Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Jürgen Ligi Rahandusministeerium

07.11.2026 nr 1-4/26/4286

Majandus- ja taristuministri 05.11.2021 määruse nr

62 „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister Ligi

Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määruse nr 62 „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu ja

seletuskirja. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo energeetika- ja keskkonnaminister

Madis Laaniste, 5057314 [email protected]

Regina Hermandi, 625 6479 [email protected]

1

EELNÕU

27.10.2026

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTRI

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määruse nr 62 „Elektri ja gaasi

lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määruses nr 62 „Elektri ja gaasi lõpphinna

osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) 50 protsenti perioodil 2026. aasta 1. detsembrist kuni 2027. aasta 31. märtsini kodutarbijale

elektrituruseaduse § 12 tähenduses osutatud võrguteenuse eest võetavast võrgutasust,

sealhulgas energia edastamise, võrguühenduse kasutamise, võrgu läbilaskevõime või võimsuse

ning püsitasu komponendist, ja sellelt tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kompensatsiooni

arvestatakse iga kodutarbijast füüsilise isiku kohta kuni 1000 kWh suuruse elektrienergia

tarbimismahu ulatuses ühe kalendrikuu kohta;“;

2) paragrahvi 2 lõige 1¹ sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Maagaasiseaduses nimetatud võrguettevõtjale (edaspidi gaasi võrguettevõtja)

kompenseeritakse 100 protsenti perioodil 2026. aasta 1. detsembrist kuni 2027. aasta 31.

märtsini kodutarbijale maagaasiseaduse tähenduses osutatud võrguteenuse eest võetavast tasust

ja sellelt tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kompensatsiooni arvestatakse iga kodutarbijast

füüsilise isiku kohta kuni 2500 kWh suuruse gaasi tarbimismahu ulatuses ühe kalendrikuu

kohta.“;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

„(1²) Lõike 1 punktis 1 ja lõikes 1¹ nimetatud kodutarbijaks loetakse füüsilised isikud,

korteriühistud, hooneühistud ja aiandusühistud. Aiandusühistu on aianduse eesmärgiks

kasutatavate kinnisasjade füüsilisest isikust omanike kaasomandis oleva kinnisasjade mõttelise

osa kasutamiseks moodustatud ja registreeritud mittetulundusühing.“;

4) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lõigetes 1 ja 1¹ sätestatud kompensatsiooni ning lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud korrigeerimise

korral vähendab või parandab elektri võrguettevõtja või gaasi võrguettevõtja kodutarbijale

esitatavat vastava kalendrikuu võrguteenuse arvet kompensatsiooni või tagasiarvestuse võrra.“;

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Lõike 1 punktis 1 ja lõikes 1¹ sätestatud kompensatsiooni ning tarbimismahu ülempiiri

arvestatakse iga kodutarbija kohta, kellele elektri võrguettevõtja või gaasi võrguettevõtja osutab

2

võrguteenust vahetult. Sama kodutarbija kõigi tarbimiskohtade tarbimismahud liidetakse elektri

ja gaasi puhul eraldi.

(6) Kui kodutarbija kalendrikuus tarbitud elektrienergia või gaasi kogus ületab vastavalt lõike

1 punktis 1 või lõikes 1¹ sätestatud tarbimismahu ülempiiri, korrutatakse tarbimismahust

sõltumatute võrgutasu komponentide kompenseerimisel aluseks võetav summa vastava

tarbimismahu ülempiiri ja sama kalendrikuu tegeliku tarbimismahu suhtega.“.

Erkki Keldo

energeetika- ja keskkonnaminister

Marten Kokk

kantsler

27.10.2026

Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise

kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu

Seletuskiri

1. Sissejuhatus

1. Sisukokkuvõte

Määruse „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmise eesmärk on leevendada 2026. a detsembrist kuni 2027. 31. märtsini elektri- ja gaasitarbija

hüppelist hinnatõusu. Sarnast leevendusmeedet rakendati ka Vabariigi Valitsuse otsusel 2022 - 2023. aastal.

Maagaasi ja elektri hinnatõusu leevendamine toimub läbi elektri- ning gaasitarbijate poolt tasutava võrgutasu vähendamisega kodutarbijatele seotud kulude kompenseerimise võrguettevõtjale perioodil detsember 2026 kuni märts 2027 tarbitud elektri ja gaasi

võrguteenuse eest.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht Madis Laaniste ([email protected]), sama osakonna nõunik Regina Hermandi ([email protected]) ja SA Keskkonnainvesteeringute jurist

Kaido Floren (tel 627 4176, [email protected]).

Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Rene Lauk ([email protected]).

