Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

07.11.2026 nr 1-4/26/4287

Energeetika ja keskkonnaministri määruse

„Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks energeetika ja keskkonnaministri määruse „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja.

Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo energeetika- ja keskkonnaminister

Arvamuse avaldamiseks: Konkurentsiamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse

müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1. Sisukokkuvõte

Määruse „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise

tingimused ja kord“ eesmärk on kaugkütte hinnatõusu kompenseerimine kodutarbijatele 80% ulatuses tarbitud soojuse lõpphinna selles osas, mis ületab kaugküttesoojuse referentshinda 110 €/MWh (käibemaksuta). Käesoleva määruse kompensatsioonimeede kehtestatakse

kodutarbijale neljaks kuuks - 2026. aasta detsembris ja 2027. aasta jaanuari-, veebruari- ning märtsikuus tarbitud kaugküttesoojuse eest.

Arvestades eesmärgi pakilisust ning meetme olemuse ja taotlejate ringi selgepiirilisust, on

määrus koostatud lähtudes hinnangust energiaturu olukorrale eelseisval 2026/27 talvel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht Madis Laaniste ([email protected]) ja sama osakonna nõunik Regina

Hermandi ([email protected]).

Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Rene Lauk ([email protected]).

1.3. Eelnõu õiguslik alus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1.4. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 01.10.2026 kabinetinõupidamisel vastu võetud otsusega

toetada energeetika- ja keskkonnaministri ettepanekut välja töötada meede, millega saab osaliselt leevendada kaugkütte märkimisväärse hinnatõusu mõju kaugkütte kodutarbijatele.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koostamisel on olnud eeskujuks majandus- ja taristuministri samalaadne määrus

„Majandus- ja taristuministri määruse „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ (25.02.2022 nr 17).

Kaugkütte hinnatõusu mõju leevendamiseks rakendatakse soojuse lõpphinna osalist kompenseerimist riigi poolt. Meetme kohaselt kompenseerib riik määruses piiritletud

tingimustel ja viisil 2026. aasta detsembris ja 2027. aasta jaanuaris, veebruaris ning märtsis

kodutarbijale 80% ulatuses tarbitud soojuse lõpphinna selles osas, mis ületab kaugküttesoojuse

referentshinda 110 €/MWh (käibemaksuta).

Plaanitavale toetuse rakendamise perioodile (detsember 2026 – märts 2027) langeb suur osa kaugküttesoojuse tarbimisest ning tõenäoliselt kallinev soojuse hind raskendab veelgi

kaugküttetarbijate olukorda. Detailsemalt kirjeldatakse meetme mõju seletuskirja peatükis 5.

Kuigi kaugkütte süsteemid teenindavad nii era- kui ka äritarbijaid, samuti riigi ja kohalike omavalitsuse ning nende hallatavate asutuste hooneid, on eelnõu eesmärgiks pakkuda tuge

kodutarbijale. Toetuse pakkumisel kõigile kaugküttesoojuse tarbijatele kaasneb toetuse andmisega äritarbijatele suure tõenäosusega riigiabi reeglite järgmise vajadus, mis kaugkütte äritarbijate toetamisel on suhteliselt piiravad. Kaugküttele saab üldise grupierandi määruse

alusel pakkuda toetust vaid siis, kui soojust toodetakse elektrist või gaasist, teise võimalusena saab äritarbijate toetamisel rakendada vähese tähtsusega riigiabi reegleid.

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Järgnevalt on paragrahvide lõikes eelnõu sisu täpsemalt

kirjeldatud.

Paragrahv 1 sätestab meetme rakendusüksuse. Selle järgi menetleb taotlusi, teeb meetme raames väljamakseid ja teostab meetme rakendamise üle järelevalvet Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Paragrahvis 2 on sätestatud kompensatsiooni arvestamise põhimõtted.

