Tartumaa Omavalitsuste Liit

Pepleri 6

51003, Tartu

[email protected]

09.11.2026

nr 11.3-1/26/4469

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Tartumaa Omavalitsuste Liidu

projektile nr 2021-2027.5.02.23-0189 „Koostööprojekt „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored“

(LEEN)“.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud riigihankes nr 283208 „Võru-Põlva

maakonna õpilasfirmade kiirendi koolitusprogrammi loomine ja korraldamine“ (edaspidi

hange) esinenud puudused: edukaks on tunnistatud pakkumus, mis ei vasta riigihankes

kehtestatud tingimustele, mis on vastuolus riigihangete seaduse § 3 punktidega 1 ja 2 ning § 114

lõikega 2 ning esitatud abikõlbmatu personalikulu.

Rakendusüksus otsustab:

1. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 8 099,49 euro võrra, millest toetus

moodustab 6 074,60 eurot ja omafinantseering 2 024,89 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi toetuse summa 6 074,60 eurot;

3. toetuse saajal tuleb maksta 6 074,60 eurot 60 kalendripäeva jooksul otsuse

kättesaamisestRahandusministeeriumi pangakontole1;

4. vähendada kuludokumentides nr 630, 636, 1942 ja 2778 kulusid 25% võrra, s.o kokku

summas 7 998,00 eurot;

5. muuta 09.01.2024 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-49/24/21 punkti 2 alljärgnevalt:

Projekti kogumaksumus on 3 323 395,44 eurot, millest abikõlblik maksumus on

3 323 395,44 eurot. Toetuse määr on kuni 75% projekti abikõlblikust maksumusest ja

maksimaalne suurus 2 492 470,48 eurot. Omafinantseering on minimaalselt 25% summas

830 823,47 eurot.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, I rikkumine hankes 283208, asjaolud ja

selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, II abikõlbmatu kulu, rikkumise

summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine, vaidlustamine.

1 SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606,

Luminor Bank EE701700017001577198,

LHV Pank EE777700771003813400.

Viitenumber 2800082967. Selgituseks märkida projekti number

ÕIGUSLIKUD ALUSED - Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 8 lg 2 p 7, § 28, § 29 lg 1 ja 7, § 30 lg 1;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 1 ja 2, § 35 lg 1 ja lg 5, § 36,

§ 37 lg 4;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 21 lg 1, § 228;

- riigihalduse ministri 19.12.2022 määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes

„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ § 32;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-d 1 ja 2, § 114 lg 2.

I RIKKUMINE HANKES 283208

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. SA Võrumaa Arenduskeskus (edaspidi partner või hankija) on viinud läbi sotsiaal- ja eriteenuste

riigihanke nr 283208 (hanketeade avaldati riigihangete registris 13.08.2024) pakkumuste esitamise

tähtajaga 22.08.2024. Toetuse saaja partner tunnistas riigihanke nr 283208 alusdokumentides

esitatud tingimustele vastavaks SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL pakkumus, mis tunnistati

ühtlasi edukaks ja sõlmiti hankeleping.

2. Riigihankes on tuvastatud, et on rikutud RHS § 3 punkti 1 ja 2 ning RHS § 114 lõiget 2.

3. Hankija kehtestas vastavustingimuse:

 Pakkumus peab sisaldama järgmist: 1.4. seminaride lektorite ja külalislektorite nimesid;

1.6 nimekirja mentorlusteenust pakkuvatest mentoritest

4. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 283208 kontrollimisel, et toetuse saaja partner on edukaks

tunnistanud pakkumuse, mis ei vasta riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Edukaks tunnistatud pakkumuses ei olnud välja toodud seminaride lektorite ja külalislektorite

nimesid ning nimekirja mentorlust pakkuvatest mentoritest.

5. Toetuse saaja partner selgitas 24.08.2026 kirjas, et kui tuvastati, et lektorite ja mentorite

nimekiri on puudu, siis küsiti see pakkujalt juurde.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

6. ÜM2022§ 10 lõikest 2 ja § 11 lõikest 1 tulenevalt peab hankijast partner järgima riigihangete

seadust. SA Võrumaa Arenduskus on hankija RHS § 5 lg 2 p 4 tähenduses. Seega tulnuks hange

läbi viia järgides RHS-is sätestatud korda.

7. RHS § 126 lg 7 kohaselt kohaldab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel muu

hulgas RHS §-s 114 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti.

8. Käesoleval juhul ei sisaldanud riigihanke alusdokumendid RHS § 114 kohaldamist välistavaid

ega sellest erinevaid tingimusi. Seetõttu oli hankija kohustatud järgima RHS § 114 nõudeid täies

ulatuses.

9. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2

esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele.

10. Käesoleval juhul ei vastanud edukaks tunnitatud pakkuja pakkumus alusdokumentides

kehtestatud vastavustingimustele.

11. Edukas pakkuja on esitanud peale pakkumuste esitamise tähtaega seminaride lektorite ja

külalislektorite nimed ning nimekiri mentorlust pakkuvatest mentoritest.

12. RHS § 114 lõike 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles

ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Tuginedes

kohtupraktikale ei nõustu rakendusüksus, et käesoleval juhul on tegemist mittesisulise

kõrvalekaldega. Tallinna Halduskohus on 22.06.2016 otsuses haldusasjas nr 3-16-874 lugenud

äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks võimalikult sõnasõnaliselt ning

igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud.

13. Puudus ei seisnenud üksnes vorminõude täitmata jätmises, vaid pakkumuses puudusid hankija

poolt sõnaselgelt nõutud andmed. Seminaride lektorite, külalislektorite ja mentorite nimekirjade

esitamise nõude eesmärk oli võimaldada hankijal hinnata juba pakkumuste esitamise tähtpäeva

seisuga, kas pakkujal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud inimesed ja kas pakutav teenus

vastab hankija vajadustele. Nende andmete puudumisel ei olnud hankijal võimalik pakkumuse

esitamise tähtpäeva seisuga kontrollida pakkumuse vastavust hanketingimustele. Seetõttu ei olnud

tegemist RHS § 114 lõike 2 teises lauses käsitletava ebaolulise kõrvalekaldega, vaid puudustega,

mis puudutasid otseselt pakkumuse vastavuse tuvastamist.

14. Rakendusüksus märgib, et hankemenetluses tuleb kõiki pakkujaid hinnata nende pakkumuste

alusel sellisena, nagu need olid esitatud pakkumuste esitamise tähtpäevaks. Kui hankija lubab

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitada puudunud andmed, mille olemasolu oli

hanketingimuste kohaselt nõutav juba pakkumuse esitamisel, tähendab see sisuliselt pakkujale

võimaluse andmist oma pakkumust täiendada ja esitada pakkumus peale riigihanke

alusdokumentides sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega. Selline praktika kahjustab

hankemenetluse läbipaistvust ja pakkujate võrdset kohtlemist, sest teistel ettevõtjatel ei olnud

võimalik teada, et hankija aktsepteerib nõutud teabe hilisemat esitamist.

15. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks

riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise

oleks läbipaistev kõikidele hankes osalejatele ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste

poolt. Hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on

nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab

seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse

kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.

16. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

17. RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL

pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud

tingimustele. Käesolevas juhtumis on hankija oma tegevuse kaudu möönnud võimalust esitada

pakkumuse esitamise tähtajaks nõutud andmeid hiljem, mis oleks võinud laiendada pakkujate ringi

juhul, kui selline võimalus oleks hankes avaldatud olnud. Nimelt oleks võinud mõni isik olla

huvitatud pakkumuse esitamisest juhul, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib seda, et seminaride

lektorite ja külalislektorite nimesid ning nimekirja mentorlust pakkuvatest mentoritest ei ole

vajalik kohe pakkumuses esitada.

18. Seega ei mõjutanud rikkumine üksnes hankemenetluse formaalset külge, vaid otseselt

hankemenetluse tulemust, kuna õigusvastaselt vastavaks tunnistatud pakkumus osales edukaks

tunnistamise menetluses ja selle alusel sõlmiti pakkujaga hankeleping. Seetõttu on tuvastatav

vahetu põhjuslik seos RHS rikkumise ja hankelepingu sõlmimise vahel.

19. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 punkte 1 ja 2 ning § 114 lõiget 2.

KORREKTSIOONIMÄÄR 25%

20. ÜM2022§ 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saaja partner on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust.

21. Tulenevalt ÜM2022§ 35 lõikest 1, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust

sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 2. jaos on

sätestatud teisiti.

22. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014§-e 22–229.

23. Käesolevas otsuses kirjeldatud RHS-i rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 228 nimetatud

asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingu väärtusele sõltuvalt rikkumise raskusest ja

ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni

määra.

24. Ühendmääruse § 21 lõige 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt

ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist

tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või

25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu

abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

25. Rakendusüksus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tegemist üksnes formaalse või vähese

mõjuga rikkumisega. Edukaks tunnistati pakkumus, mis pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele ning mis oleks RHS § 114 lõike 2

kohaselt tulnud tagasi lükata. Seetõttu sõlmiti hankeleping pakkujaga, kes ei oleks pidanud

edukaks tunnistamise menetluses osalema. Rikkumine puudutas hankemenetluse keskset etappi

ehk pakkumuse vastavuse kontrollimist ning mõjutas otseselt hankemenetluse tulemust.