1.3. Eelnõu õiguslik alus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1.4. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 01.12.2026 kabinetinõupidamisel vastu võetud otsusega

ette valmistada meedet, millega saab osaliselt leevendada elektri ja gaasi hinnatõusu mõju kõikidele elektri ja gaasi kodutarbijatele. Elektri hinnatõusu leevendamiseks hüvitatakse kõikidele kodutarbijatele võrgutasusid 50% lõpparvel esitatud kogu võrguteenuse tasust, sh

selle püsi- ja võimsuskomponendid. Gaasihinna leevendamiseks hüvitatakse kõikidele kodutarbijatele 100% lõpparvel esitatud kogu võrguteenuse tasust, sh selle püsi- ja

võimsuskomponendid. Muudatusega kasutusele võetav meede vähendab elektri ja gaasi lõpphinda võrreldes meetmeta hinnaga ca 5 kuni 15%.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.

Võrgutasude kompenseerimise meetme rakendajaks on olnud varasemalt ja jääb ka selle

meetme puhul SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lg 1 p 1 sõnastust ja see sisaldab

kodutarbijatele elektri võrgutasude hinna kompenseerimise perioodi. Kehtiva määruse kohaselt

toimus võrgutasude kompenseerimine 2022 ja 2023. aastal. Uue meetme puhul rakendatakse

kompensatsioonimeedet alates 01.12.2026 ja see kestab kuni 31.03.2027. Kodutarbijatele

kompenseeritakse 50 protsenti elektrituruseaduse § 12 tähenduses osutatud võrguteenuse eest

võetavast võrgutasust, sealhulgas energia edastamise, võrguühenduse kasutamise, võrgu

läbilaskevõime või võimsuse ning püsitasu komponendist, ja sellelt tasumisele kuuluvast

käibemaksust, kusjuures kompensatsiooni arvestatakse iga füüsilisest isikust kodutarbija kohta

kuni 1000 kWh suuruse elektrienergia tarbimismahu ulatuses ühe kalendrikuu kohta. Sarnane

piirang ei ole kohane korteriühistute, hooneühistute ja aiandusühistute puhul. Ühise

elektriarvestiga kortermajas on summaarne kuine elektritarbimine sageli üle 1000 kWh kuus

ning võimalik võrguettevõtja poolne majasisese tarbimise väljaselgitamine ühe hoone osa kohta

ebaproportsionaalselt koormav.

Punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lg 11 sõnastust ja on samuti seoses kodutarbijatele

maagaasi võrguteenuse kompenseerimise tähtaegadega seotud. Sarnaselt elektri võrgutasude

hinna kompenseerimisele kompenseeritaks maagaasi kodutarbijatele võrguteenuse eest võetav

tasu alates 01.12.2026 kuni 31.03.2027. Erinevus kahe võrgutasu kompenseerimisel on see, et

kui elektri võrgutasust kompenseeritakse kodutarbijatele 50% võrgutasust, siis maagaasi

kodutarbijatele kompenseeritakse võrgutasu 100% ulatuses. Gaasi võrguettevõtjale

kompenseeritakse 100 protsenti kodutarbijale maagaasiseaduse tähenduses osutatud

võrguteenuse eest võetavast tasust ja sellelt tasumisele kuuluvast käibemaksust.

Kompensatsiooni arvestatakse iga füüsilisest isikust kodutarbija kohta kuni 2500 kWh suuruse

gaasi tarbimismahu ulatuses ühe kalendrikuu kohta. Nagu ka elektri puhul, ei rakendata

tarbimise ülempiiri korteriühistute, hooneühistute ja aiandusühistute puhul.

Punktiga 3 täiendatakse määrust uue lõikega 12, et tagada selgus selles, kes on need elektri ja

maagaasi kodutarbijad, kellele võrgutasusid kompenseeritakse. Koostöös turuosalistega on

leitud, et näiteks gaasi kodutarbijate puhul tuleb lähtuda maagaasiseaduse § 61 lg 1 punktist 1

ja gaasituru toimise võrgueeskirja § 221 lõikest 1 ja selle kohaselt loetakse kodutarbijateks

füüsilised isikud, korteriühistud ja aiandusühistud. Sarnaselt tuleb toimida ka elektritarbijatega.

Näiteks OÜ-dega sõlmitud lepinguid ei arvestata kodutarbijate hulka üksnes põhjusel, et neile

kuuluvates korterites ka elatakse.

Punktiga 4 muudetakseparagrahvi 2 lõike 4 sõnastatakse, sest antud kompensatsiooni meede

hõlmab ainult võrgutasude kompenseerimist. Seega on vajalik lõikes 4 muuta viiteid selliselt,

et ainult võrgutasude kompensatsiooni saamisel vähendab elektri ja gaasi võrguettevõtja

tarbijale esitatavat vastava kalendrikuu võrguteenuse arvet ulatuses, milles ta sai vastava tarbija

eest kompensatsiooni.

