Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega „Noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse

täienduskoolituse korraldamise toetuse andmise tingimused ja kord“

Lisa 1. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse taotluste hindamiseks

Taotluste hindamiseks kohustub toetuse taotleja kirjeldama toetatavat tegevust vastavalt käesoleva toetuse määruse § 5 lõike 8 alusel kehtestatud lisale. Paremusjärjestus moodustatakse määruse § 6 lõikes 5 nimetatud juhul.

Taotlusi hinnatakse skaalal 0-3 vastavalt hindamiskriteeriumitele. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite summast. Koondhinde põhjal moodustatakse paremusjärjestus määruse § 6 lõikes 5 nimetatud juhul ning viimase positiivse rahastusotsuse saab taotleja, kelle taotlust on võimalik rahastada täies mahus.

1. Toetatava tegevuse põhjendatus Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Toetatava tegevuse vajalikkus on väga hästi ja selgelt põhjendatud ning kirjeldatud. Tegevuse eesmärgid on konkreetselt ja selgelt sõnastatud.

2 Toetatava tegevuse vajalikkus on üldjoontes põhjendatud arusaadavalt. Tegevuse eesmärgid on sõnastatud üldsõnaliselt. 1 Toetatava tegevuse vajalikkus on lahti kirjutatud, kuid ebapiisavalt. Tegevuse eesmärgid ei ole selgelt sõnastatud. 0 Tegevuse vajalikkus on põhjendamata. Tegevuse eesmärgid on määramata.

2. Toetatava tegevuse turvalisus Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Toetatava tegevuse puhul on noorte terviseohutuse tagamine väga üksikasjalikult kirjeldatud, sh toitlustamine ja ujumine (juhul, kui ujumist korraldatakse).

2 Toetatava tegevuse puhul on noorte terviseohutuse tagamine üldjoontes kirjeldatud, sh toitlustamine ja ujumine (juhul, kui ujumist korraldatakse).

1 Toetatava tegevuse puhul on noorte terviseohutuse tagamine ebapiisavalt kirjeldatud, sh toitlustamise ja ujumise korraldus (juhul, kui ujumist korraldatakse).

0 Toetatava tegevuse puhul ei ole noorte terviseohutuse tagamist kirjeldatud.

2

3. Toetatava püsi- või projektlaagri tegevuskava või päevakava vastavus eesmärkidele Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Tegevuskava või päevakava vastab täielikult toetatava tegevuse eesmärkidele ning kirjeldab üksikasjalikult ja selgelt mitteformaalse õppe eesmärkide seadmist ja analüüsi, noori arendavaid tegevusi või meetodeid, noore tervise ja isiksuse mitmekülgse arengu toetamist (sh sotsiaalne suhtlus ja meeskonnatöö) ning noorte kaasatust laagri planeerimisse ja läbiviimisesse.

2 Tegevuskava või päevakava vastab üldjoontes toetatava tegevuse eesmärkidele ning kirjeldab üldiselt eesmärkide saavutamist. Üldjoontes on kirjeldatud mitteformaalse õppe eesmärkide seadmine ja analüüs, noori arendavad tegevused või meetodid, noore tervise ja isiksuse mitmekülgse arengu toetamine (sh sotsiaalne suhtlus ja meeskonnatöö) ning noorte kaasatus laagri planeerimisse ja läbiviimisesse.

1 Tegevuskava või päevakava on toetatava tegevuse eesmärkide saavutamise hindamiseks ebapiisavalt kirjeldatud, see sisaldab ebakõlasid ja küsitavusi ning kõiki vajalikud tegevuskava või päevakava olulisi aspekte ei ole kirjeldatud või on kirjeldatud osaliselt.

0 Tegevuskava või päevakava seoseid toetatava tegevuse eesmärkidega ei ole kirjeldatud või on need kirjeldatud puudulikult.

Lisa 2 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega „Noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse

täienduskoolituse korraldamise toetuse andmise tingimused ja kord“

Lisa 2. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika laagrikasvataja või laagrikasvataja-juhataja osakutse täiendkoolituse korraldamise toetuse taotluste hindamiseks

Taotluste hindamiseks kohustub toetuse taotleja kirjeldama toetatavat tegevust vastavalt käesoleva toetuse määruse § 5 lõike 14 alusel kehtestatud lisale. Paremusjärjestus moodustatakse määruse § 6 lõikes 5 nimetatud juhul.

Taotlusi hinnatakse skaalal 0-3 vastavalt hindamiskriteeriumitele. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite summast. Koondhinde põhjal moodustatakse paremusjärjestus määruse § 6 lõikes 5 nimetatud juhul ning viimase positiivse rahastusotsuse saab taotleja, kelle taotlust on võimalik rahastada täies mahus.

1. Toetatava tegevuse vastavus noorsootöötaja kutsestandardi osakutse kompetentsidele Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Toetatava tegevuse vastavus noorsootöötaja kutsestandardi osakutse kompetentsidele üksikasjalikult põhjendatud ning kirjeldatud.

2 Toetatava tegevuse vastavus noorsootöötaja kutsestandardi osakutse kompetentsidele on üldjoontes põhjendatud arusaadavalt.

1 Toetatava tegevuse vastavus noorsootöötaja kutsestandardi osakutse kompetentsidele on kirjeldatud ebapiisavalt. 0 Tegevuse vastavus noorsootöötaja kutsestandardi osakutse kompetentsidele on põhjendamata.

2. Toetatava tegevuse läbiviijate pädevus Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Toetatava tegevuse läbiviijatel on vähemalt 3-aastane kogemus täiendkoolitusel käsitletavaid teemasid õpetada ning nende kogemust on üksikasjalikult kirjeldatud. Lisatud on kõikide läbiviijate CV-d.

2 Toetatava tegevuse läbiviijatel on vähemalt 3-aastane kogemus täiendkoolitusel käsitletavaid teemasid õpetada ning nende kogemust on üldjoontes kirjeldatud. Lisatud on mõningate läbiviijate CV-d.

1 Toetatava tegevuse läbiviijatel on vähemalt 3-aastane kogemus täiendkoolitusel käsitletavaid teemasid õpetada, kuid nende kogemust on kirjeldatud ebapiisavalt. Lisatud on mõningate läbiviijate CV-d.

0 Toetatava tegevuse läbiviijatel puudub vähemalt 3-aastane kogemus täiendkoolitusel käsitletavaid teemasid õpetada ning nende kogemust ei ole kirjeldatud. Läbiviijate CV-d puuduvad.

EELNÕU 05.11.2026

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse noorsootöö seaduse § 14 lõike 2 ning riigieelarve seaduse 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega kehtestatakse noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamise sihtfinantseerimistoetuse (edaspidi toetus) taotlemise, andmise, andmisest keeldumise, kasutamise ning aruandluse tingimused ja kord.

(2) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) laagrituusik on püsi- või projektilaagri ühes laagrivahetuses osalemise pääse noorele; 2) soodustuusik on laagrituusik noorele, kelle elukohajärgne kohalik omavalitsus on

lugenud sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud nooreks, alaealise lapsega nooreks, vähenenud töövõimega nooreks, asendushooldusteenusel või analoogsel teenusel viibivaks nooreks, eestkostja peres elavaks nooreks, tervislike või hariduslike erivajadustega või kroonilise haigusega nooreks;

3) laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse on kutseseaduse §-s 31 sätestatud osa kutsest, millel on iseseisev väljund tööturul ja mis on määratud noorsootöötaja kutsestandardis.

(3) Taotlusvooru korraldab ning selle juurde kuuluvad toimingud (sealhulgas taotluste menetluse, otsused toetuse eraldamise, rahuldamata jätmise ja tagasinõudmise kohta, väljamaksed ning kontrolli toetuse kasutuse ja aruandluse üle) teostab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi toetuse andja).

§ 2. Toetuse eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on: 1) aidata kaasa noorte püsi- ja projektlaagrite kaudu pakutava järjepideva või hooajalise

mitteformaalõppe teenuse kättesaadavuse tagamisele, mis on eesmärgistatud ning noore tervist ja isiksuse mitmekülgset arengut toetav;

2) aidata kaasa noorte püsi- ja projektlaagrite kvaliteedi tagamiseks vajalike laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituste toimumisele.

2

§ 3. Toetuse eelarve ja toetatavad tegevused

(1) Toetuse eelarve kehtestab valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

(2) Toetust antakse üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite olemasolul ja nende ulatuses.

(3) Toetust võib anda: 1) vähemalt 6 ööpäeva kestva noorte püsilaagri (edaspidi püsilaager) korraldamiseks ja

läbiviimiseks määruses reguleeritud ulatuses; 2) vähemalt 6 ööpäeva kestva noorte projektlaagri (edaspidi projektlaager)

korraldamiseks ja läbiviimiseks määruses reguleeritud ulatuses; 3) laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse (edaspidi osakutse)

täienduskoolituse korraldamiseks ja läbiviimiseks.