Lõikes 1 määratletakse kompensatsiooniga hõlmatud ajavahemik, milleks on 2026. aasta november kuni 2027. a märts (kaasa arvatud) ja kompensatsiooni maht. Planeeritav meede hõlmab kodutarbijaid. Soojuse müüja ei saa kompenseerimise meetmest täiendavat tulu,

muutub vaid arvete maksmise korraldus:

• tarbija, st kodutarbija ja teda esindava juriidilise isiku, poolt makstakse arve osa, baashinnaks on soojuse hind 2026. aasta märtsis ning kompenseerimise kalendrikuul

kehtinud müügihinna ja 2026. aasta märtsis kehtinud müügihinna vahest 20%;

• soojusettevõtja arvestab ülejäänud osalt arves, mille puhul soojuse hinnaks on müügihinna ja tarbija poolt tasutava soojuse hinna vahe, tarbijale soodustuse koos sellele lisanduva käibemaksuga;

• kõikidele tarbijatele tehtud soodustuse hüvitab soojuse müüjale rakendusüksus.

Sõltumata sellest, et riik kompenseerib tarbija kulusid, tuleb soojuse müüjal tasuda oma käibelt ka käibemaks. Antud juhul ei vähene soojuse müüja käive, osa sellest katab teine maksja –

antud juhul riik läbi rakendusüksuse.

Lõikes 2 on määratletud kodutarbija. Määruse alusel antakse toetust kõikidele kodutarbijatele, kes on soojusettevõtjaga sõlminud lepingu ise või ostavad soojust läbi juriidilise isiku, valdavalt korteri- või hooneühistu kaudu. Eluruumi mõiste on sisustatud võlaõigusseaduse § 272 lõikes

1, mille järgi eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks.

Lõige 3 selgitab kaugküttesoojuse müügihinna arvutamise põhimõtet, kui kalendrikuus kehtis mitu erinevat müügihinda.

Lõige 4 näeb ette, millistel juhtudel kompensatsiooni arvestatakse. Lõikes 1 sätestatud

kompensatsiooni arvestatakse tarbija kohta, kellega on soojuse müüjal sõlmitud leping või kellele ta soojust muul alusel vahendab.

Lõige 5 kohustab kompensatsiooni saajat vähendama arvel soojuse hinda saadud

kompensatsiooni võrra. Meetme eesmärk on kompenseerida võrguettevõtjatele ja muudele määruses nimetatud vahendajatele väiksemas mahus küsitud soojuse eest saamata jäänud tulu.

Selleks, et meedet õigesti kasutatakse, peab soojuse müüja vähendama tarbijalt küsitavat summat kokku selle sama summa võrra, mida rakendusüksus soojuse müüjale selle konkreetse tarbija puhul hüvitab.

Paragrahv 3 reguleerib kompensatsiooni taotlemist.

Lõike 1 järgi on kompensatsiooni taotlejateks § 2 lõikes 5 määratletud soojuse müüjad.

Kompensatsiooniavalduse saab esitada seega nii soojusettevõtja, kes vahetult korteriühistule vms juriidilisele isikule kodutarbija varustamiseks mõeldud soojust müüb.

Lõike 2 järgi esitab taotleja ehk soojuse müüja kompensatsiooni saamiseks KIK e-posti

aadressile [email protected] KIK veebis toodud vormi kohase avalduse. Avaldus tuleb esitata hiljemalt kompensatsioonperioodile järgneva kuu 14. kuupäevaks (näiteks veebruarikuu eest

tehtud soojuse hinna vähendamise kohta esitatakse avaldus KIK-le hiljemalt 14. märtsiks). See tagab, et kõigil soojuse müüjatel on vajalikud mõõteandmed kogutud ja tarbijatele arved korrektselt väljastatud. Avaldusele tuleb juurde lisada perioodi jooksul tarbijatelt kogumata

jäänud tulu ning makseinfo, mille järgi saab KIK kompensatsiooni soojuse müüja üle kanda. See tasu sisaldab ka seonduvat käibemaksu.

Lõike 3 kohustab taotlejat lisama avaldusele andmed kompensatsiooniperioodil tarbijale

müüdud soojuse kogus megavatt-tundides. Ühtlasi peab taotlusest selguma kompensatsiooni summa, mille KIK peab soojuse müüjale maksma. Eraldi peab olema välja toodud tasudega kaasnev käibemaks ning kodutarbija soojuse müügihind 2026. märtsis.

Lõike 4 järgi esitab soojuse müüja KIK nõudmisel täiendavaid arvestusi ja selgitusi, et tõendada

määruse § 2 nimetatud nõuetele vastavust.

