Austatud Väino Koorberg

Täname teid olulise probleemi tõstatamise ning Euroopa uudiskirjastajate katusorganisatsioonide ühispöördumise edastamise eest. Mõistame meediaettevõtete muret.

Peamine õigusakt, mille alusel Meta kavandatavaid äritingimusi antud olukorras hinnata tuleb, on Euroopa Liidu digiturgude määrus (DMA) – eelkõige hindamaks, kas uued tingimused on kooskõlas pääsuvalitsejale ette nähtud kohustustega. Digiturgude määruse kohaldamise ja sellega seonduva osas on Eestis pädevad asutused Justiits- ja Digiministeerium ning Konkurentsiamet. Pääsuvalitsejate osas järelevalvepädevus lasub aga Euroopa Komisjonil.

Sellest hoolimata peame küsimust meediamaastiku toimimise seisukohalt kriitiliseks. Oleme on otsustanud konsulteerida Euroopa meediateenuste nõukoja liikmetega, et ühiselt hinnata, kas Meta kavandatavad muudatused võivad olla vastuolus ka Euroopa meediavabaduse määruse (EMFA) nõuetega.

Heade soovidega

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Kultuuriminister Heidy Purga

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon

Riigikogu kultuurikomisjon

Riigikantselei

Tarbijakaitse – ja Tehnilise Järelevalve Amet

Konkurentsiamet

                                                                                                                                                22. oktoober 2026.a.

Euroopa kirjastajate ühispöördumine seoses Meta uuendatud äritingimustega

Austatud minister,

austatud poliitikakujundajad, 

austatud järelevalve- ja regulaatorasutused, 

Saadame teile edasi pöördumise, mille Euroopa uudiskirjastajate neli suurt katusorganisatsiooni – EMMA, ENPA, EPC ja News Media Europe – saatsid Euroopa Komisjonile seoses Meta 30. oktoobril jõustuma kavandatud uute äritingimustega. 

Uute tingimuste jõustumisel peaksid ärikasutajad – uudismeedia kirjastajad teiste seas – andma Metale vaikimisi loa kasutada automatiseeritud tarkvara, näiteks veebikraapijaid, botte ja roboteid mitte üksnes Meta platvormidele üles laaditud, vaid edaspidi ka selle platvormiga lingitud kasutaja sisule. See tähendab, et Meta saaks õiguse eraldi luba küsimata ja tasu maksmata pääseda ligi potentsiaalselt kogu meediamaja toimetuslikule sisule ja tohiks seda indekseerida, vahemällu salvestada, analüüsida, koguda, sealt andmeid pärida või seda sisu läbi kammida, samuti pärida sealt perioodiliselt uuendusi oma kommertseesmärkidest lähtudes. 

Enamgi veel, esialgu kuulutas Meta välja ka õiguse seda sisu kasutada tehisaru treenimiseks. Pärast kirjastajate ulatuslikku ja häälekat protesti otsustas ettevõte sõna „treenimine“ küll äritingimustest eemaldada, kuid äritingimustes loetletud ülejäänud eesmärgid on piisavalt ebamäärased ja laiaulatuslikud, et mahutada enda alla kõik peamised tehisaruga seotud kasutusviisid. Need kasutusviisid ohustavad uudiskirjastajate ärimudeleid, pakkudes turule asendustooteid, mis on loodud kirjastajate sisu ebaseaduslikult, ebaõiglaselt ja tasu maksmata kasutades.    

Sisuliselt on kirjastajad – aga mitte üksnes kirjastajad, vaid ka hulk kogukonnakanaleid, väikeettevõtjaid, sisuloojaid – valiku ees – kas loovutada ilma läbirääkimisi pidamata, litsentsilepingut sõlmimata ja tasu saamata oma sisu hargmaisele suurkorporatsioonile, kes turgu valitsedes kõigile oma tingimusi peale surub, või loobuda olulisest levikanalist.  

Kui võtta arvesse, et rahvusvaheliste uuringute järgi enam kui pooled vastanutest saavad oma igapäevauudised sotsiaalmeedia vahendusel, tähendaks see lisaks professionaalse ajakirjandussisu nähtavuse märkimisväärsele vähenemisele ka kvaliteetse ja professionaalse ajakirjandussisu mõjuväljas olevate inimeste hulga vähenemist.  See võiks olulisel määral kahjustada meie inforuumi ning vastupanuvõimet valeinformatsioonile ja vaenulikule propagandale. 

Ühes oma Euroopa kolleegidega tunnevad ka Eesti uudismeedia väljaandjad sügavat muret Meta konkurentsi kahjustava ja olulist turujõudu ära kasutava tegevuse pärast ebaõiglasi ja ebamõistlikke juurdepääsutingimusi peale surudes.  

Palume teil – austatud minister, austatud seadusandjad, austatud regulaatorasutused – viia meie põhjendatud mure Euroopa Komisjonini, nõudes Komisjonilt kiireloomulist tegutsemist EL digiturgude määruse artikli 24 alusel veel enne 30. oktoobrit, vältimaks uudismeediale tekkivat pöördumatut kahju. 

Oleme valmis pöördumise asjaolusid lähemalt selgitama. 

Lugupidamisega

Väino Koorberg

Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige 

Lisatud: 

• Nelja Euroopa kirjastajate katusorganisatsiooni pöördumine Euroopa Komisjoni poole
• Pöördumise mitteametlik tõlge eesti keelde