EELNÕU 03.11.2026

MÄÄRUS

Terviseseisundi tõttu kodakondsuse ja pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa taotleja eksamitest vabastamise ning eksamite sooritamise korra määramise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 35 lõike 10 ning välismaalaste seaduse § 250 lõike 1 punkti 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus kehtestab tingimused ja korra, mille kohaselt kodakondsuse ja pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa taotleja (edaspidi taotleja) võib terviseseisundi tõttu sooritada eesti keele ning kodakondsuse taotleja kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksamid üldisest korrast erineva ulatuse ja viisiga või vabastatakse ta nende eksamite sooritamisest.

§ 2. Raviarsti terviseseisundi teatis

Inimese terviseseisundit, kes soovib eesti keele ning kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksamid sooritada üldisest korrast erineva ulatuse ja viisiga või soovib nendest eksamitest vabastamist, kirjeldab raviarst, kes väljastab tema terviseseisundi kohta teatise.

§ 3. Eksamite ulatuse ja viisi määramise või eksamist vabastamise otsuse tegemine ja pädevus

(1) Paragrahvis 4 lõikes 3 nimetatud dokumentidele tuginedes määrab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet) taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi või vabastab eksamite sooritamisest.

(2) Amet kaasab eksamite sooritamise ulatuse ja viisi määramise või eksamist vabastamise otsuse (edaspidi otsus) tegemisse eksperdid.

§ 4. Eksamite ulatuse ja viisi muutmise või eksamitest vabastamise taotlus

(1) Inimene, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline sooritama eksameid üldises korras, esitab

2

ametile taotluse eksamitest täielikuks vabastamiseks või eksamite sooritamise ulatuse ja viisi muutmiseks.

(2) Kui taotleja taotleb eksamitest täielikku vabastamist, kuid ameti hinnangul ei ole täielik vabastamine põhjendatud, hindab amet taotleja terviseseisundist tulenevat võimekust sooritada eksamid muudetud ulatuses või viisil..

(3) Taotlusele lisatakse vähemalt järgmised dokumendid: 1) raviarsti teatis; 2) selle olemasolul Sotsiaalkindlustusameti otsus inimese puude raskusastme tuvastamise kohta vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele; 3) eksamiosast või eksamist vabastamise taotluse korral psühhiaatri või kliinilise psühholoogi kognitiivse profiili kirjeldus; 4) nägemis- või kuulmispuuetega taotleja puhul raviarsti hinnang taotleja võimekuse kohta sooritada eksam või selle osad pärast kompenseerivat sekkumist.

(4) Inimese eest võib taotluse esitada ka tema esindaja. Esindusõigust tõendatakse kirjaliku volitusega või seaduses sätestatud muul alusel.

§ 5. Taotluse läbivaatamine

(1) Taotluse läbivaatamisel võib amet suunata inimese täiendavasse ekspertiisi, nõuda täiendavate dokumentide esitamist, samuti kutsuda taotleja taotluse läbivaatamise juurde.

(2) Amet võib kaasata taotluse läbivaatamise menetlusse täiendavate ekspertidena teatise väljastanud raviarsti ja ka teisi spetsialiste.

(3) Ameti otsus vormistatakse kirjalikult.

(4) Otsus toimetatakse taotlejale kätte mitte hiljem kui 14 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 6. Ameti otsus

(1) Amet võib oma otsusega: 1) jätta taotluse rahuldamata; 2) rahuldada taotluse täielikult, vabastades taotleja eksamite sooritamisest; 3) rahuldada taotluse osaliselt, määrates kindlaks eksamite sooritamise ulatuse ja viisi või vabastades taotleja osaliselt eksami sooritamisest.

(2) Eksamite sooritamise ulatuse ja viisi määramise otsuses tuuakse välja, millises ulatuses ja mil viisil tuleb inimesel eksam sooritada. Eesti keele eksami puhul võib amet vabastada taotleja mõne eksami osa sooritamisest, samuti näha ette eksami suulise osa asendamise kirjalikuga ja vastupidi. Otsusega võib eksami sooritamiseks ette näha ka muid taotleja terviseseisundist tulenevaid mõistlikke erisusi.

(3) Eksamite sooritamisest vabastamise otsus tehakse juhul, kui inimese terviseseisundist tulenevalt ei ole eksamite sooritamine võimalik või otstarbekas ka muudetud ulatuses ja viisil.

(4) Otsus peab olema põhjendatud, märkides otsuse andmise faktilise ja õigusliku aluse ning kaalutlusõiguse teostamisel lähtutud kaalutlused.

3

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi valitsuse 13. detsembri 2007. a määrus nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse seaduse» ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2027 aasta 1. jaanuaril.

Kristen Michal peaminister

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Terviseseisundi tõttu kodakondsuse ja pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa taotleja eksamitest vabastamise ning eksamite sooritamise

korra määramise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määruse eelnõu kehtestatakse kodakondsuse seaduse (KodS) § 35 lõike 10 ning välismaalaste seaduse (VMS) § 250 lõike 1 punkti 3 alusel. Eelnõu eesmärk on viia valitsuse tasandi määrus kooskõlla seaduste muudatustega („Kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ 932 SE), mille kohaselt lõpetatakse seni tegutsenud eraldiseisva eksperdikomisjoni tegevus ning vastav otsustuspädevus antakse tervikuna üle Haridus- ja Noorteametile (edaspidi ka amet). Varasemalt moodustas eksperdikomisjoni minister kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga (KodS § 35 lg 11, VMS § 250 lg 3), ent ameti kaasatus ja roll eksamite korraldamisel ning komisjoni teenindamisel (KodS § 9 lg 2¹, KodS § 35 lg 10¹) tingis vajaduse koondada menetlus- ja otsustuspädevus ühte asutusse.

Muudatusega tagatakse haldusmenetluse kiirus, eesmärgipärasus ja menetlusökonoomika, vältides olukorda, kus taotluse lahendamiseks peab eraldi kogunema komisjon. Samuti kõrvaldatakse regulatiivsed lüngad tähtajalise elamisloa taotlejate keeleeksamist vabastamise menetluses (VMS § 210⁵ lg 1–3), kellele kehtib A2-taseme keelenõue ja võimalus saada sellest tervislikel põhjustel vabastus.

Käesoleva määrusega ei panda ettevõtjatele ega mittetulundusühingutele uusi kohustusi ega infonõudeid. Kuna nõue esitada terviseseisundi andmeid ei ole universaalne kohustus, vaid vabatahtlik erisuse taotlemine (soodustava haldusakti taotlemine), on halduskoormus välditav ja selle täitmisega kaasneb taotlejale vahetu kasu (eksamist vabastamine või sobiv eksamivorm). Taotlejale ja avalikule sektorile väheneb dubleeriv halduskoormus komisjoni vaheetapi kaotamise arvel, mistõttu eraldiseisvat olemasoleva nõude kehtetuks tunnistamist („üks välja“) teistes valdkondades ei nõuta, kuna menetlus tervikuna muutub taotlejale kiiremaks ja vähem koormavaks.

Määrusega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. a määrus nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse seaduse» ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“.

Eelnõu ning seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Pille Põiklik ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Margit Kiin ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Margit Kiin ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist:

§ 1. Määruse reguleerimisala

Säte määratleb määruse eseme: kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel kodakondsuse taotleja ning pikaajalise elaniku elamisloa (VMS § 230, § 234) või püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa (VMS § 210¹, § 210²) taotleja võib terviseseisundi tõttu sooritada eesti keele tasemeeksami ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami üldisest korrast erinevas ulatuses ja viisil või vabastatakse ta nende eksamite sooritamisest. Erinevalt varasemast määrusest nr 247 on reguleerimisalasse selgesõnaliselt kaasatud ka tähtajalise elamisloa taotlejad, vastavalt VMS § 210⁵ lõigetele 1 ja 2.

§ 2. Raviarsti terviseseisundi teatis Paragrahv näeb ette, et inimese terviseseisundit kirjeldab raviarst, kes väljastab vastava teatise. Tegemist on spetsiaalseks otstarbeks väljastatava teatisega, kus raviarsti ülesanne on anda esmane erialane kirjeldus ja tõenduslik teave terviseseisundi ning sellest tulenevate funktsioonihäirete kohta. Raviarst hindab millised inimese tervisest tulenevad tegurid võivad eksamite sooritamist takistada.

§ 3. Eksamite ulatuse ja viisi määramise või eksamist vabastamise otsuse tegemine ja pädevus Lõike 1 kohaselt teeb otsuse eksamite sooritamise ulatuse ja viisi määramise või eksamist vabastamise kohta Haridus- ja Noorteamet. Sellega asendatakse varasem kollegiaalne eksperdikomisjon. Lõike 2 kohaselt kaasab amet otsuse tegemisse eksperdid, tagades meditsiiniliste ja eripedagoogiliste eriteadmiste olemasolu otsustamisel.

§ 4. Eksamite ulatuse ja viisi muutmise või eksamitest vabastamise taotlus Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse taotluse esitamise põhimõtted. Kui taotletakse täielikku vabastamist, kuid see pole ameti hinnangul põhjendatud, on ametil kohustus ja õigus omal algatusel hinnata eksamite sooritamist muudetud ulatuses või viisil, tagades taotleja õiguste parima kaitse. Lõige 3 loetleb taotlusele lisatavad dokumendid: raviarsti teatis (p 1); selle olemasolul Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele (p 2); psühhiaatri või kliinilise psühholoogi kognitiivse profiili kirjeldus (p 3); nägemis- või kuulmispuudega taotleja puhul raviarsti hinnang võimekuse kohta sooritada eksam pärast kompenseerivat sekkumist (p 4). Seejuures arvestab regulatsioon Riigikohtu üldkogu lahendit RKÜKo 10.12.2003, 3-3-1-47-03 (p-d 26–29), mille kohaselt ei tohi puude raskusastme tuvastamine (nt kõrvalabi vajadus PISTS alusel) olla meelevaldseks ja absoluutseks eelduseks keeleeksamist vabastamisel, vaid määrav on inimese tegelik tervisest tulenev võimekus eksamit sooritada. Samuti arvestatakse asjaoluga, et psühhiaatrilise profiili tõendamine on asjakohane vaid siis, kui sellele selgelt tuginetakse (RKHKo 07.06.2019, 3-16- 2061/50, p 15). Lõige 4 reguleerib esindusõiguse tõendamist.

§ 5. Taotluse läbivaatamine Paragrahv annab ametile menetluslikud volitused uurimispõhimõtte (uurimiskohustuse) täitmiseks: amet võib suunata taotleja täiendavasse ekspertiisi, nõuda lisadokumente, kutsuda taotleja vestlusele ning kaasata teatise väljastanud arsti või teisi spetsialiste (lõiked 1 ja 2). Otsus tehakse kirjalikult ning toimetatakse kätte 14 tööpäeva jooksul (lõiked 3 ja 4). Otsuse vaidlustamine toimub halduskohtus 30 päeva jooksul (KodS § 35 lg 9, VMS § 210⁶, VMS § 236).

§ 6. Ameti otsus

Lõikes 1 nähakse ette võimalikud otsustuse variandid (taotluse rahuldamata jätmine, täielik vabastamine, osaline vabastamine või erisuste määramine). Lõige 2 käsitleb eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramist, sh osade asendamist (kirjaliku asendamine suulisega ja vastupidi, viipekeeletõlgi kasutamine vms). Lõige 3 kehtestab täieliku vabastamise kriteeriumi: täielik vabastamine otsustatakse juhul, kui terviseseisundist tulenevalt ei ole eksamite tegemine võimalik või otstarbekas ka muudetud ulatuses ja viisil. Lõige 4 paneb ametile kõrgendatud põhjendamiskohustuse. Otsuses peavad selgelt kajastuma faktilised ja õiguslikud alused ning kaalutlused. Kui otsus tehakse ameti kaasatud ekspertide eriteadmistele tuginedes, millega lükatakse ümber raviarsti hinnang, peab see olema otsuse põhjendustes selgelt ja kontrollitavalt jälgitav.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks varasem Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. a määrus nr 247.

§ 8. Määruse jõustumine Paragrahv sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril samaaegselt kodakondsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Jõustumistähtpäev tagab kooskõla volitavate seadusnormidega

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu reguleerib riigisisest menetlust ja eksamitest vabastamise tingimusi vastavalt KodS-ile ja VMS-ile. Pikaajalise elaniku elamisloa taotlejate integratsiooni- ja keelenõuete kohaldamisel arvestatakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) nõudeid. Eelnõuga ei võeta vahetult üle uusi Euroopa Liidu õigusnorme, kuid eelnõu on kooskõlas EL õiguse põhimõtetega.

4. Määruse mõjud Mõju sihtrühmale (sotsiaalne mõju): taotlejatele (kodakondsuse, pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa taotlejad) muutub menetlus kiiremaks ja selgemaks. Kaob vajadus oodata eksperdikomisjoni perioodilisi istungeid – amet lahendab taotlusi jooksva haldusmenetluse käigus. Tagatud on selged kriteeriumid eksamist osaliseks või täielikuks vabastamiseks terviseseisundi tõttu. Mõju haldus- ja töökoormusele: Haridus- ja Noorteameti koormus ja selgus paranevad, kuna asutus ei tegele enam üksnes eraldiseisva komisjoni teenindamisega, vaid teostab funktsiooni vahetult. Otsustaja ja halduskohtumenetluse vastustaja langevad kokku, mis tagab menetlusökonoomia ja sujuvama õiguskaitse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine toimub Haridus- ja Noorteameti ning kaasatud ekspertide tegevuse kaudu. Määruse rakendamisega riigile täiendavaid tulusid ei kaasne. Rakendamisega seotud kulud (sh ekspertide kaasamine ameti poolt taotluste lahendamisse) kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti tegevuskulude ja eelarveliste vahendite arvelt. Eraldiseisva komisjoni teenindamise kulud asenduvad osaliselt ameti ametnike vahetu menetluste läbiviimise ja ekspertide kaasamise kuluga.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril samaaegselt kodakondsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Jõustumistähtpäev tagab kooskõla volitavate seadusnormidega.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile.

Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Siseministeerium Justiits- ja Digiministeerium Sotsiaalministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet

6.11.2026 nr 8-1/26/5968

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Terviseseisundi tõttu kodakondsuse ja pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa taotleja eksamitest vabastamise ning eksamite sooritamise korra määramise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Margit Kiin 735 0199 [email protected]