Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

2

A SELETUSKIRI

SISUKORD

1 Üldosa ........................................................................................................................................................ 5 1.1 Üldandmed………………...……………………………………………………………………………...……5

1.1.1 Hoone lühikirjeldus, andmed detailplaneeringu, arhitektuur-ehituslike lisatingimuste

või, projekteerimise lähteülesande, eskiisprojekti ja keskkonnamõjude hinnangu kohta; 5

1.1.2 hoone eluiga, hoonesiseste tehnovõrkude, välistrasside, teede ja platside eluiga;..6

1.1.3 Alusdokumendid…………………………………………………………………….…………….6

1.1.3.1 Lähteandmed……………………………………………………………………………………6

1.1.3.2 Normdokumendid………………………………………………………………………………6

2 Asendiplaan……………………………………………………………………………………….……….……7 2.1 Krundi asukoht…………………………………………………………………………………….……………7 2.2 Olemasolev olukord……………………………………………………………………….………………….7 2.2.1 Olemasolev hoonestus………………………………………………………………………...7

2.2.2 Olemasolev reljeef ja pinnase omadused…………………………………………….……8

2.2.3 Kehtivad piirangud ja kaitsevööndid…………………………………………………….…..8

2.3 Vertikaalplaneering…………………………………………………………………………………..……..8 2.3.1 Lammutatavad rajatised/hooned ....................................................................................... 8 2.3.2 Ehitusplatsi raadamine ......................................................................................................... 8 2.3.3 Kaevetööd.............................................................................................................................. 8 2.3.4 Täitetööd ................................................................................................................................. 9 2.3.5 Sadevee käitlemine .............................................................................................................. 9

2.4 Teed ja platsid…………………………………………………………………………………………….…..9 2.4.1 Tänavad, juurdepääsuteed ................................................................................................. 9 2.4.2 Krundisisesed teed ja platsid ............................................................................................... 9

2.5 Haljastus ja heakorrastus……………………………………………..…………………………….…..….10 2.5.1 Olemasolev haljastus .......................................................................................................... 10 2.5.2 Piire ja väravad .................................................................................................................... 10

2.6 Tervisekaitsenõuded ja sisekliima……………………………………………………………………..…10 2.6.1 Tervishoid ja ohutus ............................................................................................................. 10 2.6.2 Siseviimistlusmaterjalidele esitatavad nõuded ............................................................... 11 2.6.3 Ruumide kunstlik valgus ..................................................................................................... 11 2.6.4 Ruumide loomulik valgus ................................................................................................... 11 2.6.5 Ruumide sisekliima .............................................................................................................. 11 2.6.6 Ruumide heliisolatsioon ...................................................................................................... 12 2.6.7 Välisvalgustus .................................................................................................................... 122

2.7 Keskkonnamõju………………………………………………………………………………………….....12 2.7.1 Jäätmekäitlus....................................................................................................................... 12

2.8 Maa-ala tehnilised andmed……………………………………………………………………………...14 3 Arhitektuur……………………………………………………………………………………………………15 3.1 Arhitektuurne üldlahendus………………………………………………………………………………15

3.1.1 Hoone paiknemine ........................................................................................................... 155 3.1.2 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon .............................................................................. 155 3.1.3 Energiatõhususe miinimumnõuded ................................................................................ 155 3.1.4 Energiamärgis .................................................................................................................... 166 3.1.5 Hoone üldandmed .............................................................................................................. 16 3.1.6 Hoone tehnilised näitajad .................................................................................................. 17 3.1.7 Ruumide eksplikatsioon.................................................................................................. 1717

4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted…………………………………………………………………..17 4.1 Alusdokumendid……………………………………………………………………………………………..17 4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele………………………………….………..18

4.3 Koormused…………………………………………………………………………………………………….18

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

3

4.4 Vundamendid, postid ja talad…………………………………………………………………………….18 4.4.1 Vundament .......................................................................................................................... 18 4.4.2 Sokkel ................................................................................................................................... 18 4.4.3 Sillutisriba .............................................................................................................................. 19 4.4.4 Põrandad ............................................................................................................................ 199

4.5 Seinad…………………………………………………………………………………………………………..19

4.5.1 Välisseinad ......................................................................................................................... 199 4.5.2 Siseseinad ........................................................................................................................... 199 4.5.3 Katusekonstruktsioon .......................................................................................................... 19 4.5.4 Katuseinventar ..................................................................................................................... 20

4.6 Vahelaed………………………………………………………………………………………………………20 4.6.1 Laekonstruktsioon ................................................................................................................ 20

4.7 Trepid………………………………………………………………………………………………………..…20

4.7.1 Välistrepid ............................................................................................................................ 20 4.8 Avatäited………………………………………………………………………………………………………20

4.8.1 Aknad ................................................................................................................................... 20 4.8.2 Välisuksed ............................................................................................................................ 20 4.8.3 Siseuksed, luugid ................................................................................................................. 20

4.9 Viimistlus…………………………………………………………………………………………….………….20 4.9.1 Välisviimistlus ....................................................................................................................... 20 4.9.2 Siseviimistlus ......................................................................................................................... 21

5 Tehnosüsteemid………………………………………………………………………………………………..21 5.1 Küte………………………………………………………………………………………………………….21

5.2 Vesi ja kanalisatsioon……………………………………………………………………………………22

5.3 Ventilatsioon ja jahutus……………………………………………………….…………………..….….23

5.4 Elekter…………………………………………………………………………………..…………………...24

5.5 Side…………………………………………………………………………………………………………..26

6 Tuleohutusnõuded……………………………………………………………………………………………..26 6.1 Tulekaitse projekteerimis alus dokumendid………………………………………………………….26

6.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve……………………..………………………….……26

6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted………………………………………………………..…….……..27

6.3.1 Tuleohutuskuja ................................................................................................................... 277 6.3.2 Kande-ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ................................................ 277 6.3.3 Põlemiskoormus ................................................................................................................ 277

6.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus………………………………………………………………………27

6.5 Tuletundlikus………………………………………….……………………………………………………27 6. 6 Evakuatsioonilahendus……………………………………………………………………………………27

6.6.1 Maksimaalne inimeste arv ............................................................................................... 277 6.6.2 Evakuatsiooniteed ja -väljapääsud ................................................................................ 277 6.6.3 Juurdepääs pööningule ja katusele ............................................................................... 277

6.7 Tuleohutuspaigaldised………………………...…………………………………………………………28

6.7.1 Suitsueemaldamine .......................................................................................................... 288 6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus……………………………………………………………………………28

6.8.1 Küte ..................................................................................................................................... 288 6.8.2 Päikesepaneelid ................................................................................................................ 299

6.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele………………………………………………………..29

6.10 Väline veevõtukoht …………………………………………………………………….……….…..29

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

4

B GRAAFILINE OSA AS ja AR jooniste loetelu AS-4-01 Asendiskeem AS-4-02 Asendiplaan AR-5-01 Vundamendi plaan AR-5-02 1. korruse plaan AR-5-03 Katuse plaan AR-6-01 Lõige 1-1 AR-6-02 Vaated AR-7-01 Soojuspumba varjestus AR-8-01 Avatäited C LISAD Tahkuranna vallas Laadi Külas asuva Liiva kinnistu osaline detailplaneering 2006025-00-GP, koostanud Arvi Vainula Projektbüroo OÜ.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

5

B SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA 1.1 Üldandmed

Objekt

Nimetus: Üksikelamu

Aadress: Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Katastri tunnus: 84801:001:1493

Tellija

Nimi: Katrin Kiilaspää, Peeter Sipelgas

Projekteerija:

Ärinimi: H Ehitus OÜ

MTR: EEP005342

Aadress: Jalgpalli 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Arhitekt: Eve Tanneberg

Projekteerija/ kontaktisik: Ilona Lekstein, tel. 5236324

e-post: [email protected]

Geodeesia: Maamõõdubüroo 4x4 OÜ

MTR reg. nr EEG000498

Aadress: Vanapargi tn 6, Pärnu linn, Pärnu maakond

Telefon: 4455012

Töö nr: 9

1.1.1 Hoone lühikirjeldus, andmed detailplaneeringu, arhitektuur-ehituslike lisatingimuste või

projekteerimistingimuste, projekteerimise lähteülesande, eskiisprojekti ja

keskkonnamõjude hinnangu kohta;

Käesoleva projektiga projekteeritakse üksikelamu, mis vastab kehtivale Liiva kinnistu osalisele

detailplaneeringule väikeste mööndustega. Osaline detailplaneering ütleb, et tuletõrjevesi

planeeringuala piirkonnas saab olema tagatud Laadi tee 37 kinnistule paigaldatava V=72 m³

tuletõrjemahutiga. Osaline detailplaneering on koostatud 2006 aastal kui puudusid

tuletõrjeveehüdrandid selles piirkonnas. Mõlemad kinnistud Laadi tee 35 ja Laadi tee 37 kuuluvad

samale omanikule ja hetkel Laadi tee 37 on hoonestamata. Lähim olemasolev

tuletõrjeveehüdrant nr. 5031 paikneb Siimu tee ja Rooli tee nurgal mööda sõiduteed mõõdetuna

alla 500 m kaugusel projekteeritud elamu sissepääsust. Antud projektis on lähtutud paragrafist § 6

lg 6: I kasutusviisiga hoone, välja arvatud kõrghoone, veevõtukoha veeallikas loetakse piisavaks

vähemalt 30 m³ korral. Tuletõrjevesi on lahendatud 30 m³ tuletõrjeveemahutiga ja

kuivhüdrandiga, mis on kavandatud osalise detailplaneeringu hoonestuskeemil näidatud

asukohale Laadi tee 37 kinnistul.