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Toetust püsi- või projektlaagri korraldamiseks on õigus taotleda püsi- või projektilaagri pidajal, kellel on kehtiv püsi- või projektilaagri tegevusluba või kes taotluse esitamise ajaks on esitanud tegevusloa taotluse.

(2) Toetust osakutse täienduskoolituse korraldamiseks on õigus taotleda juriidilisel isikul, kelle tegevusalaks on noorsootööga seotud täienduskoolituste korraldamine, kelle koolituskava vastab osakutse kompetentsidele ning kestab minimaalselt 32 akadeemilist tundi.

(3) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja on tegutsenud vähemalt 6 kuud ning tema tegevusala on noorsootöö, sh noorte

huvihariduse ja huvitegevuse korraldamine, noorte tervise edendamine, noorte juhendamine ning õpetamine või nõustamine;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist haldurit või pankrotimäärusega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

3) tal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud; 4) tal puuduvad tähtajaks esitamata majandusaasta aruanded; 5) tal puuduvad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning toetuse andja ees varasemad

täitmata kohustused.

§ 5. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Taotlusvoor püsi- ja projektlaagri korraldamise ning osakutse täienduskoolituse korraldamise toetamiseks toimub üldjuhul üks kord aastas, I kvartalis. Toetuse andja võib eelarveliste vahendite olemasolul kuulutada välja täiendava taotlusvooru.

(2) Taotlusvooru avanemisest, eelarvest ning taotlustingimustest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avanemist.

(3) Taotleja esitab taotluse Taotluste menetlemise infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond) 30 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avanemisest. Kui taotluskeskkonnas esineb taotluse esitamist takistav tehniline viga, pikendatakse taotluse esitamise tähtaega vea parandamiseks kulunud kalendripäevade võrra.

3

(4) Püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse taotluses esitatakse: 1) taotleja üldandmed; 2) laagri toimumiskoht, sealhulgas laagri toimumiskohaks olev kohaliku omavalitsuse

üksus; 3) andmed kehtiva tegevusloa kohta või tegevusloa puudumisel andmed tegevusloa

taotluse esitamise kohta; 4) kavandatav laagrivahetuste arv; 5) noorte arv laagrivahetuste lõikes; 6) eelarve.

(5) Püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse taotluse eelarves märgitakse: 1) laagrivahetuste kogumaksumus; 2) ühe noore maksumus ühe ööpäeva kohta, sealhulgas laagrituusiku ja soodustuusiku

toetuse suurus, arvestades määruse §-s 7 nimetatud määrasid; 3) tasu suurus, kui laagris osalemine on noorele tasuline.

(6) Püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse taotlusele lisatakse laagri tegevus- või päevakava.

(7) Püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse taotleja kirjeldab tegevusi taotluse sisuliseks hindamiseks, arvestades käesoleva määruse lisas 1 nimetatud hindamiskriteeriume ja - metoodikat.

(8) Püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse taotleja kinnitab taotluses, et: 1) taotluses esitatud andmed on õiged; 2) laagri tegevuste läbiviimisse on kaasatud määruses nõutud kvalifikatsiooniga

juhendajad; 3) laagris lastega töötavatel isikutel on õigusaktides nõutud tervisetõendid ning neile ei

kohaldu lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud piirangud; 4) soodustuusikuga noorte kaasamisel teeb taotleja koostööd noore elukohajärgse

kohaliku omavalitsuse või selle hallatava asutusega; 5) tal on võimalik tagada laagri nõuetekohane korraldamine ja läbiviimine; 6) tal on tegevuste läbiviimiseks vajalikud tingimused ja ressursid; 7) laagri korraldamisega seotud oluline teave on osalejatele ja nende seaduslikele

esindajatele kättesaadav; 8) laagri tegevused lähtuvad noorsootöö põhimõtetest, toetades noorte arengut ja

kaasamist.

(9) Osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse taotluses esitatakse: 1) taotleja üldandmed; 2) täienduskoolituse toimumise koht või kohad; 3) andmed kavandatava koolituse kohta; 4) kavandatav koolituste arv; 5) kavandatav osalejate arv koolituste lõikes; 6) eelarve.

(10)Osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse taotluses esitatavas eelarves märgitakse: 1) koolituse kogumaksumus; 2) maksumus osaleja kohta, sealhulgas arvestades määruse §-s 7 nimetatud toetuse

määra; 3) koolitusel osalemise tasu suurus, juhul, kui koolitus on osalejale tasuline.

4

(11)Osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse taotlusele lisatakse täienduskoolituse kava, mis vastab osakutse kompetentsidele ja kestab minimaalselt 32 akadeemilist tundi.

(12)Osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse taotleja kinnitab taotluses, et: 1) taotluses esitatud andmed on õiged; 2) täienduskoolituse kava vastab noorsootöötaja kutsestandardis sätestatud asjaomase

osakutse kompetentsidele; 3) täienduskoolituse läbiviimiseks on olemas vajalikud eeldused.

(13)Osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse taotleja kirjeldab tegevusi taotluse sisuliseks hindamiseks, arvestades lisas 2 nimetatud hindamiskriteeriume ja -metoodikat.

§ 6. Taotluse menetlemine ja hindamine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva alates taotlusvooru lõppemisest. Kui taotleja on esitanud tegevusloa taotluse, kuid talle ei ole taotluse esitamise ajaks tegevusluba väljastatud, viiakse taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja sisuline hindamine läbi üldises korras, kuid taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise tähtaega pikendatakse kuni tegevusloa esitamiseni või käesoleva määruse § 8 lõike 6 punktis 3 sätestatud tähtpäeva saabumiseni.

(2) Toetuse andja kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele. Puuduste korral teavitab toetuse andja taotlejat taotluskeskkonna kaudu, määrates puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks mõistliku tähtaja. Kui taotleja tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, on toetuse andjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

(3) Taotleja on kohustatud: 1) teavitama toetuse andjat taotluskeskkonna kaudu viivitamatult kõigist esitatud

andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse andja otsust või taotleja poolt oma kohustuste täitmist;

2) teavitama toetuse andjat, kui ta on saanud või taotleb samade tegevuste läbiviimiseks toetust teistest riigieelarvelistest meetmest või kohalikust omavalitsusest.

(4) Toetuse andja võib kaasata taotluste sisulisse hindamisse eksperte ning vajadusel moodustada taotluste sisuliseks hindamiseks hindamiskomisjoni.

(5) Nõuetele vastava taotluse sisuline hindamine toimub vastavalt lisade 1 ja 2 hindamiskriteeriumitele ja -metoodikale. Taotluste sisulise hindamise tulemusel moodustub taotlustest paremusjärjestus, alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.

(6) Kui nõuetele vastavate taotluste kogumaht ei ületa toetuseks ettenähtud eelarvevahendeid, ei toimu taotluste sisulist hindamist.

§ 7. Toetuse määrad

(1) Püsi- ja projektlaagri korraldamise ja läbiviimise toetuse suurus sõltub taotluses esitatud noorte arvust.

(2) Püsi- ja projektlaagri korraldamise ja läbiviimise toetuse arvestamisel eristatakse järgmist: 1) püsilaagri laagrituusiku toetuse määr ühe noore kohta on 6 eurot ja 20 senti laagripäeva

kohta;

5

2) püsilaagri soodustuusiku toetuse määr ühe noore kohta on 12 eurot ja 40 senti laagripäeva kohta;

3) projektlaagri laagrituusiku toetuse määr ühe noore kohta on 3 eurot ja 10 senti laagripäeva kohta;

4) projektlaagri soodustuusiku toetuse määr ühe noore kohta on 6 eurot ja 20 senti laagripäeva kohta.

(3) Osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse suurus on 24 eurot ja 50 senti koolitatava kohta.

§ 8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse nõuetele vastava taotleja suhtes, kellel on kehtiv tegevusluba ning kelle taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt hindamistulemuste paremusjärjestusele ja taotlusvooru eelarvele.

(3) Kui paremusjärjestuse alusel kuulub rahastamisele taotlus, mille esitajal puudub otsuse tegemise ajal kehtiv tegevusluba: 1) tehakse taotluse rahuldamise otsused esmalt kehtivat tegevusluba omavate taotlejate

suhtes vastavalt paremusjärjestusele; 2) tegevusloa taotluse esitanud taotleja taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne, kui

taotleja on toetuse andjale esitanud andmed kehtiva tegevusloa kohta; 3) vajalikud toetusvahendid broneeritakse pingereas olevale tegevusloata taotlejale kuni

käesoleva määruse lõike 6 punktis 3 sätestatud tähtaja saabumiseni.

