KINNITATUD

Siseministri 09.11.2026 käskkirjaga

nr 1-3/103

„„Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/105

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise

kaitse saajatele" toetuse andmise

tingimused“ muutmine

“

LISA 1

Seletuskiri

Käskkirjaga muudetakse siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse

saajatele“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud vajadusest

korrigeerida ühe näitaja nimetust ja vahesihttaset, et viia need kooskõlla Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi rakenduskavas 2021–2027 (edaspidi AMIF rakenduskava) tehtud

muudatustega, ning täpsustada näitajate selgitavat teavet. Lisaks tehakse täpsustusi projekti

eesmärki ja sisu, toetuse maksmise tingimusi ja korda, elluviija kohustusi, aruandlust ja TAT-i

muutmist puudutavates punktides lähtuvalt elluviimise käigus selgunud vajadustest ja

õigusaktides sätestatud põhimõtetest. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud

Siseministeeriumi nõunik Ave Osman ([email protected]) koostöös

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi elluviija) asjaomaste teenistujatega. Eelnõu ja selle

seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik

Heli Simson ([email protected]).

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas

TAT-i punktiga 11.1. Toetatava tegevuse eelarvega seonduv teave on leitav Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja selle algses seletuskirjas.

II Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides:

Käskkirja punktiga 1.1. korrigeeritakse viidet siseministri käskkirjale, millega kehtestati uus

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava. Rahastamiskavas tehti

märkimisväärseid muudatusi tulenevalt AMIF rakenduskavas tehtud muudatustest.

Käskkirja punktiga 1.2 muudetakse käskkirja punkti 2.1.1. teist lõiku, et ajakohastada viiteid

uuele välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele, mis jõustus 12. juunil 2026. a,

ja viia kirjeldus kooskõlla VRKS-is sätestatud rahvusvahelise kaitse saajate õiguste ning SKA

ülesannetega, kuna need on üheks aluseks toetuse andmisele.

Käskkirja punktiga 1.3 sätestatakse muudatused TAT-i punktis 4.2 esitatud väljundnäitaja

koodis ja nimetuses, 2024. a sihttasemes ning selgitavas teabes. Algselt oli näitaja nimetuseks

„Toetatud osalejate arv, sh personaalset kutsenõustamist saanud osalejate arv“. Kuna projektis

ei pakuta personaalset kutsenõustamist, vaid üldisema iseloomuga tuge ja nõustamist

kohanemiseks eluga Eestis, siis korrigeeriti näitaja nimetust AMIF rakenduskavas ja nüüd ka

2 (3)

TAT-is. Kuna 2024. aastaks seatud sihttase oli selleks ajaks ületatud, suurendati sihttase 140-lt

240-le. Ühtlasi tehakse täiendusi selgitavasse teabesse, et täpsustada näitajate alusandmete

kogumise metoodikat.

Käskkirja punktiga 1.4 lisatakse täpsustusi punktis 4.3 sätestatud tulemusnäitaja „Nende

osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa“ selgitavasse teabesse.

Täiendused tuginevad Euroopa Komisjoni juhendil AMIF-i väljund- ja tulemusnäitajate kohta

ning korraldusasutuse koostatud abimaterjalil toetuse saajatele1. Antud projektis saavad

toetatavad osalejad tugiisikuteenust. Teenuse täpne sisu ja kestus sõltub isiku individuaalsetest

vajadustest. Osaleja tagasisidet/hinnangut küsitakse teenuse saamise järel viit valdkonda

puudutavate küsimuste abil.

Käskkirja punktiga 1.5 täpsustatakse TAT-i punkti 8.5 sellega, et maksetaotlusi võib

erandjuhtudel esitada sagedamini või harvemini, kui punktis 8.5 on ette nähtud, tingimusel, et

erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Käskkirja punktiga 1.6 täpsustatakse TAT-i punktis 9.3.7, et toetuse saaja on kohustatud

koguma andmeid toetatud osalejate kohta ja tagama korrektsete andmete olemasolu e-toetuse

keskkonnas hiljemalt aruande esitamise ajaks. Aruande all peetakse silmas vahe- ja

lõpparuandeid, millega raporteeritakse osalejatega seotud sihttasemete täitmist. See võimaldab

seirata aruannetes raporteeritud arvandmete kooskõla sündmuste infosüsteemisolevate

andmetega.

Käskkirja punktiga 1.7 täpsustatakse punktis 10.4, et nii vahe- kui lõpparuandes peavad

toetuse saajad kajastama infot „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete

põhimõtete edendamise kohta, mida nad on seni ka teinud.

