1

EELNÕU

28.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

e-residentsuse programmi üleminekuga

kaardivabale lahendusele

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 154 lõike 4, konsulaarseaduse

§ 121 lõike 5, meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 ning rahvastikuregistri seaduse § 20

lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses:

„3. jaotis

E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotleja andmed

§ 101. E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotleja andmed

E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotleja kohta kantakse andmekogusse:

1) näokujutis;

2) sõrmejäljekujutised.“;

2) paragrahvi 15 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad „ja e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljastamisel“;

3) paragrahvi 38 pealkirjas asendatakse tekstiosa „8, 9 ja 10“ tekstiosaga „8–101“;

4) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „8 ja 9“ tekstiosaga „8, 9 ja 101“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus-

ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõike 3 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõnu „digitaalset

isikutunnistust,“ sõnadega „e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigust,“;

2) paragrahvi 32 lõikeid 2 ja 31, § 34 lõiget 5, § 781 ja § 97 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu

„digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „või e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigus“

vastavas käändes;

2

3) paragrahvi 31 lõike 3 esimesest ja teisest lausest jäetakse välja sõnad „e-residendi digitaalset

isikutunnistust,“;

4) paragrahvi 32 lõigetest 2 ja 31, § 34 lõikest 5, § 781 ja § 97 lõikest 3 jäetakse välja sõnad

„e-residendi digitaalne isikutunnistus või“ vastavas käändes.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete

loetelu“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta;“;

2) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 33 sõnastatakse järgmiselt:

„33) teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta;“.

§ 4. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 1, 3 ja 4, § 2 punktid 1 ja 2 ning § 3 jõustuvad 1. märtsil 2028. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. septembril 2028. aastal.

(3) Määruse § 2 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. märtsil 2033. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

09.11.2026 nr 1-6/3576-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses e-residentsuse programmi üleminekuga

kaardivabale lahendusele“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine seoses e-residentsuse programmi üleminekuga

kaardivabale lahendusele“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud selleks, et rakendada isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust1 (edaspidi ITDS-i muutmise seadus), mis

on Riigikogu menetluses ning mille eesmärk on võtta e-residendi digitaalse isikutunnistuse

(edaspidi e-residendi digi-ID) asemel kasutusele kaardivaba e-identimisvahend (edaspidi

e-residendi eID vahend) ning biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

kaugteel. Edaspidi annab Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse. Tehnilise e-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldab Ettevõtluse

ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kui e-residentsuse programmi eestvedaja. Eelnõu eesmärk

on viia Vabariigi Valitsuse määrused kooskõlla seadusega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:

1) 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 125);

2) 20. juuni 2013. aasta määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded

ning diplomeerimise kord“ (edaspidi määrus nr 96);

3) 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne

andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 129).

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 154 lõike 4,

konsulaarseaduse § 121 lõike 5, meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 ning rahvastikuregistri

seaduse § 20 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel.

Eelnõul ei ole olulist mõju: määrused viiakse seadusega kooskõlla ja seega eelnõu

andmesubjekti õigusi vahetult ei mõjuta, kuid eelnõul on andmekaitseline tähendus, kuna

täpsustab, milliseid andmeid andmekogudesse kantakse ja kuidas neid käsitletakse. Eelnõu ei

mõjuta ettevõtjate, inimeste ja vabaühenduste halduskoormust, seega ei ole

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit eelnõu puhul vaja rakendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]) ning

need on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga rakendatakse ITDS-i muutmise seadust. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

1 905 SE.

2

Eelnõuga muudetakse:

1) määrust nr 125 avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 61;

2) määrust nr 96 avaldamismärkega RT I, 18.09.2024, 3;

3) määrust nr 129 avaldamismärkega RT I, 25.11.2025, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõuga rakendatakse ITDS-i muutmise seadust.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 125.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 125 3. peatüki 1. jagu 3. jaotisega, kuhu kuulub

§ 101 ning milles sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja kohta

kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi

andmekogu ABIS) näokujutis ja sõrmejäljekujutised. Muudatus on seotud kaardivabale

e-residendi eID vahendile üleminekuga. Määruse nr 125 § 9 kohaselt kantakse andmekogusse

ABIS isikut tõendava dokumendi taotleja foto või näokujutis ja sõrmejäljekujutised.

