| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | 0.1-3.40/26/158 |
| Registreeritud | 05.11.2026 |
| Sünkroonitud | 10.11.2026 |
| Liik | Üldkäskkiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
KINNITATUD
Kaitseväe Akadeemia nõukogu 19.10.2026 otsusega nr 4.1 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158
KAITSEVÄE AKADEEMIA
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE KORD
2
1. ÜLDSÄTTED .............................................................................................................. 3
2. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE JUHTIMINE...................................................... 3
3. TEADUS- JA ARENDUSPROJEKTID ......................................................................... 3
3.1. Teadus- ja arendusprojekti algatamine ................................................................ 4
3.2. Teadus- ja arendusprojektide kommunikatsioon .................................................. 4
3.3. Projektide seire, hindamine ja järelevalve ............................................................ 5
3.4. Projektide muutmine, pikendamine ja lõpetamine ................................................ 6
4. TEADMUSSIIRE JA TULEMUSTE RAKENDAMINE .................................................. 8
5. TEADUSÜRITUSED ................................................................................................... 9
5.1. Teadusürituste planeerimine .............................................................................. 10
5.2. Teadusürituste korraldamine .............................................................................. 10
6. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE RAHASTAMINE ............................................. 10
6.1. Kaitseministeeriumi valitsemisala välised rahastusmeetmed ............................. 10
6.2. Kaitseväe eelarve ja Kaitseministeeriumi lisarahastuse planeerimine ................ 11
6.3. Aruandlus .......................................................................................................... 11
7. TEADUSE JA ÕPPETEGEVUSE LÕIMING ............................................................. 11
8. TEADUSEETIKA, ISIKUANDMETE KAITSE, INTELLEKTUAALOMAND JA TEADUSJULGEOLEK .............................................................................................. 12
8.1. Teaduseetika ..................................................................................................... 13
8.2. Isikuandmete kaitse ........................................................................................... 14
8.3. Intellektuaalomand ............................................................................................ 14
8.4. Teadusjulgeolek ................................................................................................. 14
9. LISAD
Lisa 1 Mõisted ja lühendid
Lisa 2 Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse planeerimise, elluviimise ja hindamise protsessi kujustus
Lisa 3 Teaduse aastaring: planeerimine, aruandlus, traditsioonilised üritused
Lisa 4 Teadus- ja arendustegevuse strateegia rakendus-lisa: (allüksuse) teadus- ja arendustegevuse sisehindamine ja teekaart 2026‒2035
Lisa 5 Teadus- ja arendusprojektide ideest tulemini protsessiskeem
Lisa 6 Teadus- ja arendusprojekti vorm
Lisa 7 Teadus- ja arendusprojektide hindamise juhised
Lisa 8 Teadus- ja arendusprojekti ülema otsustuskoosolekul esitamise vorm (slaidi ülesehitus)
Lisa 9 Teadus- ja arendusprojekti vahe- ning lõpparuande sisupunktid
Lisa 10 Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendusprojektide eelarve planeerimise tööriist
Lisa 11 Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendusprojekti teadusjulgeoleku eelhindamine
3
1. ÜLDSÄTTED
Kaitseväe Akadeemia (KVA) teadus- ja arendustegevuse kord annab suunised KVA allüksuste teadus- ja arendustegevuseks ning sätestab teadus- ja arendustegevuse planeerimise, elluviimise ja hindamise põhimõtted. See on loodud järgimiseks igale õppe-kasvatustöö ja/või teadustööga tegelevale teenistujale, kuivõrd KVA teadus- ja arendustegevuse strateegia järgi on teadus ja õpe ning teadlase ja õppejõu rollid KVA-s lõimitud. KVA allüksuste teadus- ja arendustegevuse roll ja vastutus on täpsemalt sätestatud iga allüksuse põhimääruses. KVA teadus- ja arendustegevuse korra rakendamise ning ajakohasuse eest vastutab teadus- ja arendusprorektor. Teadus- ja arendustegevuse korra kinnitab KVA nõukogu. Lisad (projektide, taotluste blanketid, hindamisjuhised jms) kinnitatakse teadus- ja arendusprorektori käskkirjaga. Dokument tugineb riigikaitse arengukava (RKAK), Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse poliitika suunistele, Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmile 2026–2029, KVA ja selle allüksuste põhimäärustele ning KVA teadus- ja arendustegevuse strateegiale. Dokumendi koostamisel on lähtutud riiklikest teadus- ja arendustegevuse suunisdokumentidest (Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus) ja heast teadustavast. Mõistete selgitus on lisas 1. Siinse dokumendi kohta saab küsimusi ja ettepanekuid esitada e-posti aadressil [email protected]. Teadus- ja arendustegevuse töögrupp vaatab ettepanekud vähemalt kord aastas üle ja teeb vajadusel muudatusettepanekuid. Dokumendi eest vastutab teadus- ja arendusprorektor.
2. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE JUHTIMINE KVA teadus- ja arendustegevust juhitakse pideva ja süsteemse tegevuste tsüklina, mis hõlmab tegevuste planeerimist, elluviimist, tulemuste hindamist ja rakendamist. Juhtimist koordineerib teadus- ja arendusprorektor, keda toetab valdkonna küsimustes teadus- ja arendustegevuse töögrupp. Planeerimisel lähtutakse Kaitseväe juhtkonna suunistest, strateegilistest dokumentidest ning allüksuse vastutusalast, eelmiste perioodide tulemustest ja õpituvastustest. Kavandatud tegevused viiakse ellu perioodi- ja/või aastakäsu ning allüksuste ülesannete planeeringu alusel. Tegevuste elluviimist ja tulemusi seiratakse regulaarselt. Tulemuslikkust hinnatakse allüksuste sisehindamise ning teadus- ja arendustegevuse strateegias sätestatud hindamise käigus. Hinnangute koondi põhjal tehakse muudatusettepanekud või antakse uue planeerimise sisendid. Teadus- ja arendustegevuse planeerimisest, elluviimisest ja seirest saab ülevaate lisas 2. Tegevuste tavapärast aega kajastab teaduse aastaring lisas 3. Allüksuste sisehindamise juhis ja pika perioodi teekaartide juhis on esitatud lisas 4.
3. TEADUS- JA ARENDUSPROJEKTID Teadus- ja arendusprojektina mõistetakse tegevust, mis vastab siinse korra lisas 1 toodud teadus- ja arendusprojekti määratlusele ning mille elluviimine eeldab KVA ressursside kasutamist, institutsionaalset kooskõlastamist, KVA nimel kohustuste võtmist või projekti tulemuste käsitamist KVA teadus- ja arendustegevuse tulemina. Uurimisvajadusest tulemini jõudmise tavapärast protsessi kirjeldab skeem lisas 5. Erandeid, mis tulenevad lühikesest ajaraamist, välistest osalistest, sealhulgas välistest rahastuse ja aruandluse nõuetest või otsesest kõrgemast käsust (Kaitseväe peastaap, Kaitseväe juhataja), käsitletakse juhtumipõhiselt, kooskõlastades protsessi teadus- ja arendusprorektoriga.
4
KVA-s elluviidavad teadus- ja arendusprojektid peavad olema kooskõlas KVA teadus- ja arendustegevuse strateegias sätestatuga ning vormistatud lisas 6 esitatud vormi alusel. Üldjuhul viiakse teadus- ja arendusprojekte ellu uurimisrühmades. Uurimisrühmade moodustamisel lähtutakse projekti eesmärkidest, vajalikust pädevusest ja isikute teaduslikust või erialasest panusest. Õiglase kohtlemise, uurijate järelkasvu ning interdistsiplinaarsuse edendamise eesmärgil soodustatakse eri teadus- ja erialase tausta, soo, vanuse, karjäärietapi ning teenistus- ja töökogemusega isikute kaasamist. Põhjendatud juhtudel võib teadus- ja arendusprojekti ellu viia ilma uurimisrühma moodustamata ning projektil võib olla ka ainult üks vastutav täitja. KVA teenistuja võib osaleda ka teise asutuse juhitavas uurimisrühmas. Põhjendatust arutatakse ja hinnatakse teadus- ja arendustegevuse töögrupis ning uurimisrühma moodustamata jätmise otsustab teadus- ja arendusprorektor.
3.1. Teadus- ja arendusprojekti algatamine
3.1.1. Uurimisvajadus võib välja kasvada Kaitseväe ja KVA suunis- või normdokumentidest (nt RKAK, Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK), Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia, KVA teadus- ja arendustegevuse strateegia), KVA allüksuste teadus- ja arendustegevuse sisehindamisest ning teekaartidest, samuti varasematest uuringutest või rahastusmeetmetes sätestatud põhiteemadest. Korraldatakse ka uurimisprobleemide ja -teemade korjet Kaitseväe üksustelt.
3.1.2. KVA-välise uuringu vajaduse ja teemakorje puhul teeb teadus- ja arendustegevuse töögrupp eelanalüüsi, tuvastades prioriteetsed teemad, teaduseetika, andmekaitse, teabekaitse või muu teadusjulgeoleku lisahindamisvajaduse, vastutava allüksuse, ressursside võimalikkuse jm. Vajadusel täpsustatakse uurimisvajadust probleemi omanikuga.
3.1.3. Uurimisidee autor või uurimisrühm esitab projekti ettepaneku, mis seostub akadeemia nõukogu heaks kiidetud prioriteetsete uurimisteemadega, teadus- ja arendustegevuse töögrupile esmase hinnangu ja tagasiside saamiseks, täites projekti vormil (vt lisa 6) teada olevad ja planeeritavad osad.
3.1.4. Teadus- ja arendustegevuse töögrupilt edasise menetlemise heakskiidu saanud uurimisprobleemi alusel koostab autor teadus- ja arendusprojekti ning esitab selle töögrupile ülevaatamiseks.
3.1.5. Töögrupp lähtub projektide hindamisel hindamisjuhisest (vt lisa 7). Projekti koostaja täiendab vajadusel projekti ja esitab selle uuesti töögrupile.
3.1.6. Heakskiidetud projekt esitatakse KVA ülema otsustuskoosolekule lisas 8 toodud slaidivormingus.
3.1.7. KVA ülema otsustuskoosolekul positiivse otsuse saanud projekt esitatakse kooskõlastamiseks ja KVA ülemale kinnitamiseks dokumendihaldussüsteemis ning seejärel registreeritakse teadus- ja arendusprojektid Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS). ETIS-esse kantakse teadus- ja arendusprojektide andmed õigusaktides ette nähtud ulatuses. ETIS-es jäetakse avalikustamata andmed, kui see on põhjendatud teiste õigusaktidega (nt juurdepääsupiiranguga andmed).