(4) Kui toetuse andmiseks ettenähtud eelarvevahendid ei võimalda kõigi paremusjärjestusse kantud nõuetekohaste taotluste rahuldamist, moodustab toetuse andja pingereas rahastamiseta jäänud nõuetekohastest taotlustest reservnimekirja.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlejale ei väljastata tegevusluba hiljemalt üks kuu enne esimese laagrivahetuse algust, tegevusloa taotlus jäetakse rahuldamata või taotleja loobub toetusest, vabanevad toetusvahendid ning toetuse andja teeb taotluse rahuldamise otsuse reservnimekirjas paremusjärjestuselt järgmisele taotlejale, kellel on kehtiv tegevusluba või kellele laienevad käesoleva paragrahvi lõike 3 tingimused.

(6) Taotluse mitterahuldamise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele; 2) taotlus jääb taotluse sisulisel hindamisel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole

taotlusvooru eelarvet; 3) püsi- või projektlaagri korraldamise toetuse taotleja ei ole esitanud kehtivat

tegevusluba hiljemalt üks kuu enne esimese laagrivahetuse algust või tema tegevusloa taotlus on jäetud rahuldamata.

(7) Kui määruses sätestatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise kogumaht ei ületa toetuseks ettenähtud eelarvevahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused.

(8) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saajal ei ole võimalik toetatavaid tegevusi kavandatud ulatuses ellu viia; 3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

6

(9) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale taotluskeskkonnas hiljemalt 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(10)Toetus makstakse toetuse saaja arveldusarvele 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevale püsi- ja projektlaagri pidajale tagab toetuse andja toetuse eraldamise taotleja eelarvesse.

(11)Eraldatud toetust on õigus kasutada toetuse saamise aasta 30. novembrini.

§ 9. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja on kohustatud: 1) kasutama toetust taotluses, toetuse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses

sätestatud eesmärgil; 2) esitama toetuse andjale nõutud teabe ja aruande ettenähtud tähtajal; 3) andma toetuse andjale toetuse kasutamise ja tegevuste elluviimise kohta nõutud

selgitusi ning kontrollimiseks vajalikud dokumendid; 4) võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse sihipärast kasutamist; 5) tagastama toetuse jäägi; 6) viitama toetuse andjale ning Haridus- ja Teadusministeeriumile, kasutades nende logo

oma kodulehel projekt- või püsilaagri või osakutse täienduskoolituse põhiinfo juures.

(2) Püsi- või projektlaagri korraldamise toetuse saaja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohustatud: 1) tagama, et iga 15 laagrituusikuga noore või iga 10 soodustuusikuga noore kohta on

laagris vähemalt üks kehtiva noorsootöötaja kutse-, laagrikasvataja või laagrikasvataja-juhataja osakutse tunnistusega isik;

2) tagama, et laagris lastega vahetult kokku puutuvatel isikutel ja lastega töötavatel isikutel on õigusaktides nõutud tervisetõendid ning neile ei kohaldu lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud piirangud;

3) tagama laagris osalejate turvalisuse, heaolu, toitlustamise ja majutamise; 4) tagama, et laagri tingimused ja osalemise kord on osalejatele ning nende seaduslikele

esindajatele kättesaadavaks tehtud; 5) tagama, et soodustuusikuga noore osalemisel on laagri korraldamisel partneriks noore

elukohajärgne kohalik omavalitsus või selle hallatav asutus; 6) toetama laagri tegevustes noorte omaalgatust, kaasamist, õpieesmärkide seadmist ning

tagasiside kogumist.

(3) Osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse saaja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohustatud: 1) viima täienduskoolituse läbi vastavalt taotluses esitatud koolituskavale; 2) tagama, et täienduskoolituse sisu vastab noorsootöötaja kutsestandardis sätestatud

asjaomase osakutse kompetentsidele; 3) kaasama täienduskoolituse läbiviimisse vastavalt kvalifitseeritud koolitajad; 4) tagama täienduskoolituse läbiviimiseks vajalikud ruumid, vahendid ja muu taristu.

§ 10. Toetuse kasutamise kontroll

Toetuse andja kontrollib juhuvalimi alusel: 1) laagrite ja koolituste toimumist ning läbiviidud tegevusi; 2) toetuse eesmärgipärast kasutamist ning määruses kehtestatud nõuetele vastavust;

7

3) noorte arvu laagrivahetuses või osalejate arvu koolitusel; 4) laagrikasvataja ja -juhataja osakutsetunnistust; 5) laagrikasvataja ja - juhataja tervisetõendit ning karistusregistri väljavõtteid; 6) laagri tegevus- või päevakava või koolituskava elluviimist.

§ 11. Aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab taotluskeskkonna kaudu toetuse kasutamise aruande 15 tööpäeva jooksul alates viimase laagrivahetuse või täienduskoolituse toimumise päevast, kuid mitte hiljem kui toetuse saamise aasta 1. detsembriks.

(2) Toetuse saaja esitab aruandes: 1) laagri või täienduskoolituse sisutegevuste lühikokkuvõtte; 2) laagris osalenud noorte arvu ja vanuse laagrivahetuste lõikes; 3) kui laager toimus soodustuusikuga noortele, siis nende noorte arvu laagrivahetuste

lõikes; 4) täienduskoolituse korraldamise puhul koolitusel osalenute arvud koolituste lõikes; 5) laagri või täienduskoolituse toetamise lõpliku eelarve, mis sisaldab tegelikke kulusid

ning juhul, kui tegevust rahastati kohaliku omavalitsuse eelarvest või teistest riigieelarvelistest meetmetest, siis nende tegeliku rahastamise suuruse.

(3) Toetuse andja esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile koondaruande vastava aasta toetuse kasutamisest hiljemalt 20. detsembriks, mis sisaldab: 1) osalenud noorte arvusid püsi- ja projektlaagrite lõikes; 2) toetatud osakutse täienduskoolituste ning nendes osalenud osalejate arvusid; 3) toetuse jaotust toetusliikide lõikes; 4) arenguvajadusi püsi- ja projektlaagrite ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja

osakutse täienduskoolituste toetamiseks.

§ 12. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetuse andja võib toetuse saajalt toetuse osaliselt tagasi nõuda, kui toetuse saaja ei ole projekt- või püsilaagrit või osakutse täienduskoolitust korraldanud vastavalt taotluses esitatule ning osalejate arv on enam kui 20% võrra väiksem võrreldes taotluses kavandatuga.

(2) Toetuse andja võib toetuse saajalt toetuse täielikult tagasi nõuda, kui: 1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või toetuse

eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud; 2) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet määruse § 11 lõikes 1 määratud tähtajaks; 3) toetuse saaja ei ole laagrit või osakutse täienduskoolitust korraldanud vastavalt

taotluses esitatule või läbiviimisel ei ole lähtutud käesoleva määruse nõuetest; 4) toetuse saaja suhtes on algatatud toetuse kasutamise perioodil pankroti- või

likvideerimismenetlus; 5) tegutsemispiirangutest või muudest teguritest tingituna ei olnud võimalik kõiki

tegevusi läbi viia.

(3) Toetuse andja võib otsustada toetuse saajalt toetust mitte tagasi nõuda juhul, kui: 1) toetuse saaja on võrreldes kavandatuga kaasanud laagrisse kuni 20% vähem noori või

täienduskoolitusele kuni 20% vähem täienduskoolitusel osalejaid; 2) toetuse saaja on eraldatud toetusest kasutamata jätnud alla 10 euro.

8

(4) Toetuse andjal on õigus teha toetuse tagasi nõudmise otsus nelja aasta jooksul väljamakse tegemise päevast arvates nelja aasta jooksul.

(5) Toetuse saaja peab tagasi nõutava toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridus- ja teadusministri 11. jaanuari 2024. a määrus nr 2 „Noorte püsi- ja projektlaagrite toetuse andmise tingimused ja kord” (RT I, 16.01.2024, 3) tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige

kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Eesti Laagrikorraldajate Liit

6.11.2026 nr 8-2/26/5975

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1 3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri

Anu-Cristine Tokko, 735 0114 [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse

täienduskoolituse korraldamise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse andmise tingimuste ja korra määrus kehtestatakse noorsootöö seaduse § 14 lõike 2 ning riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Määruse eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse noorte püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse andmise tingimusi ja korda ning reguleeritakse laagrikasvataja ja laagrikasvataja- juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse andmist. Kehtiv haridus- ja teadusministri 11. jaanuari 2024. määrus nr 2 „Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord“ reguleerib nii püsi- ja projektlaagrite toetuse andmise korda kui ka laagrikasvataja ning laagrikasvataja-juhataja täienduskoolituse korraldamiseks toetuse andmise korda, kuid ei ole sellisena pealkirjast välja loetav. Kuna määrust on tarvis muuta olulisel määral, täiendades toetuse andmise tingimusi läbivalt, kehtestatakse uus määrus ning ministri määrus nr 2 tunnistatakse kehtetuks.

