Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

KORRALDUS

09.11.2026 nr 13-5/26-153

Harju maakonna Huntaugu liivamaardla registrikande muutmine

Verston Eesti OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele (EGT) Kuusalu IV uuringuruumi piiresse

jääva ehitusliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Geoloogilised uuringud Kuusalu

IV uuringuruumis (varu seisuga 26.01.2026.a.)“ (registreeritud 28.01.2026 nr-ga 13-2/26-164;

edaspidi aruanne). Materjale on parandatud 16.07.2026 kirjaga (registreeritud 16.07.2026 nr-

ga 13-2/26-1109).

Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud

22.08.2025 korraldusega nr DM-131784-8 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/524231.

Maavaravaru on arvutatud plokkides 1, 2, 3 ja 4, mis paiknevad Harju maakonnas Kuusalu

vallas Rehatse külas riigile kuuluval katastriüksusel Kolga metskond 52 (katastritunnus

35201:003:0217), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kuusalu IV

uuringuruumi piires.

Uuringualal on kattuvus II kategooria kaitsealuse liigi metsise leiukohaga (EELIS kood

KLO9101732). Sellest lähtuvalt palus Eesti Geoloogiateenistus varu aktiivseks tarbevaruks

tunnistamiseks lisada aruandele juurde Keskkonnaameti kooskõlastus.

Verston Eesti OÜ pöördus kooskõlastuse saamiseks Keskkonnaameti poole. Keskkonnaamet

avaldas neljal juhul keelduva arvamuse (dokumendid nr DM-135784-2, DM-135784-4, DM-

135784-6 ja DM-135784-8).

Maapõueseaduse § 23 lg 6 alusel on maavaravaru passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja

kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine

keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse liigi isendi püüdmine ja

tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg

4). Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal (LKS § 55 lg 61).

2 (4)

Keskkonnaameti metsise liigispetsialist ja loomaökoloog Agu Leivits leidis, et Kuusalu IV

uuringuruumi metsise elupaigaga kattuvale alale poleks tulevikus kaevandamisloa väljastamine

võimalik. Samuti märgiti, et raiesmike või noorendike esinemine ei tähenda, et elupaik oleks

muutunud ebasobivaks ja raiutud alad tuleks elupaigast välja piiritleda.

Arvestades, et Keskkonnaamet ei andnud kooskõlastust Kuusalu IV uuringuruumi piires

aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks, määrab Eesti Geoloogiateenistus selle passiivseks

tarbevaruks.

EGT esitas Verston Eesti OÜ-le korralduse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

01.10.2026 kirjaga nr 13-2/26-1508, seades vastamise tähtajaks 16.10.2026.

Verston Eesti OÜ esitas enda arvamuse 19.10.2026 kirjaga nr 1-10/588-2026 (registreeritud

20.10.2026 nr-ga 13-2/26-1613). Verston Eesti OÜ ei nõustunud eelnõus välja toodud EGT

seisukohtadega ning esitas täiendavaid küsimusi. Samuti paluti vastamistähtaja ületanud

arvamust menetluses ikkagi arvestada. EGT on sellega nõus. Arvamus sisaldas endas järgmiseid

seisukohti (tsiteeritud):

1. Maapõueseaduse § 23 lõike 6 kohaselt on maavaravaru passiivne juhul, kui selle

kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle

kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Kumbki

tingimus ei ole täidetud.

Antud olukorras määratakse maavara passiivseks, sest keskkonnakaitse vajadustest lähtuvalt ei

ole maavara võimalik kaevandada. Selle hindamisel on pädevaks asutuseks Keskkonnaamet

(KeA). KeA andis menetluse käigus neljal korral arvamuse, et Kuusalu IV uuringuruumi varu

ei saa aktiivse tarbevaruna arvele võtta.

2. Eelnõu kohaselt arvatakse plokid Huntaugu liivamaardla koosseisu. Samas maardlas ja

samas metsise elupaigas (KLO9101732), Kuusalu IV uuringuruumist 273 m ja 280 m

kaugusel, kaevandatakse ehitusliiva Huntaugu I (keskkonnakaitse luba nr HARM-139)

ja Huntaugu (nr HARM-137) liivakarjäärides. Need alad asuvad Võllaskatku I

metsisemängust praktiliselt samal kaugusel kui Kuusalu IV uuringuruum.

Palume EGT -l selgitada, millise objektiivse kriteeriumi alusel on Kuusalu IV varu

passiivne, kui sama maardla naaberaladel toimub kehtivate keskkonnalubade alusel

kaevandamine.

Maapõueseaduse § 23 lõike 7 kohaselt otsustab tarbevaru eristamise aktiivseks ja

passiivseks maavarade registri kande tegemise otsustaja, tuginedes geoloogilise

uuringu tulemustele ja muule kande tegemise ajal saada olevale teabele.

Kuigi arvele võetava varu liik määratakse EGT korraldusega, lähtutakse looduskaitseliste

piirangute puhul KeA seisukohast. KeA on pädev asutus hindama keskkonna- (sh looduskaitse)

vajadust. Ümberkaudsete mäeeraldiste loa menetlustes on samuti kaevandamise võimalikkuse

üle otsustaja olnud KeA. Maapõueseaduse (MaaPS) § 23 lg 7 alusel tugineb otsustaja (EGT)

lisaks uuringu tulemustele ka muule kande tegemise ajal saada olevale teabele. Seega

arvestab EGT menetluses kogutud teavet, sh KeA seisukohti ja varu määramine passiivseks on

õigustatud.