26. Rikkumise finantsmõju ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kuid seda ei saa pidada üksnes

teoreetiliseks. Mõju hindamisel ei saa piirduda üksnes hankemenetluses tegelikult osalenud

pakkujatega. Arvesse tuleb võtta ka neid ettevõtjaid, kes võisid olla võimelised teenust osutama,

kuid kes ei esitanud pakkumust, kuna lähtusid riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõudest

esitada pakkumusega koos lektorite, külalislektorite ja mentorite nimekirjad ning muud nõutud

dokumendid. Rakendusüksuse hinnangul on teenuse osutajate ringi kindlaks tegemine pakkumuse

esitamise tähtpäevaks huvitatud isikule kahtlemata töömahukas ja see võib tõenäoliselt heidutada

huvitatud isikuid hankes osalemast. Kui hankija aktsepteerib nõutud andmete esitamist alles pärast

pakkumuste esitamise tähtaega, muutub tagantjärele sisuliselt pakkumustele kehtinud nõuete sisu

ning ei ole võimalik välistada, et sellistes tingimustes oleks hankest osa võtnud teised ettevõtjad

või oleks esitatud teistsuguse hinnaga pakkumusi.

27. Rakendusüksus arvestas korrektsioonimäära valikul ka hanke eset. Hanke esemeks oli

õpilasfirmade kiirendi koolitusprogrammi loomine ja korraldamine, mille osutamine ei ole

sedavõrd spetsiifiline või unikaalne teenus, mida suudaks pakkuda üksnes väga piiratud arv

ettevõtjaid. Tegemist on koolitus-, ettevõtlus- ja mentorlusteenustega seotud valdkonnaga, kus

turul tegutseb mitmeid potentsiaalseid teenuseosutajaid. Seetõttu ei ole võimalik välistada, et

konkurents oleks õiguspärase menetluse korral olnud laiem või et hankija oleks saanud

majanduslikult soodsama tulemuse. Sellest tulenevalt tuleb rikkumise võimalikku mõju

konkurentsile ja Euroopa Liidu vahendite kasutamise tulemuslikkusele pidada oluliseks.

28. Tegemist on raske riigihankeõiguse rikkumisega, mille finantsmõju ei ole pelgalt teoreetiline.

Edukaks tunnistati pakkumus, mis ei vastanud hanketingimustele, mistõttu on hankeleping

sõlmitud pakkujaga õigusvastaselt. Õigusvastase lepingu sõlmimisega on tõendatult kahjustatud

oluliselt Euroopa Liidu konkurentsipoliitikat ja seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu.

Lisaks pole võimalik välistada ka rikkumise finantsmõju, mis avaldub võimaluses, et muudetud

tingimustel hanke korral oleks hankelepingusse saanud teine pakkuja, kes oleks esitanud veelgi

soodsama pakkumuse.

29. Rakendusüksus leiab eeltoodut arvestades, et rikkumine kahjustas olulisel määral

riigihankeõiguse aluspõhimõtteid, eelkõige läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja konkurentsi

tagamise põhimõtteid. Kuna edukaks tunnistati pakkumus, mis ei vastanud hanketingimustele,

ning rikkumise tegelikku finantsmõju ei ole võimalik usaldusväärselt välja arvutada, kuid selle

olemasolu ei ole võimalik välistada, rikkumine on olemuselt raske ja hanke eset silmas pidades

tuleb pidada võimalike huvitatud isikute ringi pigem laiemaks, siis tuleb rikkumise finantsmõju

tekkimist pidada tõenäoliseks. Sellest tulenevalt on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada 25%

finantskorrektsiooni määra.

30. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

31. Toetust kasutades nõustub toetuse saaja toetuse saamise tingimustega (ka finantskorrektsiooni

aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud aluseta.

Toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud

maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa

kokkulepitud tingimustel (sh Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat) vastusooritust.

Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18) loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus

vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu

eelarvet.

32. Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud hankelepingule 25%-list

finantskorrektsiooni määra.

RIKKUMISE SUMMA

33. Toetuse saaja on esitanud riigihankega 283208 seotud kulud (KD tunnusega 630, 636, 1942 ja

2778) tegevuse nr 7 „Ettevõtlikkuse edendamine ja ettevõtlusteadlikkuse suurendamine -

mitteriigiabi“ raames summas 31 364,68 eurot ja tegevuse nr 11 „Ühtse määra alusel kulu (Otsene

kulu 2%)“ raames summas 627,30 eurot. Riigihangete registrist nähtuvalt vastab esitatud

abikõlblik summa hankelepingu tegelikule maksumusele. Seega selle hankelepinguga seoses

rohkem kulusid ei esitata.

34. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest loeb rakendusüksus riigihanke nr 283208 (I rikkumine)

tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulust (31 991,98 eurot) mitteabikõlblikuks

kuluks 25% ehk 7 998,00 eurot, millest toetus moodustab 5 998,48 eurot ja omafinantseering

1 999,52 eurot.

II ABIKÕLBMATU KULU

ASJAOLUD JA SELGITUSED

35. Toetuse saaja esitas rakendusüksusele kontrollimiseks KD-d 2838, mis sisaldasid isikuga E.I.-

ga seotud personalikulusid. Kuludokumendi hilisemal kontrollimisel tuvastas rakendusüksus, et

töötaja E.I. personalikulu ei ole meetme määruse § 7 lõike 3 kohaselt abikõlblik, sest kulu prillide

hüvitamiseks ei ole abikõlblik.

36. ÜM2022 § 17 punkt 8 kohaselt on abikõlbmatud § 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja

arvatud lihtsustatud kulude korral. Prillide osalise hüvitise kulud on kaudsed kulud, mis ei ole

seetõttu abikõlblikud.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

37. ÜM2022 § 15 lg 1 p 5 alusel loetakse kulu abikõlblikuks, kui kulu on kooskõlas Euroopa Liidu

ja Eesti õigusega.

38. ÜM2022 § 17 punkt 8 kohaselt on abikõlbmatud § 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja

arvatud lihtsustatud kulude korral. ÜM2022 § 21 lõige 4 sätestab, et projekti kaudseteks kuludeks

loetakse lõikes 5 nimetatud üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1

nimetatud personalikulud. ÜM 2022 § 21 lõige 6 sätestab, et administreerimiseks loetakse toetavad

abistavad tegevused.

39. ÜM2022 § 21 lg 4-6 tähenduses kuuluvad kaudsete kulude hulka kõik personalikulud, mis on

seotud projekti toetavate, abistavate või administreerivate tegevuste täitmisega, mitte aga projekti

sisuliste tegevuste otsese elluviimisega.

40. Isik E.I., kelle personalikulu projektis esitati, osas oli esitatud kulu prillide maksumuse

osaliseks hüvitamiseks. Meetme määruse § 7 lõike 3 ning § 5 lõigete 1 ja koosmõjus on

abikõlblikud üksnes personalikulud, mis on otseselt seotud projekti tegevuste elluviimisega.

Prillide maksumuse osaline hüvitamine on olemuselt toetav ning ei moodusta otseseid

projektitegevusi, seega ei kvalifitseeru need nn otsesteks personalikuludeks, mille hüvitamine

toimub tegelike kulude alusel.

41. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saajale hüvitatud abikõlbmatuid kulusid kokku summas

101,49 eurot. Abikõlbmatu on rikkumisega seotud KD nr 2838 alusel väljamakstud kulu.

FINANTSKOOREKTSIOONI SUMMA

42. Meetme määruse § 32 lg 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse

ÜSS § des 28–30 ja ÜM2022 §-des 34–38 sätestatu kohaselt.

43. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 1 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui kulu

ei ole abikõlblik.

44. Töötaja E.I. personalikulu on kajastatud ja välja makstud tegevuse nr 10 „Personalikulud“

raames KD-s nr 2838 summas 99,50 eurot. Lisaks on toetuse saajale hüvitatud otsestest

personalikuludest ühtse määra alusel 2% kaudseid kulusid kokku summas 1,99 eurot.

45. Seega on abikõlbmatu summa kokku 101,49 eurot (99,50 + 1,99), millest toetus on 76,12 eurot.

EELARVE VÄHENDAMINE KOKKU

46. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest loeb rakendusüksus abikõlbmatuks kuluks (II rikkumine)

101,49 eurot, millest toetus moodustab 76,12 eurot ja omafinantseering 25,37 eurot.

47. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Sellest

tulenevalt muudetakse taotluse rahastamise otsust projekti abikõlbliku maksumuse, sh toetuse ja

omafinantseeringu summade osas.

ÄRAKUULAMINE

48. Tulenevalt ÜSS § 13 lõike 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad.

49. Rakendusüksus edastas 12.10.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes

esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 02.11.2026.