Paragrahv 4 käsitleb kompensatsiooni eraldamist.

Lõike 1 ja 3 järgi kontrollib rakendusüksus taotlust ja teeb seejärel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest taotluse rahuldamise

või rahuldamata jätmise otsuse.

Lõige 2 annab KIK-le õiguse paluda soojuse müüjal kompensatsiooni avaldust või sellega koos esitatud dokumente parandada.

Lõige 4 võimaldab KIK-l jätta taotlus rahuldamata, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse

tingimustele või kui soojuse müüja ei kõrvalda KIK osutatud vigu selleks antud tähtajaks. Seejuures lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust.

Paragrahv 5 kohustab kompensatsiooni saanud soojuse müüjal näitama tarbijale esitatud arvel

müüdud soojuse eest saadava kompensatsiooni summa ning tooma arvel välja lõpliku, kompensatsiooni arvestava tarbijalt küsitava summa. Kompensatsiooni saaja kohustus on ka

säilitada toetuse saamisega seotud dokumentatsiooni, selle alused tulevad raamatupidamise

seadusest.

Paragrahvi 6 järgi on KIK-l õigus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust. Selleks võib KIK küsida sooja müüjalt vajalikke dokumente ja teavet kuni ühe aasta jooksul

sooja müüjale kompensatsiooni eraldamisest.

Paragrahv 7 sätestab alused, mille ilmnemisel võib KIK kompensatsiooni saajalt (soojuse müüjalt) kompensatsiooni tagasi nõuda. Seda võib teha siis, kui kompensatsiooni saaja on

esitanud ebaõigeid andmeid või kui kompensatsiooni saaja ei ole esitanud kompensatsiooni kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kompensatsiooni saaja võtab omale kohustuse kompensatsiooni tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud tingimuste täitmisel koos

kompensatsiooninõude esitamisega.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

5. Määruse mõjud

Määruse kohaselt kompenseeritakse kodutarbijatele 80% ulatuses tarbitud soojuse lõpphinna

selles osas, mis ületab kaugküttesoojuse hinda 2026. aasta märtsikuus.

Eelnõu mõjud võib kokku võtta alljärgnevalt:

• Sotsiaalsed mõjud (Mõju elanikkonna toimetulekule ja elukvaliteedile): kaugkütte

hinna kompenseerimine parandab otseselt leibkondade majanduslikku toimetulekut ja

suurendab kättesaadavat tulu. Kuna energiaarved moodustavad väiksema sissetulekuga

leibkondade eelarvest regressiivselt suurema osa, vähendab universaalne kaugkütte

hinna kompenseerimine haavatavate tarbijate ebakindlust ja energiaostuvõimetust.

Arvestades asjaolu, et tegemist on laiapõhjalise (mitte sihitud) toetusega, saavad sellest

võrdväärselt kasu ka kõrge sissetulekuga leibkonnad, mis ei pruugi sotsiaalse õigluse ja

ressursside jaotuse seisukohalt olla optimaalne.

• Majanduslikud mõjud (Mõju ettevõtluskeskkonnale ja turgudele): kaugkütte hinna

kompenseerimisel on kaudne positiivne mõju. Kodutarbijate kätte jääv vaba raha

suunatakse tagasi tarbimisse (jaekaubandus, teenused), mis elavdab sisenõudlust ja

toetab majandust tervikuna. Energiaturul säilitab aitab meede kaasa soojusettevõtjate

stabiilsemale ärikeskkonnale ja vähendab maksehäireid klientide seas, kuna teenuse eest

tasub osaliselt riik. Samas võib võrgutasude kompenseerimine vähendada mõningate

tarbijagruppide motivatsiooni energiasäästuks või energiatõhususe investeeringuteks

(nt kodude soojustamine, säästlikum sooja tarbevee kasutamine).

• Mõju avalikule sektorile (Eelarve ja halduskoormus): Kaugkütte hindade

kompenseerimisega kaasneb negatiivne eelarvemõju. Tegemist on suure kuluga, mis

nõuab vahendite ümbersuunamist muudest valdkondadest või riigieelarve defitsiidi

suurenemist. Toetuse administreerimise halduskoormus riigiasutustele on madal, kuna

kompenseerimine toimub otse soojusettevõtjate kaudu.