E-residendi digi-ID on isikut tõendav dokument ja kõnesoleva sätte alusel kantakse taotleja

näokujutis ning sõrmejäljekujutised andmekogusse ABIS ka praegu. Kuna ITDS-i muutmise

seaduse jõustumise korral ei ole e-residendi eID vahendi kasutamise õigus isikut tõendav

dokument, tuleb luua selle taotleja andmete kogumiseks ja töötlemiseks andmekogus ABIS uus

säte. Muudatusega viiakse määruse nr 125 sõnastus kooskõlla seadusega ja täpsustatakse, et

määrusega nr 125 reguleeritakse edaspidi e-residendi digi-ID asemel e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse taotleja andmete töötlemist. Andmekogusse ABIS kantavate biomeetriliste

andmete liigid ei muutu. Jätkuvalt kantakse andmekogusse näokujutis ja sõrmejäljekujutised,

küll aga suureneb taotlejalt võetavate sõrmejälgede arv kahelt kuuele. Muudatuse põhjendusi

on selgitatud siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses e-residentsuse

programmi üleminekuga kaardivabale lahendusele“ eelnõu seletuskirja § 1 punkti 5 selgituse

juures. ITDS-i muutmise seaduse rakendamisel peab säilima riikliku identiteedihalduspoliitika

järjepidevus ja tõsikindlus ning uued innovaatilised lahendused peavad tagama tõsikindla isiku

tuvastamise. Riikliku identiteedihalduspoliitika peamine põhimõte on, et Eestis on inimesel

vaid üks identiteet ja see kehtib nii füüsilise kui ka elektroonilise identiteedi kohta. Oma

identiteeti saab füüsilises keskkonnas tõendada füüsilise isikut tõendava dokumendiga ja

elektroonilises keskkonnas kas digitaalse dokumendi või eID vahendiga. Seega peab väljaantav

isikut tõendav dokument või eID vahend olema lahutamatult ning üheselt seotud selle kasutaja

identiteediga. Biomeetriliste andmete töötlemine ja võrdlusvõimekus tagab oluliselt

tõsikindlama isikutuvastuse, mis on äärmiselt oluline välisriigi kodanike puhul, kellel lubame

osa saada meie e-ühiskonna hüvedest. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise

menetluses tuvastab PPA taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust, viib läbi eelkontrolli,

annab esmakordsele taotlejale isikukoodi ja kannab tema identiteedi andmed, sh biomeetria

riiklikkesse andmekogudesse. Sellega luuakse e-residendile elektrooniline identiteet vastavalt

riikliku identiteedihalduspoliitika põhimõtetele ja tagatakse e-residentsuse programmiga

kaasnevate riskide maandamine ning laiemalt Eesti julgeolek (täpsemalt selgitatud ITDS-i

muutmise seaduse seletuskirja peatükis 6.1.4).

Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse määruse nr 125 § 15 pealkirjast ja tekstist välja sõnad „ja

e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisel“. Muudatus on seotud kaardivabale

e-residendi eID vahendile üleminekuga. Määruse nr 125 §-ga 15 reguleeritakse andmekogusse

ABIS kantavad andmed Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmise taotluse

3

edastamisel ning e-residendi digi-ID väljastamisel. Kuna kaardivabale e-residendi eID

vahendile üleminekul võetakse e-residendilt tema sõrmejäljed eID vahendi kasutamise õiguse

taotlemisel kaugteel ja eID vahendi väljastamiseks ei ole vaja füüsiliselt Eesti välisesindusse

kohale minna, siis tunnistatakse vastav regulatsioon kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse määruse nr 125 § 38, milles on reguleeritud isikut

tõendava dokumendi taotleja ja kasutaja andmete säilitamine. Punktiga 3 muudetakse

andmekogu ABIS põhimääruse § 38 pealkirja ja punktiga 4 § 38 lõike 1 punkti 1. Muudatused

on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga ning nendega tagatakse

andmekogusse ABIS kantud e-residendi eID vahendi taotleja ja kasutaja andmete säilitamine

analoogselt praegu kehtiva e-residendi digi-ID kasutaja andmetele. ABIS-esse kantakse e-

residendi eID vahendi taotleja näokujutis ja sõrmejäljekujutised. ABIS-esse kantavad andmed

on seotud ABIS-ega liidestatud põhiandmekogudesse (näiteks isikut tõendavate dokumentide

andmekogu) kantavate andmetega ning isiku tõsikindlaks tuvastamiseks ja isikusamasuse

kontrollimiseks on vaja taotlemisel esitatud andmeid töödelda inimese eluea jooksul, näiteks

uue dokumendi või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlemisel. Teatud juhtudel

võib inimese andmeid olla vaja ka pärast tema surma, näiteks identiteedikonflikti lahendamisel.