Muudatuste eesmärk on: • täpsustada määruse pealkirja ning läbivat ülesehitust vastavalt määruse sisule, milleks

on eraldada toetust nii noorte püsi- ja projektlaagri kui ka laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamiseks;

• täpsustada ja täiendada määrust, arvestades noorte püsi- ja projektlaagri pidajale esitatavatele nõuetele 30.06.2026 jõustunud muutusi noorsootöö seaduse §-des 101 ja 102;

• täpsustada taotlustes ja aruannetes esitatavate andmete ja informatsiooni loetelu, lihtsustamaks reeglite ühest arusaadavust;

• täpsustada taotluste sisulise hindamise hindamiskriteeriume ja -metoodikat ning vähendada selle koormavust taotlejale ja menetlejale.

Muudatused võimaldavad Haridus- ja Noorteametil korraldada noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamiseks toetuse andmise taotlusvooru senisest selgematel alustel ning vältida arusaamatusi ja vaidlusi.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi noortepoliitika osakonna peaekspert Anu-Cristine Tokko (tel 735 0114, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin (tel 735 0199, [email protected]). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Haridus- ja Noorteameti Noorteprogrammide keskuse peaekspert Birgit Villum (tel 735 0388, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin.

2.Märkused

Määrusega tunnistatakse kehtetuks haridus- ja teadusministri 11. jaanuari 2024. määrus nr 2 „Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 16.01.2024, 3.

2

Mõju halduskoormusele Haldusväliste isikute (laagrikorraldajad, koolitajad) ja kohalike omavalitsuste halduskoormus kokkuvõttes väheneb, kuna taotlemise algfaas ja aruandlus on viidud suures osas deklaratiivseks, taotlusvormid on lühemad ning tegevusloa puudumine taotlemise hetkel ei takista toetuse taotlemist.

Halduskoormust vähendavad tegurid Tegevusloa omamise nõude leevendamine taotlemisel. Taotleja ei pea taotlemise hetkel omama kehtivat tegevusluba, vaid piisab sellest, kui ta on esitanud taotlemise hetkeks tegevusloa taotluse. See lihtsustab oluliselt protsessi toetuse taotleja jaoks, kuna enam ei pea toetuse taotlemiseks ootama sageli mitmekuulise menetluse lõppemist enne toetuse taotlemist. (Vastavalt NTS § 102 lõikele 2 tuleb projektlaagri tegevusloa taotlus esitada vähemalt kaks kuud ning püsilaagri tegevusloa taotlus vähemalt kolm kuud enne laagrivahetuse algust). See muudatus motiveerib toetust taotlevaid laagrikorraldajaid ühtlasi taotlema tegevusluba aasta I kvartalis, mis teeb tegevuslubade taotlemise protsessi kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks etteaimatavamaks. Sisuhindamist eelarve piisavusel ei toimu. Juhul, kui nõuetele vastavate taotluste kogumaht ei ületa toetusteks ettenähtud eelarvet, siis sisulist hindamist ei toimu, mis hoiab kokku menetlusaega. Deklaratiivsed kinnitused ja tõendite vähendamine. Hulk nõudeid (nt ruumide vastavus, personalinõuded, LasteKS § 20 sätestatud piirangute puudumine) kinnitatakse taotluskeskkonnas deklaratiivselt ilma mahukaid lisadokumente esitamata. Aruandluse lihtsustamine. Toetuse kasutamise aruandes kaob kohustus esitada toetuse andjale kohalike omavalitsuste lõikes malevas osalenud noorte jaotuvus. Esitada tuleb üksnes osalenud noorte vanus ja arv laagrivahetuste lõikes. Muudatus ei vabasta noortelaagri pidajat noorsootöö seaduse § 10¹ lõikes 4 sätestatud kohustusest esitada Eesti Hariduse Infosüsteemi noortelaagris osalenud noorte arv valla või linna arvestuses..

Halduskoormust suurendavad või täiendavaid kohustusi loovad tegurid Osakutse koolituse taotlejate ringi laienemine. Kuna toetust võivad taotleda kõik juriidilised isikud, kelle tegevusalaks on noorsootööga seotud täienduskoolituste korraldamine (KutS § 3¹ lg 1, NTS § 14 lg 2), suureneb potentsiaalsete taotlejate koguarv, mis toob kaasa uutele isikutele taotlemisega seotud halduskoormuse. Kohalike omavalitsuste (KOV) roll soodustuusikute puhul. Soodustuusiku rakendamiseks peab toetuse saaja tegema koostööd lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, kes hindab noore kuulumist vastavasse sihtrühma (nt asendushooldusteenusel viibimine vastavalt SHS § 45⁵ sätetele või sotsiaalmajanduslik olukord). See tekitab KOV-idele vajaduse väljastada kinnitusi või koordineerida laste suunamist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seni kehtiv haridus- ja teadusministri 11.01.2024 määrus nr 2 „Noorte püsi- ja projektlaagri toetuse andmise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks ning uue määruse eelnõuga „Noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse andmise tingimused ja kord“ luuakse õigusselgus püsi- ja projektlaagrite korraldamisel ja laagrikasvataja ning laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamisel.

Määruse eelnõu koosneb kolmeteistkümnest paragrahvist.

3

Määruse § 1 reguleerib üldsätted Võrreldes kehtiva redaktsiooniga täpsustatakse laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja mõistete kasutust. 11.01.2024 määruses on kasutusel sõnastus „laagri juhataja ja -kasvataja osakutse“. Eelnõuga viiakse osakutse mõistekasutus kooskõlla nii haridus- ja teadusministri 04.07.2024 määruse nr 18 „Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord“ mõisteselgituste kui ka osakutsete nimetustega noorsootöötaja kutsestandardis.

Samuti täpsustatakse määruse alusel välja antava toetuse liiki, milleks on riigieelarve seaduse mõistes sihtfinantseerimistoetus.

Määruse eelnõuga tehakse ettepanek loobuda senistest kolmikmõistetest „laagrituusik, tavatuusik ja soodustuusik“, asendades need kahe põhimõistega „laagrituusik ja soodustuusik“. Kaasava keelekasutuse ning määruse arusaadavuse huvides on mõistlik jätkata kahe peamise mõistega. Mõiste „tavatuusik“ jäetakse kõrvale, kuna mõiste kasutamine on kaasava keele mõttes pigem negatiivse konnotatsiooniga, tekitades nn tavalise ja nn mittetavalise noore vastandamise.

Lisaks täiendatakse võrreldes kehtiva määrusega eelnõus soodustuusiku sihtrühma, sidudes soodustuusiku noore elukohajärgse kohaliku omavalitsuse hinnanguga ning tuues välja täpsustatud loetelu soodustuusiku sihtrühma kuuluvate noorte kohta.

Kooskõlas üldsätete alapealkirja all toodud selgitusega mõistete „laagrikasvataja“ ja „laagrikasvataja-juhataja“ kasutusele võtmiseks, selgitatakse need mõisted sellisel kujul lahti ka mõistete lõikes ning määruses kasutatakse läbivalt lühendina siinkohal eelkõige märksõna „osakutse“. Üldsätetes määratakse Haridus- ja Noorteameti ülesanne taotlusvooru korraldajana. Lisaks taotlusvooru korraldamisele viib Harno läbi taotluste menetluse, teeb otsused toetuse eraldamise, rahuldamata jätmise ja tagasinõudmise kohta, väljamaksed ning kontrolli toetuse kasutuse ja aruandluse üle.

Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi.Toetuse andmise eesmärki täpsustatakse vastavalt noorsootöö seaduse 30.06.2026 jõustunud muudatusega, mis ütleb, et noorte püsi- ja projektlaagrites pakutakse järjepidevat või hooajalist mitteformaalõppe teenust, mis on eesmärgistatud ning noore tervist ja isiksuse mitmekülgset arengut toetav. Määruse kehtivas versioonis on kasutusel noorsootöö seaduse varasem määratlus, mis viitab projekt- ja püsilaagrile kui noortele tervistava ja arendava puhkuse pakkujale.

Eelnõu § 3 sätestab toetuse eelarve kujunemise ja toetatavad tegevused Võrreldes kehtiva määrusega ei liigitata eelnõus eelarve ja toetatavate tegevuste alla enam regulatsiooni, et toetust saava püsi- või projektlaagri korraldaja peab tagama iga 15 noore või iga 10 erivajadusega noore kohta vähemalt ühe kvalifitseeritud töötaja olemasolu. See säte on selguse huvides viidud toetuse saaja kohustuste loetellu.

Lisaks täpsustatakse, et toetust antakse välja üksnes juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on selle tarbeks ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjas vahendid ette näinud. Toetatavateks tegevusteks on vähemalt 6 ööpäeva kestev noorte püsi ja -projektlaager ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamiseks ja läbiviimiseks.

4

Eelnõu § 4 käsitleb nõudeid taotlejale Eelnõuga tehakse ettepanek muuta püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse taotlemine paindlikumaks. Kui kehtiva määruse alusel peab toetuse taotlejal olema juba taotlemisel olemas kehtiv püsi- või projektlaagri tegevusluba, siis eelnõus pannakse ette, et taotleda võiksid ka laagrikorraldajad, kellel ei pruugi veel olla kehtivat tegevusluba, ent kes on taotlemise ajaks tegevusloa taotluse esitanud. Kuna tegevusloa taotluse menetlemiseks näeb noorsootöö seadus ette küllaltki pikad tähtajad (projektlaagrite jaoks kaks kuud, püsilaagrite puhul kolm kuud puudusteta taotluse esitamisest), on mõistlik võimaldada taotlejale selles osas teatavat paindlikkust. Eelnõu näeb edaspidi ka ette, et kui üks kuu enne esimese laagrivahetuse toimumist ei ole laagrikorraldajal kehtivat tegevusluba, siis ta toetusele ei kvalifitseeru.

Võrreldes kehtiva redaktsiooniga laiendatakse laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse taotlejate ringi. Kehtivas määruses on sätestatud, et osakutse täienduskoolituse korraldamise toetust võib taotleda ainult projekt- ja püsilaagri pidaja, kelle koolituskava vastab noorsootöötaja kutsestandardile ning kestab vähemalt 32 tundi. Eelnõuga tehakse ettepanek, et osakutse täienduskoolituse korraldamiseks on õigus toetust taotleda juriidilisel isikul, kelle tegevusalaks on noorsootööga seotud täienduskoolituse korraldamine ja kelle koolituskava vastab laagrikasvataja ja/või laagrikasvataja-juhataja osakutse kompetentsidele ning kestab minimaalselt 32 akadeemilist tundi.

Taotlejale esitatavad üldtingimused jäävad võrreldes kehtiva määrusega samaks.

Eelnõu § 5 sätestab taotlusvooru avamise ja taotluse esitamisega seonduva Paragrahviga kehtestatakse terviklik ja selge kord noorte püsi- ja projektlaagri korraldamise ning osakutse täienduskoolituse korraldamise toetuse taotlusvooru väljakuulutamiseks ja taotluste esitamiseks. Taotlusvoor viiakse läbi üldjuhul üks kord aastas I kvartalis, kusjuures toetuse andjale nähakse ette õigus vabade riigieelarveliste vahendite olemasolul korraldada täiendav voor. Et tagada taotlejatele piisav ettevalmistusaeg, avaldab toetuse andja teavituse taotlusvooru toimumise, eelarve ja tingimuste kohta oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne vooru algust. Taotlused esitatakse elektrooniliselt Taotluste menetlemise infosüsteemis (taotluskeskkonnas) 30 kalendripäeva jooksul, mida pikendatakse süsteemi tehniliste tõrgete korral vastava aja võrra.

Paragrahvis on ammendavalt määratletud taotluses nõutavad andmed ja lisadokumendid nii laagrite kui ka täienduskoolituste lõikes. Püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse taotleja ja toimumiskoha andmed, info tegevusloa või selle taotlemise kohta, kavandatavate vahetuste ja noorte arv ning eelarve, milles näidatakse vahetuste kogumaksumus, ühe noore ööpäeva maksumus ning võimalik omaosalustasu. Taotlusele lisatakse laagri tegevus- või päevakava. Osakutse täienduskoolituse puhul esitatakse taotleja andmed, toimumiskoht, kavandatavate koolituste ja osalejate arv ning eelarve koos osalustasu infoga. Koolituse taotlusele lisatakse täienduskoolituse kava, mis peab kestma vähemalt 32 akadeemilist tundi ja vastama kutsestandardis kirjeldatud osakutse kompetentsusnõuetele.

Halduskoormuse leevendamiseks asendatakse mitmete lisadokumentide kogumine taotleja deklaratiivsete kinnitustega otse taotlusvormil. Laagrikorraldaja kinnitab andmete õigsust, nõuetekohase korralduse tagamist, ruumide ja ressursside olemasolu, info kättesaadavust ning tegevuste vastavust noorsootöö põhimõtetele. Samuti kinnitatakse, et laagrisse kaasatakse nõutud kvalifikatsiooniga juhendajad, kelle osas on kontrollitud lastekaitseseaduses sätestatud töötamise piirangute puudumist ja tervisetõendite olemasolu (LasteKS § 20 lg 1–3), ning et soodustuusikuga noorte kaasamisel tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega. Koolituse

5

korraldaja kinnitab andmete õigsuse kõrval kava vastavust osakutse kompetentsidele ning vajalike eelduste olemasolu koolituse läbiviimiseks. Riigisisese toetuse andmise selgete reeglite ja tingimuste kehtestamine tagab sihtfinantseerimise läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse

Eelnõu § 6 sätestab taotluse menetlemine ja hindamine Taotluste menetlemise tähtajaks sätestatakse eelnõus 30 kalendripäeva alates taotlusvooru lõppemisest. Juhul, kui taotlejal ei olnud taotlemisel kehtivat tegevusluba, ei tehta tema osas otsust ning seda tähtaega pikendatakse, aga mitte kauemaks kui 1 kuu enne esimese laagrivahetuse toimumist. Nõnda saavutatakse paindlikkus taotleja jaoks, kes saab taotleda toetust ka tingimusel, et tegevusloa taotlemist on toetuse taotlemise hetkeks alles alustatud. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja siuline hindamine viiakse läbi üldises korras.

Sõltuvalt tegevusloa saamise ajast toimub toetuste otsustamise protsess järgmiselt: pärast taotluste nõuetele vastavuse hindamist selgub, kas riigieelarvest eraldatavast toetussummast jätkub kõigile nõuetele vastavatele taotlejatele. Kui toetust jätkub, tehakse otsus toetuse eraldamise kohta kõigepealt nende taotlejate osas, kellel on kehtiv tegevusluba olemas. Ülejäänud taotlused on ootel kuni tegevusloa saamiseni või kuni üks kuu enne esimese laagrivahetuse algust. Kui üks kuu enne laagrivahetuse algust ei ole taotlejal tegevusluba, siis taotleja toetust ei saa. Juhul, kui toimub ka taotluste sisuline hindamine ning moodustatakse pingerida, siis saavad kõigepealt toetuse need, kellel on tegevusluba olemas. Kui juhtub, et pingereas toetuse saajate arvestuses on taotleja, kes ei saa nõutud tähtaja jooksul tegevusluba, liigub esimesena pingereas toetusest ilma jäänud taotleja, nn reservnimekirjast pingereas ettepoole ning saab toetust. Selle saavutamiseks ei jää tegevusloaga nõuetele vastavad ning sisulise hindamise kaudu pingereas toetuse saajate seas olevad taotlejad ilma otsuseta, kuni kõik on tegevusloa saanud. Taotlejate osas, kellel on kõik tingimused ja nõuded täidetud, tehakse toetuse eraldamise otsus kõigepealt ning nende osas, kes saavad tegevusloa alles hiljemalt üks kuu enne esimese laagrivahetuse toimumist, tehakse toetuse eraldamise otsus eraldi, pärast seda, kui laagrikorraldaja on tegevusloa saanud.

Taotluste menetlemise paragrahvis määratletakse ühtlasi, et taotleja on kohustatud toetuse andjat taotluskeskkonna kaudu viivitamatult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või muudest asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse andja otsust või taotleja poolt oma kohustuste täitmist. See tähendab näiteks, et kui taotlejale on saanud teatavaks, et prognoositud hulka noori siiski laagrisse ei tule, teavitab ta sellest toetuse andjat ning saab võimaluse prognoosi taotluses muuta. See tagab, et toetuse andja ei maksa välja liigselt toetusi, mis tuleb pärast prognoositud hulga osalejate puudumise tõttu tagasi nõuda, vähendades koormust nii toetuse andja kui taotleja jaoks.

Ühtlasi kohustub taotleja toetuse andjat teavitama, kui ta on saanud või taotleb samade tegevuste läbiviimiseks toetust ka teistest riigieelarvelistest meetmetest või kohalikust omavalitsusest, et vältida topeltrahastamist. See säte on lisatud määrusesse selleks, et välistada taotlejad, kes on laagri või täienduskoolituse elluviimiseks juba saanud täieliku rahastuse mõnest muust allikast.

