Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 27.10.2026 nr 7-1/3671

Meie 05.11.2026 nr 7.2-2/26/19184-2

Kirsimaa kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete palunud väljastada tingimused Harju maakonnas Kuusalu vallas Allika külas Kirsimaa

kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 35201:002:1054, edaspidi planeering) koostamiseks

ning võimalusel kooskõlastada esitatud planeeringulahendus.

Planeering on algatatud Kuusalu Vallavalitsuse 12.03.2026 korraldusega nr 67.

Planeeringu eesmärk on kinnistu kaheks jagamine koos ehitusõiguse määramine. Planeeritav ala

külgneb riigiteega nr 11267 Kuusalu-Valkla tee km 2,36-2,40. Riigitee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 438 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), planeerimisseaduse (PlanS), asjaõigusseaduse (AÕS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame

planeeringu kooskõlastamata ning esitame nõuded planeeringulahenduse korrigeerimiseks

järgnevalt.

1. Vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7 tuleb planeeringus määrata liikluskorralduse põhimõtted.

Me ei nõustu planeeritud krundile pos 2 uue ristumiskoha kavandamisega riigiteele nr

11267 Kuusalu–Valkla tee (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte teevideost (mai 2024)

2 (3)

Selgitame, et kavandatav ristumiskoht paikneb olemasoleva Allika-Kalda tee nr 3530024

ja riigitee ristmiku alal. Nimetatud ristmik on ebasoodsa geomeetriaga, kuna Allika-Kalda

tee liitub riigiteega terava nurga all, mistõttu on Allika-Kalda teelt riigiteele väljasõidul

nähtavus ja liiklusolukorra jälgitavus raskendatud. Uue ristumiskoha kavandamine sellesse

ristmikualasse tekitaks täiendava konfliktpunkti ning suurendaks liiklusohutusriski.

Normide § 22 lg 3 kohaselt tuleb ristmiku projektlahenduse koostamisel võimaluse korral

vähendada konfliktpunktide hulka ja nende avariiohtlikkuse taset ning sama paragrahvi lg

4 kohaselt peab ristmik olema liiklejale nähtav, arusaadav ja etteaimatav.

Lisaks on koostatava Kuusalu valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.4.1 liikluskorralduse

üldpõhimõtetes sätestatud, et katastriüksuse jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada

seni katastriüksust teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustuvatel

katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt.

Üldplaneeringu hajaasustuse tingimuste kohaselt tuleb juurdepääsud reeglina tagada

olemasolevate teede kaudu.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades ka asjaõigusseaduse § 156 lg 2 sätestatud põhimõtet,

ei nõustu me planeeritud krundile pos 2 uue ristumiskoha kavandamisega riigiteele nr

11267 Kuusalu–Valkla tee. Moodustatava krundi juurdepääs tuleb lahendada kohaliku

Allika-Kalda tee kaudu.

2. Palume korrigeerida planeeringu seletuskirja p 5 riigitee nr 11267 Kuusalu–Valkla tee

kaitsevööndi ulatust. EhS § 71 kohane riigitee kaitsevöönd on 30 m sõiduraja välimisest

servast, nagu on kajastatud ka planeeringujoonisel. Tee kaitsevööndis on keelatud

tegevused vastavalt EhS § 7 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku

teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

3. Täiendada seletuskirja põhimõttega, et Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt

endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Palume korrigeerida planeeringu materjale ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede

numbreid ja nimetusi.

5. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Palume planeeringulahendust eeltoodud märkuste alusel korrigeerida ning esitada

Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa:

- Lisa 1. SK100_seletuskiri_2026-10-27

- Lisa 2. JN100_pohijoonis_2026-10-27

- Lisa 3. N220_tehnojoonis_2026-10-27

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

1/22

Töö nr. 0326

ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING

Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald,

Harju maakond

Planeeringu koostaja: volitatud arhitekt (tase 7) Ilmar Jalas; tel. 5057549;

e-post: [email protected]; OÜ ILM ARHITEKT; reg. 11038098; MTR: EEP00054; Meierei tn 11, 75203 Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond

Raasiku 2026

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

2/22

SISUKORD

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid .............................................................................. lk. 4

2. Teostatud uuringud ....................................................................................................................... lk. 4

3. Eesmärk ........................................................................................................................................ lk. 4

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................................. lk. 5

5. Kitsendused .................................................................................................................................. lk. 7

6. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed seosed ................................................................... lk.7

6.1 Planeeringu ala lähipiirkonna hoonestustüübi analüüs ........................................................... lk.8

6.2 Planeeringu ala funktsionaalsed seosed ................................................................................. lk. 8

7. Planeerimislahendus .................................................................................................................... lk. 9

7.1 Planeeringuüldplaneeringlahendus ja ehitusõigus .................................................................. lk. 9

7.2 Krundi sihtotstarbed ................................................................................................................ lk. 11

7.3 Hoonetele olulisemate arhitektuursete ja ehituslike tingimuste seadmine ............................ lk. 11

7.4 Liikluskorraldus ja parkimine .................................................................................................. lk. 11

7.5 Keskkonnakaitse nõuded ....................................................................................................... lk. 13

7.6 Keskkonnamõju hindamisest ................................................................................................. lk. 13

7.7 Heakord ja haljastus ............................................................................................................. lk. 14

7.8 Tervisekaitse ......................................................................................................................... lk. 15

7.9 Vertikaalplaneerimine ............................................................................................................ lk. 17

7.10 Tuleohutusnõuded ................................................................................................................. lk. 17

7.11 Elektrivarustus ...................................................................................................................... lk. 17

7.12 Tänavavalgustus, õuealade valgustus ................................................................................. lk. 18

7.13 Sidevarustus ......................................................................................................................... lk. 18

7.14 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................... lk. 19

7.15 Soojavarustus ......................................................................................................................... lk. 19

7.16 Maaparandussüsteemid ........................................................................................................ lk. 19

7.17 Kuritegevust ennetavad ja riski vähendavad abinõud .......................................................... lk. 20

7.18 Jäätmekäitlus ......................................................................................................................... lk. 20

8. Planeeritava ala bilanss .............................................................................................................. lk. 20

9. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................................ lk. 21

10. Servituutide seadmise vajadused ............................................................................................... lk. 22

JOONISED

1. DP-1 Asukohaskeem M 1:10000 ........................................................................................... joonis 1

2. DP-2 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed seosed M 1:5000 ................................. joonis 2

3. DP-3 Tugiplaan M 1:500 ........................................................................................................ joonis 3

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

3/22

4. DP-4 Põhijoonis M 1:500 ....................................................................................................... joonis 4

5. DP-5 Tehnovõrgud M 1:500 .................................................................................................. joonis 5

LISAD

1. LISA 1. Illustratsioonid .............................................................................................................. Lisa 1

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

4/22

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on:

1) Kuusalu Vallavalitsuse 12.03.2026.a korraldus nr 67;

2) Lisa Kuusalu Vallavalitsuse 12.03.2026.a korraldusele nr 67 Kirsimaa kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne;

3) Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19. detsembri 2001 otsusega nr 68);

4) Kuusalu Vallavolikogu algatatud Kuusalu valla üldplaneeringu eskiis 30.12.2021 ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine (otsus nr 4917.06.2009).

5) Kuusalu valla teede arengukava 2016-2025;

6) Kuusalu valla arengukavad;

7) Harju maakonnaplaneering 2030+;

8) Harju maakonna arengustrateegia 2035+;

Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest.

