Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu põhiseaduskomisjon

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust eelnõu 1006 SE (IKS muutmine) kohta.

Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus eelnõu 1006 SE (IKS muutmine) kohta

Teie 23.10.2026 nr

Meie 09.11.2026 nr 6-6/26-91

Riigikohtu arvamus1 eelnõu 1006 SE (IKS muutmine) kohta

Alaealiste kaitse suurendamine on igati tervitatav eesmärk, kuid problemaatiline on plaanitav

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS ) § 1531 lg 2 esimene lause, mille kohaselt ei nõue ei aegu enne

kahjunõude aluseks oleva kuriteo aegumist. Iseenesest on mõistetav, et kriminaalasja lahendaval

kohtul võiks olla võimalus rahuldada kannatanu tsiviilhagi ka juhul, kui süüdistus esitatakse pärast seda,

kui üldreegli järgi oleks nõue juba aegunud. Pakutud sõnastus on problemaatiline põhjusel, et

teadaolevalt ei eelda kahju tekitaja vastu hagi esitamine riigilt (sh prokuratuurilt) ühtegi tegevust.

Kannatanu võib ise pöörduda hagiga kohtusse, millisel juhul saab kostja esitada nõudele aegumise

vastuväide. Kui aegumine on seotud kuriteo aegumisega, peaks tsiviilasja lahendav kohtunik võtma

seisukoha selle osas, kas tegemist on kuriteoga. Kui kostja suhtes ei ole tehtud mistahes põhjusel

süüdimõistvat kohtuotsust (või esitatud süüdistust), kuid hageja väitel on toime pandud kuritegu, siis

peaks tsiviilkohtunik sisuliselt hindama, kas tõendatud asjaoludel on tegu kuriteoga. Kui kohus sellisel

juhul tuvastab, et tegemist ei ole kuriteoga ning et nõue on aegunud, ei takista see ometi kostja

hilisemat süüdimõistmist kriminaalasjas. Sama kehtib ka teistpidi - isiku õigeksmõistmine ei takista

kahju tekitanud isiku vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamist.

Riigikohtu hinnangul ei ole põhjendatud see, et tsiviilasju lahendav kohtunik peab andma hinnangu

sellele, kas mingi tegevus vastab karistusseadustikus sätestatud koosseisule olukorras, kus riik ei ole

väidetavale süüteole reageerinud.

Riigikohus peab jätkuvalt põhjendatuks võimalikku lahendust, mille kohaselt nõude aegumine peatub

kuni kannatanu ei ole enam kohustatud isiku mõju all. Sellisel juhul on kannatanul võimalik kolme aasta

jooksul pärast sellise mõju lõppu oma nõue kohtusse esitada.

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.