3.2. Teadus- ja arendusprojektide kommunikatsioon
Koordineeritud, selge ja mõjus kommunikatsioon toetab teadus- ja arendustegevuses laiemat teadlikkust tulemuste rakendamise, teadmussiirde ning ühiskondliku mõju saavutamiseks.
3.2.1. Teadus- ja arendusprojektide kommunikatsioonis partnerite ja avalikkusega lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) kommunikatsioon on KVA ja partnerasutuste vahel koordineeritud; 2) olulised kommunikatsioonitegevused ajastatakse ja kooskõlastatakse; 3) määratud on kommunikatsiooni eest vastutajad ja kõneisikud; 4) sõnumid on ühtsed ja arusaadavad; 5) arvestatakse teadusjulgeoleku, teabejulgeoleku ja intellektuaalomandi kaitse
nõudeid.
5
3.2.2. Avalikkusele või meediale suunatud kommunikatsioon, mis hõlmab muu hulgas intervjuusid, pressiteateid, avalikke kommentaare, sotsiaalmeediapostitusi või muud suhtlust meedia või avalikkusega, kooskõlastatakse enne avaldamist KVA kommunikatsiooni eest vastutava üksusega. Vajaduse korral kaasatakse kooskõlastamisse teadus- ja teabejulgeoleku eest vastutavad üksused või isikud.
3.2.3. Projekti alustamisel määratakse projekti kommunikatsiooni põhimõtted, sealhulgas:
1) projekti eesmärk, vajadus ja peamised avalikkusele mõeldud sõnumid; 2) projekti ja selle tulemuste avalikustamise ulatus; 3) olulisemad avalikkusele tutvustatavad tegevused ja verstapostid; 4) kommunikatsiooni eest vastutavad isikud ja kõneisikud; 5) partnerasutustega kommunikatsiooni koordineerimise põhimõtted.
3.2.4. KVA kommunikatsiooni eest vastutav üksus:
1) koordineerib asutuse suhtlust meediaga; 2) toetab projektiga seotud pressiteadete, uudistekstide ja muu avaliku
kommunikatsiooni ettevalmistamist ning avaldamist; 3) koordineerib vajaduse korral partnerasutustega projekti puudutavaid
pressiteateid ja muid avalikke meediatekste; 4) nõustab projekti juhti kommunikatsioonitegevuse, sõnumite ja teabekanalite
valikul.
3.2.5. KVA määratud teadusprojekti juht: 1) vastutab projekti kommunikatsiooni planeerimise eest; 2) kannab hoolt, et KVA kommunikatsiooni eest vastutaval üksusel on ülevaade
projektist, selle eesmärgist, vastutajatest ja olulisematest kommunikatsioonivõimalustest;
3) koordineerib projekti oluliste tegevuste ja etappidega seotud avalikku kommunikatsiooni KVA kommunikatsiooni eest vastutava üksusega;
4) kooskõlastab meediaga suhtluse ja intervjuud KVA kommunikatsiooni eest vastutava üksusega;
5) juhul kui KVA osaleb teise asutuse juhitavas projektis partnerina, teavitab KVA määratud projektijuht KVA kommunikatsiooni eest vastutavat üksust projekti olulisematest avalikest kommunikatsioonitegevustest ning võimaluse korral koordineerib enne avalikustamist KVA-d puudutava teabe.
3.3. Projektide seire, hindamine ja järelevalve
3.3.1. Teadus- ja arendusprojektide seire ning hindamise eesmärk on jälgida projektide elluviimist ja tulemuslikkust, hinnata kavandatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist ning tuvastada õigel ajal kõrvalekalded, riskid ja täiendamise või juhtimisotsuste vajadus.
3.3.2. Projektide hindamisel lähtutakse projekti kirjelduses kavandatud eesmärkidest, tulemustest, tegevustest, ajakavast ja eelarvest ning teadus- ja arendustegevuse strateegias sätestatud eesmärkidest ja tulemuslikkuse põhimõtetest.
3.3.3. Kui projekti rahastamisotsusest, lepingust või muudest projekti tingimustest tuleneb muid seire- või aruandlusnõudeid, lähtutakse lisaks nendest.
3.3.4. Teadus- ja arendusprojektide edenemist ja tulemuslikkust seiratakse vähemalt kord poolaastas. Seireülevaade ei asenda projektis ette nähtud vahe- ega lõpparuannet.
3.3.5. Projektijuht esitab teadus- ja arendustegevuse töögrupile projekti seireülevaate (slaididena esitatud näidise leiab SharePointist). See koosneb järgmistest sisupunktidest:
1) projekti nimi; 2) projekti meeskond; 3) eesmärgid; 4) alameesmärkide ja väljundite täitmise seis (sh teadmussiirde ja
rakendatavuse heaks astutud sammud ning avalikkuse teavitamine); 5) eelarve (kulu: planeeritud, kulunud; vajadusel selgitav kommentaar);
6
6) probleemid, riskid, toetus- ja koordineerimisvajadus, ettepanekud muuta projekti;
7) tegevusperioodi peamised tegevused, saavutused, õpikohad; 8) ideed ja ettepanekud jätku-uuringuteks ning tulevase teadus- ja
arendustegevuse korraldamiseks. 3.3.6. Teadus- ja arendustegevuse töögrupp hindab seireülevaate põhjal:
1) projekti edenemise vastavust kavandatud tegevustele ja ajakavale; 2) kavandatud eesmärkide ja tulemuste saavutatavust; 3) saavutatud tulemuste vastavust projekti eesmärgile; 4) ressursside kasutamise põhjendatust ja vastavust projekti vajadustele; 5) oluliste riskide ja kõrvalekallete mõju projekti jätkamisele; 6) projekti tulemuste rakendatavust ja teadmussiirde edenemist.
3.3.7. Teadus- ja arendustegevuse töögrupp kujundab projekti seisu kohta hinnangu ning vajaduse korral teeb ettepaneku lisategevusteks või juhtimisotsusteks. Projekti seire ja hindamise tulemusel võib:
1) lugeda projekti edenemise kavakohaseks; 2) teha projektijuhile ettepaneku täiendusteks ja lisategevusteks; 3) nõuda põhjendatud vajadusel lisaseiret või -aruandlust; 4) algatada projekti muutmise (pikendamine, enne määratud tähtaega
lõpetamine); 5) teha ettepaneku projektijuhi või projekti meeskonna koosseisu muutmiseks.
3.3.8. Kui projekti tegevused, ajakava või tulemused erinevad märgatavalt kavandatust, esitab projektijuht kõrvalekalde põhjused, hinnangu selle mõju kohta projekti eesmärkide saavutamisele ning kavandatud täiendused ja lisategevused.
3.3.9. Teadus- ja arendustegevuse töögrupp võib projektijuhilt nõuda lisateavet või määrata koostöös teadus- ja arendusprorektoriga tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendusteks.
3.3.10. Kui kõrvalekalle mõjutab oluliselt projekti eesmärke, tulemusi, ajakava, eelarvet või projekti jätkamise otstarbekust, algatatakse vajaduse korral projekti muutmine või ennetähtaegne lõpetamine siinses korras sätestatud alusel.
3.3.11. Kui projekti lõpparuande esitamise tähtaega ei ole eraldi määratud, esitatakse lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppemist.
3.3.12. Projektijuht esitab vahe- ja lõpparuanded projektis, rahastamisotsuses, lepingus või muus projekti alusdokumendis määratud vormis, tähtajal ja tingimustel. Kui rahastaja või projekti vastutav partner ei ole määranud projekti vahe- või lõpparuande vormi, esitatakse aruanne siinse korra lisas 9 toodud sisupunktide alusel vabas vormis.
3.3.13. Kaitseministeeriumi valitsemisala välise rahastusega projektide finantsaruandlus esitatakse vahe- või lõpparuande koosseisus või eraldi, lähtudes rahastamisotsuses või lepingus sätestatud nõuetest.
3.3.14. Projektide vahe- ja lõpparuanded ning projekti seire ja hindamise tulemusel tehtud olulised otsused ja nende aluseks olevad dokumendid registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Vajadusel kajastatakse uus projekti lõpukuupäev teadusportaalis.
3.4. Projektide muutmine, pikendamine ja lõpetamine
3.4.1. Projektijuht korraldab projekti elluviimist selle eesmärgi, tulemuste, tegevuste, ajakava ja eelarve piires ning võib nende raames teha projekti igapäevaseks juhtimiseks vajalikke muudatusi tegevuste korralduses.
3.4.2. Projekti olulise muutmise, pikendamise ja ennetähtaegse lõpetamise otsustab
rahastust puudutavate muudatuste puhul KVA ülem teadus- ja arendusprorektori ettepanekul ning rahastust mitte puudutavate majasiseste muudatuste puhul teadus- ja arendusprorektor. Oluliseks muudatuseks loetakse eelkõige muudatust, mis mõjutab:
1) projekti eesmärki või tulemusi; 2) projekti olulisi tegevusi või nende ulatust;
7
3) projekti lõpptähtaega; 4) projekti eelarvet või muudatusi eelarvekontode vahel; 5) projekti tulemuste kavandatud kasutamist või rakendamist; 6) projektijuhti või projekti elluviimiseks vajalikku võtmepädevust; 7) projektist tulenevaid olulisi kohustusi partnerite, rahastaja või teiste osaliste
ees; 8) projekti teadusjulgeoleku-, teaduseetika-, teabekaitse- või andmekaitseriski.
Kui projekti muutmisega muutuvad partnerid, rahastaja, kasutatavad andmed või tehnoloogia, juurdepääsuvajadus, tulemuste kasutamine või avalikustamisviis või muu teadusjulgeolekut mõjutav asjaolu, vaadatakse teadusjulgeoleku riskihinnang üle.
3.4.3. Kui projekti rahastamisotsusest, lepingust või muudest projekti tingimustest tulenevad muudatuste tegemisele lisanõuded, lähtutakse ka nendest.
3.4.4. Kui muudatus eeldab rahastaja, tellija või lepingupartneri nõusolekut või lepingu muutmist, jõustub see pärast nõutud kooskõlastuse või nõusoleku saamist, kui lepingutingimustest ei tulene teisiti.
3.4.5. Projekti muutmise vajaduse võib algatada projektijuht, teadus- ja arendustegevuse töögrupp või muu projekti elluviimise või tulemuste rakendamisega seotud osaline. Muudatusettepaneku koostamise eest vastutab üldjuhul projektijuht.
