EELNÕU

7/11/2026.a.

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2013. a määruse

nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja

jälitustoimiku tutvustamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2013. a määruse nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja

jälitustoimiku tutvustamise kord“ § 5 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kahtlustatavale, süüdistatavale, nende kaitsjale, kannatanule, tsiviilkostjale või

kolmandale isikule väljastatakse nende soovi korral tutvumiseks esitatud andmetest koopia.

Koopia väljastamisest võib keelduda kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 lõike 11 punktides

1–5 sätestatud tingimustel, samuti kui koopia tegemine ei ole võimalik või on tehniliselt

ebaproportsionaalselt keerukas, ajamahukas või kulukas.“.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2013. a määruse

nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2013. a määrust nr 4

„Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ (RT I, 26.06.2015, 24;

edaspidi kord). Täpsemalt muudetakse korda selliselt, et jälitustoimiku materjalist koopiate

väljastamine ei oleks enam täielikult keelatud. Kehtiva korra kohaselt ei tohi teha tutvumiseks

esitatud andmetest koopiat. Keelu eesmärk on kaitsta piiratud juurdepääsuga teavet,

menetlustaktikat, inimeste eraelu jm õigusi. Samas ei ole selline absoluutne keeld alati

põhjendatud. Näiteks juhul, kui materjal käib üksnes tutvuja enese kohta ning puuduvad muud

põhjused materjali kaitsmiseks (nt vajadus kaitsta ka menetlustaktikat). Kuna koopiate

väljastamine võib hõlbustada menetlusosalistel oma õiguste kaitsmist (mõne detaili ununemise

korral ei pea inimene minema taaskord uurimisasutusse materjali üle vaatama), on kohane

koopiate väljastamise absoluutne keeld määrusest kaotada.

Eelnõu ei suurenda halduskoormust, vaid leevendab nende inimeste ja ettevõtete

halduskoormust, kes on kriminaalmenetluse osalised.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on Justiits- ja Digiministeeriumis ette valmistanud kriminaalpoliitika

osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, millega muudetakse korra § 5 lõiget 7.

Muudatusega leevendatakse jälitusmaterjaliga tutvumise tingimusi. Kehtiva korra § 5 lõike 7

kohaselt ei tehta tutvumiseks esitatud andmetest koopiat. Praktikas ei lubata tutvujatel

materjalist ka põhjalikke märkmeid või stenogrammi teha, sest see läheks koopia väljastamise

keeluga olemuslikult vastuollu. Tegemist on absoluutse keeluga ning kord ei näe selles osas

ette erandeid. Keelu eesmärk on kaitsta piiratud juurdepääsuga teavet, menetlustaktikat,

inimeste eraelu jm õigusi.

Kuigi tavaliselt on nimetatud eesmärkidel koopia väljastamise keelamine legitiimne, ei pruugi

piirang igal üksikjuhtumil siiski olla põhjendatud. Näiteks ei saa pidada põhjendatuks materjali

väljastamisest keeldumist eraelu kaitse eesmärgil, kui materjal käib üksnes tutvuja enese kohta

ning puuduvad muud põhjused materjali kaitsmiseks (nt vajadus kaitsta ka menetlustaktikat).

Ka muust materjalist koopia saamist ei tohiks automaatselt välistada. Küsimus on oluline, kuna

koopiate väljastamine võib hõlbustada menetlusosalistel teostada oma õigusi (sh kaitseõigust)

– mõne detaili ununemise korral ei pea tutvuja tulema teist korda uurimisasutusse materjali üle

vaatama. Inimene saab esmase materjaliga tutvumise järel paluda väljastada materjalist koopia

2

ning tutvuda sellega hiljem uuesti kas või kodus. Selliste nn „meenutusvisiitide“ ärajäämine

säästab ka materjali valdava uurimisasutuse aega.

Eelnõus pakutav sõnastus kaotab koopia väljastamise absoluutse keelu ning sätestab, et koopia

andmisest võiks keelduda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12614lõike 11

punktides 1–5 sätestatud tingimustel, samuti juhul, kui koopia tegemine ei ole võimalik või on

tehniliselt ebaproportsionaalselt keerukas, ajamahukas või kulukas. KrMS-i § 12614lõige 11

sätestab alused, mille korral kehtiva õiguse kohaselt võib jätta jälitustoimingutega kogutud

materjali tutvustamata.Viidatud sätte kohaselt võib prokuratuuri loal kuni vastava aluse

äralangemiseni jätta tutvustamata andmed:

1) mille tutvustamine võib ebaproportsionaalselt kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi

ja vabadusi;

2) mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet, eelkõige teavet jälitusasutuse

meetodite, taktika ja vahendite kohta, või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;

3) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele

koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu,

tervise, au, hea nime või vara;

4) mille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, variisiku ja salajasele koostööle kaasatud

isiku õiguse hoida koostööd saladuses või

5) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud

käesoleva lõike punktides 1–4.