Uulu-Laadi tee äärde on kommunikatsioonide paigaldamisel jäätud maa-ala 2,5 m laiuse

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

6

perspektiivse kergliiklustee planeerimiseks.

Üksikelamu on projekteeritud plaatvundamendil. Välisseinad Bauroc 375 mm väikeplokkidest,

fassaadiviimistluseks krohv ja vertikaalne laudis. Siseseinad metallkarkassil kipsseinad. Vahelagi ja

katuse kandekonstruktsioon puitfermidel. Katuse kattematerjal sile betoonkivi ja kaldenurk 30 °.

Avatäited plastikraamil 3 x klaaspaketiga.

Hoone kütteallikaks on kavandatud maaküte, soojuskandjaks vesi-põrandaküte.

Elamule on kavandatud soojustagastusega ventilatsioon.

Taastuvenergialahenduse tagavad katusele paigaldatavad päikesepaneelid.

§ 6 lg 6: I kasutusviisiga hoone, välja arvatud kõrghoone, veevõtukoha veeallikas loetakse

piisavaks vähemalt 30 m³ korral.

1.1.2 Hoone eluiga, hoonesiseste tehnovõrkude, välistrasside, teede ja platside eluiga;

50 aastat (klass D), hoonesiseste tehnovõrkude ja välistrasside eluiga 20 aastat, teed ja platsid

10 … 15 aastat.

1.1.3 Alusdokumendid

1.1.3.1 Lähteandmed

- Tellija poolne projekteerimise lähteülesanne

- Tahkuranna vallas Laadi külas asuva Liiva kinnistu osaline detailplaneering 2006025-00GP, mille

koostas Arvi Vainula Projektbüroo OÜ.

- Geodeetiline aruanne, mille mõõdistas Maamõõdubüroo 4x4 OÜ töö nr. 9 26.08.2026.

1.1.3.2 Normdokumendid

Määrused ja standardid

- Riigikogu 11.02.2015 seadus „Ehitusseadustik“

- Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus“

- Majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrus 97 „Nõuded ehitusprojektile“

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

- Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika“

- Standard EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

- Standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

- Standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“ Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“

- Standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

- Standard EVS 920-1:2021 „Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldnõuded“

- Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

- Standard EVS 908-1:2016 „Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

7

kontaktis olev läbipaistmatu piire“

- Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

- Standard EVS-EN ISO 10456:2008 „Ehitusmaterjalid ja tooted, Soojus- ja niiskustehnilised

omadused, tabuleeritud arvutusväärtused ja deklareeritavate ning arvutusväärtuste määramise

meetodid“

- Standard EVS-EN ISO 6946:2017 „Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja

soojusläbivus. Arvutusmeetodid“

- Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Kvaliteedinõuded

- Tarindi RYL 2010

- Maalritööde RYL 2012

- Maa RYL 2010

2 ASENDIPLAAN

2.1 Krundi asukoht

Foto 1. Aerofoto: Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Allikas: Maa-ameti kaardiserver

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

8

2.2 Olemasolev olukord

2.2.1 Olemasolev hoonestus

Olemasolev hoonestus puudub, tegemist on hoonestamata 100% elamumaaga.

2.2.2 Olemasolev reljeef ja pinnase omadused

Elamu hoonestusalal on ehituskrunt suhteliselt tasase reljeefiga. Kõrguste vahega +6,83…+7,30

abs. kõrgusmärkidega Amsterdami nulli süsteemis. Kinnistul pinnaseuuringuid teostatud ei ole.

2.2.3 Kehtivad piirangud ja kaitsevööndid

Kinnistu asub tiheasustusalal.

Kinnistu on hõlmatud Laadi tee poolselt küljelt elektripaigaldisega (elektriõhuliin all 1 kV).

Foto 2. Väljavõte Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste kaardilt.

Allikas: Maa-ameti kaardiserver

2.3 Vertikaalplaneering

2.3.1 Lammutatavad rajatised/hooned Lammutatavad ehitised puuduvad.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

9

2.3.2 Ehitusplatsi raadamine Käesoleva projektiga ei kaasne raadamistöid.

2.3.3 Kaevetööd Enne kaevetööde alustamist on vaja veenduda ehitustsoonis asuvate kaablite ja torustike

olemasolus ja nende täpses asukohas. Toimivaid kommunikatsioone ei tohi kahjustada. Enne

ehitustööde algust tuleb teavitada võrguhaldureid. Vundamendi kaeviku pinnas viiakse ära ja

asendatakse liiva täitega.

2.3.4 Täitetööd Tagasitäide tuleb reeglina teha jämedast või kesk teralisest liivast. Tihendama peab kihtide kaupa,

maksimaalne kihi paksus 300 mm (min 60 MPa).

2.3.5 Sadevee käitlemine

Sadeveed katuselt juhitakse vihmaveerennide ja torude süsteemi abil hoonest eemale murualale

ja immutatakse loomulikul teel omal kinnistul.

Sillutisega kaetud pinna sadeveed juhitakse kalletega kinnistu murualale, kus liigvesi saab valguda

pinnasesse omal kinnistul.

Sadevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

2.4 Teed ja platsid

2.4.1 Tänavad, juurdepääsuteed Juurdepääs rajatakse olemasolevalt asfaltkattega Laadi teelt. Maha sõit kavandatud truubi pealt

Osalise detailplaneeringuga määratud maha sõidu kohast.

2.4.2 Krundisisesed teed ja platsid Parkimine kavandatud krundisiseselt rajataval parkimisalal.

Kinnistule kavandatud killustik- ja betoonkivikattega kinnistusisesed teed ja parkimisala.

Kinnistu õuealal on märgitud 3 parkimiskohta.

Õue ala territooriumi katendid

• Betoonkivikattega sissesõidutee ja käiguteed.

• Killustikkattega sissesõidutee ja parkimisala

• Muru

Autoteede ja sissesõidu katendid:

1. Sõiduautoliiklusega aluste ehitamisel järgida järgmisi tugevusnäitajaid:

• Olemasolev pinnas tihendada kuni mõõdetava kandevõimeni E=45 MPa

• Dreenliiva kiht tihendada tiheduseni 0,98 (max mõõdetava kihi paksus 40 cm)

• Betoonkivi alune killustiku hinnatav kandevõime E=170 MPa

2. Dreenkihis kasutada liiva, mille fraktsioon on min. 2 m ööpäevas.

3. Kõik tööpiirkonda jäävad tehnovõrkude kaevude kaaned reguleeritakse

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

10

vertikaalplaneeringust tulenevale kõrgusele.

4. Betoonkivide ja murukatte vahelised äärekivid paigaldada betooniseguga min. C8/10

(pätsikesi mitte kasutada).

5. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.

6. Töid tuleb teostada vastavalt kõikidele kehtivatele seadustele, normidele, standarditele,

nõuetele ja tehnoloogiatele.

7. Projekteeritud betoonkivikatenditele antud kalle 2º õueala poole kinnistusiseseks

2.5 Haljastus ja heakorrastus

2.5.1 Olemasolev haljastus Kinnistul säilitatakse olemasolev kõrghaljastus.

Enne ehitustööde algust tagada ehitusalasse jääva säilitatava haljastuse kaitsemeetmed.

Ehitusvööndisse jääv ja võimaliku kahjustada saamise ohuga puu tüvi kaetakse vastavalt

nõuetele. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks

sinna ehitusmaterjale.