3.4.6. Projektijuht esitab teadus- ja arendustegevuse töögrupile muudatusettepaneku, milles kirjeldatakse:
1) muudatuse sisu ja vajadust; 2) muudatuse mõju projekti eesmärkidele ja kavandatud tulemustele; 3) mõju projekti tegevustele ja ajakavale; 4) mõju eelarvele ja muudele ressurssidele; 5) mõju projekti partneritele, rahastamistingimuste täitmisele ja muudele
kohustustele; 6) muudatusega seotud olulisi riske, näiteks projekti teadusjulgeoleku-,
teaduseetika-, teabekaitse- või andmekaitseriski; 7) vajaduse korral muudatuse mõju projekti tulemuste rakendamisele ja
teadmussiirdele. 3.4.7. Projekti pikendamist taotletakse juhul, kui muudatuse vajadus sõltub teise projekti,
otsuse, hanke, loa või muu eeltingimuse täitumisest, kuid projekti eesmärgid ja kavandatud tulemused on jätkuvalt asjakohased ja saavutatavad, kuigi nende saavutamiseks on põhjendatult vaja lisaaega.
3.4.8. Pikendamise ettepanekus esitatakse lisaks projekti muutmise ettepanekule pikendamise põhjus, kavandatav uus lõpptähtaeg, täpsustatud etapid, eelarve ja ajakava.
3.4.9. Pikendamise ettepanek esitatakse esimesel võimalusel pärast pikendamise vajaduse ilmnemist ning üldjuhul vähemalt 30 kalendripäeva enne projekti lõpukuupäeva. Kui pikendamise taotlus esitatakse vähem kui 30 päeva enne projekti lõpukuupäeva, lisatakse taotlusele põhjendus.
3.4.10. Projekt võidakse enne kavandatud lõpptähtaega lõpetada, kui projekti jätkamine ei ole enam põhjendatud, võimalik või otstarbekas. Ennetähtaegse lõpetamise aluseks võivad olla:
1) projekti eesmärkide või kavandatud tulemuste saavutamise muutumine ebarealistlikuks;
2) projekti või selle tulemuse vajaduse äralangemine; 3) projekti jätkamiseks vajalike rahaliste vahendite, inimvara või muude
vahendite puudumine; 4) projekti elluviimiseks vajaliku pädevuse puudumine; 5) projekti tulemuste rakendamise võimaluse märgatav vähenemine või
äralangemine; 6) tellija, rahastaja või partneri põhjendatud taotlus või projekti rahastamise
lõppemine; 7) oluliste õiguslike, julgeoleku-, eetika- või muude piirangute ilmnemine; 8) muu arvestatav asjaolu, mille tõttu ei ole projekti jätkamine põhjendatud.
8
3.4.11. Projekti kavandatud ennetähtaegse lõpetamise ettepanek esitatakse üldjuhul vähemalt 30 kalendripäeva enne kavandatava muudatuse jõustumist. Kui muudatuse vajadus tuleneb ettenägematutest asjaoludest, esitatakse ettepanek esimesel võimalusel pärast muudatuse vajaduse ilmnemist.
3.4.12. Teadus- ja arendustegevuse töögrupp hindab muudatuse põhjendatust, selle mõju projekti eesmärkide saavutamisele ja projekti jätkamise otstarbekust ning kujundab seisukoha muudatuse heakskiitmiseks, täiendamiseks või tagasilükkamiseks.
3.4.13. Töögrupp esitab põhjendatud ettepaneku teadus- ja arendusprorektorile. Kui muudatus on seotud rahaliste kohustustega, esitab teadus- ja arendusprorektor põhjendatud ettepaneku KVA ülemale otsustamiseks.
3.4.14. Ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus hinnatakse projekti seniseid tulemusi, täitmata kohustusi, finantsseisu, lõpetamisega kaasnevaid rahalisi või muid kohustusi, partneritega seotud kohustusi ning olemasolevate tulemuste säilitamise, üleandmise ja võimaliku edasise kasutamise vajadust.
3.4.15. Enne määratud tähtaega lõpetatava projekti kohta koostatakse lõpparuanne või muu projekti seniseid tegevusi, tulemusi, ressursikasutust ja täitmata kohustusi kajastav kokkuvõte.
3.4.16. Projektijuht korraldab enne projekti lõpetamist projekti käigus loodud tulemuste, andmete, dokumentatsiooni ning muu edasiseks kasutamiseks olulise teadmuse nõuetekohase üleandmise ja säilitamise.
3.4.17. Projekti muutmise, pikendamise ja ennetähtaegse lõpetamise otsused dokumenteeritakse teadus- ja arendustegevuse töögrupi koosoleku protokollides.
3.4.18. Otsuse alusel ajakohastab projektijuht vajaduse korral projekti kirjeldust, ajakava, eelarvet, riskihinnangut, teadmussiirde kavandamist ja muid projektiga seotud dokumente ning teavitab muudatusest asjaosalisi.
4. TEADMUSSIIRE JA TULEMUSTE RAKENDAMINE 4.1. Teadmussiire1 Kaitseväes on kahesuunaline teadmusringlus, mille käigus suunatakse KVA
teadus- ja arendustegevuse tulemused laiemasse ühiskondlikku ja/või praktilisse kasutusse ning samal ajal tuuakse Kaitseväe praktilisest tegevusest, õppetööst ja võimearendusest saadud teadmised, kogemused ja arenguvajadus tagasi teadus- ja arendustegevuse kavandamisse ja edasisse arendustegevusse. Teadmussiire toetab teadusmõjukuse kasvu Kaitseväe arengus ja arenguvajadusest lähtuvate uurimissuundade kujundamist.
4.2. Teadmussiirde peamised vahendid Kaitseväes on teadus- ja arendusprojektid.
Teadmussiirde eesmärk on tagada projektides loodud teadmiste, oskuste, lahenduste ja muude tulemuste jõudmine nende potentsiaalsete kasutajateni ning võimalusel toetada tulemuste rakendamist Kaitseväe õppe-, teadus-, arendus- ja võimearendustegevuses.
4.3.Teadmussiirde viis valitakse lähtudes projekti tulemuste potentsiaalsest kasutajast,
eesmärgist ja väljundist. Teadmussiire võib toimuda muu hulgas:
1) projekti tulemuste üleandmise ja kasutuselevõtu kaudu Kaitseväe võimearenduses; 2) projekti tulemuste ühiskonnale tutvustamise ja ühiskondlikus diskussioonis osalemise
kaudu; 3) uue või täiustatud lahenduse, meetodi, protsessi, tehnoloogia, prototüübi või muu
rakenduse katsetamise ja kasutuselevõtuga; 4) tulemuste rakendamise kaudu taseme- ja täiendusõppes, õppekavades, -materjalides
või -metoodikas; 5) tulemuste kasutamise kaudu planeerimises, otsustamises, juhendites, kordades,
kontseptsioonides või muudes tegevust suunavates dokumentides; 6) tulemuste edasiarendamise kaudu järgmistes teadus- ja arendusprojektides; 7) tulemuste, andmete, meetodite või oskusteabe üleandmisega koostööpartneritele;
1 Siinses korras kasutatakse Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse korralduse eripäradest lähtuvat kohandatud definitsiooni. Vt seaduses määratud teadmussiirde definitsiooni lisas 1.
9
8) intellektuaalomandi kaitse, litsentsimise, kommertsialiseerimise või muu tulemuse olemusele sobiva rakendusviisiga;
9) publikatsioonide, raportite, koolituste, seminaride, töötubade või muude teadmuse vahendamise vormide kaudu, kui need toetavad tulemuse jõudmist selle kasutajani.
4.4. Rakendamisele suunatud projekti puhul määratakse projekti kavandamisel tulemuse
potentsiaalne kasutaja ja kasusaajad või tulemuse edasise rakendamise eest vastutav pool, kes kaasatakse asjakohases ulatuses projekti kavandamisse, tulemuste hindamisse ja/või kasutuselevõttu. Rakendamisele suunatud projekti puhul määratakse projekti kavandamisel: 1) tulemuste eeldatav(ad) rakendusvaldkon(na)d; 2) tulemuste üleandmise, kasutuselevõtu või edasiarendamise peamised viisid; 3) tulemuste rakendamist mõjutavad olulised piirangud ja eeldused; 4) vajadusel tulemuse edasise rakendamise eest vastutav pool.
4.5. Kui projekti tulemuse rakendamine eeldab katsetamist, valideerimist või
kasutuskeskkonnaga kohandamist, kavandatakse teadmussiirde osana võimaluse korral ka vastavad tegevused ning kaasatakse tulemuse potentsiaalsed kasutajad.
4.6. Teadmussiirde korraldamisel arvestatakse salastatud teabe kaitse ning
juurdepääsupiiranguga, asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe kaitse, intellektuaalomandi, andmekaitse, teaduseetika ja muude projektile kohanduvate nõuetega.
4.7. Teabe avaldamise piirang ei välista teadmussiiret. Juurdepääsupiiranguga või salastatud
teabe tulemuste puhul korraldatakse teadmussiire selleks õigustatud kasutajatele kohaste turvaliste ja nõuetele vastavate kanalite ja menetluste kaudu.
4.8. Projektijuht kajastab projekti tegevusaruandes teadmussiirde ja tulemuste rakendamise
hetkeseisu ning vajaduse korral toob välja rakendamist takistavad asjaolud ja kavandatud täiendused ja lisategevused.
4.9. Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmisi aspekte:
1) millised projekti tulemused on rakendamiseks või edasiseks kasutamiseks sobivad; 2) kellele tulemused üle anti või kellele need on suunatud; 3) millisel viisil toimus tulemuste teadmussiire; 4) kas ja kuidas on tulemused kasutusele võetud; 5) millised tegevused on tulemuste edasiseks rakendamiseks, arendamiseks või
ühiskondlikuks teadvustamiseks vajalikud. 4.10. Kui projekti tulemuse rakendamine jätkub pärast projekti lõppemist, kirjeldatakse
lõpparuandes kavandatud rakendustegevusi ja määratakse nende eest vastutav üksus või isik.
4.11. Teadus- ja arendustegevuse töögrupp hindab projekti tulemuste rakendamise või
teadmussiirde järelseire vajadust. Järelseire käigus hinnatakse, kas ja mil määral on projekti tulemused kasutusele võetud ning millised edasised tegevused on tulemuste tõhusamaks rakendamiseks vajalikud. Järelseire tulemuste põhjal tehakse arendus- või parandussoovitusi edaspidiseks teadmussiirde või projektide tulemuste rakendamise kavandamiseks.
5. TEADUSÜRITUSED Teadusüritusi korraldatakse teadus- ja arendustegevuse või õppe- ja kasvatustegevuse edendamiseks KVA-s, samuti teadus- ja arendusprojektide raames. Teadusüritused on võimaluse korral avatud kuulajaskonnaga. Koostöös teiste kõrgkoolide ja teadusasutustega ellu viidavate teadusürituste korraldamisel järgitakse siinset dokumenti ning rahastamisküsimused lepitakse koostööpartneritega kokku eraldi.