2. TEOSTATUD UURINGUD

Topo-geodeetilise alusplaani mõõdistus on tehtud 24. märtsil 2026 firmas Priit Kirsiste FIE; Harju maakond, Kuusalu vald, Allika küla, 74637; (MTR reg. EEG000496, reg.11869959). Töö nr. GD-26-11. Mõõdistaja Priit Kirsiste (tel.: 5101817, mail:[email protected]).

Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ameti geoportaalist seisuga aprill 2026.a. Kihil "PIIR" esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed.

Geoloogilised uuringud teha vajadusel vastavalt planeeritud hoonete valitud asukohale.

3. EESMÄRK

Planeeritav ala asub kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Haja- asustusega aladel on minimaalne lubatav krundisuurus 3600 m2. Kinnistut läbib Kurblu oja. Oja ehituskeeluvööndi vähendamist ei kavandata.

Kuusalu Vallavalitsuse planeeringute komisjon tutvus detailplaneeringu algatamise taotlusega 26.02.2026 koosolekul ja toetas detailplaneeringu algatamist.

DP eesmärk on kinnistu kaheks jagamine koos ehitusõiguse taotlemisega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga.

Õuealade planeerimisel on arvestatud ajalooliste kruntide suurustega, kruntide paiknemisega külateede suhtes, külatüübile iseloomuliku õuealade omavahelise paiknemisega ja kaugustega.

Planeeringus on arvestatud lisaks lähiümbrusele kogu vaateväljaga ja kaugvaadete koridoridega. Planeeringuga on tagatud vaated, hoonegruppide vahekaugused ja külade avatus.

Käesolev planeering võimaldab taastuvenergeetika kasutamist – sh päikesepaneelide paigaldamist (katustel).

Olemasolevat teede võrku ei muudeta.

Planeeringuga säilitatakse väljakujunenud planeerimisviis, hoonestuslaad ja -struktuur.

Loodav ruumilahendus peab olema rikastav ja esteetiline, pakkudes elukeskkonda elavdavat kogemust ja olema kasutama kutsuv ning hästi ligipääsetav, kasutades kaasava disaini põhimõtteid ja arvestades erinevate

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

5/22

liikujate võimekusega, olema keskkonnasõbralik ja kliimakohane, kasutades ja võimendades looduslikke komponente ning kasutatav ja vastupidav erinevates ilmaoludes.

Rohealade kujundamisel ja kasutamisel on arvestatud, et rohealad toimiks ka sademevee immutamise aladena, puhveralana erinevate maakasutuste vahel ning võimalike häiringute ja visuaalse mõju leevendajana, asulate sisese mikrovõrguna, mis on ühendatud laiema rohevõrgustikuga ning toetab asulasisest elurikkust.

Planeeritava kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Käesoleva planeeringuga planeeritakse planeeringualale kaks elamumaa kinnistut.

Projekt seab piirangud maa kasutuse osas ja määrab piirangud hoonete suurusele ja hulgale. Käesoleva tööga on määratud kruntide heakorrastus ja haljastus ning on lahendatud juurdepääsud ja liikluskorraldus, hoonestusalad, servituudid ja taristu. Käesolev detailplaneering määrab hoonete projekteerimisele arhitektuursed nõuded.

Vastavalt Kuusalu üldplaneeringule uute hoonete ehitamisel tuleb rajatavate hoonete mahud ja hoonestuslaad sobitada ümbritsevasse keskkonda. Lähtutud on aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist. Järgitud on piirkonnas väljakujunenud traditsioonilisi arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi ja sobitatud uued hooned kinnistutele olemasolevat keskkonda arvestavalt. Uued hooned ei tohiks domineerida ega vähendada olemasoleva keskkonna terviklikkust.

Käesoleva detailplaneeringuga määratake ehitusõigused ja hoonestustingimused elamute ja nende abihoonete ehitamiseks, lahendatakse juurdepääsud ja määratakse vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastusnõuded.

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

Planeeritav ala asub Kuusalu vallas Allika külas Kirsimaa katastriüksusel.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

6/22

Planeeringualast lääne poole jääb üks üksikelamuga hoonestatud kinnistu – Saareallika, neli tootmismaa kinnistut ja kaks maatulundusmaa kinnistut. Teisele poole Kuusalu-Valkla teed jäävad tootmismaa kinnistud Saare – 2805 m² (pos 1), Pargisaare – 3667 m² (pos 2), Söödisaare – 9941 m² (pos 3), Platsisaare – 4091 m² (pos 4), maatulundusmaa kinnistud Kodusaare – 23146 m² (pos 5), Kadaka – 8439 m² (pos 6), Nurmenuku – 8435 m² (pos 7) ja elamumaa kinnistu Saareallika – 3083 m² (pos 8).

Saare kinnistul on 1898-ndal aastal ehitatud kahekorruseline tellistest välisseintega elamu ehitusaluse pinnaga 132 m² ja 1922-ndal aastal ehitatud ühekorruseline looduslikest kividest välisseintega laut ehitusaluse pinnaga 126 m².

Söödisaare kinnistul on 1964-ndal aastal ehitatud ühekorruseline tellistest ja laudisega kaetud laut ehitusaluse pinnaga 1356 m².

Kadaka kinnistul on ühekorruseline puitvoodriga üksikelamu ehitusaluse pinnaga 113 m².

Saareallika kinnistul on 1898-ndal aastal ehitatud kahekorruseline tellisvoodriga elamu ehitusaluse pinnaga 132 m² ja ühekorruseline keraamilisest tellisest välisviimistlusega saun-kuur ehitusaluse pinnaga 105 m². Nurmenuku kinnistul on 2025-ndal aastal ehitatud ühekorruseline puitvoodriga üksikelamu ehitusaluse pinnaga 138 m². Planeeringualast põhja poole jääb üks üksikelamuga hoonestatud kinnistu – Oja. Kolm põhjapoolset kinnistut on kaetud metsaga ja seal hoonestus puudub. Teisele poole Allika-Kalda teed jäävad maatulundusmaa kinnistud Oja – 3068 m² (pos 9), Mikkuri – 20063 m² (pos 10) ja Uus-Mikkuri – 20302 m² (pos 11) ja elamumaa kinnistu Ojaäärse – 2078 m² (pos 12).

Ojaäärse kinnistul on 1927-ndal aastal ehitatud ühekorruseline puitvoodriga üksikelamu ehitusaluse pinnaga 102 m². Planeeringualast ida poole jääb maatulundusmaa kinnistu Uus-Raadiku – 58017 m² (pos 13). Kinnistule on tehtud planeering koodiga 64547. Planeeringuga on kinnistule kavandatud üksikelamumaa krunt põhja poole ja põllumajandusmaa krunt lõuna poole. Elamumaale on lubatud ehitada maksimaalselt üks kahekordne mitte suurem kui 400 ruutmeetrilise ehitusaluse pinnaga üksikelamu maksimaalse kõrgusega 8 meetrit.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

7/22

Põllumajandusmaale on lubatud ehitada maksimaalselt üks ühekordne mitte suurem kui 500 ruutmeetrilise ehitusaluse pinnaga hobusetall maksimaalse kõrgusega 8 meetrit. Mõlemale krundile on lubatud ehitada ka kuni 3 ühekorruselist abihoonet maksimaalse kõrgusega 6 meetrit. Katusekalded peavad jääma vahemikku 20-45 kraadi.

Planeeringualast lõuna poole jääb maatulundusmaa kinnistu Mikkuri – 57389 m² (pos 14).

Mikkuri kinnistul on ühekorruseline puitvoodriga kuur ehitusaluse pinnaga 58 m² ja elamu ehitusaluse pinnaga 155 m2.