Puule lähemal kui 2,5 m ei ole soovitatav kaevata ekskavaatoriga. Lähemal kui 2,5 m tuleks

kaevetöid teostada käsitsi või teha kinnisel meetodil. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi

raiuda.

2.5.2 Piire ja väravad Käesolev kinnistu piiratakse osaliselt piirdeaia ja väravatega, mis ei ole kõrgemad kui 1,5 m

maapinnast, aia ja väravate asukoht näidatud asendiplaanil.

2.6 Tervisekaitsenõuded ja sisekliima

2.6.1 Tervishoid ja ohutus Projekteerimisel on lähtutud:

• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 85 02.07.2015 „Eluruumidele esitatavad nõuded“

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

11

• Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“.

• EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu

kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6.

• EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

• RTL 62; 931 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonete ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid ( vastu võetud 17.05.2002 nr. 78).

• RTL 2002, 38, 511 Müra normtasemed elu – ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid (Vastu võetud 04.03.2002 nr 42).

Projekteeritavate ruumide lahendused ja konstruktiivsed sõlmed Eesti Vabariigis kehtivatele

tervisekaitse nõuetele.

Ehitamisel kasutada vaid Terviseameti poolt aktsepteeritud ehitus- ja viimistlusmaterjale. Ehitamise

käigus jälgida kehtestatud ohutusnõudeid ja talitada vastavalt heale ehitustavale.

2.6.2 Siseviimistlusmaterjalidele esitatavad nõuded

Viimistlusmaterjalid ja nende paigaldusaine ei tohi esile kutsuda mürgistusi, allergiat ega teisi

tervisehäireid. Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule.

Viimistlusmaterjalid peavad olema vastupidavad ja hästi puhastatavad. Värvitud pinnakatted

peavad vastama ruumi kasutusotstarbele ja olema puhastatavad ning pestavad. Sisekujunduses

kasutatavad viimistlusmaterjalid peavad olema terviseameti poolt heaks kiidetud ja omama

vastavaid sertifikaate.

Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama „ Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate

kahjulikke ühendeid sisaldavate toodete ja materjalide loetelu „ Eesti Ehitusteave ET-2 0110-

0322“ (välja antud september 2001).

2.6.3 Ruumide kunstlik valgus

Käesoleva projektiga ei lahendata ruumide valgustust. Kunstliku valgustuse projekteerimisel

lähtuda valgustiheduse normidest.

2.6.4 Ruumide loomulik valgus

Eluruumides on tagatud loomulik valgustus.

2.6.5 Ruumide sisekliima

Ruumide sisetemperatuurid kütteperioodil:

Elutuba +21 ºC

Magamistoad +21 ºC

Pesemisruum +22 ºC

Esik +21 ºC

Tehnoruum +16 ºC

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

12

2.6.6 Ruumide heliisolatsioon

Normdokumendid

• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Välispiirde ühisisolatsioon: > 30 dB

(õhumüra).

2.6.7 Välisvalgustus

Hoonele kavandatud sissepääsu kohale ja välisseintele välisvalgustus. Hoone välisvalgustus

lahendatakse järgmises projekteerimise staadiumis elektriprojektiga.

2.7 Keskkonnamõju

Projekteeritud hoone rajamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju keskkonnale, kui järgitakse kõiki

ehitusprojektis sätestatud tingimusi ning seadusega kehtivaid norme.

Hoone vundamendi rajamisega ei kaasne pinnasevee taseme alandamist. Samuti ei rikuta

pinnasevete liikumist krundil, mis võiks mõjutada kõrval kruntide niiskusrežiimi.

Hoone konstruktsioonid on valitud keskkonnasõbralikud. Ehitamisel ja hoonete ekspluatatsioonil ei

kasutata materjale ega aineid, mis võivad kahjustada inimese tervist (nt. asbest). Ehitaja peab

tööd teostama selliselt, et see ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda. Kõik kasutatavad kemikaalid

sh värvid, lahustid, lakid tuleb käidelda vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele normidele,

määrustele ja seadustele.

Ehitustööde käigus kasutatavate materjalide koguste arvestamisel minimaliseeritakse tekkivate

ehitusjäätmete kogused.

Sadeveed teedelt ja platsidelt hajutatakse kalletega pinnasesse omal krundil.

Hoone rajamise ja ekspluateerimisega ei kaasne ohtlikke keskkonnajäätmeid, ei tekitata

negatiivset mõju piirkonna looduskeskkonnale, ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu ega

kahjustata kultuuripärandit ja vara.

Jäätmed kogutakse krundi piires selleks ettenähtud konteineritesse ja korraldatakse jäätmete

äravedu seadusega ettenähtud raamides.

2.7.1 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest :

• Jäätmeseadus (Riigikogu 28.01.2004)

• Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri (sõnastuse jõustumise kuupäev 21.12.2022)

• Pakendiseadus RT-21.04.2004

• Keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja

kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

13

Olmejäätmed:

Kokkuleppel pakendiettevõtjaga tuleb kinnistul koguda eraldi pakendijäätmeid (klaas-, metall-,

plast- ja komposiitpakendeid ning teisi pakendijäätmeid).

Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja toimetada need ohtlike jäätmete

kogumispunktidesse.

Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvalõhnalised jäätmed tuleb

paigutada mahutitesse paberi - või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna,

ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

Biolagunevad jäätmed koguda eraldi mahutisse ja anda ära jäätmevedajale, komposteerida

kohapeal kompostimisnõus või aunas. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema

naaberkinnistust vähemalt 3 meetri ja ehitisest 4 meetri kaugusel.

Ehitusjäätmed:

Ehitusjäätmed sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtuda jäätmete taaskasutuse

võimalustest. Liikidesse sorditud jäätmed koguda eraldi metallkonteineritesse, taaskasutada või

anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Konteinereid

hoitakse ajutiselt omaniku kinnistul.

Jäätmete käitluse eest vastutab ja korraldab ehitaja.

Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh. nende

kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte

sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike

jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Ehitus- ja lammutusjäätmete äraandmist tõendav dokumentatsioon tuleb säilitada koos muu

ehitus dokumentatsiooniga. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada

ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Tekkivate ehitusjäätmete hinnanguline kogus liigiti

jäätmekood jäätmeliik oletatav kogus ühik Edasise tegevuse lühikirjeldus 17 01 01 betoon 0,1 t Purustatakse ehitusobjektil ja

antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 01 puit 0,5 t antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 07 metall 0,1 t antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

15 01 pakendid 0,4 t antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või tagastatakse pakendiettevõtjale

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

14

pakendijäätmete ringlusse võtuks

17 08 02 kipsipõhised ehitusjäätmed

0,2 antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

08 01 11 Lahustid või muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

0,02 t Antakse üle ohtlike jäätmete käitlusluba omavale jäätmekäitlejale

20 03 01 segaolmejäätmed 1 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

Pinnasetööde mahtude orienteeruv bilanss

kood Pinnase liik Orient kogus ühik Tegevuse kirjeldus 1705 04 kasvupinnas 60 m3 Kooritakse eraldi ja

taaskasutatakse samal kinnistul haljastamiseks

17 05 04 kivid ja pinnas 20 m3 Vundamendi kaevamisel taaskasutatakse osaliselt täitematerjalina ehitusobjektil või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale käitlejale

Tabelis olevad mahud vajavad täiendavalt täpsustamist ja on otseses sõltuvuses ehitaja

ehitustehnoloogilistest lähenemisest.

Ehitusplatsil kasutada jäätmete kogumiseks mahuteid vastavalt jäätmeliikidele.

2.8 Maa-ala tehnilised andmed

Kinnistu piirneb naaberkinnistutega, kirdest Laadi teega, loodest Laadi tee 33 -ga ja kagust Laadi

tee 37-ga.

Ehitistealune pind: 129,0 m²

Sihtotstarve Elamumaa 100%

Kinnistu pindala: 2736,0 m²

Kinnistu täisehitusprotsent: 4,6%

Parkimiskoht õuealal 3 parkimiskohta

Hoone tuleohutusklass TP-3

Projekteeritavale hoonele kehtib osaline detailplaneering

Projekteeritud hoone Osaline detailplaneering

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal

1 põhihoone

1 põhihoone 1abihoone

Suurim hoonete ehitisealune pind

proj. elamu 129,0 m², Kuni 275 m²

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

15

Lubatud suurim korruselisus 1. korruseline Elamu- kuni kaks maapealset korrust

Katuse kalle Ühekordne elamu 30º

Ühekorruseline elamu pole piiritletud, kahekorruselisel üksikelamul 38-50º

Ehitiste kõrgus Elamu 5,97 m Üksikelamu harja kõrgus maapinnast 9,0 m, kõrvalhoone suurim lubatud kõrgus 5,5 m.

3 ARHITEKTUUR

6.8 Arhitektuurne üldlahendus

3.1.1 Hoone paiknemine Kinnistule pääs ja elamu sissepääs kirdepoolsest küljest.

3.1.2 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon

Käesoleva üksikelamu projekteerimisel on lähtutud viilkatusega klassikalise räästaga

arhitektuursest lahendusest. Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga 30º kaldega viilkatusega

ühekordne elamu. Hoone katuseharja kõrgus maapinnast on 5,97 m.

Välisseinad Bauroc Ecoterm+ 375 mm väikeplokist. Siseseinad metallkarkassil kipsseinad.

Välisseinte viimistluseks kasutatakse krohvi ja vertikaallaudist. Katuse katteks sile betoonkivi.

Plekkkorsten ja katusetarvikud - valitakse omavahel kokku sobivad tooted.

Aknad PVC raamiprofiiliga, aknad ja välisuksed puidust 3x klaaspaketiga. Hoone 0,00 on 300 mm

kõrgemal maapinnast.

3.1.3 Energiatõhususe miinimumnõuded

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja arvutusmetoodika Majandus- ja

taristuministri 05.06.2015 määruse nr 58 ,,Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika“

Arvutuslikult on ehitatava hoone energiakulu 80 kWh aastas, mis vastab määrusega kehtestatud

nõuetele.

Hoone energiaklassi saavutamiseks peab arvestama tingimustega:

Akende keskmine max U väärtus 0,8 W/m2K, g=0,4

Õhulekkearv 1,5

Ventilatsiooniseade rootor soojusvahetiga

Min. kasutegur 0,8 max SFP 1,4 kW/(m3/s)

Kütteks maasoojuspump Vaillant flexoCOMPACT exclusive VWF 58/4

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

16

tarbevee soojendamiseks ,min hooajaline kasutegur 2,43 (integreeritud boiler)

Päikesepaneelide max. võimsus 6kW

Hoone magamistubade temperatuur tagatakse suvisel ajal lokaalsete jahutus seadmetega

Elutoa jahutuseks multisplit õhk-õhk soojuspump Kasai 3,5 kW.

Välissein VS U ≤ 0,2 W/m2K

Vahelagi U ≤ 0,10 W/m2K

Põrand pinnasel U ≤ 0,15 W/m2K

Aknad U ≤ 0,8 W/m2K

Välisuksed U ≤ 0,9 W/m2K

Väikeplokkidest elamu

joonsoojusläbivus:

Nimetus

Liitekoha joonsoojusläbivus

Välissein – Põrand pinnasel Ψi ≤ 0,30 W/(mK)

Välissein – Aken Ψi ≤ 0,06 W/(mK)

Välissein - Uks Ψi ≤ 0,06 W/(mK)

Välissein - Välissein Ψi ≤ 0,15 W/(mK)

Välissein - Katuslagi Ψi ≤ 0,10 W/(mK)

Välissein - Sisesein Ψi ≤ 0,8 W/(mK)

Antud projektis on lähtutud TTÜ Ehituse ja Arhitektuuri Instituudi poolt väljastatud „Liginullenergia

Eluhooned Väikemajade juhendmaterjal“ ja KredExi kodulehel avaldatud „Piirdetarindite

liitekohtade joonsoojusläbivuste kataloog“ välja toodud joonkülmasildade väärtustest.

Hoone energiatõhususe tagamiseks tuleb kasutada projektis märgitud või sarnaste

parameetritega ventilatsiooni seadet.

Seadme asendamine on lubatud vaid samade või paremate soojustagastuse näitajatega

seadme vastu.

3.1.4 Energiamärgis

Hoonele on 09.2026.a. väljastatud A-klassi energiamärgis nr.2611271/11200. Energiatõhususarv 92 (ETA) kWh/m2a. Märgise väljaandja Saveenergy OÜ. Vastutav spetsialist Marko Merevoo.

3.1.5 Hoone üldandmed Üksikelamu:

Ehr. kood: 121461724

Otstarve: 11101 – Üksikelamu

Pikkus: 14,126 m

Laius: 9,126 m

Kõrgus: 5,97 m

Hoone põranda kõrgus: +/- 0,00 = abs 7,55

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

17

3.1.6 Hoone tehnilised näitajad

Üksikelamu:

Ehitisealune pind: 129,0 m²

Maapealse osa alune pind: 129,0 m²

Maapealsete korruste arv: 1

Absoluutne kõrgus: 13,27 m

Suletud netopind: 103,8 m²

Eluruumide pind: 101,5 m²

Köetav pind: 103,8 m²

Terrass: 53,2 m²

Maht: 604,0 m³

3.1.7 Ruumide eksplikatsioon

Nr Nimetus Suletud netopindala, m2

Kõrgus, m Märkus

1 Esik 6,1 2,5 2 Köök 13,7 2,5 3 Elutuba 18,0 2,5 4 Koridor 9,2 2,5 5 Pesuruum 7,9 2,5 6 Saun 2,6 2,5 7 Magamistuba 9,7 2,5 8 Magamistuba 11,1 2,5 9 Magamistuba 10,7 2,5 10 Magamistuba 10,5 2,5 11 Wc 2,0 2,5 12 Tehnoruum 2,3 2,5 Netopind 103,8

4 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED 4.1 Alusdokumendid

Normdokumendid: • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS-EN 1990:2002+A1:2006 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused • EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused. • EVS-EN1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. • EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007+AC:2009+AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. • EVS-EN 1194:2000 Puitkonstruktsioonid.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

18

• Omakaalukoormus EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavarutegur kandepiirseisundis 1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0 Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. • EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+AN:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projek- teerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. • EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine • EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine • EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006/AC:2026 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele Projekteeritud kasutusiga 50 aastat Tagajärgede ja töökindlusklass Standardi EVS-EN 1990:2002 järgne konstruktsioonide tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass on RC2. Teostusklass ja järelevalve tase Konstruktsioonide järelevalveklass – 2. Järelevalveklass

4.3 Koormused

Hoone konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja lumekoormus. Horisontaalkoormused on tuulekoormus ja omakaalu horisontaalkomponent. Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel võtta aluseks järgmised normatiivsed parameetrid:

- Tuulekoormus: Tuule baaskiirus vref=21 m/s

- Lumekoormus: Normatiivne lumekoormus maapinnal qk=1,5 kN/m2 - Kasuskoormus: Kasuskoormus põrandale: elamispinnad, klass A qk=2,0 kN/m2

- Omakaalukoormused: Omakaalukoormused arvestada vastavalt konstruktsioonilahendustele.

4.4 Vundamendid, postid ja talad

4.4.1 Vundament Hoone plaatvundament rajatakse 200 mm paksusele tihendatud killustik fr.16/32 alusele (min 60MPa). Vundamendi välisperimeetri sügavus 300 mm, mis on soojustatud 100mm EPS 200 soojustusmaterjaliga.

4.4.2 Sokkel V1 (soklisein) Krohv, L-plokk EPS 200 100 mm, liimsegu, hüdroisolatsioon, armeeritud betoonribi 300 mm.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

19

4.4.3 Sillutisriba Sokli äärde rajada 600 mm laiune sillutisvöö tihendatud killustiku fr. 4/16 alusele 200mm (min 60MPa), tihendatud liiva kihile 50mm (min 60MPa) paigaldada betoonkivid Unikivi 225x112,5x60 mm, 2% kaldega hoonest eemale või liiva ja Unikivi asemel kangas ja killustik/ilukivid. Sillutisvöö äärde paigaldada murutee äärekivi 500x60x180, äärekivid fikseerida pinnases betooniga B10. Sillutisvöö ja sokli vahele paigaldada vuugilint.

4.4.4 Põrandad

Esimese korruse põranda süvendisse lisada tagasitäide ning tihendada kihtide kaupa, maksimaalne kihi paksus 300mm. Tagasitäitena kasutada liiva või peeneteralist kruusa. Lisada alustäide killustik fr.16/32 200mm (min 60MPa), geotekstiil, isolatsiooniplaat vahtpolüstüreen EPS 100 200 mm, ehituskile, armatuurvõrk #150 Ø8, betoon C24 100 mm/põrandakütte torustik, aluskate, põrandakate, põranda viimistlus (plaat, parkett vms). Märgades ruumides paigaldada põrandale enne viimistlusplaati hüdroisolatsioon Fibergum või samaväärne toode 2 kihti. Põranda betoonplaadi sisse paigaldatakse põrandakütte-, vee- ja kanalisatsiooni torud/torude läbiviigud ning trapid ja puhastusluugid. Trappide, väljaviikude jms. asukohad vastavalt tellija soovidele. Põranda ehitamisel kasutada järgnevaid meetmeid: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade pragude ja läbiviikude tihendamine. Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Kinnistu asub Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi madala ohuga alal.