Juhul, kui nõuetele vastavate taotluste kogumaht ei ületa toetuseks ettenähtud eelarvevahendeid, ei toimu ka taotluste sisulist hindamist. See säte on eelnõus selleks, et vähendada taotluste menetlemisele kuluvat aega.

Eelnõu § 7 toetuse määrad Eelnõus tehakse ettepanek sõnastada toetuse määrad senisest arusaadavamalt, et igaühel oleks selge, missugune on potentsiaalne toetuse summa. Toetuse määrasid eelnõuga ei suurendata.

6

Paragrahviga kehtestatakse toetuse arvutamise alused ja täpsed määrad toetatavate tegevuste lõikes, tagades toetussummade selguse ja prognoositavuse nii taotlejale kui ka toetuse andjale vastavalt riigieelarvelise rahastamise põhimõtetele (NTS § 14 lg 2). Püsi- ja projektlaagrite korraldamise toetuse suurus sõltub taotluses märgitud noorte arvust, kusjuures toetuse määrad on diferentseeritud laagri liigi ja tuusiku tüübi järgi. Püsilaagri puhul on laagrituusiku toetuse määr 6,20 eurot ning vähemate võimalustega noortele suunatud soodustuusiku toetuse määr 12,40 eurot ühe noore kohta laagripäevas. Projektlaagrite puhul, mille pidamine toimub tegevusloa alusel (NTS § 10 lg 1, lg 2), on vastavad määrad 3,10 eurot laagrituusiku ja 6,20 eurot soodustuusiku eest. Laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse (KutS § 3¹ lg 1, lg 2) täienduskoolituse korraldamise toetuse suuruseks on kindlaks määratud 24,50 eurot iga koolitatava kohta. Võrreldes varasema regulatsiooniga toetuse määrasid ei suurendata, vaid need on esitatud selgemalt ja üheselt mõistetavalt.

Eelnõu § 8 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise menetluse Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise korraldamises olulisi muudatusi võrreldes praegu kehtiva määruse versiooniga ei ole.

Sättes reguleeritakse taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning otsuste edastamise ja toetuse väljamaksmise korda. Menetluses lähtub toetuse andja haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtetest. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Haridus- ja Noorteamet, arvestades sätestatud nõuete täitmist, tegevusloa olemasolu hiljemalt üks kuu enne laagrivahetuse algust ning taotluste sisulise hindamise pingerida ja eelarvevahendeid. Kui eelarvelisi vahendeid jätkub kõigile nõuetele vastavatele taotlustele, rahuldatakse need ilma sisulise hindamiseta. Täpsemalt on paragrahviga reguleeritud, mil viisil toimub toetuse eraldamine nõuetele vastavatele taotlejatele, kellel on tegevusluba taotlemise hetkel olemas ning neile, kes taotlemisprotsessi ajal alles ootavad oma tegevusluba.

Samuti sätestatakse alused rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise, toetatavaid tegevusi ei saa kavandatud mahus ellu viia või toetuse saaja loobub toetusest. Otsus toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale taotluskeskkonnas viie tööpäeva jooksul ning toetus makstakse saaja arvelduskontole 15 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest, kusjuures ministeeriumi valitsemisalas tegutsevatele asutustele eraldatakse toetus otse nende eelarvesse. Eraldatud sihtotstarbelist toetust on õigus kasutada kuni toetuse saamise aasta 30. novembrini. Keeldumise või kehtetuks tunnistamise haldusaktid vormistatakse ja tehakse teatavaks nõuetekohaselt põhjendatuna.

Täpsustatakse, mil viisil toimub tehniliselt ministeeriumi või muu riigiasutuse hallatavale asutusele toetuse eraldamine otse eelarvesse. See täpsustus puudutab eelkõige näiteks riigikoole, mis korraldavad laagreid ning taotlevad selleks püsi- või projektlaagri korraldamise toetust.

Eelnõu § 9 sätestab toetuse saaja kohustused Võrreldes kehtiva määrusega tehakse eelnõus ettepanek toetuse saaja kohustuste üksikasjalikuks määratlemiseks, et tagada turvalisus laagris osalevatele lastele ja noortele ning tagada osakutse täienduskoolituste jätkuv kvaliteet.

Püsi- ja projektlaagri korraldamise toetuse saaja peab näiteks tagama, et iga 15 laagrituusikuga noore või iga 10 soodustuusikuga noore kohta on laagris vähemalt üks kehtiva noorsootöötaja kutse, laagrikasvataja või laagrikasvataja-juhataja osakutse tunnistusega isik ning et laagris vahetult lastega kokku puutuvatel isikutel ja lastega töötavatel isikutel on õigusaktides nõutud tervisetõendid ning neile ei kohaldu lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud piirangud. Lisaks nähakse ette, et laagri korraldamise toetuse saajal on soodustuusikuga noore osalemisel

7

partneriks noore elukohajärgne kohalik omavalitsus või selle hallatav asutus. Ühtlasi kohustub laagri korraldaja toetama laagritegevustes noorte omaalgatust, kaasamist, õpieesmärkide seadmist ning tagasiside kogumist.

Laagrikorraldaja partnerlus kohaliku omavalitsusega soodustuusikuga noorte laagris osalemisel väljendub selles, et laagrikorraldaja võtab soodustuusikuga kohtade olemasolul kohaliku omavalitsusega ühendust, et selgitada välja, kas kohalikus omavalitsuses on lapsi või noori, kes võiksid kvalifitseeruda soodustuusikuga laagrisse. Kohalik omavalitsus on see, kes tagab, et soodustuusikuga saavad laagris osaleda erinevatel põhjustel vähemate võimalustega lapsed ja noored, kellel muul viisil sellist võimalust ei avaneks. See aitab muuta laagriteenust vähemate võimalustega lastele ja noortele kättesaadavamaks.

Eelnõu § 10 reguleerib toetuse kasutamise kontrolli Eelnõus täpsustatakse, et toetuse andja teeb juhuvalimi alusel toetuse saajate seas kontrolli ning määratletakse, et kontrolli teostatakse laagrite ja täienduskoolituste toimumise ning läbiviidud tegevuste üle, samuti toetuse eesmärgipärase kasutamise ning määruses kehtestatud nõuetele vastavuse üle. Ühtlasi tuuakse eelnõus välja, missuguseid konkreetseid dokumente või fakte võidakse kontrollida.

Eelnõu § 11 sätestab aruande esitamisega seonduva Paragrahviga 11 reguleeritakse toetuse kasutamise aruandluse korda, tähtaegu ning esitatavate andmete koosseisu, tagades toetuse sihtotstarbelise kasutamise kontrollitavuse ja järelevalve vastavalt riigieelarve seadusele ja noorsootöö seadusele.

Võrreldes varasema korraga on aruandluskohustust muudetud selgemaks ja halduskoormust vähendavaks. Toetuse saaja esitab toetuse andjale taotluskeskkonna kaudu aruande 15 tööpäeva jooksul pärast viimase laagrivahetuse või täienduskoolituse toimumist, kuid hiljemalt toetuse saamise aasta 1. detsembriks. Aruandes esitatakse sisutegevuste lühikokkuvõte, lõplik tegelike kulude ja kaasrahastuse eelarve ning osalejate arvud. Laagrite puhul esitatakse osalejate arv ja vanus vahetuste lõikes ning eraldi soodustuusikuga noorte arv, samas kui koolituste puhul esitatakse osalejate arv koolituste lõikes. Korraldajatelt on eemaldatud kohustus esitada aruandes noorte jaotuvust kohalike omavalitsuste lõikes, asendades selle noorte vanuselise jaotusega, mis lihtsustab aruandlust ning võimaldab samal ajal koguda sisulist statistikat teenuse kättesaadavuse ja sihtrühma kohta. Lisaks sätestatakse toetuse andjale kohustus esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 20. detsembriks valdkondlik koondaruanne, mis koondab osalejate statistika, toetuste jaotuse ja määratleb edasised arenguvajadused.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse tagasinõudmisega seonduv Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse tagasinõudmisega seotud protseduur. Olulisi muutusi võrreldes praegu kehtiva versiooniga siin ette pandud ei ole. Taotleja ei pea tagastama alla 10 euro suurust jääki. Samuti ei pea toetuse andja toetust tagasi küsima, kui taotleja on võrreldes kavandatuga kaasanud laagrisse kuni 20% vähem noori või koolitusele kuni 20% vähem osalejaid.

Eelnõu § 13 sätestab määruse kehtetuks tunnistamise Kuna eelnõuga ette pandud muudatused on ulatuslikud ning puudutavad praegu kehtivat määrust tervikuna, siis tunnistatakse eelnõu vastuvõtmisega kehtetuks haridus- ja teadusministri 11. jaanuari 2024. a määrus nr 2 „Noorte püsi- ja projektlaagrite toetuse andmise tingimused ja kord“.

8

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

4.1. Riigiabi analüüs Noorte püsi- ja projektlaagrite ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse toetamine

1. Analüüsi eesmärk Käesoleva analüüsi eesmärk on hinnata, kas noorte püsi- ja projektlaagri ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldamiseks kavandatav sihtfinantseerimistoetus kujutab endast Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi.

Analüüsi lähtekohaks on eelkõige toetuse eesmärk ja olemus: riik toetab noortele suunatud mitteformaalõppe kättesaadavust ning selle kvaliteeti. Toetuse eesmärk ei ole toetada ettevõtlust kui sellist, vaid tagada Eestis elavatele noortele võimalus osaleda eesmärgistatud ja struktureeritud mitteformaalõppes ning tagada laagrites töötavate isikute pädevus.

ELTL artikli 107 lg 1 kohaselt on keelatud igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Euroopa Komisjoni teatise Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta (edaspidi riigiabi teatis) järgi on riigiabiga tegemist juhul, kui riigi tegevus vastab järgnevatele kriteeriumitele: (i) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; (ii) abimeetmel on valikuline iseloom, st abimeede on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; (iii) abimeede annab eelise abi saajale; (iv) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Riigiabi analüüsi tuleb alustada küsimusest, kas abisaaja üldse tegeleb majandustegevusega. Majandustegevus on kaupade või teenuste pakkumine turul ning juriidiline vorm ega kasumi teenimise eesmärk ei ole seejuures määrav.

2. Kas toetuse saaja on ettevõtja?

2.1. Üldpõhimõte Riigiabiõiguses on ettevõtja mõiste funktsionaalne. Ettevõtjaks võib olla ka mittetulundusühing või muu juriidiline isik, kui ta pakub turul tasu eest teenuseid.

Seetõttu ei ole võimalik üksnes asjaolust, et laagri korraldaja võib olla mittetulundusühing või muu mittetulunduslik organisatsioon, järeldada, et riigiabiõigus ei kohaldu.

5.2. Mitteformaalõppe eripära Samas tuleb ettevõtja staatuse hindamisel arvesse võtta Euroopa Komisjoni seisukohta haridusteenuste kohta. Komisjoni hinnangul võib riigi rahastatav ja riigi järelevalve all toimiv riikliku haridussüsteemi raames korraldatav avalik haridus olla mittemajanduslik tegevus. Komisjoni teatises on märgitud, et sellise haridussüsteemi korral täidab riik oma sotsiaalset,

9

kultuurilist ja hariduslikku ülesannet ega osale tasu eest teenuste osutamise tegevuses. Samuti ei muuda hariduse mittemajanduslikku olemust iseenesest asjaolu, et õppijad või nende vanemad maksavad teatavaid tasusid, kui need katavad üksnes osa teenuse tegelikest kuludest. Komisjon rõhutab siiski, et avalikke haridusteenuseid tuleb eristada teenustest, mida rahastatakse peamiselt õppijate, vanemate või muu kommertstulu kaudu ning kus tegutsevad konkureerivad eraorganisatsioonid. Sellisel juhul võib haridustegevus olla majanduslik.

Käesoleva meetme puhul ei ole seetõttu põhjendatud teha absoluutset järeldust, et kõik toetuse saajad tegutsevad mittemajanduslikult. Mõne laagri korraldaja puhul võib osalemistasu ja muu tegevustulu tõttu olla tegemist majandustegevusega.

Samas ei tähenda ettevõtja staatuse võimalik esinemine automaatselt riigiabi olemasolu. Kõik ELTL artikli 107 lõike 1 tingimused peavad olema täidetud kumulatiivselt.

2. Toetatava tegevuse õiguslik ja sisuline olemus

2.1. Juhul, kui laagri korraldajate mõningaid tegevusi käsitletakse majandustegevusena, hinnatakse programmi vastavust riigiabi tunnustele. - Riigi vahendid. Laagrite korraldajale antakse vahendid noorte- ja haridusprogrammi elluviimiseks riigi vahenditest. Seega on see kriteerium täidetud. - Majanduslik eelis. Kui laagrikorraldajaid käsitletakse ettevõtjana, võib vahendite andmine anda eelise, mida turutingimustes ei oleks. Seega ei saa eelise olemasolu välistada. - Valikulisus. Toetus ei ole üldine meede kõigile Eesti ettevõtjatele. Toetust võivad taotleda üksnes määruses sätestatud tingimustele vastavad noorte püsi- ja projektlaagrite pidajad ning osakutse täienduskoolituse korraldajad, seega on toetuse valikulinekriteerium täidetud. - Mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

Käesolevas meetmes on otsustav eelkõige viimane tingimus – mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ning seetõttu järgneb selle kriteeriumi osas põhjalikum analüüs.

2.2. Mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele

Mõju kaubandusele kui riigiabi kohustuslik tingimus ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamiseks ei piisa sellest, et toetuse saaja tegutseb majandustegevuses või et talle antakse majanduslik eelis. Peab olema täidetud ka tingimus, et meede mõjutab või võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatises on seda tingimust käsitletud punktides 189–198. Komisjon märgib punktis 195, et mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ei tohi olla pelgalt hüpoteetiline või eelduslik. Tuleb välja selgitada, miks meede võib konkurentsi moonutada ja miks see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, lähtudes meetme prognoositavatest mõjudest.

See põhimõte on käesoleva meetme puhul keskse tähtsusega.

Euroopa Komisjoni „puhtalt kohaliku mõju“ kriteerium Komisjon on sellise järelduse tegemisel hinnanud eelkõige kolme asjaolu:

1. kas teenust osutatakse piiratud piirkonnas ühe liikmesriigi territooriumil; 2. kas teenus tõenäoliselt ei meelita ligi teistest liikmesriikidest pärit kliente; 3. kas meetmel ei ole ette näha enamat kui marginaalset mõju piiriülestele

investeeringutele või ettevõtjate asutamisele.

10

Komisjoni teatise punkt 197 sisaldab näiteid valdkondadest, kus sellistel asjaoludel on leitud, et toetus ei ole võimeline mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust. Nende seas on muu hulgas:

• valdavalt kohalikku sihtrühma teenindavad spordi- ja vaba aja rajatised; • kohalikud kultuuriüritused; • kohalikule elanikkonnale suunatud haiglad ja tervishoiuasutused; • väikese kohaliku kasutajaskonnaga sadamad ja lennujaamad; • muud tegevused, mille puhul piiriüleste klientide või investeeringute kaasamine on

ebatõenäoline.

Komisjon rõhutab samas, et puudub ammendav loetelu tegevustest, mida saab automaatselt pidada kohaliku mõjuga tegevusteks. Hinnang tuleb anda konkreetse meetme tingimuste alusel. See tähendab, et ka noortelaagrite puhul ei saa üksnes tegevuse nimetusest järeldada, et mõju kaubandusele puudub. Küll aga võimaldab Komisjoni enda lähenemine hinnata meetme tegelikke omadusi ja nende põhjal põhjendada kohaliku mõju olemasolu.

Käesoleva meetme puhtalt kohalik mõju – Käesoleva meetme puhul esineb mitu asjaolu, mis eristavad seda tavapärasest ettevõtlustoetusest ning toetavad järeldust, et meetmel puudub mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Teenuse sihtrühm on Eesti noored – Meetme eesmärk on tagada noortele Eestis mitteformaalõppe võimaluste kättesaadavus. Toetuse andmine on seotud noorsootöö ja Eesti haridussüsteemiga. Meetme eesmärk ei ole kujundada Eesti laagriteenust eksporditavaks teenuseks ega suurendada Eesti teenusepakkujate suutlikkust konkureerida teiste liikmesriikide ettevõtjatega. Toetust ei anta eesmärgiga meelitada Eestisse välisriikide noori ega suurendada Eesti laagrite rahvusvahelist atraktiivsust.

Laagrite tegevus on territoriaalselt piiratud – Noorte- ja projektlaagri tegevus toimub konkreetse tegevusloa alusel ja kindlaksmääratud asukohas. Noorte- ja projektlaagri pidamine ei kujuta endast teenust, mida saaks osutada piiriüleselt ilma tegevuskohata Eestis. Vastupidi, noorsootöö seadus seob laagritegevuse konkreetse tegevuskoha, tegevusloa, laagri keskkonna, juhendajate kvalifikatsiooni ning tegevuskavaga. Projektlaagri tegevusloa lahendab vastava kohaliku omavalitsuse üksuse valitsus.

See vähendab oluliselt võimalust, et meetme tulemusel tekiks piiriülene teenusekaubandus.