Elamumaa kinnistute suurused on 2078 m² kuni 3083 m². Elamud on ühe- või kahekorruselised viilkatustega hooned ehitusaluse pinnaga 102 kuni 138 m2.

Planeeringualast loodesse jääv tootmismaa piirkond kinnistutega Rammusaare, Patisaare, Söödisaare, Pargisaare, Saare ja maatulundusmaade piirkond Kodusaare, Kadaka ja Nurmenuku ei oma vallale omaseid karakteerseid arhitektuuritunnuseid.

Naaberkinnistud on osaliselt piiratud aiaga, piirdeaiad ei paikne enamasti piiridel. Ehitatud on võrkaedasid ja puitaedasid.

Uus juurdepääs planeeritavale kinnistule on planeeringualast lääne poole jäävalt teelt. Olemasolev juurdepääs on põhja poolt.

Planeeritava ala läänepoolses alas on 10 kv õhuliin. Vt. punkt 5.

Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks.

Andmed planeeringuala krundi kohta on alljärgnevad.

Maapinna absoluutkõrgused jäävad 15,44 – 20,89 meetri vahele. Reljeef on kaldega Kurblu oja poole. Kõrgeim punkt on autotee kõrval kinnistu edelanurgas ja madalaim punkt on kirdenurgas oja põhjas.

Fotosid vt. Lisa 1.

5. KITSENDUSED

Kinnistul paiknevad Elektrilevi OÜ elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) nimetusega AS-35 kaitsevööndiga 10 meetrit teljest mõlemale poole (E1 - vt. illustratsiooni), elektriõhuliin alla 1 kV nimetusega AMKA.3x70+95 kaitsevööndiga (E2) 2 meetrit teljest mõlemale poole. Alus: Elektripaigaldise kaitsevöönd - Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord; Ehitusseadustik § 70,77 ning Seadme ohutuse seadus § 2.

Kinnistul on Kurblu oja (kuni 10 ha pind, 25 km2 valgalaga veekogu) veekaitsevöönd (V1) 10 meetrit, ehituskeeluvöönd (V2) 25 meetrit ja kalda piiranguvöönd (V3) 50 meetrit kalda servast.

Kinnistul on Soolimetsa maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km2, millele on kehtestatud eesvoolu kaitsevöönd (M) ulatusega 12 meetrit.

Kuusalu-Valkla tee 11267 kaitse vöönd (T) on 25 meetrit mõõdetuna tee äärest.

Kirsimaa kinnistul (65101:002:1280) asuv puurkaevu PRK0000718 hooldusala (K) raadiusega 10 meetrit.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

8/22

6. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED

6.1 Planeeringuala lähipiirkonna krundistruktuuri ja hoonestustüübi analüüs

Allika külas on hästi säilinud tsaariaja ja sõdade vahelise vabariigi aegsete hajatalude struktuur.

Kontaktvööndi ulatus on planeeritav ala ja temast 150-200 meetri kaugusele jäävad alad. Vt. DP-1 ja DP-2.

Lähiümbruse hoonestustihedus on hõre. Elamute vahekaugus on tüüpiliselt 100-200 meetrit.

Allika küla jääb lõuna poole. Toidupood, kool ja lasteaed asuvad Kuusalus, vallavalitsus Kiius.

Elamumaid on kontaktvööndi alas vaid kolm, krundid jäävad suurustega vahemikku 2000 - 4000 m2. Täisehitusprotsent hoonestatud kinnistutel jääb hetkel valdavalt vahemikku 5 - 18%. Elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistutel on abihooneid 0-3. Umbes 26% kontaktvööndi alast on tootmismaa.

Arvestades piirkonnas välja kujunenud hajaasustusele sarnast kruntide struktuuri ning hoonete paiknemist võib detailplaneeringuga kavandatavat pidada Kuusalu valla üldplaneeringuga kooskõlas olevaks, planeeringuala liitub orgaaniliselt Allika küla ruumiga.

Fotosid vt. lisa 1.

6.2 Planeeringu ala funktsionaalsed seosed

Allika külakeskus jääb lõuna poole.

Tallinnasse pääseb lõuna poole sõites.

Valla üldplaneeringuga võetakse valla kohaliku kaitse alla Allika külas asuv vana vallamaja, koolimaja ja aednikumaja juurdekuuluva õueala ja haljastusega (EHR koodid vastavalt 116040163, 116030914 ja 116030915).

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

9/22

7. PLANEERIMISLAHENDUS

7.1 Planeeringulahendus ja ehitusõigus

Kirsimaa kinnistu pindala: 1,8 ha. Katastritunnus: 35201:002:1054. Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % elamumaa.

Olemasolev elamumaa muudetakse kaheks elamumaaks. Eesmärk on tagada kinnistute otstarbekad kujud ja suurused ning juurdepääsud elamukruntidele.

Uus hoonestus planeeritaval maaüksusel arvestab olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga. Uus hoonestus on ette nähtud projekteerida tagasihoidliku ja looduslähedase vormikeelega, tagamaks visuaalset terviklikkuse. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada kinnistu reljeefi, haljastuse, lähinaabrite ja piirkonna ajaloolise miljööga. Hoonestustingimuste väljatöötamisel on arvestatud lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga.

Valla üldplaneeringu kohaselt on kinnistu hajahoonestusala.

Hoonestusala piiride määramisel on määravaks saanud kaugus naaberhoonetest ja naaberkruntide hoonestusaladest. Hoonestusala piir on valdavas osas kavandatud 15 meetri kaugusele kinnistu piiridest. Erandid on tehtus seal, kus hooned on juba krundi piirile lähemal.

Kuna veekogu VEE1082700 Kurblu oja ranna veekaitse piir on 10 meetri kaugusel veepiirist ja maaparandusüsteemi Soolimetsa eesvool kuni 10 km² kaitsevööndi piir on 12 meetri kaugusel veepiirist, siis veekogu poolses küljes hoonestusala jääb 12 meetri kaugusele oja piirist.

Kohaliku hoonestuslaadi arvestavalt on ojast lõuna poole jäävad hoonestusalad riigimaanteest 100…120 meetri kaugusel.

Pääsud kinnistutele, hoonete ja rajatiste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel “Põhijoonis”.

Elamumaade kinnistud on planeeritud suurustega 10104 m2 ja 7980 m2. Lisaks kahekorruselisele põhihoonele võib kinnistutele rajada kinnistul pos 1 kuni neli abihoonet ja kinnistul pos 2 kuni kaks abihoonet.

Väljapoole hoonestusala on lubatud püstitada vaid kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ehitised.

Üksikelamud võivad olla kuni kahekorruselised ja abihooned ühekorruselised.

Pääsud planeeritavale alale on käesoleval ajal Allika-Kalda teelt. Käesoleva planeeringuga on kavandatud lisaks üks ligipääsutee lõunapoosele kinnistule Kuusalu-Valkla teelt.

Planeeringuala tuleb jäätmetest koristada ning jäätmed käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale.

Planeeritud uuele kinnistule on antud aadressiettepanek. Vt. ehitusõiguse tabelit.

Detailplaneering ei sisalda kehtivate detailplaneeringute muutmise ettepanekuid. Detailplaneering ei sisalda kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Detailplaneering ei sisalda kontaktvööndi alal koostatavate planeeringute muutmise ettepanekuid. Detailplaneering vastab kehtivale Kuusalu valla üldplaneeringule.