4.5 Seinad

4.5.1 Välisseinad

Välisseina konstruktsioonid: VS1 krohvisüsteem, Bauroc ECOTERM+ 375 mm, tasanduskrohv, siseviimistlus. VS2 krohvisüsteem, Bauroc ECOTERM+ 375 mm, tasanduskrohv, hüdroisolatsioon, plaatimissegu, keraamiline plaat. VS3 Vertikaalne laudis 21 mm, horisontaalne roov 21 mm, vertikaalne roov 21 mm, Bauroc ECOTERM+ 375 mm, tasanduskrohv, viimistlus.

4.5.2 Siseseinad

Siseseinte konstruktsioonid: SS1 siseviimistlus, kipsplaat, metallkarkass 66 mm/min. vill 50 mm, kipsplaat, siseviimistlus. SS2 siseviimistlus, eritugevusega kipsplaat, metallkarkass 66 mm/min. vill 50 mm, niiskuskindlam kips, hüdroisolatsioon, plaatimissegu, keraamiline plaat. SS3 keraamiline plaat, plaadisegu, hüdroisolatsioon, niiskuskindlam kipsplaat, metallkarkass 66mm/min.vill 50 mm, niiskuskindlam kips, hüdroisolatsioon, Sauna-Spu 30mm, tuulutusliist 21x45 mm, voodrilaud 15 mm. SS4 siseviimistlus, tuletõkkekipsplaat 2 tk, metallkarkass 120 mm/min. vill 100 mm, eritugevusega kips, siseviimistlus. Peab vastama EI-30 nõuetele.

4.5.3 Katusekonstruktsioon

KAT1 katusekivi, kiviroov 45x45 mm (samm vastavalt kivi tüübile), aluskate, puitferm, õhuruum. Kasutatakse tehases toodetud ja dimensioneeritud puitferme. Paigaldamisel järgida tootja paigaldusjuhendeid ja sertifikaate.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

20

KAT2 katusekivi, kiviroov 45x45 mm (samm vastavalt kivi tüübile), aluskate, puitferm, tuulesuunaja fermide ülemise vöö ülemise pinnaga tasa 45x45 mm, tuuletõkkeplaat 12 mm, õhuruum.

4.5.4 Katuseinventar

Katusele paigaldada vihmavee suunamiseks vihmaveerennid ja -torud, korstna juurdepääsuks käigusild ja kohtkindel katuseredel. Terrassi ja peasissepääsu kohale katusele paigaldada lumetõkked. 4.6 Vahelaed

4.6.1 Laekonstruktsioon

VL-1 Puistevill 400 mm, puitfermi alumine vöö, aurutõkkekile, ristroov 22x50 mm, kipsplaat, viimistlus. 4.7 Trepid

4.7.1 Välistrepid

Välistrepp armeeritud betoonist, trepi alla rajatakse külmakerke vastu EPS 120 100 mm soojustatud alus. Viimistluskiht – karestatud betoonpind. 4.8 Avatäited

4.8.1 Aknad

Paigaldatakse PVC raamiprofiiliga, 3x pakettklaasiga tööstuslikud aknad. Akende soojusjuhtivuse väärtus U≤0,8 W/m2K, päikesefaktor lõunapoolsel fassaadil g=0,35, ida- ja põhjapoolsel fassaadil g=0,45. Klaaspaketi sisemine ja välimine klaas selektiivklaas. Avatavus vastavalt spetsifikatsioonile. Avatäidete paigaldamisel kasutatakse selleks ettenähtud tuuletõkketeipe ja aurutõkkehermeetikuid. Teibitakse avatäite välimine pool, hermeetikut kasutada avatäite sisemisel poolel. Aknaplekkide pakus 0,6 mm pinnaviimistlus materjal peab vastama vähemalt keskkonnaklassi C3 nõuetele.

4.8.2 Välisuksed

Välisuksed täispuidust soojustatud tahveluksed, 3x klaaspaketiga klaasavas. Soojusjuhtivuse väärtus U≤0,9 W/m2K. Tehnoruumi uks peab vastama EI-30 tuleohutusnõuetele.

4.8.3 Siseuksed, luugid

Siseuksed vastavalt sisekujundusele või kliendi soovidele. 4.9 Viimistlus

4.9.1 Välisviimistlus

Välisseina toon – hall krohv, tumehall laudis Sokkel krohv – toon tumehall Katus – toon graniit Aknad, välisuksed - toon tumehall Veeplekid, vihmaveesüsteemid - toon tumehall Korstnaplekk, katusetarvikud, veeplekid – toon tumehall Välistrepp- toon tumehall Välisseinale paigaldatavad ventilatsioonirestid värvida seina tooni.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

21

4.9.2 Siseviimistlus

Siseseinad pahteldada, viimistleda. Märgade ruumide seinad värvida niiskuskindla värviga või katta keraamilise plaadiga vms, aknalauad niiskuskindel spoonitud vineer või niiskuskindel liimpuit vms. Märgades ruumides põrand keraamiline plaat. Laed viimistleda pahtliga ja värvida vms. 5 TEHNOSÜSTEEMID 5.1 Küte

Kõik projekteerimis- ja ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega:

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete komponendid ja hoonekonstruktsioonid. Soojustakistus ja

soojajuhtivus. Arvutusmeetod

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

• EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

• EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid

• EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

• EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu

kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6.

• EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded”

• Majandus ja taristuministri määrus nr. 97 (Välja antud: 17.07.2015 ) Nõuded ehitusprojektile

• Siseministri määrus nr. 17 (30.03.2017) Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri (11.12.2018) määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• Tuleohutuse seadus RT 05.05.2010

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa

Käesoleva projektiga kirjeldatakse hoone küttesüsteemi põhimõtteline lahendus.

Elamu põhiküte on kavandatud maasoojuspumba baasil. Valitud on Vaillant flexoCOMPACT

exclusive VWF 58/4 maasoojuspump võimsusega 5,3 kW. Maasoojuspump, pumbasõlm ja

paisunõu paigutatakse hoone tehnoruumi. Maasoojuspumba maatoruna kasutatakse 40x2,4 mm

PE80 SDR17 PN8 polüetüleentoru. Maatorude horisontaalne minimaalne vahekaugus 1,0 m. Torud

on ette nähtud paigaldada 1,2 m sügavusele mõõdetuna vert.planeeringuga sätestatud

maapinnast.

Soojuskandjaks vesipõrandaküttetorustik. Maakütte seadmesse integreeritud kuni 185 l

roostevabast terasest boiler majasisese küttevee ja sooja tarbevee soojendamiseks paigaldatakse

tehnoruumi. Maaküttekontuuri orienteeruv asukoht on näidatud asendiplaanil.

Hoonesse rajatavas vesipõrandaküttesüsteemis kasutatakse evalPEX põrandaküttetoru või

samaväärset toodet.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

22

Kütteseadmete paigaldus lahendatakse eraldi projektiga. Küttesüsteemi paigaldamisel tuleb

järgida kõiki tootja poolseid paigaldusjuhendeid ning kehtivaid õigusakte ja norme.

Elamut teenindavate kõigi tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks tuleb seadmete

montaažil jälgida head ehitustava. Selleks tuleb täita seadmevalmistajate poolt esitatud

paigaldusnõudeid ning kasutada seadmete ja torustike ühendamiseks ette nähtud elastseid

liitmikke, vibroisolaatoreid, riputeid ja mürasummuteid.

Eelprojektiga antud lahendusega kinnistu piiril müra tase ei ületa lubatud norme.

Lisakütteks on hoone elutuppa kavandatud tahkekütusel kamin-ahi võimsusega kuni 10 kW.

Tahkekütusel töötava kamina ehitamisel ja kasutamisel järgida „Tuleohutuse seaduses“ ette antud

nõudeid. Küttekehade ja korstnate ehitamise ja paigaldamise tohib teostada kutsetunnistust

omav pottsepp.

5.2 Ventilatsioon ja jahutus

Käesoleva arh. eelprojektiga kirjeldatakse hoone ventilatsioonisüsteemi põhimõtteline lahendus.

Hoonele on kavandatud soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon (agregaat

paigaldatakse tehnoruumi).

Ventilatsioon projekteeritakse komplektse ventilatsiooniseadmega, mis on varustatud rootor

soojustagastiga elektriküttekalorifeeriga ja soojustagastus temperatuurisuhtega ≥ 80 %, SFP ≤ 1,4

kW/(m3/s). Kasutatakse tehases valmistatud isoleeritud kestas seadet. Üldventilatsiooni

õhuvooluhulk: L=457 m3/h.

Õhuvõtt toimub läbi pööningu välisseinas paikneva õhuvõturesti. Heitõhk juhitakse hoonest välja

läbi väliseina ventilatsiooniava.

Köögist elektripliidi kohalt on ette nähtud eraldu äratõmme, mis toimib ventilaatoriga varustatud

pliidi varje abil (V2:L=180 m3/h). Köögis on ette nähtud köögimoodul koos filtriga. Õhu väljavise

toimub köögi välisseinas paikneva välisresti kaudu.

Siirdeõhu liikumine tagatakse uksealuste õhupilude kaudu, seega siirdeõhureste hoonesse ette ei

nähta.

Ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel tuleb järgida kõiki tootjapoolseid paigaldusjuhendeid ning

kõiki kehtivaid õigusakte ja norme.

Hoones paiknevale puuküttega kaminale on juhitud värske õhk küttekolde alla põranda

konstruktsiooni sisse paigaldatava õhukanali (plast-või terastoru DN 125) kaudu.

Jahutus magamistubades suvisel ajal lokaalsete jahutus seadmetega. Elutoa jahutuseks

paigaldatakse koridori multisplit õhk-õhk soojuspump Kasai 3,5 kW. Õhk-õhk soojuspumba välisosa

paikneb tehnoruumi poolse otsaseina taga.

Elamut teenindavate kõigi tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks tuleb täita

seadmevalmistajate poolt esitatud paigaldusnõudeid ning kasutada seadmete ja torustike

ühendamiseks ette nähtud elastseid liitmikke, vibroisolaatoreid, riputeid ja mürasummuteid.

Tulekaitse

Kõik KV-süsteemide torustike tuletõkketarinditest läbiminekute avad on ette nähtud tihendada

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

23

sertifitseeritud tuldtõkestava ainega selleks volitatud firmade poolt.

Õhukanalite ja torustike isolatsiooni katete pinnakihtide süttivustundlikkus peab üldjuhul vastama

klassile C-s2-d1, tehnoruumides B-s1,d0.

5.3 Vesi ja kanalisatsioon

Tööde teostamisel tuleb jälgida kõiki ettekirjutatud nõudeid ja arvestada eelnevalt teostatud töid

ja uurimisi.

• Kõik projekteerimis- ja ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega:

• Riigikogu 11.02.2015 Ehitusseadustik

• Riigikogu 30.01.2019 Veeseadus

• Eesti Standard EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”

• Eesti Standard EVS-EN 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

• Standard EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;

• Eesti Standard EVS 835:2022 Hoone veevärk;

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

• EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus.

• MAARYL 2010 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“;

• RIL 77- 2013„Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

• EVS 843:2016 Linnatänavad

• Keskkonnaministri määrus 31.07.2019 nr 31 „Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus1“

• Keskkonnaministri määrus 08.11.2019 nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

Veevarustus:

Kinnistu liitumispunktiks on Laadi teel kinnistu piiri lähedusse paigaldatav maakraan : DN25.

Vett tarbitakse projekteeritud elamus majandus- joogiveeks.

Võrguvaldaja poolt tagatud maksimaalne päeva veehulk on 0,5 m3/d.

Veemõõdusõlm paigaldatakse tehnoruumi, liitumispunktile lähima välisseina taha, kuiva ja

valgustatud ruumi, kus temperatuur ei lange alla 4 º.

Uue veemõõdusõlme ehitamisel ja komplekteerimisel juhinduda AS Häädemeeste VK

tüüpskeemist.

Kinnistusisene veetorustik tuleb rajada PE plasttorust de 32 PN 10.

Torustikule paigaldada asukoha määramiseks nõuetekohane märkekaabel ja märkelint. Järgida

torustiku paigalduse tüüpskeemi:

https://haademeestevk.ee/wp-content/uploads/2025/05/Haademeeste-VK-tehnilised-nouded-

veemoodusolmele.pdf.

Veetorustiku minimaalne sügavus maapinnast 1,8 m, väiksema sügavuse korral kasutada

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

24

täiendavat soojustamist.

Veemõõdusõlme AS Häädemeeste VK tüüpskeem

Reoveekanalisatsioon:

Elamu reoveed kanaliseeritakse maa alla paigaldavasse septikusse ( minimaalselt 12 m³).

Kinnistusisene isevoolne kanalisatsioonitorustik ehitatakse muhvtorudest De110 PVC.

Kinnistutorustiku läbimõõt ja kalle peab tagama torustiku isepuhastuvuse. Kinnistu PVC

kanalisatsioonitorustik on projekteeritud läbimõõduga De110 mm ja ühtlase kaldega i=0,012 alates

hoonest kuni kanalisatsioonikaevuni läbimõõduga 400/315 mm, kaev katta haljasalal plastikust või

malmist luugiga. Kaevuluugi kandevõime haljasalal 25T.

Kanalisatsiooni ventilatsioonipüstaku orienteeruv asukoht märgitud plaanidel ja vaadetel.

Torustikule paigaldada puhastuskorgid / puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema

lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla.

Peale kinnistusiseste torustike paigaldamist taastada kinnistul murukatend.

Arhitektuursel eelprojekti asendiplaanil näidatud perspektiivne septiku orienteeruv asukoht.

Sadeveed katuselt juhitakse vihmaveerennide ja -torude süsteemi abil maapinnale, suunatakse

hoonest eemale ja immutatakse omal kinnistul.

Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveehüdrant nr. 5031 paikneb Siimu tee ja Rooli tee nurgal ~195 m kaugusel

projekteeritavast hoonest.

5.4 Elekter

Kõik projekteerimis- ja ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega:

• Riigikogu 11.02.2015 seadus „Ehitusseadustik“

• Riigikogu 18.02.2015 seadus “ Seadme ohutuse seadus”

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

25

veevarustusele“

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

Standardid:

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• EVS-HD 60364-1:2008, Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,

määratlused

• EVS-EN 61439-3:2012, Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Jaotuskilbid, mida tohivad

käsitada tavaisikud

• EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele

• EVS-EN 50085-2:2006 Elektripaigaldiste kaablirennid ja kaablitorud

• EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

Käesoleva arhitektuurse eelprojektiga kirjeldatakse hoone elektrisüsteemi põhimõtteline lahendus.

Liitumispunkt asub kinnistu piiril elektriposti küljes(vt asendiplaani) olevas liitumiskilbis. Liitumisleping

Elektrilevi OÜ-ga on sõlmitud ja liitumislepingu nr. 362626. Võrguühenduse läbilaskevõime 25 A,

faaside arv 3.

Asendiplaanil on märgitud perspektiivne maakaabli viimine projekteeritava elamuni. Kaabel

kaevata 1 m sügavusele ja katta hoiatuslindiga (30 cm kaablikaitsetoru pealmisest pinnast).

Kaabliliini liitumiskilbist kuni hoone peajaotuskilbini ehitab tellija oma kuludega.

Elamu jaotuskilp paigaldatakse esiku vaheseina sisse avanemisega esiku poole.

Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivatele EL direktiivide

2006/95/EÜ ”Madalpingeseadmed” ja 2004/108/EÜ “Elektromagnetiline ühildatavus” alusel

kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele

vastavuse tõendamise seaduse” nõuetele. Elektriseadmete ja materjalide hanget ja paigaldust

teostav töövõtja peab omama MTR vastavat registreeringut. Elektritööde kvaliteet peab vastama

“Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded II osa” nõuetele.

Jaotusliinid ehitatakse välja plastkestaga vasksoontega kaabli abil. Tugevvoolu paigaldustarvikud

peaksid olema käidu seisukohast ja esteetilistest kaalutlustest tulenevalt sama tootja samast

sarjast. Valgustid, lülitid ja pistikupesad valitakse arvestades ruumi iseloomu. Lülitid ja pistikupesad

nähakse ette paigaldada süvistatult ning kõik pistikupesad on kaitsekontaktiga. Kaitse otsepuute

eest tagatakse pingestatud osade isoleerimise teel ning lisakaitse rikkevoolu kaitselülitite abil.

