Tartumaa Tartu vald Tila küla Tärmi maaüksuse osa-ala ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõule seisukoha küsimine

7-156-1 10.04.2024 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNI TEETSMANN PNOEE-49107054246 2024-04-10 06:28:41

Lisa 1_Tärmi mü osaala DP algatamise korralduse EELNÕU.pdf

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Kannab ette Egle Nõmmoja

Täitmise

eest

vastutaja

Anni Teetsmann

Adressaat

kellele

edastada

Borg Kinnisvara

OÜ

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla 16.05.2024. a nr ...

Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu algatamine

lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Borg Kinnisvara OÜ (reg.

kood 12901628) esindaja Sigrid Säinast. Detailplaneeringu eesmärgiks on Tila külas asuv

Tärmi maaüksus (katastritunnus: 79403:002:0838) jagada üksikelamu maa ning

kaksikelamu maa kruntideks ning määrata ehitusõigus elamute (üksikelamud, kaksikelamud

ja abihooned) ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele,

heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 9 ha.

Planeeringuala on praegu hoonestamata maatulundusmaa. Tärmi maaüksusele ei ole

varasemalt kehtestatud detailplaneeringut.

Planeeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused maa-alal, kuhu on määratud

väikeelamu maa-ala juhtotstarve. Väikeelamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu, suvila

või aiamaja ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu

elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt

keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4

alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS

§ 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses

nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 lõike 2 alla.

Koostatud KSH eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist

keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt vaid planeeringualaga.

Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on

valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei

ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid

ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste

ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist

piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei

ole vajalik algatada.

Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu

Vallavalitsuse korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks

Terviseametile, Transpordiametile ning Keskkonnaametile. Terviseamet, Transpordiamet

ning Keskkonnaamet edastasid oma seisukohad, mille kohaselt________________________

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla

üldplaneeringust. Detailplaneeringu lahenduse koostamise käigus tuleb läbi viia mürauuring,

mille eesmärgiks on välja selgitada liiklusest põhjustatud müratasemed. Uuringus tuleb

käsitleda nii olemasolevat olukorda kui ka planeeringu realiseerumisjärgset olukorda ning

kavandada vajaduse korral vajalikud müraleevendavad meetmed.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond).

Detailplaneeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ (reg. kood 12978320). Tartu

Vallavalitsus ja planeeringust huvitatud isik Borg Kinnisvara OÜ on 04.04.2024. a sõlminud

omavahel detailplaneeringu koostamise ja rahastamise üleandmise lepingu (registreeritud

Tartu Valla dokumendiregistris nr 7-1/54-1), millega lepiti kokku detailplaneeringu

koostamise korraldamise ja rahastamise tingimustes.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125 lg

1 ja lg 2, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2, KeHJS § 33 lg 2, §

35 ning Tartu valla üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu.

2. Kinnitada Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu

lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist.

4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee ning

tööpäevadel Tartu Vallavalitsuses, asukoht Haava tn 6, Kõrveküla alevik.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Lisa 2_ Tärmi mü osaala DP KSH eelhinnang.pdf

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Borg Kinnisvara OÜ

DP-xx-2024

Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2024

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2024.a

Korralduse nr xx juurde

Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Borg Kinnisvara OÜ (registrikood

12901628) esindaja Sigrid Säinast.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab lisaks olema kaasatud volitatud arhitekt kutseseaduse mõistes

(minimaalselt arhitekt tase 7), kutsega maastikuarhitekt (minimaalselt tase 7) ja teedeinsener

(minimaalselt tase 7), veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste projekteerimise kogemusega

insener (minimaalselt tase 7).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuv Tärmi maaüksus (katastritunnus: 79403:002:0838) jagada

üksikelamu maa ning kaksikelamu maa kruntideks ning määrata ehitusõigus elamute (üksikelamud,

kaksikelamud ja abihooned) ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele,

heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 9 ha (vt. joonis 1).

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

3

Planeeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt

asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused maa-alal, kuhu on määratud väikeelamu maa-ala

juhtotstarve. Väikeelamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ning arhitektuurselt

ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse

juhtotstarbega maa-ala.

Planeeringuala asub üldplaneeringu järgi tiheasustusega alal. Planeeringuala on praegu hoonestamata

maatulundusmaa. Planeeringuala ümbritsevad idast tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundid, läänest

ja lõunast hoonestatud väikeelamu krundid ning lõuna osasse jääb tehnoehitiste maa-ala, kuhu on

rajatud AS Tartu Veevärgile kuuluv veehaare (vt. joonis 2). Üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud

planeeritava elamuala ning tööstuspiirkonna vahele looduslik ala. Planeeritavast alast jääb

looduslikuna ette nähtud ala välja ning loodusliku ala kavandamine nähakse ette äri- ja

tööstuspiirkonna välja kujunemisega. Planeeringuala piirneb lääne, edela ning lõuna osas Murisoo

peakraaviga ning Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel jääb planeeringuala Kuusisoo

maaparandussüsteemi maa-alale, planeeringuala läbib ka Kuusisoo kraav.

Joonis 2. Tartu valla üldplaneeringust väljavõte Tärmi 10 maaüksuse ning lähiala osas

Planeeringualale on vaid üks ligipääs, Tehnoringi tee L1 ning Tehnoringi tee maaüksuste kaudu.

Tehnoringi tee on välja ehitamata.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

 nimi- Tärmi (katastritunnus 79403:002:0838);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 94 917 m²;

Lisaks jääb planeeringualasse osa Kõrveküla-Tartu kergtee maa-alast:

 nimi- Kõrveküla-Tartu kergtee L2 (katastritunnus 79403:002:0497);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa;

 pindala- 4 532 m².

4

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2019- 2031;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee)

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Tila külas asuvate Pajuveere ja Tärmiveere kinnistute detailplaneering (kehtestatud 14.09.2011

korraldusega nr 311)- http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2010_08/planeering /

Tila külas asuvate Kõnnu, Pajusoo, ja Veski maaüksuste detailplaneeringu I etapp (kehtestatud

27.02.2008 otsusega nr 13)- http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2005_30/planeering/

Tila külas asuva Kobrulehe maaüksuse (kü tunnus 79403:002:0802) ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud 04.04.2012 korraldusega nr 113)-

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2011_03/planeering/

Tila külas asuva Rähni maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 17.12.2020 korraldusega nr 1104)- http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2019_14/planeering/

Tila külas asuva Rähni maaüksuse (kü tnnus 79403:002:0527) osaala ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud 15.10.2008 otsusega nr 105)- http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2007_14/planeering/

Lisaks tuleb arvestada Tila küla Rähni tänav 10 mänguväljaku projektlahendusega.

Planeeringulahenduses tuleb ette näha jalgtee ühendus kuni mänguväljaku jalgteeni.

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse

sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed

alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

PLANEERINGUGA ESITADA:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud (sh varemplaneeritud) liiklusskeem, juurdepääsud

kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

 põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust

kontaktvööndi alaga.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed:

5

 planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

5.3. Ruumilise arengu eesmärgid

• planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;

• planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust

olemasolevasse keskkonda.

5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada elamumaa, transpordimaa, üldkasutatava

maa, ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid.

Näha ette üldkasutatav(ad) ala(d). 15% elamu maa-alast tuleb kavandada avaliku kasutusega

haljastatud puhke- ja mänguväljaku alaks, mille hulgas tuleb ette näha ka eraldi krunt ühiskondliku

hoone (nt: lasteaed, külamaja vmt) rajamiseks.

 Planeeringu lahenduses arvestada tingimust üksikelamu krunt min 1500 m 2 , kaksikelamu

krunt min 1500 m 2 .

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.5. Kruntide ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarbed –kaksikelamu maa (EPK), üksikelamu maa (EP), tee ja tänava

maa (LT), haljasala maa (H), virgestusmaa (P) või kultuuri ja spordiasutuse maa (ÜK),

haridus- ja lasteasutuse maa (ÜL).

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele

leppemärkidele.

 hoonete kasutamise otstarbed – kaksikelamu (11102), üksikelamu (11101), abihoone (12744),

ühiskondliku funktsiooniga hoone (lasteaed, lastehoid, külamaja, kultuurimaja, noortekeskus

vmt)

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil – kuni 25% krundi pindalast;

 hoonete suurim lubatud arv krundil: lahendada planeeringuga.

 hoonete suurim lubatud kõrgus- elamul kuni 8,5 m, abihoonel kuni 5 m, ühiskondlike ehitiste

kõrgus selgub planeerimise protsessis.

 Planeeringus anda suurim hoonete lubatud kõrgus ka absoluutkõrgusena.

 hoonete suurim sügavus.

5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 Maa-alale on lubatud kavandada üksikelamuid ning kaksikelamuid. Samuti ühiskondlikke

hooneid (lasteaed, külamaja vmt).

 lubatud korruselisus- põhihoonel kuni 2 maapealset korrust, abihooned lubatud 1-

korruselistena;

 katusekalded- määrata planeeringuga;

 katuseharja kulgemise suund: määrata planeeringuga;

 katuse tüüp- määrata planeeringuga;

 välisviimistluse materjalid- puit, kivi, krohv, klaas, betoon ja muud kvaliteetsed nõuetele

vastavad välisviimistluse materjalid. Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt)

kasutamine.

 kohustuslik ehitusjoon- määrata vajadusel planeeringuga;

+/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga.

Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused, nende detailsus peavad tagama kaasaegse ja

kvaliteetse piirkonna kujunemise.

Planeeritavast alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada üldkasutatava(te)

puhke- mänguväljaku(te) rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks/puhverdamiseks.

6

Looduslikud alad tuleb kavandada avaliku kasutusega. Puhke- ja mänguväljakute kavandamisel peab

võimaldama puhke- ja mängutegevusi erinevas vanuses lastele-noortele.

Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa,

seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates

etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav

erinevatele kasutajagruppidele. Planeeringulahendus peab tagama alal toimiva avaliku ruumi (kõigile

ligipääsetav) võimaluse. Planeeringualale tuleb ette näha ka eraldi krunt ühiskondliku hoone (nt

lasteaed, külamaja vmt) rajamiseks. Ühiskondliku hoone krunt ning üldkasutatava maa krundid

võõrandatakse vallale tasuta.

5.7. Kruntide hoonestusala määramine Ehitusõigusega kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada

tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata

ära kuni 60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

5.8. Liikluskorralduse põhimõtted

Planeeringuala ligipääs sõidukitele tagada Tehnoringi tee L1 (kü tunnus: 79403:002:1388) ja

Tehnoringi teelt (kü tunnus: 79403:002:1390). Arvestades, et tegemist on eraomandis olevate

maaüksustega, tuleb enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida vastavad kokkulepped maaüksuste

kasutamise (s.h. tee ja tee alla jäävate kommunikatsioonide väljaehitamise) kohta.

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused;

sõiduteega samal ajal arendada välja terviklik, sh arendusalade sisene, kergliiklusteede/jalgteede

võrgustik (näha ette jalgtee ühendus Rähni tn 10 kinnistul oleva jalgteega, ning lahendada valgustus),

arvestada kergliikluse liikumise suundadega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee tunneli ja maanteeäärse

bussipeatuse suunal. Kavandada ühendustee kergliiklejate jaoks Tärmi maaüksuselt Rähni tn 10

maaüksusele ning määrata vastav ehitusõigus ühendustee välja ehitamiseks. 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

äärne kergliiklustee tuleb planeerida jätkuvana kuni Pajuveere kü piirini, näha ette selleks vajalik

maaeraldus (eraldi transpordimaa krunt).

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

 liikluskorralduse põhimõtted;

 parkimine: parkimine lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016

normatiividele.

Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on

kõik pinnad katta asfaldiga).

 tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata säilitatav ja likvideeritav kõrg- ja madalhaljastus;

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

 planeeritavast maa-alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada

üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide rajamist. Looduslike alade

olemasolu on oluline ka kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee

pinnasesse immutamiseks. Looduslikuna tuleb kavandada/säilitada elamu maa-alast min 15%

 kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp;

Piirdeaia lubatud maksimaalne kõrgus kuni 1,5 m, läbipaistvus vähemalt 25% (ei kehti haljaspiiretele).

Avalikku kasutusse jäävat haljasala mitte piirata aiaga. Vajaduse korral võib kaaluda ning kavandada

Jõhvi mnt poolsele küljele müratõkkeseina rajamist koos kaitsehaljastusega, et vähendada maanteelt

levivat müra.

7

 planeeringulahenduse välja töötamisel järgida, et puhkevõimalus puhkeala, parkmetsa või

mänguväljaku näol on kättesaadav elukohast 300 m (ligikaudu 5 minuti jalgsi tee) raadiuses.

Maa-alade täpsemal planeerimisel tuleb ette näha üldmaa krunt või maa-ala mänguväljaku, puhkekoha

vms rajamiseks, kui elukohast 300 m raadiuses puhkeala puudub;

 puhkealad arendada võimalikult multifunktsionaalsetena, arvestades erinevate sihtrühmade

vajadusi ning alade aastaringset kasutamise võimalus;

 Vajalik kavandada üldplaneeringu kohaselt ette nähtud kaitsehaljastus Jõhvi-Tartu-Valga tee

poolsesse külge.

Haljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis koosneb

igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik.

Kaitsehaljastus võib olla planeeritud nii hoonestatavate kinnistute koosseisu kui eraldiseisva krundi

koosseisu.

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine) põhimõtted.

Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega. Säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju

olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust.

5.10. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus);

 avalike haljasalade jalgteed ja mänguväljakud tuleb planeeringus ette näha valgustatuna;

 lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel.

 Lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid on keelatud, keelatud on ka keskkonda

kahjustavad küttesüsteemide lahendused.

 Maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega.

 näha ette/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise võimalusi;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt.

6.10.1. Sademevesi

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel jääb planeeringuala Kuusisoo maaparandussüsteemi

maa-alale, mis on kaetud drenaažiga, planeeringuala läbib ka Kuusisoo kraav (maaparandussüsteemi

kollektoreesvool). Planeeringulahenduses tuleb kirjeldada, mis saab olemasolevast drenaažitorustikust

ning kuhu juhitakse drenaaživeed. Tuleb planeerida sademevee ärajuhtimiseks vajalikud

sademeveesüsteemid:

• kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste lahenduste

kavandamisel tuua välja ka analüüs ning põhjendused, lahenduste sobivuste kohta antud

asukohta;

• määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või

suublasse;

• vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb hinnata

saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt planeerida

vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt

8

sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega

sademeveesüsteemi jmt)

• sademeveesüsteemi hoolduseks planeerida juurdepääsuteed või juurdepääs maastikul,

vajadusel näha ette servituudid.

Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee

reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud,

mahuti, vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav

vertikaali.

Planeeringualalt väljapoole juhitava veehulga osas tuleb eelnevalt teha arvutused ja veenduda, et

eesvoolud tekkiva veehulga vastu võtavad. Kaasata vastava ala ekspert (veemajandusalase pädevuse ja

veemajandusehitiste projekteerimise kogemusega insener).

5.12. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine. Määrata kruntidel jäätmekäitluse ruumivajadus

vastavalt krundi funktsioonile.

 Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –

ehitamiseks.

 Käsitleda müra leviku teemat.

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud.

5.13. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.15. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.17. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu

Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

Planeeringualale mistahes rajatise/hoone ehitusloa väljastamise eelduseks on detailplaneeringuala

teenindava juurdepääsutee rajamine Tärmi kinnistult Kuusisoo teeni, vastavalt Kõnnu, Pajusoo ja

Veski maaüksuste detailplaneeringu lahendusele.

6. Vajalikud uuringud

Viia läbi müra uuring (müra leviku modelleerimine) ning vastavalt tulemustele näha ette vajalikud

leevendusmeetmed ning kajastada neid planeeringulahenduses.

7. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

9

8. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

9. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

10. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Transpordiametiga;

 Terviseametiga;

 Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja Tehnoringi tee aluste kinnistute omanikega

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

11. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf ja dgn ja/või dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf

failina) ja paberkandjal.

12. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks digitaalsel kujul vastavalt

Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja

poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades

planeeringu kontrollimise rakendust (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab

veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute

andmekokku esitamise nõuetega.

Lisa 3_Tärmi mü osaala DP lähteülesanne.pdf

1

TARTU VALLAS TILA KÜLAS ASUVA TÄRMI MAAÜKSUSE OSAALA JA

LÄHIALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE

HINDAMISE EELHINNANG

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuv Tärmi maaüksus (katastritunnus: 79403:002:0838)

jagada üksikelamu maa ning kaksikelamu maa kruntideks ning määrata ehitusõigus elamute

(üksikelamud, kaksikelamud ja abihooned) ehitamiseks.

Eelhinnang on koostatud Tartu vallas Tila külas asuva Tärmi maaüksuse (katastritunnus:

79403:002:0838) ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu

koostamise aluseks on detailplaneeringu algatamise taotlus, mille on Tartu vallale esitanud

Borg Kinnisvara OÜ.

Õiguslikud alused

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1

punktist 3 ei kuulu kavandatav tegevus sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering, millega kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõige 2 punktis 10 nimetatud tegevuse

alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 33 lõike 3 kohaselt tuleb

detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes

detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast

keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste

seisukohtadest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse asjaolude hindamisel lähtutakse

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 4 ja 5 nimetatud

kriteeriumitest.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse

lühikirjeldus

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuv Tärmi maaüksus (katastritunnus: 79403:002:0838,

maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa, pindala: 94 917 m 2 ) jagada üksikelamu

maa ning kaksikelamu maa kruntideks ning määrata ehitusõigus elamute (üksikelamud, ja

kaksikelamud ning abihooned) ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele,

haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringualasse jääb osa

2

Kõrveküla-Tartu kergtee L2 maa-alast (katastritunnus 79403:002:0497, maakasutuse

sihtotstarve: 100% transpordimaa, pindala: 4 532 m²). Planeeringuala pindala on ca 9 ha.

Planeeringualale on vaid üks ligipääs, Tehnoringi tee L1 ning Tehnoringi tee maaüksuste

kaudu (Tehnoringi tee on välja ehitamata).

Planeeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused maa-alal, kuhu on määratud

väikeelamu maa-ala juhtotstarve. Väikeelamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu, suvila

või aiamaja ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu

elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Planeeringuala asub üldplaneeringu järgi tiheasustusega alal ja on praegu hoonestamata

maatulundusmaa. Planeeringuala ümbritsevad idast tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundid,

läänest ja lõunast hoonestatud väikeelamu krundid ning lõuna osasse jääb tehnoehitiste maa-

ala, kuhu on rajatud AS Tartu Veevärgile kuuluv veehaare. Üldplaneeringu kohaselt on ette

nähtud planeeritava elamuala ning tööstuspiirkonna vahele looduslik ala. Planeeritavast alast

jääb looduslikuna ette nähtud ala välja ning loodusliku ala kavandamine nähakse ette äri- ja

tööstuspiirkonna välja kujunemisega Planeeringuala piirneb lääne, edela ning lõuna osas

Murisoo peakraaviga ning Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel jääb

planeeringuala Kuusisoo maaparandussüsteemi maa-alale.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Tartu Maakonnaplaneering 2030+

Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga

nr 1.1-4/29 Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla

ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal. Planeeringul on kaks suurt

eesmärki: maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning riiklike

ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Tartu

maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb ala hajaasustuses tootmis-, äri- ja logistikaala

laienemisalal.

Tartu valla üldplaneering on kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43.

Tartu valla üldplaneering täpsustab Tartu Maakonnaplaneering 2023+ arengusuundumusi ja

põhimõtteid. Tartu valla üldplaneering on koostatud kogu valla territooriumile kuni 20 aasta

perspektiivis. Üldplaneeringus on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused,

maa-alade ja veekogude üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja

haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku, väärtusliku

põllumajandusmaa ja maastike kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiirist tulenevad

kitsendused, asustuse arengualad. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringualasse hõlmatud

maaüksus väikeelamu maa-alal, mis tähendab üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja

ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituvat muu elamuid

teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Väikeelamu maa-alale on lubatud kavandada

kuni nelja korteriga ridaelamuid ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid, kui need

arhitektuurselt ja ehituslikult üksikelamute piirkonda sobituvad ja moodustavad

üksikelamutega harmoonilise terviku.

3

Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringus sätestatud eesmärkidega.

Tartu valla arengukava 2022-2030 on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 27.09.2023

määrusega nr 15.

Tartu vallast on kujunenud mõnusalt arendava elu- ja ettevõtluskeskkonnaga Tartumaa ja

kogu Lõuna-Eesti nutika ja rohelise elu kasvukeskus, millel on kiired ühendused nii

ülikoolilinna Tartuga kui maailmalinn Tallinnaga. Tartu valla külad ja elamurajoonid on

omanäolised, rohelised, sõbraliku ja turvalise elukeskkonnaga kodukohad. Hooned kaunid,

kliimakindlad ja energiasäästlikud. Õuealad on korrastatud ja haljastatud.

Elamupiirkondadesse on rajatud elanike vajadustele vastav liikumisharjumusi ja elurõõmu

toetav avalik ruum.

Tartu valla ruumiplaneering on sõbralik ja funktsionaalne. Tartu vallast pääseb kiiresti ja

mugavalt igale poole maailmas. Vallas on kiired transpordiühendused regioonikeskuse Tartu

suunal ning pealinna Tallinna suunal. Teedevõrgustik vallas võimaldab kiiret ja mugavat

liikumist kodude, töökohtade, teenuste ja avaliku ruumi objektide vahel. Inimesed

väärtustavad liikumist rohelises, hästi disainitud tänavaruumis või külakeskkonnas.

Vastavalt tegelikule (olemasolevad) või eeldatavale (planeeritavad) kasutusele kujundatakse

ning hooldatakse teede- ja tänavavõrku selliselt, et on tagatud ohutu liiklemine kõikidele

liikumisviisidele. Eelistatud on kergliiklust ja ühistransporti võimaldavate teede arendamine.

Teedevõrgu parendamisel ja väljaehitamise arvestatakse kliimamuutuste mõjudega ning

lahendatakse sademevete ärajuhtimise süsteemid, talvise hoolduse jaoks vajalikud kujad ning

soojussaarte vältimise meetmed. Teedel ja tänavatel kasutatakse haljastust jalakäijatel tuulte ja

päikese eest varjumise võimaldamiseks.

Suurte veetihedate asfaltplatside asemel tuleb eelistada vett läbilaskvaid lahendusi näiteks

murukividega kaetud parklad jms. Sademevee ajutise kogumise reservuaaride ja liigvee

ärajuhtimise süsteemi haaratakse võimalusel maaparandussüsteemi osasid ja veekogusid.

Liigse sademevee ajutiseks kogumiseks ja immutamiseks rajatakse avalikku ruumi tiike,

kahlamislompe ja muid ruumi sobivaid ja innovaatilisi lahendusi. Majapidamistes kogutakse

ja kasutatakse sademevett tarbeveena näiteks vesiklosettides ja kastmiseks.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla arengukava eesmärkidega.

Tartu valla energia- ja kliimakava on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 21.12.2022

määrusega nr 20.

Tartu vald järgib Tartu maakonna energia- ja kliimakavas 2022-2035 ning Tartu valla energia-

ja kliimakavas 2022-2035 sätestatud eesmärke, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Kliima- ja energiakava panustab valla visiooni saavutamisse energia- ja kliimavaldkonna

meetmetega, olles üheks alusdokumendiks rohepöörde valdkonna investeeringute ja eelarvete

kavandamisel ning finantseeringute taotlemisel.

Valdava osa Tartu valla territooriumist moodustavad põllu- ja metsamassiivid, millest

ligikaudu 40-50% on kaetud maaparandussüsteemidega. Maaparanduse puhul on olulised

kliimariskid ekstreemsed sademed, sademete hulga suurenemine, talvise temperatuuri tõus,

temperatuuri üldine tõus ja põud (veevaene + kõrge temperatuuriga periood). Kliimariskide

4

realiseerumine sõltub kuivendussüsteemide hooldamisest/hooldamata jätmisest, samuti nende

loomulikust amortiseerumisest, kuna suur osa maaparandussüsteeme on rajatud aastatel 1960-

90.

Lisaks on maaparandussüsteemid sageli ka linnalises keskkonnas sademevee ärajuhtimise

süsteemi osad. Riigi poolt on koostatud Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava, mis

hõlmab Tartu valda osana Emajõe vasakkalda, Pedja ja Kullavere piirkondadest.

Kliimaaspekte kehtivas maaparandushoiukavas ei ole käsitletud, vaid on lähtutud eeldusest, et

olemasolevaid maaparandussüsteeme peaks hooldama ja vajadusel rekonstrueerima.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla energia- ja kliimakava eesmärkidega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuv Tärmi maaüksus (katastritunnus: 79403:002:0838,

maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa, pindala: 94 917 m2) jagada üksikelamu

maa ning kaksikelamu maa kruntideks ning määrata ehitusõigus elamute (üksikelamud, ja

kaksikelamud, abihooned) ehitamiseks. Planeeringualasse jääb osa Kõrveküla-Tartu kergtee

L2 maa-alast (katastritunnus 79403:002:0497, maakasutuse sihtotstarve: 100% transpordimaa,

pindala: 4 532 m²). Planeeringuala pindala on ca 9 ha.

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal, 20.12.2023)

Planeeringuala paikneb tiheasustusalal Tila külas, on hoonestamata ja piirneb põhimaantee nr

3 Jõhvi-Tartu-Valga teega (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigul 126,541 km-

5

126,98 km 8880 autot/ööpäevas ja lõigul 126,541 km-122,201 km 6326 autot/ööpäevas), mis

on riikliku tähtsusega maantee. Liiklussageduse andmed pärinevad Maa-ameti

kaardirakendusest „Teeregister (Transpordiamet)“. Planeeringuala ümbritsevad idast tootmis-

ja ärimaa sihtotstarbega krundid, läänest ja lõunast hoonestatud väikeelamu krundid ning

lõuna osasse jääb tehnoehitiste maa-ala, kuhu on rajatud AS Tartu Veevärgile kuuluv

veehaare. Planeeringuala piirneb lääne, edela ning lõuna osas Murisoo peakraaviga ning Maa-

ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel jääb planeeringuala Kuusisoo

maaparandussüsteemi maa-alale.

Planeeringualal levivad suures osas gleistunud leetjas muld (KIg) ja leostunud gleimuld (Go)

ning vähesel määral kahkjas leetunud muld (LP). Planeeringuala ei asu Maa-ameti kaitsealade

kaardi kohaselt ühelgi looduskaitsealal ega vööndis (lähim kaitseala, Raadi mõisa park, asub

ca 2 km kaugusel). Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmete kohaselt maardlaid

planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää. Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole

alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda, lähim

kultuurimälestis on ehitismälestis Raadi mõisa park peahoone varemega (19-20.saj), mis asub

ca 2 km kaugusel. Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on planeeringualal põhjavesi suhteliselt

kaitstud.

Joonis 2. Väljavõte maaparandussüsteemidest (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal, 20.12.2023)

4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju

4.1.Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Hoonete ja rajatiste ehitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt

veeressurss, energia, maa, ehitusmaterjalid jne), kuid arvestades käesolevaid ehitusmahte, ei

6

põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal piirkondades. Seega võib

detailplaneeringuga kavandatavat tegevust pidada antud asukohas sobilikuks.

Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega ei oma kavandatav tegevus mõju

registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt

maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse

vähenemist mujal.

Piirkond on suhteliselt kaitstud põhjaveega ala, veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse

alal ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga (lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid

on keelatud). Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused

ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel

ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele. Detailplaneeringuga kavandatud

mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist sellises mahus, mis võiks mõjutada

põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Sademevee käitlemisel

tuleb kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste

lahenduste kavandamisel tuleb detailplaneeringus välja tuua ka analüüs ning põhjendused

lahenduste sobivuste kohta antud asukohta. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel

jääb planeeringuala Kuusisoo maaparandussüsteemi maa-alale, mis on kaetud drenaažiga,

planeeringuala läbib ka maaparandussüsteemi kollektoreesvool. Planeerimisprotsessis tuleb

kirjeldada, mis saab olemasolevast drenaažitorustikust ja kuhu juhitakse drenaaživeed. Tuleb

vältida olukorda, kus planeeritavad elamud hakkavad jääma vee alla. Sademevee

ärajuhtimiseks tuleb planeerida vajalikud sademeveesüsteemid ja eelistada looduspõhiseid

sademeveelahendusi.

Lähimad ühisveevärgi puurkaevud (PRK0063797, PRK0063796, PRK0063795,

PRK0063785, PRK0063784, PRK0024824, PRK0024823) olmevee saamiseks asuvad

maaüksusel Rähni tn 3 (endine Kobrulehe). Puurkaev nr PRK0063796 on puurkaev olmevee

saamiseks põhjaveekihist (ordoviitsium-kambriumi O-C) ja põhjaveekogumiks (põhiline) on

ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas. Lisaks paiknevad antud

maaüksusel (kü: 79403:002:0802) kolm hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu (PRK0058566,

PRK0057257, PRK0057255). Kõikide ülaltoodud puurkaevude sanitaarkaitseala on 30 m.

Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, osaliselt kasutatakse

ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse võimaluse korral kaugküttega,

kui kaugküttega ei ole võimalik liituda, siis lokaalselt. Rähni tn 3 (endine Kobrulehe)

veehaarde läheduses ei tohi maasoojuspuurauke rajada Kesk-Devoni (D2) veekihti lähemale

kui 200 m sama veekihti kasutatavatest ühisveevarustuse puurkaevudest (maasoojuspuuraugu

rajamise suurem lubatud sügavusvahemik on 75-80 m). Kehtestatud põhjaveevarudega alade

veekihtide põhjavett tuleb kasutada eelkõige joogivee tootmiseks, jätta põhjaveevarusid

kaitsvad veepidemed rikkumata ning tagada D2–1-S ja O-Ca põhjaveevarudega aladele

piisavad puhveralad. Soojuspuuraukude, soojusvaiade ja horisontaalsete maasoojussüsteemide

rajamine ei ole lubatud veehaarete sanitaarkaitsealadel ja kaevude hooldusaladel.

Ehitustegevusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt

jäätmeseadusele ning Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist

keskkonnamõju. Ehitusjäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, anda taaskasutusse või anda

üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Igal võimalusel tuleb rakendada kõikvõimalikke

7

võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Käesoleva planeeringu puhul ei ole oodata

jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei

kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Võimalikult suures ulatuses on plaanis kasutada

looduspõhiseid sademevee lahendusi. Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava

tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket.

Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse.

Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Rikete korral

tuleb koheselt kasutusele võtta vastavad meetmed reostuse likvideerimiseks. Arvestades

tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline.

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega,

võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra,

vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette

näha ei ole.

Detailplaneeringu alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku

kuuluvaid alasid ja kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub

ebasoodne mõju Natura aladele. Planeeringuala puhul on tegemist Tila küla tiheasustusalaga

ja sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka mõju avaldamist

taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele. Planeeringu elluviimisega ei kaasne

olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, hoonete valmimisel täiendavat negatiivset mõju

keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud

nõudeid. Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, kui

jälgitakse ohutusnõudeid ja kasutatakse vastavaid isikukaitsevahendeid. Tegevusega ei kaasne

negatiivseid sotsiaalseid muutusi, vaid planeeringuga kavandatavad tegevused mõjutavad

positiivselt piirkonna sotsiaalset keskkonda.

Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja

käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.

Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile asub planeeringuala piirkonnas, kus

interpoleeritud radoonirisk on 150-250 kBq/m 3 (kõrge või väga kõrge risk). Kõrge Rn-

sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus

(Petersell jt., 2017). Kuna tegemist on kõrge riskiga, siis tuleb projekteerijal kas teostada

pinnase radoonitaseme mõõtmised ning lähtuvalt saadud tulemustest vajadusel kavandada

radoonikaitse meetmed või arvestada hoone projekteerimisel koheselt kõrgendatud

radooniriskiga.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine

vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine

tavapärasest.

8

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“. Antud määruse nõudeid tuleb täita nii ehitusprojektide koostamisel,

planeerimisel kui ka müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Planeeritav

ala piirneb põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga teega, mis on tiheda liiklusega maantee.

Liiklus- ja tööstusmürale on kehtestatud eraldi müraalased normatiivid. Tööstusmüra ülalpool

nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad

tööstuslikud seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja

lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Erinevat liiki mürale (tööstusmüra ja liiklusmüra) ei ole

summaarset müra normtaset kehtestatud. Normväärtused on kehtestatud päeva (7-23) ja öö

(23-7) keskmistatud väärtustena (müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb

mürarikaste ja vaiksemate hetkede summast). Eestis kasutatakse müraolukorra normidele

vastavuse kriteeriumitena peamiselt kahte näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00)

müra hinnatud tase:

 müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-

23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra on

häirivam);

 müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Tartu valla üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatava detailplaneeringu ala linnalisse

keskkonda (tiheasustusalale) detailplaneeringu kohustusega alale. Tiheasustusalal uute

hoonete kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu

müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.

Planeerimisprotsessis tuleb tellida müra modelleerimise uuring ja lähtuvalt selle tulemustest

planeerida hoonestus. Vajadusel tuleb kaaluda ka müra vähendavaid meetmeid ning

kavandada Jõhvi-Tartu-Valga maantee poolsesse külge müratõkkeseina ja/või kaitsehaljastuse

rajamist, et vähendada maanteelt levivat müra. Lisaks on vaja ette näha kaitsehaljastuse

rajamine planeeringuala tööstuspiirkonna poolsesse külge. Kõrghaljastatud haljasriba laius

toimimiseks kaitsehaljastusena peab olema üldjuhul vähemalt 30–50 m. Haljastuse

toimimiseks müra leevendajana on soovitatav segapuistu rajamine, mis koosneb igihaljastest

puudest ja lehtpuudest (antud kooslus omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe

põõsastik.

Ka planeeringu realiseerimisega kaasnev ehitusaegne transpordikoormus võib olla

märkimisväärne, kuid tegemist on ajutise ja suhteliselt lühikese perioodiga. Vajadusel tuleb ka

ehitusperioodil kasutusele võtta leevendavad meetmed. Käitamiseaegsed territooriumilt

lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele. Hoonete ja

rajatiste tehnovarustuse tagamisel tuleb jälgida asjaolu, et paigaldatavad seadmed

(õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naaberkruntide elanike heaolu. Ehitustegevusega kaasnevad

9

müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00-07.00

vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset (eriti tähelepanelik tuleb olla öiste ehitustööde teostamisel). Kuigi päevaseks ajaks

ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka

päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat

õhusaaste teket. Antud piirkonnas peab lähtuda järgmistest müra piirväärtustest ( LpA,eq,T) :

Liiklusmüra päeval

(dBa)

Liiklusmüra öösel

(dBa)

Tööstusmüra päeval

(dBa)

Tööstusmüra öösel

(dBa)

60/65 1 55/60

1 60 45

1 Müratundlikkus teepoolsel küljel

Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil,

erinevate masinate kasutamisel vms. Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed

peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud

piirväärtustele.

Uute kergliiklusteede, laste mänguväljakute ja puhkealade planeerimisel tuleb arvestada

võimaliku valgusreostusega ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Planeeringuala ei piirne ühegi kultuurimälestisega.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringuala ei asu loodusobjektil ega piirne ühegi loodusobjektiga.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse

eelnõu. Käesoleva eelhinnangu käigus on asjaomaste asutustena kaasatud Põllumajandus- ja

Toiduamet, Keskkonnaamet ja Terviseamet.

Kokkuvõte

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta, ei ole oodata

detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärasel kasutamisel olulist

keskkonnamõju.

Planeeringuala jääb Kuusisoo maaparandussüsteemi maa-alale, mis on kaetud drenaažiga,

planeeringuala läbib ka maaparandussüsteemi kollektoreesvool. Planeerimisprotsessis tuleb

kirjeldada, mis saab olemasolevast drenaažitorustikust ja kuhu juhitakse drenaaživeed. Tuleb

vältida olukorda, kus planeeritavad elamud hakkavad jääma vee alla. Sademevee

ärajuhtimiseks tuleb planeerida vajalikud sademeveesüsteemid ja eelistada looduspõhiseid

10

sademeveelahendusi. Sademevee käitlemisel tuleb kasutada võimalikult suures ulatuses

looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste lahenduste kavandamisel tuleb detailplaneeringus

välja tuua ka analüüs ning põhjendused lahenduste sobivuste kohta antud asukohta.

Lähimad ühisveevärgi puurkaevud (PRK0063797, PRK0063796, PRK0063795,

PRK0063785, PRK0063784, PRK0024824, PRK0024823) olmevee saamiseks asuvad

maaüksusel Rähni tn 3 (endine Kobrulehe). Puurkaev nr PRK0063796 on puurkaev olmevee

saamiseks põhjaveekihist (ordoviitsium-kambriumi O-C) ja põhjaveekogumiks (põhiline) on

ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas. Lisaks paiknevad antud

maaüksusel (kü: 79403:002:0802) kolm hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu (PRK0058566,

PRK0057257, PRK0057255). Kõikide ülaltoodud puurkaevude sanitaarkaitseala on 30 m.

Rähni tn 3 (endine Kobrulehe) veehaarde läheduses ei tohi maasoojuspuurauke rajada Kesk-

Devoni (D2) veekihti lähemale kui 200 m sama veekihti kasutatavatest ühisveevarustuse

puurkaevudest (maasoojuspuuraugu rajamise suurem lubatud sügavusvahemik on 75-80 m).

Kehtestatud põhjaveevarudega alade veekihtide põhjavett tuleb kasutada eelkõige joogivee

tootmiseks, jätta põhjaveevarusid kaitsvad veepidemed rikkumata ning tagada D2–1-S ja O-

Ca põhjaveevarudega aladele piisavad puhveralad. Soojuspuuraukude, soojusvaiade ja

horisontaalsete maasoojussüsteemide rajamine ei ole lubatud veehaarete sanitaarkaitsealadel

ja kaevude hooldusaladel.

Planeeritav ala piirneb põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga teega, mis on tiheda liiklusega

maantee. Liiklus- ja tööstusmürale on kehtestatud eraldi müraalased normatiivid.

Tööstusmüra ülalpool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed

müraallikad (nt erinevad tööstuslikud seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad

regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Erinevat liiki mürale

(tööstusmüra ja liiklusmüra) ei ole summaarset müra normtaset kehtestatud. Normväärtused

on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (müra hinnatud tase kogu

päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja vaiksemate hetkede summast). Eestis kasutatakse

müraolukorra normidele vastavuse kriteeriumitena peamiselt kahte näitajat: päevane (7.00–

23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine pole vajalik, kuna:

1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus Tartu valla üldplaneeringuga,

Tartu valla energia- ja kliimakavaga ega Tartu valla arengukavaga 2022-2030;

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, nt tootmist

ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu

saastatust või jäätmeteket olulisel määral. Detailplaneeringu ala kõrval asub tootmisala

planeering, sealt tuleva võimaliku müra leevendamiseks on vajalik ette näha kaitsehaljastuse

rajamine.

3. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta planeeringuga kavandatud tegevused ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas

olulist keskkonnamõju. Avariiolukordade (nt ehitusaegsed lekked masinatest vms) esinemise

tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja

ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

11

4. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastusvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju

looduskeskkonnale;

5. Planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine vähesel määral ehitustegevuse ajal, hilisemas kasutusetapis on ette näha eelkõige

liikluskoormuse kasvu. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja

perspektiivsete häiringutega (müra, sh lisanduv transport, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel

käsitleda leevendavaid meetmeid;

6. Detailplaneeringualal ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mis seaks

piiranguid kavandatavale tegevusele;

7. Piiriülest mõju detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ette näha ei ole;

Keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui

detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonna- ja teiste õigusaktide nõudeid, ei

kaasne detailplaneeringu ellu rakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju.

Koostaja:

Marjaliis Kivisaar

Keskkonnaspetsialist

11.03.2024

Seisukoha küsimine Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõule.pdf

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Transpordiamet

[email protected] Meie: 10.04.2024 nr 7-1/56-1

Seisukoha küsimine Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ning lähiala

detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja KSH algatamata jätmise

korralduse eelnõule

Tartu Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Tila külas asuvale

Tärmi maaüksuse osaalale. Detailplaneeringu eesmärgiks on Tila külas asuv Tärmi maaüksus

jagada üksikelamu maa ning kaksikelamu maa kruntideks ning määrata ehitusõigus

üksikelamute ning kaksikelamute ehitamiseks. Planeeringualale soovitakse moodustada

ligikaudu 37 elamukrunti, millega võib piirkonda lisanduda kuni 74 uut elamuühikut. Lisaks

antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on ca 9 ha. Planeeringuala on praegu hoonestamata maatulundusmaa.

Käesolevaga edastame teile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 §

33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ning lähiala

detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätkise korralduse eelnõu. Lisaks saadame tutvumiseks koostatud

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu.

Palume oma seisukoht edastada Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected]

hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kirja kättesaamisest. Samuti palume Transpordiametil

väljastada oma seisukohad detailplaneeringu koostamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

Lisa: 1. Tärmi mü osaala DP algatamise korralduse eelnõu

2. Tärmi mü osaala DP KSH eelhinnang

3. Tärmi mü osaala DP lähteülesanne

5309 9192

[email protected]

E-kiri.eml

Tere!

Teile on saadetud Tartu Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.

Kontaktinfo
Tartu Vallavalitsus
Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartumaa
Tel 733 7750
e-post: [email protected]