Ehitusõigused on näidatud põhijoonisel DP-4.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI 30.06.2026 Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0125

OÜ ILM ARHITEKT MEIEREI tn. 11 RAASIKU 75203 HARJUMAA; tel +372 5057549; e-kiri: [email protected];PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-19.pdf 10/22

EHITUSÕIGUSE TABEL

K in

ni st

u p

os .

nr .

aa dr

es si

e tt

ep an

ek

ki nn

is tu

s u

ur us

- m

² ho

on et

e su

u rim

a rv

k ru

nd il

-

põ h

ih o

on e

+ a

b ih

o on

e (d

)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e -

de ta

ilp iir

a ng

u li

ik

m aa

s ih

to ts

ta rv

e -

ka ta

st riü

ks us

e lii

k

su ur

im s

u le

tu d

b ru

to p

in d

- m

²

su ur

im k

o rr

us e

lis u

s -

p õh

ih o

on e

/

ab ih

oo ne

(d )

su ur

im h

oo n

e kõ

rg us

– p

õh ih

o on

e /

ab

ih oo

ne (d

) -

m

ho on

et e

± 0,

0 0

so ov

itu sl

ik u

lt

m in

im aa

ln e

t ul

ep ü

si vu

sk la

ss

pa rk

im is

ko h

ta d

e a

rv –

n or

m a

tii vn

e /

ka va

nd at

ud

ki ts

en du

se d

se rv

itu u

d i v

aj ad

u s

1 Kirsimaa 10104 1+4 EE E 500 2/1 10,0 /5,0

18,70 TP-3 3 / 3 elektrirajatise kitsendus

2 Kirsiaia 7980 1+2 EE E 500 2/1 10,0 /5,0

19,20 TP-3 3 / 3 tee kaitsevöönd, elektrirajatiste kitsendused

tehnoservituut pos 1 kasuks

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

11/22

Kõrgusmärkide erinevus planeeritud hoonestusalade piires on kuni 90 sentimeetrit. Arvestades sadevete voolamist, tuleb rajamiskõrguse valikul aluseks võtta hoonestusala kõrgem osa. Pinnase reljeefi vähese ümberplaneerimisega on võimalik projekteerida hoone(d) mille sokli kõrgus jääb vahemikku 20...40 sentimeetrit.

Maksimaalne hoone absoluutkõrguse saame kui liidame põhikorruse põranda absoluutkõrgusele suurima lubatud hoone kõrguse.

7.2 Kruntide sihtotstarve

Kirsimaa kinnistu olemasolev maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Planeeritud kinnistute maakasutuse sihtotstarbed on ka elamumaad.

7.3 Hoonetele olulisemate arhitektuursete ja ehituslike tingimuste seadmine

Välisviimistluses tuleb kasutada ehitusmaterjale ja värvitoone, mis sobivad ajaloolise küla hoonetega.

Ehitus- ja viimistlusmaterjalid:

Fassaadi materjalid – kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale (puit, paas, maakivi, lubikrohv, linaõli baasil värvid, kriidipulber, munatemperast värvid), mitte kasutada tehases toodetud sileümarpalki.

Värvitoonide valikul lähtuda ümbruskonnas ajalooliselt väljakujunenud värvigammast.

Uued hooned kavandada nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste gabariitidega / proportsioonidega.

Uusehituste püstitamisel tuleb järgida ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioone (ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid jms).

Ehitusprojekti mahus tuleb esitada koos põhihoone projektiga ka abihoone projekt kui see on kavandatud. Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.

Üksikelamutel ja abihoonetel võib tulepüsivusklass olla TP3.

Detailplaneering määrab kinnistute maksimaalse ehitisealuse pinna. Planeerimisjoonisel on märgitud hoonestatavatele krundile hoonete ehitamise alad hoonestusalana. Valdavalt on hoonestusala piirid planeeritud paralleelsetena kinnistu piiridega. Kohustuslikke ehitusjooni tee äärde hoone paigutamiseks ette antud ei ole. Abihoonete rajamine väljaspoole hoonestusala on keelatud. Väljaspoole hoonestusala lubatakse ühele kinnistule püstitada kuni kolm alla 20 m2 hoonet.

Hoonete konstruktsioon – betoon, teras, kivi ja puitsõrestik.

Seinte välisviimistluse valikul kasutada üldlevinud fassaadimaterjale nagu puit, kivi, krohv või klaas. Loodusmaterjale imiteerivate plastikmaterjalide välisviimistluses ei ole lubatud. Looduskauged värvitoonid ei ole lubatud.

Katus – Üksikelamute ning abihoonete kaldkatused on planeeritud kaldega 10...45 kraadi. Katusekate - plekk, katusekivi, puit, rullmaterjal. Katuste värvitoonid - hall, naturaalne tsink, savipruun, must, roheline, punane.

Aknad võivad olla erikujulised.

Sokkel – kõrgus 0,2 – 0,5 meetrit. Materjalideks – betoon, maakivi, murtud paas ja krohv.

Piirdeaiad. Kinnistutele on määratud ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonete arhitektuurist vms ning planeeringuala kontaktvööndi üldisest lahendusest. Planeeritud piirdeaedade lubatud asukohad on loodava kinnistu piiril. Piire võib olla puidust lattaed. Kinnistute teepoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid. Väravad ei tohi avaneda tee poole. Piirdead on kavandatud planeeritud kinnistule suurima kõrgusega 1,1 meetrit. Piirdeaiad peavad visuaalselt moodustama tänava lõikes terviku. Piirdeaiad lahendatakse ehitusprojektide raames.

7.4 Liikluskorraldus ja parkimine

Planeeringuala asub riigi kõrvalmaantee nr 11267 Kuusalu-Valkla ääres, mis kulgeb läbi Kuusalu, Allika, Mäepea, Põhja, Salmistu ja Valkla küla ning Kiiu aleviku. Tee pikkus on 8,8 km.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

12/22

Juurdepääsud on planeeritud kinnistule pos. 1 Allika-Kalda kohalikult teelt nr 3530024 ja kinnistule pos. 2 Kuusalu-Valkla teelt.

Kinnistusisene sõidutee kinnistul pos 2 on valitud laiusega 3,0 meetrit.

Planeeritud lõunapoolselt kinnistult väljasõidu asukoht on valitud selline, mis võimaldab tagada krundilt väljasõidul autojuhile nähtavuse teele 50 meetri ulatuses kummalegi poole kui autojuht on teest 10 meetri kaugusel. Selleks et mitte varjata teel liiklevat jalakäijat / ratturit, ei ole nähtavust piiravaid takistusi (näiteks üle 1,1 meetri kõrgune hekk, piire, parkivad autod) kavandatud. Kiiruspiirang on selles maanteelõigus 50 km/h. Vastavalt kiiruspiirangutele on tagatud „rahuldav“ nähtavus. Teede pikikalde parandustegurit ei tule rakendada, kuna kalded on väiksemad kui 2%.

Riigitee alusele maale tehnovõrke ei ole kavandatud.

Liikluskorraldus täpsustub projekti koostamisel vastavalt asulas kehtivatele liikluskorraldusele.

Arendusega seotud riigitee ristmikule väljasõit tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Tänava kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning tänavalt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on tee ääres kaitsevöönd. Tee kaitsevöönd asula piires on 10 meetrit sõiduraja välimisest servast. Kuusalu-Valkla tee osas, mis jääb planeeringualal ristmikust ida poole on teekaitse vööndi laius 30 meetrit sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevöönditesse hoonestust ei ole kavandatud. Detailplaneeringu joonistel on näidatud tee kaitsevööndi piir.

Sademevett riigitee äärde ei juhita. Hetkel riigitee ääres kraavitus puudub, st senise maakasutusega sademeveed riigitee äärde ei valgu olemasoleva reljeefi tõttu ja maakasutuse muutmisel on arvestatud olukorra säilitamise vajadusega.

Kogu planeeringualal on garanteeritud ligipääs ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja päästeautodele.

Parkimine tee äärde ei ole lubatud.

Planeeringuga seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Mahasõidu projekteerimine ning väljaehitamine on ette nähtud huvitatud isiku kohustusena.

Planeerigu alasse planeeritud teede lahendus täpsustatakse hoonete eelprojektide mahus kui on sissepääsud hoonetesse täpsustatud.

Parkimiskohtade arvutustabel vastavalt EVS 843:2016.

ehituse otstarve normatiivi arvutus

normatiivseid kohti

planeeringuga ette nähtud kohti

planeeritud elamispind – eramu väike-elamute ala ühel kinnistul

3 x 1 3 3

Kavandatud juurdepääsutee ja parkla katted lahendada edasise projekteerimise käigus tolmuvabadena.

Teelt lähtuv liiklusest tulenev vibratsioon, saaste ja müra avaldab mõningast mõju planeeritavatele kinnistutele. Parklad projekteerida ehitusprojektis krundi osasse, kus on liiklusest tulenev kahjulik mõju kõige vähem häirivam. Samuti peab seal olema parim nähtavus liiklejate jaoks.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

13/22

Müra intensiivsus oleneb eelkõige liiklussagedusest ning raskeveokite osakaalust liiklusvahendite koosseisust. Samuti mõjutab maastiku iseloom. Mõju hoonetele sõltub müraallika kaugusest ning hoonete asendist maantee suhtes.

Kuna planeeringuala piirneb maanteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringus on võetud tarvitusele meetmed müra normtasemete tagamiseks. Planeeringuala lääneküljes olev kõrghaljastus säilitatakse.

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase ei tohi KeM määruse nr 71 § 6 lg 3 järgi ületada müratundlike hoonetega aladel päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.

Aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 71 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Liiklusmüra piirväärtus II kategooria alal (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused ning elamu maa-alad, rohealad) on päeval 60 dB(A), öösel 55 dB(A). Liiklusmüra piirväärtus II kategooria ala müratundliku hoone teepoolsel küljel on päeval 65 dB(A), öösel 60 dB(A).

Liiklusmüra sihtväärtus II kategooria alal (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused ning elamu maa-alad, rohealad) on päeval alla 55 dB(A), öösel 50 dB(A).

Müra teemat vt. lisaks p. 7.8.

Parklate edasisel projekteerimisel elamute lähedale juhinduda EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetest.

Tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik.

Piirdeaedade rajamist vt p. 7.3.

Alapunkti põhimõtted on kajastatud põhijoonisel DP-4.

7.5 Keskkonnakaitse nõuded

Kinnistule kruntide planeerimisel ja neile hoonestusalade määramisel on lähtutud vajadusest võimalikult vähe kahjustada olemasolevat haljastust.

Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada kruntide sissesõiduteede lähedale alustele. Kruntide valdajad peavad järgima Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirja ja sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega.

Elamumaa kruntidel taastada ehitusega rikutud kohtades haljastus.

Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada. Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse.

Suurte vooluhulkade koondumise vältimiseks on planeeritud sademevee kohapealne immutamine.

Käesolevas detailplaneeringus välditakse laiaulatuslike asfalteeritud alade rajamist. Eelistada vett läbilaskvaid katendeid.

Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb tagada veekvaliteedi vastavus õigusaktidega seatud kvaliteedinõuetele.

7.6 Keskkonnamõju hindamisest

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõikest 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on toodud sama seaduse § 6 lõikes 1. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.

Kavandatav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Käesoleva detailplaneeringuga määratakse kahele krundile elamumaa sihtotstarve, määratakse ehitusõigused ja piirangud. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

14/22

keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik ning arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu ei ole vajalik detailplaneeringuga koos läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuusalu Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette radooniohjemeetmed; nähti ette kaitsmata põhjaveega alal meetmed põhjavee kaitseks; selgitati välja kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti ette haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsiooni tingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad

a) majanduslikud mõjud:

Allika küla majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uute elanike Allika külla kolimisega suureneb kohaliku ettevõtluse võimalik tulubaas.

b) sotsiaalsed mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine toob kaasa küla sotsiaalse olukorra paranemise, kuna küla avalik ruum korrastub ja planeeringu elluviimine annab tõuke lähialal teistegi kasutuseta alade kasutuselevõtuks.

c) kultuurilised mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal kultuurilisi mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Allika külas paiknevate kultuuripärandiobjektide väärtust.

d) mõju looduskeskkonnale:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist, külas olevate kinnistute kasutuselevõtt elamute rajamiseks ei halvenda lähiala looduskeskkonna olukorda.

7.7 Heakord ja haljastus

Tegemist on traditsioonilised kultuurmaastikuga, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster.

Krundi haljastus tuleb lõplikult lahendada koos hoone projekteerimisega.

Haljastuslahenduste väljatöötamisel kasutada kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lähenemisi.

Haljastus kavandada mitmerindelisena.

Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga. Sildid peavad olema piisavalt suurte mõõtudega, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja Kuusalu valla jäätmehoolduskorrale.

Planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised rajatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Kuusalu valla jäätmehoolduskorrale.

Hooneid projekteerides tuleb võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi. Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendada ehitusprojektis takistusteta liikumise põhimõtetel.

Piirdeaedade rajamist vt p. 7.3.

Planeeritud hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke. Planeeringuga ei ole krundipiirist sissepoole autojuhi nähtavusalasse planeeritud puid ja põõsaid, sest ei saa piirata liiklejate väljavaadet teedel ja parkimisaladel. Liiklusohutus peab olema tagatud ka pärast haljastuse täiskasvu.

Juurdepääsutee, parkimisala ning jalakäiguala katenditeks on planeeritud asfalt, betoonkivisillutis või killustikkate.

Kuusalu vallas toimub jäätmehoolduse arendamine vastavalt kehtivale jäätmekavale.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

15/22

Jäätmehoolduse üldiseks suunaks vallas on esmalt jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja ringlusse võtmine, seejärel taaskasutamine (nt jäätmetest energia tootmine) ja viimasena ladestamine.

Jäätmejaam asub Kiius, kokkuleppeliselt kasutatakse Loksa linna jäätmejaama.

Segaolmejäätmete kogumiseks on korraldatud jäätmevedu.

Krundi haljastus tuleb lõplikult lahendada koos hoone projekteerimisega.

Haljastuse ja heakorra põhimõtted kajastuvad põhijoonisel DP-4.

7.8 Tervisekaitse

Kuna planeeringuala paikneb riigitee 11267 läheduses, on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringualal ei tohi müratasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud müra piirväärtusi II- kategooria alal nii päevasel kui ka öisel ajal.

Hoonestuse rajamisel tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks normtasemeid. Rakendada vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb projekteerida vähemalt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks R`w+Ctr≥ 35-45db. Sellisel juhul on arvestatud ka võimaliku liiklussageduse tõusuga. Tähelepanu tuleb pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Akende pind peab olema ≤50% välisseina pinnast.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada teiste elamute paiknemisega, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Ehitusprojektid peavad tagama siseruumide mürataseme vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“, vastu võetud 12.11.2025.

Leevendusmeetmete koosmõjul on müra normtasemed elamutes tagatud ja puudub vajadus müratõkkeseinte rajamiseks. Allika külas ei ole varasemalt müratõkkeseinu paigaldatud. Müratõkkeseinte kasutamine oleks piirkonna jaoks mittesobilik. Müra vähendamise meetmed peavad olema rakendatud hiljemalt projekteeritavatele elamutele kasutuslubade väljastamise ajaks.

Hoonete projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.

Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib jõuda maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ja looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget looduslikku radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis, kuid peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti.

Radoon radioaktiivse ainena põhjustab tervisehäireid ja soodustab haiguste teket (nt kopsuvähk, valgeveresus, luukoe hõrenemine).

Lähtuvalt standardist EVS 840:2023 jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Kuusalu valla lääne-ja keskosas saab üldistatult hinnata radooniriski kõrgeks ja eriti kõrgeks, poolsaartel ja lõunaosas madalaks ja normaalseks. Normaalse radooniriskiga aladel leidub laiguti alasid, kus tegelik radoonisisaldus on kõrgem.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

16/22

Kõrge radoonisisaldusega pinnas – 50-150 kBq/m3.

Normaalse radoonisisaldusega pinnas – 30-50 kBq/m3.

EVS:840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on öeldud, et tasuks mõõta pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni. Radooni mõõtmine pinnases ei ole kohustuslik, kuid on soovituslik ning akrediteeritud mõõtja eelistamine on õigustatud.

Sama lehekülje alguses on öeldud: "Uuringud on näidanud, et planeeritava hoone siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni arvutamiseks / hindamiseks on vaja teada nii pinnaseõhu radoonisisaldust kui ka pinnase õhuläbivust." Eestis pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmise käigus pinnase õhuläbivust ei mõõdeta. Kaudselt võetakse seda arvesse juhendi RAM 2016 lk 24 toodud pinnase litotüübile vastavate andmete tabeli abil.

Keskkonnaameti seisukoht pinnaseõhu radoonimõõtmise suhtes on toodud Keskkonnaameti käsiraamatus kohaliku omavalitsuse töötajale. "Keskkonnaameti seisukoht on, et projekteerimistingimuste seadmisel tuleks kohalikul omavalitsusel alati juhtida projekteerija tähelepanu radooniriski võimalikule olemasolule, millest lähtudes peab projekteerija hindama vajalikke radoonikaitse meetmeid ja neid rakendama, juhindudes soovitatavalt standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Kuid selle üle otsustamine, kas eelnevalt on vaja teha pinnaseõhu radoonisisalduse uuring, tuleks jätta projekteerija pädevusse."

Siseõhu radoonisisalduse eelnevaks hindamiseks on standardis EVS 840 toodud ka arvutusmetoodika. Radoon, ventilatsioon ja küte tuleb lahendada kompleksselt ja kuivõrd pinnaseõhu radoonisisaldus on oluline või ebaoluline, sõltub suurel määral ventilatsiooni-küttesüsteemi lahendusest. Mistõttu ongi oluline, et ehitusprojekti projekteerija kavandaks pinnaseõhu radooniuuringu, kui ta leiab, et selle andmed on talle vajalikud.

Detailplaneeringuala on kõrge radoonisisaldusega pinnase alal. Ennetavate meetmete rakendamine on vajalik.

Soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile ka tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja / või alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon). Tihendada ja hermetiseerida tuleb kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht kui ka toru või kaabli ning hülsi vahe.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusega nr 19 on kehtestatud hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetasemeks 300 Bq/m³.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

17/22

Kaitsmata põhjavesi (väga kõrge reostusohtlikkus).

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) järgi asub planeeringuala kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Alvarid, moreeni vähem kui 2 meetrit.

Hoonete projekteerimisel tuleks jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.

Põhjaveeliikumise suund on kagust loodesse.

Välisvalgustuse teemat vt. p. 7.12.

7.9 Vertikaalplaneerimine

Hoonete projekteerimise käigus vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Krundi maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Hoonete 0,00 ettepanek vt. p. 7.1 ja joonis DP-4 “Põhijoonis”. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires.

Vertikaalplaneeringud lahendada hoonete eelprojektide mahus selliselt, et on takistatud sademevete valgumine naaberkinnistutele ja avalikele aladele. Sademeveed immutada omal kinnistul. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

7.10 Tuleohutusnõuded

Detailplaneering on koostatud vastavuses Siseministri 30.03.2017 määrusele nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Väliseks tulekustutuseks vajalik veehulk Q = 10 L/s 3 h jooksul saadakse olemasolevast tiigist vastavalt EVS 812-6.

Tulekustutusvee hulga määramisel on lähtutud standardist EVS 812-6-2012 – „Tuletõrje veevarustus“ punkt 5.3. Planeeritud on I kasutusviisiga hooned, mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m2 ja pindala alla 800 m2.

Kõik hooned ning rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100 meetrit kasutatavast tuletõrje veevõtukohast.

Detailplaneeringuga lubatav maksimaalne elamute brutopind üksikelamutel elamumaal on 500 m². Hoonete kasutusviis elamumaal - I.

Planeeritav hoonestus elamumaal koosneb ühest kuni kahekorruselisest elamust ja maksimaalselt neljast või kahest ühekordsest abihoonest.

Detailplaneerimise projektis on kruntidele märgitud võimalik ehitusala. Planeeritavad üksikelamud võib ehitada tuleohutusklassiga TP3.

Planeeringuala on hajaasustusala EVS 812-6 mõistes.

Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teistele ning tulekustutus- ja päästemeeskonnale tagatakse vajalikud juurdepääsud ehitusprojektiga. Hoonete taha peab pääsema tuletõrjeauto teed mööda, mis on igas kohas laiem kui 3,5 meetrit. Hooned ei või paikneda naaberhoonetele lähemal kui 8 meetrit.

Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse hoonete projekteerimise käigus lähtudes kehtivatest normdokumentidest.

Planeeritud hoonestusala on näidatud põhijoonisel DP-4.

7.11 Elektrivarustus

Kinnistul paiknevad Elektrilevi OÜ elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) nimetusega AS-35 kaitsevööndiga 10 meetrit teljest mõlemale poole elektriõhuliin alla 1 kV nimetusega AMKA.3x70+95 kaitsevööndiga 2 meetrit teljest mõlemale poole. Alus: Elektripaigaldise kaitsevöönd - Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord; Ehitusseadustik § 70,77 ning Seadme ohutuse seadus § 2.

Tehnovõrkude jaoks määratakse vajalikud servituudid ja kitsendused. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

Enne hoonele ehitusloa väljastamist peavad olema hoonet teenindavad teed ja tehnovõrgud väljaehitatud.

Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

18/22

Elektrivarustatuse tööjooniste koostamine ja teostus toimub eraldi vastava litsentsi omava firma poolt. Tööjoonised kooskõlastatakse täiendavalt Eesti Energia Jaotusvõrgu Tallinn-Harju piirkonnaga. Planeeritaval maa-alal nähakse ette krundi piiril liitumiskilbi asukoht. Liitumiskilbist üksikelamu elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastava toiteliini. Tarbija liitumispunkt asub liitumiskapis tarbija toitekaabli klemmidel.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist, lepingute sõlmimist ja liitumistasude tasumist OÜ Jaotusvõrk projekteerib ja ehitab toiteliini ning paigaldab liitumiskapi.

Kõik projekteerimisega ning ehitustöödega seotud kulutused tuleb kanda vastaval kinnistu omanikul, kellele kinnistu kuulub, selleks on vajalik tellijal OÜ Jaotusvõrguga sõlmida leping tööde teostamise ja finantseerimise kohta.

Uute objektide pingestamine on lubatud pärast eramute elektripaigaldiste kasutuselevõtu teatiste esitamist elektrivõrgu ettevõttele.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektrivõrgu ehitisteni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist ja korrosiooni. Elektrivõrgu kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud ehitada, rekonstrueerida või lammutada hooneid ja rajatisi, teha mistahes laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid. Maakaabelliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud töötada löökmehhanismidega, planeerida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Kinnistutel vähemalt ühe rajatava hoone väliskülge(dele) paigaldatakse valgustid, mis valgustavad parklat, kõnniteed ja kõiki sissepääse.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi Oü-le esitada kinnistu aadress. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab piirkonda teenindav ettevõte elektrivõrgu.

Rajatavad ehitised ja tööd kaitsetsoonides on lubatud liini valdaja loal.

Elektrivarustus peab tagama ka maakütte soojuspumba töö.

Päikeseparki ei ole käesoleva planeeringuga kavandatud. Hajaasustuses väljaspool väärtuslikke alasid võib paneele paigutada nii hoonetele, õuealadel maapinnale kui ka väljaspoole õuealasid.

Tehnovõrgud on esitatud tehnovõrkude planeeringu joonisel DP-5.

7.12 Tänavavalgustus, õuealade valgustus

Õuealade valgustuse projekteerimisel võtta kasutusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

Õuealade valgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

Arvestada valguse negatiivsete mõjudega seoses liiklusega. Valgustid (näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need pimestaks liiklejaid.

Hoonete projekteerimisel arvestada valgusreostusega planeeritaval alal ning vältida ülemäärast valgustamist planeeritavate hooneteni, vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid (haljastus, akende paigutus ja varjestus).

Hoonete projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

7.13 Sidevarustus

Elektroonilise side rajatised planeeritaval kinnistul puuduvad. Elektroonilise side lahendatakse mobiilside baasil.

Tehnovõrgud on esitatud tehnovõrkude planeeringu joonisel DP-5.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

19/22

7.14 Veevarustus ja kanalisatsioon

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudub.

Lubatud on rajada kanalisatsioonirajatisi vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Põhjavee kaitsmise teemat vt p. 7.8.

Hoonet teenindav kanalisatsioonitaristu peab olema välja ehitatud enne hoonete ehitamist.

Rajatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikud vastavalt põhijoonisel näidatule.

Välise tulekustutuse vesi saadakse kinnistul olevast veekogust. Tagatakse kustutusvee hulk 10,0 L/s .

Sademeveed immutatakse pinnasesse omal kinnistul vertikaalplaneerimise abil. Sademevee naaberkruntidele suunamine on keelatud.

Tehnovõrgud on esitatud joonisel DP-5.

7.15 Soojavarustus

Eelistada keskkonda säästvamaid kütteliike ja välistada levinumad kõige rohkem keskkonda saastavad kütteliigid, näiteks kivisüsi, otsene elektriküte.

Soojavarustus lahendatakse lokaalsetena hoonete ehitusprojektide koosseisus. Kütteliikidena mitte kasutada otseelektrikütet (lubatud on kasutada elektrikeriseid saunades), vedelkütust ega küttegaasi, tahketest kütteainetest vältida kivi- ja pruunsütt, põlevkivi jms saastavaid kütteaineid. Päikesepaneelid on sobilik ja soovituslik paigaldada tänavalt mittevaadeldavasse kohta, et mitte rikkuda hoonete arhitektuuri. Päikesepaneelid ei tohi tekitada kõrval olevatele hoonetele valgusreostust ega halvendada nende valgustingimusi.

Lubatud on maaküte. Üks ruutmeeter köetavat pinda vajab 3,0…4,0 m² vaba maapinda. Näiteks 240 m² köetava pinna puhul on maaküttetorustiku pind arvutuslikult 840 m². Küttetorustik töötab efektiivselt vaid murupinna all. Saab teha ka vertikaalse torustiku, mis on kulukam lahendus.

Soojuspuuraukude ja horisontaalsete maasoojussüsteemide rajamine on lubatud kui kaitsmata põhjaveega aladel kavandatav süsteem on kinnine.

Maasoojusseadmete kavandamisel tuleb kultuuriväärtuslikel aladel tagada maastikuilme säilimine.

Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt planeeringus sätestatud haljastuse nõuetele.

Maasoojussüsteemi ja maasoojuspuuraugu kaugus septikust ja kogumismahutist on soovitavalt 5 meetrit, filterväljakust, biotiigist, avaveelisest märgalast ja imbväljakust on 10 meetrit.

7.16 Maaparandussüsteemid

Kinnistut läbib maaparandussüsteemi Soolimetsa (maaparandussüsteemide register - https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/systeem/4108270010010) eesvool mille kaitsevöönd ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.

Detailplaneeringualalt maaparandussüsteemi lisavee juhtimise eelduseks on eelnevalt Maa- ja Ruumiameti maaparandussüsteemi maa-alale lisavee juhtimise kooskõlastamise taotluse esitamine (MaaParS § 53). Vastaval Maaparandusseadus § 4, 44-51 maaparandussüsteemi omanik ei tohi maaparandushoiutööd tehes takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit, maaparandussüsteemi või selle toimimist. Maaparandussüsteemi kahjustanud isik peab sellest viivitamata teavitama maaparandussüsteemi omanikku, Maa- ja Ruumiametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse.

Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta ehitusprojekti, kui kavandatava tegevusega kahjustatakse kraavkuivendusega maaparandusehitise nõuetekohast toimimist. Kraavkuivendusega maaparandusehitise maa- ala maakasutus ei tohi kahjustada maaparandusehitist.

Olemasolevat reljeefi võib muuta ehitusprojektiga vaid hoone lähiümbruses. Sadeveed juhitakse kinnistul olevatest hoonetest eemale, immutatakse pinnasesse ja välistatakse selle valgumine naaberkruntidele. Planeeringuga tagatakse planeeringuala naaberkinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47.

Maaparandussüsteemis on keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui selleks puudub käesoleva seaduse § 50 kohane Maa- ja Ruumiameti luba või kooskõlastus.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

20/22

Maaparanduse eesvoolu kaitsevööndis tuleb istanduse rajamise korral esitada Maa- ja Ruumiametile taotlus, kuhu märgitakse istanduse asukoht ning taimede liik ja istikute kavandatav vahekaugus.

Maaparandussüsteemi omanik teeb maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, nii et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel maaparandusseaduse (vastu võetud 16.05.2018) nõuetele.

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal (ala, millel paikneb reguleeritav võrk, vastavalt kuivendus- või niisutusvõrk, tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatule.

Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras: need puhastada, võsa eemaldada ja vajadusel süvendada.

Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

7.17 Kuritegevust ennetavad ja riski vähendavad abinõud

Planeering vastab standardile Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine (EVS 809-1:2002).

Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja uste konstruktsioon ja lukustus).

Piirkond on oma asustuse poolest hõre ja suuresti perioodilise inimeste liikumisega. Juhuslikult satutakse sinna harva. Väljaehitatud teedel liiguvad peamiselt kohalikud elanikud. Väljakujunenud elukeskkonnas toimib kindlasti ka naabrivalve.

Esikohale tuleb seada nähtavus (valgustus jne), järelevalve, juurdepääsu võimaluste piiramine (piirded) ning vastupidavus. Territooriumil on vajalik tagada hea jälgitavus (eriti juurdepääsuteel, parklas), samuti võiks kasutada videovalvet. Planeeritaval alal rajatavad kõnniteed ja parkla valgustatakse vältimaks ühiskondlikke riske. Soovitatav on kasutada liikumisanduriga õuevalgustust. Välisvalgustus lahendatakse koos hoone(te) ehitusprojektiga.

Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad välisvalgustid (prožektorid).

Sõidukite parkimine on planeeritud oma kinnistule.

Kasutada tuleb vastupidavaid materjale valgustite ja jalgteede elementide osas.

Vastupidavad ukse - ja aknaraamid, lukud, uksed, aknad ja klaasid vähendavad vandalismiaktide ja sissemurdmiste riske.

Selged juurdepääsud ja korraldatud liikumine tõstab samuti piirkonna turvalisust ja vähendab vandalismi riski.

Soovitav on sõlmida naabrivalve lepingud.

7.18 Jäätmekäitlus

Prügiveoauto peab pääsema vähemalt kümne meetri kaugusele konteinerist.

Pääs hoiukoha juurde peab olema küllaldaselt valgustatud.

Prügikonteinerite hoiukoha asukoht on näidatud põhijoonisel DP-4.

8. PLANEERITAVA ALA BILANSS

1. Planeeritava maa-ala suurus ≈ 2,6 ha, sh krunditud maa - 18084 m².

2. Planeeritud kinnistute arv - 2 kinnistut.

3. Krunditud maa bilanss katastriüksuste liikide alusel - elamumaa -18084 m² / 100 %.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

21/22

9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

Detailplaneeringus kavandatud tegevuste elluviimiseks teostab Kuusalu vallavalitsus allpoolloetletud tegevused.

Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Lisaks peab arvestama olemasolu korral kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kuusalu vallale kohustust planeeritud tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima planeeritava krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsutee ja parkimisalad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik ühendused tehnovõrkudega vastavalt hoone paigutusele hoonestusalas. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri madalpingekaablid ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal.

Tehnovõrkude, teede ja välisvalgustuse rajamine on omaniku kohustus halduslepingu alusel. Lisaks on krundisiseste teede, sisse- ja väljasõidu kuni tänavani, parklate, haljastuse ja piirete väljaehitamine omaniku kohustus. Krundisisene juurdesõidutee projekteeritakse hoone ehitusloa mahus.

Tehnovõrgud ehitatakse välja liitumislepingute alusel.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud järjekorras saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:

 maakorralduslike toimingute teostamine, servituutide ja avaliku kasutusega alade määramine. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis;

 kinnistuväliste tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel;

 ehituslubade väljastamine Kuusalu Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks, vajadusel;

 uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine Kuusalu Vallavalitsuse poolt, vajadusel;

 planeeringuala paiknevate kuivenduskraavide hooldus (sh puhastamine setteist ja taimestikust, vajadusel profiili taastamine ning truupide läbilaskevõime tagamine) tuleb teostada enne ehitusprojektide ehitusloa väljastamist;

 uus servituut on vajalik planeeritud maakaablile loodava elamumaa kinnistul ja seda teeb Elektrilevi ise peale liitumislepingu sõlmimist;

 esitatakse ehitusloa taotlus(-ed) läbi Ehitisregistri;  hoonetele ja rajatistele ehituslubade väljastamine;  püstitatakse hooned ja rajatised;  hoonetele ja rajatistele kasutuslubade väljastamine;  rajatakse piirded, murupinnad, lisahaljastus ja vajadusel tehakse asendusistutused.

Töö nimetus: ALLIKA KÜLA KIRSIMAA KINNISTU DETAILPLANEERING SELETUSKIRI KOOSKÕLASTUSEKS

27.10.2026

Aadress: Kirsimaa kinnistu, Allika küla, Kuusalu vald, Harju maakond Töö nr: 0326

OÜ ILM ARHITEKT; MEIEREI tn. 11, RAASIKU 75203, HARJUMAA Tel +372 5057549; e-kiri: [email protected] PRINT 27.10.2026 fail: DP_Kirsimaa_seletuskiri; printfail: SK100_seletuskiri_2026-10-27.pdf

22/22

10. SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUSED

Kirsimaa kinnistu katastriüksuse (kinnistu nr 14039602, katastritunnus 35201:002:1054; pindala 18084,0 m2; sihtotstarve elamumaa - 100%)

planeeritud kinnistu servituudi liik selgitus

positsioon 2 tehno servituudi vajadus kinnistu pos 1 omaniku kasuks

50 ,0

0

0,20

30,00

10,00 10,00

2,00

2,00

1,00

1,00

1,00

2,001,00

12,70

1

2

3

4

5 6

KR10 ,00

1

P2

15,00 5,00

90 °11,00

32,19

7,59

9,32

9,95

28,92

1,73

1,00 1,00

20,44

19,08

15,32

34,97

121,17

1

500 10104 m - 32 2/1

EE 100% 9/5 500

1+3

1

2

500 7980 m - 32 2/1

EE 100% 9/5 500

1+2

2

R10 ,00

31,592,10 9,13

7,35

3,19

10,00

10,00

50,00

3,19

2, 00

8,00 7,00

5,00 11,00 2,14

22 ,39

8,00

90°

14,29

0,5 4

26,04

1 1

3,00

LÕIGE 1-1 M 1:50

0,06

0, 15

0, 07

≥

0, 13

0,08

0, 20

Kirsiaia

Kirsimaa

17,00

20,00

2,00

17,00

25,0015,00

30 ,0

0

m ax

. 1 ,1

0 0,10

25,00

15,00 2,00

10,00 2,00

10,00

15,00

2,00

15,00

15,00

55,97

15,00

25 ,73

27,44

11,12

50 ,29

90°

6,0 0

7,00

129,8°

129,8°

25,00

LÕIGE 1-1 M 1:50

0, 20

0,20

0,06

0, 07

≥

0, 15

1 P2

K

LEPPEMÄRGID

TOPO-GEODEETILISE MÕÕDISTUSE MÄRKUSED:

EHITUSÕIGUS

TEHNLISED NÄITAJAD

PLANEERITAV KINNISTU

EKSPLIKATSIOON 1 2 3 4 5 6

4

2 3 5

76 8

1

9 10

0,20

LÕIGE 1-1 M 1:50

0,06

0, 15

0, 07

≥

0, 13

0,08

0, 20

m ax

. 1 ,1

0 0,10

0,20

1

2

3

4

5 6

K

1

P2

1

500 10104 m - 32 2/1

EE 100% 9/5 500

1+3

1

2

500 7980 m - 32 2/1

EE 100% 9/5 500

1+2

2

14,29

1 1

LÕIGE 1-1 M 1:50

0,06

0, 15

0, 07

≥

0, 13

0,08

0, 20

Kirsiaia

Kirsimaa

R10 ,00

17,00

20,00

R10 ,00

30,00

10,00 10,00

2,00

2,00

1,00

1,00

1,00

2,001,00

17,00

m ax

. 1 ,1

0 0,10

LÕIGE 1-1 M 1:50

0, 20

0,20

0,06

0, 07

≥

0, 15

K

LEPPEMÄRGID

TOPO-GEODEETILISE MÕÕDISTUSE MÄRKUSED:

EHITUSÕIGUS

TEHNLISED NÄITAJAD

PLANEERITAV KINNISTU

EKSPLIKATSIOON 1 2 3 4 5 6

4

2 3 5

76 8

1

9 10

0,20

LÕIGE 1-1 M 1:50

0,06

0, 15

0, 07

≥

0, 13

0,08

0, 20

m ax

. 1 ,1

0 0,10