E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotleja biomeetrilistele andmetele

kohaldatakse senist dokumendimenetluses kogutud biomeetriliste andmete säilitamiskorda.

Andmeid säilitatakse ABIS-es aktiivselt 15 aastat ja seejärel arhiivis 60 aastat. Säilitamistähtaja

põhjendusi on käsitletud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 SE seletuskirja punktis 3.4.2, lk 38–

39. Käesoleva muudatusega säilitamiskorda ega tähtaegu ei muudeta.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust nr 96.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 96 § 31 lõike 3 esimest ja teist lauset pärast

sõnu „digitaalset isikutunnistust,“ sõnadega „e-residendi e-identimisvahendi kasutamise

õigust,“. Punktiga 2 täiendatakse määruse nr 96 § 32 lõikeid 2 ja 31, § 34 lõiget 5, § 781 ja § 97

lõiget 3 pärast sõnu „digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „või e-residendi e-identimisvahendi

kasutamise õigus“ vastavas käändes. Punktiga 3 jäetakse määruse nr 96 § 31 lõike 3 esimesest

ja teisest lausest välja sõnad „e-residendi digitaalset isikutunnistust,“ ja punktiga 4 jäetakse

määruse nr 96 § 32 lõigetest 2 ja 31, § 34 lõikest 5 ning § 781 ja § 97 lõikest 3 välja sõnad

„e-residendi digitaalne isikutunnistus või“ vastavas käändes.

Muudatused on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga. Senikaua kui on

paralleelselt kasutusel e-residendi digi-ID kaardi kujul ja e-residendi eID vahend, tuleb

õigusaktides reguleerida mõlema välja antud ja kehtiva vahendi kasutamist.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse määrust nr 129.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse määruse nr 129 § 25 punkti 3, mille kohaselt kantakse

rahvastikuregistrisse e-residendi digi-ID väljaandja teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse

kohta. Muudatuse järgi kantakse edaspidi rahvastikuregistrisse teade e-residentsuse olemasolu

ja kehtivuse kohta. Sõnastus muudetakse üldisemaks, sest ITDS-i muutmise seaduse kohaselt

ei anna PPA enam edaspidi välja e-residendi digi-ID-d, vaid on e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse andja. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisel kantakse

rahvastikuregistrisse e-residendi isiku üld- ja kontaktandmed, eID vahendi kasutamise õiguse

andmise kuupäev ja selle kehtivus. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise korral kantakse rahvastikuregistrisse kehtetuks tunnistamise kuupäev ja kehtetuks

4

tunnistamise alus. Kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekul jäävad paralleelselt

kasutusele ka varem välja antud e-residendi digi-ID-d ja muudetud sõnastusega on hõlmatud

nii e-residendi digi-ID kui ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigus.

Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse määruse nr 129 § 42 lõike 1 punkti 33, mille kohaselt esitab

PPA rahvastikuregistrile järgmised andmed: „e-residendi digi-ID väljaandja teade

e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta“. Muudatuse kohaselt kantakse edaspidi

rahvastikuregistrisse teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta. Sõnastus muudetakse

üldisemaks, sest ITDS-i muutmise seaduse kohaselt ei anna PPA enam edaspidi välja e-

residendi digi-ID-d, vaid on e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andja. Kaardivabale e-

residendi eID vahendile üleminekul jäävad paralleelselt kasutusele ka varem välja antud e-

residendi digi-ID-d ja muudetud sõnastusega on hõlmatud nii e-residendi digi-ID kui ka e-

residendi eID vahendi kasutamise õigus.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse üldisest korrast erinevad jõustumisajad:

1) eelnõu § 1 punktid 1, 3 ja 4, § 2 punktid 1 ja 2 ning § 3 jõustuvad 2028. aasta 1. märtsil,

sest samal päeval jõustuvad seaduse sätted, millega lõpetatakse e-residendi digi-ID

väljaandmine ja minnakse üle kaardivabale e-residendi eID vahendile;

2) eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 2028. aasta 1. septembril. Pikem muudatuste rakendamise aeg

on vajalik, et Eesti välisesindus saaks väljastada ka viimased välja antud e-residendi digi-

ID-d. Selleks antakse aega kuus kuud, sest ITDS § 131 kohaselt hävitatakse väljastamata

dokumendid kuus kuud pärast dokumendi taotluse menetlusse võtmist;

3) eelnõu § 2 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2033. aasta 1. märtsil, sest selleks kuupäevaks on

viimaste välja antud e-residendi digi-ID-de kehtivusaeg lõppenud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Muudatustega kaasnevad mõjud on kajastatud ITDS-i muutmise eelnõu2 seletuskirja punktis 6.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, kulusid ega tulusid. E-residendi kaardivabale

lahendusele ülemineku kulud on kajastatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja punktis 7,

mille kohaselt toovad muudatused kaasa infotehnoloogilisi arenduskulusid SIM-i

valitsemisalale. Kulud kaetakse MKM-i eelarvest e-residentsuse programmi kaudu.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu § 1 punktid 1, 3 ja 4, § 2 punktid 1 ja 2 ning § 3 jõustuvad 1. märtsil 2028. aastal,

sest samal päeval jõustuvad seaduse sätted, millega lõpetatakse e-residendi digi-ID

väljaandmine ja minnakse üle kaardivabale e-residendi eID vahendile.

2 905 SE.

5

Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 1. septembril 2028. aastal. Pikem muudatuste rakendamise aeg on

vajalik, et Eesti välisesindus saaks väljastada ka viimased välja antud e-residendi digi-ID-d.

Selleks antakse aega kuus kuud, sest ITDS-i § 131 kohaselt hävitatakse väljastamata

dokumendid kuus kuud pärast dokumendi taotluse menetlusse võtmist.

Eelnõu § 2 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2033. aasta 1. märtsil, sest selleks kuupäevaks on

viimaste välja antud digi-ID-de kehtivusaeg lõppenud.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le ning Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.

Kliimaministeerium, Rahandusministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkusteta. Teised ministeeriumid kooskõlastuskirja ei esitanud.

Eelnõu kohta esitasid arvamusi ja ettepanekuid Justiits- ja Digiministeerium, Andmekaitse

Inspektsioon, PPA ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Kooskõlastustabel

on lisatud seletuskirjale.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

e-residentsuse programmi üleminekuga kaardivabale lahendusele“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Halduskoormus – 25.05.2025 jõustus

HÕNTE muudatus, millega kehtestati

halduskoormuse tasakaalustamise reegel:

halduskoormust suurendades tuleb kavandada

ka halduskoormust vähendav muudatus

(HÕNTE § 1 lg 41). Reegli rakendamise juhis

on kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi

veebilehel. Reegel rakendub ka määruste puhul.

Seetõttu palume eelnõu seletuskirja

sisukokkuvõttes märkida, kas eelnõuga

kavandatavad muudatused toovad kaasa

ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste

halduskoormuse kasvu. Kui see nii on, tuleb

halduskoormuse tasakaalustamise reeglist

lähtuvalt näha ette ka muudatused

halduskoormuse samaaegseks vähendamiseks

(HÕNTE § 1 lg 41, § 41 lg 2 p 3). Põhjalikumalt

tuleb halduskoormuse lisandumist ja

vähendamist asjakohasel juhul kirjeldada eelnõu

seletuskirja osas „Määruse mõjud“.

Juhul kui muudatused ettevõtjate, inimeste ja

vabaühenduste halduskoormust ei mõjuta, tuleb

sisukokkuvõttes märkida, et muudatustel

puudub mõju halduskoormusele. Sel juhul,

samuti ka halduskoormuse võimalikul

vähenemisel tasakaalustamise reeglit rakendada

pole vaja.

Arvestatud

2. Eelnõu § 1 – sättega muudetakse ABIS

andmekogu põhimäärust. Juhime tähelepanu, et

ABIS andmekogu põhimääruse aluseks olevad

volitusnormid ja seaduse tasandi regulatsioonid

tuleks kõigis seadustes ühtlustada ning viia

kooskõlla Justiits- ja Digiministeeriumi

juhisega. Lisaks sellele tuleb üle vaadata ka

kogu põhimäärus, et selles oleks kajastatud

korrektselt, kes on vastutav töötleja avaliku

teabe seaduse mõttes, kes isikuandmete

vastutavad töötlejad, kes volitatud töötlejad jne.