3. Eelnõu põhjendus piirdub tõdemusega, et Keskkonnaamet ei andnud kooskõlastust.

Eelnõust ei nähtu, et EGT oleks ise hinnanud, kas kaevandamine on õigusaktidega

3 (4)

keelatud või keskkonnakaitse vajadust arvestades võimatu, ega arvestanud OÜ Verston

Eesti esitatud asjaolusid (25.03.2026 kiri nr 1-10/157-2026: raied, metsa vanus,

olemasolevate teede ja karjääride mõju). Palume ka selgitada, millisele õiguslikule

alusele tugines EGT 26.02.2026 kirjas nr 13-2/26-336 esitatud nõue lisada aruandele

Keskkonnaameti kooskõlastus.

EGT ei hinnanud keskkonnakaitse vajadusi iseseisvalt. EGT-l ei ole selleks piisavalt erialast

pädevust, seega vastavalt haldusmenetluse seaduse § 6 pöörduti KeA poole. EGT koostas enda

seisukoha lähtuvalt Keskkonnaameti arvamusest, kelle ülesannete hulka kuulub

looduskaitselise teabe kogumine ja analüüsimine ning kaitstavate liikide ja nende elupaikade

kaitse vajaduse hindamine. Muuhulgas kaasas KeA enda menetluses liigieksperdi, kes hindas

mõjusid konkreetse uuringuruumi ja ka teiste ümberkaudsete kaitsealuste liikide suhtes.

Menetluse käigus arvestati ka Verstoni poolseid seisukohti. KeA pädevus ja õigused

looduskaitseliste seisukohtade andmiseks on määratud Keskkonnaministri 30.09.2020

määruses nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“. Vastavalt nimetatud määruse § 7 lg 1 kuulub

KeA tegevusvaldkonda ka looduskaitse korraldamine. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 4 ja 8

kohaselt on KeA ülesanneteks kaitstavate loodusobjektide valitsemine, nende kaitse

planeerimine ja rakendamine, kaitse tulemuslikkuse hindamine ning looduskaitseandmete

kogumise ja analüüsi korraldamine.

4. Keskkonnaameti 22.08.2025 korralduse nr DM -131784-8 kohaselt ei anna varu arvele

võtmine kaevandamise õigust. Aktiivse tarbevaruna arvele võtmine ei kahjusta seega

metsist ega selle elupaika, sest kõik looduskaitselised kaalutlused tuleb nii või teisiti

läbi viia kaevandamisloa menetluses. Varu määramine passiivseks juba registrikande

etapis otsustab loamenetluse tulemuse ette ning ei ole proportsionaalne.

Varu passiivseks määramine ei otsusta loamenetluse tulemust juba ette. Kuigi passiivne varu ei

ole MaaPS § 23 lg 6 alusel kaevandatav, on sellele siiski võimalik keskkonnaloa taotlus esitada.

Keskkonnaloa menetluses hinnatakse maavarade kaevandamise võimalikkust

keskkonnamõjude hindamise (KMH) eelhinnangu koostamise käigus. Kui eelhinnangu või

KMH menetluse käigus jõutakse järeldusele, et maavara on võimalik kaevandada, saab selle

otsuse alusel maavarade registris varu liigi ümber hinnata. Käesoleval hetkel lähtub EGT varu

liigi määramisel KeA kõige ajakohasemast arvamusest, milles keelduti varu aktiivsena arvele

võtmise kooskõlastamisest. Kui maavaravaru määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud,

saab avalduse esitamise korral varu liigi ümber hinnata (MaaPS § 23 lg 8). Vastavalt sama

paragrahvi lõikele 9 võib seda põhjendatud juhul teha ka käimasoleva loa menetluse jooksul.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks

(plokid 1, 2, 3 ja 4).

Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel

maavarade registri kandeid.

Seoses asjaoluga, et Kuusalu IV uuringuruum paikneb Huntaugu liivamaardlale lähemal, kui

Kuusalu liivamaardlale, otsustab Eesti Geoloogiateenistus uued arvele võetavad plokid määrata

Huntaugu liivamaardla koosseisu.

4 (4)

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 3 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja

nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja

taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11

lg 7 alusel:

1. Otsustan muuta Verston Eesti OÜ koostatud aruande alusel seisuga 26.01.2026 maavarade

registris Huntaugu liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu

järgmiselt:

1.1. ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 2,49 ha – 30 tuh m³ (veepealne varu, aruandes 1.

plokk),

1.2. ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 2,49 ha – 63 tuh m³ (veealune varu, aruandes 2.

plokk, 1. ploki lamamis),

1.3. ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 8,71 ha – 179 tuh m³ (veepealne varu, aruandes 3.

plokk),

1.4. ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 8,71 ha – 245 tuh m³ (veealune varu, aruandes 4.

plokk, 3. ploki lamamis),

2. Viia registrisse (registrikaart nr 293) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks Verston Eesti OÜ-le, Keskkonnaametile ja Kuusalu

Vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse

seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirli Sipp Kulli

Direktor

Valdo Tohver

Maavarade registri osakonna spetsialist

5309 4459 [email protected]