10
Teadusüritused võivad olla konverents, seminar, töötuba, ekspertide kohtumised, teadusfestivalid või muud üritused, mis aitavad edendada teadustööd, teadmussiiret või teadustöö populariseerimist.
5.1. Teadusürituste planeerimine
5.1.1. Teadusürituse planeerimise eest vastutavad teadus- ja arendustegevuse kohustusega KVA allüksused.
5.1.2. Teadusürituste korraldamiseks vajalik info ressursside ja muude toetuse vajaduste kohta edastatakse KVA staabile iga-aastase eelarve planeerimise või pikemaajaliste projektide puhul KMAK planeerimise käigus.
5.1.3. Teadusürituse planeerimisel koostab peakorraldaja teadusürituse korraldamise käsu koos lisadega, mille kinnitab KVA ülem. Käsu juurde kuuluvad järgmised lisad: 1) ajakava; 2) haldus ja teenindus; 3) ürituse lühitutvustus; 4) meedia- ja teavitusplaan (vajadusel); 5) eelarve.
5.2. Teadusürituste korraldamine
5.2.1. Teadusürituse korraldamise eest kannab hoolt KVA vastava teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav allüksus ja selle määratud peakorraldaja, kelle ülesanded on järgmised: 1) esinejate leidmine; 2) ürituse lühitutvustuse koostamine ja info andmine pressiteate jaoks; 3) ürituse ajakava koostamine; 4) ürituse elluviimine ja sellele järgnev aruandlus.
5.2.2. Teadusürituste elluviimisel toetavad KVA teadus- ja arendustegevuse kohustusega allüksust KVA staabi jaoskonnad, lähtudes korraldajate juhistest.
6. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE RAHASTAMINE KVA teadus- ja arendustegevuse rahastamine võib toimuda nii Kaitseministeeriumi valitsemisala sisestest kui ka välistest allikatest: Kaitseväe eelarve, Kaitseministeeriumi erinevad rahastusprogrammid, Eesti Teadusagentuuri grandid ning NATO ja Euroopa Liidu fondid. Kaitseministeeriumi valitsemisala rahastusmeetmed, sealhulgas Kaitseväe eelarve, on eelkõige mõeldud võimearendust toetavate projektide rahastamiseks. Kaitseväe võimearendusega vahetult mitte seotud projektidele taotletakse rahastust üldjuhul Kaitseministeeriumi valitsemisala välistest rahastusmeetmetest. Neile meetmetele kandideerimiseks ning positiivse rahastamisotsuse tõenäosuse suurendamiseks on KVA struktuuriüksustel ja teadlastel soovitatav moodustada konsortsiume partneritega teistest ülikoolidest ja teadusasutustest. Välistele rahastamisallikatele kandideerimise eeldus on, et projekt on saanud KVA teadus- ja arendustegevuse töögrupi heakskiidu. Teadus- ja arendusprojektide koostamise etapis nõustab teadus- ja arendustegevuse ostujuht projekti algatajaid sobivaima rahastamisallika valikul ning hindab, kas projekt on finantseeritav Kaitseministeeriumi valitsemisala vahenditest.
6.1. Kaitseministeeriumi valitsemisala välised rahastusmeetmed Kaitseministeeriumi valitsemisala väliste rahastusprogrammidega on projektijuhtidel võimalik tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel. Välisrahastuse puhul lähtub eelarve planeerimine ja aruandlus iga programmi juhistest ja eelarve korraldusest, olles siiski kooskõlas Kaitseväe tavade ja kordadega. Kaitseministeeriumi valitsemisala väliste meetmete kasutamisel nõustavad projektijuhte eelarve koostamisel ja aruandluses teadus- ja arendustegevuse ostujuht ning teadus- ja arendustegevuse finantsplaneerija.
11
6.2. Kaitseväe eelarve ja Kaitseministeeriumi lisarahastuse planeerimine Teadus- ja arendusprojektide rahastustaotlusi Kaitseväe eelarvest saab esitada kogu aasta jooksul, kuid neid rahastatakse lähtudes KVA teadus- ja arendustegevuse eelarves olevatest vabadest vahenditest. Vabade vahendite olemasolu teemal nõustab projekti koostajaid teadus- ja arendustegevuse ostujuht, kuid rahastamisotsuse teeb kindla projekti kohta KVA ülem teadus- ja arendustegevuse töögrupi soovitusel. Kaitseministeeriumi lisarahastusele saab kandideerida kord aastas. Informatsioon kandideerimistingimuste ja rahaliste vahendite mahu kohta tehakse teatavaks KVA siseveebis pärast Kaitseministeeriumi määratud tingimuste selgumist. Kaitseväe eelarvest ja Kaitseministeeriumi lisavahenditestrahastuse saanud projektide eelarve planeerimisel lähtutakse lisas 10 esitatud vormist.
6.3. Aruandlus
Iga uue eelarveperioodi alguses jaanuaris korraldavad teadus- ja arendustegevuse ostujuht ja finantsplaneerija projektijuhtidele infotunni kulude tegemise ja eelarve korralduse kohta. Projektijuht vastutab, et projekti kulud tehakse lähtudes kinnitatud eelarvest, projekti kirjeldusest ja arvestades ajaliselt eelarveperioodi. Finantsplaneerija esitab projektijuhile eelarve täitmise kohta igal kuul kuluaruande. Projektijuht kontrollib tehtud kulude sisu ja vastavust plaanile ning esitab vajaduse korral kuluprognoosi. Kuluvajaduste muutumise korral on projektijuhil võimalik kord kvartalis (kvartali esimesel kuul) esitada finantsplaneerijale eelarve muudatuste vajadus.
7. TEADUSE JA ÕPPETEGEVUSE LÕIMING Teaduse ja õppe-kasvatustöö lõiming tähendab:
1) uurimistulemuste kasutamist õppetöös; 2) uurimise tulemusena valmivaid õppematerjale ja nende kasutamist õppetöös; 3) uurimistöö tulemusel õppeainete sisulist arendamist; 4) õppurite kaasatust teadus- ja arendustegevusse (lõpu- ja magistritööd, uurimisprojektide
tegevustesse panustamine ning tulemuste tutvustamine teadusüritustel või avalikkuse teavitamise üritustel);
5) õppetöös uurimusliku õppe meetodite ja võtete kasutamist (küsimustele ja ülesannetele üles ehitatud õppetöö, probleemi kohta küsimuste esitamine ja tõendavate või ümber lükkavate infoallikate leidmine, info tõepärasuse ja usaldusväärsuse hindamine, andmete kogumise harjutused, matke, tehnoloogia ja eksperimentide teaduspõhine kasutus jm).
Õppurite uurimistööde (lõpu-, magistritööd) puhul lähtutakse KVA uurimistööde korrast2. Teadus- ja arendustegevuse ning õppetegevuse lõimimisel lähtutakse KVA teadus- ja arendustegevuse strateegias sätestatud põhimõtetest. Lõimingut kavandatakse ja rakendatakse üldiselt teadus- ja arendustegevuse, sealhulgas teadus- ja arendusprojektide, õppekavade ja õppeainete arendamisel ning õppurite uurimistöö korraldamisel. 7.1. Lõimingu elluviimisel on ülesanded järgmised.
7.1.1. Õppetöö ülesandega allüksuse ülem: 1) tagab koostöös õppe eest vastutavate isikute ja õpetava personaliga oma
vastutusvaldkonnas teadus- ja arendustegevuse ning õppetegevuse lõimingu kavandamise ja elluviimise;
2) tagab asjakohaste teadus- ja arendustegevuse tulemuste õppetöös rakendamise võimaluse hindamise;
3) analüüsib vähemalt kord aastas sisehindamise käigus teadus- ja arendustegevuse ja õppetegevuse lõimingu toimimist ning kavandab analüüsi tulemuste põhjal vajaduse korral muudatused ja täiendused;
2 12.10.2026 on lingil viidatud dokument muutmisel. Uue dokumendi kinnitamisel korrigeeritakse linki.
12
4) jälgib kavandatud täienduste ja muudatuste elluviimist ja arvestab nende tulemusi järgmise perioodi tegevuste kavandamisel.
7.1.2. Õpetav personal: 1) panustab teadus- ja arendustegevuse ning õppetegevuse lõimingusse oma
ametikoha ülesannete ja pädevuse piires; 2) rakendab õppetöös oma valdkonna asjakohaseid teadus- ja arendustegevuse
tulemusi ning teaduspõhist teadmust; 3) osaleb võimaluse ja vajaduse korral teadus- ja arendustegevuses ning õppurite
uurimistööde juhendamises; 4) kaasab võimaluse korral õppureid teadus- ja arendustegevusse; 5) toob õppetööst, õppurite uurimistööst ning erialasest praktikast esile teadus- ja
arendustegevuses käsitlemist vajavaid uurimis- ja arendusvajadusi. 7.1.3. Teadus- ja arendustegevuse ülesandega allüksuse ülem:
1) tagab oma vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning KVA õppetegevuse seoste kavandamise ja analüüsimise;
2) toetab teadus- ja arendustegevuse tulemuste õppetöös rakendamise võimaluste tuvastamist;
3) kavandab koostöös õppe eest vastutavate isikute ja õpetava personaliga asjakohased lõiminguga seotud tegevused ning jälgib nende elluviimist;
4) toetab õpetava personali ja õppurite kaasamist oma vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevusse;
5) tagab oma vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse plaanide ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste kättesaadavuse õpetavale personalile, et luua eeltingimused teadus- ja arendustegevuse ja õppetöö lõimimiseks.
7.1.4. Teadus- ja arendustegevuse elluviijad ja projektijuhid: 1) hindavad teadus- ja arendustegevuse kavandamisel selle võimalikku seost KVA
õppekavade ja -ainetega; 2) hindavad teadus- ja arendustegevuse tulemuste õppetöös kasutamise võimalusi
ning teevad selleks koostööd õppe eest vastutavate isikute ja õpetava personaliga;
3) hindavad õppurite ja õpetava personali teadus- ja arendustegevusse kaasamise võimalusi;
4) arvestavad võimaluse korral teadus- ja arendustegevuse kavandamisel õppetööst ning praktikast lähtuvate uurimis- ja arendusvajadustega.
7.2. Teadus- ja arendustegevuse ja õppetegevuse lõimingu toimimist hindavad allüksused
vähemalt kord aastas KVA sisehindamise osana teadus- ja arendustegevuse strateegias sätestatud põhimõtete ning hindamisaspektide alusel. Hindamisel lähtutakse asjakohastest olemasolevatest andmetest ning tõenditest teadus- ja arendustegevuse tulemuste õppes rakendamise, õpetava personali ja õppurite teadus- ja arendustegevuses osalemise ning õppe ja teadus- ja arendustegevuse vastastikuse sisulise seotuse kohta. Hindamise tulemuste alusel kavandatakse tegevusplaan ja vajadusel muudatused.