Punktiga 5 täiendatakse määruse § 2 uute lõigetega 5 ja 6.

Lõike 5 kohaselt arvestatakse elektri- ja gaasi võrgutasude kompensatsiooni kodutarbija kohta,

kellele elektri võrguettevõtja või gaasi võrguettevõtja osutab võrguteenust vahetult.

Lõige 6 kirjeldab, kuidas vähendatakse tarbimisest sõltumatute võrgutasude kompensatsiooni

juhul, kui tarbija kuutarbimine ületab kompenseeritava tarbimismahu piiri.

Sisuliselt tähendab see järgmist:

• elektri puhul on kompenseeritava tarbimise ülempiir 1000 kWh kuus;

• gaasi puhul on ülempiir 2500 kWh kuus;

• tarbimisest sõltuvaid võrgutasusid kompenseeritakse ainult kuni selle piirini;

• ka püsitasu, võimsustasu või muu tarbimismahust sõltumatu võrgutasu komponent ei

kuulu ülempiiri ületamisel enam täielikult kompenseerimisele, vaid seda vähendatakse

proportsionaalselt.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse elektrituruseaduses ja maagaasiseaduses sätestatud termineid. Eelnõus

kasutatud kodutarbija mõiste erineb varasemalt nendes seadustes sõnastatud mõistest.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

5. Määruse mõjud

Määruse kohaselt kompenseeritakse riigi poolt tegevusloaga gaasi ja elektri võrguettevõtjatele

vastavalt siis gaasi osas 100% ja elektri võrgutasude osas 50% kodutarbijate võrguteenuse

kulust. Kodutarbijatelt saamata jäänud tasu võrguteenuse eest kompenseeritakse gaasi ja elektri

võrguettevõtjale SA KIK poolt. Meedet rakendatakse perioodil detsember 2026 – märts 2027

toimunud gaasi ja elektri tarbimise eest esitatud võrguteenuse kulude osas. Gaasi- ja elektri

võrguettevõtjad esitavad perioodil detsember 2026 – märts 2027 kodutarbijatele osutatud

võrguteenuste eest kogu arve summeerituna KIK-le. Kuivõrd arveid esitatakse kord kuus (kuu

alguses) eelmise kuu tarbimise põhjal, esitatakse viimased toetuse avaldused KIK-le 2027. a

aprillis.

Eelnõu mõjud võib kokku võtta alljärgnevalt:

• Sotsiaalsed mõjud (Mõju elanikkonna toimetulekule ja elukvaliteedile): võrgutasude

kompenseerimine parandab otseselt leibkondade majanduslikku toimetulekut ja

suurendab kättesaadavat tulu. Kuna energiaarved moodustavad väiksema sissetulekuga

leibkondade eelarvest regressiivselt suurema osa, vähendab universaalne võrgutasude

kompenseerimine haavatavate tarbijate ebakindlust ja energiaostuvõimetust. Arvestades

asjaolu, et tegemist on laiapõhjalise (mitte sihitud) toetusega, saavad sellest võrdväärselt

kasu ka kõrge sissetulekuga leibkonnad, mis ei pruugi sotsiaalse õigluse ja ressursside

jaotuse seisukohalt olla optimaalne.

• Majanduslikud mõjud (Mõju ettevõtluskeskkonnale ja turgudele): võrgutasude

kompenseerimisel on kaudne positiivne mõju. Kodutarbijate kätte jääv vaba raha

suunatakse tagasi tarbimisse (jaekaubandus, teenused), mis elavdab sisenõudlust ja

toetab majandust tervikuna. Energiaturul säilitab aitab meede kaasa võrguettevõtjate

stabiilsemale ärikeskkonnale ja vähendab maksehäireid klientide seas, kuna teenuse eest

tasub osaliselt riik. Samas võib võrgutasude kompenseerimine vähendada mõningate

tarbijagruppide motivatsiooni energiasäästuks või energiatõhususe investeeringuteks

(nt kodude soojustamine, säästlikumad seadmed).

• Mõju avalikule sektorile (Eelarve ja halduskoormus): Võrgutasude kompenseerimisega

kaasneb märkimisväärne negatiivne eelarvemõju. Tegemist on suuremahulise kuluga,

mis nõuab vahendite ümbersuunamist muudest valdkondadest või riigieelarve defitsiidi

suurenemist. Toetuse administreerimise halduskoormus riigiasutustele on madal, kuna

kompenseerimine toimub otse võrguettevõtjate kaudu.