50. Toetuse saaja partner edastas 02.11.2026 omapoolsed vastuväited finantskorrektsiooni otsuse

eelnõule. Toetuse saaja partner ei nõustu finantskorrektsiooni otsuse eelnõuga, leides, et rikkumisi

ei esine.

51. Toetuse saaja partneri hinnangul volikirja puudumine esitamise tähtajal oli puhtalt vormiline

puudus, mitte sisuline kõrvalekalle. Tagantjärele esitatud volikiri (11.09.2024) kinnitab üheselt, et

pakkumuse esitanud isikul oli reaalselt esindusõigus olemas juba pakkumuse esitamise hetkel.

Esindusõiguse puudumist või selle ületamist ei esinenud.

52. Rakendusüksus leiab, et hankija ei järginud riigihanke alusdokumentides enda kehtestatud

tingimust, kuna eduka pakkuja pakkumuses puudus pakkumuste esitamise tähtpäeval pakkumuse

esitanud isiku esindusõigust tõendav volikiri. Seega esines hankemenetluses formaalne

kõrvalekalle hankija kehtestatud tingimustest. Samas tuleb rikkumise tagajärgede hindamisel

arvestada TsÜS §-st 129 tuleneva võimalusega kiita esindusõiguseta isiku tehtud tehing hiljem

heaks, mille tulemusel kehtib tehing algusest peale. Hiljem esitatud volikirjaga kinnitas pakkuja

tema nimel esitatud pakkumuse heakskiitmist ning sellega ei muudetud pakkumuse hinda, mahtu

ega muid sisulisi tingimusi. Tegemist oli seega esindusõigusega seotud kõrvaldatava puudusega,

mille hilisem kõrvaldamine ei andnud pakkujale võimalust pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva

pakkumuse sisu kujundada ega toonud kaasa tema eeliskohtlemist võrreldes teiste pakkujatega.

Sellest tulenevalt ei käsita rakendusüksus volikirja hilisemat esitamist käesoleval juhul

rikkumisena ega finantskorrektsiooni alusena. Selles osas on rakendusüksus muutnud rikkumise

kirjeldust ja finantskorrektsiooni põhjendusi.

53. Toetuse saaja partner leiab, et lektorite ja mentorite nimekirjad ei ole hindamiskriteeriumid

ega mõjutanud pakkumuse hinda. Nende küsimine ja esitamine täpsustas täitmise metoodikat, ei

muutnud pakkumuse sisu, hinda ega mahtu. Riigikohtu ja VAKO praktikas on korduvalt

rõhutatud, et puhtalt formaalseid puudusi ei tohi kasutada põhjendamatult rangete ja

ebaproportsionaalsete sanktsioonide rakendamiseks, milleks finantskorrektsiooni tegemine

kahtlemata on.

54. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja partneri seisukohaga, et lektorite ja mentorite

nimekirjade puudumine oli üksnes formaalne puudus põhjusel, et nimetatud andmed ei olnud

hindamiskriteeriumid ega mõjutanud pakkumuse hinda. Asjaolu, kas nõutud teavet kasutati

pakkumuste hindamisel või hinna kujunemisel, ei ole pakkumuse vastavuse hindamisel määrav.

Hankija oli riigihanke alusdokumentides sõnaselgelt kehtestanud nõude, et pakkumus peab

sisaldama seminaride lektorite ja külalislektorite nimesid ning mentorlusteenust pakkuvate

mentorite nimekirja. Seega tuli andmed esitada ja nende nõuete täitmist hinnata pakkumuste

esitamise tähtpäeva seisuga. Nõutud andmete puudumisel ei olnud hankijal võimalik tähtpäeva

seisuga kontrollida pakkumuse vastavust enda kehtestatud tingimustele.

55. Samuti ei saa hilisemat nimekirjade esitamist käsitada pelgalt pakkumuses juba sisaldunud

teabe täpsustamisena. Täpsustamisest saaks rääkida juhul, kui nõutud teave oleks pakkumuses juba

olemas ning hankija paluks seda üksnes selgitada või konkretiseerida. Käesoleval juhul nõutud

andmed pakkumuses puudusid ja need lisati pakkumusele alles pärast esitamise tähtpäeva. Sellise

täiendamise lubamisega anti edukale pakkujale võimalus täita pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva nõue, mille hankija oli seadnud täitmiseks juba pakkumuse esitamisel. RHS § 114 lg 2

kohaselt tuli aga tagasi lükata pakkumus, mis ei vastanud alusdokumentides esitatud tingimustele,

välja arvatud juhul, kui kõrvalekalle ei olnud sisuline.

VAIDLUSTAMINE

56. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS2021_2027 § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja

haldusmenetluse seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852

[email protected]