Toetuse saajal tuleb koguda jooksvalt tagasisidet tugiisikuteenust saanud isikutelt ja anda

aru vastava tulemusnäitaja kohta. Punkti lisatakse joonealune märkus paindlikkuse

tagamiseks, kuna teenust pakutakse ja tulemusnäitaja aluseks olev tagasiside koguneb pikema

aja vältel, mistõttu võib vajaduse korral tulemusnäitajate kohta anda aru alles lõpparuandes.

Toetuse saaja peab ise osalejate ja nendelt kogutud tagasiside üle arvestust pidama, et tagada

korrektsete andmete olemasolu.

Käskkirja punktiga 1.8 täpsustatakse punktis 10.8, et aruandes puuduste esinemise korral

annab Siseministeerium toetuse saajale üldjuhul kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks,

et tagada korrektsed andmed Euroopa Komisjonile tähtaegselt.

Käskkirja punktiga 1.9 eemaldatakse TAT-i punktist 11.4 lause, mis dubleerib punkti viimast

lauset.

Käskkirja punktiga 1.10 muudetakse TAT-i punkti 11.7 teist lauset, et ühtlustada toetuse

andmise tingimuste käskkirjade sõnastust ning selgitada, millistel põhimõtetel on võimalik

toetuse summat suurendada.

Käskkirja punktiga 1.11 asendatakse TAT-i lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue kontroll-lehega.

Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab

olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud.

1 Abimaterjal toetusesaajale perioodiks 2021-2027_0.docx

3 (3)

Käskkirjaga tehtud muudatused ei muuda toetatava tegevuse riigiabi andmise analüüsi aluseid,

st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Toetatav tegevus, sealhulgas elluviija ja partnerite tegevus, ei

ole majandustegevus, kuna tegemist on avaliku võimu teostamisega, mis tugineb välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-l 91. Toetatava tegevuse elluviimine on korraldatud

mitteärilisel moel, on sihtrühmale tasuta ning täidab sotsiaalset eesmärki.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projekti elluviimise käigus selgunud vajadustele ja

välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide saavutamist tõhusal

viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami ja eelarve piiresse.

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga

tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid elluviija on riigiasutus ja raamatupidamine

toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijal on tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas.

V Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse AMIF-i perioodi 2021–2027 ja Eesti riigi vahenditest

TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele

täiendavaid kulusid. Käskkirja rakendamisega tulu ei teenita.

VI Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026, kuna Euroopa Komisjonile raporteeriti

näitajaid TAT-is sätestatud nimetusega sellest ajast.

VII Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega, kes

nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

Kliimaministeerium).

Käskkirja eelnõu kooskõlastati EIS-i eelselt mitteametlikus vormis elluviijaga.

KÄSKKIRI

09.11.2026 nr 1-3/103

Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme 2.3

"Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse

saajatele" toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 6. septembri 2023. a

käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus

rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1

1. Muudan siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) järgnevalt:

1.1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava

meetme nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ tulemuste saavutamiseks

toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.“.

1.2. Muudan käskkirja punkti 2.1.1. teist lõiku ja sõnastan selle järgmiselt:

„Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS §-st 94 tulenevalt Eestis

viibimise ajal õigus haridusele, töötamisele, sotsiaalkindlustushüvitisele,

toimetulekutoetusele ning tervishoiu- ja tööturuteenustele samadel õigusaktides

sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul.VRKS § 91 alusel korraldab SKA RVK

saaja elama asumist KOV-i ja osutab vajaduse korral kaasabi.“.

1.3. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

2 (5)

1.4. Muudan käskkirja punkti 4.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugiisikuteenus

rahvusvahelise

kaitse saajatele

AMIF O.2.3 Toetatud

osalejate arv

arv 240 490 Osaleja on füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes

saab tegevustes osalemise kaudu

tuge ja nõustamist ühiskondliku

aktiivsuse tõstmiseks, paremaks

kohanemiseks jms.

Toetuse saaja kannab osalejate

andmed e-toetuse keskkonna

sündmuste infosüsteemi. Koguda

tuleb üldjuhul osaleja nimi,

isikukood või muu asjakohane

number, päritolu riik, sugu ja

vanus. Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

Osaleja vanust arvestatakse alates

sünnikuupäevast ja määratakse

kindlaks selle kuupäeva seisuga,

kui ta osaleb projekti tegevuses

esimest korda, sh üritusel,

koolitusel, teenusel vm. Toetuse

saaja dokumenteerib sihtrühma

projektis osalemist (nt osalejate

nimekirjad, võimalusel

allkirjastatud).

