Tervisekassa
Lp Maris Veermäe

Cc: sotsiaalministeerium

07.11.2026

Eesti Patsientide Liidu ettepanekud ravimiskeemi kasutuselevõtuks

Lugupeetud Maris Veermäe

Suur aitäh, et kaasasite Eesti Patsientide Liidu ravimiskeemi kasutuselevõtu arutelusse. Eesmärk anda patsiendile ja tema raviga seotud spetsialistidele selge ning ajakohane ülevaade tema kasutatavatest ravimitest, on väga hea. Seejuures on tähtis meeles pidada, et selle eesmärgi saavutamise käigus oleksid üheselt määratud nii andmete ajakohasuse eest vastutajad kui ka tagatud patsiendi õigus oma andmetega tutvuda ja nende kasutamist kontrollida. 

Toome siinkohal välja mõned tekkinud küsimused ja ettepanekud. 

1. Patsiendi eest varjatud kommentaariväli

Ravimiskeemi koostajatele on nende moodulis ette nähtud patsiendi eest varjatud väli: „Kommentaar ravimiskeemi kohta“. See väli võimaldab projekti läbiviijate sõnul tervishoiutöötajatel inimese selja taga fikseerida patsienti puudutavat infot: näiteks allergia mõne ravimi suhtes või uue ravimi proovimine raviskeemis, ent ka näiteks lisada üldisi kommentaare, nagu näiteks „halb ravisoostumus“ – st patsient ei võta arsti või õe hinnangul ravimeid nagu nende arvates peab. Taolised hinnangud võivad patsienti tarbetult stigmatiseerida. Teiseks, nimetatud välja peitmine õõnestab usaldust ravija ja ravitava vahel.
 
Liidu kindel soov on muuta see väli ka patsiendi moodulis inimesele nähtavaks – kuivõrd seal olev info puudutab otseselt patsienti ja aitab kaasa inimese teadlikkuse kasvule, et oma ravi juhtida. Lisaks distsiplineerib nn „salavälja“ kaotamine sissekannete tegijaid kasutama välja vaid objektiivsete ja muutumatute faktide kirja panekuks, mitte emotsioonide väljendamiseks, nagu täna digiloos juhtub. Sissekanded peavad olema asjakohased, põhjendatud ja lugupidavad ning eristama kontrollitavaid asjaolusid spetsialisti hinnangust. Kui mõne konkreetse sissekande nähtavust piiratakse, peab selleks olema põhjendatud õiguslik alus, mis tuleneb GDPR-st ja Eesti seadustest.

2. Ravimiskeemi muutja ja tervikliku hindamise eristamine

Liidu teada on kavas näidata viimati ravimiskeemi muutnud arsti või õde „ravimiskeemi kinnitajana“. Selline nimetus võib jätta patsiendile eksliku mulje, et viimane muutja on hinnanud kogu ravimiskeemi sobivust ja võtnud vastutuse kõigi selles sisalduvate raviotsuste eest.

Teeme ettepaneku kasutada nimetust „ravimiskeemi muutja“ ning näidata iga muudatuse juures selle tegija nime, kuupäeva ja muudatuse sisu. Iga ravimi juures peab olema tuvastatav ka selle väljakirjutaja. 

Soovime, et vähemalt patsiendi vaates oleks üheselt selge, milliseid ravimeid järjekorras viimane ravimiskeemi muutja lisas või muutis. Skeemist kustutatud ravimeid on võimalik siis leida viimast ja eelviimast ravimiskeemi omavahel võrreldes.


3. Vastutus ravimiskeemi vigade ja patsiendile tekkinud kahju korral

Palume selgitada vastutuse jaotust olukorras, kus ravimiskeemis on ekslikud või aegunud andmed, dubleerivad ravimid või eri arstide määratud omavahel sobimatud ravimid ning patsiendile tekib seetõttu tervisekahju.

Kes ja millises ulatuses peab uue ravimi määramisel kontrollima olemasolevat ravimiskeemi? Kes korraldab vastuolude lahendamise ja millal tuleb teha skeemi terviklik hindamine? Kuidas eristatakse ravimi väljakirjutaja, ravimiskeemi hilisema muutja, tervishoiuteenuse osutaja ja infosüsteemi toimimise eest vastutaja kohustusi?
Varem ravimi määranud arst ei saa ette teada hilisemaid raviotsuseid. Samuti ei tohiks viimane üksikut muudatust tegev spetsialist muutuda üksnes süsteemis kasutatud nimetuse tõttu kogu varasema ravi eest vastutajaks. Patsiendile peab olema selge, kelle poole vea parandamiseks pöörduda ning kuidas toimub võimaliku kahju käsitlemine.

4. Ravimiskeemile juurdepääsu alused ja ulatus

Palume esitada täpne ülevaade sellest, millistel isikutel ja asutustel on ravimiskeemile vaikimisi juurdepääs, milliseid andmeid nad näevad ning milliseid toiminguid nad teha saavad. Eraldi palume selgitada hooldajate, füsioterapeutide ja teiste patsiendi abistamisel osalevate isikute juurdepääsu aluseid.

Liidu hinnangul ei saa ametinimetus, asutuses töötamine ega tehniline ligipääs olla iseenesest piisav põhjus patsiendi ravimiskeemile juurdepääsuks. Juurdepääs peab olema seotud konkreetse ülesandega ja piirduma selle täitmiseks vajalike andmetega. 

Palume eristada seadusest tulenevat juurdepääsu ning patsiendi antud volitusel või nõusolekul põhinevat juurdepääsu. Viimasel juhul peab inimene saama aru, kellele, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui kauaks ta ligipääsu annab ning kuidas seda lõpetada.

5. Patsiendi võimalus ligipääsu piirata

Palume kirjeldada, milliseid võimalusi pakub ravimiskeem patsiendile oma andmetele juurdepääsu lubamiseks ja piiramiseks. Kas ligipääsu saab korraldada konkreetse spetsialisti, asutuse või kasutajarühma kaupa või saab patsient valida üksnes kõigile avamise ja kõigile sulgemise vahel?

Ligipääsude teema vajab üksikasjalikku lahtiseletamist kasutajaliikide ja iga kasutaja puhul ka kasutusrolli ja andmeulatuse lõikes.

Näiteks võib patsient soovida võimaldada ravimiskeemi vaatamist arstile (või ka ainult oma raviarstile) ning apteekrile kui ravimi väljastajale, kuid piirata ligipääsu teistele - meditsiiniõele, füsioterapeudile ja teistele spetsialistidele. Palume selgitada, milliseid valikuid olemasolev õiguslik ja tehniline lahendus võimaldab.

6. Andmete väljastamine kolmandatele isikutele ja selle kontroll

Palume täpselt selgitada, kuidas on patsiendi ravimiskeemi andmed kaitstud kolmandate isikute eest, kes avaldavad arstile, tervishoiuteenuste osutajale, hooldekodule või TEHIKU-le soovi inimese delikaatseid andmeid saada. Kuidas tagatakse, et andmeid väljastatakse vaid minimaalses mahus ja kuidas veendutakse, et küsijal üldse on luba neid andmeid saada? Kuidas tagatakse inimese teavitamine, kellele, millal ja millised andmed väljastati?

Kõik andmete vaatamised ja väljastamised peavad olema jälgitavad ning nende õiguspärasus kontrollitav. Patsient peab saama teada, kellele, millal, milliseid andmeid ja mis alusel väljastati. Kui teavitamist seadusest tulenevalt piiratakse või edasi lükatakse, peab ka selle alus ja kestus olema dokumenteeritud. Palume kirjeldada nii patsiendi teavitamist kui ka järelevalve korraldust.

7. Ülemineku korraldus ja süsteemi kasutusvalmidus

Palume kavandada üleminek ravimiskeemi kaudu retseptide väljakirjutamisele kõigi tervishoiuteenuse osutajate ja apteekide jaoks võimalikult samaaegselt. 
Omal ajal käivitati sel moel digiretseptikeskus ja paberretseptide hulk vähenes väga kiiresti miinimumini, sest segadusi põhjustav ajaaken oli lühike.
 
Pikaajaline üleminek ühelt süsteemilt teisele, nagu praegu on planeeritud, ei ole mõistlik, koormab kõiki osapooli ning tekitab suurt segadust patsientide hulgas (näiteks kui inimesel on raviarsti määratud ravimiskeem ja hiljem mõnes teises raviasutuses käies tal seda enam ei ole, sest see asutus ei ole selleks ajaks veel ravimiskeemiga liitunud). 

Patsiendi ravimiskeemi terviklikkus ei tohi sõltuda sellest, millise raviasutuse poole ta parasjagu pöördub ning millist infosüsteemi asutus kasutab. Üleminekuajal peab olema tagatud andmete kooskõla ning patsiendile üks arusaadav ja ajakohane vaade.

Peame põhjendatuks võtta eesmärgiks viia osapooled uuele töökorraldusele võimalikult lühikese üleminekuajaga. Mõistagi eeldab see enne lõplikku üleminekut osapoolte tehnilist valmisolekut, uuenduse katsetamist, koolitusi, piisavat kasutajatuge ning valmisoleku kontrolli.

Ühtlasi toetame riigikontrolör Janar Holmi rõhutatud vajadust seada suuremad tervishoiureformid teostatavasse järjekorda, arvestades töötajate, raha ja IT-võimekusega. Ka ravimiskeemi ning meditsiiniseadmete ja abivahendite reformi ajakavad tuleb omavahel läbi kaaluda, et kattuvad muudatused ei ületaks samade osapoolte suutlikkust neid rakendada.

Süsteemi ei saa pidada sisuliselt rakendunuks üksnes tehnilise lahenduse valmimise põhjal. Selleks peavad kõik asjaosalised olema teinud vajalikud investeeringud, töötajad välja õpetanud ja lahenduse oma igapäevatöös kasutusele võtnud. Enne senise töökorralduse lõpetamist peavad patsiendiohutust ja ravi järjepidevust mõjutavad vead olema kõigi kasutajate juures kõrvaldatud ning vähemoluliste puuduste lahendamiseks määratud vastutajad ja tähtajad.

Palume esitatud küsimustele kirjalikke vastuseid ning ülevaadet sellest, milliste ettepanekutega arvestatakse, kes vastutab vajalike muudatuste eest ja millal need ellu viiakse.


Lugupidamisega

Annika Oja Kadri Tammepuu
tegevjuht juhatuse liige
Eesti Patsientide Liit Eesti Patsientide Liit
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tervisekassa
Lp Maris Veermäe

Cc: sotsiaalministeerium

07.11.2026

Eesti Patsientide Liidu ettepanekud ravimiskeemi kasutuselevõtuks

Lugupeetud Maris Veermäe

Suur aitäh, et kaasasite Eesti Patsientide Liidu ravimiskeemi kasutuselevõtu arutelusse. Eesmärk anda patsiendile ja tema raviga seotud spetsialistidele selge ning ajakohane ülevaade tema kasutatavatest ravimitest, on väga hea. Seejuures on tähtis meeles pidada, et selle eesmärgi saavutamise käigus oleksid üheselt määratud nii andmete ajakohasuse eest vastutajad kui ka tagatud patsiendi õigus oma andmetega tutvuda ja nende kasutamist kontrollida. 

Toome siinkohal välja mõned tekkinud küsimused ja ettepanekud. 

1. Patsiendi eest varjatud kommentaariväli

Ravimiskeemi koostajatele on nende moodulis ette nähtud patsiendi eest varjatud väli: „Kommentaar ravimiskeemi kohta“. See väli võimaldab projekti läbiviijate sõnul tervishoiutöötajatel inimese selja taga fikseerida patsienti puudutavat infot: näiteks allergia mõne ravimi suhtes või uue ravimi proovimine raviskeemis, ent ka näiteks lisada üldisi kommentaare, nagu näiteks „halb ravisoostumus“ – st patsient ei võta arsti või õe hinnangul ravimeid nagu nende arvates peab. Taolised hinnangud võivad patsienti tarbetult stigmatiseerida. Teiseks, nimetatud välja peitmine õõnestab usaldust ravija ja ravitava vahel.
 
Liidu kindel soov on muuta see väli ka patsiendi moodulis inimesele nähtavaks – kuivõrd seal olev info puudutab otseselt patsienti ja aitab kaasa inimese teadlikkuse kasvule, et oma ravi juhtida. Lisaks distsiplineerib nn „salavälja“ kaotamine sissekannete tegijaid kasutama välja vaid objektiivsete ja muutumatute faktide kirja panekuks, mitte emotsioonide väljendamiseks, nagu täna digiloos juhtub. Sissekanded peavad olema asjakohased, põhjendatud ja lugupidavad ning eristama kontrollitavaid asjaolusid spetsialisti hinnangust. Kui mõne konkreetse sissekande nähtavust piiratakse, peab selleks olema põhjendatud õiguslik alus, mis tuleneb GDPR-st ja Eesti seadustest.