Isolatsioon peab takistama pingestatud osade igasugust puudutamist. Kaablid paigaldatakse lae

alla ja seinaplaadi taha.

Elektripaigaldis teostatakse gruppide kaupa.

Nõrkvoolu ja elektripaigaldise süsteemid lahendatakse järgmises projekteerimise staadiumis

põhiprojekti osas.

Pingestamine on lubatav pärast elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise ja tunnistuse esitamist OÜ-

le Elektrilevi.

Elektritööde teostamisel peab Töövõtjal olema vastava klassi pädevustunnistus. Tööde lõpetamise

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

26

raames peab töövõtja viima läbi Elektrikontrollikeskuse poolt sätestatud testid. Vastavate

protokollide koopiad lisatakse teostusdokumentatsiooni.

Taastuvenergia

Kinnistule on kavandatud ca 6 kW päikesepaneelide paigaldamine.

Toodetud energiat salvestatakse kohapeal ja kasutatakse kinnistu tarbeks, taastuvenergia

elektrivõrku müümist ei ole kavandatud. Elektrilevi tehnilisi tingimusi ei väljastata kui ei ole

kavandatud võrku müümist.

Päikesepaneelide paigaldus lahendatakse eraldi elektri- ja nõrkvoolu projektiga järgmises

projekteerimise staadiumis.

Süsteemi inverter ja akupank on kavandatud paigaldada tehnoruumi.

Elektritööde teostamisel peab Töövõtjal olema vastava klassi pädevustunnistus. Tööde lõpetamise

raames peab töövõtja viima läbi Elektrikontrollikeskuse poolt sätestatud testid. Vastavate

protokollide koopiad lisatakse teostusdokumentatsiooni.

5.5 Side

Sidekaabli ühendus puudub, kasutatakse mobiilset interneti näiteks läbi spetsiaalse SIM-kaardiga

ruuteri.

6 TULEOHUTUSNÕUDED 6.1 Tulekaitse projekteerimis alus dokumendid

Normdokumentide loetelu: • Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus“

• Standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Standard EVS 812-6:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus

• Standard EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus osa 3: Küttesüsteemid

• Standard EVS 812-2:2014+AC:2018 Ehitisete tuleohutus. Ventilatsioonisüsteemid

• Siseministri (30.03.2017) määrus nr 17 ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded’’

• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 “ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”.

• VV 10.09.2010 määrus nr 44 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded

(Lisa 1).

6.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Hoone tuleohutusklass: TP-3

Hoone kasutusviisid: I – Elamu

Hoone kasutusotstarve: 11101 – Üksikelamu

Korruste arv: 1

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

27

6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

6.3.1 Tuleohutuskuja

Normidega ettenähtud tuleohutuskuja (vähemalt 8m) ümberkaudsete eluhooneteni

naaberkinnistul on tagatud.

6.3.2 Kande-ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Tehnoruum peab olema omaette tuletõkketsoon EI-30.

6.3.3 Põlemiskoormus

Alla 600MJ/m².

6.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Tehnoruum moodustab omaette tuletõkketsooni EI-30. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. SM 30.03.2017 määrus nr 17 § 27 lg 6.

6.5 Tuletundlikus

Korruste põrandad: Nõudeid ei esitata Sein ja lagi: Ds2,d2 Välisseinte välispinnad D,d2 Välisseinte soojustusmaterjal: D,d0 Katusekate: BROOF(t2-t4) Õhutuspilu välispinna tuletundlikkus: D,d2 Kaablite tuletundlikkus vähemalt: Dca-s, d2

Soojussüsteemi tuletundlikkus: D,d Tehnoruum: Põrand: DLF-s1 Seinad ja lagi: B-s1,d0 Terrassi tuletundlikkus : D-s2

6.6 Evakuatsioonilahendus

6.6.1 Maksimaalne inimeste arv

Arvestuslik inimeste arv hoones – 1…4 (pidevalt)

6.6.2 Evakuatsiooniteed ja -väljapääsud

Evakuatsioon toimub läbi välisuste/akende.

6.6.3 Juurdepääs pööningule ja katusele Pööningule pääs otsaseina projekteeritud luugist teisaldatava redeliga. Katusele pääs teisaldatava redeliga maapinnalt. Korstna juurde pääsuks kohtkindel katuseredel ja käigusild.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

28

6.7 Tuleohutuspaigaldised

Igasse eluruumi ja tehnoruumi paigaldada autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid, tahkeküttel küttekoldega elutuppa ja sauna vingugaasiandur.

6.7.1 Suitsueemaldamine

Suitsuärastus uste ning akende kaudu.

6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus

6.8.1 Küte

Elamu põhiküte on lahendatud maakütte baasil. Soojuskandjaks vesipõrandaküttetorustik. Maasoojuspump paigaldatakse tehnoruumi. Hoonet hakkab teenindama soojustagastusega ventilatsioon, mille seade paigaldatakse tehnoruumi. Ventilatsiooniseade ühendatakse soojuspumbaga, millele on ette nähtud soojustagastus väljatõmmatavast õhust. Soojus kantakse üle kütteseadmele. Ventilatsioonitorud kulgevad pööningul. Ventilatsioonitoru läbib tuletõkkesektsiooni tehnoruumi laest. Ventilatsioonitorude tuletundlikkus peab vastama vähemalt A2 nõuetele, tehnoruumi laes A1. Lisakütteks on hoonesse kavandatud tahkekütusel soojust salvestav kamin võimsusega kuni 10 kW . Leiliruumis on elektrikeris. Kamina paigaldus vastavalt tootja juhistele. Kütteseade ühendatakse korstna suitsulõõri ( plekkkorsten). Esimesel korrusel peavad olema suitsulõõride puhastusluugid/tahmaluugid. Tahmaluukide raamide materjal peab olema temperatuurivaheldusele hästi vastupidavast materjalist. Luukide alumine serv peab jääma põlevmaterjalist põrandast ja seinast vähemalt 50 mm kaugusele, tahmaluugi kohale jääv ohutuskuja peab olema vähemalt 150 mm. Luukide ette jäetakse vähemalt 600 mm ruumi puhastustööde tegemiseks. Puhastusluukide minimaalseks suuruseks on 65 x 130 mm. Suitsugaaside väljajuhtimiseks peab korsten vastama vähemalt temperatuuriklassile T400. Korsten paigaldada vastavalt tootja juhistele. Läbiviikude isolatsiooni tulekindluse klass A1. Suitsulõõrid eraldada puitkonstruktsioonidest vajaliku minimaalne kaugus 250 mm (kivivilla mahukaal ≥100 kg/m3, paakumistemperatuur ≥6000C). Põlevmaterjalist ehitusosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks kõrgemale kui 800C. Korstna paigaldamisel juhinduda tootja paigaldusjuhendist. Kõik küttekolded ja suitsulõõrid peavad vastama EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus”. Osa 3: Küttesüsteemid nõuetele. Küttekolle tuleb paigaldada professionaalse meistri poolt. Kalded ja lõõrid peavad vastama EVS 812-3:2018 ,,Ehitise tuleohutus’’. Osa 3: Küttesüsteemid nõuetele. Vastavalt EVS 812:3-2018 p.5.6.1 nõuetele tuleb kütust hoida selleks ettenähtud ruumis. Kütusekogust, millest piisab kuni kaheks küttekorraks, võib hoida kütteseadme läheduses etteantud ohutuskujade kohaselt (vt. EVS 812:3-2018 tabel 1.) Kütuse hoiustamisel peab olema tagatud, et selle pinnatemperatuur ei ületaks 800C. Kütust ei tohi hoida kütteseadme peal ja vahetus läheduses. Kütteseadme all hoiustades tuleb tagada et hoiustamisruumi lae temperatuur ei ületaks 800C. Koldeesine põrandakate Tahke kütusega köetava kütteseadme kolde suu ees peab olema, kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate (nt plekk, kivi, klaas vms) järgmiste mõõtudega: -uksega kolde puhul peab põrandakate ulatuma ukseava servast 100 mm kummalegi poole ja koldesuust 400 mm eemale, arvestades kolde esiservast -ukseta kolde puhul 150 mm mõlemale poole ja vähemalt 750 mm kolde esiservast eemale -kui koldel on esiservas 50 mm kõrgune ääretõke või kui kolde sügavus on üle 750 mm, siis peab mittepõlev põrandakate ulatuma koldesuu esiservast minimaalselt 600 mm eemale. Küttesüsteemi paigaldamisel tuleb järgida kõiki tootja poolseid paigaldusjuhendeid ning kehtivaid õigusakte ja norme.

Üksikelamu ehitusprojekt Laadi tee 35, Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

29

6.8.2 Päikesepaneelid

Päikesepaneelid peavad olema märgistatud vastavalt EVS 812-7:2018 lisale D. Üksikelamutel ja paarismajadel paigaldatakse märk liitumiskilbile. Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon peab asuma peakilbi või inverteri juures (hoonetes, kus päästemeeskonna infopunkt ei ole nõutav). Päikesepaneelide ja korstna vaheline kaugus külg- ja allsuunas tuleb tagada 0,8 m. Päikesepaneelidega kasutada koos sädeluskaitset või inverterit ja optimeerijaid. Sädeluskaitse (AFCI): kaitseb elektrikaarest, sädemest, kahjustunud kaablist, halvast ühendusest või kaabli isolatsiooni kahjustumisest põhjustatud kahjustuse või tulekahju eest. Inverter ja optimeerijad: optimeerijatesse on integreeritud sädeluskaitse (säde lahenduse tundlik automaatkaitse). Katusetulekahju või päikesepaneelikogumi põlemise korral peab päästemeeskonna infopunktis olema päikesepaneelide pingevabaks muutmise võimalus. Kui hoonesse, kus on päikesepaneelid, ei ole rajatud päästemeeskonna infopunkti, siis peab see võimalus olema päästemeeskonna sisenemisteel. Tulekahju ajal hoiduda eemale päikesepaneelisüsteemi kõikidest komponentidest, kuni piirkond on uuesti ohutu. Informeerida tuletõrjujaid sellest, et hoones on kasutusel päikesepaneelid. Tehnoruumi laes peab olema suitsuandur.

6.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästemeeskond pääseb kinnistule kõvakattega Uulu-Laadi teelt nr 19340 killustikukattega

sissesõiduteelt. Päästesõidukitele peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja ohutu vee

kättesaamine.

6.10 Väline veevõtukoht

Kinnistu asub tiheasustusalaga piirkonnas. Lähim olemasolev tuletõrjeveehüdrant nr. 5031 paikneb

Siimu tee ja Rooli tee nurgal mööda sõiduteed mõõdetuna alla 500 m kaugusel projekteeritud

elamu sissepääsust. Antud projektis on tuletõrjevesi lahendatud 30 m³ tuletõrjeveemahutiga ja

kuivhüdrandiga, mis on kavandatud osalise detailplaneeringu hoonestuskeemil näidatud

asukohale Laadi tee 37 kinnistul. Tuletõrjeveemahuti paigaldatakse 1,5 m sügavusele maapinnast.

Kaugus hoonest § 6 lg 1–2: üldjuhul vähemalt 30 m mööda päästetehnikaga sõidetavat teed -

kaugus hoonest on 52 m.

Horisontaalide lõikevahe 0.25 m Joonisel ei ole trasse, mille kohta andmed puuduvad

Plaan on koostatud riiklikus koordinaatide süsteemis Kõrgused on EH2000 süsteemis

Kihil "KY_piir" olevad piirijoonte asukohad on informatiivsed

6459500

534700

orjent.

7.72 7.61

7.55

7.39

5.976.85

7.64 7.78

7.71

7.62 7.79

7.73

7.60 7.77

7.72

7.66 7.79

7.74

7.47

7.47

kiv ip

ar ke

tt

7.52 7.80

7.09 6.24

7.35

7. 08

6. 15

7. 07

6. 03

7. 07

7. 05

6. 04

6. 97

7. 13

5. 94

6. 94

7.327.03

6.83 6.12 7.46

7.00 6.18

7.45

7.49

5. 84

7.03

7. 33

7. 36

7. 22

7. 18

7.15

kil l.

kill.

kill.

7

LAADI TEE 37 84801:001:1492

84801:001:1812 LAADI TEE 33

84801:001:1691 LAADI TEE 41

A.

pvc 6.06

6.27-6.240.3

0.5 6.19-6.02 7.17

bet

kil l.

or je

nt .

2

2

1

1

A

A

B

B

1

maanteekaitsevöönd 50 m

50000

Geodeetilise alusplaani koostas Maamõõdubüroo 4X4 OÜ töö nr. 9 26.08.2026

EL.PK

VM S

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

K11

4000

5250

2

7.07 7.25

7.08 7.25

7.15 7.25

7.08 7.25

PK

3

PK

1

4

K11 K11

K11 K11

K11 K11

K11 K11

K11 K11

K11 K11

K11 K11

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W1

1W1

14 12

6

ÕSPV

9126

Tuletõrjeveemahuti 30 m

Kuiv- hüdrandi asukoht

31000

K11 K11SEPTIK

IMMUTUSTUNNEL

5000

Imbtunneli kuja R=50 m

±0 .00

= 7 .55

2000

7.11 7.25

PrügikonteinerPK Proj. sissepääs hoonesse

Projekteeritav liitumiskilp

Proj. sissepääs krundile

Proj. teed ja platsid

Projekteeritav elamu1

Orjent. veetorustik

Proj. maa-alune kaabel Proj. veetorustik Proj. kan torustik

Olemasolev kõrghaljastus

Ol.olev maapinna km Projekt. maapinna km

Ehitisealune pind 129,0 m² Maapealse osa alune pind 129,0 m² Suletud netopind 103,8 m² Maapealse osa korruste arv 1 Absoluutne kõrgus +13,27 m Kõrgus maapinnast 5,97 m Pikkus 14,126 m Laius 9,126 m Hoone maapealse osa maht 604,0 m³ Köetav pind 103,8 m² Eluruumide pind 101,5 m² Tehnoruumide pind 2,3 m² Mitteeluruumide pind - Tulepüsivus TP-3 Hoone abs km ±0,00=+7,55

PROJ. ELAMU TEHNILISED NÄITAJAD:

Ehituskrundi pind 2736,0 m² Elamu ehitisealune pind 128,0 m²

Täisehitusprotsent 4,7 %

KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD:

Proj. elamu nurgakoordinaadid tähis X Y

1 6459528,507 534738,250 2 6459532,890 534730,246 3 6459545,280 534737,031 4 6459540,896 534745,035

Muruala

K11 K11

VMS Veemõõdusõlm

V11V11

Proj. aed ja värav h≤1,5 m

Elektrivarustuse peakilpEL. PK

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID:

1W1 1W1

Hoonestusala

Proj. parkimiskoht kinnistul

Maaküttekontuur

Õhk-õhk soojuspumba välisosaÕSPV

Perspektiivne kergliiklustee

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tee 1

86502, Pärnu maakond,

Häädemeeste vald, Uulu küla

Teie 03.11.2026

Meie 05.11.2026 nr 7.1-2/26/19516-2

Laadi tee 35 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Häädemeeste valla Laadi

küla Laadi tee 35 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 570233, EHR kood nr 121461724).

Kinnistu (katastritunnus 84801:001:1493) asub riigitee nr 19340 Uulu-Laadi tee km 1,12-1,16

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu ehitusprojekt. Laadi tee

35,Laadi küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond“ projekt (peaprojekteerija H Ehitus OÜ , töö

nr 26002).

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile: Ristumiskoht

riigitee nr 19340 Uulu-Laadi tee km 1,156 peab olema remonditud enne Laadi tee 35 kinnistule

mistahes ehitisele kasutusloa või -teatise andmist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Tulenevalt asjaolust, et riigitee nr 19340 Uulu-Laadi tee km 1,156 ristumiskoha kasutus on

olnud madal või on seda kasutatud harva, on riigitee ristumiskoht kattunud kasvupinnasega.

Sellest tulenevalt on vajalik teostada riigitee ristumiskoha remont. Riigitee ristumiskoha

remontimisel lähtuda meie näidislahendusest (lisa 3). Ristumiskoha remondi käigus tuleb

eemaldada sellelt kasvupinnas ning katend taastada vastavalt näidislahenduse tüüp VII-a

purustatud kruusaga. Kui ristumiskoha asukohta või katendikonstruktsiooni soovitakse

tulevikus muuta (st asendada näiteks freesipurukattega), siis tuleb maaomanikul taotleda

Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks [email protected].

Kasutusloa taotluse juurde palume lisada fototõendid ristumiskoha remondi kohta.

2. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu km 1,156.

3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

5. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr menetlus nr 570233, EHR kood nr 121461724)

nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei

laiene.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. 26002_EP_AA-3-01_v02_seletuskiri

2. 26002_EP_AS-4-02_v02_asendiplaan

3. Näidislahenduse joonis

Rita Źereen

5120275, [email protected]