Iga osalejat loetakse üks kord

projekti jooksul ka siis, kui sama

osaleja osaleb mitmes projekti

tegevuses.

3 (5)

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugiisikuteenus

rahvusvahelise

kaitse saajatele

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes

teatasid, et tegevus

aitas nende

integreerumisele

kaasa

arv 289 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt

kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb

projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema

integreerumisele.

Indikaator kajastab osalejate hinnangut

oma olukorrale. Tulemus loetakse

positiivseks, kui osaleja märgib ära

vähemalt kaks alljärgnevast viiest

valdkonnast, milles tegevus aitas tema

integreerumisele kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2) eesti keele

omandamine, (3) suhted kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus, (4)

eluaseme leidmine, (5) tervishoid.

Isegi juhul, kui isik osales ainult ühte tüüpi

tegevuses, võib see mõjutada positiivselt

mitut valdkonda. Näiteks keelekursusel

osalemine võib toetada nii tööturule

sisseelamist kui ka suhete loomist kohaliku

kogukonnaga; kohanemiskoolitusel

osalemine võib aidata nii eluaseme

leidmisel kui tervishoiualastes küsimustes.

"Suhted kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus" hõlmab

näiteks osalemist kohaliku tasandi või

vabaühenduste tegevuses, vanemate

kaasatust kooli- või huvihariduse

tegevustesse, vabatahtlikku tööd

vastuvõtvas ühiskonnas, liikmelisust

spordiklubides ja laste osalemist

noorteorganisatsioonides.

Tagasiside on isikustatud. Tagasisidet võib

küsida ja tulemust hinnata ning indikaatoris

raporteerida kohe pärast tegevuse (nt

kursuse) lõppu.

Kui isik osaleb projekti raames mitmes

tegevuses (nt kohanemiskoolitustel ja

keelekursusel), tuleb andmete kogumisel ja

raporteerimisel järgida järgmisi samme:

1) Salvestada iga osaleja hinnang vahetult

pärast iga tegevuse lõppemist.

2) Projekti lõpetamisel arvutada iga osaleja

üldine tulemus, võttes aluseks salvestatud

individuaalsete hinnangute keskmise.

3) Kui osaleja üldine tulemus on positiivne,

raporteerida see antud indikaatoris. Üldine

tulemus loetakse positiivseks, kui enam kui

pooled isiku vastused (>50%) osutavad, et

tegevused aitasid tema lõimumisele kaasa.

Kui tulemus on võrdne (nt kaks positiivset

ja kaks negatiivset hinnangut), arvestatakse

viimast salvestatud hinnangut kui osaleja

lõplikku tulemust.

4 (5)

1.5. Täiendan käskkirja punkti 8.5 teise lausega: „Erandid lepitakse ministeeriumiga kokku

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne täiendava maksetaotluse esitamist.“.

1.6. Muudan käskkirja punkti 9.3.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.3.7 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh toetatud osalejate kohta

kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete

olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt aruande esitamise ajaks;“.

1.7. Muudan käskkirja punkti 10.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.4 Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info

vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule1. Projekti aruandes

kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete

põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.

1.8. Muudan käskkirja punkti 10.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.8 Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale üldjuhul kuni

viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva

jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

1.9. Muudan käskkirja punkti 11.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.“.

1.10. Muudan käskkirja punkti 11.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.7. SiM-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada,

kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“.

1.11. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2.

1 Punktis 4.2 nimetatud tulemusnäitajate kohta võib vajaduse korral aru anda alles lõpparuandes.

Olukorras, kui isik osaleb mitmes

tegevuses, tuleb tema hinnang registreerida

korduvalt. Kui võimalik, tuleks osalejalt

tagasisidet küsida iga konkreetse tegevuse

lõppemise järel, nt pärast keelekursust,

kohanemisprogrammi kursust või

abi/tugiisikuteenuse saamist konkreetse

juhtumi korral.

Kui konkreetne tegevus koosneb mitmest

omavahel seotud

etapist/kohtumisest/koolitusest, siis

küsitakse osaleja hinnangut vaid üks kord

vastava tegevuse kogumi kohta.

Aruandega esitatakse isikustamata

agregeeritud info soo ja vanusevahemike

järgi (<18, 18–60, >60).

5 (5)

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht