleb Konkurentsiameti üldise töökorralduse raames

korraldada MJT juhataja asendamine ning teenistuse töötingimuste ja tehnilise teenindamise

tagamine, järgides teenistusliku järelevalve pädevuse piire.

6.2. Mõju sõltumatuse tagatistele

Eelnõu ei avalda negatiivset mõju MJT ega selle juhataja sisulisele sõltumatusele

pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Teenistuse seadusest tulenevad ülesanded,

juhataja viieaastane ametiaeg ja sõltumatus sisuliste otsuste tegemisel säilivad. Haldus- ja

töökorralduslik alluvus Konkurentsiameti peadirektorile ei laiene üksiku järelevalveasja

valikule, sisulisele lahendamisele ega menetlusliku kaalutlusõiguse teostamisele.

Sõltumatuse tagamiseks sätestatakse seaduses sõnaselgelt, et Konkurentsiameti peadirektor ei

või sekkuda teenistuse sisuliste ülesannete täitmisse, anda selleks siduvaid juhiseid ega muuta

või peatada vastavaid otsuseid ja toiminguid. Samuti säilib teenistuse juhataja sõltumatus

teenistuse ülesannete täitmiseks ette nähtud eelarveosa käsutamisel. Seega puudutab muudatus

üksnes teenistuse haldus- ja töökorraldust ning sõltumatuse sisulised tagatised säilivad.

6.3. Mõju haldusevälistele isikutele

Eelnõu ei muuda pankrotimenetluse osaliste, sealhulgas pankrotihaldurite, võlausaldajate,

kohtute ega võlgnike õigusi, kohustusi või menetluslikku positsiooni. Muudatuse otsene mõju

piirdub MJT juhtimise ja Konkurentsiameti sisemise töökorraldusega.

Haldusevälistele isikutele võib avalduda kaudne positiivne mõju MJT töö järjepidevuse ja

ülesannete täitmise võimekuse paranemise kaudu. Selgem asendamise korraldus ning

töötingimuste ja tehnilise teenindamise tagamine toetavad teenistuse ülesannete tõrgeteta

täitmist.

Koondhinnanguna ei ole eelnõu rakendamisel halduseväliste isikute halduskoormuse muutust

ette näha. Eelnõuga ei lisata ega muudeta teabe või dokumentide esitamise kohustusi,

aruandlusnõudeid ega muid asjaajamiskohustusi. Seetõttu ei ole ette näha ka nende kohustuste

täitmiseks kuluva aja ega kulude muutust. Konkurentsiameti ja MJT sisemise töökorralduse

võimalik tõhustumine avaldub asutusesiseses töökoormuses ning seda ei käsitata halduseväliste

isikute halduskoormuse vähenemisena.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõukohase seaduse rakendamiseks tuleb muuta Konkurentsiameti põhimäärust ning vaadata

üle MJT juhataja teenistussuhet ja teenistuse töökorraldust puudutavad juhendid, korrad ja

ametijuhendid. Vajaduse korral täpsustatakse neis personali- ja asendamiskorraldust,

töötingimuste ja tehnilise teenindamise tagamise vastutust ning Konkurentsiameti üldise

töökorralduse kohaldamist MJT suhtes. Seejuures tuleb arvestada teenistuse sõltumatuse,

teenistusliku järelevalve piiride ja juhataja eelarveosa käsutamise õigusega. Teenistujaid

teavitatakse nende ülesandeid puudutavatest muudatustest.

10

Põhimääruse muudatused valmistab ette Justiits- ja Digiministeerium koostöös

Konkurentsiametiga. Asutusesiseste juhendite, kordade ja ametijuhendite läbivaatamise ning

muutmise korraldab Konkurentsiamet, kaasates MJT juhataja ja asjaomaseid tugiteenuseid

osutavad teenistujad. Vajalikud muudatused kavandatakse jõustuma seadusega samal ajal.

Rakendustegevustega kaasneb Konkurentsiametile ühekordne täiendav töökoormus

dokumentide läbivaatamisel, muudatuste ettevalmistamisel ja kooskõlastamisel ning

teenistujate teavitamisel. Püsiv mõju töökoormusele seisneb eelkõige olemasolevate ülesannete

ja vastutuse täpsustamises ning personali- ja tugiteenuste korraldamises ameti ühiste

protsesside kaudu.

Täiendavaid eelarvevahendeid ei ole vaja. Vajalikud tegevused on võimalik teha olemasolevate

teenistusülesannete raames, vajaduse korral tööülesandeid ajutiselt ümber jaotades, ning uusi

ametikohti ega välise teenuse tellimist ei ole vaja. Eelnõust ei tulene uute infosüsteemide

loomise ega olemasolevate infosüsteemide arendamise vajadust.

Eelnõukohase seaduse rakendamisega riigile lisatulusid ei prognoosita. Rakendustegevustega

kaasnev tööajakulu kaetakse olemasolevatest eelarvevahenditest ning lisarahastust ei taotleta.

Pankrotiseaduses sätestatud MJT eelarvekorralduse põhimõtted ei muutu. Kohaliku

omavalitsuse üksustele rakendustegevusi ega kulusid ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel ja

PankrS § 1922 lõike 2 alusel justiitsministri määrusega kehtestatud Konkurentsiameti

põhimäärust. Seletuskirjale on lisatud põhimääruse muutmise määruse kavand (lisa 1).

Põhimääruse muudatustega täpsustatakse MJT juhtimise korraldust, teenistuse juhataja õigusi,

kohustusi ja vastutust ning Konkurentsiameti sisemise töökorralduse kohaldumist MJT-le.

Samuti reguleeritakse MJT töötingimuste ja tehnilise teenindamise tagamist, arvestades

pankrotiseaduses sätestatud MJT ja selle juhataja sõltumatuse tagatisi.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub2027. aasta 1. veebruaril. Jõustumise tähtpäev on valitud nii, et muudatustega

kohanemiseks jääks mõõdukas aeg. Muudatused on kavandatud õigusselguse tagamiseks ega

too endaga kaasa selliseid suuri muudatusi, mis eeldaks pikema üleminekuperioodi

kehtestamist.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja

arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid

Meie 07.11.2026 nr 8-1/8085-1

Pankrotiseaduse muutmise seaduse (maksejõuetuse teenistus) eelnõu Edastame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Konkurentsiametile arvamuse avaldamiseks pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on korraldada ringi Konkurentsiameti kooseisus tegutseva maksejõuetuse teenistuse juhtimist ja töökorraldust. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul arvates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu

2. Pankrotiseaduse muutmise seaduse seletuskiri 3. Rakendusakti (Konkurentsiameti põhimäärus) kavand

Lisaadressaat: Konkurentsiamet Maarja Roht [email protected]