2. Ravimiskeemi muutja ja tervikliku hindamise eristamine

Liidu teada on kavas näidata viimati ravimiskeemi muutnud arsti või õde „ravimiskeemi kinnitajana“. Selline nimetus võib jätta patsiendile eksliku mulje, et viimane muutja on hinnanud kogu ravimiskeemi sobivust ja võtnud vastutuse kõigi selles sisalduvate raviotsuste eest.

Teeme ettepaneku kasutada nimetust „ravimiskeemi muutja“ ning näidata iga muudatuse juures selle tegija nime, kuupäeva ja muudatuse sisu. Iga ravimi juures peab olema tuvastatav ka selle väljakirjutaja. 

Soovime, et vähemalt patsiendi vaates oleks üheselt selge, milliseid ravimeid järjekorras viimane ravimiskeemi muutja lisas või muutis. Skeemist kustutatud ravimeid on võimalik siis leida viimast ja eelviimast ravimiskeemi omavahel võrreldes.


3. Vastutus ravimiskeemi vigade ja patsiendile tekkinud kahju korral

Palume selgitada vastutuse jaotust olukorras, kus ravimiskeemis on ekslikud või aegunud andmed, dubleerivad ravimid või eri arstide määratud omavahel sobimatud ravimid ning patsiendile tekib seetõttu tervisekahju.

Kes ja millises ulatuses peab uue ravimi määramisel kontrollima olemasolevat ravimiskeemi? Kes korraldab vastuolude lahendamise ja millal tuleb teha skeemi terviklik hindamine? Kuidas eristatakse ravimi väljakirjutaja, ravimiskeemi hilisema muutja, tervishoiuteenuse osutaja ja infosüsteemi toimimise eest vastutaja kohustusi?
Varem ravimi määranud arst ei saa ette teada hilisemaid raviotsuseid. Samuti ei tohiks viimane üksikut muudatust tegev spetsialist muutuda üksnes süsteemis kasutatud nimetuse tõttu kogu varasema ravi eest vastutajaks. Patsiendile peab olema selge, kelle poole vea parandamiseks pöörduda ning kuidas toimub võimaliku kahju käsitlemine.

4. Ravimiskeemile juurdepääsu alused ja ulatus

Palume esitada täpne ülevaade sellest, millistel isikutel ja asutustel on ravimiskeemile vaikimisi juurdepääs, milliseid andmeid nad näevad ning milliseid toiminguid nad teha saavad. Eraldi palume selgitada hooldajate, füsioterapeutide ja teiste patsiendi abistamisel osalevate isikute juurdepääsu aluseid.

Liidu hinnangul ei saa ametinimetus, asutuses töötamine ega tehniline ligipääs olla iseenesest piisav põhjus patsiendi ravimiskeemile juurdepääsuks. Juurdepääs peab olema seotud konkreetse ülesandega ja piirduma selle täitmiseks vajalike andmetega. 

Palume eristada seadusest tulenevat juurdepääsu ning patsiendi antud volitusel või nõusolekul põhinevat juurdepääsu. Viimasel juhul peab inimene saama aru, kellele, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui kauaks ta ligipääsu annab ning kuidas seda lõpetada.

5. Patsiendi võimalus ligipääsu piirata

Palume kirjeldada, milliseid võimalusi pakub ravimiskeem patsiendile oma andmetele juurdepääsu lubamiseks ja piiramiseks. Kas ligipääsu saab korraldada konkreetse spetsialisti, asutuse või kasutajarühma kaupa või saab patsient valida üksnes kõigile avamise ja kõigile sulgemise vahel?

Ligipääsude teema vajab üksikasjalikku lahtiseletamist kasutajaliikide ja iga kasutaja puhul ka kasutusrolli ja andmeulatuse lõikes.

Näiteks võib patsient soovida võimaldada ravimiskeemi vaatamist arstile (või ka ainult oma raviarstile) ning apteekrile kui ravimi väljastajale, kuid piirata ligipääsu teistele - meditsiiniõele, füsioterapeudile ja teistele spetsialistidele. Palume selgitada, milliseid valikuid olemasolev õiguslik ja tehniline lahendus võimaldab.

6. Andmete väljastamine kolmandatele isikutele ja selle kontroll

Palume täpselt selgitada, kuidas on patsiendi ravimiskeemi andmed kaitstud kolmandate isikute eest, kes avaldavad arstile, tervishoiuteenuste osutajale, hooldekodule või TEHIKU-le soovi inimese delikaatseid andmeid saada. Kuidas tagatakse, et andmeid väljastatakse vaid minimaalses mahus ja kuidas veendutakse, et küsijal üldse on luba neid andmeid saada? Kuidas tagatakse inimese teavitamine, kellele, millal ja millised andmed väljastati?

Kõik andmete vaatamised ja väljastamised peavad olema jälgitavad ning nende õiguspärasus kontrollitav. Patsient peab saama teada, kellele, millal, milliseid andmeid ja mis alusel väljastati. Kui teavitamist seadusest tulenevalt piiratakse või edasi lükatakse, peab ka selle alus ja kestus olema dokumenteeritud. Palume kirjeldada nii patsiendi teavitamist kui ka järelevalve korraldust.

7. Ülemineku korraldus ja süsteemi kasutusvalmidus

Palume kavandada üleminek ravimiskeemi kaudu retseptide väljakirjutamisele kõigi tervishoiuteenuse osutajate ja apteekide jaoks võimalikult samaaegselt. 
Omal ajal käivitati sel moel digiretseptikeskus ja paberretseptide hulk vähenes väga kiiresti miinimumini, sest segadusi põhjustav ajaaken oli lühike.
 
Pikaajaline üleminek ühelt süsteemilt teisele, nagu praegu on planeeritud, ei ole mõistlik, koormab kõiki osapooli ning tekitab suurt segadust patsientide hulgas (näiteks kui inimesel on raviarsti määratud ravimiskeem ja hiljem mõnes teises raviasutuses käies tal seda enam ei ole, sest see asutus ei ole selleks ajaks veel ravimiskeemiga liitunud). 

Patsiendi ravimiskeemi terviklikkus ei tohi sõltuda sellest, millise raviasutuse poole ta parasjagu pöördub ning millist infosüsteemi asutus kasutab. Üleminekuajal peab olema tagatud andmete kooskõla ning patsiendile üks arusaadav ja ajakohane vaade.

Peame põhjendatuks võtta eesmärgiks viia osapooled uuele töökorraldusele võimalikult lühikese üleminekuajaga. Mõistagi eeldab see enne lõplikku üleminekut osapoolte tehnilist valmisolekut, uuenduse katsetamist, koolitusi, piisavat kasutajatuge ning valmisoleku kontrolli.

Ühtlasi toetame riigikontrolör Janar Holmi rõhutatud vajadust seada suuremad tervishoiureformid teostatavasse järjekorda, arvestades töötajate, raha ja IT-võimekusega. Ka ravimiskeemi ning meditsiiniseadmete ja abivahendite reformi ajakavad tuleb omavahel läbi kaaluda, et kattuvad muudatused ei ületaks samade osapoolte suutlikkust neid rakendada.

Süsteemi ei saa pidada sisuliselt rakendunuks üksnes tehnilise lahenduse valmimise põhjal. Selleks peavad kõik asjaosalised olema teinud vajalikud investeeringud, töötajad välja õpetanud ja lahenduse oma igapäevatöös kasutusele võtnud. Enne senise töökorralduse lõpetamist peavad patsiendiohutust ja ravi järjepidevust mõjutavad vead olema kõigi kasutajate juures kõrvaldatud ning vähemoluliste puuduste lahendamiseks määratud vastutajad ja tähtajad.

Palume esitatud küsimustele kirjalikke vastuseid ning ülevaadet sellest, milliste ettepanekutega arvestatakse, kes vastutab vajalike muudatuste eest ja millal need ellu viiakse.


Lugupidamisega

Annika Oja Kadri Tammepuu
tegevjuht juhatuse liige
Eesti Patsientide Liit Eesti Patsientide Liit
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/