7.3. Teadus- ja arendustegevuse töögrupp analüüsib allüksuste teadus- ja arendustegevuse ning
õppetegevuse lõimingu hindamise tulemusi teadus- ja arendustegevuse üldise tulemuslikkuse hindamise osana. Analüüsi tulemuse põhjal tehakse allüksustele ettepanekuid lõimingu parandamiseks.
8. TEADUSEETIKA, ISIKUANDMETE KAITSE, INTELLEKTUAAL- OMAND JA TEADUSJULGEOLEK
Teadus- ja arendustegevuse kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse võimalike teaduseetika-, andmekaitse-, intellektuaalomandi- ja teadusjulgeolekuriskidega. Teadus- ja arendustegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse:
1) head teadustava ja valdkondlikke eetikanorme;
13
2) isikuandmete õiguspärase, eesmärgipärase, minimaalse ja turvalise töötlemise põhimõtteid3;4
3) akadeemilise vabaduse5 ja teadlase vastutuse põhimõtteid; 4) põhimõtet, mille järgi on teadus- ja arendustegevus võimalikult avatud6 ning piiratud üksnes
ulatuses, mis on vajalik isikute õiguste, intellektuaalomandi, lepinguliste kohustuste või julgeoleku kaitseks.
8.1. Teaduseetika
8.1.1. Teadus- ja arendustegevus peab olema õiglane, aus, usaldusväärne, läbipaistev, korratav, vastutustundlik ning austama uuringuga seotud isikute õigusi, väärikust ja autonoomiat.
8.1.2. KVA lähtub teadus- ja arendustegevuses osalevate isikute kohtlemisel võrdse kohtlemise põhimõttest ega diskrimineeri kedagi rahvuse, rassi,nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
8.1.3. Teadus- ja arendustegevuse elluviija (nii uurija kui ka projektis osaleja) vastutab oma töö teadusliku kvaliteedi, sh meetodite sobivuse, andmete usaldusväärsuse ja esitatud järelduste põhjendatuse eest.
8.1.4. Inimestega seotud uuringus peab olema selgelt põhjendatud teaduslik või ühiskondlik eesmärk ja eeldatav kasu. Uuringu kavandamisel tuleb hinnata nii oodatavat kasu kui ka võimalikke riske ja koormust, vähendades viimaseid mõistlikult saavutatava miinimumini.
8.1.5. Projektijuht hindab enne uuringu alustamist eetikakomitee või muu pädeva asutuse hinnangu vajadust. Kui hinnang on nõutav, ei alustata hinnatavat tegevust enne loa saamist.
8.1.6. Kui eetikakomitee hinnangu vajadus ei ole selge, küsib projektijuht enne projekti alustamist seisukohta teadus- ja arendusprorektorilt.
8.1.7. Kaitseväe teenistuja, ajateenija, reservväelase või teiste Kaitseväega seotud isikute kaasamisel tuleb tagada hindamise sõltumatus ning vältida huvide või võimusuhete konflikti.
8.1.8. Kohustuslikus tegevuses kogutavate andmete kasutamine teadusuuringuks peab olema kooskõlas teaduseetika nõuetega.
8.1.9. Teaduseetika rikkumise kahtlusest teavitatakse KVA-d teenindavat õigusnõunikku. Teatamiseks kasutatakse vahetust käsuliinist sõltumatut kanalit.
8.1.10. Teaduseetika rikkumise kahtluse uurimiseks moodustatakse õigusnõuniku ettepanekul komisjon, mille koosseisu kinnitab teadus- ja arendusprorektor.
8.1.11. Teaduseetika rikkumise kahtluse komisjoni ülesanne on menetleda võimalikke teaduseetika rikkumise kahtlusi ning anda neile sõltumatu ja erapooletu hinnang. Komisjonil on menetlemiseks õigus nõuda teavet ja dokumente ning kaasata eksperte. Komisjon esitab põhjendatud hinnangu rikkumise esinemise kohta, annab vajaduse korral soovitusi juhtumi lahendamiseks ning võib teha ettepanekuid KVA ülemale, teadus- ja arendusprorektorile või teistele asjasse puutuvatele üksustele või asutustele (nt Andmekaitse Inspektsioon, Kaitseväe andmekaitse).
8.1.12. Teaduseetika rikkumine hõlmab muu hulgas: 1) andmete või tulemuste väljamõtlemist; 2) andmete, meetodite või tulemuste põhjendamatut muutmist või varjamist; 3) plagiaati; 4) autorsuse või teadusliku panuse väärkajastamist; 5) andmete või uurimismaterjali loata kasutamist või hävitamist7; 6) huvide konflikti varjamist;
3 Isikuandmete töötlemise ja kaitse kord Kaitseväes. Kaitseväe juhataja 26.02.2019 käskkiri nr 52. Isikuandmete kaitse seadus. RT I, 30.06.2026, 52. 4 IKÜM art 4 p 1 5 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Vt § 38. 6 Vt Eesti Teadusagentuur. Teaduskultuur. Avatud teadus. 7 KV asjaajamiskorra punktid 23.23 ja 23.24, Kaitseväe juhataja 03.09.2026 käskkiri nr 136.
14
7) eetikakomitee hinnangu, andmekaitsenõuete või uuringuprotokolli teadlikku rikkumist;
8) rikkumisest teatanud või menetluses osalenud isiku survestamist või kahjustamist;
9) muud head teadustava oluliselt rikkuvat tegevust. 8.1.13. Pärast asutusesisese menetluse lõppu võib taotleda teaduseetika väärkäitumise
juhtumite menetlemise komisjonilt teisest hinnangut seaduses sätestatud korras.
8.2. Isikuandmete kaitse
8.2.1. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmäärusest, isikuandmete kaitse seadusest, Kaitseväes kehtivast isikuandmete töötlemise ja kaitse korrast ning muudest asjakohastest nõuetest.
8.2.2. Isikuandmeid või muud tundlikku uurimismaterjali kasutava projekti puhul dokumenteeritakse enne andmete kasutamist vähemalt töötlemise eesmärk ja õiguslik alus, andmetele juurdepääs, säilitamine, edastamine ja projekti lõppemisel andmetega tehtavad toimingud.
8.2.3. Isikuandmeid ja muud tundlikku uurimismaterjali töödeldakse üksnes Kaitseväe lubatud infosüsteemides, seadmetes ja teenustes. Nende sisestamine heaks kiitmata pilve-, tehisaru-, transkriptsiooni- või muudesse välistesse teenustesse ei ole lubatud8.
8.2.4. Teadusandmed tehakse avalikult kättesaadavaks üksnes juhul, kui need on piisavalt anonüümitud ning avaldamine ei kahjusta isikute õigusi, Kaitseväe julgeolekut, lepingulisi kohustusi ega intellektuaalomandit.
8.3. Intellektuaalomand
8.3.1. Teadus- ja arendustegevuses loodava või loodud intellektuaalomandi objektide puhul (nt leiutised, teosed, tarkvara, andmekogud) määratakse õigused ja kasutamine kindlaks õigusaktide, lepingute ja Kaitseväes kehtivate intellektuaalomandi käsitlemise põhimõtete alusel.
8.3.2. Enne projekti alustamist määratakse vajaduse korral kindlaks projektis kasutatava olemasoleva intellektuaalomandi kasutamise tingimused ning projekti käigus loodava intellektuaalomandi õiguste kuuluvus ja kasutamispõhimõtted.
8.4. Teadusjulgeolek
8.4.1. Teadusjulgeoleku puhul rakendatakse üldjuhul samu teabejulgeoleku nõudeid, mis Kaitseväes üldiselt9, austades teadusvabadust ning lähtudes põhimõttest, et teadustegevus on võimalikult avatud ja piiratud üksnes vajalikus ulatuses. Oluline on neid julgeolu nõudeid kommunikeerida, jõustada ja kontrollida, sh partnerasutustel.
8.4.2. Teadusjulgeolek tagatakse teadus- ja arendustegevusega seotud riskide varajase tuvastamise, hindamise ja maandamise kaudu. Esmase riskihindamise teeb lisas 11 esitatud eelhindamise küsimustiku alusel projektijuht või uurimisrühm.
8.4.3. Suurema teadusjulgeolekuriskiga projektiks loetakse teadus- ja arendusprojekt, mille sisu, partnerid, rahastamine, kasutatavad andmed või tehnoloogia, juurdepääsuvajadus või tulemuste võimalik kasutamine võivad kaasa tuua olulise ohu Eesti Vabariigi, Kaitseväe või partnerite julgeolekule. Sel juhul koostatakse enne projekti tegevustega alustamist dokumenteeritud riskihinnang, kaasates juhtumipõhiselt teisi Kaitseväe struktuuriüksusi või riigiasutusi, ning määratakse riskide maandamiseks vajalikud meetmed.
8.4.4. Kui projekt vajab olulisi muudatusi, vaadatakse riskihinnang eelhindamise vormi alusel üle.
8 IKT eeskirja punktid 4.3.4 (Kaitseministeeriumi kantsleri 06.05.2026 käskkiri nr 1-3/26/67) 9 Täiendav info ja kontaktid Kaitseväe julgeoleku teabelehe:
https://kv.mil.intra/julgeolek/SitePages/Teabejulgeolek.aspx
KÄSKKIRI Tartu 05.11.2026 nr 0.1-3.40/26/158 Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra kinnitamine Käskkirja kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 6 lg 1 ja Kaitseväe Akadeemia nõukogu istungi 22.10.2026 protokolli nr 11 otsuse p 4.1 alusel 1. Kinnitan Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe Akadeemia ülema 09.09.2019 käskkirja nr 66 „Kaitseväe
Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“. 3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe Akadeemia isikkoosseisule. (allkirjastatud digitaalselt) Johan-Elias Seljamaa kommodoor Kaitseväe Akadeemia ülem
KVA teadus- ja arendusprojektide eelarve planeerimise tööriist Eelarve planeerimise näidistabel on nähtav all. Eelarve planeerimise tööriist Exceli vormis on kättesaadav siit. Selle kasutamiseks fail alla laadida ja täita oma arvutis, mitte Sharepointis!