• Keskkonnamõjud: energia hinna madalal hoidmine (sh võrgutasude kaotamise kaudu)

võib kaasa tuua fossiilsete energiaallikate suuremat kasutamist või vähemalt pidurdada

nende kasutamise kahanemist. See on vastuolus pikaajaliste sihtidega ressursside

säästlikul kasutamisel.

• Mõju regionaalarengule: võrgutasude kompenseerimine toetab regionaalset tasakaalu.

Maapiirkondades on elektri kasutamine kütmisel ja sooja tarbevee varustuses enam

levinud. Maapiirkondades on majad vähem soojustatud ja sealsete elanike keskmine

sissetulek keskmisest madalam. Võrgutasude kompenseerimine leevendab regionaalset

ebavõrdsust.

• Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

Mõjud energiamajanduses

Elektri võrguteenust osutab jaotusvõrgus majandustegevuse registri andmetel 34 ettevõtet, kuid

mõnedel nendest puuduvad kodutarbijatest kliendid (AS Tallinna Lennujaam, AS Eesti Talleks, Elme AS, VKG OIL AS, EPT Energia OÜ).

Võrgutasude osalisel kompenseerimisel saaks väike, elektrit kütteks mittekasutav leibkond 100

kWh kuutarbimise juures toetust umbes 5 eurot kuus ehk 15% elektriarvest. Osaliselt elektrikütet kasutav suurem pere korteris saaks 250 kWh kuutarbimise korral toetust 10 eurot kuus ehk 12% arvest. Peamiselt elektrit kütmisel kasutavas eramajas elav pere saaks 1500 kWh

kuutarbimise juures toetust 30 eurot kuus ehk 7% arvest. Seega oleks suurema tarbimisega perede rahaline toetus absoluutväärtuses suurem, kuid see kataks nende elektriarvest väiksema

osa.

Gaasi võrguteenust (gaasi jaotamise teenust) osutab majandustegevuse registri andmetel 26 ettevõtet, nendest pea kõikides on kodutarbijatest kliente. Ühe gaasi jaotusvõrgu puhul on käimas jaotusvõrgu teenuse üleandmine teisele ettevõtjale - Enveko OÜ on oma võrke üle

andmas Jõgeva Veevärk OÜ’le.

Gaasitarbijad liigituvad tarbijad üldistatult kolme gruppi: gaasipliitide ja -ahjude kasutajad, gaasiveesoojendite kasutajad ning gaasil põhineva kütteliigi kasutajad. Kõige suuremas gaasi

jaotusvõrgus (AS Gaasivõrk) kasutatakse kodutarbijate puhul püsitasust ja tarbimisest sõltuvat hinda. Püsitasu on seotud tarbija poolt kasutatavate mõõtepunktide arvuga, enamasti kasutab ühte ja sama mõõtepunkti mitu tarbijat ning püsitasu kujuneb tarbija jaoks suhteliselt

tagasihoidlikuks. Näiteks jagatud gaasiarvestiga leibkonna, kus gaasi tarbitakse toidu

valmistamisel, oleks kuine toetus 0,65 eurot, gaasipliidi ja gaasiveesoojendiga leibkonnal oleks

toetus umbes 1,70 eurot ning gaasiga köetava eramaja puhul 30 eurot. Meede puudutaks vastavalt ligikaudu 80 000, 20 000 ja 20 000 leibkonda. Suurima rahalise leevenduse

absoluutväärtuses saaksid gaasiga kodu kütvad tarbijad.

Ettevõtetele kaasneb määruse rakendamisega täiendav halduskoormus. Selle halduskoormuse katmiseks määrus eraldi toetust ette ei näe.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamise kulu on hinnanguliselt gaasivõrgu kompenseerimisel 3 miljonit eurot

sellele lisanduva käibemaksuta. Elektrivõrgu kulud kodutarbijatele võrgutasude 50% ulatuses

kompenseerimisel on hinnanguliselt 27 miljonit eurot sellele lisanduva käibemaksuta. Nendele

kuludele lisandub KIK halduskulu hinnanguliselt summas 80 000 eurot.

Määruse rakendamiseks vajalikud vahendid taotleb Kliimaministeeriumi Vabariigi Valitsuse

reservist.

7. Määruse jõustumine

Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Võimalikult kiire määruse jõustumise tähtaeg

tagab, et gaasi ja elektri võrguettevõtjatel on võimalus väljastada tarbijatele jaanuarikuu arved

detsembrikuus kasutatud võrguteenuse eest selliselt, et neil on juriidiline kindlus küsida SA

KIK-lt tarbijalt saamata jäänud tulu täies ulatuses tagasi.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile ja ettepanekute esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus

ning elektri ja gaasi võrguettevõtjatele.