Teenus ei ole suunatud välisriikidest klientide kaasamisele – Meetme tingimustest ei tulene ega tulene toetuse eesmärgist vajadust turustada laagreid teistes liikmesriikides. Toetuse saamiseks peab laagri pidajal olema Eesti õiguse kohane tegevusluba või olema esitatud selle saamiseks taotlus. Laagri tegevuskava peab vastama Eesti noorsootöö regulatsioonile ning toetuse kasutamist kontrollitakse Eesti ametiasutuste poolt.

Meetme kaudu ei rahastata rahvusvahelist turundust, välisriikides osutatavaid teenuseid ega teenuse eksporti.

Toetuse suurus ja meetme ulatus – Toetuse määrad on väga väikesed ning seotud konkreetse noore ja konkreetse laagri või koolitatavaga.

Püsilaagri laagrituusiku toetus on 6,20 eurot noore kohta laagripäevas ja soodustuusiku toetus 12,40 eurot. Projektlaagri vastavad määrad on 3,10 ja 6,20 eurot. Osakutse täienduskoolituse toetus on 24,50 eurot koolitatava kohta. Meetme rahastamine ei kujuta endast ulatuslikku

11

investeeringutoetust, mille kaudu rajatakse uus teenusepakkuja või suurendatakse ettevõtja võimet siseneda Euroopa siseturule.

Toetuse ülesanne on katta väike osa konkreetse mitteformaalõppe tegevuse kuludest ja parandada selle kättesaadavust.

Kuigi abi väike suurus ei välista iseenesest kaubanduse mõjutamist, toetab see käesolevas meetmes koos teiste asjaoludega järeldust, et meetmel ei ole siseturule märgatavat mõju. Euroopa Komisjoni teatis nõuabki meetme mõju hindamist tervikuna, mitte üksnes toetuse suuruse põhjal.

Piiriüleste investeeringute või asutamise mõju puudumine Oluline ei ole üksnes küsimus, kas mõni välisriigi noor võiks teoreetiliselt Eestis laagris osaleda, vaid kas toetus võib mõjutada piiriülest teenusekaubandust või investeeringuid.

Käesoleva meetme puhul on see mõju ebatõenäoline.

Toetuse suurus ja kasutamise tingimused ei loo välisriigi ettevõtjale olulist põhjust tulla Eesti turule. Samuti ei loo toetus toetuse saajale olulist konkurentsieelist, mis muudaks Eesti turu välismaistele teenusepakkujatele raskemini ligipääsetavaks.

Toetuse mõju seisneb eelkõige selles, et Eesti noored saavad osaleda Eestis korraldatavas mitteformaalõppes väiksema omaosalusega.

Eesti õigusest tulenev teenuse eripära – Nortelaager ei ole tavapärane vaba aja veetmise või majutuse teenus.

Noorsootöö seadus määratleb laagri pidaja tegevuse sõnaselgelt mitteformaalõppe teenusena. Laagri tegevusloa saamiseks tuleb esitada andmed muu hulgas laagri tegevuskava, mitteformaalõppe eesmärkide ja noori arendavate tegevuste kohta.

Seega on meetme keskmes konkreetne Eesti haridus- ja noorsootöö poliitika eesmärk: võimaldada noortele Eestis eesmärgistatud mitteformaalõpet.

See erineb meetmest, mille eesmärk oleks toetada näiteks majutusasutuste, reisiteenuste või turismiteenuste pakkujate konkurentsivõimet.

Käesolevas analüüsis jõutakse järeldusele, et kuigi toetuse puhul võib teatavate toetuse saajate korral esineda majandustegevuse ja majandusliku eelise element, ei ole meetmel ette nähtud kujul mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Meetme eesmärk, sihtrühm, tegevuste geograafiline ulatus, tegevusloa süsteem, toetuse suurus ja toetatavate teenuste iseloom viitavad sellele, et tegemist on Eestis osutatava kohaliku ja piiratud ulatusega mitteformaalõppe teenusega, millel puudub siseturul piiriülene mõõde.

Seetõttu ei ole toetuse andmisel tegemist riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ning vähese tähtsusega abi regulatsiooni kohaldamine ei ole vajalik.

3. Täienduskoolituse hindamine Osakutse täienduskoolituse toetust tuleb hinnata eraldi, sest täienduskoolituse korraldamine võib teatud tingimustel olla selgelt turul osutatav teenus.

Ka siin tuleb siiski hinnata meetme konkreetset ülesehitust.

12

Toetust antakse üksnes koolitusele, mis: 1. on seotud laagrikasvataja või laagrikasvataja-juhataja osakutsega; 2. vastab noorsootöötaja kutsestandardile; 3. kestab vähemalt 32 akadeemilist tundi; 4. on seotud Eesti noorsootöö süsteemiga; 5. on suunatud Eestis laagritegevuses vajaliku pädevuse tagamisele.

Toetus ei ole üldine ettevõtjate koolitustoetus ega toeta koolitusettevõtte vabalt valitud turuteenuse arendamist.

Koolituse sisu on õigusaktide ja kutsestandardi kaudu ette määratud ning selle eesmärk on tagada Eesti noorsootöö süsteemis töötavate laagrikasvatajate ja -juhatajate pädevus.

Samuti ei ole meetme eesmärk pakkuda Eestis rahvusvahelist koolitusturgu või meelitada Eestisse välisriikide koolituskliente.

Koolituse mõju on seetõttu seotud Eesti tööturu ja Eesti noorsootöö süsteemiga.

Kui koolituse korraldaja peaks siiski olema ettevõtja, kes pakub koolitusteenust turul, võib talle toetuse kaudu tekkida majanduslik eelis. Sellest hoolimata ei ole meetme ülesehituse tõttu ette näha, et selline eelis mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust.

Seega kehtib ka täienduskoolituse suhtes sama põhiargument: kohaliku mõju tõttu puudub ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamiseks vajalik liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamise tingimus.

Lõppjäreldus

Käesoleva määruse alusel antavat toetust ei ole põhjendatud käsitada riigiabina ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kuigi teatavate toetuse saajate puhul võib esineda majandustegevus ning toetusega võib kaasneda majanduslik eelis, puudub meetmel prognoositav mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Toetatav tegevus on Eesti noorsootöö ja haridussüsteemi osa, teenuse sihtrühm on kohalik, teenuse osutamine toimub Eestis ning tegevusloa ja sisuliste nõuetega on tegevus tihedalt seotud Eesti õigus- ja haldussüsteemiga. Samuti ei ole meetme eesmärk ega eeldatav toime seotud välisriikidest klientide kaasamise, teenuse ekspordi või piiriüleste investeeringute mõjutamisega.

Järeldust toetab Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatis, mille kohaselt ei saa mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele olla pelgalt hüpoteetiline ning konkreetsetel asjaoludel võib majandustegevuse toetamisel olla puhtalt kohalik mõju.

Käesoleva meetme puhul on nimetatud asjaolud piisavalt tugevad, et asuda seisukohale, et ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud ning vähese tähtsusega abi regulatsiooni ei ole vaja rakendada.

Analüüsi koostamisel on arvesse võetud: 1. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108; 2. Euroopa Komisjoni teatist riigiabi mõiste kohta ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses

(2016/C 262/01); 3. konkurentsiseadust;

13

4. Eesti Vabariigi haridusseadust; 5. noorsootöö seadust; 6. meetme eesmärki, toetuse saajate ringi, toetuse arvutamise põhimõtteid ning toetatavate

tegevuste tegelikku olemust.

5. Määruse mõjud

Määrus mõjutab noote püsi- ja projektlaagri korraldajaid ning laagrikasvataja ja laagrikasvataja-juhataja osakutse täienduskoolituse korraldajaid, täpsustades võrreldes kehtiva korraga taotluses esitatavat andmestikku, lihtsustades taotlemise ja taotluste menetlemise protsessi ning selgitades lahti toetuse saaja kohustused tegevuste läbiviimisel.

Taotlemisprotsess muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning on paindlikumalt korraldatud – projekt- ja püsilaagri korraldaja ei pea enam taotlemisel tegevusluba omama ning osakutse täienduskoolituse korraldajate ring laieneb. Lihtsam ja selgem taotlemisprotsess tagab, et riigieelarvelise toetuse taotlemine on jõukohasem erinevatele korraldajatele ning võiks suurendada laagriteenuse ligipääsetavust noorte jaoks.

Ühtlasi on varasemast selgemalt määratletud laagrikorraldaja kohustused seoses turvalisuse tagamisega laagris, mis võimaldab olla kindel, et riigieelarvelist toetust saanud laagrites pööratakse eritähelepanu laste ja noorte turvalisusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks vajalikud riigieelarvelised vahendid ei suurene ning on kavandatud Haridus- ja Noorteameti eelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Käesolev eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Eesti Laagrikorraldajate Liidule ning Haridus- ja Noorteametile.