Projekti nimetus Vastutaja
Projekti kood
(WBS) Eelarve liik Kulu sisu Kulu
selgitus Ühiku kogus
Ühiku nimetus
Ühiku kogus
Ühiku nimetus
Ühiku hind Eelarve
Kulu tegemise
aasta
Kombineeritud droonitõrjelahenduste välja töötamine
Jaan Tatikas
K60-PR- VATA3
Majandamis kulu
Välis- lähetuse päeva- raha
Lähetus seoses … 2 in 3 päeva 75 € 450 € 2026
Kombineeritud droonitõrjelahenduste välja töötamine
Jaan Tatikas
K60-PR- VATA3
Majandamis kulu
Välis- lähetuse majutus
Lähetus seoses … 2 in 2 ööd 150 € 600 € 2026
Kombineeritud droonitõrjelahenduste välja töötamine
Jaan Tatikas
K60-PR- VATA3
Sihtfinantsee ring
Leping ülikooliga
… analüüsid 12 kuud 1 000 € 12 000 € 2026
Vastutaja - projekti eest vastutav isik. Projekti kood - kui planeerimise etapis koodi ei ole veel määratud, siis saab selle välja täita hilisemas järgus. Eelarve liik - nimetada kas tegemist on majandamiskuluga, tööjõukuluga, investeeringuga või sihtfinantseeringuga. Kulu selgitus - lisaselgitus kulu sisule (välislähetusega seotud majutus jms). Ühiku kogus - arvnäitaja (inimene, kuud jms). Ühiku nimetus - päev, tk, kuu, kord, in. Ühiku kogus - kui kulu arvutamisel kasutatakse ainult ühte mõõdet, näiteks 12 kuud, võib teise koguse ja ühiku väljad jätta tühjaks. Ühiku hind - ühe arvestusühiku hind eurodes. Eelarve - kogus(ed) korrutatud hinnaga.
Lisa 10 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026 käskkirjaga
nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
Lisa 11 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026
käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
KVA teadus- ja arendusprojekti teadusjulgeoleku eelhindamine Vorm on kõigi TAT projektide teadusjulgeoleku eelsõel ja lisatakse projektivormi (lisa 6) punkti 7. Hinda enne projekti alustamist riske, mis võivad põhjustada tõsist julgeolekukahju, kahjustada uurimistöö sõltumatust, peatada töö või takistada andmete saamist või tulemuste kasutamist. Vasta projektiplaani, partnerilt saadud teabe ja enda teadmiste põhjal. Partneri ja rahastaja puhul tee lisaks lühike avatud allikate kontroll (sanktsiooninimekirjad, omanikud, seosed riskiriigi julgeoleku- või kaitsestruktuuridega); ulatuslikumat taustauurimist ei eeldata. „Jah” viitab täpsustamist vajavale riskile, mitte automaatsele keelule. Küsimused tuvastavad riskitegureid; kas ja kuidas riski maandada, kirjuta lahtrisse „Selgitus / vajalik tegevus”. „Teadmata” märgi sisulise ebakindluse korral ja ka siis, kui sa pole asjaolu kontrollinud; „ei kohaldu” põhjenda. Allikaviited on vormi lõpus. Projekt: ________________________ Koostaja / kuupäev: __________________
1. Kas projekt vajab KV või partneri piiratud juurdepääsuga teavet (asutusesiseseks kasutamiseks teave, riigisaladus, salastatud välisteave)? Kui jah, märgi selgituses, kas ligipääs on tagatud ja õigeks ajaks saadav.
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
2. Kas projekt vajab andmete hoidmist, analüüsi või jagamist keskkonnas (sh pilve-, tehisaru- või transkriptsiooniteenused), mille sobivus nende kaitsetasemega pole kinnitatud?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
3. Kas projektis luuakse või edastatakse kahese kasutusega või sõjalise otstarbega tarkvara, tehnoloogiat või oskusteavet, mis võib vajada ekspordiluba või muud kooskõlastust?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
4. Kas tehtud kontrolli või olemasoleva teabe põhjal on põhjust kahelda partneri või rahastaja usaldusväärsuses, tegelikes eesmärkides või koostöö lubatavuses, näiteks sanktsioonide, ebaselge omandi või riskiriigi julgeoleku- või kaitsestruktuuridega seotuse tõttu?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
2
5. Kas partner, külalisteadur või teenusepakkuja saaks kavandatud töökorraldusega ligipääsu KV andmetele, süsteemidele või ruumidele, mida ta ülesande täitmiseks ei vaja?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
6. Kas andmetest või tulemustest saaks järeldada KV võimelünki, valmisolekut või isikkoosseisu haavatavusi, ka teiste allikatega ühendamisel või väikeste rühmade tuvastamisel?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
7. Kas kavandatud tulemust või üleantavat materjali saaks realistlikult kasutada KV vastu, inimeste sihitud mõjutamiseks või õiguste rikkumiseks?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
8. Kas rahastajale lubatud publikatsioonid, andmete avamine või tulemuste üleandmine võivad osutuda teabe kaitsmise või partneri lepingutingimuste tõttu võimatuks?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
9. Kas rahastustingimused, partneri nõuded või teenistuslik alluvus võivad piirata uurija võimalust esitada tõeseid järeldusi või põhjustada tulemuste varjamist või moonutamist?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
10. Kas projekti oluline osa sõltub ühest välisest rahastajast, andmeallikast või tehnoloogiapakkujast, kelle survestamine, ligipääsu lõpetamine või julgeolekupõhine välistamine võib projekti peatada?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
11. Kas mõnel projektimeeskonna liikmel on projekti teemaga seotud kõrvaltegevusi, rahastus või ametisuhteid väljaspool KV-d, eriti välisriigi asutustes, mis võivad tekitada huvide konflikti või survet?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
12. Kas projekt võib tekitada uurijatele või uuritavatele isikliku julgeolekuriski, näiteks lähetuste või välitöö tõttu riskiriikides, KV isikkoosseisu nähtavuse tõttu publikatsioonides või intervjueeritavate tuvastatavuse tõttu?
☐ Jah ☐ Ei ☐ Teadmata ☐ Ei kohaldu
Selgitus / vajalik tegevus: ___________________________________________
3
Otsustusjuhis „Jah” või „teadmata” vastuse korral kirjelda võimalikku tõsist tagajärge ja vajalikku lahendust. Vähemalt üks selline vastus tähendab, et projekt vaadatakse koos teadusjulgeoleku kontaktisikuga üle ning otsustatakse, kas tegu on korra p 8.4 mõttes kõrgendatud teadusjulgeolekuriskiga projektiga, mille kohta koostatakse riskihinnang. Kui küsimus puudutab luba, kaitsetaset, partneri sobivust või lubatud väljundit, kaasa enne vastava kohustuse võtmist KVA teadusjulgeoleku kontaktisik, kes suunab küsimuse vajadusel pädevale vastutajale (vt allpool). Küsimuse 9 puhul võib pöörduda ka käsuliinist sõltumatu kanali kaudu, analoogselt teaduseetika rikkumisest teatamisega. Ära alusta tegevust, mille vajalik ligipääs või kooskõlastus on lahendamata. Suunamise lähtekoht (adressaadid): K1, K5, K6, K12 - KVA/KV riigisaladuse ja asutusesiseseks kasutamiseks teabe kaitse ning julgeoleku eest vastutaja; K2 - KV IT- ja küberturbe vastutaja ning andmekaitsespetsialist; K3 - Välisministeeriumi strateegilise kauba komisjon; K4, K10, K11 - sanktsioonide osas Välisministeerium, julgeolekutausta osas KV julgeolekustruktuur või Kaitsepolitseiamet; K7 - KV julgeolekustruktuur; K8 – õigusnõunik; K9 - käsuliinist sõltumatu kanal (nt õigusnõunik). Otsustusjuhis 1) Otsustust või täiendavat infot vajav küsimus: _____________________________________________
Vajalik meede / vastutaja / tähtaeg:
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
☐ Olulist lahendamata riski ei ilmnenud ☐ Vajab enne alustamist täpsustamist
Ülevaataja / kuupäev: __________________________________________________________________
2) Otsustust või täiendavat infot vajav küsimus: _____________________________________________
Vajalik meede / vastutaja / tähtaeg:
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
☐ Olulist lahendamata riski ei ilmnenud ☐ Vajab enne alustamist täpsustamist
Ülevaataja / kuupäev: __________________________________________________________________
Piiratud teabe üksikasjad kirjuta ainult selleks sobivasse keskkonda; siin võib viidata eraldi dokumendile. Hinda ka täidetud vormi kaitsevajadust. Allikaid: Avaliku teabe seadus. § 35: teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus. Reguleerimisala ja § 25: juurdepääsuõigus ning teadmisvajadus. Kanada teaduspartnerluse riskihindamise vorm. UK MOD/Dstl-i kaitseuuringute kontrollnimekiri. Jaotised Security aspects ja Cyber security. National Knowledge Security Guidelines 2026. Ptk 3.2 (lk 22); lisa jaotised 1–2 ja 4–5 (lk 56–61). Euroopa Liidu Nõukogu soovitus teadusjulgeoleku tugevdamise kohta (C/2024/3510). Teadusjulgeoleku riskide kolm liiki ja riskijuhtimise põhimõtted. Strateegilise kauba seadus ja määrus (EL) 2021/821 (kahese kasutusega kaubad); rahvusvahelise sanktsiooni seadus.
Lisa 1 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026
käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
Mõisted ja lühendid
Alusuuring - teoreetiline või katsetel põhinev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas.1 Arendustegevus - uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute saaduste ja seadmete tootmiseks ning protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks. Autoriõigus - kaitseb füüsilisest isikust looja ehk autori isiklikke ja varalisi õigusi. Autorile kuuluvad õigused oma intellektuaalse loomingu tulemuse ehk teose suhtes eeldusel, et see on originaalne, väljendatud objektiivses vormis ning loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. Teoseks võib olla näiteks arvutiprogramm, õpik, õppematerjal, muusikateos jne). Eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse.1
Innovatsioon - teadus- ja arendustegevusel põhinev uus või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toode, teenus või protsess, mis on kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud ning mille eesmärk on luua väärtust või saavutada konkurentsieelis ning aidata kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendada tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu.1 Innovatsioon kui meetodi, tegevuste kogumi või tehnoloogilise lahenduse arendamine ja uudsel viisil rakendamine, mis võimaldab saavutada sõjalisi eesmärke senisest mõjusamalt või tõhusamalt. Sõjaline innovatsioon on üks võimearenduse viise ja toetab seda.; 2
Intellektuaalomand - tähistab õigusi loometöö tulemustele (tehnoloogia, tarkvara, õppematerjal, prototüüp, arvutiprogramm, maal, muusikateos jne). Kui keegi midagi loob, siis tekib tal õigus otsustada, mida teised tema loometöö tulemustega teha tohivad, ning ühtlasi õigus selle kaudu tulu teenida. Selle kolm põhiliiki on autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused ja tööstusomand. KMAK - Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava. Projektijuht - isik, kes juhib projektiga tegelevat uurimisrühma ja vastutab projekti eesmärkide saavutamise eest. Projektijuht vastutab projekti planeerimise ja käigu eest: koordineerimise, tähtaegadest kinnipidamise, uurimisrühma juhtimise, projekti eesmärkidest ja eelarvest kinnipidamise, vahendite sihipärase kasutamise, samuti tulemuste üleandmise, tutvustamise ja levitamise eest. Protsessikirjeldus - KVA ülema kinnitatud tegevuste kogum, mille eesmärk on määrata teadus- ja arendusprojektiga seotud osaliste vastutusvaldkonnad ning kontrollimispõhimõtted. Rakendusuuring - uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas.3
1 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus. RT I, 12.07.2025, 1 2 innovatsioon. Militerm | riigikaitseterminite andmebaas . Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2026. https://sonaveeb.ee/search/unif//mil/innovatsioon/1/est (20.07.2026) 3 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus. RT I, 12.07.2025, 1
2
RKAK - riigikaitse arengukava.