Praegu on põhimääruses kirjas, et volitatud

töötlejad on muu hulgas Kaitsepolitseiamet,

Välisluureamet ja Kaitsevägi. Volitatud töötleja

Selgitus

Vastutava ja volitatud töötleja osa läbi arutatud

JDM-ga, teema vajab põhjalikumat analüüsi ja

selle juurde tullakse tagasi edaspidi.

2

saab andmekogus teha üksnes seda, mida

vastutav töötleja on temale edasi delegeerinud.

Ilmselt ei ole ükski andmekogu kaudu oma

ülesandeid täitev asutus osa oma ülesandeid

eelnimetatud volitatud töötlejatele edasi

volitanud, et nood tema nimel ja juhiste järgi

tegutseksid. Seega ei ole volitatud töötlejad

tegelikkuses volitatud töötlejad. Lisaks tuleb

andmekogu põhimääruses selgelt välja tuua, mis

andmeid teistest andmekogudest saadakse – see

võimaldab teha kindlaks, millised on

andmekogu põhiandmed.

Andmekaitse Inspektsioon

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse Vabariigi

Valitsuse 23. detsembri 2021. a määruse nr 125

„Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse

süsteemi andmekogu põhimäärus“ 3. peatüki 1.

jagu uue 3. jaotisega, kuhu kuulub § 101.

Nimetatud sätte järgi kantakse e-residendi e-

identimisvahendi (eID vahend) kasutamise

õiguse taotleja kohta automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (ABIS)

e-residendi eID vahendi taotleja näokujutis ja

sõrmejäljekujutised. Seletuskirjas põhjenda-

takse muudatuse vajalikkust kaardivabale eID

vahendile üleminekuga ning sellega, et seni

kanti e residendi digi-ID taotleja andmed ABIS-

sse isikut tõendava dokumendi taotleja

regulatsiooni alusel.

Samas ei nähtu seletuskirjast, miks on uues

mudelis vajalik just sellises ulatuses

andmekoosseis. Seletuskirjas on selgitatud, et

andmekogusse kogutavate ja töödeldavate

andmete koosseisu ei muudeta. Samas, kuna e-

residendi eID vahendi kasutamise õigus ei ole

enam isikut tõendav dokument, peaks

vajalikkuse põhjendus olema senisest täpsem.

Praegu on seletuskirjas esitatud peamiselt

süsteemne ja normitehniline põhjendus, mitte

aga sisuline andmekaitseline vältimatus. Palume

seletuskirja täiendada ja selgemalt avada, miks

senine andmemaht on ka uues lahenduses

vältimatult vajalik.

Arvestatud

2. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse kehtiva

ABIS põhimääruse § 38 lõike 1 punkti 1

selliselt, et ABIS-sse kantud e-residendi eID

vaheni taotleja ja kasutaja andmeid säilitatakse

pärast arhiivi kandmist samuti 60 aastat.

Seletuskirjas on selgitatud, et muudatused on

seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile

Arvestatud

3

üleminekuga ning nendega tagatakse

andmekogusse ABIS kantud e residendi eID

vahendi taotleja ja kasutaja andmete säilitamine

analoogselt praegu kehtiva e residendi digi ID

kasutaja andmetele Leiame, et piisav ei ole

seletuskirjas viide „analoogsele“ säilitamisele,

vaid läbipaistvuse ja õigusselguse huvides

tuleks seletuskirjas sõnaselgelt avada

konkreetne säilitamise põhjus, tähtaeg,

säilitamise algusmoment ning kas kõik andmed

säilivad sama kaua.

3. Eelnõu §-ga 3 muudetakse Vabariigi valitsuse

20. detsembri 2018. a määrust nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne

andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate

andmete loetelu“. Muudatustega sõnastatakse

ümber rahvastikuregistri (RR) andmekoosseisu

puudutavad sätted. Kui kehtiv määrus näeb ette,

et RR kantakse „e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse

olemasolu ja kehtivuse kohta“, siis muudatusega

nähakse ette, et RR-i kantakse „teade e-

residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta“.

Sama on selgitatud ka seletuskirjas märkides, et

sõnastust muudetakse üldisemaks, et hõlmata nii

e-residendi digi-ID kui ka e-residendi eID

vahend.

Märgime, et selline sõnastus on funktsionaalselt

küll arusaadav, kuid andmekaitse vaatest liiga

üldine, kui selle taga olev andmeväli või andme

koosseis ei ole mujal piisavalt lahti kirjutatud

Soovitame seletuskirjas või vajadusel

andmekoosseisu kirjelduses selgitada RR-i

kantava „teate“ sisu ehk kas tegemist on üksnes

staatuse kinnitusega või sisaldab see ka

kehtivusaja, väljaandmise või muu seotud

tunnuse andmeid. Rõhutame, et inimene peab

saama mõistlikult aru, millist teavet tema kohta

andmekogusse kantakse.

Arvestatud

4. Ühtlasi juhime tähelepanu eelnõu

seletuskirjas toodule, mille kohaselt ei ole

eelnõul olulist mõju ning see ei mõjuta

andmesubjekti õigusi vahetult. Leiame, et

tegemist on liiga kategoorilise väitega. Kuigi

eelnõu ei loo iseseisvalt uut põhiregulatsiooni,

muudab see siiski ABIS-sse kantavate andmete

koosseisu e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse taotleja osas ja andmete säilitamise

regulatsiooni, RR-i kantava teabe sõnastust ja

mitme valdkondliku määruse kohaldamise

Arvestatud

4

loogikat üleminekuperioodil. Seetõttu palume

seletuskirjas täpsustada, et eelnõu mõjutab küll

peamiselt rakenduskorraldust, kuid sellel on

siiski andmekaitseline tähendus, kuna see

täpsustab, milliseid andmeid andmekogudesse

kantakse ja kuidas neid käsitletakse.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus

Eelnõu § 3 punktiga 1 kavandatava

muudatusega muudetakse määruse nr 129 § 25

punkti 3, mille kohaselt kantakse

rahvastikuregistrisse e-residendi digi-ID

väljaandja teade e-residentsuse olemasolu ja

kehtivuse kohta. Muudatuse järgi kantakse

edaspidi rahvastikuregistrisse teade e-

residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta.

Eelnõuga kaasnevad rahvastikuregistrile

arendustööd, milleks puuduvad eelarvelised

vahendid ja arendustööd ei ole tööplaanis (sh ei

ole tehtud eelanalüüsi). Tulenevalt eeltoodust

jääb ebaselgeks, kuidas peaks toimuma teate

edastamine oma teenustes x-tee teenuse kaudu

avalikule ja erasektorile. Samuti palume

selgitada, mida tähendab "teade" ning mis

muutub äriliselt (sh mis muutub tänastes

lahendustes).

Selgitus

Vastava turvalise lahenduse kasutusele

võtmiseks on SMIT läbi viinud hanke ja

koostöös lepingupartneriga on käimas

arendustööd. SMIT-i poolt hangitud ja arendatav

lahendus peab tagama tugevad tehnilised

kaitsemeetmed, et välistada identiteedivargusi

või teesklusründeid.

Rahvastikuregistri (RR) ja sellega seonduva

andmevahetuse muudatusi on arutatud

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute

osakonnaga (RTO) juba seoses ITDS-i

muutmise eelnõuga. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt kantakse RR-i ka praegu teade e-

residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta.

Muudatuse kohaselt ei ole see edaspidi enam e-

residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja

teade, kuna PPA lõpetab selle dokumendi

väljaandmise. Seletuskirja täiendatud RR-i

kantavate andmete osas ja välja on toodud, et e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse

andmisel kantakse RR-i e-residendi isiku- ja

kontaktandmed, eID vahendi kasutamise õiguse

andmise kuupäev ja selle kehtivus. E-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise korral kantakse RR-i kehtetuks

tunnistamise kuupäev ja kehtetuks tunnistamise

alus. Kaardivabale e-residendi eID vahendile

üleminekul jäävad paralleelselt kasutusele ka

varem välja antud e-residendi digi-ID-d ja

muudetud sõnastusega on hõlmatud nii e-

residendi digi-ID kui ka e-residendi eID vahendi

kasutamise õigus.

Vajalikud arenduskulud kaetakse e-residentsuse

programmi eelarvest nagu on välja toodud ka

seaduseelnõu seletuskirjas.

Tehniliste detailide, analüüsi- ja

arendusvajaduste osas suhtlevad vastavate

valdkondade SMITi eksperdid omavahel otse,

kaasates ka SIM RTO ja PPA kontaktid