• Keskkonnamõjud: kaugkütte hinna madalal hoidmine võib kaasa tuua fossiilsete

energiaallikate suuremat kasutamist või vähemalt pidurdada nende kasutamise

kahanemist. See on vastuolus pikaajaliste sihtidega ressursside säästlikul kasutamisel.

• Mõju regionaalarengule: kaugkütte hinna kompenseerimine toetab regionaalset

tasakaalu. Ühed peamiseid võimalikud kasusaajaid kaugkütte hinna kompenseerimisel

on Narva kaugkütte tarbijad.

Narva leibkondade keskmine aastane netosissetulek on ligikaudu 31,6% madalam kui

Eestis keskmiselt. Samal ajal on keskküttele ja gaasi eest makstavate leibkondade

keskmised igakuised kulutused Narvas ligikaudu poole kõrgemad kui Eestis keskmiselt.

Keskkütte või gaasi eest maksvate leibkondade keskmiste näitajate põhjal moodustavad

nimetatud kulutused Narvas ligikaudu 1/10 leibkonna netosissetulekust, samas kui Eesti

keskmine näitaja on alla 5%.

Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu 2025. a andmetel ületavad 64,59% keskkütte või

gaasi eest maksvatest Narva leibkondadest uuringus arvestatud energiakulud 10% nende

kogusissetulekust. Samast leibkondade rühmast kuulub 43% kahte madalaimase

sissetulekudetsiilidesse ja kulutab energiale üle 15% oma sissetulekust. Ühtlasi kuulub

16% sellest rühmast riikliku sissetulekujaotuse madalaimasse detsiili ning nende

energiakulud ületavad 20% sissetulekust.

Ka teistes võimalikes toetus saavates piirkondades on majad vähem soojustatud ja

sealsete elanike keskmine sissetulek keskmisest madalam. Võrgutasude

kompenseerimine leevendab regionaalset ebavõrdsust.

• Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

Mõjud kaugküttemajanduses

Esialgsel hinnangul võib kavandatav kaugkütte hindade kompenseerimine puudutada ligikaudu

neljakümmet kaugkütte võrgupiirkonda, mida teenindab kokku 15…20 soojusettevõtet. Nendest neljakümnest võrgupiirkonnast asuvad umbes pooled maakondades, kus keskmine

brutokuupalk on alla 75% Harjumaa keskmisest brutokuupalgast.

Ettevõtetele kaasneb määruse rakendamisega täiendav halduskoormus. Selle halduskoormuse katmiseks määrus eraldi toetust ette ei näe.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamise kulu on 6,5 miljonit eurot eeldusel, et kaalutud keskmine hind Eesti kaugkütte võrgupiirkondades, kus piirhind ületas septembris 100 €/MWh, tõuseb detsembris 2026 10% võrreldes septembris 2026 kehtinud hinnaga. Väga oluliselt mõjutab meetme

rakendamisega seotud kulusid Balti Elektrijaama 11. ploki tööaeg tuleval talvel. Eelnõu

rakendamise kulu on arvestatud konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt maksimaalsent – st

olukorras, kus Balti 11. plokk turule ei pääse. Juhul, kui Balti 11. plokk pääseb turule suuremal osal ajast perioodil detsember…märts, siis võivad meetme kulud langeda 1 mln €-ni. Meetme

haldamiseks rakendusasutuse poolt kulub esialgsel hinnangul 20 tuhat eurot. Selleks vajalikud vahendid kavandatakse küsida Vabariigi Valitsuse reservist Kliimaministeeriumi eelarvesse.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks turuosalistele ja

Rahandusministeeriumile.

EELNÕU

Energeetika- ja keskkonnaministri määrus „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse

müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Rakendusüksus

Kaugkütte lõpphinna osalise kompenseerimise avaldusi menetleb, väljamakseid teeb ja

järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 2. Kompensatsiooni arvestamine

(1) Käesoleva määruse alusel kompenseeritakse kodutarbijale täies ulatuses 2026. aasta detsembris ja 2027. aasta jaanuari-, veebruari- ning märtsikuus müüdud soojuse müügihinna

ja referentshinna 110 €/MWh (käibemaksuta) vahe 80% ulatuses.