Teadus- ja arendusprojekti vahe- ja lõpparuanne - aruanded, mille esitamine on kohustuslik iga teadus- ja arendusprojekti puhul. Vahe- ja lõpparuande eesmärk on kontrollida ja hinnata projekti kulgu ja tulemusi. Mõlema aruande nõuded ja esitamistähtajad määratakse projekti kirjeldustes ja TAT-lepingutes. Aruannete lahutamatu osa on tekkepõhine finantsaruanne, kus kajastatakse projekti abikõlblike kulude kasutamist. Teabejulgeolek - organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kogum, mille eesmärgiks on kaitsta teabe terviklikkust, käideldavust ja salastatust. Teabejulgeoleku peamine eesmärk on ennetada ja tõkestada ning maandada Kaitseväe infosüsteemide (aktiivne ja passiivne) ja seal töödeldava informatsiooni vastu suunatud vaenulikku tegevust (sh Kaitseväe- sisesed ohud). Tegevusjulgeoleku arendamise eest vastutavad oma pädevuse piires kõik Kaitseväe põhimääruses nimetatud struktuuriüksused. Teabejulgeolekut (sh elektroonilise teabeturvet) korraldavad: dokumendi julgeolekut Kaitseväe peastaabi üldosakond, teabehaldust teabehaldusjuht, andmekaitset luurekeskus, elektroonilise teabe julgeolekut küberväejuhatus. Teadmussiire - teadmiste, võimete, tehnoloogia ja intellektuaalomandi jagamine teadus- ja arendustegevuse läbiviijate ning ühiskonna teiste osapoolte vahel eesmärgiga arendada uusi või täiustatud tooteid, protsesse ja teenuseid, mis toovad ühiskondlikku ja majanduslikku kasu.4
Teadus- ja arendusprojekt - projekt, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ning leida teaduspõhiseid lahendeid valdkondlike probleemide väljaselgitamiseks ja lahendamiseks. Teadus- ja arendusprojektil on mõõdetav eesmärk ning selle käigus viiakse kindlas ajavahemikus ja selleks eraldatud ressursiga läbi alus- või rakendusuuringuid ja arendustegevust. Teadus- ja arendusprojekt registreeritakse Kaitseväe dokumendihaldussüsteemis ja selle kinnitab KVA ülem. Teadus- ja arendustegevus - uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. 1
Teadusjulgeolek - teadus- ja arendustegevusega seotud isikute, teadmiste, andmete, tehnoloogia, taristu ja tulemuste kaitsmine tegevuse eest, mis võib kahjustada Eesti Vabariigi, Kaitseväe või partnerite julgeolekut, teadustegevuse sõltumatust või teaduse usaldusväärsust. Teadustulemused - teadus- ja arendusprojekti või uurimistöö tulemused, sh tooted, tehnoloogiad, teaduspublikatsioonid, teaduskonverentsid ja -seminarid, teadustulemuste tutvustamine (ettekanded), samuti teaduspublikatsioonidele esitatud nõuete järgi vormistatud, eelretsenseeritud ja võimaluse korral publitseeritud lõppraportid Tellija - KVA-lt teadus- ja arendusprojekti taotleja, kelleks võib olla Kaitseväe struktuuriüksus, Kaitseliit, Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev asutus, samuti muu riigiasutus, haridus- ja/või teadusasutus, Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmeks olev ettevõte või partnerriigi teadus- ja arendusasutus Tööstusomand - tähistab näiteks patente, tööstusdisainilahendusi, kaubamärke, firmanimetusi ning kohanimede päritolule viitavaid tähiseid. Uurimisrühm - kindla uurimisvaldkonna või teadusprojekti uurimisküsimuste lahendamisega seotud teenistujate grupp, kellel on omavahel kokku lepitud töökord, ülesannete jaotus jms. Uurimissuund - kitsam erialane uurimisvaldkond (nt jalaväetaktika osana jalaväekompanii taktika). Uurimisteema - uurimissuuna alla kuuluv, täpselt piiritletud uurimisobjekt (nt jalaväekompanii rünnak).
4 Ibid
3
Võime - Kaitseväe struktuuri- või väeüksuse mõõdetav suutlikkus täita etteantud ülesannet etteantud tingimustes ja lähtudes etteantud standardist. Võimekandja - Kaitseväe struktuuri- või väeüksus, kes vastutab võime hoidmise ja arendamise eest. Võimelünk - kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt kindlaks tehtud erinevus võimekandja nõutava ja tegeliku soorituse vahel või siis võimekandja vajakajäämistest tulenev võime puudumine. Üldpädevus - valdkonna põhiteooriate ja nende rakendusväljade tundmine ning kursisolek valdkonna üldiste arengusuundumustega. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse elluviimisel lähtutakse Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse seisukohalt oluliste valdkondade üldpädevustest: (1) eestvedamine, (2) julgeoleku- ja kaitsepoliitika, (3) operatsioonianalüüs, (4) ressursihaldus, (5) riigikaitse strateegia, (6) sõjaajalugu ja (7) tehnoloogiad.
KVA TAT planeerimise, elluviimise ja hindamise protsessi kujustus
TAPR - teadus- ja arendusprorektor TAT TGr - teadus- ja arendustegevuse töögrupp ST - sõjandusteaduskond STT - sõjatehnoloogia teaduskond
SKMK - sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus SK - sõjakool LK - lahingukool KaM - Kaitseministeerium
HTM - Haridus- ja Teadusministeerium KVPS - Kaitseväe peastaap TIVJ - tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus
Lisa 2
Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
TAT TGr
ST
STT
Lisa 3 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026
käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
Teaduse aastaring: planeerimine, aruandlus, traditsioonilised üritused
K v a rt
a l
K u u
Planeerimine Elluviimine Aruandlus
I k v
J A
A N
U A
R
Projektide sihtfinantseerimis- lepingute kvartaalsete tekkepõhiste kuludokumentide esitamine, kontroll
Juhtimise ja pedagoogika konverents
Eelneva kalendriaasta publikatsiooniplaani ja alanud aasta publikatsiooniplaani kinnitamine KVA nõukogus
V E
E B
R U
A R
TAT motivatsioonipäev (töötajatele enese- täienduse, pädevuste tõstmise, kogemuste jagamise üritus)
Teadusfestival I - teadusprojektide tulemuste tutvustus (ülematele, partneritele, avalikkusele?)
M Ä
R T
S KMAK planeerimine Projekti tulemuste või seisu
aruandlus perioodikäsu TAT lisas
Projektide tulemuste või seisu analüüsi esitamine TAT töögrupile
II k
v
A P
R IL
L
KMAK planeerimine (Tulevikus) TAT motivatsioonipäev (töötajatele enese- täienduse, pädevuste tõstmise, kogemuste jagamise üritus)
Projektide sihtfinantseerimis- lepingute kvartaalsete tekkepõhiste kuludokumentide esitamine, kontroll
M A
I
KMAK planeerimine
J U
U N
I Projekti tulemuste või seisu aruandlus perioodikäsu TAT lisas
Projektide tulemuste või seisu analüüsi esitamine TAT töögrupile
II I k v
J U
U L I Projektide sihtfinantseerimis-
lepingute kvartaalsete tekkepõhiste kuludokumentide esitamine, kontroll
A U
G U
S T
Järgmise aasta eelarve planeerimine (koolitused, lähetused?)
(Tulevikus) TAT motivatsioonipäev (töötajatele enese- täienduse, pädevuste tõstmise, kogemuste jagamise üritus)
2
https://kva.mil.intra/collaboration/STAAP/_layouts/15/WopiFrame.aspx?sourcedoc=%7BB3FF7BCF-5D2E- 4365-993E- CBD15AE89B54%7D&file=TAT%20aastaring%20Mustand.xlsx&action=default&IsList=1&ListId=%7BAA27 981E-D196-4CCA-AC14-938BDD8623DA%7D&ListItemId=4
S
E P
T E
M B
E R
Allüksuste teekaardid Allüksuste sisehindamine
Järgmise aasta eelarve planeerimine
Perioodikäsu planeerimine Projekti tulemuste või seisu aruandlus perioodikäsu TAT lisas
Teenistujate rotatsioonid Projektide tulemuste või seisu analüüsi esitamine TAT töögrupile
IV k
v a rt
a l
O K
T O
O B
E R
Järgmise aasta eelarve planeerimine
Teadusfestival II - uurimistööde teemade laat, valdkonniti/õppetoolide kaupa projektide tutvustus ja kaastööks värbamine (nii õppurid kui töötajad)
Perioodikäsu planeerimine Taktika konverents Projektide sihtfinantseerimis- lepingute kvartaalsete tekkepõhiste kuludokumentide esitamine, kontroll
Teenistujate rotatsioonid
N O
V E
M B
E R
Eelarve planeerimine järgmiseks aastaks
(Tulevikus) TAT motivatsioonipäev (töötajatele enese- täienduse, pädevuste tõstmise, kogemuste jagamise üritus)
Perioodikäsu planeerimine KaM TAI rakenduskava aruandlus
Teenistujate rotatsioonid
D E
T S
E M
B E
R Projekti tulemuste või seisu
aruandlus perioodikäsu TAT lisas
Lisa 4 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026
käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
TAT strateegia rakendus-lisa: (allüksuse) TAT sisehindamine ja teekaart
2026‒2035
Koostajad:
Kuupäev:
1. Olukorra hinnang seisuga september 2026. a ja eesmärgid Määratud ülesanded
1) (allüksuse põhipingutus)
2) (tähtsuselt järgmine)
3) …
Kaasnevad ülesanded:
1) …
2) …
3) …
Olemasolevad ressursid/võimed (Tugevused/Strengths):
1) …
2) …
3) …
Piirangud, puudujäägid (Nõrkused/Weaknesses):
1) …
2) …
Eeldused (Võimalused/Opportunities):
1) …
2) …
Riskid (Ohud/Threats) ja ennetuse meetmed:
1) Risk: …
2) Ennetus: …
3) …
Eelnevast lähtuvalt seame endale 2026‒2035 TAT eesmärkideks:
1) …
2) …
3) …
2
2. Teekaart TAT elluviimiseks ja edendamiseks aastateks 2026 ‒2035
2.1. Mida ja millal? - TAT tegevuste tulemusnäitajad, lähtetasemed ja sihttasemed
Eesmärgid Mõõdik, tulemusnäitaja Lähtetase 2026
Vahetase …
Sihttase 2035
1 .T
A T
tu le
m u
s lik
k u
s j a
te a d
u s m
õ ju
k u s 1.1
1.2
1.3
2 .