Eelnõuga kavandatud muudatuse jõustumise korral tuleks juhul, kui taotlejale üldse materjali

tutvustada lubatakse, teha koha peal tutvustatud materjalist koopia väljastamise kohta samadel

alustel uus kaalutlusotsus. On võimalik, et mõnel juhul võib nt kaitseõiguse teostamise vajadus

küll teise inimese eraelu kaitsmise vajaduse (§ 12614 lg 11 p 1) üles kaaluda ja seega peab

võimaldama taotlejal materjalidega tutvuda, aga koopia väljastamisest tuleb siiski keelduda,

kuna materjal sisaldab andmeid, mis levimise korral mõne kolmanda osapoole eraelu

ruineeriks.

Sätte uue sõnastuse kohaselt on koopiate väljastamisest võimalik keelduda ka siis, kui koopia

tegemine ei ole kas üldse mingil tehnilisel põhjusel võimalik või on tehniliselt

ebaproportsionaalselt keerukas, ajamahukas või kulukas. Arvestades, et jälitustoimikusse võib

koguneda kuude või isegi aastate kaupa salvestusi, võib mõnel juhul olla koopia väljastamisest

keeldumine põhjendatud pelgalt materjali massiivse mahu tõttu. Teisalt võib olla teabe valdaja

jaoks ülemäärane (mitte aga tehniliselt võimatu) nõue sorteerida materjali hulgast välja näiteks

kõik klipid, mis ei mõjuta kolmandate inimeste õigusi või hoopiski töödelda materjali mingil

moel selliselt, et kolmandad inimesed materjalist ei nähtuks. Sellisel juhul on õigustatud isikutel

endiselt võimalik materjalidega tutvuda vana korra järgi, st uurimisasutuses kohapeal.

Arvestades, et muudatuse peamine eesmärk on võimaldada menetlusosalistel oma õigusi

kriminaalmenetluses paremini kaitsta, on koopia taotlejate ring erinevalt materjaliga

tutvumiseks õigustatud isikutest (KrMS § 12613 alusel teavitatud) piiratud üksnes

menetlusosalistega. Uurimisasutusele jääb ka nende taotlejate puhul võimalus keelduda koopia

väljastamisest, kuid seda otsust peab põhjendama.

Eelnõus ei reguleerita täpsemalt, mis vormis või kandjal tuleb koopia väljastada. Tegemist on

teadliku valikuga. Kogutud materjal võib erineda nii sisu, vormi kui ka mahu poolest ning

tehnika pidev areng avab järjest uusi võimalusi andmete kättesaadavaks tegemiseks. Sel

põhjusel on mõttekam koopia väljastamise täpsemat korda eraldi mitte sätestada.

3

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. a direktiiviga 2012/13/EL,

milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

27. aprilli 2016. a direktiiviga (EL) 2016/680,mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses

pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja

nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning

selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus

2008/977/JSK.

5. Määruse mõjud

Määrus mõjutab ühelt poolt neid asutusi, kes võimaldavad õigustatud isikutel nende soovil

tutvuda jälitustoimingutega kogutud teabega ning teisalt teabega tutvujaid. Mõlema grupi puhul

on mõju kokkuvõttes positiivne, kuna koopia väljastamine võib vähendada korduvkülastusi

uurimisasutusse, mis hoiab kokku nii tutvustaja kui ka tutvujate aega. Korduvvisiitide

vähenemine võib hoida kokku ka tutvujate raha (sõidukulud). Nimetatud positiivsete mõjude

tõttu võib muudatust pidada ka bürokraatiat vähendavaks.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega võib uurimisasutustele kaasneda vähesel määral lisakulusid, kuna

koopia väljastamine eeldab teabe mingis vormis kättesaadavaks tegemist taotlejale

(paberkandjale printimine, andmekandjale salvestamine vmt). Kuna jälitustoimingutega

tutvuda soovijate arv ei ole üldiselt suur1 ning koopiate saamiseks õigustatud isikute ring on

määruse kohaselt veelgi kitsam, ei ole kulud eelduslikult suured ning need on võimalik katta

asutuste eelarvest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatused ei eelda aeganõudvaid ümberkorraldusi

muudatusest mõjutatud inimeste ja asutuste töös.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile, samuti arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile,

Riigiprokuratuurile, kohtutele, Andmekaitse Inspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile,

Kaitsepolitseiametile ning Õiguskantsleri Kantseleile.

1 Jälitustoimingust teavitamiseks koostati 2025. aastal 2373 teadet, mille puhul tuleb arvestada, et ühed ja samad

inimesed võisid saada mitu teavitust. Samuti tuleb arvestada, et tutvumas käis teavitatutest üksnes väike osa.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Siseministeerium Rahandusministeerium Kaitseministeerium

Meie 07.11.2026 nr 8-1/8086-1

Eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume Teie tagasisidet 7 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri Martin Ziehr 620 8118 [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Advokatuur

Riigiprokuratuur Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Riigikohus Andmekaitse Inspektsioon Õiguskantsleri Kantselei