(2) Kodutarbija on tarbija kaugkütteseaduse tähenduses, kes kasutab soojust eluruumis.

(3) Kui soojuse müüja müüs ühes kalendrikuus soojust kodutarbijale mitme müügihinnaga, on vastava kalendrikuu müügihinnaks käesoleva määruse tähenduses soojuse müüja kalendrikuul

müüdud soojuse kogusega kaalutud keskmine müügihind.

(4) Kompensatsiooni saajaks võib olla isik, kes arvestab kompensatsiooni:

1) kodutarbija kohta, kellega on võrguettevõtjal kaugkütteseaduse § 2 punkti 10 tähenduses sõlmitud leping;

2) kodutarbija kohta, kellele vahendab soojust punktis 1 nimetatud võrguettevõtjaga lepingut

omav juriidiline isik.

(5) Kompensatsiooni saamisel vähendab lõike 4 punktis 1 nimetatud võrguettevõtja ja punktis 2 nimetatud juriidiline isik (edaspidi soojuse müüja) kodutarbijale esitatavat vastava kalendrikuu soojuse müügihinna arvet kompensatsiooni võrra.

§ 3. Kompensatsiooni taotlemine

(1) Kompensatsiooni saamiseks võib taotluse esitada soojuse müüja.

(2) Soojuse müüja esitab rakendusüksusele hiljemalt soojuse müügi kuule järgneva kuu 14. kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis taotluse, mis hõlmab soojuse müüja poolt tarbijatele avalduse esitamisele eelnenud

kalendrikuul arvestatud § 2 lõikes 1 nimetatud summasid. Põhjendatud juhul võib rakendusasutus võimaldada avalduse esitamist ka pärast 14. kuupäeva.

(3) Avaldusest peab selguma:

1) kodutarbijale müüdud soojuse kogus megavatt-tundides;

2) kodutarbijale müüdud soojuse hind soojuse müügi kuul, mille eest kompensatsiooni taotletakse;

3) küsitava kompensatsiooni summa;

4) kompensatsiooni summale lisanduv käibemaks.

(4) Rakendusüksuse nõudmisel esitab avalduse esitaja täiendavad arvestused ja selgitused, mis

on vajalikud avalduse §-s 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks.

§ 4. Kompensatsiooni eraldamine

(1) Rakendusüksus kontrollib avalduse vastavust määrusele ja rahuldab nõuetele vastava avalduse.

(2) Kui rakendusüksus avastab avalduses puudusi, teatab rakendusüksus sellest avalduse

esitajat ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

(3) Nõuetelele vastava avalduse kohta teeb rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest või lõike 2 kohaselt puuduste kõrvaldamisest arvates otsuse, milles märgib kompensatsiooni saava soojuse müüja ja kompensatsiooni summa koos kalendrikuuga, mille

eest kompensatsiooni makstakse.

(4) Avalduse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse tingimustele ning avaldaja ei kõrvalda lõike 2 kohaselt antud tähtajaks puudusi.

§ 5. Kompensatsiooni saaja kohustused

Kompensatsiooni saanud soojuse müüja selgitab tarbijale esitataval arvel kompensatsiooni

saamist ning võimalusel näitab tarbijale müüdud soojuse eest saadud kompensatsiooni summa ning toob arvel välja tarbija tasutava § 2 lõike 5 kohast kohustust arvesse võtva summa.

§ 6. Kompensatsiooni kasutamise järelevalve

Rakendusüksus kontrollib kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust ning tal on õigus nõuda

selleks soojuse müüjalt asjakohaseid dokumente ja teavet ühe aasta jooksul alates viimase kompensatsiooni maksmisest soojuse müüjale.

§ 7. Kompensatsiooni tagasinõudmine

Rakendusüksus nõuab kompensatsiooni saajalt kompensatsiooni või osa sellest tagasi, kui:

1) soojuse müüja rikub määruse nõudeid, on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või

ebaõige arvestuse, mistõttu eraldatud kompensatsiooni summa ei ole korrektne;

2) soojuse müüja ei ole esitanud §-s 6 nimetatud dokumente ja teavet rakendusüksuse määratud

tähtpäevaks.

Erkki Keldo

energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk kantsler