S e
o s K
V
v a
ja d u
s te
,
p ri o ri te
e ti d
e
ja
v ä
e v õ
im e
g a 2.1
2.2
2.3
3 . Õ
p p e
j a
te a d
u s e
lõ im
in g
3.1
3.2
3.3
4 .
P a
n u
s
ü h is
k o
n d
a
4.1
4.2
4.3
2.2. Kuidas ja kes?
Tulemus Tegevus Vajalikud ressursid, tugi jms Aeg Vastutav
1.1 …
3
3. TAT edendamise tegevusliinid ja olulisemad tulemused
(OPS kujustus)
1.
2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
2 0
2 6
Teadustulemused
Õppe ja teaduse lõiming
Seos KV vajaduste ja väevõimega
1
2
Panus ühiskonda
K V
A T
A T
o n
k õ rg
el t
a se
m el
, õ
p p
eg a
s eo
tu d
j a p
a n
u st
a b
K V
v ä
ev õ
im es
se
n in
g ü
h is
k o
n n
a t
ea d
li k
k u
se ss
e.
Ü h
is k
o n
n a
t ea
v it
a m
in e
ja t
ea d
m is
te
ra k
en d
a m
in e
o n
s ü
st em
a a
ti li
se d
j a
ee sm
ä rg
ip ä
ra se
lt e
ll u
v ii
d u
d .
T A
T t
o et
a b
K V
v a ja
d u
si .
T u
le m
u se
d o
n r
a k
en d
a tu
d
v ä ev
õ im
es se
.
Õ p
e ja
t ea
d u
s
o n
s eo
tu d
.
T A
T t
u le
m u
se d
o n
ev a lv
ee ri
m is
ek s
p ii
sa v a d
.
Lisa 5 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026
käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
Teadus- ja arendusprojektide ideest tulemini protsessiskeem
Lisa 6 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026
käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
Teadus- ja arendusprojekti vorm 1. Projekti pealkiri
(eesti keeles ja inglise keeles) 2. Projekti algus ja lõpp 3. Lühikirjeldus
(Eesti keeles mitte rohkem kui 1500 tähemärki ja inglise keeles mitte rohkem kui 1500 tähemärki.)
4. Projekti sisu
4.1. Uurimisprobleemi sõnastus, uuringu aktuaalsus ja prioriteetsus (Teadmislünga ja/või võimelünga selgitus, uurimisvajadus, uuritava nähtuse uurimisseis ja varasemad tuvastused, aktuaalsuse, uudsuse, olulisuse põhjendused vms. Välja tuua ka olulisus KV väevõime arenguks, uurimisteema prioriteetsus jms.)
4.2. Projekti eesmärk/eesmärgid 4.3. Projektis kasutatavate meetodite kirjeldus ja põhjendus 4.4. Projekti ajakava 4.5. Oodatavad tulemused ja teadmussiire
4.5.1. Rakenduslik tulem, rakendusvõimalused Kaitseväes
(Töö sisulised praktilised tulemid, praktiline kasu KV võimearendusele, tehnilised lahendused, kasutatavad mudelid, protsesside tõhusust parandavad suunised jms.)
4.5.2. Seos õppetööga
(Kuidas on teadus ja õpe lõimitud, milliseid sisendeid annab õppetöösse, mis ainetesse ja kuidas on kavas seda rakendusse viia.)
4.5.3. Ühiskondlik panus
(Panus ühiskonna teadlikkusesse, muude hariduseastmete õppesse vms ja kuidas on kavas seda teostada.)
4.5.4. Kommunikatsiooniplaan (laiemale avalikkusele suunatud, populaarteaduslik
ja teaduskommunikatsioon) (Avalikkusele suunatud pressiteated või muud avalikkusele tulemuste tutvustamise viisid, KaM valitsemisalale tulemuste tutvustamise plaan, populaarteaduslike artiklite arv ja planeeritava ajakirja nimi, teaduspublikatsioonide puhul nende ETIS-e klassifikatsioon, soovitavalt planeeritava ajakirja nimi, planeeritavad teaduskonverentsid.)
5. Projektimeeskond
(Nimetada osalejad ja nende ülesanded - projektijuht, põhitäitja, täitjad, konsultandid, koostööpartnerid, olemasolevad või juurde värbamist vajavad, lahti kirjutada nende eeldatav töökoormus projekti käigus.)
2
6. Projekti eelarve
Eelarveaasta …
Eelarveaasta …
Eelarveaasta …
1.Personalikulud (50)
1.1. Lisatasud
1.2. Töövõtulepingud
1.3. Lähetused
1.4.
2.Vahendid (55)
2.1.
3.Sihtfinantseering (45)
3.1. Personalikulud
3.2. Vahendid
3.3. Admin.kulud
3.4. …
Märkus: sihtfinantseeringu (konto 45) puhul esitatakse lahtikirjutus kulude kaupa (nt personal, vahendid, administratiivkulud jne).
7. Projekti piirangud, riskid ja riskide haldus (sh teadusjulgeolek eelhindamise küsimustiku tulemi alusel) (Sh andmete tundlikkus, riigisaladuse kaitse, ressursside puudus vm.)
Projekti koostaja: (allkirjastatud digitaalselt) Auaste/Teaduskraad ja nimi Ametikoht Struktuuriüksus
Lisa 7 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026
käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
Teadus- ja arendusprojektide hindamise juhised Projekti nimi ja esitaja: Üldine hinnang: (mõtteselgus, erialane adekvaatsus,Kaitseväe spetsiifiline adekvaatsus, probleemipüstitus aja- ja asjakohane, aktuaalsus põhjendatud, sobivus uurimistööks vms) Eeldatav teadusmõjukus: (Näiteks: uuritava uudsus - nähtuse uurimisseis faktidele/allikatele tuginedes kirjeldatud ja teadmislünk tuvastatud, aktuaalsus - hetkel teadusmaailmas lahendamist vajav nähtuse aspekt välja toodud vms. Lisaks mõju ühiskonnale - eeldatav sisend õppesse, ühiskonna teadlikkuse tõus, kasu vms.) +2 - omab suurt mõju; +1 - omab mõningast mõju; 0 - neutraalne, mõju võib jääda tagasihoidlikuks. Teostatavus: (Sisuline teostatavus, sh meetodi keerukus, nõuab taristut või tehnoloogiat vms, vaadata vajadusel koos ressursside analüüsi ja riskide tuvastamise ning maandamise analüüsiga.) -2 - raskesti teostatav; -1 - pigem raskesti teostatav, kuid teostatavuse riskide maandamist on planeeritud; 0 - teostatav. Ressursid: (Eelarve arvestus läbimõeldud, põhjendatud, kulud adekvaatsed. Inimressurss - tööjõukulud ja teenistujate töökoormus arvestatud, seotus juba käimasolevate projektidega jms. Aeg: ajakava, vaheetapid ja nende tulemid – ajaliselt teostatav või risk, et ei teostu jne.) -2 - väga ressursikulukas, ressursid täielikult või suures osas puudu; -1 - pigem ressursikulukas, osaliselt ressursid olemas või ressursside leidmise plaan adekvaatne; 0 - optimaalselt kulukas, ressursside osas teostatav. Prioriteetsus KV jaoks: +2 - selge prioriteetsus, sõnaselgelt KV arengukavas, Kaitseväe juhataja juhistes või muude suunistes sätestatud; +1 - mõningane prioriteetsus, mõnes valdkonnas rohkem kui teises jms; 0 - pigem neutraalne, otseselt prioriteediks ükski suunis seda ei nimeta. Täpsustada, millise regulatsiooni või suunise alusel tuleks seda uurimisprojekti pidada KV jaoks prioriteetseks! Mõju KV väevõimele (Eelkõige, kui senistes KV prioriteetsuse suunistes pole sätestatud, kuid uurija(d) on tuvastanud väga olulise väevõime kasvu võimaluse selle uuringuga, siis selle selgesti väljatoomine.) +2 - omab väga suurt mõju, tulemuste kohene ja tõhus rakendatavus KV ja riigikaitse huvides, tagab väga olulise võimekuse kasvu, parendab paljude võime osiste võimekust jms; +1 - omab teatavat mõju; 0 - mõju on pigem vähene, väikesele osale võimest vms. Muud tähelepanekud: Kuupäev: Hindaja(d):
Teadus- ja arendusprojekti ülema otsustuskoosolekul esitamise vorm (slaidi ülesehitus)
Lisa 8
Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
Projekt„…“ POC:
Taust, probleem, põhjendus: …
Eesmärk ja oodatavad tulemid: …
1. … 2. …
KV prioriteetsus ja kasu: …
KVA teadusmõjukus ja kasu: …
Projekti meeskond (partnerid, KVA olemasolevate
teenistujate koormus selles projektis, juurde palgatavad jms)
Eelarve:
Piirangud, riskid, riskide haldamine:
Ettepanekud/suunised
Lisa 9 Kaitseväe Akadeemia ülema 05.11.2026
käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/158 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia teadus- ja arendustegevuse korra juurde
Teadus- ja arendusprojekti vahe- ning lõpparuande sisupunktid
1. Projekti pealkiri. 2. Projektijuht (vastutav isik), põhitäitja, täitjad, koostööpartnerid, konsultandid. 3. Projekti algus ja lõpp (kuu täpsusega). 4. Projekti aruandeperioodi tegevuste kirjeldus. 5. Hinnang projekti eesmärkide täitmisele (sh ajakavast kinnipidamine ja eelarvevahendite
kasutamine). 6. Ülevaade projekti tulemuste publitseerimisest jm tutvustamisest. 7. Hinnang projekti tulemuste rakendatavusele Kaitseväes (ainult lõpparuande puhul). 8. Lisad:
a. väljavõte projektiga seotud tekkepõhistest kuludest aruandeperioodil; b. muud projekti tulemusi ja tegevusi kirjeldavad materjalid, mida projektijuht peab vajalikuks.
Aruande esitaja:
(allkirjastatud digitaalselt)
Nimi Asutus Ametikoht